21.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 19/28

1.

hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni teatist, milles tõdetakse, et tervishoiusüsteemid peavad võimaldama mitte ainult pikemat, vaid ka paremat elu ja aitama seega kaasa kodanike tervise parandamisele. Kui tervise all mõistetakse nii füüsilist kui ka psüühilist heaolu, siis mõjutavad seda lisaks ravi- ja hooldusteenustele ka muud tegurid;

2.

kutsub üles tunnustama tervist kui väärtust omaette. Seejuures tuleb tervishoiusüsteemide kulutusi käsitleda investeeringutena elanikkonna tervisesse, mis võivad lisaks kajastuda positiivselt suuremas tootlikkuses ja tööjõu pakkumises ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuses;

3.

tõdeb, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seisavad kõikjal Euroopa Liidus silmitsi samade väljakutsetega: tervishoiuteenuste kallinemine, elanikkonna vananemine koos krooniliste haiguste ja hulgihaigestumise kasvuga, mis omakorda toob kaasa suurema nõudluse tervishoiuteenuste järele. Regioonide Komitee juhib tähelepanu sellele, et nendele väljakutsetele vastamine on riiklikus, piirkondlikus ja kohalikus pädevuses;

4.

tervitab ja toetab asjaolu, et Euroopa Liidus on kodanikel juurdepääs kvaliteetsele ja tõhusale ravile, ning et Euroopa Komisjon soovib möödunud aastate kogemustest lähtudes toetada liikmesriike selliste strateegiate arendamisel, mis muudavad tervishoiusüsteemid tõhusamaks ja paindlikumaks ning lihtsustavad juurepääsu raviteenustele;

5.

eeldab kinnipidamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 168, mille kohaselt on rahvatervis põhimõtteliselt riigi küsimus, ning subsidiaarsuse põhimõtte järgimist. Komitee meenutab sellega seoses, et tervishoiupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse ja enamikul juhtudest on suur osa tervishoiualasest pädevusest antud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

6.

võtab teadmiseks, et 2013. aastal esitati 11 liikmesriigile Euroopa poolaasta raames soovitus tervishoiusüsteemide reformimiseks. Komitee juhib antud kontekstis tähelepanu sellele, et erinevused liikmesriikide tervishoiusüsteemides peegeldavad erinevaid ühiskondlikke otsuseid, ning et ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt piirdub ELi roll tervishoiuvaldkonnas riikliku poliitika täiendamisega;

7.

jagab arvamust, et innovatsioon kujundab tervishoiusektorit eriti tugevalt, ning hindab sektori suurt majanduslikku tähtsust. Ent komitee soovitab seada (terviseküsimuste) nõukogu poolt 2006. aastal tunnustatud ühised väärtused – ELi tervishoiusüsteemide universaalsus, kvaliteetse ravi kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus – alati kõrgemale valitsevast majandustsüklist;

8.

on teadlik majanduskriisi põhjustatud survest liikmesriikide majandusele, juhib aga samas tähelepanu sellele, et tervishoiusüsteemid peavad olema sedavõrd jätkusuutlikud, et nad vastaksid ühistele alusväärtustele nii tulevikus kui ka juba täna;

9.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon soovib oma püüdlustes toetada liikmesriike nende tervishoiusüsteemide tõhususe hindamisel teha tihedamat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD);

10.

soovitab olla Euroopa Komisjonil tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamise ulatusliku aruandlussüsteemi ülesehitamisel ettevaatlik, ning juhib tähelepanu sellele, et kui teha tihedamat koostööd WHO ja OECDga, on olemasolevaid andmeid juba võimalik kasutada;

11.

kutsub liikmesriike üles olemasolevat suutlikkust suurendama ja vajadusel ka edasi arendama, et tagada tervishoiuandmete jätkuv ja automaatne kogumine, kuna see aitab kindlustada WHO ja OECD taoliste organisatsioonide rahvusvaheliste andmebaaside kõrge kvaliteedi;

12.

juhib tähelepanu sellele, et tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamisel tuleb kasutada üldisi ja kergesti kättesaadavaid näitajaid, nagu näiteks ellujäämismäär teatud haiguste puhul või ooteajad. Komitee tervitab raamistiku loomist reale Euroopa ühistele kriteeriumidele tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamiseks. Kõnealune raamistik peaks toetama poliitilist arutelu ja prioriteetide seadmist liikmesriikides;

13.

jagab seisukohta, et patsientide ja tervishoiutöötajate suurenev liikuvus toob kaasa liikmesriikide tervishoiusüsteemide tugevama vastasmõju, ning juhib tähelepanu sellele, et tervishoiusüsteemide tihedamasse koostöösse, mille eesmärk on seda nähtust arvesse võtta, tuleks kaasata kohalikul ja piirkondlikul tasandil olemasolevad teadmised;

14.

märgib, et heade arenguvõimalustega kvalifitseeritud tervishoiupersonal, oskuste tagamine, hea juhtimistava ja adekvaatne teabevoog süsteemis iseloomustavad suures osas tervishoiusüsteeme, milles on pädevused delegeeritud kohalikule ja piirkondlikule tasandile;

15.

juhib tähelepanu sellele, et tervishoiuteenuste integreerimine peab toimuma samaaegselt patsientide ulatuslikuma kaasamise ja suurema tähelepanu pööramisega ravi kvaliteedile, ning viitab sellele, et Euroopa Komisjoni eksperdirühma tööd selles ja teistes valdkondades tuleks arutada kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, näiteks eksperdirühma töö tulemuste avaliku arutamise vormis;

16.

tunnistab, et tervishoiusüsteemid peavad olema paindlikud, kohanema muutuva keskkonnaga ja tulema toime keeruliste väljakutsetega ka piiratud ressursside tingimustes. Komitee on seisukohal, et need omadused tuleb tagada lähtuvalt kohalikust ja piirkondlikust vastutusest kodanike tervise eest;

17.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon tunnistab tervishoiusektori tähtsust võitluses majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega, kuid rõhutab, et üldiste majanduskriiside/probleemide käsitlemisega seonduvaid otsuseid tuleb analüüsida nende võimaliku negatiivse mõju seisukohast rahvatervisele, et seda mõju vältida;

18.

tervitab ja toetab sotsiaalse kaasamise strateegia väljatöötamist, mille raames tagatakse laialdane juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele eesmärgiga võidelda kasvava tervisealase ebavõrdsuse vastu liikmesriikides;

19.

tervitab ja toetab ELi tasandil käimasolevat tööd patsiendiohutuse valdkonnas ja kutsub üles andma ELi tulevastes tervishoiualgatustes võtmevaldkondadena kõrgem prioriteet patsientide kogemustele ning patsientide kaasamisele ning personali pädevuste arendamisele;

20.

juhib tähelepanu sellele, et tervishoiu tulemuslikkuse määratlemine on keeruline, mis muudab problemaatiliseks liikmesriikidevahelise võrdluse. Ent komitee nõustub, et tervishoiusüsteemide tõhususe mõõtmine ja võrdlemine on oluline eesmärk;

21.

on jätkuvalt seisukohal, et liikmesriikide võrdlemine peab toimuma eranditult õppimise ja parimatest tavadest saadud kogemuste vahetamise eesmärgil. See annab liikmesriikidele võimaluse vaadelda oma olukorra parandamise nimel tehtud pingutusi rahvusvahelisest perspektiivist ja parandada tulevikus olukorda veelgi;

22.

tunnistab, et teatud valdkondades, mille kohta ei saa rahvusvahelised organisatsioonid (nagu WHO ja OECD) anda piisavalt andmeid, võiks olla vajalik Euroopa andmebaasi loomine;

23.

tervitab tõika, et Euroopa Komisjoni teatises tuletatakse meelde Euroopa sotsiaalharta põhimõtteid ning rõhutatakse arstiabi kättesaadavuse läbipaistvaid kriteeriume ning liikmesriikide kohustust mitte välistada osa elanikkonna jaoks tervishoiuteenuste saamist;

24.

nõustub tõdemusega, et tervishoiuteenuste kättesaadavust on raske mõõta, ent juhib siiski tähelepanu sellele, et näitajad, mis põhinevad kodanike tagasisidel nende kogemuste kohta, annavad olulisi pidepunkte sellest, mida kodanikud arvavad tervishoiusüsteemide kättesaadavusest;

25.

nõustub sellega, et tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamisel tuleb arvestada nii ravikindlustusega kaetud elanikkonna osa kui ka kaetuse sügavust. Komitee tuletab aga siiski meelde, et erinevused teenustes ja teenuste ulatuses tulenevad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud erinevatest ühiskondlikest otsustest;

26.

jagab komisjoni seisukohta, et kättesaadavus on eeltingimus tervishoiuteenustele juurdepääsul – see puudutab nii ooteaegu, vahemaid kui ka tervishoiutöötajate arvu, ent viitab sellele, et mõnikord on teatud ravivaldkondades piisavate pädevuste tagamiseks möödapääsmatu spetsialiseerunud ravipakkumiste koondamine suurematesse keskustesse, mis võib tähendada pikemat vahemaad. Sellegipoolest tuleb hoolitseda selle eest, et ka eriti ebasoodsate demograafiliste ja geograafiliste tingimustega piirkondade elanikel oleks juurdepääs sellistele tervishoiualastele eriteenustele;

27.

meenutab, et ebasoodsate demograafiliste ja geograafiliste tingimustega piirkonnad (elanikkonna suur hajutatus, väike rahvastikutihedus, elanikkonna kiire vananemine, saared või mäestikualad) kujutavad endast erilisi väljakutseid, mis esinevad eriti teraval kujul tervishoiu vallas;

28.

tunnistab, et integreeritud tervishoiumudelid ja e-tervisealased lahendused kujutavad endast osalist lahendust tervishoiusüsteemide kättesaadavuse probleemile liikmesriikides ja need võivad pakkuda lahendusi just eelkõige geograafiliselt ja demograafiliselt halvemas olukorras olevatele piirkondadele;

29.

tunneb selles kontekstis puudust viitest tõsiasjale, et just puuetega inimestel on mõnikord piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele, ning meenutab Euroopa Komisjonile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9 kontekstis tema kohustust [COM(2010) 636 fina] pöörata eritähelepanu puuetega inimestele tervisealase ebavõrdsuse vähendamise strateegia rakendamisel;

30.

tervitab asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on juhtinud enam tähelepanu küsimusele, mis puudutab tervishoiusüsteemide vastutust tervishoiuteenustele juurdepääsu tagamisel;

31.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon peab väga oluliseks asjaolu, et tervishoiutöötajatel oleks ka tulevikus oluline nõustav roll ning et see saab toimuda koostöös teiste sektoritega. Komitee meenutab, et edasises töös saab kasutada kohalikul ja piirkondlikul tasandil olemasolevaid laialdasi kogemusi sedalaadi koostöö valdkonnas;

32.

toetab teabe vahetamist küsimuses, kuidas saavutada ravimite parem kättesaadavus, juhib aga tähelepanu sellele, et otsused hinnakujunduse ja patsientide kulude hüvitamise kohta tulenevad ühiskondlikest otsustest ja ka riiklikest, piirkondlikest ja kohaliku tasandi prioriteetidest. Regioonide Komitee viitab samas sellele, et suurem läbipaistvus meditsiinitoodete hinna kujundamisel viiks vahendite tõhusama kasutamiseni;

33.

võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon kavatseb ka tulevikus toetada tervishoiutöötajaid puudutavaid liikmesriikide kavu, et anda sel moel oma panus tervishoiutöötajate liikuvusega seotud probleemide lahendamisse;

34.

on nõus seisukohaga, et liikmesriigid peavad hoolitsema selle eest, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius rakendatakse nõuetekohaselt;

35.

võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon on Euroopa poolaasta raames soovitanud liikmesriikides läbi viia tervishoiusüsteemide reformi ning viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artiklile 168, mille kohaselt piirdub ELi roll tervishoiuvaldkonnas liikmesriikide poliitika täiendamisega;

36.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon toetab liikmesriike tervishoiusüsteemide reformimisel, pannes aluse algatustele, mille eesmärk on õppimine ja parimate tavade vahetamine teiste liikmesriikide ja piirkondadega;

37.

viitab sellele, et piisavad ja pikaajalised investeeringud tervishoiusüsteemi võivad pikas plaanis osutuda kulutõhusamaks kui lühiajalised ja konjunktuurist tingitud finantskaalutlused, ning on arvamusel, et tervishoiusüsteemi tehtud nii lühi- kui ka pikaajaliste investeeringute mõju uurimine peaks olema tulevikus üks peamisi raskuspunkte;

38.

tunnistab, et tervishoiusüsteemid peavad olema rahaliselt stabiilsed, kuid leiab, et lühiajalised ja konjunktuurist tingitud finantskaalutlused ei tohi jätta varju tervist kui väärtust omaette ega patsientide turvalisust ja osalust ning personali pädevuste arendamist;

39.

tunnustab ja tervitab Euroopa Komisjoni tööd, mille tulemusena määratleti kuus paindlikkustegurit, mis võivad aidata tervishoiusüsteemidel tagada elanikkonnale kättesaadavad ja mõjusad tervishoiuteenused;

40.

tervitab tõika, et Euroopa Komisjon toetab HTA (tervishoiutehnoloogia hindamine) võrgustiku ambitsioonikat eesmärki, mis seati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, ning jagab seisukohta, et seeläbi on võimalik vähendada ametiasutustes tehtavat topelttööd;

41.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni seatud sihi edastada patsiente puudutav teave asjaomastele tervishoiuteenuse pakkujatele ning soovitab, et Euroopa Komisjon abistaks seejuures liikmesriike, toetades teabevoogudega ümberkäimist puudutavate teadmiste edastamist ja parimate tavade vahetamist;

42.

tuletab meelde, et kohalik ja piirkondlik tasand omab kodaniku seisukohast ulatuslikke teadmisi tervishoiusüsteemi kohta, ning peab nende teadmiste aktiivset kaasamist tähtsamaks kui ulatusliku Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi loomise võimaluste uurimist;

43.

leiab, et võimalusi koostoimeks piirialadel asuvate tervishoiuteenuste vahel ei ole veel maksimaalselt ära kasutatud. See võimaldaks palju kokku hoida, aidates suurendada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust ja kättesaadavust. Regioonide Komitee kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles edendama vastavasisuliste koostöölepingute sõlmimist;

44.

juhib tähelepanu sellele, et tehes tihedamat koostöös WHO ja OECDga, saab olemasolevaid andmeid kasutada ka teadusuuringute infrastruktuuri huvides.