SELETUSKIRI

1.           Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks Euroopa Liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2.           1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3.           Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt Liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonide­vahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4.           Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 29. jaanuari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 385/96 kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses[3]. Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

5.           Kodifitseerimise ettepanek on koostatud määruse (EÜ) nr 385/96 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel 22 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud määruse II lisas.

ê 385/96 (kohandatud)

2014/0280 (COD)

Ettepanek:

Ö EUROOPA PARLAMENDI JA Õ NÕUKOGU MÄÄRUS

kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses (kodifitseeritud teks)

EUROOPA LIIDU Ö PARLAMENT JA EUROOPA Õ NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ö Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artikli Ö 207 lõiget 2 Õ,

võttes arvesse Ö Euroopa Komisjoni Õ ettepanekut,

Ö olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt Õ

ning arvestades, et:

ê

(1)       Nõukogu määrust (EÜ) nr 385/96[6] on oluliselt muudetud[7]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

ê 385/96 põhjendus 1

(2)       Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni egiidi all toimunud mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 21. detsembril 1994. aastal kokkulepe tavapärastest konkurentsitingimustest kinnipidamise kohta kaubanduslikus laevaehitus- ja laevaremonditööstuses („laevaehituslepingˮ).

ê 385/96 põhjendus 2 (kohandatud)

(3)       Laevaehituslepingu raames on tõdetud, et laevaostutehingute eripära tõttu on ebaotstarbekas rakendada tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid tollimakse, nagu on ette nähtud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe VI artikli, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule lisatud Ö 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe Õ VI artikli rakendamise lepingu Ö („1994. aasta dumpinguvastane leping”) Õ kohaselt. Vajaduse tõttu tõhusate kaitsemeetmete järele laevade kahjuliku, normaalväärtusest madalama hinnaga müügi vastu on laevaehituses vastu võetud kahjustava hinnakujunduse koodeks, mis koos selle juurde kuuluvate põhiseisukohtadega esitatakse laevaehituslepingu III lisas („IPI-koodeksˮ).

ê 385/96 põhjendus 3 (kohandatud)

(4)       IPI-koodeksi tekst põhineb peamiselt Ö 1994. aasta dumpinguvastasel Õ lepingul ning erineb kõnealusest lepingust ainult niivõrd, kui see on õigustatud laevaostutehingute erijoonte tõttu. Seetõttu Ö tuleks IPI-koodeksi sätteid kajastada liidu õigusaktides nii palju kui see on võimalik [nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009[8]] Õ alusel.

ê 385/96 põhjendus 4 (kohandatud)

(5)       Laevaehitusleping ja sellest tulenevad õigusaktid on olulised Ö liidu Õ õiguse seisukohalt.

ê 385/96 põhjendus 5 (kohandatud)

(6)       Ö Säilitamaks Õ õiguste ja kohustuste tasakaalu Ö mida Õ laevaehituslepinguga Ö on saavutatud, Õ peaks Ö liit Õ võtma meetmed iga kahjustavalt hinnatud laeva puhul, mille müük alla normaalväärtuse tekitab kahju Ö liidu tootmisharule Õ.

ê 385/96 põhjendus 6 (kohandatud)

(7)       Laevaehituslepingus osalevate laevaehitajate puhul võib Ö liit Õ laeva müüki uurida ainult juhul, kui laeva ostja on Ö liidu Õ ostja ning kui laev ei ole sõjalaev.

ê 385/96 põhjendus 7 (kohandatud)

(8)       Ö Soovitav Õ on kehtestada selged ja üksikasjalikud eeskirjad normaalväärtuse arvutamiseks. Eelkõige peaks selline väärtus võimaluse korral põhinema samalaadse laeva tüüpilisel müügitehingul Ö ekspordiriigi tavapärases kaubandustegevuses Õ. Otstarbekas on määratleda, millistel asjaoludel saab omamaise müügi lugeda kahjumiga sooritatuks ja arvestamata jätta ning müügi aluseks võtta samalaadse laeva müügi kolmandale riigile või arvestusliku normaalväärtuse. Ühtlasi on soovitatav ette näha kulude nõuetekohane paigutus, k.a käivitamisjärgus. Normaalväärtuse arvutamiseks on vaja esitada ka meetodid, mille abil määratakse kindlaks müügikogused, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal, mis peaks kõnealuses väärtuses sisalduma.

ê 385/96 põhjendus 8 (kohandatud)

(9)       Uue õigusdokumendi korrektseks kohaldamiseks Ö peaks Õ komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, et kindlaks teha kolmandate riikide suurte kontsernide ja valdusühingute arvestuslike maksete seaduslikkus kui on tarvis hinnata omahinna struktuuri.

ê 385/96 põhjendus 9

(10)     Normaalväärtuse määramiseks muude kui turumajandusmaade puhul oleks mõistlik kindlaks määrata eeskirjad, mille alusel valitakse turumajandusmaade hulgast kõnealusel eesmärgil kasutamiseks sobiv asjakohane kolmas riik, ning juhul, kui sobivat kolmandat riiki ei ole võimalik leida, siis ette näha normaalväärtuse kindlaksmääramine mis tahes muul põhjendatud alusel.

ê 385/96 põhjendus 10 (kohandatud)

(11)     Otstarbekas on määratleda ekspordihind ning loetleda, millised kohandused Ö tuleks Õ teha juhtudel, kui kõnealune hind on vaja esimese avatud turuhinna alusel arvutada.

ê 385/96 põhjendus 11

(12)     Õiglase võrdluse tagamiseks ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel on soovitatav loetleda tegurid, k.a leppetrahvid, mis võivad mõjutada hindu ja hindade võrreldavust.

ê 385/96 põhjendus 12 (kohandatud)

(13)     On soovitatav Ö sätestada Õ selged ja üksikasjalikud suunised seoses teguritega, mis võivad olla vajalikud kahjustava hinnakujundusega müügi tekitatud märgatava kahju või sellise kahju tekkimise ohu kindlakstegemisel. Tõestades, et Ö liidu tootmisharule Õ tekitatud kahju tuleneb asjaomase müügihinnatasemest, tuleks arvestada muude tegurite mõju ning eelkõige Ö liidus Õ valitsevaid turutingimusi.

ê 385/96 põhjendus 13 (kohandatud)

(14)     Soovitatav on mõiste „Ö liidu tootmisharu Õ” määratlemisel viidata samalaadse laeva ehitamise suutlikkusele ning ette näha, et eksportijatega seotud osapooled võivad sellest majandusharust välja jääda, ning määratleda mõiste „seotud”.

ê 385/96 põhjendus 14 (kohandatud)

(15)     Tuleb Ö sätestada Õ kahjustavat hinnakujundust käsitleva kaebuse esitamise kord ja olulised tingimused, kaasa arvatud Ö millises ulatuses peaks liidu tootmisharu seda toetama Õ, ning andmed, mida selline kaebus peaks sisaldama laeva ostja, kahjustava hinnakujunduse, sellest tekkiva kahju ja põhjuslike seoste kohta. Ö Samuti on Õ otstarbekas kindlaks määrata ka kaebuste tagasilükkamise ja menetluse algatamise kord.

ê 385/96 põhjendus 15 (kohandatud)

(16)     Kui kahjustava hinnakujundusega laeva ostja registrijärgne asukoht on laevaehituslepingu teise osalise territooriumil, võib kaebuses sisalduda ka taotlus uurimise algatamise kohta kõnealuse lepinguosalise ametiasutuste poolt. Nõudmise korral Ö tuleks Õ selline taotlus Ö saata Õ lepinguosaliste ametiasutustele.

ê 385/96 põhjendus 16 (kohandatud)

(17)     Uurimise võib vajaduse korral algatada ka Ö lepinguosalise Õ ametiasutuste kirjaliku kaebuse alusel käesolevas määruses ja laevaehituslepingus ettenähtud tingimuste kohaselt.

ê 385/96 põhjendus 17 (kohandatud)

(18)     Ö On vaja täpsustada, Õ kuidas huvitatud isikutele teatada Ö , millist teavet ametiasutused nõuavad. Huvitatud isikutele peaks andma piisava võimaluse esitada kõik asjakohased tõendid ja kaitsta oma huve. Samuti on soovitav sätestada selgelt eeskirjad ja kord, mida tuleb järgida uurimise käigus, eelkõige eeskirjad, mille kohaselt huvitatud isikud peavad andma endast teada, esitama oma seisukohad ja esitama teabe kindlaksmääratud tähtajaks, selleks et neid seisukohti ja seda teavet arvesse võetaks. Samuti on kohane ette näha tingimused, mille alusel huvitatud isik võib omada juurdepääsu Õ teiste huvitatud isikute esitatud Ö teabele ja selle kohta arvamused esitada. Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon teabe kogumiseks koostööd tegema Õ.

ê 385/96 põhjendus 18 (kohandatud)

(19)     Ö On vaja Õ ette näha, et olenemata sellest, kas kahjustava hinnakujunduse maks on määratud või mitte, Ö tuleks menetlus lõpetada Õ hiljemalt üks aasta pärast menetluse algatamise kuupäeva või laeva tarnekuupäeva, olenevalt sellest, kumb aeg on varasem.

(20)     Uurimised või menetlused tuleks lõpetada, kui kahjustava hinnakujunduse marginaal on miinimumtasemel.

ê 385/96 põhjendus 19

(21)     Uurimise võib lõpetada kahjustava hinnakujunduse maksu kehtestamata, kui kahjustavalt hinnatud laeva müük lõplikult ja tingimusteta tühistatakse või võetakse vastu muu võrdväärne õiguskaitsevahend. Erilist tähelepanu tuleks siiski pöörata vajadusele vältida käesolevas määruses seatud eesmärgi ohustamist.

ê 385/96 põhjendus 20 (kohandatud)

(22)     Kui kõik käesolevas määruses ettenähtud tingimused on täidetud, siis tuleb laevaehitajale, kelle kahjustavalt hinnatud laeva müük on tekitanud kahju Ö liidu tootmisharule Õ, otsuse alusel määrata kahjustava hinnakujunduse maks, mis võrdub kahjustava hinnakujunduse marginaali summaga; tuleks ette näha nimetatud otsuse täpsed ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad, kaasa arvatud kõik otsuse tegelikuks täitmiseks vajalikud meetmed ning eelkõige vastumeetmed juhuks, kui laevaehitaja ei maksa kahjustava hinnakujunduse maksu ettenähtud tähtaja jooksul.

ê 385/96 põhjendus 21 (kohandatud)

(23)     Tuleb Ö sätestada Õ täpsed eeskirjad, mille kohaselt nende laevaehitajate ehitatud laevad, kelle suhtes rakendatakse vastumeetmeid, jäetakse ilma lastimis- ja lossimisõigusest Ö liidu Õ sadamates.

ê 385/96 põhjendus 22

(24)     Kahjustava hinnakujunduse maksu kohustus lõpeb üksnes pärast maksu täielikku tasumist või siis, kui vastumeetmete kohaldamisaeg lõpeb.

ê 385/96 põhjendus 23 (kohandatud)

(25)     Käesoleva määruse alusel võetud meetmed ei tohi olla vastuolus Ö liidu Õ huvidega.

ê 385/96 põhjendus 24 (kohandatud)

(26)     Ö Liit peaks Õ käesoleva määruse kohaldamisel juhinduma vajadusest kiiresti ja tõhusalt tegutseda.

ê 385/96 põhjendus 26

(27)     Otstarbekohane on ette näha kahjustava hinnakujunduse ja kahju kohta esitatud andmete kontrollimiseks mõeldud kontrollkäigud, kusjuures kõnealused kontrollkäigud seatakse sõltuvusse saadud küsimustike nõuetekohasest täitmisest.

ê 385/96 põhjendus 27 (kohandatud)

(28)     Tuleb ette näha, et juhul kui Ö asjaosalised Õ ei tee rahuldavat koostööd, võib Ö järelduste tegemiseks kasutada muud teavet, ning et see teave võib olla asjaosalistele ebasoodsam kui koostöö korral Õ.

ê 385/96 põhjendus 28

(29)     Tuleks ette näha konfidentsiaalse teabe kasutamise kord, et ära hoida ärisaladuste avaldamine.

ê 385/96 põhjendus 28 (kohandatud)

(30)     On oluline, et nähtaks ette peamiste faktide ja kaalutluste nõuetekohane avalikustamine isikutele, kellel on õigus neid teada saada, ning et avalikustamine toimuks Ö liidu Õ otsuste tegemise korda nõuetekohaselt arvesse võttes aja jooksul, mis võimaldab asjaosalistel oma huve kaitsta.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5 (kohandatud)

(31)     Ö Selles Õ määruses sätestatud menetluste rakendamine Ö eeldab Õ ühetaolisi tingimusi Ö nimetatud Õ määruse rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011[9],

ê 385/96 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhimõtted ja mõisted

1. Kahjustava hinnakujunduse maksu võib kehtestada kahjustavalt hinnatud laeva ehitajale, kes müüb laeva muule kui laeva Ö päritoluriigi Õ ostjale ning tekitab sellega kahju.

2. Laev tuleb lugeda kahjustava hinnakujundusega laevaks, kui müüdud laeva ekspordihind on väiksem kui samalaadse laeva võrreldav hind Ö tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud Õ müügi puhul Ö ekspordiriigi Õ ostjale.

3. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           laev – iseliikuv merelaev kogumahutavusega vähemalt 100 brutoregistertonni, mida kasutatakse kauba või inimeste transportimisel või eriülesanneteks (näiteks jäämurdjad ja põhjasüvendi), ning vedurlaevad võimsusega vähemalt 365 KW;

b)           samalaadne laev – vaadeldava laevaga sama liiki, sama otstarbega ning ligikaudu samade mõõtmetega laev, mille omadused on väga sarnased vaadeldava laeva omadustega;

c)           sama üldkategooria laev – sama liiki ja samal otstarbel kasutatav, kuid märkimisväärselt teistsuguste mõõtmetega laev;

d)           müük – laeva omandiõiguse tekitamine või üleandmine, v.a tavapärase kaubandusliku laenu tagatisena tekitatud või omandatud omandiõigus;

e)           omandiõigus – lepingul või omandil põhinev õigus, mis võimaldab kõnealuse õigusega isikul või isikutel laeva tegevusest kasu saada viisil, mis on arvestataval määral võrreldav omaniku viisiga saada kasu laeva tegevusest. Sellise arvestatava võrreldavuse määramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

i)       tehingu tingimused ja asjaolud;

ii)      Ö tootmisharu Õ kaubandustavad;

iii)     kas tehingu objektiks olev laev on seotud kasu saava isiku või kasu saavate isikute tegevusega; Ö ja Õ

iv)     kas tegelikult on tõenäoline, et sellistest õigustest kasu saav või kasu saavad isikud saavad laeva tegevusest kasu ja võtavad vastutuse laeva eest olulises ulatuses laeva kasutusajast;

f)            ostja – isik või äriühing, kes otse või kaudselt omandab omandiõiguse, k.a rendilepingu või pikaajalise laevapereta prahilepingu alusel, laevaehitajalt esimest korda, kusjuures see võib olla isik või äriühing, kes on ostja omanik või kontrollib ostja tegevust või juhendab ostjat. Isik või äriühing on ostja omanik juhul, kui tema osalus ostjas on üle 50 %. Isik või äriühing kontrollib ostja tegevust, kui isik või äriühing on juriidiliselt või praktiliselt võimeline ostja tegevust piirama või juhtima, kui talle kuulub 25 % ostja osadest või aktsiatest. Ostja omandikuuluvuse tõendatuse korral ei eeldata eraldi kontrollimist, kui ei ole ette nähtud teisiti. Igal laeval võib olla rohkem kui üks ostja;

g)           äriühing – mis tahes tsiviil- või kaubandusõiguslik äriühing või ettevõtja, k.a ühistud ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kaasa arvatud kasumitaotluseta ettevõtjad;

h)           lepinguosaline – laevaehituslepingus kolmas riik.

Artikkel 2

Kahjustava hinnakujunduse tuvastamine

A. Normaalväärtus

1. Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt Ö ekspordiriigi Õ sõltumatu ostja poolt samalaadse laeva eest Ö tavapärases kaubandustegevuses Õ makstud või makstav hind.

2. Hindu Ö asjaosaliste Õ vahel, kes teevad ilmset koostööd või on tõenäoliselt sõlminud kompensatsioonilepingu, ei või lugeda tavakaubanduslikeks ning neid võib normaalväärtuse määramisel kasutada ainult juhul, kui on vastatud nende sõltumatus.

3. Kui Ö tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuv samalaadsete laevade müük puudub Õ või kui konkreetne olukord turul ei võimalda nõuetekohast võrdlust, siis arvutatakse samalaadse laeva normaalväärtus samalaadse laeva asjaomasele kolmandale riigile müügi puhul kehtiva tavakaubanduses kehtiva ekspordihinna alusel, kui kõnealune hind on tüüpiline. Kui sellised müügid asjakohasele kolmandale riigile puuduvad või kui need ei võimalda nõuetekohast võrdlust, siis võetakse samalaadsete laevade normaalväärtuse arvutamisel aluseks toodangu maksumus Ö päritoluriigis Õ, millele on liidetud asjakohane summa, mis sisaldab müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

4. Samalaadsete laevade müüki Ö ekspordiriigi Õ siseturul või Ö eksportmüügil Õ kolmandasse riiki madalama hinnaga kui toote ühikumaksumus (püsi- ja muutuvkulud), millele on lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, võib pidada hinna poolest Ö tavapärase kaubandustegevuse väliseks Õ ning seda võib normaalväärtuse arvutamisel Ö arvestamata jäta Õ ainult juhul, kui tuvastatakse, et müügihinnad ei kata kõiki kulusid mõistliku tähtaja jooksul, mis tavaliselt on viis aastat.

5. Kulud arvutatakse tavaliselt uurimisega seotud laevaehitaja dokumentide alusel, kui kõnealused dokumendid on kooskõlas asjaomase riigi üldtunnustatud majandus­arvestuspõhimõtetega ning nendes esitatakse asjakohasel viisil vaadeldava laeva tootmis- ja müügikulud.

Tähelepanu pööratakse tõenditele, mis on esitatud kulude nõuetekohase jaotuse kohta, kui näidatakse, et selliseid jaotusi on tavapäraselt kasutatud. Sobivamate meetodite puudumise korral eelistatakse Ö käibepõhist kulujaotust. Kui kulud käesoleva lõigu kulujaotuses juba ei kajastu, kohandatakse neid vastavalt neile ühekordsetele kuluartiklitele, mis toovad kasu tulevasele ja/või jooksvale tootmisele või olukorrale, Õ kui kulusid mõjutavad käivitustoimingud.

6. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad põhinevad tegelikel andmetel, mis uurimisega seotud laevaehitaja esitab samalaadsete laevade tootmise ja Ö tavapärases kaubandustegevuses toimunud Õ müügi kohta. Kui nimetatud summasid ei saa kindlaks määrata nimetatud alusel, siis määratakse need kindlaks, võttes aluseks:

a)           tegelike summade kaalutud keskmise, mis Ö päritoluriigi Õ teistele laevaehitajatele on samalaadsete laevade tootmisel ja müügil kõnealuse riigi siseturul kindlaks määratud;

b)           tegelikud summad, mis kehtivad kõnealuse laevaehitaja puhul tavakaubanduses sama üldkategooria laevade tootmisel ja müügil Ö päritoluriigi Õ siseturul;

c)           mis tahes muu põhjendatud meetodi tingimusel, et sellisel viisil kindlaksmääratud kasum ei ületa kasumit, mis teised laevaehitajad tavaliselt saavad sama üldkategooria laevade müügist Ö päritoluriigi Õ siseturul.

Arvestusliku väärtuse sisse arvatava kasumi aluseks on igal juhul keskmine kasum, mis on saadud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis tavaliselt on kuus kuud enne ja pärast uuritavat müüki, ning mis kajastab sellise müügi ajal laekuvat põhjendatud kasumit. Sellisel arvutamisel ei võeta arvesse moonutusi, mis viitavad müügi ajal laekuvale põhjendamata kasumile.

7. Võttes arvesse pikka teostusaega lepingu sõlmimise ja laevade üleandmise vahel, jäetakse normaalväärtusest välja tegelikud kulud, mis laevaehitaja andmete kohaselt tulenevad vääramatust jõust ning on olulisel määral suuremad kui kulude tõus, mida laevaehitaja võis põhjendatult ette näha ja arvesse võtta tegelike müügitingimuste kindlaksmääramisel.

8. Ö Mitteturumajanduslikest riikidest Õ toimuva müügi puhul ning eelkõige müügi puhul riikidest, mille suhtes kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 625/2009[10], määratakse normaalväärtus kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna või arvestuslikul väärtusaluse või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul kolmandast turumajandusriigist teistesse riikidesse, k.a Ö liitu Õ, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samalaadse laeva eest Ö liidus Õ tegelikult makstud või makstaval hinnal, mis on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

Sobiv kolmas turumajandusriik valitakse põhjendatud viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse valimise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid. Arvesse võetakse ka tähtajad.

Uurimise osapooltele antakse varsti pärast uurimise alustamist teada valitud kolmas turumajandusriik ning 10 päeva märkuste tegemiseks.

B. Ekspordihind

9. Ekspordihind on vaadeldava laeva eest tegelikult makstud või makstav hind.

10. Kui ekspordihind puudub või kui ekspordihind ei tundu laevaehitaja ning ostja või kolmanda isiku vahelise koostöö- või kompensatsioonilepingu põhjal usaldusväärne, siis võib ekspordihinna arvutamisel tugineda hinnale, millega laev esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüakse, või mis tahes põhjendatud alusele juhul, kui laeva ei müüda sõltumatule ostjale või kui see ei ole müügi ajal samasuguses korras nagu esmamüügi ajal.

Kõnealustel juhtudel Ö kohandatakse Õ kõiki tekkinud kulusid, kaasa arvatud tolli- ja muud maksud ning kasum, et kindlaks määrata usaldusväärne ekspordihind.

Ö Kohandatavate Õ summade hulka kuuluvad need, mis on tavaliselt ostja kanda, kuid mille maksja on kas Ö liidus Õ või väljaspool Ö liitu Õ asuv osapool, kes tõenäoliselt on liitunud või kellel on kompensatsioonileping laevaehitaja või ostjaga, kaasa arvatud: tavapärased transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud; tollimaksud ja muud Ö impordiriigis Õ laevaostu puhul makstavad maksud; müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud marginaal.

C. Võrdlus

11. Ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel tehakse õiglane võrdlus. Kõnealune võrdlus tehakse samal kaubandustasandil ning võimalikult ühel ja samal ajal toimunud müükide põhjal, tavaliselt kolme kuu jooksul enne või pärast uuritavat müüki toimunud müüke, või selliste müükide puudumise korral muu sobiva ajavahemiku jooksul. Iga juhtumi puhul võetakse nõuetekohaselt eraldi arvesse hinna võrreldavust mõjutavad erisused, kaasa arvatud need, mis on seotud müügitingimuste ja -tähtaegadega, leppetrahvidega, maksustamisega, kaubandustasandiga, kogustega, füüsiliste omadustega, ning kõik muud erisused, mis samuti võivad mõjutada hinna võrreldavust. Kui lõikes 10 nimetatud juhtudel on hinna võrreldavust mõjutatud, siis määratakse normaalväärtus kindlaks arvestusliku ekspordihinna kaubandustasandiga võrdväärsel kaubandustasandil või tehakse nõuetekohane Ö kohandamine Õ käesoleva lõike alusel. Ö Kohandamisel Õ välditakse dubleerimist, eelkõige seoses allahindluste ja leppetrahvidega. Kui hinnavõrdlus nõuab valuuta konverteerimist, siis kasutatakse konverteerimisel müügi kuupäeva konverteerimiskurssi, v.a juhul, kui välisvaluuta müük ennakturgudel on vahetult seotud asjaomase eksportmüügiga, siis kasutatakse tähtpäevamüügi kurssi. Käesoleva sätte kohaldamisel loetakse müügikuupäevaks oluliste müügitingimuste kindlaksmääramise kuupäev, mis tavaliselt on lepingu allakirjutamise kuupäev. Kui olulistes müügitingimustes tehakse märkimisväärseid muudatusi, siis tuleks kasutada muudatuste tegemise kuupäeval kehtivat konverteerimiskurssi. Sellisel juhul tehakse vajalikud Ö kohandamised Õ, et kõrvaldada igasugune ebaratsionaalne toime kahjustava hinnakujunduse marginaalile, mis tuleneb üksnes konverteerimiskursi kõikumistest esialgse müügikuupäeva ja kõnealuse muudatuse tegemise kuupäeva vahel.

D. Kahjustava hinnakujunduse marginaal

12. Ö Vastavalt asjakohastele Õ õiglast võrdlust Ö reguleerivatele sätetele Õ määratakse kahjustava hinnakujunduse marginaalide olemasolu tavaliselt kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse Ö võrdlemisel Õ kõigi müügitehingute hindade kaalutud Ö keskmisega Õ või üksiknormaalväärtuste ja üksikekspordihindade Ö tehingupõhisel võrdlemisel Õ. Kaalutud keskmise põhjal määratud normaalväärtust võib siiski võrrelda kõigi üksikmüükide hindadega, kui ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses eri ostjate, piirkondade või ajavahemikega ning kui käesoleva lõike esimeses lauses märgitud meetodid ei kajasta täiel määral kasutatava kahjustava hinnakujunduse tegelikku astet.

13. Kahjustava hinnakujunduse marginaal on summa, mille võrra normaalväärtus ületab ekspordihinna. Varieeruvate kahjustava hinnakujunduse marginaalide puhul võib kindlaks määrata kaalutud keskmise kahjustava hinnakujunduse marginaali.

Artikkel 3

Kahju kindlaksmääramine

1. Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju” käesoleva määruse kohaselt Ö liidu tootmisharule Õ tekitatud olulist kahju, Ö liidu tootmisharule Õ olulise kahju tekitamise ohtu või Ö liidu tootmisharu Õ rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.

2. Kahju määratakse kindlaks kindlate tõendite alusel ning selle juurde kuulub ka objektiivne uurimine, mis hõlmab:

a)           normaalväärtusest väiksemate hindadega müügi mõju samalaadsete laevade hindadele Ö liidu Õ turul, ning

b)           kõnealusest müügist tulenevat mõju Ö liidu tootmisharule Õ.

3. Seoses normaalväärtusest väiksemate hindadega müügi toimega hindadele tuleb kaaluda, kas alla normaalväärtust müügi puhul on esinenud olulist hinna allalöömist võrreldes Ö liidu tootmisharu Õ samalaadsete laevade hinnaga või kas selline müük on muul viisil märkimisväärselt mõjutanud hindade allalöömist või on olulisel määral takistanud hinnatõuse, mis vastasel juhul oleks toimunud. Tingimata otsustava tähtsusega ei ole ei üks ega mitu kõnealustest teguritest.

4. Kui seoses kahjustava hinnakujundusega uuritakse samal ajal rohkem kui ühe riigi laevade müüki, siis võib selliste müükide toimet kumulatiivselt hinnata ainult juhul, kui tehakse kindlaks, et:

a)           iga riigi ostudega seotud kahjustava hinnakujunduse marginaal on suurem kui artikli 7 lõikes 3 määratletud miinimumtase, ja

b)           kui müügi toime kumulatiivne hindamine on vajalik, võttes arvesse muude kui Ö liitu Õ kuuluvate laevaehitajate poolt ostjale müüdud laevade vahelisi konkurentsitingimusi ning selliste laevade ja samalaadsete Ö liidu Õ laevade vahelisi konkurentsitingimusi.

5. Uurides normaalväärtusest madalama hinnaga müügi toimet asjaomasele Ö liidu tootmisharule Õ, antakse hinnang kõigile asjakohastele majandusteguritele ja näitajatele, mis mõjutavad Ö tootmisharu Õ seisundit, kaasa arvatud: asjaolu, et Ö tootmisharu Õ on toibumas varasema dumpingu, kahjustava hinnakujunduse või subsideerimise mõjudest, kahjustava hinnakujunduse marginaali tegelik ulatus, müügi, kasumi, toodangu, turuosa, tootlikkuse, investeeringutasuvuse, tootmisvõimsuse tegelik ja võimalik vähenemine, Ö liidu Õ hindu mõjutavad tegurid, tegelik ja võimalik negatiivne mõju rahavoole, varudele, tööhõivel, palkadele, kasvule, kapitali või investeeringute suurendamise võimalustele. Käesolev loetelu ei ole ammendav ning tingimata otsustava tähtsusega ei ole ei üks ega mitu kõnealust tegurit.

6. Kõigi lõike 2 kohaselt esitatud asjaomaste tõendite varal peab selguma, et normaalväärtusest madalama hinnaga müük tekitab või on tekitanud kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige Ö tuleb tõendada Õ, et lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud hinnad Ö on lõike 5 kohaselt mõjutanud liidu tootmisharu, Õ ning Ö et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada Õ.

7. Peale normaalväärtusest madalama hinnaga müügi tuleb uurida ka teisi tuntud tegureid, mis samal ajal tekitavad kahju Ö liidu tootmisharule Õ, tagamaks, et kõnealuste muude tegurite põhjustatud kahju ei arvataks normaalväärtusest madalama hinnaga müügist tuleneva kahju hulka lõike 6 tähenduses. Sellega seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid: muude kui Ö ekspordiriigi Õ laevaehitajate müügimaht ja -hinnad, kui müük ei toimu normaal­väärtusest madalama hinnaga, nõudluse langemine ning tarbimisharjumuste muutumine, kolmanda riigi ja Ö liidu Õ tootjate piiravad kaubandustavad ning nendevaheline konkurents, tehnika areng ning Ö liidu tootmisharu Õ ekspordisuutlikkus ja tootlikkus.

8. Normaalväärtusest madalama hinnaga müügi toimet hinnatakse Ö liidu Õ samalaadsete laevade toodanguga võrreldes, kui kasutamiseks kättesaadavad andmed võimaldavad kõnealust toodangut identifitseerida niisuguste kriteeriumide alusel nagu tootmisprotsess, müük ja kasum. Kui kõnealust toodangut ei ole võimalik eraldi identifitseerida, siis hinnatakse normaalväärtusest madalama hinnaga müüki, võrreldes seda kõige väiksema samalaadset laeva sisaldava laevarühma toodanguga, mille kohta on võimalik saada vajalikku infot.

9. Olulise kahju tekitamise ohu kindlaksmääramisel tuginetakse faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Asjaolude muutumine, mis võib esile kutsuda olukorra, mille puhul normaalväärtusest madalama hinnaga müük tekitab kahju, peab olema selgesti prognoositav lähituleviku kohta.

Olulise kahju tekkimise ohu kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid:

a)           laevaehitaja vabalt kasutatav piisav tootmisvõimsus või sellise võimsuse oluline kasv lähiajal, mis osutab võimalikule märgatavalt suuremale müügile normaalväärtusest madalama hinnaga, kusjuures tuleb arvesse võtta muude eksporditurgude suutlikkust tarbida igasugust täiendavat eksporti;

b)           laevade eksport hindadega, mis võiksid olulisel määral hindu alandada või takistada hinnatõuse, mis vastasel juhul oleksid tekkinud, ning tõenäoliselt suurendavad nõudlust edasiste ostude järele teistest riikidest.

Ükski loetletud teguritest ei ole üksikuna tingimata otsustava tähtsusega, kuid kõik vaadeldavad tegurid koos sunnivad järeldama, et normaalväärtusest madalama hinnaga müük ohustab vahetult ning tekitab olulist kahju, kui kaitsemeetmeid ei võeta.

Artikkel 4

Ö Liidu tootmisharu Õ määratlemine

1. Käesolevas määruses Ö tuleb mõistet „liidu tootmisharuˮ tõlgendada viitena Õ Ö liidu tootjaile tervikuna Õ, kuhu kuuluvad tootjad, kes olemasolevate seadmetega on võimelised ehitama samalaadse laeva või suudavad seadmed õigel ajal kohandada samalaadse laeva ehitamiseks, või seda osa Ö nendest Õ, kelle ühine suutlikkus ehitada samalaadne laev moodustab artikli 5 lõike 6 määratluse kohaselt olulise osa Ö liidu Õ samalaadse laeva ehitamise kogusuutlikkusest. Kui tootjad on seotud laevaehitaja, eksportija või ostjaga või kui nad ise on väidetavalt kahjustava hinnakujundusega laeva ostjad, siis võib mõistet Ö „liidu tootmisharuˮ Õ tõlgendada ülejäänud tootjaid hõlmavana.

2. Lõike 1 tähenduses loetakse tootjad seotuks laevaehitaja, eksportija või ostjaga ainult juhul, kui:

a)           üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist või

b)           kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid või

c)           nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut, ning on alust uskuda või kahtlustada, et seotus sunnib asjaomast tootjat käituma teisiti kui sõltumatud tootjad.

Käesoleva lõike tähenduses loetakse teist isikut kontrollivaks isikuks see isik, kellel on seaduse alusel või tegelikult õigus kontrollitavale isikule piiranguid seada või käske anda.

3. Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse artikli 3 lõike 8 sätteid.

Artikkel 5

Menetluse algatamine

1. Ö Välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhud, Õ algatatakse uurimine igasuguse väidetava kahjustava hinnakujunduse olemasolu, ulatuse ja toime kindlaksmääramiseks kirjaliku kaebuse alusel, mille esitab füüsiline või juriidiline isik või Ö liidu tootmisharu Õ nimel tegutsev iseseisva õigusvõimeta ühendus.

Kaebuse võib esitada komisjonile või liikmesriigile, kes edastab selle komisjonile. Komisjon saadab liikmesriikidele koopia kõikidest komisjonile saabunud kaebustest. Kaebuse esitamise päevaks loetakse komisjoni poolt kaebuse tähitud kirjaga kättesaamisele järgnev esimene tööpäev või esimene tööpäev, mis järgneb vastuvõtuteatise väljaandmisele komisjoni poolt.

Kui kaebust ei ole esitatud, kuid liikmesriigi käsutuses on piisavalt tõendeid nii kahjustava hinnakujunduse kui ka sellest Ö liidu tootmisharule Õ tuleneva kahju kohta, edastab liikmesriik sellised tõendid viivitamata komisjonile.

2. Lõike 1 kohane kaebus peab olema esitatud hiljemalt:

a)           kuus kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teadma laeva müügist,

i)       kui kaebuse esitaja sai pakkumiskutse avatud pakkumise või mõne muu pakkumismenetluse kaudu,

ii)      kui kaebuse esitaja tõepoolest tegi pakkumise ja

iii)     kui kaebuse esitaja pakkumine vastas oluliselt pakkumistingimustele;

b)           üheksa kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja, kes pakkumiskutset ei saanud, sai teada või oleks pidanud teadma laeva müügist, tingimusel et taotlemiskavatsuse teade koos kaebuse esitajale nõuetekohaselt kättesaadava, asjaomast tehingut identifitseerida võimaldava infoga on komisjonile või liikmesriigile esitatud hiljemalt kuus kuud pärast kõnealust aega.

Kaebus tuleb igal juhul esitada hiljemalt kuus kuud pärast laeva tarnekuupäeva.

Kaebuse esitaja võidakse lugeda teadlikuks laeva müügist alates ajast, mil lepingu sõlmimisest on teatatud ja laevaga seotud üldine teave avaldatud rahvusvahelises kaubandusajakirjanduses.

Käesolevas artiklis tähendab avatud pakkumine pakkumist, mille puhul arvatav ostja esitab pakkumiskutse vähemalt kõigile laevaehitajatele, kes temale teadaolevatel andmetel on suutelised ehitama kõnealust laeva.

3. Lõike 1 kohases kaebuses esitatakse tõendid järgmiste asjaolude kohta:

a)           kahjustav hinnakujundus;

b)           kahju;

c)           põhjuslik seos kahjustava hinnaga müügi ja väidetava kahju vahel;

d)           i)       selle kohta, et laeva müügi korral avatud pakkumisel sai kaebuse esitaja asjakohase pakkumiskutse seoses kõnealuse lepinguga ning tõepoolest tegi pakkumise ja kaebuse esitaja pakkumine vastas olulisel määral pakkumistingimustele (Ö nimelt Õ tarnekuupäev ja tehnilised nõuded);

ii)      laeva müügi korral mõnel muul pakkumismenetlusel sai kaebuse esitaja kõnealuse lepinguga seotud pakkumiskutse ning tegi pakkumise, mis olulisel määral vastas pakkumistingimustele või

iii)     kutse korral muul kui avatud pakkumisele tuleb tõendada, et kaebuse esitaja oli suuteline ehitama asjaomast laeva ning kui ta oleks teadnud või oleks pidanud teadma kavandatavast müügist, oleks ta teinud märgatavaid jõupingutusi, et müügi suhtes asjaomase ostjaga kokku leppida kõnealuse pakkumise tingimuste kohaselt. Kaebuse esitajat võidakse pidada kavandatavast ostust teadlikuks, kui tõendatakse, et enamik asjaomastest tootjatest on teinud jõupingutusi, et kõnealuse ostjaga laeva müügi suhtes kokku leppida, või kui tõendatakse, et üldine info kavandatava ostu kohta on olnud kättesaadav vahendajate, rahastajate, klassifikatsiooniühingute, tellijate, kutseühingute või laevaehitustehingutega tavaliselt seotud muude üksuste kaudu, kellega kaebuse esitajal on olnud korrapärane side või ärisuhted.

4. Kaebuses tuleb esitada järgmine teave, mis on kaebuse esitajale tavaliselt kättesaadav:

a)           kaebuse esitaja isikuandmed ning kaebuse esitaja kirjeldus Ö liidu Õ samalaadsete laevade toodangu mahu ja maksumuse kohta. Kirjaliku kaebuse esitamise korral Ö liidu tootmisharu Õ nimel täpsustab kaebuse esitaja tööstuse, mille nimel kaebus esitatakse, lisades kõigi teadaolevate samalaadse laeva ehitamiseks suuteliste Ö liidu Õ tootjate loetelu ning võimalikult põhjaliku kirjelduse Ö liidu Õ kõnealuste tootjate samalaadsete laevade toodangu mahu ja maksumuse kohta;

b)           Ö väidetava Õ kahjustavalt hinnatud laeva täielik kirjeldus, Ö kõnesoleva(te) päritolu- või ekspordiriigi või -riikide nimi/nimed, Õ kõigi teadaolevate eksportijate või välismaiste tootjate isikuandmed ning kõnealuse laeva ostja isikuandmed;

c)           hinnad, millega selliseid laevu müüakse laevade Ö päritolu- või ekspordiriigi või –riikide Õ siseturgudel (või vajaduse korral hinnad, Ö millega päritolu- või ekspordiriik või –riigid selliseid laevu kolmandale riigile või kolmandatele riikidele müüvad, või laeva tuletatud väärtus Õ) ning Ö eksporthinnad Õ või vajaduse korral Ö hinnad Õ, millega kõnealune laev esimest korda on sõltumatule ostjale edasi müüdud;

d)           kahjustava hinnaga müügi Ö mõju Õ samalaadsete laevade hinnale Ö liidu Õ turul ning Ö sellest Õ tulenev mõju Ö liidu tootmisharule Õ, mida kajastavad Ö liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5 Õ.

5. Komisjon uurib võimalikult põhjalikult kaebuses esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et kindlaks määrata, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid.

6. Uurimine algatatakse lõike 1 kohaselt ainult juhul, kui samalaadsete laevade valmistamiseks suutlike Ö liidu Õ tootjate poolt kaebusele avaldatud toetuse või vastuseisu alusel on kindlaks tehtud, et kaebuse on esitanud Ö liidu tootmisharu Õ või see on esitatud Ö liidu tootmisharu Õ nimel. Kaebus loetakse Ö liidu tootmisharu Õ esitatuks või Ö liidu tootmisharu Õ nimel esitatuks, kui seda toetavad need Ö liidu Õ tootjad, kelle ühene suutlikkus ehitada samalaadne laev moodustab üle 50 % kaebusele toetust või vastuseisu avaldavast Ö liidu tootmisharu Õ osast. Uurimist ei algatata juhul, kui kaebusele selget toetust avaldavad Ö liidu Õ tootjad esindavad alla 25 % kõigist samalaadse laeva valmistamiseks suutelistest Ö liidu Õ tootjatest.

7. Ametiasutused hoiduvad avalikustamast uurimise algatamist taotlevat kaebus, kui otsust uurimise algatamise kohta pole tehtud. Uurimismenetluse algatamisest teatatakse eelnevalt Ö ekspordiriigi Õ valitsusele.

8. Kui Ö komisjon otsustab erilistel Õ asjaoludel algatada uurimine ilma uurimise algatamist taotleva Ö liidu tootmisharu Õ või selle nimel esitatud kirjaliku kaebuseta, siis peab uurimise algatamine põhinema piisavatel tõenditel kahjustava hinnakujunduse, kahju, põhjusliku seose ning selle kohta, et väidetavalt kahju kannatanud Ö liidu tootmisharu Õ liige vastab lõike 3 punktis d esitatud kriteeriumidele, mis õigustavad uurimise algatamist.

Vajaduse korral võib uurimise algatada ka lepinguosalise ametiasutuste kirjaliku kaebuse alusel. Kaebusega koos tuleb esitada piisavalt tõendeid, et laeva hinnatakse või on hinnatud kahjustavalt ning väidetav normaalväärtusest madalama hinnaga müük Ö liidu Õ ostjale tekitab või on tekitanud kahju asjaomase lepinguosalise kodumaisele tööstusele.

9. Otsuses uurimise algatamise või algatamata jätmise kohta käsitletakse tõendeid kahjustava hinnakujunduse ja kahju kohta samal ajal. Kaebus lükatakse tagasi, kui ei ole piisavalt tõendeid kahjustava hinnakujunduse ega kahju kohta, mis kõnealusel juhul õigustaksid menetluse alustamist.

10. Kaebuse võib tagasi võtta enne Ö uurimise Õ algatamist ning sellisel juhul ei loeta kaebust esitatuks.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.1 (kohandatud)

11. Kui Ö ilmneb Õ, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, Ö teeb komisjon seda Õ 45 päeva jooksul Ö pärast Õ kaebuse esitamise kuupäeva, või juhul kui menetlus algatatakse lõike 8 kohaselt, hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui laeva müük oli teada või oleks pidanud teada olema, ning avaldab teadaande Euroopa Liidu Teatajas. Kui tõendeid ei ole piisavalt, teatatakse sellest kaebuse esitajale 45 päeva jooksul alates kaebuse komisjonile esitamise kuupäevast. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui ta on nimetatud menetluses algatamise vajaduse kindlaks teinud.

ê 385/96 (kohandatud)

12. Teadaandes menetluse algatamise kohta teatatakse uurimise algatamisest, esitatakse laevaehitaja ja ostja (ostjate) nimi ning Ö riik Õ ja asjaomase laeva kirjeldus, kokkuvõte saadud teabest ning nähakse ette kogu asjaomase teabe edastamine komisjonile.

Ö Teates Õ teatatakse tähtajad, mille jooksul huvitatud osapooled saavad endast teatada, oma seisukohti kirjalikult teatavaks teha ja infot esitada, kui kõnealuseid seisukohti ja infot peetakse uurimise seisukohalt vajalikuks; teatatakse ka aeg, mille jooksul huvitatud isikud saavad taotleda komisjonilt ärakuulamist artikli 6 lõike 5 kohaselt.

13. Komisjon teatab eksportijale, laeva ostjale (ostjatele) ja talle teadaolevatel andmetel asjaomastele tootjaid, eksportijaid või ostjaid esindavatele ühingutele ning selle riigi esindajatele, kelle laevaga on uurimine seotud, samuti kaebuse esitajatele menetluse algatamisest ning võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse info kaitsmise vajadust, esitab lõike 1 kohaselt saadud kirjaliku kaebuse täieliku teksti eksportijale ja ekspordimaa ametiasutustele, tehes selle nõudmise korral kättesaadavaks teistele asjaomastele huvitatud isikutele.

Artikkel 6

Uurimine

1. Pärast menetluse algatamist alustab komisjon Ö koostöös liikmesriikidega Õ uurimist Ö liidu Õ tasandil, tehes vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. See uurimine hõlmab nii kahjustavat hinnakujundust kui ka sellest tulenevat kahju ning neid uuritakse samal ajal.

2. Osapooltele, kes said kahjustava hinnakujunduse uurimisega seotud küsimustikud, antakse vastamiseks aega vähemalt 30 päeva. Eksportijatele mõeldud aega hakatakse arvestama küsimustiku kättesaamise kuupäevast, mis kõnealusel juhul peaks olema üks nädal alates küsimustiku eksportijale väljasaatmise või Ö ekspordiriigi Õ asjaomasele diplomaatilisele esindajale üleandmise päevast. 30 päevast tähtaega võib pikendada, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise tähtaegu ning tingimusel, et Ö asjaosaline Õ tõendab pikendamise põhjendatust eriliste asjaolude tõttu.

3. Komisjon võib vajaduse korral taotleda infot kolmandate riikide ametiasutustelt ja liikmesriikidelt ning liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed kõnealuse taotluse rahuldamiseks.

Nad saadavad komisjonile nõutud info koos kõigi inspekteerimis-, kontrollimis- ja uurimistulemustega.

Komisjon saadab kõnealuse info liikmesriikidele, kui see pakub üldist huvi või kui liikmesriik nõuab selle edastamist, ning kui info ei ole konfidentsiaalne. Konfidentsiaalse info puhul edastatakse selle mittekonfidentsiaalne kokkuvõte.

4. Vajaduse korral võib komisjon taotleda kolmandate riikide ametiasutustelt ja liikmesriikidelt vajaliku kontrollimist ja inspekteerimist eelkõige Ö liidu Õ tootjate hulgas ning uurimist kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks nõusoleku ja kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei esita vastuväidet.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed komisjoni taotluste rahuldamiseks.

Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või liikmesriigi nõudmisel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada. Samuti võivad komisjoni ametnikud komisjoni ja kolmandate riikide ametiasutuste kokkuleppel kõnealuste riikide ametnikke nende tööülesannete täitmisel abistada.

5. Huvitatud isikud, kes on endast teatanud artikli 5 lõike 12 kohaselt, kuulatakse ära, kui nad on esitanud Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas avaldatud teadaandes ettenähtud tähtaja jooksul kirjaliku ärakuulamistaotluse, milles kinnitatakse, et nad on asjast huvitatud isikud, kellele menetluse tulemus tõenäoliselt mõju avaldab, ning esitatakse konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

6. Taotluse korral võimaldatakse laevaehitajal, ostjal (ostjatel), Ö ekspordiriigi Õ valitsuse esindajatel, kaebuse esitajatel ja muudel huvitatud isikutele, kes on endast teatanud artikli 5 lõike 12 kohaselt, kohtuda vastandlikke huve esindavate pooltega, et anda neile võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid.

Kõnealuse võimaluse andmisel tuleb arvestada konfidentsiaalsuse säilitamise vajadust ning võimaluse sobivust osapooltele.

Ükski osapool ei ole kohustatud kohtumisel osalema ning kõrvalejäämine ei mõju kõnealust osapoolt kahjustavalt.

Käesoleva lõike kohaselt esitatud suuline info võetakse arvesse niivõrd, kuivõrd see hiljem kirjalikult kinnitatakse.

7. Kaebuse esitajad, laevaehitaja, ostja (ostjad) ja artikli 5 lõike 12 kohaselt teadaolevad muud huvitatud isikud ning Ö ekspordiriigi Õ esindajad võivad kirjaliku taotluse korral tutvuda kogu infoga, mis ükskõik milline uurimise osapool on kättesaadavaks teinud, välja arvatud Ö liidu Õ või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see info on nende huvide esitamiseks oluline, ei ole artikli 13 tähenduses konfidentsiaalne ning kui seda kasutatakse uurimise käigus.

Kõnealused osapooled võivad nimetatud info kohta esitada oma tähelepanekuid, mis võetakse arvesse niivõrd, kuivõrd need on piisavalt põhjendatud.

8. Ö Välja arvatud artiklis 18 sätestatud asjaolude puhul, tuleb uurimise käigus võimaluse piires veenduda, et huvitatud poolte esitatud informatsioon, mille põhjal tehakse järeldused, on täpne. Õ

9. Seoses menetlustega, mis sisaldavad hinna võrdlusi juba tarnitud samalaadse laeva puhul, lõpetatakse uurimine hiljemalt aasta pärast menetluse algatamise kuupäeva.

Ehitamisel oleva samalaadse laevaga seotud menetluste puhul lõpetatakse uurimine hiljemalt aasta pärast kõnealuse samalaadse laeva tarnekuupäeva.

Ö Arvestusliku väärtuse Õ kindlaksmääramist sisaldav uurimine lõpetatakse aasta jooksul selle algatamisest arvates või aasta jooksul laeva tarnimisest arvates, olenevalt sellest, kumb aeg on hilisem.

Kõnealuste tähtaegade kulg peatub vastavalt artikli Ö 16 Õ lõike 2 kohaldamisele.

Artikkel 7

Ö Lõpetamine ilma meetmeid võtmata Õ, kahjustava hinnakujunduse maksude kehtestamise ja sissenõudmiseta

1. Kaebuse tagasivõtmise korral võib menetluse lõpetada.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.2

2. Kui meetmeid ei ole vaja võtta, siis uurimine või menetlus lõpetatakse. Komisjon lõpetab uurimise kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 385/96

3. Menetlus lõpetatakse viivitamata, kui tehakse kindlaks, et kahjustava hinnakujunduse marginaal on protsentidena ekspordihinnast alla 2 %.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.2 (kohandatud)

4. Kui lõplikult tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad kahjustava hinnakujunduse olemasolu ning sellest tekkinud kahju, siis kehtestab komisjon kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega laevaehitajale kahjustava hinnakujunduse maksu. Kahjustava hinnakujunduse maksu summa võrdub kindlaksmääratud kahjustava hinnakujunduse marginaaliga. Komisjon võtab pärast liikmesriikide teavitamist vajalikud meetmed oma otsuse rakendamiseks, eelkõige kahjustava hinnakujunduse maksu kogumiseks.

ê 385/96 (kohandatud)

5. Laevaehitaja maksab kahjustava hinnakujunduse maksu 180 päeva jooksul arvates maksu kehtestamise teate saamisest, mis käesoleval juhul on üks nädal alates teate laevaehitajale väljasaatmise kuupäevast. Komisjon võib laevaehitajale määratud maksetähtaega asjakohasel määral pikendada, kui laevaehitaja tõendab, et 180 päevane maksetähtaeg muudab ta maksejõuetuks või ei ole kooskõlas kohtujärelevalve all toimuva ümberkorraldusega, mille puhul maksmata jäävale osale hakkab lisanduma intress, mille suurus võrdub Ö eurodes Õ noteeritud keskmise tähtajaga võlakirjade järelturu väärtpaberituluga Luxembourgi börsil, millele lisatakse 50 baaspunkti.

Artikkel 8

Alternatiivsed õiguskaitsevahendid

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.3

Uurimise võib lõpetada kahjustava hinnakujunduse maksu kehtestamata, kui laevaehitaja lõplikult ja tingimusteta tunnistab tühiseks kahjustavalt hinnatud laeva müügi või nõustub komisjoni poolt vastuvõetud võrdväärse alternatiivse õiguskaitsevahendiga.

ê 385/96 (kohandatud)

Müük loetakse tühiseks juhul, kui kõik kõnealuse müügiga seotud lepingulised suhted asjaomaste Ö osapoolte Õ vahel on lõpetatud, kogu müügiga seoses tasutud summa on tagasi makstud ning kõik asjaomase laeva või selle osadega seotud õigused on laevaehitajale tagastatud.

Artikkel 9

Vastumeetmed – lastimis- ja lossimisõigusest ilma jätmine

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.4

1. Kui asjaomane laevaehitaja ei maksa artikli 7 alusel määratud kahjustava hinnakujunduse maksu, määrab komisjon vastumeetmed, mille kohaselt jäetakse kõnealuse laevaehitaja ehitatud laev lastimis- ja lossimisõigusest ilma.

Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui tekib alus esimeses lõigus osutatud vastumeetmeteks.

ê 385/96 (kohandatud)

2. Vastumeetmete määramise otsus jõustub 30 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas ning see tühistatakse, kui laevaehitaja on kahjustava hinnakujunduse maksu täielikult ära maksnud. Vastumeetmed kehtivad kõigi laevade suhtes, millega seotud lepingud on sõlmitud nelja aasta jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevast. Vastumeede kehtib iga laeva suhtes neli aastat pärast laeva tarnimist. Nimetatud ajavahemikke võib lühendada ainult kõnealuste vastumeetmetega seotud rahvusvahelise vaidluste lahendamise korra alusel ning tulemuse kohaselt.

Laadimis- ja lossimisõigusest ilmajäetud laevad määratakse kindlaks komisjoni otsuse põhjal, mis tuleb avaldada Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas.

3. Liikmesriikide toll ei anna lastimis- või lossimisluba kõnealusest õigusest ilmajäetud laevadele.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.5

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud [määruse (EÜ) nr 1225/2009] alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

ê 385/96 (kohandatud)

Artikkel 11

Kontrollkäigud

1. Komisjon teeb kontrollkäike, kui ta peab seda vajalikuks, et uurida eksportijate, laevaehitajate, kauplejate, vahendajate, tootjate, kutseühingute ja -organisatsioonide dokumente ning kontrollida kahjustava hinnakujunduse ja sellest tuleneva kahju kohta esitatud info õigsust. Nõuetekohase ja õigeaegse vastuse puudumise korral võib kontrollkäigu ära jätta.

2. Komisjon võib vajaduse korral teha uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks nõusoleku, kui komisjon teatab uurimisest kõnealuse riigi valitsuse esindajatele ning need ei esita uurimise suhtes vastuväiteid. Niipea kui asjaomased ettevõtjad on nõusoleku andnud, Ö teatab Õ komisjon Ö ekspordiriigi Õ ametiasutustele kontrollitavate ettevõtjate nimed ja aadressid ning kontrollkäiguks kokkulepitud kuupäevad.

3. Asjaomastele ettevõtjatele tehakse teatavaks, mis laadi infot kontrollkäigu ajal kavatsetakse kontrollida ning mis laadi infot selliste käikude ajal edaspidi vajatakse, kuid see ei tohiks siiski välistada saadud teabega seotud üksikasjalikuma info taotlemist kontrollimise ajal.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel toimuvate uurimiste ajal abistavad komisjoni nende liikmesriikide ametnikud, kes seda nõuavad.

Artikkel 12

Ö Koostööst keeldumine Õ

1. Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule infole või ei esita vajalikku infot käesolevas määruses ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui ka positiivsed Ö esialgsed ja lõplikud järeldused Õ teha kasutada olevate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat infot, siis jäetakse selline info arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

Huvitatud isikutele tuleks Ö koostööst keeldumise Õ tagajärjed teatavaks teha.

2. Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud.

3. Huvitatud isiku esitatud info tuleks siiski arvesse võtta ka juhul, kui see ei ole täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete otsuste tegemisel, kui info on esitatud nõuetekohaselt õigel ajal, on kontrollitav ning kui osapool on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt.

4. Tõendite või info vastuvõtmata jätmise korral teatatakse selle põhjused viivitamata esitavale osapoolele ning antakse võimalus lisada selgitused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui selgitusi peetakse ebapiisavaks, siis selliste tõendite või info tagasilükkamise põhjused avalikustatakse ja avaldatakse trükitud Ö järeldustes Õ.

5. Kui otsused, k.a normaalväärtuse määramisega seotud otsused, tuginevad lõike 1 sätetele, eelkõige kaebuses sisalduvale infole, siis tuleb seda infot asjakohaselt ning uurimise tähtaega arvesse võttes kontrollida muude, võimaluse korral kättesaadavate sõltumatute allikate alusel, nagu näiteks trükitud hinnaloendid, müügi ja tollitulu ametlik statistika, või muudelt huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teabe alusel.

6. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning Ö kõnealust asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele isikule vähem soodne kui koostöö puhul Õ.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

1. Ametivõimud käsitlevad asjakohase põhjendatuse korral konfidentsiaalsena igasugust infot, mis on laadilt konfidentsiaalne (näiteks info, mille avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või millel oleks oluliselt kahjustav mõju infoandjale või isikule, kellelt ta info sai) või mille uurimise osalised on konfidentsiaalsena saanud.

2. Konfidentsiaalset infot edastavad huvitatud isikud on kohustatud esitama sellise info mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Nimetatud kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud ning võimaldama vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud info sisust. Erandlike asjaolude korral võivad kõnesolevad Ö isikud Õ asuda seisukohale, et nimetatud info kohta ei saa kokkuvõtet koostada. Selliste erandlikud asjaolude puhul tuleb esitada põhjendused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha.

3. Kui otsustatakse, et konfidentsiaalsuse taotlus ei ole õigustatud, ning kui infoandja kas ei soovi infot avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse info jätta arvesse võtmata, kui asjakohaste allikate abil ei ole info õigsust võimalik nõuetekohaselt tõestada. Konfidentsiaalsuse taotlusi ei tohi suvaliselt tagasi lükata.

4. Käesolev artikkel ei takista Ö liidu Õ asutusi avalikustamast üldist infot ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsused, või tõendusmaterjali, millele Ö liidu Õ asutused toetuvad, kui seda on vaja kõnealuste põhjenduste selgitamisel kohtumenetluse käigus. Sellise avaldamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste isikute õigustatud huvi, et ei avaldataks nende ärisaladusi.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.6

5. Komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud ei tohi ilma teabe andja eriloata avaldada mingisugust käesoleva määruse kohaselt saadud teavet, mille käsitlemist konfidentsiaalsena selle andja on nõudnud. Komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetatavat teavet ning liidu või selle liikmesriikide asutuste sisedokumente ei tohi avalikustada, kui see ei ole käesolevas määruses sätestatud erijuhtudel ette nähtud.

ê 385/96 (kohandatud)

6. Käesoleva määruse kohaselt saadud infot kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

Artikkel 14

Avalikustamine

1. Kaebuse esitajad, laevaehitaja, eksportija, laeva ostja (ostjad) ja neid esindavad ühingud ning Ö ekspordiriigi Õ esindajad võivad nõuda selliste oluliste asjaolude ja seisukohtadega seotud üksikasjalike andmete avalikustamist, mille alusel kavatsetakse teha ettepanek kahjustava hinnakujunduse maksu kehtestamiseks või uurimise või menetluse lõpetamiseks ilma maksu kehtestamata.

2. Lõikes 1 määratletud lõpliku avalikustamise taotlused esitatakse komisjonile kirjalikult komisjoni poolt ettenähtud tähtaja jooksul.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.7 (kohandatud)

3. Ö Lõplik Õ avalikustamine toimub kirjalikult. Ö Avalikustamine toimub Õ konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust nõuetekohaselt arvesse võttes nii kiiresti kui võimalik ning tavaliselt hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid asjaolusid ega seisukohti kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

Avalikustamine ei piira komisjoni võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

ê 385/96 (kohandatud)

4. Ö Märkusi, mis esitatakse pärast avalikustamist, Õ võib arvesse võtta ainul juhul, kui need on esitatud Ö komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi seatava aja jooksul, Õ mille pikkus on vähemalt 10 päeva, Ö kusjuures Õ arvesse võetakse küsimuse kiireloomulisust.

ê 37/2014 artikkel 1 ja lisa punkt 5.8

Artikkel 15

Aruanne

Komisjon lisab [määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 22a] kohasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist ja rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse teabe käesoleva määruse rakendamise kohta.

ê 385/96 (kohandatud)

Artikkel 16

Lõppsätted

1. Käesoleva määruse sätted ei välista:

a)           Ö liidu Õ ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes kehtestatud erieeskirjade kohaldamist;

b)           erimeetmete kohaldamist juhul, kui need ei ole vastuolus laevaehituslepingus ettenähtud kohustustega.

2. Käesoleva määruse kohast uurimist ei tehta ega meetmeid ei võeta ning rakendata juhul, kui need on vastuolus Ö liidu Õ kohustustega, mis tulenevad laevaehituslepingust või mõnest muust asjakohasest rahvusvahelisest kokkuleppest.

Käesolev määrus ei takista Ö liitu Õ täitmast laevaehituslepingu kohaselt võetud kohustusi seoses vaidluste lahendamisega.

ê

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 385/96 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

ê 385/96 (kohandatud)

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Ö kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Õ Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas.

Seda kohaldatakse alates laevaehituslepingu[11] jõustumise kuupäevast.

Seda ei kohaldata laevade suhtes, millega seotud kokkulepped on sõlmitud enne laevaehituslepingu jõustumise kuupäeva, v.a laevade suhtes, millega seotud kokkulepped on sõlmitud pärast 21. detsembrit 1994 ning mille kavandatav tarnetähtaeg on üle viie aasta lepingu allakirjutamise kuupäevast arvates. Kõnealuste laevade suhtes ei kohaldata käesolevat määrust juhul, kui laevaehitaja tõestab, et tarnetähtaega pikendati tavapärastel kaubanduslikel põhjustel ning mitte selleks, et hoiduda käesoleva määruse kohaldamisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               KOM(87) 868 PV.

[2]               Vt järelduste 3 lisa A osa.

[3]               2014. a õigusloomeprogrammi lülitatud.

[4]               Vt käesoleva ettepaneku I lisa.

[5]               ELT C […], […], lk […].

[6]               Nõukogu 29. jaanuari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 385/96 kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 21).

[7]               Vt I lisa.

[8]               Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[10]             Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 625/2009 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 185, 17.7.2009, lk 1).

[11]             Laevaehituslepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Ö Liidu Õ Teataja L seerias.

é

I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTE LOETELUGA

Nõukogu määrus (EÜ) nr 385/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 21) ||

|| Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 37/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1) || Ainult lisa punkt 5

_____________

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 385/96 || Käesolev määrus

Artiklid 1 – 4 || Artiklid 1 – 4

Artikli 5 lõige 1 || Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause

Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a sissejuhatav lause || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a sissejuhatav lause

Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a esimene taane || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a alapunkt i

Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a teine taane || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a alapunkt ii

Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a kolmas taane || Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti a alapunkt iii

Artikli 5 lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik || Artikli 5 lõike 2 teine, kolmas ja neljas lõik

Artikli 5 lõiked 3 – 10 || Artikli 5 lõiked 3 – 10

Artikli 5 lõike 11 esimene lõik || Artikli 5 lõike 11 esimene ja teine lause

Artikli 5 lõike 11 teine lõik || Artikli 5 lõike 11 kolmas lause

Artikli 5 lõike 12 esimene lause || Artikli 5 lõike 12 esimene lõik

Artikli 5 lõike 12 teine ja kolmas lause || Artikli 5 lõike 12 teine lõik

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 || Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõike 3 esimene lause || Artikli 6 lõike 3 esimene lõik

Artikli 6 lõike 3 teine lause || Artikli 6 lõike 3 teine lõik

Artikli 6 lõike 3 kolmas lause || Artikli 6 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 4 esimene lause || Artikli 6 lõike 4 esimene lõik

Artikli 6 lõike 4 teine lause || Artikli 6 lõike 4 teine lõik

Artikli 6 lõike 4 kolmas ja neljas lause || Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 6 lõige 5 || Artikli 6 lõige 5

Artikli 6 lõike 6 esimene lause || Artikli 6 lõike 6 esimene lõik

Artikli 6 lõike 6 teine lause || Artikli 6 lõike 6 teine lõik

Artikli 6 lõike 6 kolmas lause || Artikli 6 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 6 neljas lause || Artikli 6 lõike 6 neljas lõik

Artikli 6 lõike 7 esimene lause || Artikli 6 lõike 7 esimene lõik

Artikli 6 lõike 7 teine lause || Artikli 6 lõike 7 teine lõik

Artikli 6 lõiked 8 ja 9 || Artikli 6 lõiked 8 ja 9

Artiklid 7 – 11 || Artiklid 7 – 11

Artikli 12 lõike 1 esimene lause || Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 teine lause || Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõike 1 kolmas lause || Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 12 lõiked 2 – 6 || Artikli 12 lõiked 2 – 6

Artikkel 13 || Artikkel 13

Artikli 14 lõiked 1 ja 2 || Artikli 14 lõiked 1 ja 2

Artikli 14 lõike 3 esimene, teine ja kolmas lause || Artikli 14 lõike 3 esimene lõik

Artikli 14 lõike 3 neljas lause || Artikli 14 lõike 3 teine lõik

Artikli 14 lõige 4 || Artikli 14 lõige 4

Artikkel 14a || Artikkel 15

Artikkel 15 || Artikkel 16

– || Artikkel 17

Artikkel 16 || Artikkel 18

– || I lisa

– || II lisa

_____________