Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014XC1015(02)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

    ELT C 364, 15.10.2014, p. 43–44 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.10.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 364/43


    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

    (2014/C 364/06)

    Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

    KOONDDOKUMENT

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

    põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

    „WEIßLACKER” / „ALLGÄUER WEIßLACKER”

    EÜ nr: DE-PDO-0005-0986-10.4.2012

    KGT ( ) KPN ( X )

    1.   Nimetus

    „Weißlacker” / „Allgäuer Weißlacker”

    2.   Liikmesriik või kolmas riik

    Saksamaa

    3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

    3.1.   Toote liik

    Klass 1.3. Juust

    3.2.   Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab

    Nimetusega „Weißlacker” tähistatakse valkja läikiva äigega poolpehmet koorikuta laabijuustu. Kuubikujulise juustu serva pikkus on 11–13 cm, kaal 1–2 kg, väiksema tükina pakendatuna kaalub juust 0,5 kg. Juustu valget kuni kollast värvi pealispind on tegeliku kooriku asemel kaetud väga vedela läikiva äigega. Juustusisu värvus on helevalkjas. Juust on küll rasvane, aga ei kleepu. Kogu murdeuuretega juustumass küpseb ühtlaselt. Sellele sordile iseloomuliku lõhnaga juustu maitse on väga pikantne ja kergelt terav. Kuivaines on rasvasisaldus tavaliselt 45 %, aga võib olla ka 40–50 %. Olenevalt rasvasusest on kuivainesisaldus 45–49 % ja soolasisaldus ligikaudu 5 %. Selle ehtsa Allgäu juustu tootmisel kasutatakse üksnes pastöriseeritud lehmapiima, soola, erikultuure ja laapi.

    3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

    Määratletud geograafilises piirkonnas peetavate lehmade piim.

    3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

    Piimalehmade oluline sööt on määratletud geograafilise piirkonna aasade ja rohumaade värsked või säilitatud taimed.

    Tootmispiirkonnast peab olema saadud vähemalt 70 % loomade söödast.

    3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

    Piima tootmine ja töötlemine, juustu valmistamine, selle laagerdamine ja küpsemine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

    3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

    3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

    4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

    Juustu „Weißlacker” toodetakse Švaabimaa halduspiirkonnas. Tootmispiirkond hõlmab lisaks ka Baden-Württembergi liidumaa Ravensburgi ja Bodensee maakondi.

    5.   Seos geograafilise piirkonnaga

    5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

    Vennad Kramerid tootsid esmakordselt juustu „Weißlacker” 1874. aastal Wertachis (Allgäu). 1876. aastal said nad toote jaoks isegi kuningliku patendi. Seega on juust „Weißlacker” maailma esimene patenteeritud juust. Kuni tänapäevani on kõik juustud „Weißlacker” traditsiooniliselt toodetud määratletud geograafilises piirkonnas.

    Juba sajandeid on olnud juustu „Weißlacker” tootmise aluseks hästi hoitud ja edasi aretatud erilised külmalembesed piimhappebakterite kultuurid, mida tänapäevani kasutatakse üksnes geograafilises piirkonnas. Aja jooksul kujunes Allgäus välja selliste kultuuride hoidmise ja kasutamise oskusteave, mida tänapäevani kasutatakse ainult Baieri liidumaa Švaabimaa halduspiirkonnas ja Baden-Württembergi piirnevates maakondades. Pika laagerdusaja tõttu on juustu valmistamiseks vaja erilisi erialateadmisi, mida Allgäus on traditsiooniliselt edasi antud ühelt juustumeistrilt teisele. Sel põhjusel ei ole juustuvalmistamise oskusteave kunagi levinud määratletud geograafilisest piirkonnast kaugemale.

    Lisaks sellele koosneb piirkonna lehmade sööt tüüpilistest alpitaimedest.

    5.2.   Toote eripära

    Juustu „Weißlacker” eripära on tingitud selliste eriliste külmalembeste bakterikultuuride kasutamisest, mis juustu küpsemise lõppfaasis moodustavad väga vedela läikiva äige, mida ei ole ühelgi teisel juustusordil. Äie tekib pärast 12–15 kuu pikkust küpsemist 6–8 °C juures. Juustule „Weißlacker” on iseloomulik ka suur soolasisaldus.

    Juust on omapärane pikantse maitse ning rasva lagundamisest tingitud ainulaadse vänge lõhna tõttu. Tarbijad hindavad kõrgelt juustu „Weißlacker” just nimetatud omaduste tõttu.

    5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

    Juustu „Weißlacker” lõhn ja maitse ning ainulaadsed omadused on tingitud traditsioonilisest valmistusviisist ning juustutootjate oskusteabest, mida valdasid üksnes määratletud geograafilise piirkonna meierid. Juust „Weißlacker” on omapärane ka tänu kõnealuse piirkonna iseloomulikule taimestikule, mis moodustab põhiosa tootmispiirkonna piimalehmade söödast. Üksnes määratletud geograafilises piirkonnas ammustest aegadest saadik traditsiooniliselt kasutatud erikultuuride tõttu on juustu „Weißlacker” lõhn täiesti ainulaadne.

    Viide spetsifikaadi avaldamisele

    [Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7]

    http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/21450


    (1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

    (2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

    (3)  Vt joonealune märkus 2.


    Top