21.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 19/32

1.

tervitab 2013. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles paluti, et Euroopa Komisjon koostaks koostöös liikmesriikidega 2015. aasta juuniks ELi strateegia Alpide piirkonna jaoks (EUSALP);

2.

toonitab, et selline ülesanne tugevdab oluliselt ka piirkondade rolli EUSALPi väljatöötamisel ja rakendamisel. Seda arvestades peab Euroopa edasise arengu toetamiseks tunnustama ja väärtustama oma mitmekesisust, selle asemel et üritada ühtlustada erinevusi. Makropiirkondlikud strateegiad on vahend, mis võib konkreetselt aidata väärtustada erinevate piirkondade arengu iseärasusi, austades nende loomulikke erapärasid ja omadusi;

3.

tervitab makropiirkondliku strateegia kontseptisooni kui Euroopa Ülemkogul heakskiidetud ja Euroopa Parlamendis toetatud üldraamistikku samas geograafilises piirkonnas paiknevate liikmesriikide ja kolmandate riikide jaoks, mis aitab toime tulla ühiste väljakutsetega ja teha süvendatud koostööd majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse huvides (1);

4.

kohustub jätkama makropiirkondlike strateegiate koostamise ja rakendamise toetamist, nagu märgiti juba komitee varasemas arvamuses makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (2), ja toonitab, et olemasolevate makropiirkondlike strateegiate lisandväärtus on juba leidnud poliitilist ja strateegilist tunnustust (3);

5.

märgib, et EUSALP on neljas makropiirkondlik strateegia pärast ELi strateegiad Läänemere piirkonna, Doonau piirkonna ning Aadria ja Joonia mere piirkonna jaoks, ja väljendab suurte väljakutsete taustal, millega peavad toime tulema teised Euroopa makropiirkonnad, toetust edasiste makropiirkondlike strateegiate loomisele;

6.

tervitab asjaolu, et EUSALPi raames teevad koostööd viis ELi liikmesriiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Sloveenia) ja kaks riiki väljastpoolt ELi (Liechtenstein ja Šveits) ning annavad sellega suure panuse üleeuroopalisse integratsiooni. See integratsiooniaspekt annab makropiirkondlikule strateegiale olulise lisandväärtuse (4);

7.

toonitab, et Alpide ühise strateegilise positsioneerimise ELi tasandil algatasid sealsed piirkonnad ise ja et EUSALPi kujundasid seega asjaomased piirkonnad tõelise alt-üles suunalise protsessi käigus, mis hõlmas nii Alpide piirkonna riikide tasandit kui ka Euroopa tasandit;

8.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon koostab spetsiifilist tegevuskava strateegia elluviimiseks, tehes selleks EUSALPi juhtkomitees koostööd Alpi piirkonna riikide ja piirkondadega;

9.

tervitab asjaolu, et laiaulatuslik avalik konsulteerimine EUSALPi seni väljatöötatud raskuspunktide osas on andnud kõigile sidusrühmadele ja kodanikele võimaluse neid raskuspunkte hinnata, pakkuda välja ning käsitleda muid ja täiendavaid teemasid ning määrata kindlaks huvitatud sidusrühmad, et töötada välja eesmärgid ja sobivaimaid vahendid saavutamaks kõrget arengu- ja heaolutaset, mille poole pürgivad kõik Alpide piirkonna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

10.

rõhutab, et piiriülene koostöö Alpide piirkonnas on juba pikaajaline traditsioon ja alates 1970. aastatest on selle raames välja kujunenud mitmekesiseid koostöövahendeid, nt Alpide piirkonna riikide ühendus (ARGE-ALP), Alpide – Aadria mere piirkonna liit, Alpi konventsioon, ELi Alpi piirkonna programm, kahe- ja mitmepoolsed koostööstruktuurid, nt Alpi–Vahemere europiirkond või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused „Senza Confini” ja Tirooli – Lõuna-Tirooli – Trentino europiirkond, samuti erinevad kodanikuühiskonna organisatsioonid;

11.

toonitab, et EUSALP lähtub suurel määral alt-üles lähenemisviisist ja selle alla soovitakse koondada Alpide piirkonnas olemasolevate piiriüleses koostöö vahenditega tehtav oluline töö, et korraldada laiaulatuslikud koostöötegevused ühise katuse all veelgi tõhusamalt ja mõjusamalt;

12.

meenutab, et makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse oluline osa seisneb selles, et ühiste väljakutsetega tegeldakse huvitatud sidusrühmade sihtotstarbelise tegevuse kaudu, kasutades selleks parimal võimalikul viisil ära sobivaid rahastamisvahendeid, nt avaliku ja erasektori partnerlusi;

13.

juhib tähelepanu sellele, et EUSALP pakub ühiseid vastuseid Alpide piirkonna ees seisvatele väljakutsetele. Nende väljakutsete hulka kuuluvad elukvaliteedi säilitamine, kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edukas majandusareng üleilmastumise, kliima- ja demograafiliste muutuste tingimustes, sh iseäranis põhjalikud struktuurimuutused põllumajanduse ja turismi valdkonnas, deindustrialiseerimine, digitaalne lõhe ja piiratud juurdepääs üldhuviteenustele teatud piirkondades;

14.

rõhutab, et strateegia lähtepunkt on Alpi mäemassiiv ja et Alpide piirkond hõlmab keskosas mäestikuala, nagu on määratletud Alpi konventsiooni reguleerimisalas, ja seda ümbritsevat ala koos mitme suurlinnaga. Neid alasid seovad omavahel suur vastastikune mõju ja tihedad funktsionaalsed suhted, mis mõjutavad vastavalt majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut;

15.

on teadlik, et mäestikualal ning seda ümbritseval alal ja linnadel on sageli erinevad mured ja prioriteedid, ning rõhutab vajadust tugevdada Alpide piirkonna keskse ala ja seda ümbritseva ala vahel võrdsetel alustel peetavat dialoogi, et tagada mõlema piirkonna elanikkonna huvide hea tasakaal;

16.

pooldab paindlikku lähenemist EUSALPi rakendusalale selliselt, et strateegilise koostöö ulatus määrataks kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, vastavalt tegevusvaldkonna konkreetsetele vajadustele ja arvestades funktsionaalseid sidemeid Alpide keskse piirkonna ja seda ümbritsevate alade vahel;

17.

jagab seisukohta, et EUSALPiga tuleb anda konkreetne, Alpide piirkonnale kohandatud panus strateegia „Euroopa 2020” rakendamisse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, et edendada seeläbi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopas;

18.

pooldab seda, et EUSALPi strateegilised prioriteedid valitaks nii, et esmajoones arvestataks Alpide piirkonna kesksete mäestikualade huve ning et asjakohaselt võetaks arvesse ümbritsevate alade ja sealsete linnade huve, nii et nimetatud alade omavahelised seosed tooksid vastastikust kasu;

19.

on veendunud, et innovaatilised lähenemisviisid, mis võimaldavad ühendada strateegia arengusuunitlusega komponendid vajaliku keskkonnakaitsega, on keskse tähtsusega EUSALPi edukuse jaoks, sest ainult nii on võimalik Alpide piirkonda kui Euroopa keskmes asuvat elupaika, majandus- ja loodusruumi säilitada ning selle potentsiaali jätkusuutlikult ära kasutada;

20.

viitab Euroopa Parlamendi 23. mai 2013. aasta resolutsioonile Alpide makropiirkondliku strateegia kohta (2013/2549 (RSP)) ja märgib samuti, et strateegia sisu tuleb viia kooskõlla Alpi konventsiooniga;

21.

toonitab, kui oluline on, et kõik kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad tegutseksid EUSALPi väljatöötamisel ja rakendamisel partnerluses, ning tervitab teemasid, mille EUSALPi juhtkomitee on piirkondade, riikide ja Euroopa Komisjoni võrdõiguslikul osalusel praeguseks kolme järgmise samba raames välja töötanud: „jätkusuutliku kasvu tagamine ning täieliku tööhõive, konkurentsivõime ja innovatsiooni edendamine majandustegevuse konsolideerimise ja mitmekesistamise kaudu, pidades silmas mäestikualade ja linnapiirkondade vastastikuse solidaarsuse suurendamist”, „ruumilise planeerimise edendamine, keskendudes keskkonnahoidlikule liikuvusele, suuremale akadeemilisele koostööle ning teenuste, transpordi- ja kommunikatsioonitaristu poliitika arendamisele” ning „energia, loodus- ja kultuurivarade jätkusuutliku majandamise edendamine, keskkonnakaitse ja elurikkuse hoidmine ning looduslike alade säilitamine”;

22.

seoses nende teemade tervikliku edasiarendamisega tegevuskavas kutsub üles pöörama erilist tähelepanu järgmistele küsimustele: tööhõive elavdamine, Alpide piirkonna väärtusahelate, turismi ja Alpide piirkonna ettevõtete võrgustiku arendamine makropiirkondlikul tasandil, üldhuviteenuste laiendamine ja vastastikuse solidaarsuse edendamine Alpide piirkonna eri paikades elavate inimeste vahel, võrgustumise parandamine, millega kaasneb digitaalse lõhe ületamine ebasoodsamas olukorras olevatel aladel, transpordisüsteemide ühilduvus ja koostalitlusvõime, nt kohalike ja piirkondlike transpordivõrkude ühendamine kõrgema tasandi Euroopa transporditaristuga, pingutused kaubavedude üleviimiseks maanteetranspordilt raudteetranspordile, energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia jätkusuutlik tootmine, iseäranis hüdroenergia kasutamine, loodus- ja kultuurivarade jätkusuutlik ja tõhus kasutamine ning loodusohtude juhtimise edasiarendamine kliimamuutusi silmas pidades, pöörates erilist tähelepanu hüdrogeoloogilisele ja keskkonnakaitsele;

23.

ootab, et tegevuskava loob sünergiat erinevate olemasolevate programmide vahel ja keskendub piiratud hulgale prioriteetidele, et oleks võimalik vahendeid koondada;

24.

võtab huviga teadmiseks Euroopa Komisjoni aruande makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (5), ent märgib siiski, et selles aruandes ei võeta piisavalt arvesse piirkondade rolli otsustajatena;

25.

tõstab esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, mis tagab EUSALPi tuginemise tegelikkusele, nagu seda ootavad kodanikud. Komitee märgib, et tuleb luua eeldused selleks, et ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid juhtprojekte läbi viia;

26.

viitab sellele, et EUSALPi edukus sõltub sellest, kas mitmetasandilise valitsemisprotsessi poliitilisse juhtimisse on kaasatud piirkondlikud ja kohalikud poliitilised osalejad, kelle hulka kuuluvad ka Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused, ja et järgitakse ELi õigusaktides kehtestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Sellega seoses on asjakohane edendada ka sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste sidusrühmade kaasamist asjaomastes piirkondades;

27.

nõuab, et töötataks välja strateegia rakendamise kord, millega tagataks kooskõlas Regioonide Komitee mitmetasandilise valitsemise harta põhimõtetega (6) piirkondliku tasandi kaasamine võrdväärselt riikliku tasandi kaasamisega vastavalt asjaomastele pädevustele;

28.

toonitab, et komitee 2014. aasta juunis loodud piirkondadevaheline rühm „Alpide makropiirkond” soovib abistada Euroopa Komisjoni ja Alpide piirkonna riike nende riiklike kontaktpunktide kaudu Alpide piirkonna strateegia väljatöötamisel ja jälgimisel, toetada tegevuskava väljatöötamist, suurendada piirkonna nähtavust piirkondade, liikmesriikide ja Euroopa tasandil, tõstes esile suurpiirkonna ühist identiteeti, ja tuua seega esile piirkonna suure potentsiaali;

29.

leiab, et oleks kasulik, kui EUSALPi eesistuja vahetuks rotatsiooni korras ning eesistuja ülesandeid täidaksid liikmesriigid või iga liikmesriigi piirkonnad, et määratleda strateegia peamised suunised. Kokkulepitud rotatsioonipõhimõtte kohaselt oleks Alpide piirkonna strateegia iga liikmesriigi eesistumise aeg üks aasta, et anda osalevatele riikidele ja piirkondadele tasakaalustatud viisil tegutsemisvõimalusi ja jaotada ühtlaselt EUSALPi juhtimisega seonduv töö. Eesistuja ülesandeks võiks olla ka strateegiafoorumi juhtimine ja korraldamine;

30.

pooldab seda, et EUSALPi piirkonnad ja liikmesriigid looksid üleeuroopaliste transpordivõrkude koordineerijate eeskujul strateegia koordineerija ametikoha. Koordineerijal puuduksid ametiaja kestel poliitilised ülesanded ja täidesaatev võim, ta toetaks Euroopa Komisjoni ja eesistujat ning võimaldaks tagada strateegia suurema arvessevõtmise Euroopa institutsioonides;

31.

avaldab toetust EUSALPi koordineerija ametikoha täitmisele isikuga, kes tuleks mõnest osalevast piirkonnast ja kel oleks kogemusi piirkondadevahelise ning piiriülese koostöö valdkonnas Alpide piirkonnas. See on äärmiselt tähtis iseäranis strateegia alt-üles lähenemisviisi aspektist;

32.

on seisukohal, et poliitiliste juhtstruktuuride tasakaalustatud üldine korraldus peaks hoolitsema selle eest, et riikide ja piirkondade huvid oleksid Euroopa Komisjoni kõrval sama kaaluga;

33.

pooldab seda, et Euroopa Komisjon täidaks EUSALPi strateegilises juhtimises olulist rolli, iseäranis, tagades sidususe ELi poliitikastrateegiate ja seisukohtadega ning hoolitsedes makropiirkondlike kontseptsioonide arvessevõtmise eest ELi meetmetes, eeskätt rahastamisprogrammides ja -vahendites;

34.

on seisukohal, et vastutuse laia jaotumist arvestades peab strateegiliste prioriteetide rakendamise juhtimise lähtekohaks olema nn sammaste konkreetsete raskuspunktide tasand ja iseäranis läbivate teemade – nt kliimamuutused – puhul tuleb välja töötada erilised organisatsioonivormid;

35.

on veendunud, et Euroopa strateegiaid ja poliitikat ei ole võimalik mitmetasandilise valitsemiseta tõhusalt rakendada, ja ärgitab ka Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused nende vastavates pädevusvaldkondades strateegia rakendusvahenditena sihikule võtma;

36.

viitab Euroopa Parlamendi 23. mai 2013. aasta resolutsioonile Alpide makropiirkondliku strateegia kohta (2013/2549 (RSP)) ja märgib samuti, et EUSALPi rakendamisse tuleb hõlmata juba tehtav piiriülene koos- ja võrgustikutöö;

37.

on teadlik sellest, et käegakatsutavad tulemused kodanike jaoks on võimalikud vaid selliste konkreetsete projektide kaudu, mis rakendavad EUSALPi tegevuskava, ja nõuab tegevuskava rakendamist takistavate õiguslike ja administratiivsete tõkete kõrvaldamist;

38.

toonitab, et makropiirkondlikud strateegiad kujutavad endast sobivat raamistikku kodanikuühiskonna partnerite kaasamiseks poliitilisse otsustusprotsessi, et leida sünergiat olemasolevate algatustega ja optimeerida ressursse. Selleks ja eespool kirjeldatud kaasamisele konkreetsema kuju andmiseks ning olemasolevatele rahalistele ressurssidele tõhusa juurdepääsu ja nende tulemusliku kasutuse tagamiseks tundub olevat asjakohane sõlmida koostöökokkuleppeid ja -protokolle selliste kodanikuühiskonna osalejatega nagu ametiliidud, kaubanduskojad, ülikoolid ning asjaomaste piirkondade teised majanduslikud ja sotsiaalsed organid;

39.

avaldab poolehoidu Euroopa Nõukogu, iseäranis Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi kaasamisele Alpide makropiirkondlikku strateegiasse, eeskätt seepärast, et kaks kõnealuse makropiirkondliku strateegiaga hõlmatud riiki – Šveits ja Liechtenstein – ei kuulu Euroopa Liitu, kuid on Euroopa Nõukogu liikmed;

40.

väljendab rõõmu selle üle, et ühissätete määrus ja Euroopa territoriaalne koostöö võimaldavad toetada makropiirkondlikke prioriteete kõigist struktuurifondidest, ja kutsub Euroopa Komisjoni üles määrama kindlaks, kuidas neid fonde kooskõlas partnerluslepingute ja piirkondlike rakenduskavadega Alpide piirkonnas kasutada saaks;

41.

tunnistab, et „kolme ei” reegel (ei võeta vastu uusi õigussätteid, ei asutata uusi ELi institutsioone, ei eraldata täiendavaid rahastamisvahendeid) aitas tagada, et Euroopa territoriaalse koostöö finantsressursse kasutati tõhusamalt piirkondades, kus makropiirkondlikku strateegiat juba rakendatakse, kuid soovib siiski rõhutada pikemaajalise rahastamise tähtsust. Eelkõige vajavad pikaajalist rahastamist strateegia elluviimise kooskõlastamise eest vastutavad asutused. Asjaomased liikmesriigid ning nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad mitmetasandilise valitsemise tähenduses võtma suurema vastutuse ja tagama piisavad vahendid Alpide makropiirkondliku strateegia rakendamiseks;

42.

kinnitab kooskõlas oma makropiirkondlikke strateegiaid käsitlevate arvamustega (7), et samaaegselt peab kehtima ka „kolme jaa” reegel (rohkem kooskõlastamist olemasolevate finantsressursside kasutamisel, rohkem institutsioonilist koordineerimist ning rohkem uusi ideid ja projekte) ning väljendab poolehoidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusale kaasamisele koordineerimisse;

43.

tervitab asjaolu, et piiriülese koostöö programmis „Alpide piirkond” 2014–2020 ette nähtud rahastamisprioriteeti kasutatakse innovaatiliste valitsemismudelite toetamiseks;

44.

ootab EUSALPi strateegialt Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kättesaadavate vahendite paremat koordineerimist ning kutsub seetõttu eelkõige Euroopa Komisjoni ja selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusprogramme ning otsejuhtimise programme haldavaid talitusi üles tagama oma pädevuste raames EUSALPi eesmärkide ja meetmete elluviimise asjaomaste vahendite ja poliitikameetmete raames.