30.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 201/1

I.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

H.1.

H.2.

H.3.

II.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

I.

J.

K.

L.

M.

III.

A.

A.1.

A.2.

A.3.

A.4.

B.

B.1.

B.2.

B.3.

B.4.

B.5.

C.

D.

D.1.

D.2.

D.3.

D.4.

D.5.

D.6.

E.

E.1.

E.2.

E.3.

E.4.

F.

I Lisa –

II Lisa –

III Lisa –

1.

Käesolevas aruandes analüüsitakse Euroopa Parlamendi eelarve täitmist ja finantsjuhtimist 2013. aastal. Aruandes antakse ülevaade rahaliste vahendite kasutamise ja sündmuste kohta, millel on olnud aasta jooksul tegevustele oluline mõju (I ja II osas), ning esitatakse kokkuvõtlik ülevaade 2013. aasta eesmärkide saavutamisest (III osas).

2.

Aruanne on koostatud kooskõlas nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1) (edaspidi finantsmäärus)) artikliga 142 ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) (2) artikliga 227. Analüüs tugineb peaarvepidaja koostatud esialgsele raamatupidamise aastaaruandele.

3.

Euroopa Parlamendi lõplikud jooksvad assigneeringud olid 2013. aastal kokku 1  75 0 4 63  939 eurot, mis moodustas 19,07 % finantsraamistiku (3) rubriigi 5 ülemmäärast. Allpool esitatud tabel 1 annab ülevaate Euroopa Parlamendi eelarve täitmisest 2013. aastal.

Tabel 1

Assigneeringute kasutamine

4.

Raamatupidamise aastaaruandesse 31. detsembri 2013. aasta seisuga kantud tulud olid kokku 15 8 1 17  371 eurot (2012. aastal 17 5 5 41  860 eurot), millest 2 5 9 91  783 eurot olid sihtotstarbelised tulud (2012. aastal 2 2 2 74  843 eurot).

5.

Euroopa Parlamendi 2013. aasta lõpliku eelarve jooksvate assigneeringute kogumaht oli 1  75 0 4 63  939 eurot, mis tähendab 2012. aasta eelarvega (1  71 7 8 68  121 eurot) võrreldes 1,9 % suurust kasvu.

6.

Kulukohustuste kogumaht oli 1  73 5 9 63  486 eurot ehk 99 % lõplikest assigneeringutest (2012. aastal 99 %). Maksete kogumaht oli 1  45 8 1 88  881 eurot, mis moodustas 84 % täidetud kulukohustustest (2012. aastal 82 %).

7.

Automaatselt kanti 2014. aastasse üle 27 7 7 74  604 eurot ehk 16 % kulukohustustega seotud assigneeringutest (2012. aastal 18 %). Mitteautomaatselt kanti 2014. aastasse finantsmääruse artikli 13 kohaselt 7 34  000 euro eest assigneeringuid.

8.

Automaatselt kanti 2013. aastasse üle 30 5 4 57  875 eurot (2012. aastal 22 2 9 00  384 eurot). Makseid tehti nende ülekandmiste alusel 28 6 1 09  573 euro eest ehk 94 % (2012. aastal 79 %) ulatuses. Tühistatud summa oli seega 1 9 3 48  302 eurot, mida on 22 % vähem kui 2012. aastal (2 4 9 09  308 eurot). Tühistamised puudutasid peamiselt järgmisi artikleid: artikkel 2 0 0 „Hooned”, artikkel 2 0 2 „Hoonetega seotud kulud”, artikkel 3 2 4 „Kirjastamine ja levitamine”, artikkel 2 1 0 „Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid”, artikkel 1 4 0 „Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad” ja artikkel 3 0 0 „Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel”. Neid kuut artiklit puudutavad tühistamised moodustasid 74 % kogu tühistatud summast.

9.

Tühistatud summad ja tühistamiste peamised põhjused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

2012. aastast 2013. aastasse automaatselt ülekantud assigneeringute tühistamiste peamised põhjused

10.

Kasutada olnud sihtotstarbelised tulud 2013. aastal oli kokku 2 5 9 91  783 eurot (2012. aastal 2 2 2 74  843 eurot). Kulukohustuste summa oli kokku 1 6 9 07  174 eurot ja kulukohustustega sidumise määr 65 % (2012. aastal 81 %). Maksete kogumaht oli 8 9 97  498 eurot ehk 53 % täidetud kulukohustustest (2012. aastal 62 %).

11.

2013. aasta sihtotstarbelistest tuludest saadud assigneeringute allikad on näidatud järgneval graafikul.

Graafik 1

Sihtotstarbelistest tuludest saadud assigneeringud 2013. aastal peatükkide kaupa

12.

Assigneeringud 2013. aastasse üle kantud sihtotstarbelistest tuludest olid kokku 10 6 9 00  532 eurot (2012. aastal 10 7 5 92  247 eurot). Suurem osa neist (91 %) pärineb peatükist 2 0 ja need tulenesid peamiselt Belgia riigi poolt 27. jaanuaril 2010 tehtud 8 5 8 97  000 euro suurusest maksest, mis oli seotud hoonete D4 ja D5 krundi kulude katmise ning Brüsselis asuva Luxembourgi raudteejaama hoone katusega seotud arenduskuludega.

13.

Ülekantud sihtotstarbelistest tuludest saadud kulukohustuste summa oli 2013. aasta lõpus kokku 10 4 1 47  894 eurot (2102. aastal 10 5 4 82  187 eurot). Tehtud maksed moodustasid 2013. aastal 16 % kulukohustustest (2012. aastal 10 %). Enamik kulukohustustest puudutavad Trebeli hoone ostmist vastavalt juhatuse 30. novembri 2011. aasta otsusele.

14.

10 6 9 34  452 eurot kanti üle 2014. aastasse, sellest 1 6 4 94  703 eurot moodustasid 2013. aasta sihtotstarbelistest tuludest saadud assigneeringud (assigneeringuid tühistati 4 99  582 euro suuruses summas) ja 9 0 3 35  056 eurot 2012. aastast üle kantud, sihtotstarbelistest tuludest saadud assigneeringud (assigneeringuid tühistati 30 euro suuruses summas). Belgia riigi 2010. aasta jaanuaris makstud 8 5 8 97  000 eurot (vt punkti 12) on finantsmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt sihtotstarbeline välistulu. Ülekantud sihtotstarbelistest sisetuludest saadud assigneeringud olid 2 1 0 37  452 eurot.

15.

Assigneeringud tühistati summas 1 3 7 66  453 eurot (2012. aastal 2 4 8 30  106 eurot), mis moodustas 0,8 % lõplikest assigneeringutest (2012. aastal 1,4 %). Tühistamise peamised põhjused on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 3

Jooksvate assigneeringute tühistamiste peamised põhjused 2013. aastal

16.

Eelarveaasta jooksul kiideti finantsmääruse artiklite 27 ja 46 alusel heaks kümme C-ümberpaigutust (kaasa arvatud nn koondümberpaigutus) (7). Kogumaht oli 6 9 0 88  000 eurot ehk 3,9 % lõplikest assigneeringutest (2012. aastal moodustasid 10 ümberpaigutust 4,7 % lõplikest assigneeringutest). President kiitis finantsmääruse artikli 25 lõike 1 alusel (8) heaks 10 jooksvate assigneeringute P-ümberpaigutust kogusummas 9 7 98  500 eurot, mis moodustas 0,6 % lõplikest assigneeringutest (2012. aastal moodustasid kaheksa ümberpaigutust 0,6 % lõplikest assigneeringutest).

17.

Kokku kiideti 2013. aastal heaks 20 jooksvate assigneeringute C- ja P-ümberpaigutust summas 7 8 8 86  500 eurot, mis moodustas lõplikest assigneeringutest 4,5 % (2012. aastal tehti 18 ümberpaigutust kogusummas 9 0 8 41  790 eurot, mis moodustas lõplikest assigneeringutest 5,3 %).

Tabel 4

Ümberpaigutused õigusliku aluse järgi

Tabel 5

C-ümberpaigutuste analüüs sihtridade kaupa

Tabel 6

C-ümberpaigutuste analüüs kulukategooria ja eesmärgi kaupa

18.

Selles jaos käsitletakse peatüki 10 1 „Ettenägematute kulude reserv” ja peatüki 10 8 „Süsteemi EMAS reserv” assigneeringute kasutamist. Neile jaotises 10 „Muud kulud” sisalduvatele peatükkidele viidatakse käesolevas aruandes edaspidi kui „määratlemata otstarbega assigneeringutele”. Jaotis 10 „Muud kulud” oli ümberpaigutuste (v.a koondümberpaigutus) peamiseks allikaks: 59 % ümberpaigutustest (v.a koondümberpaigutus) pärines sealt (8 8 34  000 eurot kokku 1 5 0 88  000 eurost).

19.

Sellest summast 6 0 74  000 eurot moodustasid kulutused parlamendiliikmetele, 2 0 60  000 eurot infotehnoloogiale ja 7 00  000 eurot haldusele. Allolevas tabelis on esitatud teave määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud ümberpaigutuste eesmärgi kohta.

Tabel 7

Määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud ümberpaigutuste eesmärk

20.

Selles jaos käsitletakse muudest allikatest kui jaotisest 10 „Muud kulud” tehtud ümberpaigutusi, mis ei kuulunud koondümberpaigutuse alla. Muudest jaotistest paigutati kokku ümber 6 2 54  000 eurot. Need ümberpaigutused olid peamiselt seotud parlamendiliikmetega seotud kuludega (44 %), millele järgnesid teabega (28 %), infotehnoloogiaga (26 %) ja haldusega (2 %) seotud kulud. Nende ümberpaigutuste ülevaade on esitatud tabelis 8a.

Tabel 8a

Muudest allikatest kui määratlemata otstarbega assigneeringutest tehtud C-ümberpaigutuste päritolu (v.a koondümberpaigutus)

21.

Kokku paigutati määratlemata otstarbega assigneeringutest ja muudest allikatest ümber 5 4 0 00  000 eurot, mida kasutatakse Konrad Adenaueri (KAD) hoone, st Luxembourgi peamise ehitusobjekti laienduse ja renoveerimise rahastamiseks. Selle ümberpaigutuse ülevaade on esitatud tabelis 8b.

Tabel 8b

Ümberpaigutus C12 ehk koondümberpaigutus

22.

P-ümberpaigutuste ülevaade on esitatud tabelis 9.

Tabel 9

P-ümberpaigutuste eesmärk

23.

Käesolevas osas käsitletakse assigneeringute kasutamist eelarvepeatükkide lõikes, nende osakaalu üldeelarves ning muutusi assigneeringute kasutamises eelnenud aastaga võrreldes. Assigneeringute kogumahust 70 % moodustasid kõigest nelja peatüki assigneeringud. Need on: peatükk 1 0 „Institutsiooni liikmed”, peatükk 1 2 „Ametnikud ja ajutised töötajad”, peatükk 2 0 „Hooned ja nendega seotud kulud” ning peatükk 4 2 „Parlamendiliikmete assistentide kulud”.

24.

Tabelis 10 on esitatud 2013. aastal kulukohustustega seotud assigneeringute jaotus peatükkide kaupa 2012. aastaga võrreldes. Graafikutel 2 ja 3 on 2013. aasta muutused võrreldes 2012. aastaga esitatud graafiliselt.

Tabel 10

Kulukohustustega seotud assigneeringud 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes

25.

Parlamendiliikmetega seotud otsesed kulud olid 2013. aastal 20 5 4 14  449 eurot, mis moodustas 12 % kõikidest eelarveaasta kulukohustustest. Võrreldes 2012. aastaga suurenesid nimetatud kulud 1,1 miljoni euro võrra ehk 0,6 %. See peatükk hõlmas viit peamist kulupunkti: punkt 1 0 0 0 „Palgad” moodustas kulukohustustest 34 %, punkt 1 0 0 6 „Üldkulude hüvitis” 19 %, punkt 1 0 0 4 „Tavalised reisikulud” 35 %, punkt 1 0 0 5 „Muud reisikulud” 3 % ja punkt 1 0 3 0 „Vanaduspensionid” 6 %.

26.

Punkti 1 0 0 0 „Palgad” ja punkti 1 0 0 6 „Üldkulude hüvitis” (mis on ette nähtud parlamendiliikmete tegevuskulude katmiseks) kulukohustused olid 10 8 6 33  749 eurot ja moodustasid 53 % kogu peatüki kulukohustustest. Need olid Horvaatia ühinemise ja 12 uue Horvaatia parlamendiliikme (9) saabumise tõttu 2012. aasta kulukohustustest 0,5 % suuremad. Igakuine palk (brutopalk) oli 7  957 eurot ja üldkulude hüvitis 4  299 eurot parlamendiliikme kohta ning need summad võrreldes 2012. aastaga ei muutunud.

27.

Punkti 1 0 0 4 „Tavalised reisikulud” ja punkti 1 0 0 5 „Muud reisikulud” kulukohustused olid 7 8 4 97  779 eurot, mis moodustas 38 % peatüki 1 0 kulukohustustest. Võrreldes 2012. aasta kulukohustustega vähenesid need 0,4 %. Kulukohustuste tasemesse tuleb aga suhtuda ettevaatlikult, sest nendes ei kajastu parlamendiliikmete sõidukulude ja päevarahaga seotud tegelike iga-aastaste kulude lõplik tase (10). Vaatamata uute, Horvaatiast pärit parlamendiliikmete lisandumisele (11) ja transpordikulude suurenemisele oli tänu juhatuse poolt parlamendiliikmete sõidukulude struktuurseks vähendamiseks võetud meetmete tõttu võimalik kulukohustuste taset langetada.

28.

2013. aastal tegid parlamendiliikmed (12) kokku 29  142 (13) sõitu (14). Suurem osa sõitudest toimusid Brüsselissse (18  280) ja Strasbourgi (8  407). Mujal Euroopa Liidus toimunud koosolekutega seoses tehti 1  514 sõitu ja väljaspool Euroopa Liitu toimunud koosolekutega seoses 941 sõitu.

29.

Punkti 1 0 3 0 „Vanaduspensionid” kulukohustused olid 1 1 9 41  558 eurot, mis moodustas selle peatüki kulukohustustest 6 %. Võrreldes 2012. aastaga suurenesid need 18 % ja selle põhjus seisnes selles, et tuli tasuda võlad ja viivised, mis olid seotud Prantsusmaalt valitud endiste parlamendiliikmete vanaduspensionidega.

30.

Ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud olid 2013. aastal 57 4 9 99  348 eurot ning see on kõige suurem kulukategooria (33 % kõikidest 2013. aasta kulukohustustest). Võrreldes eelnenud aastaga suurenesid nimetatud kulud 14,3 miljonit eurot ehk 3 %. Selle peatüki kulude suurenemine oli peamiselt tingitud punkti 1 2 0 0 „Töötasu ja hüvitised” suurenemisest, mis moodustab 99 % koguassigneeringutest.

31.

Punkti 1 2 0 0 „Töötasu ja hüvitised” täidetud kulukohustuste kogumaht oli 57 0 6 69  888 eurot ja suurenes 2012. aastaga võrreldes 3 % (1 5 2 94  817 eurot). See muutus kajastab ametikohtade täitmise määra ja selles on oma osa ka kõrgemale palgaastmele edutamistel. Punktis 1 2 0 0 tekkis 2013. aastal assigneeringute ülejääk ja see oli koondümberpaigutuse (15) peamine allikas (6 3 00  000 eurot). Ülejäägi põhjuseks on eelkõige see, et 2013. aasta eelarve koostamise ajal arvestati 2011. ja 2012. aasta töötasude suhtes kohaldatava iga-aastase korrigeerimisega, mida 2013. aastal siiski ei tehtud. Oma 19. novembri 2013. aasta otsuses teatas Euroopa Liidu Kohus, et Euroopa Liidu Nõukogul on õigus komisjoni ettepanek, mis põhineb korrigeerimismeetodil ja mille kohaselt oleks Euroopa Liidu institutsioonide ametnike 2011. aasta palk suurenenud 1,7 %, tagasi lükata (16).

32.

2013. aastal võeti tööle 463 ametnikku ja ajutist töötajat peasekretariaati, 75 ajutist töötajat fraktsioonidesse ja 337 töötajat parlamendiliikme registreeritud assistendina. Kokku töötas Euroopa Parlamendis 31. detsembri 2013. aasta seisuga 6  105 ametnikku ja ajutist töötajat (nendest 5  308 peasekretariaadis ja 797 fraktsioonides) ning 1  763 parlamendiliikme registreeritud assistenti.

33.

Seisuga 31. detsember 2013 olid 29 % osakonnajuhatajatest, 33 % direktoritest ja 34 % peadirektoritest naised. Alltoodud graafikul on kujutatud töötajaskonna sooline jaotus tegevusüksuste lõikes.

Graafik 4

Peasekretariaadi sooline jaotus

34.

Muude teenistujate ja sisseostetavate teenustega seotud kulud olid 2013. aastal 10 6 1 82  103 eurot, mis on 6 % kulukohustustest. Peatükk hõlmab kolme peamist kuluartiklit: punkt 1 4 0 2 „Tõlgid” hõlmab kulukohustustest 47 %, punkt 1 4 0 0 „Muud teenistujad” (17) 35 % ja punkt 1 4 2 0 „Sisseostetavad teenused” (18) 11 %.

35.

Peatüki kulukohustused suurenesid võrreldes 2012. aastaga umbes 3,7 miljonit eurot ehk 4 %. See muutus oli peamiselt tingitud abitõlkide tööpäevade arvu suurenemisest ja lepinguliste töötajate töölevõtmisest turvaküsimuste koosseisulistele töötajatele üleandmise raames, välistõlke valdkonnas võimaldasid aga mitmed meetmed kulusid vähendada.

36.

Punkti 1 4 0 2 „Tõlgid” kulukohustused olid kokku 4 9 5 99  377 eurot ja need hõlmasid Euroopa Parlamendi poolt oma koosolekutel tõlke tagamiseks tööle võetud abitõlkide tasusid, sotsiaalkindlustusmakseid, sõidukulusid ja päevaraha. Kulukohustused suurenesid võrreldes 2012. aastaga 3 5 99  377 miljonit eurot ehk 8 %. See muutus oli peamiselt tingitud abitõlkide tõlketööpäevade arvu suurenemisest (2013. aastal 53  244 päeva, 2012. aastal 49  615 päeva).

37.

Parlamendi tõlkidel ja abitõlkidel oli 2013. aastal 1 03  550 tõlketööpäeva (2012. aastal 1 02  471 päeva), mil teenust osutati nii parlamendile kui ka teistele institutsioonidele, (19) juhul kui suulise tõlke pidi tagama parlament. Parlamendi tõlgid töötasid 50  306 päeva (5 % vähem kui 2012. aastal) ja abitõlgid 53  244 päeva (7 % rohkem kui 2012. aastal).

38.

Punkti 1 4 2 0 „Sisseostetavad teenused” kulukohustused olid 1 1 9 04  661 eurot, mis on 2 6 82  972 eurot ehk 18 % vähem kui 2012. aastal. Muutus on tingitud mitmetest kulude vähendamiseks võetud meetmetest. Otsus hakata koostama istungite stenogramme üksnes mitmekeelsete dokumentidena ja lõpetada nende süstemaatiline tõlkimine võimaldas vähendada sisseostetavate teenuste kulukohustusi 9 70  000 euro võrra. Lisaks vähendati välistõlkijatele tõlkimiseks antud muudatusettepanekuid 1 49  000 lehekülje võrra, kuna muudatusettepanekuid sisaldava dokumendi keskmist pikkust, mis 2012. aastal oli 28 standardlehekülge, vähendati 2013. aastal 21,5 standardleheküljeni. Seega vähenes välistõlkijate tõlgitud lehekülgede arv 30,1 protsendilt 2012. aastal 28,9 protsendini 2013. aastal.

39.

Punkti 1400 „Muud teenistujad” kulukohustused olid 3 7 2 96  239 eurot, mis on 7 % rohkem kui 2012. aastal. Sellest punktist kaetakse peamiselt muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike töötasud, toetused ja hüvitised, tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes, ning ajutiste töötajate töölevõtmine. Muutus on peamiselt tingitud lepinguliste töötajate töölevõtmisest turvaküsimuste koosseisulistele töötajatele üleandmiseks. Seisuga 31. detsember 2013 oli palgal 691 lepingulist töötajat. Lepinguliste töötajate jaotus tegevusüksuste (20) ja soo alusel on esitatud graafikus 5.

Graafik 5

Lepinguliste töötajate jaotus tegevusüksuste ja soo alusel 2013. aastal

40.

Peatükiga 16 seotud kulud olid 1 7 8 29  236 eurot, mis on 1 % kõikidest 2013. aasta kulukohustustest. Võrreldes 2012. aastaga suurenesid nimetatud kulud 1 1 29  413 euro võrra ehk 7 %.

41.

Selle peatüki kulukohustustest puudutavad 33 % punkti 1 6 5 4 „Lasteaed ja lepingulised lastesõimed”, 26 % punkti 1 6 1 2 „Täiendusõpe” ning 24 % punkti 1 6 5 2 „Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud”.

42.

Parlamendi lastesõime ja Brüsseli peretoa välisjuhtimine ning sellega seotud kulud moodustasid punktist 1 6 5 4 suurima osa. Selle punkti kulukohustused olid kokku 5 8 43  000 eurot ehk samal tasemel võrreldes 2012. aastaga ning nendest tasuti Euroopa Parlamendi osamaks lasteaia ja lepinguliste lastesõimede kulude katteks (21).

43.

Punkti 1 6 1 2 „Täiendusõpe” kulukohustustega seotud assigneeringud olid kokku 4 6 82  180 eurot, mis 2012. aastaga võrreldes on 12 % rohkem, ja nendega kaeti kulutused koolituskursustele, mille eesmärk oli täiendada töötajate teadmisi ja oskusi ning parlamendi töö tulemuslikkust ja tõhusust. Aastal 2013 osales keelekursustel 4  766 inimest (2012. aastal 5  089), infotehnoloogiakursustel 5  775 inimest (22) (2012. aastal 1538) ja finantskoolitustel 900 inimest (2012. aastal 1  126). Parlamendisisestel üldkoolitustel osales 7  709 inimest (2012. aastal 6  963) ja väliskursustel 343 inimest (2012. aastal 320).

44.

Punkti 1 6 5 2 „Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud” kulukohustused suurenesid 4 2 60  000 euroni, mis võrreldes 2012. aastaga on 8 % rohkem. Juhatus võttis 10. juuni 2013. aasta koosolekul vastu peasekretäri teate pealkirjaga „Euroopa Parlamendi edasine toitlustuspoliitika aastatel 2014–2019 – uuendamise suunised”, esitades seeläbi strateegilised suunised kõnealuse valdkonna edasiseks arenguks. Struktuurireformi rakendamise ja 2013. aasta alguses parlamendi restoranides, sööklates, kohvikutes ja baarides läbi viidud (12 aastat muutmata) hindade korrigeerimise esimesed tulemused võimaldasid punkti 1 6 5 2 eelarvepositsiooni üldist stabiliseerimist (vt punkti 130). Suurenemine võrreldes 2012. aastaga on tingitud juhatuse poolt 1. juulil 2013 otsustatud ürituse EYE (Euroopa noorteüritus 2014) korraldamisest, mille jaoks toimus assigneeringute ümberpaigutus 3 00  000 euro ulatuses (ümberpaigutus P6, vt tabelit 9).

45.

Peatükiga 2 0 seotud kulukohustused olid 25 0 3 36  611 eurot, mis on 14 % 2013. aasta kulukohustustest. Kulukohustuste maht suurenes 1 4 71  683 euro võrra, mis on 2012. aasta tasemega võrreldes 1 % rohkem. Peatüki assigneeringud suurenesid eelarveaasta jooksul 41 miljonit eurot (19 % esialgsetest assigneeringutest), seda assigneeringujääkide koondümberpaigutuse tõttu (vt tabelit 8b).

46.

Alltoodud graafikus on kujutatud peatüki 2 0 kulukohustuste jaotus kululiikide kaupa.

Graafik 6

Peatüki 2 0 kulukohustuste jaotus punktide kaupa

47.

Punkti 2 0 2 2 „Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus” kulukohustused ulatusid 5 1 8 91  984 euroni (21 % peatüki kulukohustustest). Kõnealune punkt hõlmab ruumide, liftide, kütte- ja kliimasüsteemide ning tulekindlate uste hooldamist, samuti värvimis- ja parandustöid jms. Kulukohustused suurenesid võrreldes 2012. aastaga 7 % (+  3 2 53  340 eurot). See muutus on tingitud peamiselt selliste lepingute järkjärgulisest sõlmimisest, millega rakendatakse uut korrashoiupoliitikat (pärast 22. detsembril 2008 koostatud Baloche’i aruannet), mille eesmärk on pakkuda tõhustatud korrashoiuteenuseid, pidades silmas Euroopa Parlamendil omanikuna lasuvat vastutust. Punktile eraldatud vahendeid vähendati seejuures eelarveaasta jooksul 3,9 miljoni euro võrra (7 % esialgsetest assigneeringutest) teatava varustuse asendamata jätmise, hankemenetluste edasilükkumise ja sihtotstarbeliste tulude kasutamise tõttu.

48.

Punkti 2 0 0 1 „Liisingumaksed” kulukohustused (28 % peatüki kulukohustustest) olid 6 9 2 36  000 eurot, mis on üle kahe korra rohkem kui 2012. aastal. Punktile lisati eelarveaasta jooksul 5 3 1 00  000 eurot, mis tähendab esialgsete assigneeringutega võrreldes 329 % suurust kasvu ja mis on peamiselt tingitud assigneeringute koondümberpaigutusest (vt tabeleid 8a ja 8b). Kogusumma seoti kulukohustustega KADi hoone laiendamisprojektiks Luxembourgis.

49.

Punkti 2 0 0 5 „Hoonete ehitus” kulukohustused olid 8 0 65  316 eurot (3 % peatüki kulukohustustest) ning hõlmasid KADi projektiga seotud kulusid ja ehitustöid, välja arvatud pikaajalise liisingulepingu raames rahastatud töid (mis on hõlmatud punkti 2 0 0 1 assigneeringutega). Aastaga 2012 võrreldes 76 % suurenenud kulukohustuste (+  3 4 81  701 eurot) hulka on arvestatud ka juhatuse taotluse kohane kontrollivahendite tõhustamine (juhtkoordinaator, kulude järelevalve teostaja).

50.

Punkti 2 0 0 7 „Ruumide sisustamine” kulukohustused suurenesid 3 6 3 26  338 euroni (15 % peatüki kulukohustustest), mis 2012. aastaga võrreldes on 4 % rohkem. Aastal 2013 käivitati ja viidi lõpule mitmed Brüsseli töökoha hoonete ja projektidega seotud ulatuslikud tööd. Neist kõige mahukamad olid Euroopa Ajaloo Maja projektiga seotud tööd, milleks seoti 2013. aastal kulukohustustega 1 2 4 48  650 eurot, ja Brüsselis asuva PHS-hoone istungisaaliga seotud tööd (laetalade renoveerimistööd), milleks 2013. aastal seoti kulukohustustega kokku 2 0 79  600 eurot (lepingus on ette nähtud 15 % suurune täiendav summa muudatuste ja ettenägematute kulude jaoks). Mitmesuguseid töid ja projekte teostati ka juba kasutatavates hoonetes. Kõnealune eelarvepunkt on ette nähtud selliste konkreetsete ja üksikute sisustusprojektide korraldamiseks, mida ei saa pidada korduvateks töödeks. Kõnealuste assigneeringute arengu võrdlemisel eelarveaastate kaupa ei ole seetõttu suurt tähendust.

51.

Punkti 2 0 2 6 „Hoonete turvalisus ja valve” kulukohustused (12 % peatüki kulukohustustest) olid 3 1 0 97  983 eurot, mis võrreldes 2012. aastaga oli 11 % vähem. Need katsid eelkõige Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja infobüroode hoonete turvalisuse ja valve kulusid. Vähenemine on peamiselt tingitud turvaküsimuste koosseisulistele töötajatele üleandmise kaudu saavutatud kokkuhoiust.

52.

Peatüki kulukohustused olid 13 1 8 05  904 eurot, mis on 8 % 2013. aasta kulukohustustest. Võrreldes 2012. aastaga oli kulukohustuste summa vähenenud 1 0 9 98  530 euro võrra ehk 8 %. Peatüki assigneeringuid suurendati eelarveaasta jooksul 3 8 78  200 euro võrra, mis on 3 % esialgsetest assigneeringutest. (Assigneeringute tühistamine moodustab lõplikest assigneeringutest vaid 1,2 %, mis on tehniline ülejääk.)

53.

Punktid 2 1 0 0 „Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara” ning 2 1 0 2 „Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused” moodustavad kahe peale kokku 79 % peatüki kulukohustustest.

54.

Peatüki 21 kulude jaotus on esitatud alltoodud graafikus.

Graafik 7

Peatüki 2 1 kulude jaotus

55.

Punkti 2 1 0 0 „Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara” kulukohustused hõlmasid 23 % peatükist 21 ehk 3 0 7 92  197 eurot, mis on 31 % vähem kui 2012. aastal. Sellest punktist kaetakse institutsioonile seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, hoolduse ja korrashoiu ning sellega seotud tööde kulud. Nimetatud seadmed ja tarkvara on ette nähtud eeskätt andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade ja fraktsioonide arvutitega varustamise ning elektroonilise hääletussüsteemi jaoks. Vähenemine on tingitud peamiselt sellest, et kõnealuse punkti kulukohustuste tase oli 2012. aastal erakordselt kõrge: vastu võeti kaks C-ümberpaigutust, mille kaudu suurendati 2012. aasta lõpus selle punkti assigneeringuid lisaks 11 miljoni euro võrra, et rahastada Wi-Fi ühendust Euroopa Parlamendi hoonetes ja võrgu infrastruktuuri olulise osa uuendamist.

56.

Punkti 2 1 0 2 „Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused” kulukohustused moodustavad 55 % peatüki 21 kulukohustustest ehk 7 2 9 84  023 eurot, mis on 4 % rohkem kui aastal 2012. See kasv on tingitud mitmest lisaprojektist, milleks oli vaja sisseostetavaid teenuseid. Lisaks hilines ka teatavate ülesannete koosseisulistele töötajatele üleandmine, kuna uute alaliste ametikohtade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud töötajate töölevõtmine oli raskendatud. Seega suurendati assigneeringuid eelarveaasta jooksul 5 5 86  300 euro võrra (8 % esialgsetest assigneeringutest). Assigneeringud katavad peamiselt teenindusettevõtjatelt ja andmetöötlusnõustajatelt andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks, rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas parlamendiliikmete ja fraktsioonide – abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulusid.

57.

See peatükk moodustas 2013. aasta kulukohustustest 1 % ehk 9 5 48  021 eurot. Kulukohustuste summa suurenes 2012. aastaga võrreldes 1 %.

58.

Peatüki kulukohustuste jaotus on järgmine: 49 % artiklis 235 „Telekommunikatsioon”, 24 % artiklis 230 „Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad” ning 10 % artiklis 232 „Õigusabikulud ja kahjutasud”. Ülejäänud 17 % jagunes artiklite 231 „Finantskulud”, 236 „Posti- ja kohaletoimetamiskulud”, 237 „Kolimiskulud”, 238 „Muud halduskulud” ja 239 „Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava” vahel.

59.

Kõikidest selle peatüki punktidest, välja arvatud punktid 2 3 8 0 „Muud halduskulud” ja 2 3 0 0 „Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad”, rahastati ümberpaigutusi C8 ja C12 (vt tabelid 8.a ja 8.b). Nimetatud ümberpaigutuste tulemusel vähenesid peatüki esialgsed assigneeringud 24 %, mis annab tunnistust jooksvate halduskulude kokkuhoiuks tehtud jõupingutustest.

60.

Artikli 239 „Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava” kulukohustusi, mis algselt ulatusid 1 0 64  000 euroni, vähendati 98 % assigneeringujääkide koondümberpaigutuse tõttu, mis oli põhjustatud CO2 tonnihinna märkimisväärsest vähenemisest.

61.

See peatükk moodustas 2013. aasta kulukohustustest 2 % ehk 3 2 8 16  473 eurot, mis on 1 % rohkem kui 2012. aastal. Peatüki kulukohustuste jaotus on järgmine: artikkel 300 „Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel” – 78 %, artikkel 304 „Mitmesugused koosolekute kulud” – 19 %, artikkel 302 „Vastuvõtu- ja esinduskulud” – 3 %.

62.

2013. aastal toimus 32  736 lähetust (2012. aastal 33  616 lähetust), mis tegi kokku 97  161 lähetusel oldud päeva (2012. aastal 99  377 päeva). Enamik lähetusi oli seotud sõitudega Euroopa Parlamendi kolme töökoha vahel (Brüssel 4  094 lähetust, Strasbourg 19  427 lähetust ja Luxembourg 1  886 lähetust).

63.

Selle peatüki kulukohustused moodustasid 7 % 2013. aasta kuludest ehk 12 5 6 72  031 eurot, mis on 19 % rohkem kui 2012. aastal. Umbes 25 % selle peatüki kulukohustustest puudutavad punkti 3 2 4 4 „Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest”, 20 % punkti 3 2 4 2 „Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud” ning 16 % punkti 3 2 4 8 „Audiovisuaalse teabe kulud”.

64.

Kulukohustuste jaotus on esitatud alltoodud graafikus.

Graafik 8

Peatüki 3 2 kulukohustuste jaotus

65.

Punktis 3 2 4 4 „Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest” ulatusid kulukohustused 3 1 6 67  743 euroni, mis on rohkem kui 2012. aastal (+13 %). Neid kasutati toetusteks külalisrühmadele ning sellega seotud järelevalve ja infrastruktuuri kuludeks, Euroscola programmi tegevuskuludeks ning stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele. Kasvu põhjuseks olid muu hulgas Euroopa Parlamendi osalemine Schirmecki muuseumis uue näituse EU-PHORIA rahastamises koostöös Alsace’i piirkonna ja Alsace-Moselle’i memoriaaliga, ürituse „EYE” (Euroopa noorteüritus 2014) korraldamine ning Euroscola programmi külalisrühmade ja sellest osavõtjate arvu suurenemine.

66.

Punkti 3 2 4 2 „Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud” kulukohustused olid kokku 2 5 4 53  635 eurot. Neid kasutati eelkõige infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja kandidaatriikides avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kuludeks, samuti õigusloome jälgimise süsteemi (OEIL) ajakohastamise kuludeks. Kulukohustused suurenesid võrreldes 2012. aastaga 15 %. Kasv on seotud 2014. aasta valimiste ettevalmistamiseks vajaliku teabealase tegevusega.

67.

Punkti 3 2 4 8 „Audiovisuaalse teabe kulud” kulukohustused olid kokku 2 0 5 33  306 eurot ja neist kaeti järgmiste tegevustega seotud kulud:

Kulukohustused suurenesid võrreldes 2012. aastaga 54 %. Kasv on seotud 2014. aasta valimisi puudutava teabealase tegevusega audiovisuaalvaldkonnas.

68.

Audiovisuaalse teabe tootmise osas kanti veebi kaudu üle 1  375 üritust, millest 1  134 olid komisjonide koosolekud. „Europe by Satellite” tootis 829 uudislugu Euroopa Parlamendist, mida kanti üle 27  563 korda 187 kanali kaudu, 79 infoklippi õigusteemadel, 75,5 täiskogu istungi päeva, 527 otseülekannet, 321 uudislugu Eurovisioonile (selle liikmeorganisatsioonidele levitamiseks) ja 26 Eurovisiooni kaudu üle kantud sündmust Euroopa Parlamendist Brüsselis ja Strasbourgis.

69.

Tuleks ka märkida, et punkti 3 2 4 3 „Parlamentarium – Euroopa Parlamendi külastajatekeskus” kulukohustused (3 8 44  123 eurot) on võrreldes eelneva aastaga 11 % suuremad. Parlamentarium kuulub Brüsseli enimkülastatavate turismiobjektide hulka ning 2013. aastal külastas seda 3 37  000 inimest (2012. aastal 2 50  000 külastajat).

70.

See peatükk moodustas 2013. aasta kulukohustustest 5 % ehk kokku 9 2 6 83  288 eurot, mis on 5 % rohkem kui 2012. aastal.

71.

Artikkel 4 0 0 „Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud” hõlmas peatüki 4 0 assigneeringutest 63 % (2012. aastal 65 %). Selle artikli kulukohustused olid kokku 5 8 6 97  494 eurot ja need olid ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:

Kulukohustused suurenesid 2012. aastaga võrreldes 3 % Horvaatia ühinemisega kaasnenud lisavajaduste tõttu.

72.

Artikkel 4 0 2 „Euroopa tasandi erakondade rahastamine” moodustas peatüki 4 0 kulukohustustest 23 % (2012. aastal 21 %) ehk 2 1 5 85  794 eurot, mis on 14 % rohkem kui 2012. aastal. Kasv on tingitud sellest, et 2013. aasta oli valimistele eelnev aasta.

73.

Artikkel 4 0 3 „Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine” moodustas peatüki 4 0 kulukohustustest 13 % (2012. aastal 14 %) ehk 1 2 4 00  000 eurot.

Graafik 9

Peatüki 4 0 kulukohustuste jaotus

74.

See peatükk moodustas 2013. aastal kulukohustustest 11 % ehk 18 8 3 01  020 eurot, mis on 4 % rohkem kui 2012. aastal.

75.

Eraldatud assigneeringud suurenesid eelarveaasta jooksul 3,7 miljoni euro võrra (2 % esialgsetest assigneeringutest), et katta parlamendiliikmete assistentide suurenenud kulusid (+ 3,5 miljonit eurot) ning kavandatust suuremaid vahetuskursivahesid (+ 0,2 miljonit eurot).

76.

Selle peatüki kulukohustuste jaotus on esitatud alljärgnevas graafikus.

Graafik 10

Peatüki 4 2 kulukohustuste jaotus

77.

Kohalike assistentidega seotud kulukohustused olid 8 3 8 40  699 eurot, mis võrreldes 2012. aastaga on 4 % rohkem.

78.

Parlamendiliikmete registreeritud assistentidega seotud kulukohustused olid 10 3 7 97  680 eurot, mis võrreldes 2012. aastaga on 5 % rohkem. Kulukohustused katavad nimetatud teenistujate palgad, toetused ja lähetuskulud ning tööalaseks koolituseks läbiviidavate väliskursustega seotud kulud. Väljamakstud kuupalkade keskmine maht oli 7,9 miljoni eurot (2012. aastal oli see keskmiselt 7,5 miljonit eurot).

79.

Seisuga 31. detsember 2013 töötas parlamendis 1  785 parlamendiliikme registreeritud assistenti ning parlamendiliikmega töölepingu sõlminud 4  860 kohalikku assistenti (162 assistendil oli sõlmitud leping parlamendiliikmete rühmaga). Keskmiselt oli iga parlamendiliikme kohta 2,33 registreeritud assistenti ja 6,34 kohalikku assistenti (23). Kohalike assistentide arv parlamendiliikme kohta oli 2013. aastal väga erinev, ulatudes nullist kuni 43-ni. Kui 16 parlamendiliikmel ei olnud ühtegi kohalikku assistenti, siis 84 parlamendiliiget palkas oma liikmesriigis 2013. aastal üle 10 töötaja. Üksnes kohalikke assistente palkas 2013. aastal 45 parlamendiliiget.

80.

Parlamendiliikmete väljaspool euroala elavate kohalike assistentidega seotud maksed tehti 2013. aastal euro ja muude vääringute vahetuskursi alusel, mis kehtestati kogu aastaks (2012. aasta detsembri kurss).

81.

See peatükk moodustas 2013. aastal kulukohustustest 0,02 % ehk 3 75  000 eurot, mis on 4 % rohkem kui 2012. aastal.

82.

Selle jaotise peatükid sisaldavad üksnes määratlemata otstarbega assigneeringuid, mille osas ei ole võimalik kulukohustusi võtta ilma nende ümberpaigutamiseta tegevusassigneeringute reale. Määratlemata otstarbega assigneeringute ümberpaigutusi (2 2 9 12  765 eurot) käsitletakse käesoleva aruande 1. jaos. Selle jaotise esialgsed assigneeringud olid 2 2 9 12  765 eurot (2012. aastal 2 9 5 42  652 eurot) ehk 1,3 % kogu 2013. aasta eelarvest.

83.

Eelarveaastat 2013 iseloomustasid püüdlused 2011. aastal alustatud struktuursete parenduste jätkamiseks, et anda Euroopa Parlamendile kõik ressursid, mida ta vajab, et täita täiel määral oma rolli seadusandlikus protsessis ning kasutada täielikult ära talle Lissaboni lepinguga antud suuremaid volitusi.

84.

Parlament jätkas ka mitmeaastaste programmide elluviimist, et ratsionaliseerida ja ajakohastada oma administratsiooni tähtsamaid sektoreid, eelkõige turvaküsimuste valdkonnas, ning arendas 2014. aasta valimiste eel oluliselt teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat.

85.

Horvaatia ühinemisega seotud institutsionaalsed muudatused tehti ilma märkimisväärsete raskusteta.

86.

Järgnevalt kirjeldatud 2013. aasta eesmärgid ja tulemused lähtuvad juhatuses 2013. aastal vastu võetud prioriteetidest ja otsustest, Euroopa Parlamendi poolt eelarvet käsitlevates resolutsioonides antud suunistest ning haldustöö 2012.-2014. aasta programmi eesmärkidest ja tulemustest.

87.

Nelja riiklikku parlamenti ja Ameerika Ühendriikide Kongressi kaasanud võrdlev uuring on näidanud, et Euroopa Parlamendi tugistruktuuri on võimalik oluliselt parandada, seda eriti sõltumatute teaduslike nõuannete andmise küsimuses. Juhatus otsustas 20. mai 2013. aasta koosolekul parlamendi eelarve küsimustega tegeleva juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma soovituste alusel luua uue parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi (DG EPRS), et anda sõltumatuid teaduslikke nõuandeid nii Euroopa Parlamendi poliitilistele organitele kui ka üksikutele parlamendiliikmetele.

88.

Kõnealune peadirektoraat, mille loomine jõustus 1. novembril 2013, koondab enda alla endise raamatukogu ja dokumendihalduse direktoraadi (välja arvatud ametliku kirjavahetuse üksuse, mis jääb DG PRESi koosseisu) ning mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi, mis varem kuulus DG IPOLi koosseisu, neile lisandus ka uus parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, mis on temaatilise ülesehitusega.

89.

Uus parlamendi uuringuteenistus toetab parlamendiliikmeid individuaalselt ja täiendab poliitikaosakondi, (24) mis jätkavad eriülesandega ametikandjate, nagu raportööride teenindamist. Kõnealused teenistused on eri laadi, kuna poliitikaosakonnad on loodud konkreetselt selleks, et vastata otse parlamendikomisjonidele ja -delegatsioonidele. Teenistused teevad siiski omavahel võimalikult tihedat koostööd ja vahetavad teavet nii, nagu nad kuuluksidki ühe teenistuse koosseisu. Teenistused jagavad omavahel eksperdiarvamuste jaoks olemasolevat eelarverida.

90.

Juhatus andis oma 15. aprilli 2013. aasta koosolekul loa alustada 2014. aasta eelarvemenetluse käigus läbirääkimisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komiteega, et suurendada tõhusust suulise tõlke valdkonnas ning rakendada seeläbi parlamendi jaoks võidetud ressursse parlamendi uuringuteenistuse tõhustamiseks. Pärast läbirääkimiste lõpuleviimist andis juhatus oma 9. detsembri koosolekul presidendile volituse kõnealuse kahe komiteega sõlmitava koostöölepingu allkirjastamiseks. Lepinguga pakutakse eelkõige komiteede tõlketeenistuste ümberkorraldamisest mõjutatud teenistujatele, kel on ka nõutav profiil, võimalust minna üle parlamenti ja hakata seal tööle uues parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadis (kuni 80 teenistujat).

91.

Komisjonid teevad poliitikaosakondadega väga tihedat, järjepidevat ja mitmekülgset koostööd: poliitikaosakondade ülevaateid, poliitikadokumente, uuringuid ja seminare võetakse korrapäraselt arvesse komisjonide aruteludes ning see tagab väärtusliku seose eksperdiarvamuste ja poliitikakujundamise vahel. Poliitikaosakondade toodangu nähtavuse ja kättesaadavuse suurendamiseks loodi 2013. aastal poliitikaosakondade ühine infoleht. Selles pakutakse igakuist ülevaadet peamistest eelseisvatest Euroopa Parlamendis korraldatavatest üritustest, kokkuvõtet tähtsaimatest käimasolevatest uuringutest ja otselinki, mille kaudu on esitatud valik hiljuti avaldatud uuringuid. Poliitikaosakonnad on valimiste aasta eel ajakohastanud põhjalikult Euroopa Parlamendi teabelehti.

92.

Lissaboni lepingu kohaselt peavad nüüd kõik kaubanduslepingud saama Euroopa Parlamendi nõusoleku ning ühise kaubanduspoliitika rakendusmeetmed võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kaudu. Rahvusvahelise kaubanduse komisjon tegeles 2013. aastal tähtsate seadusandlike raportitega, mille teemadeks olid rahvusvaheliste hangete instrument, jõustamismäärus ning Euroopa Parlamendi teise lugemise etapil saavutatud kokkulepped I ja II koonddirektiivi kohta (mis viivad liidu kaubandusõigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga), samuti riigihankemenetluse vahend ja liidu kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamine. Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni järelevalverühmad jätkasid kaubandusläbirääkimiste jälgimiseks tehtavat tööd. Resolutsioonid võeti vastu seoses kõikide komisjoni poolt pakutud läbirääkimisvolitustega.

93.

Komisjonid jätkasid rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste jälgimise tava. Väliskomisjoni puhul puudutas see eelkõige menetluses olnud raamistikku assotsiatsioonilepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega. Väliskomisjon seadis samuti küsimuse alla nõukogus tavaks saanud kombe küsida parlamendi nõusolekut siis, kui ratifitseerimisprotsess ELi liikmesriikides on peaaegu lõpule viidud. Väliskomisjon võttis nüüd juba väljakujunenud tava kohaselt vastu resolutsioone kõikide kandidaatriikide ja kandidaadieelse seisundiga riikide kohta.

94.

Pingsamalt jälgiti Ukrainas toimunud sündmusi, et määrata kindlaks parlamendi seisukoht seoses assotsieerimislepingu allkirjastamisega. Väliskomisjon korraldas infotunde ELi ja Ukraina sidusrühmadega ning valmistas ette resolutsiooni ELi naabruspoliitika kohta, mis hõlmab assotsieerimislepingu sõlmimist Ukrainaga (ning samuti Moldova ja Gruusiaga).

95.

Juhatus otsustas 26. veebruaril 2013, et DG EXPO korraldab ja juhib Euronest Scola programmi (25) kooskõlas juba olemasoleva Euromed Scola (26) suhtes kehtivate põhimõtetega ning tegi 15. aprillil 2013 otsuse laiendada Euroopast, Palestiinast ja Iisraelist pärit noorte poliitiliste liidrite programmi nii, et hõlmatud oleksid ka naaberriigid. Esimesel korral saatis Euronest Scola programmi ja kahe uue noorte poliitiliste liidrite foorumi (Magrib-EL ja idapartnerlus-EL) korraldamist 2013. aasta novembris ja detsembris suur edu, mis võimaldas haldustegevuse kaudu konkreetselt väljendada ELi prioriteetset pühendumist naabruses asuva kodanikuühiskonna mõjuvõimu tugevdamisele.

96.

Parlamendi maine ja täiskogu atraktiivsuse parandamiseks tehtavaid jõupingutusi jätkati, töötades välja usaldusväärse statistika andmebaasi täiskogu tegevuse kohta, viies kodukorda sisse muudatusi ja kohandades sisemenetlusi, näiteks kirjalikke deklaratsioone, protokolle ja hääletuse läbiviimise korda. Lisaks on endiselt käimas täiskogu istungiga seotud IT-rakenduste ajakohastamine.

97.

Mis puudutab õigusaktide koostamist, siis tänu sellele, et laialdaselt võeti kasutusele menetlus tekstide lõplikuks vormistamiseks enne nende vastuvõtmist, mis võimaldas õigusakte kiiremini allkirjastada ja avaldada, ning arendati välja suur programmitöö võimekus, oli võimalik jõustada enamik mitmeaastaseid finantsraamistiku dokumente enne aasta lõppu. Lisaks tehti edusamme ka taotluse alusel toimetust pakkuvas teenistuses, näiteks selliste vahendite nagu e-parlament (27) ja Drafting Support Tool (28) väljatöötamisel.

98.

Tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud seadusandlike tekstide (mille valmistas ette õigusaktide direktoraat) arv kahekordistus võrreldes 2012. aastaga. Horvaadi keele kaasamine (seadusandlike ja parlamentaarsete tekstide avaldamine alates ühinemiskuupäevast) kujunes edukaks.

99.

20. mail 2013. aastal kinnitas juhatus 2014. aasta valimisi käsitleva institutsioonilise teabe- ja kommunikatsioonikampaania loomingulise lähenemise ning 7. juunil 2013 allkirjastati konkreetne leping asjaomase kampaania elluviimiseks ja rakendamiseks. Kampaaniaga keskendutakse Euroopa Parlamendi poliitilisele olemusele ja parlamendile Lissaboni lepinguga antud uutele volitustele, mida tõlgendatakse läbi sõnumi „Ajad on teised”. Kontseptsiooni aluseks on neljaetapiline lähenemine, mille keskmes on põhimõtted „OSALE. OTSUSTA. MÕJUTA”. Nende põhimõtetega, mille eesmärk on teha Euroopa Parlamendist tunnustatud kaubamärk, tagatakse kampaania jätkumine ka pärast 2014. aastat.

100.

Institutsiooniline teabe- ja kommunikatsioonikampaania käivitati 10. septembril 2013 Strasbourgis, mis oli liidu olukorra kontekstis valitud sümboolne hetk, et rõhutada Euroopa Parlamendi uut rolli pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Meedias pöörati sellele sündmusele suurt tähelepanu, kuivõrd kampaania käivitamise pressikonverentsil osales ligikaudu 160 ajakirjanikku. Asjaomane meediahuvi koos sotsiaalmeedias aset leidnud intensiivse suhtlusega näitab, et kampaania käivitamist võib teadlikkuse tõstmise seisukohast pidada tõeliselt edukaks. 2013. aasta detsembris avati internetis kampaania ametlik veebisait.

101.

2013. aasta viimased kuud pühendati kampaania teise etapi („Temaatiline etapp”) elluviimisele ja järgnevate etappide („Minge valima!” ja „Valimistejärgne aeg”) ettevalmistamisele.

102.

Lisaks tavapäraste kommunikatsioonikanalite kasutamisele võetakse kampaania temaatilises etapis kasutusele mitmed uuenduslikud teavitusmeetmed, näiteks ürituste „ReACT” korraldamine viies suurlinnas.

103.

Esimestel üritustel, mis korraldati Pariisis, Varssavis ja Frankfurdis, käsitleti selliseid põhilisi teemasid nagu töökohad, majandus, ELi eelarve ja struktuurifondid ning nähti kodanikuühiskonna ja sidusrühmade suurt huvi. 2014. aastal korraldatakse Roomas ja Madridis veel kaks üritust elukvaliteedi ja ELi rolli kohta maailmas.

104.

Infobüroodel oli kampaania elluviimises võtmeroll, edendades keskselt välja arendatud vahendeid kõigis liikmesriikides, kaasates mitmekordistava mõju saavutamiseks sidusrühmi ja meediat, et tagada kampaania sõnumi laiem levik, ning hallates sotsiaalmeediat kohalikul tasandil.

105.

Paralleelselt institutsioonilise teabe- ja kommunikatsioonikampaaniaga korraldatakse Euroopa noorteüritus. Juhatus võttis 1. juulil 2013 vastu selle ürituse kontseptsiooni, mis on suunatud noorte teadlikkuse tõstmisele Euroopa identiteedi kohta.

106.

Asjaomane üritus toimub 2014. aasta mais Strasbourgis üldise juhtlause „Ideed paremaks Euroopaks” all ja sellel osaleb kuni 5  000 noort kogu Euroopast. Registreerimine on avatud alates 2013. aasta oktoobrist.

107.

Juhatus võttis oma 22. oktoobri 2012. aasta koosolekul vastu püsiekspositsiooni üldise kontseptsiooni. 2013. aastal arendati seda kontseptsiooni koos disainifirmaga edasi ja nüüdseks on see lõplikult valmis.

108.

Paralleelselt püsiekspositsiooni kujundamisega on Euroopa Ajaloo Maja meeskond alustanud külastajatele tulevikus pakutavate teenuste arendamist, mille hulka kuuluvad ajutised ja rändnäitused, üritused, konverentsid ja suur hulk internetis pakutavaid teenuseid ning eri vanusegruppidele suunatud õppeprogrammid. Euroopa Ajaloo Maja projekt on Euroopa Parlamendi külastajatele pakutavate teenuste ja hetkel väljaarendamisel oleva külastajate strateegia lahutamatu osa.

109.

Euroopa Ajaloo Maja asukohaks saava Eastmani hoone tööd edenesid 2013. aastal märkimisväärselt ja need viiakse eeldatavasti lõpule 2014. aasta lõpuks. Hoone valmistatakse näituste vastuvõtuks ette: Euroopa Ajaloo Maja avamine on kavandatud 2015. aasta lõpule, mil avatakse püsiekspositsioon, samas kui esimene ajutine näitus on kavandatud 2016. aastaks.

110.

Külastajatele osutatavate teenuste parandamise osas tehti 2013. aastal pärast juhatuse 18. novembri 2013. aasta otsust edusamme tänu kahele koostöölepingule Strasbourgi autonoomse sadama ja Alsace’i piirkonna Alsace-Moselle’i memoriaaliga: suurendatakse Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoone külastajate vastuvõtmise suutlikkust, pidades silmas valimiste aastal oodatavat suuremat külastajate arvu, ja Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoonet külastavatele kodanikele antakse osana uuest EU-PHORIA projektist Schirmeckis laiem ajalooline ülevaade.

111.

Samal ajal ja kooskõlas eespool nimetatud otsusega alustati ettevalmistustöid vähendatud suuruses panoraamkino ehitamiseks Strasbourgis ja Berliinis ning Brüsselis korraldatavate rollimängudega sarnaste tegevuste korraldamiseks Strasbourgis.

112.

Eelarves ette nähtud ametikohad (kokku 124) täideti ajutiste teenistujate ametisse nimetamisega alates 1. juulist 2013 ja pärast seda ajutiste teenistujate asendamisega katseajal olevate teenistujatega vastavalt Horvaatia kodanikele korraldatud konkursside edukalt läbinute nimekirjade avaldamisele.

113.

12 Horvaatia vaatlejat osalesid Euroopa Parlamendi töös (täiskogu istungjärgud ning parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekud) alates 1. aprillist 2012 ja neist said Euroopa Parlamendi täieõiguslikud liikmed 1. juulil 2013.

114.

Vastavalt keskpika perspektiivi kinnisvarastrateegiale, mille juhatus 24. märtsil 2010. aastal vastu võttis, kiideti heaks või viidi ellu rida projekte, mida on kirjeldatud allpool.

115.

Trebeli projektiga seoses anti 30. aprillil 2013 linnaplaneerimisluba, millega vähendati hoone algselt ette nähtud pinda umbes 8 %. Kuna projekti tehti selline muudatus, suureneb büroopindade puudujääk aastaks 2017 eeldatavasti 2  562 m2 võrra.

116.

Seoses püüdlustega leida ajutine lahendus kuni Trebeli hoone kasutuselevõtuni, mis peaks kava kohaselt toimuma 2017. aastal, on kõige sobivama lahendusena tuvastatud hoone aadressil Square de Meeûs 8 (vt juhatuse 30. novembri 2011. aasta, 14. jaanuari 2013. aasta ja 11. märtsi 2013. aasta otsuseid, samuti eelarvekomisjoni 28. veebruari 2013. aasta otsust). 28. märtsil 2013 allkirjastati selle hoone 12-aastane kasutusvalduse leping, milles nähakse ette hoone kasutuselevõtt alates 31. märtsist 2014. Praegu teistes hoonetes asuvate teenistuste (minimaalselt 1  000 inimest) 2014. aastast alates toimuva järkjärgulise kolimise kavandamine ning töö parlamendiliikmete ja nende assistentide praegustes ja tulevastes büroodes algas 2013. aastal.

117.

Konrad Adenaueri projektiga seoses viidi Luksemburgi riigiga 16. jaanuaril 2012 allkirjastatud partnerluslepingu raames läbi üldine analüüs asjaomast projekti algselt juhtinud ettevõtte tegevuse suhtes ja selle tulemusena otsustati selle ettevõtte teenustest loobuda. 2. jaanuaril 2013 avaldati pakkumiskutse tõhustatud projektijuhtimisteenuse osutamiseks kõnealusel ehitusel ja selle tulemusena määrati projektijuhtimise rühma viis üksust, mida juhib juhtkoordinaator. Uus projektijuhtimisteenus käivitati 2013. aasta keskpaigas. Lisaks oli võimalik seoses asjaomase projekti tasandil kokkuhoiumeetmete otsimisega ja pakkumiskutsete uuesti avaldamisega karkassitööde teostamiseks hoone idaosas saada pakkumised, millega püsiti ettenähtud eelarve piires. Ehitustööd algasid 2013. aasta septembris. Veel üks tööde (fassaaditööd) teostaja oli võimalik välja valida 20. detsembril 2013 ja sellega seoses allkirjastati vastav leping 6. jaanuaril 2014.

118.

Projekti finantseerimiseks ette nähtud rahastamispakett võeti esimest korda kasutusele. Selleks spetsiaalselt loodud kinnisvaraettevõte tasus töid teostavate ettevõtete esimesed arved. 25. novembril 2013. aastal allkirjastati usaldusleping BGLi pangaga. Lepingu eesmärk on tagada kinnisvaraettevõtte arvele kantavad summad ja võimaldada kanda eelarvepädevate institutsioonide poolt Konrad Adenaueri projekti jaoks ette nähtud assigneeringud turvaliselt üle. Kõnealusele usalduskontole saabusid esimesed ülekanded 2013. aasta detsembris. Lepinguliste kohustuste kohaselt tehti laenu esimene väljamakse 31. detsembril 2013.

119.

Kuni uue Konrad Adenaueri hoone valmimiseni on vaja pikendada Goldbelli hoone üürilepingut 31. detsembrini 2017 ja üürida Présidenti hoone asemel Geosi hoone. Goldbelli hoonega seoses oli võimalik saavutada praeguste üüritingimustega võrreldes märkimisväärne kokkuhoid tänu hoone omanikuga peetud läbirääkimistele ja 2013. aasta detsembris, pärast seda, kui juhatus oli uued tingimused oma 21. oktoobri 2013. aasta koosolekul heaks kiitnud, (29) allkirjastati üürilepingu lisa. Kulude ja tulude analüüs näitas, et kolimine aastal 2014 Présidenti hoonest Geosi hoonesse annaks ajavahemikus 1. aprillist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 kokkuhoiu, mis oleks suurem kui see, mida saadaks Présidenti hoone üürilepingu jätkamisest hoone omaniku pakutud uutel tingimustel. Sellest tulenevalt allkirjastati 13. augustil 2013 Geosi hoone üürileping, pärast seda kui juhatus oli selle oma 2. juuli 2013. aasta koosolekul heaks kiitnud (30).

120.

Eelleping uue hoone ostmiseks Sofias (summas 9 miljonit eurot) allkirjastati 7. juulil 2011. Ehitusvigade ja sisustustööde nõuetele mittevastavuse tõttu ei olnud hoonet enne 2012. aastat vastu võtta. Pärast omaniku poolt kõigi ehitusvigade kõrvaldamist oli hoone vastuvõtumenetluse tulemusena võimalik 4. juunil 2013 allkirjastada Sofias asuva notari juures hoone ostuleping. Hoonesse koliti sisse 11. juunil 2013 ja alates 2013. aasta juulist on Euroopa Maja täielikult toimiv.

121.

Endiselt püütakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel sõlmida Euroopa Majade ühiseks haldamiseks koostöölepingut, mille eesmärk oleks ühest küljest määrata kindlaks raamistik kinnisvaraturgu käsitlevate uuringute mitmeaastaseks kavandamiseks kinnisvara ostmise või üürimise eesmärgil ning teisest küljest administratiiv- ja finantsmenetluste lihtsustamine igapäevast haldamist silmas pidades.

122.

2013. aastal alustati uue välisauditi läbiviimist, et esitada parlamendi uue koosseisu ametiajaks esimene hinnang tõhustatud hoolduspoliitika kohta. Juhatus kiitis 26. veebruaril 2013 heaks parlamendi iga koosseisu ametiajal regulaarselt läbiviidavate sise- ja välisauditite kava ning selle alusel määratakse kindlaks kasutuselevõetavad vahendid.

123.

Paul-Henri Spaaki hoone ala A otsustati ajutiselt sulgeda pärast seda, kui 2012. aasta septembris tehti parlamendi infrastruktuuride jätkuva inspekteerimis- ja ennetava korrashoiupoliitika raames toimunud inspekteerimise käigus kindlaks, et kolmes istungisaali laetalas on praod. Pärast asjaomase kandekonstruktsiooni turvalisuse taastamiseks pakutud lahenduste eeliste ja puuduste põhjalikku analüüsimist valisid eksperdid lahenduse, mille puhul – võttes arvesse uuringuteks, inspekteerimiseks, pakkumiskutsete koostamiseks, tööde teostamiseks ja istungisaali endise seisukorra taastamiseks kuluvat aega – ei ole istungisaali võimalik uuesti kasutusse võtta enne 2014. aasta algust. Istungisaali turvalisuse taastamisega seotud töid käsitlev leping (lae kandekonstruktsiooni parandamine ja istungisaali endise seisukorra taastamine) allkirjastati 26. juunil 2013, mis võimaldas lae kandekonstruktsiooni tugevdamisega seotud töid alustada.

124.

Louise Weissi hoone katuse kandesõrestiku tuletõkkega (puistematerjaliga katmine) seotud puuduste osas jätkuvad Strasbourgi ringkonnakohtu (Tribunal de Grande Instance de Strasbourg) määratud ekspertide rühma poolt läbiviidavad inspekteerimised kuni 2014. aasta esimese kvartali lõpuni. Ekspertide rühma poolt ekspertiisi käigus läbiviidud uuringute põhjal tehtud järeldused võimaldasid Euroopa Parlamendil kavandada esialgseid töid, mida on vaja teostada istungisaali katva lae kandekonstruktsiooni tuleohutuseeskirjade nõuetele vastavaks muutmiseks. Selleks algatati kaks pakkumismenetlust. Neist esimene, mis on seotud eespool nimetatud töödega, on peatatud kuni eksperdiaruande valmimiseni ja otsus peaks langetatama enne 2014. aasta maid. Teine pakkumismenetlus on lõpule viidud ja see hõlmab inseneride poolt teostatava tuleohutusega seotud uuringu läbiviimist, et saada parem ülevaade viisidest, kuidas viia ülejäänud ehitis nõuetega kooskõlla. Teise menetlusega seotud praktiline töö peaks algama 2014. aasta esimeses kvartalis.

125.

Euroopa Parlamendist on saanud kliimamuutuse vastu võitlemises eeskuju tänu sellele, et parlament on võtnud vastu põhjaliku strateegia CO2-heitme vähendamiseks ja kompenseerimiseks ambitsioonika eesmärgiga vähendada parlamendi heitmeid 2020. aastaks 30 %. 2013. aastal saavutati heitmete 26,4 % suurune vähendamine ja 28 % CO2-jalajäljest kompenseeriti (hooned, lähetused, ametiautod).

126.

Esimest korda pärast ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) registreerimist 2007. aastal (mis hõlmas 9 hoonet) on Euroopa Parlament EMASis registreeritud hoonete arvu suurendanud. 2013. aastal lisati kolm uut hoonet (WIB, JAN ja PFL). Sellest tulenevalt oli vaja läbi viia kõnealuste hoonete keskkonnaanalüüs ja auditid. Lisaks kasutati asjaomast lepingut selleks, et tellida märkimisväärne arv inspekteerimisi, et lihtsustada keskkonnaalaste õigusaktide tõlgendamist ja tagada, et parlamendi teenistused vastavad nõuetele täies mahus (EMASi määruse nõue). Pärast välisauditite läbiviimist 2013. aasta mais ja juunis oli Euroopa Parlamendil võimalik taotleda EMASis registreerimise pikendamist veel kolmeks aastaks.

127.

7. novembril 2013 allkirjastati leping ettevõttega ECOACT 28  747 tonni CO2-heitme kompenseerimiseks kaugküttesüsteemi energiatõhususega seotud projekti raames Pernikis (Bulgaarias). Ostetud kompensatsiooniühikud on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eeskirjadega vastavuses.

128.

Lisaks korraldati 2013. aastal kolmes töökohas kolm üritust: roheline nädal, liikuvuse nädal ja jäätmenädal.

129.

2013. aastal alustati Euroopa Parlamendi toitlustusteenuste struktuurset reformi, mille eesmärk on asjaomaseid teenuseid 2019. aastaks täielikult uuendada. Sellega seoses võttis juhatus 10. juuni 2013. aasta koosolekul vastu peasekretäri teate pealkirjaga „Euroopa Parlamendi uus toitlustuspoliitika aastatel 2014–2019 – uuendamise suunised”, esitades seeläbi esmakordselt pärast 1979. aastat strateegilised suunised kõnealuse valdkonna edasiseks arenguks.

130.

Juhatuse otsus hõlmab mitte üksnes infrastruktuuri ning korralduslikke ja toitlustusega seotud aspekte, vaid ka majanduslikke eesmärke. Struktuurse reformi rakendamise ja 2013. aasta alguses parlamendi restoranides, sööklates, kohvikutes ja baarides läbi viidud (12 aastat muutmata) hindade korrigeerimise esimesed tulemused võimaldasid eelarverea 1652 „Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud” seisu parandada.

131.

Tänu kulude paremale kontrollimisele, suuremale tootlikkusele, eri tarnijate vahelisele konkurentsile ja realistlikule hinnapoliitikale on kavas saavutada parlamendi 2014.–2019. aasta koosseisu ametiaja lõpuks tasakaal.

132.

E-parlamendi (muudatusettepanekud ja e-allkiri, parlamendiliikmete portaal jne), paberivaba asjaajamise (Paperless) (eCommittee, (31) eMeeting (32) jne) ning teadmushalduse (Knowledge Management) programmide rakendamine võimaldab liikuda täielikult elektrooniliseks muudetud ja liikuvust võimaldava Euroopa Parlamendi suunas. Seda täiendab tahvelarvutite kasutuselevõtt tavapäraste töövahenditena (hetkel teostamisel). Asjaomast protsessi täiendab tarkvara ajakohastamine (üleminek Windows 7-le ja Outlook 2010-le) ning videokonverentside ja Wi-Fi võrgu oluline parandamine.

133.

Vastusena meedias avaldatud artiklitele Euroopa Parlamendi avaliku Wi-Fi võrgu suhtes toime pandud rünnakute kohta käivitati uurimine, et rünnaku olemust ja ulatust hinnata. Juhatus kiitis oma 9. detsembri 2013. aasta koosolekul ühehäälselt heaks peasekretäri ettepaneku kohased kohesed ja keskpika perspektiivi meetmed Euroopa Parlamendi turvalisusega seotud eeskirjade tugevdamiseks mobiilsidevahendite kasutamise osas.

134.

Suhteid liikmesriikide parlamentidega tugevdati veelgi 28.–30. jaanuarini 2013 toimunud Euroopa parlamentaarse nädalaga, mille jooksul Euroopa Parlamendi liikmed ja liikmesriikide parlamentide liikmed kohtusid, et pidada arutelu majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta üle.

135.

Esimene parlamentidevaheline konverents Euroopa Liidu majandus- ja finantsjuhtimise teemal, mis on ette nähtud stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikliga 13, toimus 16.–17. oktoobrini 2013 Vilniuses.

136.

Tehnilisest küljest on oluline märkida Euroopa Parlamendi andmebaasi „Connect” arendamist liikmesriikide parlamentide dokumentide jaoks, et paremini jagada nende arvamusi ja seisukohti vastavalt subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevatele aluslepingu sätetele. Videokonverentside katseprojekt kui parlamentidevahelise koostöö oluline vahend viidi edukalt lõpule. Parlamendiliikmetele ja kolmandatele isikutele kättesaadavat teavet parandati tänu Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse (CERDP) ja parlamentidevahelise teabevahetussüsteemi (IPEX) andmebaaside arendamisele märkimisväärselt.

137.

Pärast juhatuse poolt 2012. aasta juunis tehtud otsust üldiste turvateenuste parlamendi koosseisulistele töötajatele üleandmise kohta on asjaomase protsessi käivitamiseks võetud hulk ettevalmistavaid meetmeid, alustades 2  443 taotleja hulgast 1  212 kandidaadi valimise menetlusest, mille abil on parlamendi kolmes töökohas võimalik järk-järgult tööle võtta lepingulisi töötajaid, pidades samal ajal rangelt kinni juhatuse poolt heakskiidetud tegevuskavast.

138.

Alates 2013. aasta septembrist töötavad operatiivjuhtimise üksuses ainult Euroopa Parlamendi töötajad ning alates oktoobrist on lastesõime, Parlamentariumi ja ASP-hoone sissepääsu turvateenus samuti parlamendi koosseisulistele töötajatele üle antud.

139.

Turvateenuste parlamendi koosseisulistele töötajatele üleandmine on keerukas ja mitmetahuline protsess, mis ei hõlma mitte üksnes suurt ülesannet võtta tööle parlamendi koosseisulisi töötajaid, vaid ka – ja eelkõige – nende koolitamist, kohandamist ja integreerimist ning selliste tööde ja ülesannete korraldamist, mida ei ole parlamendi koosseisulised töötajad kunagi varem teostanud. Kõnealuse protsessi keerukus tuleneb ka asjaolust, et üleminekuetapis ja kuni protsessi täieliku lõpuleviimiseni peavad turvalisuse eest praegu vastutavad välised teenusepakkujad ja parlamendi töötajad koos töötama.

140.

Nagu juhatuse poolt kinnitatud tegevuskavas märgitud, viiakse turvateenuste parlamendi koosseisulistele töötajatele üleandmise protsess Brüsselis ja Strasbourgis läbi järk-järgult ajavahemikus 2013–2016. Luxembourgis on turvateenuste parlamendi koosseisulistele töötajatele üleandmise protsess seotud kinnisvarapoliitika ja eelkõige KAD hoone töödega. Sellest tulenevalt on turvateenuste parlamendi koosseisulistele töötajatele üleandmise hindamine ja elluviimine nimetatud tööde edenemisega seotud.

141.

Juhatus võttis oma 9. detsembri 2013. aasta koosolekul teadmiseks ja kiitis heaks parlamendi teenistuste ühtse kontaktpunkti loomise Euroopa Parlamendi liikmetele. Selle näol on tegemist järelmeetmega parlamendiliikmete ja Euroopa Parlamendi töötajatega parlamendi organisatsioonilise suutlikkuse parandamise ja ajakohastamise teemal peetud konsultatsioonide järeldustele. Asjaomane teenistus seotakse logistika direktoraadiga ja üksuse töötajad võetakse tööle ametikohtade parlamendisisese ümberpaigutamise teel. Üksus alustab järk-järgult tööd 2014. aasta alguses, et olla täielikult toimiv pärast valimisi.

142.

Parlamendiliikmete rahaliste ja sotsiaalsete õiguste jaoks ette nähtud portaali eesmärk on pakkuda parlamendiliikmetele intranetis ühtset kontaktpunkti, kust nad saavad teavet parlamendiliikmete põhimäärusest ja selle rakenduseeskirjadest tulenevate rahaliste ja sotsiaalsete õiguste hetkeseisu ja muutuste kohta. See lihtsustab parlamendiliikmete jaoks oluliselt nende rahaliste ja sotsiaalsete õiguste haldamist. Portaali võeti aktiivsete parlamendiliikmete jaoks esmakordselt kasutusele 2013. aastal, sellele pääseb ligi Euroopa Parlamendi hoonetes ning portaal sisaldab valikut vorme ja andmeid. Järgmiste etappide (nt lisavõimalused parlamendiliikmetele, sh e-allkirja kasutamine, ligipääs Euroopa Parlamendi hoonetest väljaspool, portaal endistele parlamendiliikmetele ja nendega seotud toetusesaajatele, makseagentidele, arhiivide lõpuleviimine) – millega süsteemi täies ulatuses kasutuselevõtt lõpule viiakse – tähtajaks on seatud 2015. aasta detsember.

143.

Euroopa Parlament otsustas 2013. aastal 2014. aasta eelarvemenetluse raames (33) juhatuse ettepanekute põhjal ja pärast konsulteerimist juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise eelarveküsimuste töörühmaga, et tugevdada on vaja nelja tegevusvaldkonda:

144.

Ühine töörühm tegi lisaks kindlaks 7 valdkonda, kus Euroopa Parlamendil on võimalik oma tõhusust parandada, et arendada eespool nimetatud nelja valdkonda rahaliselt vastutustundlikul viisil.

145.

Ettevalmistused uute personalieeskirjade rakendamiseks jätkusid kogu 2013. aasta vältel. Seoses sellega, et peaaegu kõiki uusi sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, tuli kehtivate eeskirjade ja teatavate menetluste läbivaatamine ning arvuti infosüsteemide ajakohastamine läbi viia väga lühikese tähtaja jooksul. Need tööd (eelkõige õigusraamistiku kohandamine ja infotehnoloogiaga seotud tööd) jätkuvad osaliselt ka 2014. aastal neis valdkondades, mida 2013. aastal prioriteetseks ei peetud.

146.

Seoses parlamendi koosseisu vahetumise ettevalmistamisega on võetud meetmeid umbes 1  700 parlamendiliikmete registreeritud assistendi lepingu lõpetamise korraldamiseks, nende töötajate abistamiseks administratiivtoimingutes ja parlamendiliikmete mitmesaja uue registreeritud assistendi vastuvõtmiseks, samuti fraktsioonide toetamiseks seoses meetmetega, mida nad peavad võtma juhul, kui Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste tulemused toovad kaasa olulisi muudatusi teatavate fraktsioonide sekretariaatides. Näiteks võeti dokumentide üleslaadimiseks kasutusele platvorm APA-People, samuti lahkujatele ja saabujatele ette nähtud infopunktid, mis on avatud pikka aega, et pakkuda parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ja fraktsioonide töötajatele administratiivtoimingutes parimat tuge.

147.

Juhatus kiitis 2. juuli 2012. aasta koosolekul heaks uue dokumentide ja arhiivide haldamise mudeli. Asjaomane mudel põhineb dokumentide kasutusea eri etappide eristamisel ja kogu tsükli asjakohasel korraldamisel. See võimaldab ka parlamendil lihtsamini täita eeskirju, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

148.

Koostati dokumentide haldamise eeskirjade rakendamise kord. Juhatus kiitis 15. aprilli 2013. aasta koosolekul heaks otsuse konfidentsiaalsete dokumentide haldamise kohta Euroopa Parlamendis ja võttis 10. juunil 2013 vastu aastaaruande salastatud dokumentide haldamise kohta. Nõukogu kiitis heaks turvatud lugemissaali ehitamise töödega seotud tehnilised aspektid ja asjaomane lugemissaal on nüüd avatud.

149.

Kokku loodi 2013. aastal 59 uut ametikohta, et täita peamisi vajadusi, mis olid kokkuvõtvalt järgmised:

150.

Ametikohtade loetelus ja parlamendi juhtimises tehtud olulisemad muudatused on kokkuvõtvalt ära toodud järgmises tabelis.

Tabel 11

Kokkuvõte peasekretariaadis 2013. aastal toimunud ümberkorraldustest