52014PC0291

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesolevad ettepanekud käsitlevad nõukogu otsuseid, mis võetakse vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõigete 5 ja 6 alusel, et allkirjastada ja sõlmida Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi vahel leping Islandi osalemise kohta Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil.

Detsembris 2012 Dohas toimunud kliimamuutuste konverentsil võtsid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokolli 192 osalist vastu selle protokolli muudatuse (Doha muudatus)[1]. Doha muudatusega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020, ning nähti B lisas loetletud osalistele ette õiguslikult siduvad heitkoguse vähendamise kohustused. Nende osaliste hulka kuuluvad ka Euroopa Liit, liikmesriigid ja Island.

Kyoto protokolli artikli 4 kohaselt võivad osalised täita oma kohustusi ühiselt. Euroopa Liit ja need viisteist osalist, kes olid liikmesriigid Kyoto protokolli allakirjutamise ajal 1997. aastal, otsustasid ühiselt täita kohustusi esimesel kohustusperioodil (2008–2012), leppisid kokku / kehtestasid tingimused kohustuste ühiseks täitmiseks esimesel kohustusperioodil ning ratifitseerisid seda arvestades 2002. aastal Kyoto protokolli[2]. Doha muudatuses[3] ning Euroopa Liidu, liikmesriikide ja Islandi poolt kõnealuse muudatuse vastuvõtmisel tehtud avalduses[4] on märgitud, et eespool nimetatud osalised kavatsevad ka teisel kohustusperioodil täita oma heite vähendamise kohustusi ühiselt. Komisjon tegi 2013. aasta novembris ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokolli Doha muudatuse sõlmimise ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmise kohta[5]. See ettepanek on praegu arutusel.

Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi otsus täita kohustusi ühiselt ka Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil võeti vastu 2009. aastal. Island taotles 3. juunil 2009 Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile saadetud kirjas ametlike läbirääkimiste alustamist seoses Islandi kavatsusega täita oma kohustusi Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil koos Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega. Nõukogu kiitis selle taotluse 15. detsembri 2009. aasta istungil heaks ja palus komisjonil esitada soovitus alustada Islandiga vajalikke läbirääkimisi, mis on kooskõlas ELi energia- ja kliimapaketis sätestatud põhimõtete ja kriteeriumidega[6].

Komisjon esitas 2013. aasta juunis nõukogule soovituse võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Islandiga. Nõukogu andis 2013. aasta detsembris komisjonile volitused alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Islandiga, et sõlmida leping, milles sätestatakse tingimused Islandi osalemiseks Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises. Lisaks andsid nõukogu juures tegutsevad liikmesriikide esindajad komisjonile volitused pidada kõnealuse lepingu sõlmimiseks liikmesriikide nimel läbirääkimisi valdkondades, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt läbirääkimisjuhistele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 alusel ja sõlmis käesolevale esildatavale otsusele lisatud lepingu.

2.           Islandiga sõlmitud leping

Islandiga sõlmitud ja käesolevale esildatavale otsusele lisatud lepingus on sätestatud tingimused, millega reguleeritakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta kõnealuse lepingu raames endale mingeid kohustusi.

Islandi osalemine kohustuste ühises täitmises

Island osaleb kohustuste ühises täitmises samadel tingimustel kui liikmesriigid. Islandi heitetase, mis võrdub tema lubatud kogusega, määratakse vastavalt Islandi heitele seoses selliste gaaside ja sektoritega, mis kuuluvad Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohaldamisalasse, kuid mis ei kuulu ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (direktiiv 2003/87/EÜ[7]).

[lisada Islandi lubatud kogused, kui need on kindlaks määratud]

Islandiga sõlmitud lepingu II lisa sisaldab samu kohustuste ühise täitmise tingimusi, mis on sätestatud nõukogu otsuses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse sõlmimise ja sellega võetavate kohustuste ühise täitmise kohta.

Asjakohaste ELi õigusaktide kohaldamine Islandi suhtes

Kyoto protokolli osalistena peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid Kyoto protokolli raames täitma mitmeid seire-, aruandlus- ja kontrollinõudeid. Osalised, kes on leppinud kokku kohustusi ühiselt täita, peavad osa sellest teabest esitama ühiselt. Seetõttu palub komisjon Islandil esitada teavet, mis võimaldab Euroopa Liidul täita oma aruandekohustust. Lisaks peab Island osalema liidu ja selle liikmesriikide registrisüsteemis, mis on vajalik Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellest tulenevalt peab Island kohaldama selliseid Euroopa Liidu õigusakte, mida ei kohaldata kolmandate riikide (sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna riikide) suhtes, eriti heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga seotud õigusakte, kuid ka registri tööd ja tehingute arvestust käsitlevaid õigusakte, mis on seotud Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste rakendamisega Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil vastavalt ühise täitmise tingimustele ja rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjadele.

Lepingu I lisa sisaldab loetelu Islandi suhtes siduvatest Euroopa Liidu õigusaktidest. I lisas on sätestatud ka kõnealuse loetelu muutmise kord, millega tagatakse, et Island järgib kohustuste ühisel täitmisel samu eeskirju, mis liikmesriigid, ja tal on samad kohustused, mis liikmesriikidel rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuete kohaselt.

Ühise täitmise komitee

Islandiga sõlmitud lepingu sätete kohaselt luuakse ühise täitmise komitee, mis tagab lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise. Kõnealune komitee koosneb Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi esindajatest ning võtab oma otsuseid vastu konsensuse alusel. Ühise täitmise komitee võib teha otsuseid, milles käsitletakse Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide kohaldamist Islandi suhtes, ning korraldab ühise täitmise tingimustega seotud seisukohtade ja teabe vahetamist. Võimaluse korral toimuvad komitee koosolekud vahetult enne või pärast määruse (EL) nr 525/2013[8] artikli 26 kohaselt loodud kliimamuutuste komitee koosolekuid.

Islandiga sõlmitud lepingu kestus ja selle lõpetamine

Leping Islandiga sõlmitakse piiratud ajaks – seniks, kuni kõik teise kohustusperioodi rakendamisega seotud ülesanded on täidetud. See on kooskõlas Kyoto protokolli artikliga 4, mille kohaselt kõik osaliste vahel sõlmitud kohustuste ühise täitmise lepingud jäävad jõusse kuni asjaomase kohustusperioodi lõpuni.

Kui Island rikub lepingut või keeldub muutmast õigusakte, mida ta kõnealuse lepingu kohaselt peab kohaldama, kannab Island individuaalset vastutust kõikide Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kohustuste täitmise eest, mille ta on endale võtnud, sealhulgas ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi rakendusalasse kuuluvate heitkogustega seotud kohustuste täitmise eest.

Kõnealune leping ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

2014/0152 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Islandi vahelise lepingu (milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Islandi vahel leping, milles käsitletakse Islandi osalemist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises (edaspidi „leping”).

(2)       Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll (edaspidi „protokoll”), mis jõustus 16. veebruaril 2005, sisaldab B lisas loetletud osalistele ette õiguslikult siduvad heitkoguse vähendamise eesmärgid esimeseks kohustusperioodiks (2008–2012). Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ratifitseerisid protokolli 31. mail 2002 ning leppisid kokku, et nad täidavad esimese kohustusperioodi kohustused ühiselt[9]. Island ratifitseeris kõnealuse protokolli 23. mail 2002.

(3)       Doha kliimakonverentsil detsembris 2012 jõudsid kõik protokolliosalised kokkuleppele Doha muudatuse suhtes, millega kehtestati protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020. Doha muudatusega on muudetud Kyoto protokolli B lisa ja pandud nimetatud lisas loetletud osalistele teiseks kohustusperioodiks täiendavad õiguslikult siduvad kliimamuutuste leevendamise kohustused ning muudetud ja veelgi täpsustatud sätteid, milles käsitletakse osaliste leevendamiskohustuste täitmist teisel kohustusperioodil.

(4)       Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi eesmärgid on kinnitatud Doha muudatuses ning lisatud on allmärkus, mille kohaselt need eesmärgid põhinevad arusaamal, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid täidavad kõnealused kohustused ühiselt kooskõlas Kyoto protokolli[10] artikliga 4. Doha muudatuse vastuvõtmise ajal tegid Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island lisaks ühisavalduse,[11] milles nad väljendasid oma kavatsust täita oma kohustusi teisel kohustusperioodil ühiselt. Deklaratsioon võeti vastu ELi ministrite ad hoc kohtumisel Dohas ja nõukogu kiitis selle heaks 17. detsembril 2012[12].

(5)       Samas avalduses märkisid Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island veel, et kooskõlas Kyoto protokolli artikli 4 lõikega 1, millega lubatakse osalistel täita protokolli artikli 3 kohaseid kohustusi ühiselt, kohaldatakse Kyoto protokolli artikli 3 lõiget 7b Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühise täitmise lepingu kohase ühise lubatud koguse suhtes, mitte liikmesriikide ega Islandi suhtes eraldi.

(6)       Nõukogu kiitis 15. detsembri 2009. aasta istungil heaks Islandi taotluse täita oma kohustusi teisel kohustusperioodil ühiselt liidu ja selle liikmesriikidega ning palus komisjonil esitada soovituse Islandiga läbirääkimiste alustamiseks, et sõlmida leping, mis on kooskõlas liidu kliima- ja energiapaketis[13] sätestatud põhimõtete ja kriteeriumidega.

(7)       Protokolli artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad protokolli artikli 3 kohaseid kohustusi ühiselt täitma nõustunud osalised asjaomases lepingus sätestama igale osalisele eraldatud heitetasemed. Kyoto protokolli artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad kohustuste ühise täitmise lepingu osalised teatama protokolli sekretariaadile kõnealuse lepingu tingimused ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeval.

(8)       17. detsembril 2013 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi kohustuste ühise täitmise lepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ning Islandi vahel.

(9)       Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Islandi vahel Kyoto protokolli artiklis 3 sätestatud kohustuste ühiseks täitmiseks sõlmitud lepingu tingimused on sätestatud nõukogu otsuses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja sellega võetavate kohustuste ühise täitmise kohta[14]. Samad tingimused on sätestatud ka Islandiga sõlmitud lepingu lisas.

(10)     Selleks et tagada Islandi ühise täitmisega seotud kohustuste kehtestamine ja kohaldamine mittediskrimineerival viisil ning Islandi ja liikmesriikide võrdne kohtlemine, võeti Islandi heitetaseme kindlaksmääramisel arvesse nii Kyoto protokolli B lisa (muudetud Doha muudatusega) kolmandas veerus kinnitatud heite koguselise vähendamise kohustust kui ka ELi õigusakte, sealhulgas 2009. aasta kliima- ja energiapaketti ning põhimõtteid ja kriteeriume, millest on lähtutud kõnealuses paketis sisalduvate õigusaktide eesmärkide kehtestamisel.

(11)     Seetõttu tuleks lepingule Euroopa Liidu nimel alla kirjutada, tingimusel, et see mõnel hilisemal kuupäeval sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Islandi vahelise lepingu (milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil) Euroopa Liidu nimel allkirjastamine on Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud, tingimusel, et leping sõlmitakse.

Allkirjastatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu allkirjastamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud komisjon, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Otsus 1/CMP.8, mis võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetaval osaliste konverentsil, FCCC/KP/CMP/2012/13/Add.1.

[2]               Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist, EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

[3]               Vt Kyoto protokolli B lisa (Doha muudatuse artikkel 1) tabeli kolmandas veerus Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ja Islandi heite koguselise piiramise või vähendamise kohustustele lisatud allmärkused 4, 6 ja 8, kus on öeldud, et asjaomased kohustused põhinevad arusaamisel, et neid täidetakse ühiselt.

[4]               Avalduse täistekst on Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava osaliste konverentsi kaheksanda istungi (Doha, 26. november – 8. detsember 2012) aruande punktis 45, FCCC/KP/CMP/2012/13.

[5]               COM(2013) 768, 6. november 2013.

[6]               Nõukogu 15. detsembri 2009. aasta järeldused, milles käsitletakse Islandiga kohustuste ühise täitmise lepingu sõlmimist seoses tulevase rahvusvahelise kliimalepinguga

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

[9]               Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist, EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

[10]             Protokolli B lisa allmärkus 4, mida on muudetud Doha muudatusega.

[11]             Kajastub Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava osaliste konverentsi kaheksanda istungi (Doha, 26. november – 8. detsember 2012) aruande punktis 45 (Part One: Proceedings, Document FCCC/KP/CMP/2012/13).

[12]             17. detsembri 2012. aasta nõukogu istung, kus kiideti heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poolt koos Horvaatia ja Islandiga Doha kliimakonverentsil tehtud avaldus.

[13]             Nõukogu 15. detsembri 2009. aasta järeldused, milles käsitletakse Islandiga kohustuste ühise täitmise lepingu sõlmimist seoses tulevase rahvusvahelise kliimalepinguga.

[14]             [lisada täielik viide].

Leping, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil

Euroopa Liit, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Horvaatia Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „lepinguosalised”),

Tuletades meelde, et:

8. detsembri 2012. aasta Doha ühisavalduses on märgitud, et Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ja Islandi heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustused Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil põhinevad arusaamal, et neid täidetakse ühiselt vastavalt Kyoto protokolli artiklile 4; artikli 3 lõiget 7b kohaldatakse Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ja Islandi kohustuste ühise täitmise lepingu kohase ühise lubatud kohustuse suhtes, mitte Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ega Islandi suhtes eraldi.

Samas ühisavalduses teatasid Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island, et nad annavad oma heakskiitmiskirjad hoiule üheaegselt, nagu Kyoto protokolli puhul, et tagada Doha muudatuse üheaegne jõustumine Euroopa Liidus, selle 27 liikmesriigis, Horvaatias ja Islandil;

Island osaleb määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud Euroopa Liidu kliimamuutuste komitee ning kõnealuse komitee I töörühma tegevuses;

on otsustanud sõlmida järgmise lepingu:

Artikkel 1 (lepingu eesmärk)

Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada tingimused, mis reguleerivad Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil, ning toetada eespool osutatud osalemise tõhusat rakendamist, mis muu hulgas hõlmab Islandi panust Euroopa Liidu aruandlusnõude täitmisse Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil.

Artikkel 2 (mõisted):

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „Kyoto protokoll” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi „ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon”) Kyoto protokoll, mida on muudetud Doha muudatusega, milles lepiti kokku 8. detsembril 2012 Dohas;

(b) „Doha muudatus” – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatus, milles lepiti kokku 8. detsembril 2012 Dohas ja millega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020;

(c) „ühise täitmise tingimused” – käesoleva lepingu 2. lisas sätestatud tingimused;

(d) „HKSi direktiiv” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (muudetud).

Artikkel 3 (ühine täitmine)

1) Lepinguosalised lepivad kokku, et nad täidavad ühiselt Kyoto protokolli B lisa tabeli kolmandas veerus kinnitatud heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust teisel kohustusperioodil, järgides ühise täitmise tingimusi.

2) Seepärast võtab Island kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et Kyoto protokolli A lisas loetletud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside üldine heitkogus (CO2-ekvivalentides), mis on seotud Kyoto protokolliga hõlmatud allikate ja neeldajatega, mis ei kuulu HKSi direktiivi reguleerimisalasse, ei ületaks teisel kohustusperioodil Islandile ühise täitmise tingimustes sätestatud lubatud kogust.

3) Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 8 kohaldamist, kõrvaldab Island teise kohustusteperioodi lõpus kooskõlas otsuse 1/CMP.8 ja muude ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite asjakohaste otsustega ning ühise täitmise tingimustega oma riiklikust registrist lubatud koguse ühikud (LKÜd), tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd), heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd) ja heitkoguste neeldumise ühikud (HNÜd), ajutised tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud (aTHVd) või pikaajalised tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (pTHVd) koguses, mis on võrdne Islandile lubatud kogusega hõlmatud kasvuhoonegaaside allikatest pärit kasvuhoonegaaside ja neeldajates seotud kasvuhoonegaaside koguste vahega.

Artikkel 4 (asjakohased Euroopa Liidu õigusaktid)

1) 1. lisas loetletud õigusaktid on Islandi suhtes siduvad ja Islandil kohaldatavad. Kui 1. lisas loetletud õigusaktid sisaldavad viiteid Euroopa Liidu liikmesriikidele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva lepingu kohaldamisel ka viidetena Islandile.

2) 1. lisa võib muuta käesoleva lepingu artikli 6 kohaselt loodud ühise täitmise komitee otsusega.

3) Ühise täitmise komitee võib võtta vastu otsuseid, milles käsitletakse I lisas loetletud õigusaktidega seotud uute tehniliste üksikasjade kohaldamist Islandil.

4) Kui I lisa muudatused nõuavad Islandi esmaste õigusaktide muutmist, tuleb muudatuste jõustumisel arvesse võtta aega, mida on vaja asjakohaste muudatuste vastuvõtmiseks Islandil, ning vajadust tagada vastavus Kyoto protokolli nõuete ja otsustega.

5) Eelkõige on oluline, et enne I lisasse lisatud või sinna tulevikus lisatavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja konsulteeriks ekspertidega, sealhulgas Islandi ekspertidega.

Artikkel 5 (aruandlus)

1) Island esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kooskõlas käesoleva lepingu, Kyoto protokolli, Doha muudatuse ja nende kohaselt vastu võetud otsuste nõuetega 15. aprilliks 2015 aruanded, mis hõlbustavad talle käesoleva lepingu kohaselt lubatud koguse arvutamist.

2) Euroopa Liit koostab kooskõlas käesoleva lepingu ning Kyoto protokolli, Doha muudatuse ja nende kohaselt vastuvõetud otsuste nõuetega aruande, mis hõlbustab Euroopa Liidu lubatud koguse arvutamist ning aruande, mis hõlbustab Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi ühise lubatud koguse (edaspidi „ühine lubatud kogus”) arvutamist. Euroopa Liit esitab kõnealuse aruande 15. aprilliks 2015 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

Artikkel 6 (ühise täitmise komitee)

1) Käesolevaga luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühise täitmise komitee.

2) Ühise täitmise komitee tagab käesoleva lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise. Selleks võtab ühise täitmise komitee vastu käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud otsuseid asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamise kohta Islandi suhtes ning korraldab ühise täitmise tingimustega seotud seisukohtade ja teabe vahetamist. Ühise täitmise komitee võtab kõik otsused vastu ühehäälselt.

3) Ühise täitmise komitee tuleb kokku ühe või mitme lepinguosalise poolt Euroopa Liidule esitatud taotluse korral või Euroopa Liidu algatusel.

4) Esialgu esindavad Euroopa Liitu ja selle liikmesriike ühise täitmise komitees need komisjoni ja liikmesriikide esindajad, kes osalevad ka määruse (EL) nr 525/2013[1] artikli 26 kohaselt loodud Euroopa Liidu kliimamuutuste komitees. Islandi esindaja nimetab Islandi keskkonna- ja loodusvarade minister. Ühise täitmise komitee koosolekud toimuvad võimaluse korral kas enne või pärast kliimamuutuste komitee koosolekuid.

5) Ühise täitmise komitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

Artikkel 7 (reservatsioonide puudumine)

Käesoleva lepingu suhtes ei ole võimalik teha reservatsioone.

Artikkel 8 (kestus ja nõuetelevastavus)

1) Käesolev leping kehtib kuni Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendava perioodi lõpuni või kuni kõik Kyoto protokolli teise kohustusperioodi rakendamise või ühise täitmisega seotud küsimused on kõikide lepinguosaliste puhul lahendatud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Lepingut ei saa varem lõpetada.

2) Island teavitab ühise täitmise komiteed käesoleva lepingu sätete kohaldamisega seotud mis tahes tõrgetest või võimalikest tõrgetest. Kõikide selliste tõrgete kohta tuleb 30 päeva jooksul pärast tõrkest teavitamist esitada komitee liikmeid rahuldav selgitus. Vastasel korral käsitatakse käesoleva lepingu sätete kohaldamata jätmist käesoleva lepingu rikkumisena.

3) Käesoleva lepingu rikkumise korral või juhul, kui Island keeldub muutmast käesoleva lepingu I lisa vastavalt artikli 4 lõikele 2, vastutab Island Kyoto protokolli teise kohustusperioodiga hõlmatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste CO2-ekvivalendile ümberarvestatud üldkoguse eest, mis on samaväärne kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise vahega, sealhulgas Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud heitkoguse eest, arvestades oma heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust, mis on esitatud Kyoto protokolli B lisa tabeli kolmandas veerus, ning kõrvaldab teise kohustusperioodi lõpus oma riiklikust registrist kõnealustele heitkogustele vastava hulga LKÜsid, THVsid, HVÜsid ja HNÜsid, aTHVsid või pTHVsid.

Artikkel 9 (hoiulevõtja)

Käesoleva lepingu originaal, mis on võrdselt autentne kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes ja islandi keeles, antakse hoiule Euroopa Liidu nõukogu peasekretärile.

Artikkel 10 (ratifitseerimiskirja hoiuleandmine)

1) Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu oma siseriiklike nõuete kohaselt. Iga lepinguosaline annab oma ratifitseerimiskirja hoiule Euroopa Liidu nõukogu peasekretärile, kas enne Doha muudatuse heakskiitmiskirja hoiule andmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, või sellega samaaegselt.

2) Island annab Doha muudatuse heakskiitmiskirja hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile vastavalt Kyoto protokolli artikli 20 lõikele 4 ja artikli 21 lõikele 7 hiljemalt kuupäeval, mil Euroopa Liit või selle liikmesriigid on hoiule andnud viimase heakskiitmiskirja.

3) Doha muudatuse heakskiitmiskirja hoiuleandmisel teavitab Island kooskõlas Kyoto protokolli artikli 4 lõikega 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati enda nimel ühise täitmise tingimusest.

Artikkel 11 (jõustumine)

Käesolev leping jõustub [90.] päeval pärast kuupäeva, mil kõik lepinguosalised on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud.

Koostatud …, …

1. lisa

(Artiklis 4 sätestatud loetelu)

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „määrus (EL) nr 525/2013”), v.a kõnealuse määruse artikkel 4, artikli 7 punkt f, artiklid 15–20 ja artikkel 22. Artikli 21 sätteid kohaldatakse vajaduse korral.

2. Määrusel (EL) nr 525/2013 põhinevad praegused ja tulevased delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid.

2. lisa

(Ühise täitmise tingimused, mis on lisatud ratifitseerimisotsusele Doha muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, kaasa arvatud CO2-ekvivalenttonnide arv, mis väljendas Islandi heitetaset / lubatud kogust enne Kyoto protokolli artikli 3 lõike 7b kohaldamist)

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.