4.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 291/8

Raportöör:

Richard ADAMS

Kaasraportöör:

Ulla SIRKEINEN

1.1

ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik põhineb suurel hulgal varasematel õigusaktidel, millest osa on riiklikesse õigusaktidesse puudulikult üle võetud ja ebatõhusalt rakendatud. Energialiidu elluviimiseks on vaja veel täiendavaid õigusakte ja eelkõige nende ranget rakendamist. Kindel juhtimisraamistik on otsustava tähtsusega. Õigusaktid on vaid algus – tulemuste saavutamise võti on juhtimine. Poliitika rakendamiseks on vaja kõigi sidusrühmade pühendumust, kaasatust, osalust ja head tahet. Kõige tõhusam juhtimisviis on selline, kus eesmärgi määratlemise ja rakendamise meetodites kokkuleppimist nähakse kõigi sidusrühmade ühise ettevõtmisena. Seepärast soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järgmist.

2.1

ELi energialiidu väljaarendamine ja 2015. aasta lõpus Pariisis kliimakokkuleppe üle peetavate kõneluste tähtsus nõuavad energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tõhusaid juhtimismehhanisme. Pärast 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku käsitleva komisjoni teatise avaldamist kiitis Euroopa Ülemkogu selle heaks ja leppis kokku usaldusväärse ja läbipaistva juhtimissüsteemi väljatöötamises, mille abil tagada, et EL täidab oma energiapoliitika eesmärgid. 2030. aasta raamistikus esitati ettepanek uue juhtimisraamistiku kohta, mis põhineb kindla, säästva ja konkurentsivõimelise energia riiklikel kavadel, samuti pakuti välja peamised näitajad aja jooksul tehtavate edusammude mõõtmiseks. Selline raamistik peaks võimaldama 2030. aasta eesmärkide saavutamist ning edendama sidusust ELi tasandil, pakkudes samas paindlikkust riiklikul tasandil. Tugev juhtimisprotsess oleks ka innustav mudel ja eeskuju ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste kontekstis.

2.2

Vajadust tõhusa juhtimise järele ei ole võimalik liiga tugevalt rõhutada. Suutmatuse täita kolmanda energiapaketi (mille eesmärk on kujundada ELis välja tugev ühtne energiaturg) tähtaegu võib panna suurelt jaolt nõrga juhtimise arvele. Riiklikud huvid on jäänud valitsevaks ning neid ei ole viidud kooskõlla ELi tervikuna tugevdavate nõudmistega. Uus juhtimisprotsess peab selle probleemi lahendama.

2.3

Kõigepealt tuleks määratleda riiklikud eesmärgid. Selleks soovitatakse järkjärgulist protsessi nii selliste kavade riigisiseseks väljatöötamiseks kui ka nende kooskõlastamiseks nii, et saadakse kokkulepitud ELi eesmärkidele vastav sidus ELi raamistik. Selleks nähakse ette kolm etappi.

2.4

Euroopa Komisjonil on juhtimisstruktuuride väljatöötamisel ja elluviimisel ulatuslikud kogemused, mida ta rakendab ka kõnealuste poliitikaküsimuste puhul. Käesolevas arvamuses toetatakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi, kuid seda tuleb järgida ranguse ja veendumusega. Järkjärgulise protsessi tähtajad peavad olema lühikesed ning aastaaruanded tuleb koostada täpse ja julge analüüsi alusel. Nagu on mainitud arvamuses „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030” (1), rõhutab komitee oma üleskutset liikmesriikidele suhtuda tõhusasse ja tugevasse juhtimismenetlusse positiivselt ning otsustada koos komisjoni ja kodanikuühiskonnaga, kuidas see täielikult rakendada.

2.5

Komitee arvates tuleks selle raamistiku käivitamiseks ja tugevdamiseks kaasata ja rakendada kodanikuühiskonna sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite – tööandjate ja ametiühingute – ulatuslikku toetust. Seda tuleks teha struktureeritud Euroopa energiadialoogi kaudu.

3.1

Juhtimisprotsess peab olema kooskõlas õigusraamistikuga, milles see toimib. Õigusraamistikuga kehtestatakse eesmärgid ja nende saavutamise meetodid ning see peab andma pikaajalise poliitilise kindluse ja järjepidevuse, seda eeskätt investeeringute, koolituse ja töökohtade jaoks. Samuti peaks see sisaldama vastavaid asjakohaseid näitajaid. Juhtimisprotsess peaks olema kõikehõlmav ja sisaldama kõiki energiavaldkonda puudutavaid õigusakte ning see peab suutma lahendada keerukaid küsimusi, mis on seotud nii eri seisukohtade kui ka huvide konfliktidega. Juhtimine peaks toetama ja täiendama otsustusprotsessi ning võimaldama samas paindlikkust võimalikele kiiretele muutustele vastamiseks. Sisuliselt peaks juhtimine suutma vastata ka ühiskondlikele hoiakutele, tehnoloogia arengule, geopoliitikale ja turu olukorrale.

3.2

Juhtimissüsteem peab võimaldama ka arvamuste, eelistuste, hoiakute ja väärtuste pidevat, tasakaalustatud ja representatiivset väljendamist ning viisi kasutada neid järjepidevalt otsuste mõjutamiseks ja poliitika viimistlemiseks. Juhtimine peab edendama kohanemisvõimet, kuid mitte sagedaste kursimuutuste, vaid erimeelsusi põhjustavate valdkondade ennetamise ning sidusa ja kaasava dünaamika loomise kaudu.

3.3

Need on kõrged nõudmised ning vastata tuleb kasvavale skeptilisusele ELi suutlikkuse suhtes saavutada võrdväärne ja tõhus energiasüsteemi ümberkujundamine. Seepärast vajab juhtimisprotsess ise selget raamistikku, mille on heaks kiitnud kõik osalejad. Komitee on seisukohal, et eespool nimetatud eesmärke ei ole võimalik täita tavapärase juhtimisprotsessi abil ilma kogu Euroopa kodanikuühiskonna kaasatuse ja toetuseta. Seda tunnistatakse energialiidu visioonis: „Kõige olulisem on see, et meie arusaama kohaselt peaks energialiidu keskmes olema ELi elanikud, kes võtavad vastutuse energiasüsteemi ümberkujundamise eest” (2).Seepärast peaks usaldusväärse ja läbipaistva mehhanismi arendamine energia- ja kliimavaldkonna eesmärkide ja energialiidu elluviimiseks toimuma paralleelselt mitmetasandilisel dialoogil põhineva protsessiga, mille keskmes on kõigi sidusrühmade teavitamine ja kaasamine. See on väga oluline element. Selleks et energiaüleminek oleks õiglane, tuleb arvesse võtta töömaailmas toimuvaid muutusi, aga samas vältida negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi.

3.4

Komitee jaoks ei tähenda juhtimine mitte suuremat bürokraatiat, vaid rangetele põhimõtetele tugineva poliitikakeskse lähenemisviisi vastuvõtmist, mille eesmärk on saavutada kokkulepitud ELi eesmärgid. Juhtimine peaks hõlmama kõiki tasandeid ja saama kasu erialaste ja argiteadmiste ühendamisest. EL on rajatud sellistele väärtustele nagu rahu, demokraatia, inimväärikus, pluralism, sallivus ja solidaarsus. Need väärtused, mis tuleb sõnastada selgeteks eetikapõhimõteteks, on energiasüsteemi ümberkujundamise otsustava tähtsusega küsimuste hindamise lähtepunkt ja võivad anda kokkuleppele üldise aluse. Väljakutse on muuta need põhimõtted täitmisele pööratavaks tõhusaks protsessiks, milles arvestatakse ühiskonna ootustega.

3.5

Komitee leiab, et energiatootmise ja -kasutamisega seotud ühiskondlikud alusväärtused vajavad selles juhtimisprotsessis suuremat tähelepanu. Kui inimesed tunnevad, et nende väärtusi ja seisukohti tunnistatakse ja arutatakse täielikult euroopalikku mõtteviisi esindavas foorumis, toob see märkimisväärset lisaväärtust, võimaldab poliitika suuremat sidusust ja suurendab usaldust, leevendades samas ettenägematuid poliitilisi muutusi. Dialoogis määratletaks riigi energiasüsteemi ümberkujundamise kohta tehtud otsuste aluseks olevad tegurid. Otsused tehakse sageli lähtuvalt asjaomase ühiskonna väärtushinnangutest, näiteks keskkonna valdkonnas, pöörates vähem tähelepanu tehnilistele ja majanduslikele kaalutlustele. Neis tingimustes ning eeskätt seepärast, et energiaalased riiklikud, piirkondlikud, kohalikud ja isiklikud seisukohad on erinevad, võib üleskutse sidusa, ühtse või Euroopa vaatenurga järele ulatuda kaugemale suundumusest lähtuda vaid isiklikust, kohalikust, lühiajalisest või riiklikust huvist.

3.6

Mitmetasandiline dialoog tähendab eelkõige seda, et nimetatud põhimõtted edastatakse kõigile sidusrühmadele ning luuakse raamistik nende arutamiseks ja küsimuste lahendamiseks, võimaluse korral kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja naaberriikide tasandil. Tegemist ei ole otsustusprotsessiga, kuigi otsuselangetajad peavad kuulama esitatud seisukohti ja olema nende suhtes avatud. Osalejad peaksid seda mõistma.

4.1

ELi ja liikmesriikide energiapoliitikal on otsene ja märkimisväärne mõju kodanike elule. Sellegipoolest jääb selle poliitika sisu ja loogika üldsusele sageli ebaselgeks ja kodanikuühiskond võib seda valesti mõista. See viib üldiselt nõrga avaliku toetuse või ELi tulevase arengu oluliste aspektide vääritimõistmiseni. Sellel on kahjulikud tagajärjed ja on palju juhtumeid, kus kodanikuühiskonda ei ole riigi ega ELi energiapoliitikast teavitatud ega sellesse kaasatud. See viib üldise usalduse puudumiseni ja selleni, et poliitikaga ei saavutata alati soovitud tulemusi.

4.2

Tagamaks, et tegemist on kaasava protsessiga, peavad kodanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ning kõikvõimalikud energiaorganisatsioonid dialoogi kaudu osalema kavandatud juhtimismehhanismi toetamises. See ühendab piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa tasandi vaatenurgad eesmärgiga tuua poliitikaloomele ja rakendamisele operatiivset lisaväärtust: meetmed tuleb ellu viia riiklikul või piirkondlikul tasandil, kuid neis tuleb arvesse võtta laiemat (Euroopa) konteksti.

4.3

Dialoogis keskendutakse energiale kui olulisele elemendile õiglase ja säästva ülemineku saavutamisel ning kliimasäästliku poliitika jõustamisel. Selles tuleb tunnistada halvemas olukorras olijate vajadusi ja mitmesuguseid energiaga seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme. Euroopa energiadialoog, sh kliimaküsimused, sõnastab vabatahtliku lähenemisviisi ja arusaama – määratletakse ühiskondliku energialepinguna –, mida otsuselangetajad saavad kasutada ühiskondlikult olulise sisulise raamistikuna. Pideval dialoogil on aktiivne roll ka sidusrühmade ja kodanike poolsel praktiliste meetmete rakendamisel. Tõhususe ja juhtimisprotsessi nõuetele vastamise vajaduse eesmärgil peaks Euroopa energiadialoog keskenduma lühiajalises perspektiivis neile poliitilistele algatustele, mille puhul on tõsiseid probleeme heakskiidu saamise ja omaksvõtuga.

4.4

Selline protsess võimaldab ka poliitika suuremat sidusust ja teadmiste konsolideerimist konkreetsetes valdkondades – näiteks saarte erivajadused ja energiaalased suhted ELi mittekuuluvate riikidega.

5.1

Üldjoontes määratletakse kliima- ja energiapoliitika raamistikku eesmärgile suunatud raamistikuna. See viitab liikmesriikide suunamuutusele nende energiakombinatsioonis ja energiatõhususe strateegiates viisil, millega säilitatakse riiklik sõltumatus, kuid strateegiad täiendavad samas naaberriikide strateegiaid ja lähenevad ELi tasandil kokkulepitud eesmärkidele. Kavandatud juhtimisstruktuur (vt punkt 2.3) koosneb üldistest raamsuunistest, mille esitab komisjon. Sellele järgnevad riiklike kavade piirkondlikud arutelud, kavade esitamine, hindamine ja läbivaatamine ning pidev kohandamine, kuni saavutatakse rahuldav tulemus.

5.2

Komitee toetab kindlalt kõnealust lähenemisviisi ja leiab, et see on kooskõlas pakilise vajadusega tagada turvalisem, konkurentsivõimelisem ja keskkonnasäästlikum energiavarustus kõigile Euroopas. Juhtimisstruktuur peaks ka aitama vähendada aruandlusnõudeid ja seonduvat bürokraatiat. Selles tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse energiaalase tegevuse väga olulist ja üha tugevamat piirkondlikku ja piiriülest olemust. Sellise lähenemisviisi tulemuslikkuse tagamiseks on vaja ühtset poliitilist tahet ning see tuleb luua kõigi 28 liikmesriigi kodanike suhtumise üksteisele lähendamisega.

5.3

Komitee arvates on Euroopa energiadialoogil kujundav roll kogu protsessi vältel ja jätkuvalt ka pärast kokkuleppe saavutamist rakendamisel ja sidusrühmade toetamisel. Seepärast ei tohiks kaotada aega energiadialoogi kui seotud alusprotsessi rajamisel tugeva poliitilise juhtimise kaudu, eriti kuna riiklikes kavades lepitakse kokku ja need rakendatakse eeldatavalt enne 2020. aastat. Komitee oli varem soovitanud lisada energiadialoog energialiitu käsitlevasse teatisse ning tunneb innustust, et seda on tehtud: „– kaasata sidusrühmad energiadialoogi, et nad annaksid teavet poliitikakujundajatele ja osaleksid aktiivselt energiasüsteemi ümberkujundamises” (3). Komitee märgib, et juhtimisega seoses ei ole ikka veel määratletud konkreetset tegevuspunkti, mis annaks vajaliku toetuse energiadialoogi toetusstruktuuride rajamiseks, ning kutsub nõukogu ja parlamenti üles olukorda parandama, võttes dialoogi edendamiseks vastu käesoleva arvamuse punktis 6 väljapakutud meetmed.

5.4

Juhtimisprotsess on liides poliitika ja rakendamise vahel. Energia puhul peab see pakkuma lahendusi väga mitmesugustele praktikas vajalikele kompromissidele. Komitee peab enda väljapakutud Euroopa energiadialoogi seda protsessi oluliselt soodustavaks vahendiks. Energiasüsteemi ümberkujundamine põhjustab liikumist, muutusi ja vältimatult teatud määral vastuolusid. Energiadialoog saab vähendada vastuolusid sidusrühmade vahel kõigil tasanditel ja liikmesriikide vahel.

5.5

Euroopa energiadialoog on protsess, millega toetatakse energialiidu eesmärkide rakendamist ning mis võimaldab kõigil sidusrühmadel jagada teavet, väljendada seisukohti ja mõjutada energiavaldkonna poliitikaloomet. Euroopa energiadialoog edendab vajalike kompromisside mõistmist, visiooni omaksvõttu, lahendustesse panuse andmist ja nende heakskiitmist ning lõpuks muutust energialiidu aluseks olevaid poliitikameetmeid toetavas käitumises. Laiaulatuslik energiadialoog võimaldab riiklikke energiaalaseid eelistusi paremini esile tuua ja ELi tasandil arvesse võtta ning samuti on energiadialoogist kasu otsuselangetajatele.

Euroopa energiadialoogi abil saavutatakse järgmist:

6.1

Sarnaselt ametliku juhtimisprotsessiga, tuleb ka Euroopa energiadialoog, mis on küll olemuselt üleeuroopaline, luua igas liikmesriigis, võttes arvesse olemasolevaid riiklikke energiadialoogi algatusi, kuid lisades eesmärkidena kliima- ja energiaraamistiku eesmärgid. Juba käimasolevate riiklike energiadialoogide integreerimine Euroopa energiadialoogi oleks vastastikku kasulik ja pakuks struktureeritud, kuid paindlikuma mehhanismi, mis toetab komisjoni riiklike kavade eri elementide läbivaatamisel ja annab võimaluse keskenduda tarbijate teavitamisele, aidata kaasa energiatarnijate osalusele ja usalduse suurendamisele ning pakkuda mitmesugustele rühmadele kanali energiajulgeoleku, taskukohasuse ja säästlikkusega seotud murede väljendamiseks. Kokkuvõttes oleks vaja astuda järgmised sammud:

6.2

Komitee andis Euroopa energiadialoogist üksikasjalikuma ülevaate oma arvamuses „Üldsuse kaasamise ja osalemise vajaduse ja meetodite uurimine energiapoliitika valdkonnas” (4). Euroopa energiadialoog on kavandatud alalise dialoogina, mida kirjeldatakse täpsemalt kui sõltumatut, kõiki sidusrühmi hõlmavat ja parimaid kaasamistavasid kasutavat protsessi, millel on usaldusväärne ja pidev roll energiasüsteemi ümberkujundamise elluviimisel. Komitee on kõnealusele algatusele täielikult pühendunud ning võtab endale juhtrolli ja jätkab teiste kõrval algatuse aktiivset toetamist.

7.1

Komitee tervitab komisjoni avaldust (5), milles viidatakse, et kõnealust juhtimisstruktuuri välja töötades tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmade arvamusi. Kodanikuühiskonna häälekas toetus ja nõusolek silub teed väljakutseid esitavate eesmärkide saavutamisele. Inimeste eludest ja muredest osavõtmisega aitab Euroopa energiadialoogile toetuv juhtimisprotsess viia energialiidu kooskõlla kodanike ootustega. Sellega tagatakse energiaalaste väljakutsete ja kompromisside mõistmine ning suurendatakse heakskiitu ja usaldust, näidates eeskätt suutlikkust kuulata ja kaasata sidusrühmi.

7.2

Lisaks vähendatakse märkimisväärselt pikaajalisi poliitilisi kulusid, kuna kasutatakse protsessi, mille kaudu kaasatakse kõik sidusrühmad sellise tulevikku suunatud ja pragmaatilise energiasüsteemi ümberkujundamise kavandamisse, mida tahab suurem osa inimesi. See teema puudutab kõiki ja võib muuta inimeste arusaama EList ja selle protsessidest positiivsemaks ning panna neid tunnustama ELi lisaväärtust ja avatud juhtimistava.