52014PC0616

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.           Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF” või „fond”) rahaliste toetuste suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1], (edaspidi „EGFi määrus”).

2.           Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Iirimaa ettevõttes Andersen Ireland Limited.

3.           Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGFi taotlus || EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland

Liikmesriik || Iirimaa

Asjaomased piirkonnad (NUTSi 2. tasand) || Lõuna-Iirimaa ja Ida-Iirimaa (IE02)

Taotluse esitamise kuupäev || 16.5.2014

Taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäev || 30.5.2014

Lisateabe nõudmise kuupäev || 30.5.2014

Lisateabe esitamise tähtaeg || 11.7.2014

Hindamise lõpuleviimise tähtaeg || 3.10.2014

Sekkumiskriteerium || EGFi määruse artikli 4 lõige 2

Põhiettevõte || Andersen Ireland Limited

Majandustegevuse sektor(id) (NACE Rev. 2 osa)[2] || Osa 32 (Väärisesemete, ehete jms toodete tootmine)

Tütarettevõtjate, tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate arv || 0

Vaatlusperiood (neli kuud) || 21. oktoober 2013 – 21. veebruar 2014

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arv vaatlusperioodil (a) || 171

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arv enne või pärast vaatlusperioodi (b): || 0

Koondamisi kokku (a + b): || 171

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate hinnanguline koguarv || 138

Sihtrühma kuuluvate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv || 138

Individuaalsed teenused (eurodes) || 2 332 000

EGFi rakendamise eelarve[3] (eurodes) || 170 000

Kogueelarve (eurodes) || 2 502 000

EGFi toetus eurodes (60 %) || 1 501 200

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.           Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland 16. mail 2014, st 12 nädala jooksul alates punktides 6–8 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist 30. mail 2014, st kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, ja taotles Iirimaa ametiasutustelt samal kuupäeval lisateavet. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12nädalane tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks viima lõpule hindamise taotluse vastavuse kohta rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 3. oktoobril 2014.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

5.           Taotlus on esitatud seoses ettevõttes Andersen Ireland Limited koondatud 171 töötajaga. Ettevõte tegutses Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) osa 32 alla kuuluvas majandussektoris (väärisesemete, ehete jms toodete tootmine). Asjaomases ettevõttes toimunud koondamised leidsid peamiselt aset NUTS 2[4] tasandi piirkonnas IE02 (Lõuna- ja Ida-Iirimaa).

Sekkumiskriteeriumid

6.           Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on sätestatud abi taotlemise erand artikli 4 lõike 1 punktis a seatud tingimusest, mille kohaselt peab vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul olema liikmesriigi ettevõttes koondatud või tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat. Taotluses on esitatud neljakuuline vaatlusperiood, kuid koondatud töötajate arv on madalam artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldamisel nõutavast künnisest (500 inimest). Iirimaa väidab, et kõnealuse juhtumi puhul on tegemist eriolukorraga, sest koondamistel tööhõivele ning kohalikule ja piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju (vt punktid 15–17).

7.           Neljakuuline vaatlusperiood kestis 21. oktoobrist 2013 kuni 21. veebruarini 2014.

8.           Taotluse alus:

– 171 töötajat, kes on vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul põhiettevõttes koondatud[5].

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

9.           Kindlaksmääratud koondamiste arv on järgmine:

– 171 töötajat, arvestatuna töölepingu tegeliku lõpetamise või lõppemise kuupäevast.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

10.         Enne ega pärast neljakuulist vaatlusperioodi töötajaid ei koondatud, seega ei hõlma taotlus rohkem töötajaid. Rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv on 171.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

11.         Et kirjeldada seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, on Iirimaa väitnud, et viimase viie või enama aasta jooksul on ELi ehteturul (mis on osa rõiva- ja moetööstusest) hakanud nii mahult kui ka väärtuselt domineerima ELi imporditud tooted. Peamised ehteid tootvad riigid, mis ei kuulu ELi, on Hiina, India, Tai, Türgi, Aserbaidžaan, Kasahstan, Vietnam, Indoneesia, Saudi Araabia, Tuneesia, Mehhiko, Filipiinid, Brasiilia, Malaisia ja Lõuna-Aafrika. Need riigid hakkasid kriisieelsetel aastatel 2003–2007 oma tootmist kiiresti suurendama, kusjuures uute tootjate hulgas domineeris Hiina, kelle import ELi moodustas 2007. aastal umbes 83 % kogu ELi impordist, talle järgnesid India ja Tai.

Eurostati 2008. aasta näitajatest, millele Iirimaa viitas, selgub, et ELi vastav müük oli nii ELi tootjate kui ka ELi mittekuuluvate tootjate puhul alguses peaaegu võrdsel tasemel ja selle maht oli 56 000 tonni tooteid. Nii ELi kui ka muude riikide tootjad kogesid mahtude vähenemist, mille saab ehk kanda 2008. ja 2009. aasta üleilmse majandus- ja finantskriisi järelmõjude arvele. Ent 2012. aastaks langes ELi turul müüdud ELi toodete maht 10 600 tonnile, samas kui ELi imporditud toodete maht langes tunduvalt vähem, jäädes 45 700 tonnile. Kus 2008. aastal oldi võrdväärsed, oli neli aastat hiljem imporditud toodete maht ELi toodete omast neli korda suurem. Väljaspool ELi toodetud toodete puhul moodustasid 95 % impordi mahust just Aasia riikidest, peamiselt Hiinast, Indiast, Taist ja Filipiinidelt pärit tooted. Samadesse asukohtadesse on vahepeal oma tootmisüksused üle viinud ka mitu ELis asutatud ettevõtet, sealhulgas turuliidrid Folli Follie ja Swarovski.

Olukorda on veelgi halvendanud asjaolu, et ehtetööstuse kauplemistavad on muutunud – Euroopa turul tuhandetesse ulatuvat müügipersonali omava ettevõtja Andersen Irelandi ja tema emaettevõtja Pierre Langi poolt kasutusel olnud traditsioonilised turustamismudelid on asendunud virtuaalse, kogu maailmas toimuva ja riigipiire mittearvestava on-line-müügiga. See on suurendanud ELi mittekuuluvate tootjate eeliseid ja viinud lõpuks selleni, et Rathkeale´i linnas koondati 171 töötajat, samuti vähendati Euroopas ettevõtja müügipersonali.

12.         See on esimene taotlus, kus EGFi toetust küsitakse töötajatele, kes on koondatud väärisesemete, ehete jms toodete tootmissektoris.

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist ajendanud sündmused

13.         Ettevõtja Andersen Ireland Limited (edaspidi „Andersen Limited”) juures koondamisi ajendanud sündmuseks on Limericki maakonnas Rathkeale´is paikneva tehase sulgemine ja kogu personali töölepingute ülesütlemine.

Andersen Ireland, mis on Pierre Langi tütarettevõte, alustas tegevust 1976. aastal. Andersen Irelandi tehas oli üks kahest Pierre Langi grupi tootmisüksusest, teine tehas asus Viinis. Rathkeale´i tehases toodeti ehteid Pierre Langi tellimuse alusel. Seejärel transporditi valmis- või poolvalmis tooted Viini.

Pierre Langi grupi, mis asutati 1961. aastal, ostis 2010. aastal ära Helmut Spikker Saksamaalt. 2011. aasta augustis, pärast pikaleveninud läbirääkimisi laenu tagasimaksete üle, nõudis Raiffeisenbank pankrotimenetluse algatamist Pierre Langi suhtes. 2012. aasta detsembris omandas kogu Pierre Langi vara ettevõtja SMB (Schoeller Metternich Beteiligungen). Iirimaa tööstusarengu amet (IDA, Iirimaa) tegeles 2012. aastal aktiivselt Andersen Irelandi toetamisega ning tutvustas 2012. aasta müügitegevuse käigus ettevõtet selle võimalikele ostjatele väärtusliku tehinguna. Kuna aga 2013. aasta augusti keskpaigaks ei olnud olukord lahenenud, tegi Austria peakontor otsuse alustada Andersen Irelandi vabatahtliku likvideerimisega. Kogu personal koondati, esimesed töötajad vabastati töölt 2013. aasta oktoobris.

Üleilmsed tegurid olid ettevõtet mõjutanud juba mitu aastat. Ettevõtte käive oli 2008. aasta 18 miljonilt eurolt langenud 2012. aastaks 8,9 miljoni eurole, seejuures langesid palgakulud samal ajal pea poole võrra – 7 miljonilt eurolt 3,9 miljonile eurole. Materjali- ja üldkulud langesid 2008. aasta 11,1 miljonilt eurolt 3 miljonile eurole 2012. aastal, 55 % neist kuludest oli seotud Iirimaa tarnijatega.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

14.         Koondamistel on märgatav kahjulik mõju kohalikule ja piirkondlikule majandusele, sest Andersen Ireland oli oma 37 tegevusaasta vältel olnud kõige suurem tööandja piirkonnas, kus tegeldakse peamiselt põllumajandusega. 171-st kindlast töökohast täitsid 119 naised (69,6 %). Viimaste, 2011. aasta loendusandmete põhjal oli Rathkeale´i piirkonna töötuse määr 39,3 %, mis on riigi keskmisest töötuse määrast (19 %) kaks korda suurem.

15.         Töötatud aeg töötaja kohta oli Andersen Irelandis keskmiselt 15 aastat, mõni töötaja oli töötanud üle 30 aasta.

Taotluse toetuskõlblikkuse põhjenduseks esitatud eriolukorra kirjeldus

16.         Iirimaa väidab, et hoolimata sellest, et neljakuulise vaatlusperioodi vältel toimus koondamisi vähem kui 500, tuleks esitatud taotlust siiski käsitada EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohase taotlusena, sest tegemist on eriolukorraga, millel on ulatuslik mõju tööhõivele ning kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule majandusele. Selle põhjendamiseks osutab Iirimaa asjaolule, et Rathkeale´is kaotatud 171 töökohta on selle väikelinna ja põllumajanduspiirkonna kohta suur hulk, ning et suur osa koondatud töötajatest olid naised, kelle palk oli kogu perekonna ainus või peamine sissetulek selles keerulise majandusolukorraga piirkonnas. 2011. aasta loendusandmed näitavad, et selles piirkonnas oli sõltuvate isikute määr erakordselt kõrge (63,2 % isikutest olid sõltuvad, põhjuseks kas vanus või töötus, see määr on suurem ka riigi keskmisest, milleks on 45,8 %)

17.         Need andmed näitavad ka, et piirkonnas on hariduse ja oskuste tase riigi keskmisest madalam ning üksikvanemaga perekondade osakaal suur. Rathkeale tunnistati 2009. aastal ametlikult ebasoodsamas olukorras olevaks kogukonnaks ja liideti riikliku tegevuskavaga, mille eesmärk oli selliste kogukondade majanduse elavdamine.

18.         Viimasel ajal ei ole piirkonnas avatud ühtegi uut tehast, mis võiks töötajatele tööd pakkuda. Lähim linn on Limerick, mis asub umbes 30 km kaugusel ja mille majanduslikku olukorda mõjutas 2009. aastal Delli tehase sulgemine. Ka sellega seoses esitati EGFile taotlus, mis heaks kiideti. Uues farmaatsiatehases Limerickis vajatakse aga teistsuguste oskustega töötajaid, kes oleksid lisaks ka liikuvamad ja kohanemisvõimelisemad kui Andersen Irelandi koondatud töötajad.

Toetusesaajate sihtrühm ning kavandatud meetmed

Toetusesaajate sihtrühm

19.         Eeldatav meetmetes osalevate toetusesaajate arv on 138. Eeldatavad osalejad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kategooria || Sihtrühmas olevate toetusesaajate arv

Sugu: || Mehed: || 36 || (26,09 %)

|| Naised: || 102 || (73,91 %)

Kodakondsus: || Euroopa Liidu kodanikud: || 137 || (99,28 %)

|| ELi mittekuuluvate riikide kodanikud: || 1 || (0,72 %)

Vanuserühm: || 15–24aastased: || 1 || (0,72 %)

|| 25–29aastased: || 2 || (1,45 %)

|| 30–54aastased: || 124 || (89,86 %)

|| 55–64aastased: || 11 || (7,97 %)

|| üle 64aastased: || 0 || (0,00 %)

20.         Iirimaa ametiasutused osutavad EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kuni 138 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastased, arvestades, et kõik koondamised toimuvad NUTS 2. tasandi piirkonnas IE02 Lõuna- ja Ida-Iirimaal, mis on noorte tööhõive algatuse kohaselt rahastamiskõlblik.

21.         Hinnangute kohaselt osaleb meetmetes seega eeldatavasti 276 sihtrühma kuuluvat toetusesaajat, sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored.

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

22.         Koondatud töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad meetmetest, mis on tõepoolest personaalsed ja millega soovitakse luua võimalikult mitmekesiseid töövõimalusi piirkonnas, kus on vähe tegevust laiendavaid sektoreid või tootmisüksusi. Koondatud töötajate oskuste taset on vaja märgatavalt tõsta.

– Tööalane nõustamine ja edasise karjääri kavandamise toetamine. Koondatud töötajatele antakse koheselt nõu, mis aitab neil hinnata oma olukorda ning tööalaseid väljavaateid reaalselt ja metoodiliselt. Järgneb nõustamine, mille puhul keskendutakse uue töökoha leidmisele siis, kui esialgne töökaotamisest tingitud šokk on veidi leevendunud. Teenuste hulgas on personaalse profiili loomine, vajaduste kindlaksmääramine, õpioskuste hindamine, CV koostamine, kutsenõustamine, tööotsimisabi ning muud seonduvad tugiteenused ja nõustamine. EGFi toetuse kooskõlastamisüksus seab sisse ametiruumid koondamisest mõjutatud piirkonna vahetus läheduses. See üksus on nii endiste töötajate kui meetmetes osalevate noorte jaoks keskuseks, kuhu kõigepealt pöörduda, kuid üksus võib vajaduse korral luua ka teisi ametkondi.

– EGFi koolitustoetus. Meede, mille tasuvus on kinnitust leidnud varasemate EGFi taotluste puhul, võimaldab koondatud töötajatel ning mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel osaleda kõige erinevamates koolituskavades, eelkõige kursustel, mis ei ole kättesaadavad riikliku süsteemi kaudu. Kõigil kursustel on ametlik akrediteering. Koolituskavad on koostatud nii teise kui ka kolmanda taseme hariduse jaoks, toetuse maksimaalne summa aastas on vastavalt 3000 ja 5000 eurot. EGFi toetuse kooskõlastamisüksus kannab õppemaksu üle otse teenuseosutajale, kohaldatakse asjakohaseid kriteeriume, nt loengutes osalemine, saavutatud õpitulemused jne.

– Koolitus- ja keskharidusprogrammid. Anderseni endistele töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele pakutakse laias valikus haridus- ja koolitusprogramme. Peamine eesmärk on võimaldada koolitusel käinutel tööd jätkata või tööturule naasta. Anderseni endised töötajad on väljendanud huvi mitme valdkonna suhtes, näiteks rahandus ja haldus, arvutioskused, tervishoid, müügitöö ja elustiiliga seotud elukutsed, samuti mitmesugused tootmisprotsessid. Tähelepanu pööratakse ka isikutele, kes tahavad osaleda praktikal või kogukonnale suunatud tööhõivekavades.

– Kõrghariduse programmid. Kõrgharidust pakkuvate haridusasutuste ja ülikoolide juures tehakse kättesaadavaks lai programmivalik. Võimalik on külastada nii osa- kui ka täisajaga kursusi, valik tehakse isiku eelneva haridustaseme, vajaduste ja võimete põhjal. Lõpliku otsuse teeb inimene vastavalt EGFi individuaalsete teenuste põhimõtetele.

– Koolitustoetus oskuste võrgustiku kasutamiseks. Oskuste võrgustik on kolme või enamat samas tööstussektoris või samas geograafilises piirkonnas tegutsevat ettevõtet ühendav koostöövõrgustik koolituse pakkumiseks valdkonnas, kus üks ettevõte ei suudaks seda teha. Koolitus on mõeldud tööle naasmise lihtsustamiseks ja sisaldab üldjuhul praktikaperioodi, mille vältel töötatakse kohalikus ettevõttes. Õpetatakse oskusi, mida on vaja võrgustikus osalevates ettevõtetes töötamiseks ja mis seega võivad edaspidi töö leidmisel kasulikuks osutuda. Tehes tööd juba püsivalt töötavate isikute kõrval, saavad meetmes osalejad luua sidemeid nii inimeste kui ka töökohtadega ning omandada konkreetses tööstusharus vajalikke oskusi.

– Ettevõtte loomise / füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetused. Kohalik ettevõtluskoda osutab nn pehmeid teenuseid, näiteks mentorlus- ja nõustamisteenust, aitab koostada äriplaani, koolitab müügi- ja turunduse valdkonnas, ärijuhtimise, maksude ja raamatupidamise alal jne, kuid pakub ka otsest materiaalset tuge ettevõtte loomise toetuse kujul, mille suurus ulatub keskmiselt makstavast 8 000 eurost kuni maksimaalselt 15 000 euroni, mida saavad kõrgema potentsiaaliga ettevõtted.

– Sissetulekutoetus, sealhulgas koolituskulude toetus. Haridus- või koolitusmeetmes osalejatele pakutakse mitmesuguseid sissetulekutoetusi, mis on rangelt piiritletud ega tohi ületada 35 % kogu individuaalsete teenuste meetmepaketist, lisaks on tingimuseks seatud, et toetuse saaja peab aktiivselt tööd otsima ja koolitustel osalema. Koolituskulude toetuse kava raames toetatakse reisi- ja elatuskulusid, koolitarvete ja koolitusmaterjalide ostmist.

23.         Mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele osutatavad teenused koosnevad samadest meetmetest, mida pakutakse koondatud töötajatele. Kogu programmi ajal jälgitakse selle tulemuslikkust, et hinnata, kas teatud liiki kursused sobivad noortele paremini või on rohkem nõutud. Tehakse kõik selleks, et programmis osalejatele oleks võimalik individuaalselt läheneda.

24.         Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

25.         Iirimaa ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomane ettevõte peab võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

26.         Meetmete hinnanguline kogukulu on 2 502 000 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust 2 332 000 eurot ning ettevalmistuste, juhtimise, teabe ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 170 000 eurot.

27.         EGFi toetuse kooskõlastamisüksus, mis asub praegu Raheenis (30 km Rathkeale´ist), seab sisse kohaliku keskuse kas siis Rathkeale´is endas või selle lähedal asuvas Newcastle Westis (see asub Rathkeale´i ja Limericki linna vahel). Keskus hakkab tegevust juhtima ja teavet andma. Keskus võimaldab koondatud töötajatel ning mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel kohapeal toetuste kohta teavet saada, abivajajaid juhendatakse, nõustatakse, selgitatakse toetuskõlblikkuse kriteeriumeid, koolitusvõimalusi jne. Samuti annab EGFi toetustega kursis olev meeskond juhiseid välise toetuse kohta, kui see on asjakohane.

28.         EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 501 200 eurot (60 % kogukuludest).

Meetmed || Osalejate hinnanguline arv || Hinnanguline kulu osaleja kohta (eurodes) || Hinnanguline kogukulu (eurodes)

Individuaalsed teenused (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased meetmed)

Tööalane nõustamine ja edasise karjääri kavandamise toetamine || 200 || 800 || 160 000

EGFi koolitustoetus || 95 || 8 211 || 780 000

Koolituse ja teise taseme hariduse programmid || 73 || 4 658 || 340 000

Kõrghariduse programmid || 25 || 5 600 || 140 000

Koolitustoetus oskuste võrgustikule || 40 || 4 000 || 160 000

Ettevõtte loomine / füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine || 15 || 6 400 || 96 000

Vahesumma (a): || – || 1 676 000

(71,9 %)

Toetused ja stiimulid (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed)

Sissetulekutoetus, sealhulgas koolituskulude toetus || 233 || 2 815 || 656 000

Kokku (b): || – || 656 000

(28,1 %)

EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed:

1. Ettevalmistustegevus || – || 10 000

2. Haldamine || – || 120 000

3. Teavitamine ja reklaam || – || 20 000

4. Kontroll ja aruandlus || – || 20 000

Vahesumma (c): || – || 170 000

(6,8 %)

Kogukulu (a + b + c): || – || 2 502 000

EGFi toetus (60 % kogukuludest) || – || 1 501 200

29.         Kulutused tabelis esitatud meetmetele, mis on EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed, ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogumaksumusest. Iirimaa ametiasutused kinnitasid, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühmas olevate toetusesaajate osalemist tööotsingul või koolitustegevuses.

30.         Iirimaa ametiasutused kinnitasid, et füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud investeeringud ega ettevõtte loomiseks antud toetus, ei ületa 15 000 eurot toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

31.         Iirimaa ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 21. oktoobril 2013. Seega on punktis 22 osutatud meetmete võtmiseks vajalikud kulutused EGFi toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates 21. oktoobrist 2013 kuni 16. maini 2016, erandiks on kõrghariduse meetmed, mille puhul antakse rahalist toetust kuni 16. novembrini 2016.

32.         Iirimaa ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 24. septembril 2013. Ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmete kulutuste katteks võib seega saada EGFist toetust alates 24. septembrist 2013 kuni 16. novembrini 2016.

Meetmete täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

33.         Riiklikud eelfinantseerimise ja kaasfinantseerimise eraldised on pärit Iirimaa riiklikest vahenditest, millest on teenuseid eelnevalt finantseeritud ja millest rahastatakse programmi jätkuvalt ka EGFi toetuse heakskiitmise korral. Kulud kaetakse riikliku koolitusfondi vahenditest, mis kuuluvad haridus- ja kutseharidusministeeriumi ning muude asjaomaste valitsusasutuste heakskiidetud kulude alla.

34.         Iirimaa ametiasutused on kinnitanud, et EGFist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Toetusesaajate sihtrühmaga, nende esindajatega või tööturu osapooltega ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimise kord

35.         Iirimaa ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning tööturu osapooltega konsulteerides. Konsultatsioone alustati kohe, kui asjaomased ametiasutused olid teatanud eelseisvast kollektiivsest koondamisest. EGFi haldusasutus võttis ühendust ettevõtte juhtkonnaga ning ametiühingu ja töötajate esindajatega, et arutada tegevust ja määrata kindlaks koondatute võimalikud vajadused. EGFi toetuse kooskõlastamisüksus tegi koondamisele kuuluvate töötajate hulgas põhjaliku uuringu, et määrata kindlaks sihtrühm, selle haridustaust ja eelnev koolituste tase ning vajadused võimalike individuaalsete teenuste osas, mis aitaksid suurendada väljavaateid tööle naasmiseks.

36.         Edasised kokkusaamised, milles osalesid ka töötajate esindajad, toimusid 2014. aasta märtsis ja mais, seal arutati EGFi menetlusi, andmete kogumist ja taotluse esitamise käiku. EGFi toetuse kooskõlastamisüksuse töö täiustamiseks on kavas luua konsultatiivgrupp, nii saaksid koondatud töötajad võimaluse EGFi programmide rakendamisel pidevalt kaasa lüüa.

37.         9. juunil 2014 peeti Rathkeale´is avaüritus, kus osalesid nii koondatud töötajad kui ka mittetöötavad ja mitteõppivad noored. Osalejatele tutvustati programmiga pakutavate toetuste liike ning võimalikud toetusesaajad said ise teenuseosutajatega oma valikuid arutada. Ürituse juhatas sisse kutsehariduse eest vastutav minister Ciaran Cannon, T.D.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

38.         Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikku kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Iirimaa on komisjonile teatanud, et rahalist toetust hakkavad haldama töötajad haridus- ja kutseharidusministeeriumist, mis on nimetatud fondi korraldusasutuseks. Korraldusasutus vaatab läbi vaheasutuste esitatud nõuded fondile ja teeb nende alusel riigieelarveliste asutuste nimel väljamaksed.

39.         Vahendusasutused vastutavad korraldusasutuselt EGFi antavate toetuste taotlemise eest ja enamikel juhtudel ka väljamaksete eest. Vahendusasutused vastutavad ka selle kontrollimise eest, et rahastamise eesmärk, valdkond ja ulatus oleksid EGFi taotluse tingimustega kooskõlas. Lisaks tagavad nad, et abi saavad avalik-õiguslikud asutused seavad kõigi EGFiga seotud kulude ja nõuete kohta sisse järelevalve ning nõuetekohase kirjendamise ja sisekontrolli korra, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud.

40.         EGFi sertifitseerimisasutus vastutab fondi kaasrahastatud meetmetega seotud kuluaruannete kinnitamise eest. Selle käigus peab sertifitseerimisasutus veenduma, et kõik kulude täpsuse, seaduslikkuse, rahastamiskõlblikkuse ja korrapärasusega seotud nõuded on täidetud. Asutus kinnitab ka lõpparuande osana esitatava selgituse kulude põhjendatuse kohta.

41.         Lõpparuandega esitab oma arvamuse ka sõltumatu auditeerimisasutus.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

42.         Iirimaa ametiasutused on esitanud kõik järgmiste tingimustega seotud nõutavad tagatised:

– kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

– riigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

– koondamised läbiviinud ettevõtja on täitnud oma vastavad juriidilised kohustused ja on kooskõlas nendega oma töötajate eest hoolt kandnud;

– kavandatud meetmetega toetatakse töötajaid ja meetmeid ei kasutata ettevõtete või sektorite restruktureerimiseks;

– kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

– kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

– EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

43.         Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[6] artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

44.         Olles taotlust hinnanud EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste taustal ning arvestades sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku võtta taotluse alusel rahalise toetuse andmiseks kasutusele EGFi vahendeid 1 501 200 euro ulatuses, mis moodustab 60 % kavandatavate meetmete kogukuludest.

45.         EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[7] punktis 13.

Seotud õigusaktid

46.         Koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 501 200 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

47.         Koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (Taotlus EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[8] eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[9] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF” või „fond”) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, määruses (EÜ) nr 546/2009[10] käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[11] artikli 12 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)       Iirimaa esitas 16. mail 2014 taotluse EGFi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega[12] Iirimaal ettevõttes Andersen Ireland Limited ning täiendas taotlust lisateabega, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikega 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)       Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Iirimaa teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid ka mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele.

(5)       Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Iirimaa taotluse rahuldamiseks rahalist toetust summas 1 501 200 eurot,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 1 501 200 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[3]               Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

[4]               Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

[5]               EGFi määruse artikli 3 punkti a tähenduses.

[6]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[7]               ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[8]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[9]               ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[10]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

[11]             Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

[12]             EGFi määruse artikli 3 punkti a tähenduses.