This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0605
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on protection against injurious pricing of vessels (codification)
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses (kodifitseeritud teks)
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses (kodifitseeritud teks)
/* COM/2014/0605 final - 2014/0280 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses (kodifitseeritud teks) /* COM/2014/0605 final - 2014/0280 (COD) */
SELETUSKIRI 1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon
oluliseks Euroopa Liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks
kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse
talle antud õigusi kasutada. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni
arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali,
osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva
õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte. Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega
oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks. 2. 1. aprillil 1987. aastal
otsustas[1]
komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt
kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et
õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende
vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini. 3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa
Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise
tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele
kuuluva õiguse osas. Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt
Liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust. Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või
teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon
20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et
kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud
menetlust. 4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on
kodifitseerida nõukogu 29. jaanuari 1996. aasta määrus (EÜ)
nr 385/96 kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses[3]. Uus määrus asendab
sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4];
käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende
kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised
muudatused. 5. Kodifitseerimise ettepanek on
koostatud määruse (EÜ) nr 385/96 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise
alusel 22 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete
Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid,
siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on
kodifitseeritud määruse II lisas. ê 385/96
(kohandatud) 2014/0280 (COD) Ettepanek: Ö EUROOPA
PARLAMENDI JA Õ NÕUKOGU MÄÄRUS kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest
laevaehituses (kodifitseeritud teks) EUROOPA LIIDU Ö PARLAMENT JA
EUROOPA Õ NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ö Liidu toimimise
lepingut Õ, eriti selle
artikli Ö 207
lõiget 2 Õ, võttes arvesse Ö Euroopa
Komisjoni Õ ettepanekut, Ö olles edastanud
seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[5], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt Õ ning arvestades, et: ê (1) Nõukogu määrust (EÜ) nr 385/96[6] on oluliselt muudetud[7]. Selguse ja
otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida. ê 385/96
põhjendus 1 (2) Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooni egiidi all toimunud mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusena
sõlmiti 21. detsembril 1994. aastal kokkulepe tavapärastest
konkurentsitingimustest kinnipidamise kohta kaubanduslikus laevaehitus- ja
laevaremonditööstuses („laevaehituslepingˮ). ê 385/96
põhjendus 2 (kohandatud) (3) Laevaehituslepingu raames on
tõdetud, et laevaostutehingute eripära tõttu on ebaotstarbekas rakendada
tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid tollimakse, nagu on ette nähtud
1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe VI artikli,
subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning Maailma
Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule lisatud Ö 1994. aasta
üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe Õ VI artikli
rakendamise lepingu Ö („1994. aasta
dumpinguvastane leping”) Õ kohaselt. Vajaduse
tõttu tõhusate kaitsemeetmete järele laevade kahjuliku, normaalväärtusest
madalama hinnaga müügi vastu on laevaehituses vastu võetud kahjustava
hinnakujunduse koodeks, mis koos selle juurde kuuluvate põhiseisukohtadega esitatakse
laevaehituslepingu III lisas („IPI-koodeksˮ). ê 385/96
põhjendus 3 (kohandatud) (4) IPI-koodeksi tekst põhineb
peamiselt Ö 1994. aasta
dumpinguvastasel Õ lepingul ning erineb
kõnealusest lepingust ainult niivõrd, kui see on õigustatud laevaostutehingute
erijoonte tõttu. Seetõttu Ö tuleks IPI-koodeksi
sätteid kajastada liidu õigusaktides nii palju kui see on võimalik [nõukogu
määruse (EÜ) nr 1225/2009[8]] Õ alusel. ê 385/96
põhjendus 4 (kohandatud) (5) Laevaehitusleping ja sellest
tulenevad õigusaktid on olulised Ö liidu Õ õiguse seisukohalt. ê 385/96
põhjendus 5 (kohandatud) (6) Ö Säilitamaks Õ õiguste ja
kohustuste tasakaalu Ö mida Õ laevaehituslepinguga
Ö on
saavutatud, Õ peaks Ö liit Õ võtma meetmed iga
kahjustavalt hinnatud laeva puhul, mille müük alla normaalväärtuse tekitab
kahju Ö liidu
tootmisharule Õ. ê 385/96
põhjendus 6 (kohandatud) (7) Laevaehituslepingus osalevate
laevaehitajate puhul võib Ö liit Õ laeva müüki uurida
ainult juhul, kui laeva ostja on Ö liidu Õ ostja ning kui laev
ei ole sõjalaev. ê 385/96
põhjendus 7 (kohandatud) (8) Ö Soovitav Õ on kehtestada selged
ja üksikasjalikud eeskirjad normaalväärtuse arvutamiseks. Eelkõige peaks
selline väärtus võimaluse korral põhinema samalaadse laeva tüüpilisel
müügitehingul Ö ekspordiriigi
tavapärases kaubandustegevuses Õ. Otstarbekas on määratleda,
millistel asjaoludel saab omamaise müügi lugeda kahjumiga sooritatuks ja
arvestamata jätta ning müügi aluseks võtta samalaadse laeva müügi kolmandale
riigile või arvestusliku normaalväärtuse. Ühtlasi on soovitatav ette näha
kulude nõuetekohane paigutus, k.a käivitamisjärgus. Normaalväärtuse
arvutamiseks on vaja esitada ka meetodid, mille abil määratakse kindlaks
müügikogused, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal, mis peaks kõnealuses
väärtuses sisalduma. ê 385/96
põhjendus 8 (kohandatud) (9) Uue õigusdokumendi
korrektseks kohaldamiseks Ö peaks Õ komisjon võtma kõik
vajalikud meetmed, et kindlaks teha kolmandate riikide suurte kontsernide ja
valdusühingute arvestuslike maksete seaduslikkus kui on tarvis hinnata omahinna
struktuuri. ê 385/96 põhjendus
9 (10) Normaalväärtuse määramiseks
muude kui turumajandusmaade puhul oleks mõistlik kindlaks määrata eeskirjad,
mille alusel valitakse turumajandusmaade hulgast kõnealusel eesmärgil kasutamiseks
sobiv asjakohane kolmas riik, ning juhul, kui sobivat kolmandat riiki ei ole
võimalik leida, siis ette näha normaalväärtuse kindlaksmääramine mis tahes muul
põhjendatud alusel. ê 385/96
põhjendus 10 (kohandatud) (11) Otstarbekas on määratleda
ekspordihind ning loetleda, millised kohandused Ö tuleks Õ teha juhtudel, kui
kõnealune hind on vaja esimese avatud turuhinna alusel arvutada. ê 385/96
põhjendus 11 (12) Õiglase võrdluse tagamiseks
ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel on soovitatav loetleda tegurid, k.a
leppetrahvid, mis võivad mõjutada hindu ja hindade võrreldavust. ê 385/96
põhjendus 12 (kohandatud) (13) On soovitatav Ö sätestada Õ selged ja üksikasjalikud
suunised seoses teguritega, mis võivad olla vajalikud kahjustava
hinnakujundusega müügi tekitatud märgatava kahju või sellise kahju tekkimise
ohu kindlakstegemisel. Tõestades, et Ö liidu
tootmisharule Õ tekitatud kahju
tuleneb asjaomase müügihinnatasemest, tuleks arvestada muude tegurite mõju ning
eelkõige Ö liidus Õ valitsevaid
turutingimusi. ê 385/96 põhjendus
13 (kohandatud) (14) Soovitatav on mõiste „Ö liidu tootmisharu Õ” määratlemisel
viidata samalaadse laeva ehitamise suutlikkusele ning ette näha, et
eksportijatega seotud osapooled võivad sellest majandusharust välja jääda, ning
määratleda mõiste „seotud”. ê 385/96
põhjendus 14 (kohandatud) (15) Tuleb Ö sätestada Õ kahjustavat
hinnakujundust käsitleva kaebuse esitamise kord ja olulised tingimused, kaasa
arvatud Ö millises
ulatuses peaks liidu tootmisharu seda toetama Õ, ning andmed, mida
selline kaebus peaks sisaldama laeva ostja, kahjustava hinnakujunduse, sellest
tekkiva kahju ja põhjuslike seoste kohta. Ö Samuti on Õ otstarbekas kindlaks
määrata ka kaebuste tagasilükkamise ja menetluse algatamise kord. ê 385/96
põhjendus 15 (kohandatud) (16) Kui kahjustava
hinnakujundusega laeva ostja registrijärgne asukoht on laevaehituslepingu teise
osalise territooriumil, võib kaebuses sisalduda ka taotlus uurimise algatamise
kohta kõnealuse lepinguosalise ametiasutuste poolt. Nõudmise korral Ö tuleks Õ selline taotlus Ö saata Õ lepinguosaliste
ametiasutustele. ê 385/96
põhjendus 16 (kohandatud) (17) Uurimise võib vajaduse korral
algatada ka Ö lepinguosalise Õ ametiasutuste
kirjaliku kaebuse alusel käesolevas määruses ja laevaehituslepingus ettenähtud
tingimuste kohaselt. ê 385/96
põhjendus 17 (kohandatud) (18) Ö On vaja täpsustada, Õ kuidas huvitatud
isikutele teatada Ö , millist
teavet ametiasutused nõuavad. Huvitatud isikutele peaks andma piisava
võimaluse esitada kõik asjakohased tõendid ja kaitsta oma huve. Samuti on
soovitav sätestada selgelt eeskirjad ja kord, mida tuleb järgida uurimise
käigus, eelkõige eeskirjad, mille kohaselt huvitatud isikud peavad andma endast
teada, esitama oma seisukohad ja esitama teabe kindlaksmääratud tähtajaks,
selleks et neid seisukohti ja seda teavet arvesse võetaks. Samuti on kohane
ette näha tingimused, mille alusel huvitatud isik võib omada juurdepääsu Õ teiste huvitatud
isikute esitatud Ö teabele ja
selle kohta arvamused esitada. Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon teabe
kogumiseks koostööd tegema Õ. ê 385/96
põhjendus 18 (kohandatud) (19) Ö On vaja Õ ette näha, et olenemata
sellest, kas kahjustava hinnakujunduse maks on määratud või mitte, Ö tuleks menetlus
lõpetada Õ hiljemalt üks aasta
pärast menetluse algatamise kuupäeva või laeva tarnekuupäeva, olenevalt
sellest, kumb aeg on varasem. (20) Uurimised või menetlused
tuleks lõpetada, kui kahjustava hinnakujunduse marginaal on miinimumtasemel. ê 385/96
põhjendus 19 (21) Uurimise võib lõpetada
kahjustava hinnakujunduse maksu kehtestamata, kui kahjustavalt hinnatud laeva
müük lõplikult ja tingimusteta tühistatakse või võetakse vastu muu võrdväärne
õiguskaitsevahend. Erilist tähelepanu tuleks siiski pöörata vajadusele vältida
käesolevas määruses seatud eesmärgi ohustamist. ê 385/96
põhjendus 20 (kohandatud) (22) Kui kõik käesolevas määruses
ettenähtud tingimused on täidetud, siis tuleb laevaehitajale, kelle kahjustavalt
hinnatud laeva müük on tekitanud kahju Ö liidu
tootmisharule Õ, otsuse alusel
määrata kahjustava hinnakujunduse maks, mis võrdub kahjustava hinnakujunduse
marginaali summaga; tuleks ette näha nimetatud otsuse täpsed ja üksikasjalikud
rakenduseeskirjad, kaasa arvatud kõik otsuse tegelikuks täitmiseks vajalikud
meetmed ning eelkõige vastumeetmed juhuks, kui laevaehitaja ei maksa kahjustava
hinnakujunduse maksu ettenähtud tähtaja jooksul. ê 385/96
põhjendus 21 (kohandatud) (23) Tuleb Ö sätestada Õ täpsed eeskirjad,
mille kohaselt nende laevaehitajate ehitatud laevad, kelle suhtes rakendatakse
vastumeetmeid, jäetakse ilma lastimis- ja lossimisõigusest Ö liidu Õ sadamates. ê 385/96
põhjendus 22 (24) Kahjustava hinnakujunduse
maksu kohustus lõpeb üksnes pärast maksu täielikku tasumist või siis, kui
vastumeetmete kohaldamisaeg lõpeb. ê 385/96
põhjendus 23 (kohandatud) (25) Käesoleva määruse alusel
võetud meetmed ei tohi olla vastuolus Ö liidu Õ huvidega. ê 385/96
põhjendus 24 (kohandatud) (26) Ö Liit peaks Õ käesoleva määruse
kohaldamisel juhinduma vajadusest kiiresti ja tõhusalt tegutseda. ê 385/96 põhjendus
26 (27) Otstarbekohane on ette näha
kahjustava hinnakujunduse ja kahju kohta esitatud andmete kontrollimiseks
mõeldud kontrollkäigud, kusjuures kõnealused kontrollkäigud seatakse sõltuvusse
saadud küsimustike nõuetekohasest täitmisest. ê 385/96
põhjendus 27 (kohandatud) (28) Tuleb ette näha, et juhul kui Ö asjaosalised Õ ei tee rahuldavat
koostööd, võib Ö järelduste
tegemiseks kasutada muud teavet, ning et see teave võib olla asjaosalistele ebasoodsam
kui koostöö korral Õ. ê 385/96
põhjendus 28 (29) Tuleks ette näha
konfidentsiaalse teabe kasutamise kord, et ära hoida ärisaladuste avaldamine. ê 385/96 põhjendus
28 (kohandatud) (30) On oluline, et nähtaks ette
peamiste faktide ja kaalutluste nõuetekohane avalikustamine isikutele, kellel
on õigus neid teada saada, ning et avalikustamine toimuks Ö liidu Õ otsuste tegemise
korda nõuetekohaselt arvesse võttes aja jooksul, mis võimaldab asjaosalistel
oma huve kaitsta. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5 (kohandatud) (31) Ö Selles Õ määruses sätestatud
menetluste rakendamine Ö eeldab Õ ühetaolisi tingimusi
Ö nimetatud Õ määruse
rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks vastavalt määrusele (EL)
nr 182/2011[9], ê 385/96
(kohandatud) ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Põhimõtted
ja mõisted 1. Kahjustava hinnakujunduse maksu võib
kehtestada kahjustavalt hinnatud laeva ehitajale, kes müüb laeva muule kui
laeva Ö päritoluriigi Õ ostjale ning tekitab
sellega kahju. 2. Laev tuleb lugeda kahjustava
hinnakujundusega laevaks, kui müüdud laeva ekspordihind on väiksem kui
samalaadse laeva võrreldav hind Ö tavapärase
kaubandustegevuse käigus toimunud Õ müügi puhul Ö ekspordiriigi Õ ostjale. 3. Käesolevas
määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) laev – iseliikuv
merelaev kogumahutavusega vähemalt 100 brutoregistertonni, mida
kasutatakse kauba või inimeste transportimisel või eriülesanneteks (näiteks
jäämurdjad ja põhjasüvendi), ning vedurlaevad võimsusega vähemalt 365 KW; b) samalaadne laev – vaadeldava
laevaga sama liiki, sama otstarbega ning ligikaudu samade mõõtmetega laev,
mille omadused on väga sarnased vaadeldava laeva omadustega; c) sama üldkategooria laev – sama
liiki ja samal otstarbel kasutatav, kuid märkimisväärselt teistsuguste
mõõtmetega laev; d) müük – laeva
omandiõiguse tekitamine või üleandmine, v.a tavapärase kaubandusliku laenu
tagatisena tekitatud või omandatud omandiõigus; e) omandiõigus – lepingul või
omandil põhinev õigus, mis võimaldab kõnealuse õigusega isikul või isikutel
laeva tegevusest kasu saada viisil, mis on arvestataval määral võrreldav
omaniku viisiga saada kasu laeva tegevusest. Sellise arvestatava võrreldavuse
määramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid: i) tehingu tingimused ja asjaolud; ii) Ö tootmisharu Õ kaubandustavad; iii) kas tehingu objektiks olev laev on
seotud kasu saava isiku või kasu saavate isikute tegevusega; Ö ja Õ iv) kas tegelikult on tõenäoline, et
sellistest õigustest kasu saav või kasu saavad isikud saavad laeva tegevusest
kasu ja võtavad vastutuse laeva eest olulises ulatuses laeva kasutusajast; f) ostja – isik või
äriühing, kes otse või kaudselt omandab omandiõiguse, k.a rendilepingu või
pikaajalise laevapereta prahilepingu alusel, laevaehitajalt esimest korda,
kusjuures see võib olla isik või äriühing, kes on ostja omanik või kontrollib
ostja tegevust või juhendab ostjat. Isik või äriühing on ostja omanik juhul, kui
tema osalus ostjas on üle 50 %. Isik või äriühing kontrollib ostja
tegevust, kui isik või äriühing on juriidiliselt või praktiliselt võimeline
ostja tegevust piirama või juhtima, kui talle kuulub 25 % ostja osadest
või aktsiatest. Ostja omandikuuluvuse tõendatuse korral ei eeldata eraldi
kontrollimist, kui ei ole ette nähtud teisiti. Igal laeval võib olla rohkem kui
üks ostja; g) äriühing – mis
tahes tsiviil- või kaubandusõiguslik äriühing või ettevõtja, k.a ühistud
ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kaasa arvatud
kasumitaotluseta ettevõtjad; h) lepinguosaline – laevaehituslepingus
kolmas riik. Artikkel 2 Kahjustava
hinnakujunduse tuvastamine A. Normaalväärtus 1. Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt
Ö ekspordiriigi Õ sõltumatu ostja
poolt samalaadse laeva eest Ö tavapärases
kaubandustegevuses Õ makstud või makstav
hind. 2. Hindu Ö asjaosaliste Õ vahel, kes teevad
ilmset koostööd või on tõenäoliselt sõlminud kompensatsioonilepingu, ei või
lugeda tavakaubanduslikeks ning neid võib normaalväärtuse määramisel kasutada
ainult juhul, kui on vastatud nende sõltumatus. 3. Kui Ö tavapärase
kaubandustegevuse käigus toimuv samalaadsete laevade müük puudub Õ või kui konkreetne
olukord turul ei võimalda nõuetekohast võrdlust, siis arvutatakse samalaadse
laeva normaalväärtus samalaadse laeva asjaomasele kolmandale riigile müügi
puhul kehtiva tavakaubanduses kehtiva ekspordihinna alusel, kui kõnealune hind
on tüüpiline. Kui sellised müügid asjakohasele kolmandale riigile puuduvad või
kui need ei võimalda nõuetekohast võrdlust, siis võetakse samalaadsete laevade
normaalväärtuse arvutamisel aluseks toodangu maksumus Ö päritoluriigis Õ, millele on liidetud
asjakohane summa, mis sisaldab müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. 4. Samalaadsete laevade müüki Ö ekspordiriigi Õ siseturul või Ö eksportmüügil Õ kolmandasse riiki
madalama hinnaga kui toote ühikumaksumus (püsi- ja muutuvkulud), millele on
lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, võib pidada hinna poolest Ö tavapärase
kaubandustegevuse väliseks Õ ning seda võib
normaalväärtuse arvutamisel Ö arvestamata
jäta Õ ainult juhul, kui
tuvastatakse, et müügihinnad ei kata kõiki kulusid mõistliku tähtaja jooksul,
mis tavaliselt on viis aastat. 5. Kulud arvutatakse tavaliselt uurimisega
seotud laevaehitaja dokumentide alusel, kui kõnealused dokumendid on kooskõlas
asjaomase riigi üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetega ning nendes
esitatakse asjakohasel viisil vaadeldava laeva tootmis- ja müügikulud. Tähelepanu pööratakse tõenditele, mis on
esitatud kulude nõuetekohase jaotuse kohta, kui näidatakse, et selliseid
jaotusi on tavapäraselt kasutatud. Sobivamate meetodite puudumise korral
eelistatakse Ö käibepõhist
kulujaotust. Kui kulud käesoleva lõigu kulujaotuses juba ei kajastu,
kohandatakse neid vastavalt neile ühekordsetele kuluartiklitele, mis toovad
kasu tulevasele ja/või jooksvale tootmisele või olukorrale, Õ kui kulusid
mõjutavad käivitustoimingud. 6. Müügi-, üld-
ja halduskulud ning kasumisummad põhinevad tegelikel andmetel, mis uurimisega
seotud laevaehitaja esitab samalaadsete laevade tootmise ja Ö tavapärases
kaubandustegevuses toimunud Õ müügi kohta. Kui
nimetatud summasid ei saa kindlaks määrata nimetatud alusel, siis määratakse
need kindlaks, võttes aluseks: a) tegelike summade kaalutud keskmise,
mis Ö päritoluriigi Õ teistele
laevaehitajatele on samalaadsete laevade tootmisel ja müügil kõnealuse riigi
siseturul kindlaks määratud; b) tegelikud summad, mis kehtivad kõnealuse
laevaehitaja puhul tavakaubanduses sama üldkategooria laevade tootmisel ja
müügil Ö päritoluriigi Õ siseturul; c) mis tahes muu põhjendatud meetodi
tingimusel, et sellisel viisil kindlaksmääratud kasum ei ületa kasumit, mis
teised laevaehitajad tavaliselt saavad sama üldkategooria laevade müügist Ö päritoluriigi Õ siseturul. Arvestusliku väärtuse sisse arvatava kasumi
aluseks on igal juhul keskmine kasum, mis on saadud asjakohase ajavahemiku jooksul,
mis tavaliselt on kuus kuud enne ja pärast uuritavat müüki, ning mis kajastab
sellise müügi ajal laekuvat põhjendatud kasumit. Sellisel arvutamisel ei võeta
arvesse moonutusi, mis viitavad müügi ajal laekuvale põhjendamata kasumile. 7. Võttes arvesse pikka teostusaega lepingu
sõlmimise ja laevade üleandmise vahel, jäetakse normaalväärtusest välja
tegelikud kulud, mis laevaehitaja andmete kohaselt tulenevad vääramatust jõust
ning on olulisel määral suuremad kui kulude tõus, mida laevaehitaja võis põhjendatult
ette näha ja arvesse võtta tegelike müügitingimuste kindlaksmääramisel. 8. Ö Mitteturumajanduslikest
riikidest Õ toimuva müügi puhul
ning eelkõige müügi puhul riikidest, mille suhtes kohaldatakse nõukogu määrust
(EÜ) nr 625/2009[10],
määratakse normaalväärtus kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna või
arvestuslikul väärtusaluse või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul kolmandast
turumajandusriigist teistesse riikidesse, k.a Ö liitu Õ, või kui see ei ole
võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samalaadse laeva
eest Ö liidus Õ tegelikult makstud
või makstaval hinnal, mis on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et
sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal. Sobiv kolmas turumajandusriik valitakse
põhjendatud viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse valimise ajal kättesaadavaid
usaldusväärseid andmeid. Arvesse võetakse ka tähtajad. Uurimise osapooltele antakse varsti pärast
uurimise alustamist teada valitud kolmas turumajandusriik ning 10 päeva
märkuste tegemiseks. B. Ekspordihind 9. Ekspordihind on vaadeldava laeva eest
tegelikult makstud või makstav hind. 10. Kui ekspordihind puudub või kui
ekspordihind ei tundu laevaehitaja ning ostja või kolmanda isiku vahelise
koostöö- või kompensatsioonilepingu põhjal usaldusväärne, siis võib
ekspordihinna arvutamisel tugineda hinnale, millega laev esimest korda
sõltumatule ostjale edasi müüakse, või mis tahes põhjendatud alusele juhul, kui
laeva ei müüda sõltumatule ostjale või kui see ei ole müügi ajal samasuguses
korras nagu esmamüügi ajal. Kõnealustel juhtudel Ö kohandatakse Õ kõiki tekkinud
kulusid, kaasa arvatud tolli- ja muud maksud ning kasum, et kindlaks määrata
usaldusväärne ekspordihind. Ö Kohandatavate Õ summade hulka
kuuluvad need, mis on tavaliselt ostja kanda, kuid mille maksja on kas Ö liidus Õ või väljaspool Ö liitu Õ asuv osapool, kes tõenäoliselt
on liitunud või kellel on kompensatsioonileping laevaehitaja või ostjaga, kaasa
arvatud: tavapärased transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja
lisakulud; tollimaksud ja muud Ö impordiriigis Õ laevaostu puhul
makstavad maksud; müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud
marginaal. C. Võrdlus 11. Ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel
tehakse õiglane võrdlus. Kõnealune võrdlus tehakse samal kaubandustasandil ning
võimalikult ühel ja samal ajal toimunud müükide põhjal, tavaliselt kolme kuu
jooksul enne või pärast uuritavat müüki toimunud müüke, või selliste müükide
puudumise korral muu sobiva ajavahemiku jooksul. Iga juhtumi puhul võetakse
nõuetekohaselt eraldi arvesse hinna võrreldavust mõjutavad erisused, kaasa
arvatud need, mis on seotud müügitingimuste ja -tähtaegadega, leppetrahvidega,
maksustamisega, kaubandustasandiga, kogustega, füüsiliste omadustega, ning kõik
muud erisused, mis samuti võivad mõjutada hinna võrreldavust. Kui lõikes 10
nimetatud juhtudel on hinna võrreldavust mõjutatud, siis määratakse
normaalväärtus kindlaks arvestusliku ekspordihinna kaubandustasandiga
võrdväärsel kaubandustasandil või tehakse nõuetekohane Ö kohandamine Õ käesoleva lõike
alusel. Ö Kohandamisel Õ välditakse
dubleerimist, eelkõige seoses allahindluste ja leppetrahvidega. Kui
hinnavõrdlus nõuab valuuta konverteerimist, siis kasutatakse konverteerimisel
müügi kuupäeva konverteerimiskurssi, v.a juhul, kui välisvaluuta müük
ennakturgudel on vahetult seotud asjaomase eksportmüügiga, siis kasutatakse
tähtpäevamüügi kurssi. Käesoleva sätte kohaldamisel loetakse müügikuupäevaks
oluliste müügitingimuste kindlaksmääramise kuupäev, mis tavaliselt on lepingu
allakirjutamise kuupäev. Kui olulistes müügitingimustes tehakse
märkimisväärseid muudatusi, siis tuleks kasutada muudatuste tegemise kuupäeval
kehtivat konverteerimiskurssi. Sellisel juhul tehakse vajalikud Ö kohandamised Õ, et kõrvaldada igasugune
ebaratsionaalne toime kahjustava hinnakujunduse marginaalile, mis tuleneb
üksnes konverteerimiskursi kõikumistest esialgse müügikuupäeva ja kõnealuse
muudatuse tegemise kuupäeva vahel. D. Kahjustava hinnakujunduse marginaal 12. Ö Vastavalt
asjakohastele Õ õiglast võrdlust Ö reguleerivatele
sätetele Õ määratakse
kahjustava hinnakujunduse marginaalide olemasolu tavaliselt kindlaks kaalutud
keskmise normaalväärtuse Ö võrdlemisel Õ kõigi müügitehingute
hindade kaalutud Ö keskmisega Õ või
üksiknormaalväärtuste ja üksikekspordihindade Ö tehingupõhisel
võrdlemisel Õ. Kaalutud keskmise
põhjal määratud normaalväärtust võib siiski võrrelda kõigi üksikmüükide
hindadega, kui ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses
eri ostjate, piirkondade või ajavahemikega ning kui käesoleva lõike esimeses
lauses märgitud meetodid ei kajasta täiel määral kasutatava kahjustava
hinnakujunduse tegelikku astet. 13. Kahjustava hinnakujunduse marginaal on
summa, mille võrra normaalväärtus ületab ekspordihinna. Varieeruvate kahjustava
hinnakujunduse marginaalide puhul võib kindlaks määrata kaalutud keskmise
kahjustava hinnakujunduse marginaali. Artikkel 3 Kahju
kindlaksmääramine 1. Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis
tähendab mõiste „kahju” käesoleva määruse kohaselt Ö liidu
tootmisharule Õ tekitatud olulist
kahju, Ö liidu tootmisharule Õ olulise kahju
tekitamise ohtu või Ö liidu
tootmisharu Õ rajamise olulist
pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras. 2. Kahju
määratakse kindlaks kindlate tõendite alusel ning selle juurde kuulub ka
objektiivne uurimine, mis hõlmab: a) normaalväärtusest väiksemate
hindadega müügi mõju samalaadsete laevade hindadele Ö liidu Õ turul, ning b) kõnealusest müügist tulenevat mõju Ö liidu tootmisharule Õ. 3. Seoses normaalväärtusest väiksemate
hindadega müügi toimega hindadele tuleb kaaluda, kas alla normaalväärtust müügi
puhul on esinenud olulist hinna allalöömist võrreldes Ö liidu
tootmisharu Õ samalaadsete laevade
hinnaga või kas selline müük on muul viisil märkimisväärselt mõjutanud hindade
allalöömist või on olulisel määral takistanud hinnatõuse, mis vastasel juhul
oleks toimunud. Tingimata otsustava tähtsusega ei ole ei üks ega mitu
kõnealustest teguritest. 4. Kui seoses
kahjustava hinnakujundusega uuritakse samal ajal rohkem kui ühe riigi laevade
müüki, siis võib selliste müükide toimet kumulatiivselt hinnata ainult juhul,
kui tehakse kindlaks, et: a) iga riigi ostudega seotud kahjustava
hinnakujunduse marginaal on suurem kui artikli 7 lõikes 3 määratletud
miinimumtase, ja b) kui müügi toime kumulatiivne
hindamine on vajalik, võttes arvesse muude kui Ö liitu Õ kuuluvate
laevaehitajate poolt ostjale müüdud laevade vahelisi konkurentsitingimusi ning
selliste laevade ja samalaadsete Ö liidu Õ laevade vahelisi
konkurentsitingimusi. 5. Uurides normaalväärtusest madalama hinnaga
müügi toimet asjaomasele Ö liidu
tootmisharule Õ, antakse hinnang
kõigile asjakohastele majandusteguritele ja näitajatele, mis mõjutavad Ö tootmisharu Õ seisundit, kaasa
arvatud: asjaolu, et Ö tootmisharu Õ on toibumas varasema
dumpingu, kahjustava hinnakujunduse või subsideerimise mõjudest, kahjustava
hinnakujunduse marginaali tegelik ulatus, müügi, kasumi, toodangu, turuosa,
tootlikkuse, investeeringutasuvuse, tootmisvõimsuse tegelik ja võimalik
vähenemine, Ö liidu Õ hindu mõjutavad
tegurid, tegelik ja võimalik negatiivne mõju rahavoole, varudele, tööhõivel,
palkadele, kasvule, kapitali või investeeringute suurendamise võimalustele.
Käesolev loetelu ei ole ammendav ning tingimata otsustava tähtsusega ei ole ei
üks ega mitu kõnealust tegurit. 6. Kõigi lõike 2 kohaselt esitatud
asjaomaste tõendite varal peab selguma, et normaalväärtusest madalama hinnaga
müük tekitab või on tekitanud kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige Ö tuleb tõendada Õ, et lõike 3
kohaselt kindlaks tehtud hinnad Ö on lõike 5
kohaselt mõjutanud liidu tootmisharu, Õ ning Ö et mõju ulatus
võimaldab selle oluliseks liigitada Õ. 7. Peale normaalväärtusest madalama hinnaga
müügi tuleb uurida ka teisi tuntud tegureid, mis samal ajal tekitavad kahju Ö liidu
tootmisharule Õ, tagamaks, et
kõnealuste muude tegurite põhjustatud kahju ei arvataks normaalväärtusest
madalama hinnaga müügist tuleneva kahju hulka lõike 6 tähenduses. Sellega
seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid: muude kui Ö ekspordiriigi Õ laevaehitajate
müügimaht ja -hinnad, kui müük ei toimu normaalväärtusest madalama hinnaga,
nõudluse langemine ning tarbimisharjumuste muutumine, kolmanda riigi ja Ö liidu Õ tootjate piiravad
kaubandustavad ning nendevaheline konkurents, tehnika areng ning Ö liidu
tootmisharu Õ ekspordisuutlikkus
ja tootlikkus. 8. Normaalväärtusest madalama hinnaga müügi
toimet hinnatakse Ö liidu Õ samalaadsete laevade
toodanguga võrreldes, kui kasutamiseks kättesaadavad andmed võimaldavad
kõnealust toodangut identifitseerida niisuguste kriteeriumide alusel nagu
tootmisprotsess, müük ja kasum. Kui kõnealust toodangut ei ole võimalik eraldi
identifitseerida, siis hinnatakse normaalväärtusest madalama hinnaga müüki,
võrreldes seda kõige väiksema samalaadset laeva sisaldava laevarühma
toodanguga, mille kohta on võimalik saada vajalikku infot. 9. Olulise kahju tekitamise ohu
kindlaksmääramisel tuginetakse faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega
kaudsetele võimalustele. Asjaolude muutumine, mis võib esile kutsuda olukorra,
mille puhul normaalväärtusest madalama hinnaga müük tekitab kahju, peab olema
selgesti prognoositav lähituleviku kohta. Olulise kahju
tekkimise ohu kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid: a) laevaehitaja vabalt kasutatav piisav
tootmisvõimsus või sellise võimsuse oluline kasv lähiajal, mis osutab
võimalikule märgatavalt suuremale müügile normaalväärtusest madalama hinnaga,
kusjuures tuleb arvesse võtta muude eksporditurgude suutlikkust tarbida
igasugust täiendavat eksporti; b) laevade eksport hindadega, mis
võiksid olulisel määral hindu alandada või takistada hinnatõuse, mis vastasel
juhul oleksid tekkinud, ning tõenäoliselt suurendavad nõudlust edasiste ostude
järele teistest riikidest. Ükski loetletud teguritest ei ole üksikuna
tingimata otsustava tähtsusega, kuid kõik vaadeldavad tegurid koos sunnivad
järeldama, et normaalväärtusest madalama hinnaga müük ohustab vahetult ning
tekitab olulist kahju, kui kaitsemeetmeid ei võeta. Artikkel 4 Ö Liidu
tootmisharu Õ määratlemine 1. Käesolevas määruses Ö tuleb mõistet „liidu
tootmisharuˮ tõlgendada viitena Õ Ö liidu tootjaile
tervikuna Õ, kuhu kuuluvad
tootjad, kes olemasolevate seadmetega on võimelised ehitama samalaadse laeva
või suudavad seadmed õigel ajal kohandada samalaadse laeva ehitamiseks, või
seda osa Ö nendest Õ, kelle ühine
suutlikkus ehitada samalaadne laev moodustab artikli 5 lõike 6
määratluse kohaselt olulise osa Ö liidu Õ samalaadse laeva
ehitamise kogusuutlikkusest. Kui tootjad on seotud laevaehitaja, eksportija või
ostjaga või kui nad ise on väidetavalt kahjustava hinnakujundusega laeva
ostjad, siis võib mõistet Ö „liidu
tootmisharuˮ Õ tõlgendada ülejäänud
tootjaid hõlmavana. 2. Lõike 1
tähenduses loetakse tootjad seotuks laevaehitaja, eksportija või ostjaga ainult
juhul, kui: a) üks nendest kontrollib otse või
kaudselt teist või b) kolmas isik kontrollib otse või
kaudselt mõlemaid või c) nad koos kontrollivad otse või
kaudselt kolmandat isikut, ning on alust uskuda või kahtlustada, et seotus
sunnib asjaomast tootjat käituma teisiti kui sõltumatud tootjad. Käesoleva lõike tähenduses loetakse teist
isikut kontrollivaks isikuks see isik, kellel on seaduse alusel või tegelikult
õigus kontrollitavale isikule piiranguid seada või käske anda. 3. Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse
artikli 3 lõike 8 sätteid. Artikkel 5 Menetluse
algatamine 1. Ö Välja arvatud
lõikes 8 sätestatud juhud, Õ algatatakse uurimine
igasuguse väidetava kahjustava hinnakujunduse olemasolu, ulatuse ja toime
kindlaksmääramiseks kirjaliku kaebuse alusel, mille esitab füüsiline või
juriidiline isik või Ö liidu
tootmisharu Õ nimel tegutsev
iseseisva õigusvõimeta ühendus. Kaebuse võib esitada komisjonile või
liikmesriigile, kes edastab selle komisjonile. Komisjon saadab liikmesriikidele
koopia kõikidest komisjonile saabunud kaebustest. Kaebuse esitamise päevaks
loetakse komisjoni poolt kaebuse tähitud kirjaga kättesaamisele järgnev esimene
tööpäev või esimene tööpäev, mis järgneb vastuvõtuteatise väljaandmisele
komisjoni poolt. Kui kaebust ei ole esitatud, kuid liikmesriigi
käsutuses on piisavalt tõendeid nii kahjustava hinnakujunduse kui ka sellest Ö liidu
tootmisharule Õ tuleneva kahju
kohta, edastab liikmesriik sellised tõendid viivitamata komisjonile. 2. Lõike 1
kohane kaebus peab olema esitatud hiljemalt: a) kuus kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja
sai teada või oleks pidanud teadma laeva müügist, i) kui kaebuse esitaja sai pakkumiskutse
avatud pakkumise või mõne muu pakkumismenetluse kaudu, ii) kui kaebuse esitaja tõepoolest tegi
pakkumise ja iii) kui kaebuse esitaja pakkumine vastas
oluliselt pakkumistingimustele; b) üheksa kuud pärast seda, kui kaebuse
esitaja, kes pakkumiskutset ei saanud, sai teada või oleks pidanud teadma laeva
müügist, tingimusel et taotlemiskavatsuse teade koos kaebuse esitajale nõuetekohaselt
kättesaadava, asjaomast tehingut identifitseerida võimaldava infoga on
komisjonile või liikmesriigile esitatud hiljemalt kuus kuud pärast kõnealust
aega. Kaebus tuleb igal juhul esitada hiljemalt kuus
kuud pärast laeva tarnekuupäeva. Kaebuse esitaja võidakse lugeda teadlikuks
laeva müügist alates ajast, mil lepingu sõlmimisest on teatatud ja laevaga
seotud üldine teave avaldatud rahvusvahelises kaubandusajakirjanduses. Käesolevas artiklis tähendab avatud pakkumine
pakkumist, mille puhul arvatav ostja esitab pakkumiskutse vähemalt kõigile
laevaehitajatele, kes temale teadaolevatel andmetel on suutelised ehitama
kõnealust laeva. 3. Lõike 1
kohases kaebuses esitatakse tõendid järgmiste asjaolude kohta: a) kahjustav hinnakujundus; b) kahju; c) põhjuslik seos kahjustava hinnaga müügi ja
väidetava kahju vahel; d) i) selle kohta, et laeva
müügi korral avatud pakkumisel sai kaebuse esitaja asjakohase pakkumiskutse
seoses kõnealuse lepinguga ning tõepoolest tegi pakkumise ja kaebuse esitaja
pakkumine vastas olulisel määral pakkumistingimustele (Ö nimelt Õ tarnekuupäev ja
tehnilised nõuded); ii) laeva müügi korral mõnel muul
pakkumismenetlusel sai kaebuse esitaja kõnealuse lepinguga seotud pakkumiskutse
ning tegi pakkumise, mis olulisel määral vastas pakkumistingimustele või iii) kutse korral muul kui avatud pakkumisele
tuleb tõendada, et kaebuse esitaja oli suuteline ehitama asjaomast laeva ning
kui ta oleks teadnud või oleks pidanud teadma kavandatavast müügist, oleks ta
teinud märgatavaid jõupingutusi, et müügi suhtes asjaomase ostjaga kokku
leppida kõnealuse pakkumise tingimuste kohaselt. Kaebuse esitajat võidakse
pidada kavandatavast ostust teadlikuks, kui tõendatakse, et enamik asjaomastest
tootjatest on teinud jõupingutusi, et kõnealuse ostjaga laeva müügi suhtes
kokku leppida, või kui tõendatakse, et üldine info kavandatava ostu kohta on
olnud kättesaadav vahendajate, rahastajate, klassifikatsiooniühingute,
tellijate, kutseühingute või laevaehitustehingutega tavaliselt seotud muude
üksuste kaudu, kellega kaebuse esitajal on olnud korrapärane side või
ärisuhted. 4. Kaebuses
tuleb esitada järgmine teave, mis on kaebuse esitajale tavaliselt kättesaadav: a) kaebuse esitaja isikuandmed ning
kaebuse esitaja kirjeldus Ö liidu Õ samalaadsete laevade
toodangu mahu ja maksumuse kohta. Kirjaliku kaebuse esitamise korral Ö liidu
tootmisharu Õ nimel täpsustab
kaebuse esitaja tööstuse, mille nimel kaebus esitatakse, lisades kõigi teadaolevate
samalaadse laeva ehitamiseks suuteliste Ö liidu Õ tootjate loetelu
ning võimalikult põhjaliku kirjelduse Ö liidu Õ kõnealuste tootjate
samalaadsete laevade toodangu mahu ja maksumuse kohta; b) Ö väidetava Õ kahjustavalt
hinnatud laeva täielik kirjeldus, Ö kõnesoleva(te)
päritolu- või ekspordiriigi või -riikide nimi/nimed, Õ kõigi teadaolevate
eksportijate või välismaiste tootjate isikuandmed ning kõnealuse laeva ostja
isikuandmed; c) hinnad, millega selliseid laevu
müüakse laevade Ö päritolu- või
ekspordiriigi või –riikide Õ siseturgudel (või
vajaduse korral hinnad, Ö millega
päritolu- või ekspordiriik või –riigid selliseid laevu kolmandale riigile või
kolmandatele riikidele müüvad, või laeva tuletatud väärtus Õ) ning Ö eksporthinnad Õ või vajaduse korral Ö hinnad Õ, millega kõnealune
laev esimest korda on sõltumatule ostjale edasi müüdud; d) kahjustava hinnaga müügi Ö mõju Õ samalaadsete laevade
hinnale Ö liidu Õ turul ning Ö sellest Õ tulenev mõju Ö liidu
tootmisharule Õ, mida kajastavad Ö liidu
tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need,
mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5 Õ. 5. Komisjon uurib võimalikult põhjalikult
kaebuses esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et kindlaks määrata, kas
uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. 6. Uurimine algatatakse lõike 1 kohaselt
ainult juhul, kui samalaadsete laevade valmistamiseks suutlike Ö liidu Õ tootjate poolt
kaebusele avaldatud toetuse või vastuseisu alusel on kindlaks tehtud, et
kaebuse on esitanud Ö liidu
tootmisharu Õ või see on esitatud Ö liidu
tootmisharu Õ nimel. Kaebus
loetakse Ö liidu
tootmisharu Õ esitatuks või Ö liidu
tootmisharu Õ nimel esitatuks, kui
seda toetavad need Ö liidu Õ tootjad, kelle ühene
suutlikkus ehitada samalaadne laev moodustab üle 50 % kaebusele toetust
või vastuseisu avaldavast Ö liidu
tootmisharu Õ osast. Uurimist ei
algatata juhul, kui kaebusele selget toetust avaldavad Ö liidu Õ tootjad esindavad
alla 25 % kõigist samalaadse laeva valmistamiseks suutelistest Ö liidu Õ tootjatest. 7. Ametiasutused hoiduvad avalikustamast
uurimise algatamist taotlevat kaebus, kui otsust uurimise algatamise kohta pole
tehtud. Uurimismenetluse algatamisest teatatakse eelnevalt Ö ekspordiriigi Õ valitsusele. 8. Kui Ö komisjon
otsustab erilistel Õ asjaoludel algatada
uurimine ilma uurimise algatamist taotleva Ö liidu
tootmisharu Õ või selle nimel
esitatud kirjaliku kaebuseta, siis peab uurimise algatamine põhinema piisavatel
tõenditel kahjustava hinnakujunduse, kahju, põhjusliku seose ning selle kohta,
et väidetavalt kahju kannatanud Ö liidu
tootmisharu Õ liige vastab lõike 3
punktis d esitatud kriteeriumidele, mis õigustavad uurimise algatamist. Vajaduse korral võib uurimise algatada ka
lepinguosalise ametiasutuste kirjaliku kaebuse alusel. Kaebusega koos tuleb
esitada piisavalt tõendeid, et laeva hinnatakse või on hinnatud kahjustavalt
ning väidetav normaalväärtusest madalama hinnaga müük Ö liidu Õ ostjale tekitab või
on tekitanud kahju asjaomase lepinguosalise kodumaisele tööstusele. 9. Otsuses uurimise algatamise või algatamata
jätmise kohta käsitletakse tõendeid kahjustava hinnakujunduse ja kahju kohta
samal ajal. Kaebus lükatakse tagasi, kui ei ole piisavalt tõendeid kahjustava
hinnakujunduse ega kahju kohta, mis kõnealusel juhul õigustaksid menetluse alustamist. 10. Kaebuse võib tagasi võtta enne Ö uurimise Õ algatamist ning
sellisel juhul ei loeta kaebust esitatuks. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.1 (kohandatud) 11. Kui Ö ilmneb Õ, et menetluse
algatamiseks on piisavalt tõendeid, Ö teeb komisjon
seda Õ 45 päeva
jooksul Ö pärast Õ kaebuse esitamise
kuupäeva, või juhul kui menetlus algatatakse lõike 8 kohaselt, hiljemalt
kuus kuud pärast seda, kui laeva müük oli teada või oleks pidanud teada olema,
ning avaldab teadaande Euroopa Liidu Teatajas. Kui tõendeid ei ole
piisavalt, teatatakse sellest kaebuse esitajale 45 päeva jooksul alates
kaebuse komisjonile esitamise kuupäevast. Komisjon annab liikmesriikidele
teavet, kui ta on nimetatud menetluses algatamise vajaduse kindlaks teinud. ê 385/96
(kohandatud) 12. Teadaandes menetluse algatamise kohta
teatatakse uurimise algatamisest, esitatakse laevaehitaja ja ostja (ostjate)
nimi ning Ö riik Õ ja asjaomase laeva
kirjeldus, kokkuvõte saadud teabest ning nähakse ette kogu asjaomase teabe
edastamine komisjonile. Ö Teates Õ teatatakse tähtajad,
mille jooksul huvitatud osapooled saavad endast teatada, oma seisukohti
kirjalikult teatavaks teha ja infot esitada, kui kõnealuseid seisukohti ja
infot peetakse uurimise seisukohalt vajalikuks; teatatakse ka aeg, mille
jooksul huvitatud isikud saavad taotleda komisjonilt ärakuulamist
artikli 6 lõike 5 kohaselt. 13. Komisjon teatab eksportijale, laeva
ostjale (ostjatele) ja talle teadaolevatel andmetel asjaomastele tootjaid,
eksportijaid või ostjaid esindavatele ühingutele ning selle riigi esindajatele,
kelle laevaga on uurimine seotud, samuti kaebuse esitajatele menetluse
algatamisest ning võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse info kaitsmise
vajadust, esitab lõike 1 kohaselt saadud kirjaliku kaebuse täieliku teksti
eksportijale ja ekspordimaa ametiasutustele, tehes selle nõudmise korral
kättesaadavaks teistele asjaomastele huvitatud isikutele. Artikkel 6 Uurimine 1. Pärast menetluse algatamist alustab
komisjon Ö koostöös
liikmesriikidega Õ uurimist Ö liidu Õ tasandil, tehes
vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. See uurimine
hõlmab nii kahjustavat hinnakujundust kui ka sellest tulenevat kahju ning neid
uuritakse samal ajal. 2. Osapooltele, kes said kahjustava
hinnakujunduse uurimisega seotud küsimustikud, antakse vastamiseks aega
vähemalt 30 päeva. Eksportijatele mõeldud aega hakatakse arvestama
küsimustiku kättesaamise kuupäevast, mis kõnealusel juhul peaks olema üks nädal
alates küsimustiku eksportijale väljasaatmise või Ö ekspordiriigi Õ asjaomasele
diplomaatilisele esindajale üleandmise päevast. 30 päevast tähtaega võib
pikendada, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise tähtaegu ning tingimusel, et Ö asjaosaline Õ tõendab pikendamise
põhjendatust eriliste asjaolude tõttu. 3. Komisjon võib vajaduse korral taotleda
infot kolmandate riikide ametiasutustelt ja liikmesriikidelt ning liikmesriigid
võtavad kõik vajalikud meetmed kõnealuse taotluse rahuldamiseks. Nad saadavad komisjonile nõutud info koos
kõigi inspekteerimis-, kontrollimis- ja uurimistulemustega. Komisjon saadab kõnealuse info
liikmesriikidele, kui see pakub üldist huvi või kui liikmesriik nõuab selle
edastamist, ning kui info ei ole konfidentsiaalne. Konfidentsiaalse info puhul
edastatakse selle mittekonfidentsiaalne kokkuvõte. 4. Vajaduse korral võib komisjon taotleda
kolmandate riikide ametiasutustelt ja liikmesriikidelt vajaliku kontrollimist
ja inspekteerimist eelkõige Ö liidu Õ tootjate hulgas ning
uurimist kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks
nõusoleku ja kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei
esita vastuväidet. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed
komisjoni taotluste rahuldamiseks. Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või
liikmesriigi nõudmisel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel
abistada. Samuti võivad komisjoni ametnikud komisjoni ja kolmandate riikide
ametiasutuste kokkuleppel kõnealuste riikide ametnikke nende tööülesannete täitmisel
abistada. 5. Huvitatud isikud, kes on endast teatanud
artikli 5 lõike 12 kohaselt, kuulatakse ära, kui nad on esitanud Euroopa
Ö Liidu Õ Teatajas
avaldatud teadaandes ettenähtud tähtaja jooksul kirjaliku ärakuulamistaotluse,
milles kinnitatakse, et nad on asjast huvitatud isikud, kellele menetluse
tulemus tõenäoliselt mõju avaldab, ning esitatakse konkreetsed põhjused, miks
nad tuleks ära kuulata. 6. Taotluse korral võimaldatakse
laevaehitajal, ostjal (ostjatel), Ö ekspordiriigi Õ valitsuse
esindajatel, kaebuse esitajatel ja muudel huvitatud isikutele, kes on endast
teatanud artikli 5 lõike 12 kohaselt, kohtuda vastandlikke huve
esindavate pooltega, et anda neile võimalus esitada oma seisukohti ja
vastuväiteid. Kõnealuse võimaluse andmisel tuleb arvestada
konfidentsiaalsuse säilitamise vajadust ning võimaluse sobivust osapooltele. Ükski osapool ei ole kohustatud kohtumisel
osalema ning kõrvalejäämine ei mõju kõnealust osapoolt kahjustavalt. Käesoleva lõike kohaselt esitatud suuline info
võetakse arvesse niivõrd, kuivõrd see hiljem kirjalikult kinnitatakse. 7. Kaebuse esitajad, laevaehitaja, ostja
(ostjad) ja artikli 5 lõike 12 kohaselt teadaolevad muud huvitatud
isikud ning Ö ekspordiriigi Õ esindajad võivad
kirjaliku taotluse korral tutvuda kogu infoga, mis ükskõik milline uurimise
osapool on kättesaadavaks teinud, välja arvatud Ö liidu Õ või liikmesriikide
asutusesisesed dokumendid, kui see info on nende huvide esitamiseks oluline, ei
ole artikli 13 tähenduses konfidentsiaalne ning kui seda kasutatakse
uurimise käigus. Kõnealused osapooled võivad nimetatud info
kohta esitada oma tähelepanekuid, mis võetakse arvesse niivõrd, kuivõrd need on
piisavalt põhjendatud. 8. Ö Välja arvatud
artiklis 18 sätestatud asjaolude puhul, tuleb uurimise käigus võimaluse
piires veenduda, et huvitatud poolte esitatud informatsioon, mille põhjal
tehakse järeldused, on täpne. Õ 9. Seoses menetlustega, mis sisaldavad hinna
võrdlusi juba tarnitud samalaadse laeva puhul, lõpetatakse uurimine hiljemalt
aasta pärast menetluse algatamise kuupäeva. Ehitamisel oleva samalaadse laevaga seotud
menetluste puhul lõpetatakse uurimine hiljemalt aasta pärast kõnealuse
samalaadse laeva tarnekuupäeva. Ö Arvestusliku
väärtuse Õ kindlaksmääramist
sisaldav uurimine lõpetatakse aasta jooksul selle algatamisest arvates või
aasta jooksul laeva tarnimisest arvates, olenevalt sellest, kumb aeg on
hilisem. Kõnealuste tähtaegade kulg peatub vastavalt
artikli Ö 16 Õ lõike 2
kohaldamisele. Artikkel 7 Ö Lõpetamine
ilma meetmeid võtmata Õ, kahjustava
hinnakujunduse maksude kehtestamise ja sissenõudmiseta 1. Kaebuse tagasivõtmise korral võib menetluse
lõpetada. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.2 2. Kui meetmeid ei ole vaja võtta, siis
uurimine või menetlus lõpetatakse. Komisjon lõpetab uurimise kooskõlas artikli
10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. ê 385/96 3. Menetlus lõpetatakse viivitamata, kui
tehakse kindlaks, et kahjustava hinnakujunduse marginaal on protsentidena
ekspordihinnast alla 2 %. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.2 (kohandatud) 4. Kui lõplikult tuvastatud faktilised
asjaolud kinnitavad kahjustava hinnakujunduse olemasolu ning sellest tekkinud
kahju, siis kehtestab komisjon kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega laevaehitajale kahjustava hinnakujunduse maksu. Kahjustava
hinnakujunduse maksu summa võrdub kindlaksmääratud kahjustava hinnakujunduse
marginaaliga. Komisjon võtab pärast liikmesriikide teavitamist vajalikud
meetmed oma otsuse rakendamiseks, eelkõige kahjustava hinnakujunduse maksu
kogumiseks. ê 385/96
(kohandatud) 5. Laevaehitaja maksab kahjustava hinnakujunduse
maksu 180 päeva jooksul arvates maksu kehtestamise teate saamisest, mis
käesoleval juhul on üks nädal alates teate laevaehitajale väljasaatmise
kuupäevast. Komisjon võib laevaehitajale määratud maksetähtaega asjakohasel
määral pikendada, kui laevaehitaja tõendab, et 180 päevane maksetähtaeg
muudab ta maksejõuetuks või ei ole kooskõlas kohtujärelevalve all toimuva
ümberkorraldusega, mille puhul maksmata jäävale osale hakkab lisanduma intress,
mille suurus võrdub Ö eurodes Õ noteeritud keskmise
tähtajaga võlakirjade järelturu väärtpaberituluga Luxembourgi börsil, millele
lisatakse 50 baaspunkti. Artikkel 8 Alternatiivsed
õiguskaitsevahendid ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.3 Uurimise võib lõpetada kahjustava
hinnakujunduse maksu kehtestamata, kui laevaehitaja lõplikult ja tingimusteta
tunnistab tühiseks kahjustavalt hinnatud laeva müügi või nõustub komisjoni
poolt vastuvõetud võrdväärse alternatiivse õiguskaitsevahendiga. ê 385/96
(kohandatud) Müük loetakse tühiseks juhul, kui kõik
kõnealuse müügiga seotud lepingulised suhted asjaomaste Ö osapoolte Õ vahel on lõpetatud,
kogu müügiga seoses tasutud summa on tagasi makstud ning kõik asjaomase laeva
või selle osadega seotud õigused on laevaehitajale tagastatud. Artikkel 9 Vastumeetmed
– lastimis- ja lossimisõigusest ilma jätmine ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.4 1. Kui asjaomane laevaehitaja ei maksa
artikli 7 alusel määratud kahjustava hinnakujunduse maksu, määrab komisjon
vastumeetmed, mille kohaselt jäetakse kõnealuse laevaehitaja ehitatud laev
lastimis- ja lossimisõigusest ilma. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui
tekib alus esimeses lõigus osutatud vastumeetmeteks. ê 385/96
(kohandatud) 2. Vastumeetmete määramise otsus jõustub
30 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas ning
see tühistatakse, kui laevaehitaja on kahjustava hinnakujunduse maksu
täielikult ära maksnud. Vastumeetmed kehtivad kõigi laevade suhtes, millega
seotud lepingud on sõlmitud nelja aasta jooksul alates otsuse jõustumise
kuupäevast. Vastumeede kehtib iga laeva suhtes neli aastat pärast laeva
tarnimist. Nimetatud ajavahemikke võib lühendada ainult kõnealuste
vastumeetmetega seotud rahvusvahelise vaidluste lahendamise korra alusel ning
tulemuse kohaselt. Laadimis- ja lossimisõigusest ilmajäetud
laevad määratakse kindlaks komisjoni otsuse põhjal, mis tuleb avaldada Euroopa
Ö Liidu Õ Teatajas. 3. Liikmesriikide toll ei anna lastimis- või
lossimisluba kõnealusest õigusest ilmajäetud laevadele. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.5 Artikkel 10 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud [määruse
(EÜ) nr 1225/2009] alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. ê 385/96
(kohandatud) Artikkel 11 Kontrollkäigud 1. Komisjon teeb kontrollkäike, kui ta peab
seda vajalikuks, et uurida eksportijate, laevaehitajate, kauplejate,
vahendajate, tootjate, kutseühingute ja -organisatsioonide dokumente ning
kontrollida kahjustava hinnakujunduse ja sellest tuleneva kahju kohta esitatud
info õigsust. Nõuetekohase ja õigeaegse vastuse puudumise korral võib
kontrollkäigu ära jätta. 2. Komisjon võib vajaduse korral teha uurimisi
kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks nõusoleku, kui
komisjon teatab uurimisest kõnealuse riigi valitsuse esindajatele ning need ei
esita uurimise suhtes vastuväiteid. Niipea kui asjaomased ettevõtjad on
nõusoleku andnud, Ö teatab Õ komisjon Ö ekspordiriigi Õ ametiasutustele
kontrollitavate ettevõtjate nimed ja aadressid ning kontrollkäiguks
kokkulepitud kuupäevad. 3. Asjaomastele ettevõtjatele tehakse
teatavaks, mis laadi infot kontrollkäigu ajal kavatsetakse kontrollida ning mis
laadi infot selliste käikude ajal edaspidi vajatakse, kuid see ei tohiks siiski
välistada saadud teabega seotud üksikasjalikuma info taotlemist kontrollimise
ajal. 4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel toimuvate
uurimiste ajal abistavad komisjoni nende liikmesriikide ametnikud, kes seda
nõuavad. Artikkel 12 Ö Koostööst
keeldumine Õ 1. Kui mõni huvitatud isik ei võimalda
juurdepääsu vajalikule infole või ei esita vajalikku infot käesolevas määruses
ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib
nii negatiivsed kui ka positiivsed Ö esialgsed ja
lõplikud järeldused Õ teha kasutada
olevate faktide põhjal. Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud
ebaõiget või eksitavat infot, siis jäetakse selline info arvesse võtmata ning
võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele. Huvitatud isikutele tuleks Ö koostööst
keeldumise Õ tagajärjed teatavaks
teha. 2. Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei
loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav
koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud
lisakulud. 3. Huvitatud isiku esitatud info tuleks siiski
arvesse võtta ka juhul, kui see ei ole täiuslik, kuid sellega seotud puudused
ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete otsuste tegemisel, kui
info on esitatud nõuetekohaselt õigel ajal, on kontrollitav ning kui osapool on
tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt. 4. Tõendite või info vastuvõtmata jätmise korral
teatatakse selle põhjused viivitamata esitavale osapoolele ning antakse
võimalus lisada selgitused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui selgitusi
peetakse ebapiisavaks, siis selliste tõendite või info tagasilükkamise põhjused
avalikustatakse ja avaldatakse trükitud Ö järeldustes Õ. 5. Kui otsused, k.a normaalväärtuse
määramisega seotud otsused, tuginevad lõike 1 sätetele, eelkõige kaebuses
sisalduvale infole, siis tuleb seda infot asjakohaselt ning uurimise tähtaega
arvesse võttes kontrollida muude, võimaluse korral kättesaadavate sõltumatute
allikate alusel, nagu näiteks trükitud hinnaloendid, müügi ja tollitulu ametlik
statistika, või muudelt huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teabe alusel. 6. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb
koostööd osaliselt ning Ö kõnealust
asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele isikule vähem
soodne kui koostöö puhul Õ. Artikkel 13 Konfidentsiaalsus 1. Ametivõimud käsitlevad asjakohase
põhjendatuse korral konfidentsiaalsena igasugust infot, mis on laadilt
konfidentsiaalne (näiteks info, mille avalikustamine annaks konkurendile
märkimisväärse eelise või millel oleks oluliselt kahjustav mõju infoandjale või
isikule, kellelt ta info sai) või mille uurimise osalised on konfidentsiaalsena
saanud. 2. Konfidentsiaalset infot edastavad huvitatud
isikud on kohustatud esitama sellise info mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.
Nimetatud kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud ning võimaldama
vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud info sisust. Erandlike
asjaolude korral võivad kõnesolevad Ö isikud Õ asuda seisukohale,
et nimetatud info kohta ei saa kokkuvõtet koostada. Selliste erandlikud asjaolude
puhul tuleb esitada põhjendused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha. 3. Kui otsustatakse, et konfidentsiaalsuse
taotlus ei ole õigustatud, ning kui infoandja kas ei soovi infot avalikustada
või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse info
jätta arvesse võtmata, kui asjakohaste allikate abil ei ole info õigsust
võimalik nõuetekohaselt tõestada. Konfidentsiaalsuse taotlusi ei tohi
suvaliselt tagasi lükata. 4. Käesolev artikkel ei takista Ö liidu Õ asutusi
avalikustamast üldist infot ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva
määruse alusel vastuvõetud otsused, või tõendusmaterjali, millele Ö liidu Õ asutused toetuvad,
kui seda on vaja kõnealuste põhjenduste selgitamisel kohtumenetluse käigus.
Sellise avaldamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste isikute õigustatud
huvi, et ei avaldataks nende ärisaladusi. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.6 5. Komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud
ei tohi ilma teabe andja eriloata avaldada mingisugust käesoleva määruse
kohaselt saadud teavet, mille käsitlemist konfidentsiaalsena selle andja on
nõudnud. Komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetatavat teavet ning liidu või
selle liikmesriikide asutuste sisedokumente ei tohi avalikustada, kui see ei
ole käesolevas määruses sätestatud erijuhtudel ette nähtud. ê 385/96
(kohandatud) 6. Käesoleva määruse kohaselt saadud infot
kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti. Artikkel 14 Avalikustamine 1. Kaebuse esitajad, laevaehitaja, eksportija,
laeva ostja (ostjad) ja neid esindavad ühingud ning Ö ekspordiriigi Õ esindajad võivad
nõuda selliste oluliste asjaolude ja seisukohtadega seotud üksikasjalike
andmete avalikustamist, mille alusel kavatsetakse teha ettepanek kahjustava
hinnakujunduse maksu kehtestamiseks või uurimise või menetluse lõpetamiseks
ilma maksu kehtestamata. 2. Lõikes 1 määratletud lõpliku
avalikustamise taotlused esitatakse komisjonile kirjalikult komisjoni poolt
ettenähtud tähtaja jooksul. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.7 (kohandatud) 3. Ö Lõplik Õ avalikustamine
toimub kirjalikult. Ö Avalikustamine
toimub Õ konfidentsiaalse teabe
kaitsmise vajadust nõuetekohaselt arvesse võttes nii kiiresti kui võimalik ning
tavaliselt hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist. Kui komisjonil ei
ole võimalik teatavaid asjaolusid ega seisukohti kõnealusel ajal avalikustada,
siis avalikustatakse need esimesel võimalusel. Avalikustamine ei piira komisjoni võimaliku
hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele
faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui
võimalik. ê 385/96 (kohandatud) 4. Ö Märkusi, mis
esitatakse pärast avalikustamist, Õ võib arvesse võtta
ainul juhul, kui need on esitatud Ö komisjoni poolt
iga juhtumi kohta eraldi seatava aja jooksul, Õ mille pikkus on
vähemalt 10 päeva, Ö kusjuures Õ arvesse võetakse
küsimuse kiireloomulisust. ê 37/2014
artikkel 1 ja lisa punkt 5.8 Artikkel 15 Aruanne Komisjon lisab [määruse (EÜ) nr 1225/2009
artikli 22a] kohasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse
kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist ja rakendamist käsitlevasse
iga-aastasesse aruandesse teabe käesoleva määruse rakendamise kohta. ê 385/96
(kohandatud) Artikkel 16 Lõppsätted 1. Käesoleva
määruse sätted ei välista: a) Ö liidu Õ ja kolmandate
riikide vahel sõlmitud kokkulepetes kehtestatud erieeskirjade kohaldamist; b) erimeetmete kohaldamist juhul, kui
need ei ole vastuolus laevaehituslepingus ettenähtud kohustustega. 2. Käesoleva määruse kohast uurimist ei tehta
ega meetmeid ei võeta ning rakendata juhul, kui need on vastuolus Ö liidu Õ kohustustega, mis
tulenevad laevaehituslepingust või mõnest muust asjakohasest rahvusvahelisest
kokkuleppest. Käesolev määrus ei takista Ö liitu Õ täitmast
laevaehituslepingu kohaselt võetud kohustusi seoses vaidluste lahendamisega. ê Artikkel 17 Kehtetuks
tunnistamine Määrus (EÜ) nr 385/96 tunnistatakse
kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele
käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt
II lisas esitatud vastavustabelile. ê 385/96
(kohandatud) Artikkel 18 Jõustumine Käesolev määrus jõustub Ö kahekümnendal
päeval pärast selle avaldamist Õ Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas. Seda kohaldatakse alates laevaehituslepingu[11] jõustumise kuupäevast. Seda ei kohaldata laevade suhtes, millega
seotud kokkulepped on sõlmitud enne laevaehituslepingu jõustumise kuupäeva, v.a
laevade suhtes, millega seotud kokkulepped on sõlmitud pärast 21. detsembrit
1994 ning mille kavandatav tarnetähtaeg on üle viie aasta lepingu
allakirjutamise kuupäevast arvates. Kõnealuste laevade suhtes ei kohaldata käesolevat
määrust juhul, kui laevaehitaja tõestab, et tarnetähtaega pikendati
tavapärastel kaubanduslikel põhjustel ning mitte selleks, et hoiduda käesoleva
määruse kohaldamisest. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] KOM(87) 868 PV. [2] Vt järelduste 3 lisa A osa. [3] 2014. a õigusloomeprogrammi lülitatud. [4] Vt käesoleva ettepaneku I lisa. [5] ELT C […], […], lk […]. [6] Nõukogu 29. jaanuari 1996. aasta
määrus (EÜ) nr 385/96 kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest
laevaehituses (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 21). [7] Vt I lisa. [8] Nõukogu 30. novembri 2009. aasta
määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest
riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51). [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar
2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad
ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes
(ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [10] Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ)
nr 625/2009 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste
eeskirjade kohta (ELT L 185, 17.7.2009, lk 1). [11] Laevaehituslepingu jõustumise
kuupäev avaldatakse Euroopa Ö Liidu Õ Teataja L
seerias. é I LISA KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS
MUUDATUSTE LOETELUGA Nõukogu määrus (EÜ) nr 385/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 21) || || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 37/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1) || Ainult lisa punkt 5 _____________ II LISA VASTAVUSTABEL Määrus (EÜ) nr 385/96 || Käesolev määrus Artiklid 1 – 4 || Artiklid 1 – 4 Artikli 5 lõige 1 || Artikli 5 lõige 1 Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a sissejuhatav lause || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a sissejuhatav lause Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a esimene taane || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a alapunkt i Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a teine taane || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a alapunkt ii Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a kolmas taane || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a alapunkt iii Artikli 5 lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik || Artikli 5 lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik Artikli 5 lõiked 3 – 10 || Artikli 5 lõiked 3 – 10 Artikli 5 lõike 11 esimene lõik || Artikli 5 lõike 11 esimene ja teine lause Artikli 5 lõike 11 teine lõik || Artikli 5 lõike 11 kolmas lause Artikli 5 lõike 12 esimene lause || Artikli 5 lõike 12 esimene lõik Artikli 5 lõike 12 teine ja kolmas lause || Artikli 5 lõike 12 teine lõik Artikli 6 lõiked 1 ja 2 || Artikli 6 lõiked 1 ja 2 Artikli 6 lõike 3 esimene lause || Artikli 6 lõike 3 esimene lõik Artikli 6 lõike 3 teine lause || Artikli 6 lõike 3 teine lõik Artikli 6 lõike 3 kolmas lause || Artikli 6 lõike 3 kolmas lõik Artikli 6 lõike 4 esimene lause || Artikli 6 lõike 4 esimene lõik Artikli 6 lõike 4 teine lause || Artikli 6 lõike 4 teine lõik Artikli 6 lõike 4 kolmas ja neljas lause || Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik Artikli 6 lõige 5 || Artikli 6 lõige 5 Artikli 6 lõike 6 esimene lause || Artikli 6 lõike 6 esimene lõik Artikli 6 lõike 6 teine lause || Artikli 6 lõike 6 teine lõik Artikli 6 lõike 6 kolmas lause || Artikli 6 lõike 6 kolmas lõik Artikli 6 lõike 6 neljas lause || Artikli 6 lõike 6 neljas lõik Artikli 6 lõike 7 esimene lause || Artikli 6 lõike 7 esimene lõik Artikli 6 lõike 7 teine lause || Artikli 6 lõike 7 teine lõik Artikli 6 lõiked 8 ja 9 || Artikli 6 lõiked 8 ja 9 Artiklid 7 – 11 || Artiklid 7 – 11 Artikli 12 lõike 1 esimene lause || Artikli 12 lõike 1 esimene lõik Artikli 12 lõike 1 teine lause || Artikli 12 lõike 1 teine lõik Artikli 12 lõike 1 kolmas lause || Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik Artikli 12 lõiked 2 – 6 || Artikli 12 lõiked 2 – 6 Artikkel 13 || Artikkel 13 Artikli 14 lõiked 1 ja 2 || Artikli 14 lõiked 1 ja 2 Artikli 14 lõike 3 esimene, teine ja kolmas lause || Artikli 14 lõike 3 esimene lõik Artikli 14 lõike 3 neljas lause || Artikli 14 lõike 3 teine lõik Artikli 14 lõige 4 || Artikli 14 lõige 4 Artikkel 14a || Artikkel 15 Artikkel 15 || Artikkel 16 – || Artikkel 17 Artikkel 16 || Artikkel 18 – || I lisa – || II lisa _____________