Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52014TA1210(19)

Aruanne Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

ELT C 442, 10.12.2014, p. 167–173 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

10.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 442/167

ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

(2014/C 442/19)

SISSEJUHATUS

1.

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist liidu kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ja

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskihinnangul, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

2013. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 99 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. Instituut on täiendavalt vähendanud kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise osakaalu 2,5 miljonilt eurolt (32 %) 2012. aastal 2,2 miljoni euroni (29 %) 2013. aastal. Need ülekandmised puudutavad peamiselt III jaotist (tegevuskulud) summas 2 miljonit eurot, moodustades vastavalt 56 % nimetatud valdkonnale eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringutest. Need on peamiselt seotud hankemenetlustega, mis viidi lõpule aasta lõpus põhjustel, mida instituudil ei olnud enamasti võimalik kontrollida. Põhjusteks olid näiteks asjaolu, et ELi nõukogu eesistujariik teatas hilinemisega ühe uuringu (maksumusega 1,1 miljonit eurot) läbiviimisest, ning keerukad IT-projektid, mille hankemenetlused oli ajamahukad (maksumusega 0,6 miljonit eurot).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. juuli 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil instituudi pädevuse ja tegevuse kokkuvõte.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

I LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetme võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2011

Ülekandmiste suur osakaal on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

lõpetatud

2011

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus kontrollis instituudis 2011. aasta detsembris piiratud ulatuses sisekontrollistandardite rakendamist. Instituut aktsepteeris soovitusi, mis puudutasid tema sisekontrollistandardite rakendamise korra kindlaksmääramist ning juhtkond võttis vastu 2012. aastal elluviidava tegevuskava.

pooleli

2012

Instituut vähendas kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise osakaalu 2011. aasta 50 %-lt 2012. aastal 32 %-ni. Eelarveassigneeringute ülekandmised 2013. aastasse ulatuvad 2,5 miljoni euroni. Peamiselt puudutab see II jaotist (halduskulud) summas 0,3 miljonit eurot ning III jaotist (tegevuskulud) summas 2,1 miljonit eurot, moodustades vastavalt 23 % ja 59 % nimetatud valdkondadele eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringutest. II jaotise ülekandmised on peamiselt seotud aasta lõpus võetud kulukohustustega, mis puudutasid 2013. aasta jaanuaris toimunud uutesse ruumidesse kolimist. III jaotise ülekandmised on peamiselt seotud aasta lõpus lõpule viidud hankemenetlustega. Instituudil ei ole ametlikult vormistatud hangete kavandamise ega järelevalve menetlust. Lisaks ei hõlma selle iga-aastane tööprogramm kavandatud tegevustega seotud hangete optimaalset ulatust ja ajastamist kindlaks määravat hangete ajakava. 2011. aastast 2012. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest jäi kasutamata ja tuli tühistada siiski vaid 7 %.

lõpetatud

2012

Kontrollikoda leidis puudusi värbamismenetluste dokumenteerimises. Puudusid tõendid selle kohta, et kirjalike katsete ja vestluste küsimused ning samuti nende hindamiskriteeriumid oleksid paika pandud enne avalduse läbivaatamist.

pooleli

II LISA

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2 ja 3)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006)

Eesmärgid

Aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

Ülesanded

—

kogub, analüüsib ja levitab asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset teavet soolise võrdõiguslikkuse kohta;

—

töötab välja meetodid andmete objektiivsuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

—

töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse ning selleks et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;

—

viib läbi uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas;

—

asutab soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku ning koordineerib selle tegevust;

—

korraldab ekspertide kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks;

—

korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, teavituskampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus vastuvõetud järeldused;

—

levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades, ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja neid edasises tegevuses kasutada;

—

arendab koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonide, ülikoolide ja ekspertide, uurimiskeskuste ning sotsiaalpartneritega;

—

loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad;

—

teavitab avalik-õiguslikke ja erasektori organisatsioone soolisest süvalaiendamisest;

—

annab liidu institutsioonidele ning ühinevatele ja kandidaatriikidele teavet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise olukorra kohta.

Juhtimine

Juhatus

Koosseis

Iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu määratud 18 esindajat ja komisjoni nimetatud üks komisjoni esindav liige. Liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning asjakohased ja valdkondadevahelised laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta. Nõukogu ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus. Nõukogu määratud liikmed esindavad kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras.

Ülesanded

—

võtab vastu instituudi iga-aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi, eelarve ning aastaaruande;

—

võtab vastu instituudi sisekorraeeskirjad ning haldusnõukogu töökorra.

Ekspertkogu

Koosseis

Ekspertkogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutustest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget.

Ülesanded

Instituudi direktori toetamine instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel, võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamine ning teadmiste ühine kasutamine, tiheda koostöö tagamine instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Direktori nimetab haldusnõukogu avaliku konkursi põhjal koostatud komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel.

Ülesanded

Vastutab määruses (EÜ) nr 1922/2006 osutatud ülesannete täitmise eest; instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tööprogrammi ettevalmistamise ja elluviimise eest; haldusnõukogu ja ekspertkogu koosolekute ettevalmistamise eest; iga-aastase aruande koostamise ja avaldamise eest; kõikide personaliküsimuste, igapäevaste haldusküsimuste ning tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse tulemuslikkusega.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2013. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed)

Lõplik eelarve

7,5 (7,7) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 100 % (100 %)

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013:

30 (30) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 30 (30)

lisaks 16 (14) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

Töötajate koguarv seisuga 31. detsember 2013:

46 (44), mis jaotub tööülesannete kaupa järgnevalt:

—

põhitegevus: 32 (30)

—

haldusülesanded: 11 (11)

—

mitmesugused ülesanded: 3 (3)

2013. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2012. aasta andmed)

Sihtvaldkonnad:

Soolist võrdõiguslikkust kajastav võrreldav ja usaldusväärne teave ning näitajad; soolise võrdõiguslikkuse alase töö meetodite ja tavade kogumine ja töötlemine; ressursi- ja dokumendikeskus; teavitustöö; võrgustiku rajamine ja teabevahetus.

Käivitatud uuringud: 14 (7)

Kaastöö eesistujariikidele: 2 (2)

Ekspertide ja töörühma koosolekute arv: 13 (23)

Leedu ELi nõukogu eesistujariigiks olemise raames korraldati mitmeid täiendavaid koosolekuid.

Rahvusvahelised konverentsid: 2 (1)

Teaduslikud aruanded: 2 (2)

Aastaaruanded: 1 (1)

Allikas: lisa on instituudi edastatud.

ASUTUSE VASTUSED

11.

Nõus. EIGE on kehtestanud vastuvõetavad piirmäärad jaotiste kaupa, nt I jaotis kuni 10 %, II jaotis kuni 20 %, III jaotis kuni 3 0 %. Siiski tuleb märkida, et nagu eelmistel aastatel, hilines ka 2013. aastal tegevuskulude jaotise projektide hange EIGEst sõltumatutel asjaoludel, nimelt hilines Euroopa Liidu nõukogu eesistuja uuringuteemaline otsus

Hangete kavandamise ja jälgimise parandamiseks on EIGE töötanud välja järelevalvevahendi, millega saab jälgida iga-aastaste hankemenetluste iga etapi eeldatavaid kuupäevi.
Top