Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52014TA1210(11)

    Aruanne Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

    ELT C 442, 10.12.2014, p. 93–101 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.12.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 442/93

    ARUANNE

    Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

    (2014/C 442/11)

    SISSEJUHATUS

    1.

    Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet” või „EASA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002 (1), mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009 (2). Amet täidab lennundusohutuse valdkonnas konkreetseid reguleerivaid ja täidesaatvaid ülesandeid (3).

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

    a)

    juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    10.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

    11.

    2012. aastal läbi viidud hankeprotseduuride tulemusel tellis EASA osa oma sertifitseerimistegevusest allhankena valitud 14 riiklikult lennuametilt ja kümnelt kvalifitseeritud üksuselt (9). 2013. aastal kulutati kirjeldatud sertifitseerimistegevuse allhankeks ligikaudu 22 miljonit eurot. Riiklikelt lennuametitelt ja kvalifitseeritud üksustelt sertifitseerimise tellimise protsessi ja selleks kasutatud kriteeriume kirjeldatakse ameti koostatud suunistes (10). Allhanke läbipaistvust saaks aga valikuprotsesside parema dokumenteerimise abil parandada (see hõlmab ka juhistes esitatud kriteeriumide alusel toimuvat hindamist). Sama kehtib ka paljude teiste väikese maksumusega lepingute pakkujate edukaks kuulutamise kohta.

    KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

    12.

    Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge (98 %). Ameti kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr vähenes küll 10,1 miljonilt eurolt (11 %) 2012. aastal 7,2 miljoni euroni (8 %) 2013. aastal, ent III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli endiselt kõrge (3,4 miljonit eurot ehk 42 %). Ehkki osaliselt tuleneb see ameti tegevuse mitmeaastasest iseloomust, ning kontrollikoja valimis sisaldunud ülekandmised olid nõuetekohaselt põhjendatud, on ülekandmiste nii kõrge määr vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

    MUUD KOMMENTAARID

    13.

    Amet alustas tegevust 2004. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Laiaulatuslikku peakorterilepingut ameti ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks ameti ja selle personali töötingimuste läbipaistvust.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    14.

    Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 1. juuli 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

    (1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

    (2)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 51.

    (3)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

    (4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (5)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

    (6)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

    (7)  Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (8)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

    (9)  2014. aasta mai lõpu seisuga oli lõpetatud kolm kvalifitseeritud üksustega sõlmitud lepingut ja seega kehtis 14 riiklike lennuametite ja kvalifitseeritud üksustega sõlmitud lepingut.

    (10)  „Juhised sertifitseerimisülesannete andmiseks riiklikele lennuametitele ja kvalifitseeritud üksustele”, EASA haldusnõukogu otsus 01-2011.

    I LISA

    Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetme võtmise seis

    (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

    2011

    2011. aasta lõpu seisuga paiknes ameti raha vaid ühes pangas ning pangaarvete saldo oli 55 miljonit eurot (2010. aastal 49 miljonit eurot). Puudus sularahapoliitika, mis oleks aidanud riski vähendada ja samas asjakohaseid intresse teenida.

    lõpetatud

    2012

    Amet võttis kasutusele standardprotseduuri eelkontrollide tegemiseks. Sellegipoolest ei olnud täidetud eelkontrollide juurde kuuluvaid kontrollnimekirju ja alati ei olnud olemas kulude heakskiitmist põhjendavaid dokumente (1).

    lõpetatud

    2012

    Järelkontrollide metoodika kiideti heaks 2009. aastal. Kuigi amet tegi edusamme metoodika rakendamisel, on veelgi arenguruumi järgmistes valdkondades: kontrolle ei kavandata terveks aastaks ette, kontrollitav valim ei ole riskipõhine ning metoodika ei hõlma hankemenetlusi.

    lõpetatud

    2012

    Kulukohustustega seotud assigneeringute keskmine määr oli 95 %: I jaotises (personalikulud) 96 %, II jaotises (halduskulud) 95 % ja III jaotises (tegevuskulud) 89 %. Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli aga kõrge III jaotises (46 %). Ehkki osaliselt tuleneb see ameti tegevuse mitmeaastasest iseloomust ning kontrollikoja valimis sisaldunud ülekandmised olid nõuetekohaselt põhjendatud, on ülekandmiste nii kõrge määr vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

    ei kohaldata

    2012

    Ühes auditeeritud värbamismenetluses valituks osutunud kandidaat ei vastanud personalieeskirjades sätestatud nõuetele, mis puudutavad nõutavat ülikooliharidust või samaväärset erialast koolitust.

    ei kohaldata

    (1)  Puudusid osutatud teenuste ajakulu põhjendavad tööajatabelid.

    II LISA

    Euroopa Lennundusohutusamet (Köln)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komiteega.

    Ameti pädevus

    (Ameti pädevus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 (nn alusmäärus))

    Eesmärgid

    —

    Säilitada Euroopas tsiviillennundusohutuse ühtne kõrge tase ja tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane funktsioneerimine ja areng.

    Ülesanded

    —

    Esitab komisjonile arvamusi ja soovitusi.

    —

    Annab välja sertifitseerimistingimusi, sealhulgas lennukõlblikkuse tingimusi ja aktsepteeritavaid nõuete täitmise menetlusi ning mis tahes juhismaterjali algmääruse ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks.

    —

    Teeb otsuseid lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise, pilootide sertifitseerimise, lennutegevusega tegelevate ettevõtjate sertifitseerimise, kolmandate riikide ettevõtjate, liikmesriikide kontrollimise ja ettevõtjate uurimise kohta.

    —

    Korraldab liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja endise Euroopa Liidu Ühendatud Lennundusameti liikmesriikide (viimasel juhul vastavalt töökokkulepetele) pädevate asutuste standardimiskontrolle.

    Juhtimine

    Haldusnõukogu

    Üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

    Ülesanded

    Alusmääruse kohaselt on haldusnõukogul näiteks järgmised ülesanded:

    —

    nimetab tegevdirektori ja tegevdirektori ettepaneku alusel direktorid;

    —

    võtab vastu ameti üldise aastaaruande;

    —

    võtab vastu ameti järgmise aasta töökava;

    —

    nimetab apellatsiooninõukogu liikmed vastavalt artiklile 41;

    —

    kehtestab oma töökorra;

    —

    võib moodustada töörühmi talle pandud kohustuste, sealhulgas oma otsuste ettevalmistamise ning nende rakendamise järelevalve täitmiseks.

    Tegevdirektor

    Juhib ametit; nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

    Apellatsiooninõukogu

    Teeb otsuseid kaebuste kohta seoses ameti otsustega (vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 sätetele) sertifitseerimise, tasude ja lõivude ning ettevõtete kontrollimise kohta.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

    2013. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed)

    Lõplik eelarve

    Kogueelarve: 151,2 (150,2) miljonit eurot, sealhulgas:

    —

    omatulud: 83,8 (83) miljonit eurot (55,4 %)

    —

    ELi toetus: 34,9 (34,9) miljonit eurot (23,1 %)

    —

    kolmandate riikide toetused: 1,7 (1,7) miljonit eurot (1,1 %)

    —

    tasudest ja lõivudest laekunud sihtotstarbelised tulud: 24,2 (25,2) miljonit eurot (16 %)

    —

    muud tulud: 0,9 (0,9) miljonit eurot (0,6 %)

    —

    muud toetused: 5,7 (4,4) miljonit eurot (3,8 %)

    Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

    692 (634) ajutise teenistuja ametikohta ametikohtade loetelus.

    Täidetud ametikohad: 647 (612)

    Muud tüüpi töötajatega täidetud ametikohad

    Kokku: 100 (74,6), kellest lepingulisi töötajaid: 85 (63,3), lähetuses viibivaid riiklikke eksperte: 15 (11,3); erinõustajaid: 0 (0)

    Ajutised teenistujad kokku: 648 (1) (613)

    Toetustest rahastatud täidetud ametikohad: 219 (2) (216)

    Teenustasudest rahastatud täidetud ametikohad: 429 (2) (396)

    2013. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2012. aasta andmed)

    Arvamused

    12 arvamust

    Eeskirjade kehtestamisega seotud otsused

    28 otsust, mis käsitlevad sertifitseerimistingimusi (8), nõuete täitmise vastuvõetavaid viise ja suuniseid (20)

    2013. aasta muud töötulemused (mõju eeskirjadele avaldub järgmistel aastatel)

    32 tehnilist kirjeldust, 26 muudatusettepanekute teatist, 24 vastust kommentaaridele

    Rahvusvaheline koostöö

    12 töökorralduse kokkulepet

    2 muudatust ühe töökorralduse kokkuleppe lisades

    2 eeskirjade kehtestamist puudutavat koostöökokkulepet EASA kahepoolsete partneritega

    Toetati ELi ja Ukraina vahelise ühise lennunduskokkuleppe läbirääkimisi (kokkulepe allkirjastati 2013. aastal)

    10 soovitust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) riikide kirjade kohta

    Kahepoolsed lennuohutust käsitlevad kokkulepped

    Toetati ELi ja Brasiilia vahelise kahepoolse lennuohutust käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise protsessi ning lepingu praktiliseks rakendamiseks vajalike instrumentide väljatöötamist.

    Toetati ELi ja USA vahelise kahepoolse lennuohutust käsitleva kokkuleppe rakendamist, mis sisaldas järelevalvenõukogu koosolekute ning Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuametiga peetud ühe lennustandardite iga-aastase koosoleku ettevalmistamist.

    Toetati Euroopa Komisjoni ELi ja USA vahelise kahepoolse lennuohutust käsitleva kokkuleppe uute lisade väljatöötamisel (lennukimeeskondade litsentseerimine, koolitusotstarbelised lennusimulaatorid, pilootide koolitamise organisatsioonid).

    Sertifitseerimisotsused seisuga 31. detsember 2013

    Tüübisertifikaate/piiratud tüübisertifikaate: 11 (3)

    Täiendavaid tüübisertifikaate: 688

    Lennukõlblikkuseeskirju: 382

    Alternatiivseid nõuete täitmise viisi sertifikaate: 82

    Euroopa tehnilistele normatiividele vastavaid lube: 214

    Olulisi muudatusi/remonditöid/tüübisertifikaatide modifikatsioone: 1  017

    Väiksemaid muudatusi/remonditöid: 643

    Õhusõidukite lennukäsiraamatuid: 318

    Lennutingimuste kinnitamisi: 457

    Koolitusotstarbelisi lennusimulaatoreid: 311

    Lube projekteerimisorganisatsioonidele: 550

    Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed) (4): 1  544

    Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed) (4): 328

    Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide sertifikaate (4): 52

    Sertifikaate tootjatele (4): 23

    Lennukimeeskondade litsentseerimise organisatsioonide sertifikaate (4): 15

    Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste organisatsioonide sertifikaate (4): 3

    Standardiseerimiskontrollid (kontrollide arv liigi kaupa) seisuga 31. detsember 2013

    Lennukõlblikkuse valdkonnas: 22

    Lennutegevuse valdkonnas: 16

    Lennumeeskondade litsentseerimise valdkonnas: 16

    Lennumeeskondade tervisetõendite väljastamise valdkonnas: 12

    Koolitusotstarbeliste lennusimulaatorite valdkonnas: 9

    Lennuliikluse korraldamise/lennuliiklusteenuste valdkonnas: 14

    Välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise valdkonnas: 13

    (1)  Kaks osalise koormusega töötavat pilooti täidavad ühe ametikoha.

    (2)  Lõivudest rahastatud ja toetustest rahastatud täidetud ametikohtade jaotus võib muutuda kuluarvestuse koodides 31. detsembril 2013 tehtavate muudatuste tõttu.

    (3)  Arvesse võetakse vaid uutele lahendustele väljastatud tüübisertifikaate/piiratud tüübisertifikaate. Arvesse ei võeta seniste õiguste kaitseks väljastatud tüübisertifikaate, tüübisertifikaatide ülekannet ega nende uuesti väljastamist.

    (4)  Ameti sertifitseerimistegevus jaguneb järgmiselt: põhijärelevalve juba sertifitseeritud organisatsioonide üle (uuendatakse iga kahe või kolme aasta tagant) ja uute sertifikaatidega seotud tegevus. Tabelis on toodud andmed sertifikaatide koguarvu kohta seisuga 31. detsember 2013.

    Allikas: ameti edastatud lisa.

    AMETI VASTUSED

    11.

    Et paremini juhtida riiklikelt lennuametitelt ja võimalikelt kvalifitseeritud üksustelt allhanke korras tellitud sertifitseerimistegevust, võtab sertifitseerimisdirektoraat (C) koos finantsdirektoraadiga (F) 2014. aastal kasutusele lihtsa vahendi, millega saab registreerida allhangete ostutellimused ja neid optimeerida vastavalt tegevdirektori otsuse 2011/056/F 1. lisa kriteeriumidele.

    Väikese maksumusega lepingute kandidaatide valiku menetlustes järgib amet edaspidi süstemaatiliselt kontrollikoja kommentaari esialgsete kandidaatide valimisel ja selle asjakohasel dokumenteerimisel.

    12.

    Amet märgib, et III jaotise ülekandmiste määra vähendamiseks on juba tehtud suuri jõupingutusi, mis kajastub olulises vähenemises võrreldes eelmise aastaga: 6,2 miljonit eurot 2012. aastal ja 3,4 miljonit eurot 2013. aastal.

    2013. aastal tuli oodata mõningate assigneeringute täitmisega võimaliku 2011. aasta palgakorrigeerimise tõttu ning need suunati aasta jooksul ümber prioriteetsetele projektidele (eeskirjade koostamise ja ohutusuuringute projektid). See takistas aasta alguse kulukohustuste täitmist, mis mõjutas tugevasti ülekandmiste määra aasta lõpus.

    13.

    Ametil on juba olnud ebaselgusi suhete tõttu asukohariigiga, sest puudub nõuetekohane asukohaleping, ning sellepärast võtab amet soovituse teadmiseks ja teeb nõuetekohase peakorterilepingu sõlmimiseks tihedat koostööd Euroopa Liidu Nõukogu, parlamendi ja komisjoniga.

    Selline leping peaks tagama – peale asukohariigiga seotud suhete läbipaistvuse suurendamise –, et asukohariik võtab kõik vajalikud meetmed, et amet saaks takistusteta täita oma õiguslikke volitusi, ning ühtlasi selgitaks riiklike õigusasutuste ja ameti suhteid.
    Top