20.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 415/9

Raportöör

Vasco Ilídio Alves Cordeiro (PT/PES)

Assooride autonoomse piirkonna valitsuse esimees

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia”

COM(2014) 86 final

1.

tervitab esimest Euroopa ranniku- ja mereturismi strateegiat ning tõdemust, et majanduskasvu ja töökohtade selge ja jätkusuutlik raamistik on tähtis, eelkõige noorte jaoks;

2.

kutsub Euroopa Komisjoni üles käsitlema tulevikus turismi olukorda ka teistes looduslike eritingimustega piirkondades, nagu mägised või hõreda asustusega piirkonnad, ja töötama nende jaoks välja konkreetsed strateegiad;

3.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli turismipoliitika kavandamisel ja rakendamisel; tervitab ranniku- ja mereturismi sidumist muude ELi poliitikastrateegiatega, nagu infotehnoloogiaalased ühendused, transport, keskkond, ohutus, tarbijakaitse ja töötajate liikumine;

4.

väljendab rahulolu, et Euroopa Komisjon tunnistab saarte ja muude kaugete sihtkohtade eriolukorda sellistes küsimustes nagu juurdepääs, transpordikulud, hooajalisus ja ühendused ning nende mõju turismile ja majandusele;

5.

peab strateegia rakendamise seisukohalt vajalikuks määratleda ranniku- ja mereturismiks kvalifitseeruvad tegevusalad ja laiendada nende ulatust, lisades mere- ja rannaturismi, kruiiside, purjetamise, laevalõbusõitude ja siseveelaevandusteenuste (1) kõrval nende hulka ka merega seotud tegevuse ja spordi, näiteks sukeldumine, looduses elavate loomade vaatlus ning lainete ja tuulega seotud tegevus, samuti kultuuriturismiga seotud tegevus: kultuuripärandi ja toidukultuuri avastamine, kultuurisündmustel osalemine ning kalastuskunsti ja -oskustega tutvumine;

6.

rõhutab vajadust tugevdada ELi strateegia eesmärke asjakohaste rahastamisvahendite eraldamisega uues finantsraamistikus ja täielikult austada subsidiaarsuse põhimõtet, kujundades seda strateegiat ELi institutsioonide, liikmesriikide, piirkondade ja sidusrühmade omavahelise koostöö ja kooskõlastamise kaudu;

7.

rõhutab vajadust tunnistada, et ranniku- ja merepiirkondade turism aitab suurendada teadlikkust jätkusuutliku keskkonna ja kultuuri saavutamise vajadusest, väärtustada ja säilitada Euroopa merepärandit ning innustada käitumismustreid (vastutustundlik ja kaasav turism), mis aitavad neid eesmärke saavutada;

8.

toonitab surve kasvamist loodusvaradele, mis on tingitud mitmesugusest majanduslikust kasutusest ja Euroopa rannikul arendatavast tegevusest, ning nõuab, et merepiirkonna strateegiates käsitletaks viivitamatult selle tegevusega seotud probleeme, nagu energiatõhusus, taastuvenergia kasutamine, jäätmete kogumine, ladustamine ja käitlemine, elurikkuse kadu, looduslike elupaikade hävimine, rannikualade seisukorra halvenemine ja mullaerosioon, potentsiaalse joogivee kaitse ja reovee käitlemine; leiab, et nende probleemide lahendamine ei kuulu pelgalt ühe piirkonna või riigi pädevusse, vaid vaja on kogu merepiirkonna ulatuses tegevust kooskõlastada, millele lisandub asjakohane rahastamine ja tõhus heade tavade tutvustamine;

9.

meenutab, et kohaselt tuleb arvesse võtta kliimamuutuste mõju ja nii palju kui võimalik seda ära hoida loodusalade kaitse ja taastamise abil, samuti tuleks turism lisada rannikualade tervikmajandamise kavasse;

10.

tunnistab Euroopa organisatsioonide ja algatuste (nt sinilipu omistamine, kvaliteetranna auhind, Euroopa meremajanduse kasvu strateegia) rolli selliste Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete edendamisel nagu keskkonnakaitse, säästev turism, haridus ja teadlikkuse suurendamine Euroopa ranniku- ja merepiirkondades ning nõuab tungivalt, et komisjon algataks dialoogi institutsioonidega, kes neid edendavad, et veelgi laiendada nende mõju ja innustada piirkondi selliseid algatusi vabatahtlikult toetama;

11.

leiab, et ELi meremajanduse kasvu strateegia koos innovatsiooniga pakub olulise võimaluse ergutada kohalikku ja piirkondlikku majandust ja luua töökohti, mis tõenäoliselt muudavad rannikupiirkonnad atraktiivsemaks ka turistide jaoks. Ettepanekud innovatsiooni ja meremajanduse kasvu kohta on esitatud Regioonide Komitee arvamuses COR-2014-004835-00-01;

12.

tõstab esile, et ehkki ranniku- ja mereturism on viimasel kümnendil olnud tulusamad kui turism üldiselt, on keskmised kulutused öö kohta ja keskmine viibimisaeg vähenenud; seetõttu peab eriti tähtsaks seda suundumust muuta ja püüda suurendada kulutusi ja kohalviibimisaega ranniku- ja merepiirkondades uuenduslike, sihtotstarbeliste meetmete abil, käsitledes samas hooajalisuse probleeme;

13.

rõhutab, et Euroopa ranniku- ja merepiirkonnad peavad koostama kohalikke strateegiaid eesmärgiga säilitada, väärtustada ja tutvustada kohalikku eripära, suurendades turismisihtkohtade nähtavust nende ainulaadsuse alusel;

14.

tõdeb, et kasvab nõudlus nišiturismi järele sellistes sektorites nagu tervishoid, ravi, seiklus, linnu- ja loomavaatlus, loodus, ökogastronoomia, kultuur ja luksuskaubad, mis kõik pakuvad kasvu-, majandusarengu- ja töökohtade loomise potentsiaali;

15.

rõhutab vajadust koostada integreeritud turismipakkumiste valik, kaasates erinevaid kohalike kogukondade sidusrühmi ja soodustades töökohtade loomist piirkonnas; tunnistab Euroopa ranniku- ja merepiirkondade tavapäraste tegevusalade omavahel sidumise potentsiaali (näiteks põllumajandus ja kalandus, kohalikud põllukultuurid ja veinitootmine, kohalik pärand, traditsioonid ja tavad), et arendada uusi turismitooteid, samuti selliste tegevusalade omavahel sidumise potentsiaali, mis võimaldavad vähendada turismi hooajalisust, nagu mere ja/või rannikuga seotud spordialad;

16.

innustab komisjoni koguma heade tavade näiteid ning avaldama uuringu nii massiturismi sihtkohtade restruktureerimise kohta kui ka ranniku- ja merepiirkondade turismiprojektide elutervete ja integreeritud näidete kohta; julgustab komisjoni algatama arutelu nimetatud uuringu tulemuste üle üleeuroopalisel konverentsil, millel osalevad liikmesriikide, piirkondade ja sidusrühmade esindajad;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et hooajalisus mõjutab ranniku- ja mereturismi sageli enam kui teisi sihtkohti, mida iseloomustab parema tasakaaluga saabumismuster; rõhutab seepärast, et asjaomased piirkonnad vajavad suuremat toetust, et mitmekesistada oma turismivooge, ning kutsub kohalikke äriringkondi üles kohalikku pärandit ja oma teenustepaketti tutvustama ja loovalt kasutama, et pakkuda kohalikke piire ületavat laiemat toote- ja teenusevalikut, olgu ilm milline tahes;

18.

toetab infotehnoloogia- ja innovatiivsete vahendite kasutamist ranniku- ja merepiirkondade nähtavamaks muutmisel ning palub komisjonil edendada Euroopa mereatlase turismivaldkonda, et suurendada teadlikkust ranniku- ja merepiirkondade, nende väärtuste ja atraktiivsuse kohta nii turistide kui ka teiste piirkondade jaoks;

19.

tunnistab, et turismisektor on silmitsi probleemidega, kui soovib edendada jätkusuutlikke töökohti, suurendada pakutavat töötasu ja ligi meelitada andekaid töötajaid;

20.

nõuab, et komisjon lihtsustaks tööjõu liikumist turismisektoris Erasmus+ programmi raames ning koostaks ranniku- ja merepiirkondadele vahetus- ja koolitusprogrammi (mis on suunatud eelkõige noortele), et parandada hooajaväliselt ametiõppevõimalusi, tutvustada heade tavade näiteid ja edendada ettevõtlust selles tööjõusektoris;

21.

toetab turismisektoris tegutsevate VKEde klastrite arendamist eesmärgiga pakkuda täiendavaid ja kvaliteetseid turismiteenuseid (näiteks majutus, transport, meelelahutus) ning seega mitmekesisemat ja ulatuslikumat turismipakkumiste valikut; soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel edendada selliseid klastreid kohalike ettevõtete seas, luues suhtlusfoorumeid ja kaasates neisse foorumitesse avaliku ja erasektori turismivaldkonna sidusrühmi, tagades ühised platvormid, mis säilitavad sihtkoha identiteedi, integratsiooni ja kuvandi, nähes samal ajal ette maksuvabastusi ja/või maksusoodustusi VKEde jaoks, kes ühinevad klastritesse ja edendavad projekte;

22.

nõustub, et tuleb tunnustada VKEsid, mis toetavad säästva turismi edendamist sellistes valdkondades nagu keskkond ja toiduga kindlustatus, vee- ja jäätmekäitlus ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;

23.

märgib, et lõbusõidulaevanduses kehtestatud loamenetlus ja kvalifikatsiooninõuded erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt, ning on seetõttu mures, et see võib takistada sektori arengut; soovitab olukorra lahendamiseks lõbusõidulaevade tunnistuste ja kaptenitele esitatavate nõuete vastastikust tunnustamist ja palub komisjonil seda küsimust uurida. See soovitus ühtlustada koolitused ja oskused laieneb jahisadamates töötavale personalile, kelle väljaõpe ning tööalane ja õiguslik pädevus on liikmesriigiti erinev;

24.

leiab siiski, et vaatamata ranniku- ja mereturismi valdkonnas oskuste täiendamiseks või ümberõppeks pakutavate avatud internetikursuste lisaväärtusele ei tohi atesteerimisel unustada praktika tähtsust;

25.

kordab, et rannikualad on ühed kliimamuutustest ja loodusõnnetustest enim ohustatud alad ning nende nähtuste mõju on kaugeleulatuv ja võib halvendada elu ja toimetulekut ranniku- ja merepiirkondade kogukondades, eriti aga saartel; pooldab sellest tulenevalt rannikualade tervikmajandamise kava, mis edendab rannikualade säästvat arendamist, pidades silmas loodusvarade ja ökosüsteemide piire;

rõhutab saarte ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorda, mis seisneb selles, et rannikualade olemasoleva ulatuse piiratusest ja majandustegevuse kattumisest tingituna vajavad nad suuremat rahalist abi ELilt, et hoida ära ohte, mis võivad majandustegevust takistada. Seesugune abi tuleb eeskätt tagada rannikualade tervikmajandamise strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel;

26.

soovitab selleks et tagada ranniku- ja mereturismi jätkusuutlikkus kaitstud aladel (näiteks matkarajad), kus leidub looduses elavaid loomi (näiteks linnud, mereimetajad, haid), vastu võtta ja avaldada käitumisjuhendid eesmärgiga edendada loomade heaolu, turistide ohutust ja keskkonnatasakaalu;

27.

rõhutab, et ökoturismi täieliku potentsiaali saavutamiseks on vaja selgelt määratleda säästva turismi (näiteks sukeldumine, linnu- ja loomavaatlus, matkarajad) soovituslike kohtadena ranniku- ja merepiirkondade kaitsealad, näiteks Natura 2000 või OSPARi alad;

28.

nendib, et 2020. aastal on üle viiendiku eurooplastest vanemad kui 65aastased ja innustab seega komisjoni jätkama vanemaealistele turistidele suunatud tegevust, eelkõige avaldades toetust tõketeta turismile;

29.

väljendab heameelt, et komisjon vaatas läbi viisaeeskirja ja pöörab tähelepanu sellele, kuidas tuua kolmandate riikide kodanikke puhkama Euroopasse, sealhulgas ranniku- ja mereturismi sihtkohtadesse;

30.

tervitab komisjoni kavatsust avaldada suunised turismi rahastamiseks ELis ning rõhutab, et neid on vaja laiemalt tutvustada ning teavitada ranniku- ja merepiirkondi nende olemasolust;

31.

kutsub Euroopa Komisjoni praeguses rakenduskavade läbirääkimise etapis ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tunnistama abikõlblikuks piirkondade investeerimisprioriteedid, eriti sellised, mis avaldavad võimendavat mõju asjaomasele ranniku- ja mereturismi strateegiale, näiteks puudutab see investeeringuid eesmärgiga arendada lõbusõidulaevade ja mereturismi taristut, pidades eeskätt silmas ajalooliste rajatiste taastamist ja uuesti kasutusele võtmist (tsiviil- ja tööstusarhitektuuri pärand);

32.

peab vajalikuks kõigi olemasolevate vahendite, sh Euroopa Investeerimispanga laenude ja VKEde tagatiste kooskõlastatud ja tõhusat kasutamist ranniku- ja mereturismi edendamiseks ajavahemikus 2014–2020 eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi ning programmide „Horisont”, COSME, „Loov Euroopa” ja LIFE + raames;

33.

toonitab, et saared, äärepoolseimad piirkonnad ja muud kõrvalised sihtkohad sõltuvad tugevalt õhutranspordist ning mereühendustest, mis omakorda sõltuvad turistidest; turismikorraldajad märgivad, et nad peavad oma tegevuse lõpetama, kui transporditeenus kaob, ning transpordikorraldajad ütlevad, et nad lõpetavad tegevuse, sest turismiteenused kaovad. Seepärast on vaja edendada poliitikat, mis sellise nõiaringi lõhuks. Komitee on mures, et praegune majanduskriis ja turismi tugev hooajalisus halvendavad olukorda veelgi. Arvestades seda, et 90 % kaupadest ja toodetest, mida pärast kasutatakse saarte turismisektoris, transporditakse mereteed pidi ning vedu on tegelikult tulus vaid ühel suunal, tuleks lisaks arendada toetusmeetmeid selle tasakaalunihke lahendamiseks;

34.

kutsub sellega seoses komisjoni saarte eriolukorda kohaselt arvesse võtma, sest saared on peaaegu eranditult sõltuvad õhutranspordist. Eesmärk ei ole parandada ainult turistide juurdepääsu, vaid ka majandustegevust, millest saarte areng sõltub ja mis võib omakorda tulla kasuks turismisektorile (näiteks ei tohi saartel muid meetmeid võtmata suurendada lennundussektori CO2-heite maksu, sest lennuliiklus saartel on suletud turg). Nende teguritega tuleb eelkõige arvestada aruteludes, mis käsitlevad ühtset Euroopa taevast ning ELi suuniseid lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta, võimaldades lennujaamade taristusse investeerimise rahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondist.

35.

palub samuti võtta arvesse äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulikke erilisi piiranguid (eelkõige nende kaugust ja eraldatust teistest ELi piirkondadest), kui töötatakse välja ja rakendatakse ELi poliitikameetmeid, mis aitavad kaasa nende piirkondade ühendatusele välismaailmaga, kohandades asjaomaseid meetmeid nende eriolukorraga;

36.

väljendab kahetsust, et paljudel rannikupiirkondadel ei ole head ühendust sisemaa ning naaberpiirkondade ja -riikidega; nõuab strateegilist analüüsi mitme transpordiliigiga ühenduste kohta transpordisõlmede vahel (st lennujaamad, raudteejaamad, sadamad) ja naaberriikidega, et aidata reisijatel lihtsamini jõuda eri merepiirkondadesse või neid läbida;

37.

on jätkuvalt seisukohal, et ranniku- ja mereturismist peavad kasu saama kohalikud rannakogukonnad; seepärast nõuab komitee konkreetseid meetmeid kohaliku tööhõive, kohalike toodete kasutamise ja kohalike toidusüsteemide arendamise edendamiseks; leiab, et kohustus kohapeal tegutseda parandab ranniku- ja mereturismi pakkumiste tõhusust, kindlustab kohaliku tööhõive ja loob töökohti säästvas põllumajanduses, kalanduses ja teeninduses, aidates seega saavutada ELi sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning maaelu arengu eesmärke;

38.

märgib, et kohalikku merepärandit ei reklaamita paljudes Euroopa rannapiirkondades piisavalt; rõhutab, et mere- ja rannikupärandi kaitse tuleb ühitada kaubandus- või majandusarenguga, näiteks kaablite või torustiku paigaldamine, nafta ja gaasi uurimine ja kaevandamine/, söe või mineraalide kaevandamine, liiva või kruusa kaevandamine ning jäätmete ja prahi kõrvaldamine; leiab, et kohalike turismivaatamisväärsuste seas peavad silmapaistval kohal olema uppunud vrakid, veealused varemed, ajaloolised laevad ja sadamarajatised, traditsiooniline kalapüük ja kalastustavad ning muud seotud ametialad (traditsioonilistes laevatehastes peetud ametid, võrgumeistrid, konservide valmistajad jne);

39.

tõstab esile kalastusturismi kasutamata võimalusi ja leiab, et see võib rannikukogukondadele märkimisväärset kasu tuua, muutes kalastamise kasumlikuks, hoides alal kohalikke kalastustavasid ja mitmekesistades kohalikke sissetulekuallikaid;

40.

nõustub, et rannikupiirkondades, kus laevastik kasutab valikulisi ja traditsioonilisi kalapüügiviise, peaks EL toetama ja kaaluma vajalikke investeeringuid edendamaks kalastusturismi, mis võiks olla lisategevus kutselise kalapüügi kõrval, pakkudes kalastuskogukondadele täiendavat sissetulekut; kutsub riike ja piirkondi, kalandus- ja turismisektorit ning teisi sidusrühmi ületama juriidilisi ja haldustõkkeid, mis võivad takistada kalastusturismi arengut;

41.

kutsub komisjoni suurendama koostööd Euroopa Nõukoguga ja parandama teavet uute ja olemasolevate kultuuriradade kohta Euroopa rannikul ja neid tutvustama;

42.

toetab ranniku- ja merepiirkondade turismibüroode või -agentuuride liidu loomist. Liit oleks ranniku- ja merepiirkondade kutseorganisatsioonide koostöö- ja vahetusplatvorm ning aitaks koostada ja rakendada koostööprogramme, mille eesmärk on nende piirkondade edendamine;

43.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema konstruktiivses dialoogis kruiisiettevõtjatega, et tagada laevade varustamine kohalike toodetega ja püüda osa saada suuremast osast reisijate kulutustest, luues kruiisisadamas või selle ümbruses köitvamaid vastuvõtualasid, kus oleksid poed, baarid, restoranid ja kohalikud reisibürood, kes saaksid pakkuda säästlikkuse kriteeriumidele vastavaid mugavaid reise lähedalasuvate vaatamisväärsuste juurde;

44.

leiab, et ametiasutused võiksid aidata kohalikel ettevõtjatel reklaamida ja turustada oma pakkumisi, tagades teabe kättesaadavuse kohalike vaatamisväärsuste kohta mitmes keeles ning kindlustades reisijate ohutuse ja mugavuse. Laevade varustamine ja tootekorraldus selle sihtkohas on seotud laevaagentide tegevusega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad nendega koostööd tegema, et edendada toote kasutamist ja kohalikku täiendavat tegevust;

45.

nendib, et suured kruiisilaevad toovad sihtkohtadesse tohutuid rahvahulki, mis võib tekitada transpordiprobleeme kõigile pardalt tulevatele turistidele; tervitab terviklikke transpordikavasid ja kujundusprojekte, mis aitavad vastata suurte massidena saabuvate reisijate vajadustele ilma kohalikke elanikke häirimata;

46.

tunnistab merespordialade ja merenduse populaarsuse kasvu ning väljendab heameelt, et sageli korraldavad ja pakuvad neid kohalikud väikefirmad; leiab, et Euroopa selle valdkonna ühised standardid suurendaksid tarbijate usaldust ja parandaksid ohutust;

47.

palub komisjonil hinnata vajadust jahisadamate taristu arendamise ühise raamistiku järele; võttes arvesse asjaolu, et Euroopas on umbkaudu 4  500 väikelaevasadamat ja purjetamise populaarsus kasvab, soovitab komitee komisjonil korraldada uuringu ühiste standardite kohta, püüdes eelkõige määratleda piiratud liikumisvõimega inimeste juurepääsuga seonduvaid küsimusi, ohutusnorme ja väikesadamate kaikohtade arvu;

48.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kelle territooriumil asuvad jahisadamad, koostama üheskoos kohalike sidusrühmade ja turismikorraldajatega strateegiaid, et parandada nende sadamate ühendusi kogu piirkonnaga, õhutades niiviisi hobipurjetajaid tutvuma sadamataguse maaga ja avastama sealset pärandit ning edendades niisugust laeva- ja mereturismi näiteks jaht- ja mereklubide ning merekuurortide kaudu.