Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014PC0110

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees võetava seisukoha kohta seoses Moldova Vabariigi taotlusega ühineda kõnealuse konventsiooniga

/* COM/2014/0110 final - 2014/0058 (NLE) */

52014PC0110

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees võetava seisukoha kohta seoses Moldova Vabariigi taotlusega ühineda kõnealuse konventsiooniga /* COM/2014/0110 final - 2014/0058 (NLE) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikus konventsioonis[1] (edaspidi „konventsioon”) kehtestatakse sätted nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel.

Konventsiooni artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et kolmandad isikud võivad konventsiooni osaliseks saada, kui kandidaatriigil või -territooriumil on vähemalt ühe konventsiooniosalisega sõlmitud kehtiv, sooduspäritolureegleid hõlmav vabakaubandusleping. Konventsiooni artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et konventsiooni mõistes tähendab kolmas isik mis tahes naaberriiki või -territooriumi, mis ei kuulu konventsiooniosaliste hulka;

Moldova Vabariik esitas 17. juulil 2013 konventsiooni hoiulevõtjale (Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat) kirjaliku taotluse konventsiooniosaliseks saamiseks.

Taotluses märgiti, et Moldova Vabariik on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia ja Kosovo[2] vahel sõlmitud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu liige. Seega on Moldova Vabariigil kehtiv vabakaubandusleping kuue konventsiooniosalisega ja ta täidab konventsiooni artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimust, mis võimaldab saada konventsiooniosaliseks. Taotluses märkis Moldova Vabariik ka, et Euroopa-Vahemere konventsiooniga ühinemise kohustus võeti läbirääkimiste raames ELiga sõlmitava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu[3] üle ja et hiljuti viidi lõpule läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle Türgiga.

Kooskõlas konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga b tuleks seega konventsiooni ühiskomiteele esitada taotlus, et võetaks vastu otsus, millega kutsutakse Moldova Vabariiki konventsiooniga ühinema. Ühiskomitees võetava ELi seisukoha kehtestab nõukogu.

Komisjoni sõnul ei ole Moldova Vabariigi ühinemiseks tarvis võtta üleminekumeetmeid vastavalt konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktile c.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Konventsiooniosalisi teavitati taotlusest konventsiooni ühiskomitee kohtumisel 29. oktoobril 2013.

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. Mõju hindamist ei olnud tarvis, kuna kolmanda isiku ühinemine konventsiooniga toimub vaid tingimusel, et kolmandal isikul on kehtiv vabakaubandusleping vähemalt ühe konventsiooniosalisega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus nõukogu otsusele on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Kavandatud õigusakt(id): nõukogu otsus.

2014/0058 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees võetava seisukoha kohta seoses Moldova Vabariigi taotlusega ühineda kõnealuse konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni[4],

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (edaspidi „konventsioon”) jõustus 1. detsembril 2012.

(2)       Konventsiooni artikli 5 lõikes 1 sätestatakse, et kolmandad isikud võivad konventsiooni osaliseks saada, kui kandidaatriigil või -territooriumil on vähemalt ühe konventsiooniosalisega sõlmitud kehtiv, sooduspäritolureegleid hõlmav vabakaubandusleping.

(3)       Moldova Vabariik esitas 17. juulil 2013 konventsiooni hoiulevõtjale kirjaliku taotluse konventsiooniosaliseks saamiseks.

(4)       Moldova Vabariik on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia ja Kosovo[5] vahel sõlmitud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu liige. Seega on Moldova Vabariigil kehtiv vabakaubandusleping kuue konventsiooniosalisega ja ta täidab konventsiooni artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimust, mis võimaldab saada konventsiooniosaliseks.

(5)       Kooskõlas konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga b võtab ühiskomitee vastu otsuse kolmandale isikule konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta.

(6)       Liidu seisukoht ühiskomitees on nõustuda otsusega, mis lubab Moldova Vabariigil konventsiooniga ühineda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu seisukoht Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitees seoses Moldova Vabariigi taotlusega ühineda kõnealuse konventsiooniga põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Liidu esindajad ühiskomitees võivad otsustada teha nimetatud otsuse eelnõus väiksemaid muudatusi ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Ühiskomitee otsus avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

[2]               Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

[3]               Põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping parafeeriti 28.–29. novembril 2013 Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumisel.

[4]               ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

[5]               Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Top