19.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/58

Raportöör:

Agnès Durdu (LU/ALDE) Wincrange’i kommuunivalitsuse liige

1.

rõhutab, et käesolevas arvamuses käsitletakse ELi eelarve III jagu ning mitte rubriiki V kuuluvaid halduskulusid;

2.

tuletab meelde, et komitee koostab juba teist korda omaalgatuslikku arvamust ELi iga-aastase eelarvemenetluse kohta;

3.

rõhutab asjaolu, et ELi iga-aastase eelarve koostamine mõjutab otseselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning nende eelarvet, olles oma olemuselt poliitiline ja strateegiline;

4.

tunneb kahetsust selle üle, et mitmeaastane finantsraamistik 2014-2020 võeti vastu kuuekuulise hilinemisega, võrreldes eelneva perioodiga 2007-2013, ning nendib, et see mõjutab keskpikas perspektiivis kulukohustuste assigneeringute vastuvõtmisvõimet ja makseprofiili;

5.

tunneb kahetsust selle üle, et Euroopa Komisjonil on kavas kinnitada oma iga-aastane eelarveettepanek 2015. aastaks alles 11. juunil, st peaaegu kaks kuud hiljem kui enne 2013. aastat. Selline edasilükkamine takistab eri pooltel, sh Regioonide Komiteel, väljendada oma arvamust õigeaegselt enne, kui nõukogu võtab oma seisukoha;

6.

tõdeb kahetsusega selliste statistiliste andmete puudumist, mis võimaldaksid Regioonide Komiteel täita oma nõuandvat rolli ning viia läbi liikmesriikide võrdlev analüüs. Selliste andmete abil saaks Regioonide Komitee paremini määratleda mitmetasandilise valitsemise tugevad ja nõrgad küljed ning teha ettepanekuid ELi eelarve maksimaalseks ärakasutamiseks;

7.

soovib kõnealuses kontekstis saada Euroopa Komisjonilt korrapärast ajakohastatud teavet ELi eelarve täitmise kohta;

8.

kordab Euroopa Komisjonile ka oma taotlust esitada võimalikult kiiresti:

9.

rõhutab paranduseelarvete suurt arvu viimastel aastatel ning leiab, et need kahjustavad iga-aastaste eelarvete head haldamist ja läbipaistvust;

10.

kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles ratsionaliseerima ja ühtlustama eelarveprojekti tehtavate muudatuste esitamist, et hõlbustada menetluse selgust, läbipaistvust ja seeläbi demokraatlikku kontrollimenetlust;

11.

meenutab kriisiolukorda, mis püsib enamikus ELi liikmesriikides, vaatamata majanduse elavnemise mõnedele märkidele, ning eelarvepiiranguid, millega puutuvad kokku riigi ja riigi tasandist madalama tasandi ametiasutused; rõhutab asjaolu, et 2015. aasta eelarvel võib olla arvestatav roll majanduse elavnemise tendentsi tugevdamisel, ELi tuleviku jaoks vajalike investeeringute tegemisel ning kriisi Euroopa kodanikele avaldatava mõju leevendamisel;

12.

meenutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määravat osa majanduse elavnemises ja Euroopa Liidu majanduslikus, sotsiaalses ja territoriaalses ühtekuuluvuses, arvestades asjaolu, et nemad teevad ühe kolmandiku avaliku sektori kulutustest ja kaks kolmandikku avaliku sektori investeeringutest ning et nad osalevad muu hulgas suurel määral ELi eelarve haldamises ja/või tarbimises, mis rõhutab ELi eelarve otsest mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvele, olles hea näide kahjuliku mõju kohta, mida kulukohustuste assigneeringute ülekandmine võiks reaalmajandusele avaldada;

13.

märgib, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tekitavad pettumust, ning et 2015. aasta eelarve mängib otsustavat rolli nende eesmärkide saavutamisel;

14.

rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku esimesel aastal – 2014. aastal – täidetud uued kulukohustused on väikesed ning et finantsraamistiku teine aasta – 2015. aasta – on uute mitmeaastaste programmide 2014-2020 edukal läbiviimisel otsustava tähtsusega; tuletab siiski meelde, et uuel eelarveaastal 2015 võib ette näha kulukohustuste assigneeringute vastuvõtmisvõime nõrka taset, mida raskendab eelkõige n+3 reegel, ning kutsub seega Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles võimalikult kiiresti kõiki partnerluslepinguid ja rakenduskavasid kinnitama, et võimaldada nende kiiret elluviimist;

15.

rõhutab investeeringute võimalikult suure ennetamise tähtsust selle võimaliku kahjuliku mõju leevendamisel, mida võib põhjustada nende koondamine perioodi lõppu, ning tunneb kahetsust, et Euroopa Komisjon ei näe sellele vaatamata ette muude kui ette nähtud programmidega, sh noorte tööhõive algatuse Horisont 2020, Erasmus + ja COSMEga seonduvate assigneeringute ennetamist oleks teretulnud. Investeeringuid võiks ennetada ka teiste selliste tsentraliseeritult hallatavate programmide puhul nagu nt Euroopa ühendamise rahastu (ja eelkõige energiavõrgud) puhul. Arvestades et detsentraliseeritult hallatavate programmide rakendamine nõuab aega, siis ei saa neid ennetada 2014.-2015. aastal;

16.

on teadlik noorte töötusega seotud probleemi ulatusest ja palub Euroopa Komisjonil selgitada noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud kuue miljardi euro kasutamise üksikasju, mis peaks olema koondatud aastatele 2014-2015, ning partnerluslepete ja riiklike rakenduskavade vastastoimet noortegarantii elluviimisel; väljendab kahtlust seoses suutlikkusega kasutada ära kuue miljardi euro suurust abi aastatel 2014-2015, arvestades rakenduskavade elluviimisega seonduvat hilinemist ja nende liikmesriikide vähest arvu, kes otsustasid kulusid 1. septembril 2013 ennetada; rõhutab kõnealuses kontekstis vajadust koostada 2015. aasta alguses kõnealuse algatuse elluviimise vahearuanne; kutsub Euroopa Komisjoni üles selgitama, millised on selle pikaajalise ülesande täitmiseks eraldatud summad alates 2016. aastast; jagab Euroopa Parlamendi seisukohta, mille kohaselt tuleks kõiki rahastamisvõimalusi, sh mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste üldist marginaali, analüüsida, et võimaldada kõnealuse eelarverea jätkusuutlikkust pärast 2015. aastat;

17.

taotleb konkreetse eelarverea loomist Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna tehnilise abi jaoks, järgides 2014. aastal Läänemere makropiirkonna ja Doonau makropiirkonna jaoks loodud eelarverea näidet, nähes mõlemale piirkonnale 2014. aastal ette 2,5 miljardi euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringuid.

18.

tunneb kahetsust maksmata arvete kuhjumise (23,4 miljardit eurot üksnes kolme struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi kohta 2013. aasta lõpus) ja selle probleemi pideva teravnemise üle viimastel aastatel; märgib, et see ei ole aktsepteeritav, et Euroopa Komisjon ei suuda täita oma kulukohustusi, ning et toetusesaajatele ei ole võimalik maksta hüvitisi makseteks ettenähtud assigneeringute ebapiisavuse tõttu, tunneb heameelt, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kasutada kõiki mitmeaastase finantsraamistiku raames 2015. aastaks makseteks ettenähtud assigneeringuid; tunneb siiski tõsist muret selle pärast, et makseteks ette nähtud assigneeringute ebapiisavus ja rahavoogudega seonduvad piirangud ei võimalda komisjonil tõenäoliselt kiirelt hüvitada kõiki maksetaotlusi, mis võib põhjustada märkimisväärseid probleeme piirkondades;

19.

tunneb kahetsust selle üle, et makseteks ettenähtud assigneeringute ülemmäär ei võimalda ELil tulla toime hädaolukordadega, sh näiteks humanitaarabi poliitikameetmete valdkonnas, kus humanitaarorganisatsioonide tööd mõjutab maksete hilinenud tasumine. Kõnealuste organisatsioonide tasumata arved ulatusid 2013. aasta lõpus 160 miljonile eurole;

20.

väljendab pidevalt kasvavate täitmata kulukohustuste kontekstis oma muret kulukohustuste assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel laiuva lõhe üle; kritiseerib ELi struktuursest eelarvepuudujääki ja palub Euroopa Komisjonil koostada selge tegevuskava selle kohta, kuidas taastada ülejäänud eelarveaastate jaoks perioodil 2014-2020 eelarvetasakaal, ning viitab sellega seoses Regioonide Komitee arvamusele ELi eelarve täitmise kohta (raportöör Adam Struzik);

21.

tunneb heameelt, et 2015. aasta eelarve projektis peetakse väga oluliseks 2014. aasta eeskujul 2007–2013. aastal tehtud kulukohustuste makseid, et vältida maksete hilinenud tasumist ning suuta tasuda aastate 2014–2020 arved täies ulatuses 2016. aastast alates;

22.

teeb ettepaneku prioriseerida tagasimakseid liikmesriikidele, kes on kõige enam kannatanud majanduskriisi all ja kellelt EL on valitsemissektori võla ja eelarvetasakaalu häirete vähendamiseks nõudnud silmatorkavaid jõupingutusi ning kellel on kõige enam vaja ELi toetust majanduskasvu toetamiseks ja kõige haavatavamate kodanike abistamiseks;

23.

tunneb kahetsust selle pärast, et 2015. aasta eelarve projektis ei ole ette nähtud marginaalide kasutamist ettenägematute väljaminekute katteks, mis võiks aidata lahendada rahavoogudega seonduvaid probleeme ja lihtsustada kiiret maksetaotluste hüvitamist;

24.

taotleb 2014. ja 2015. aasta majanduskasvu ja tööhõive jaoks ette nähtud üldmarginaali kasutamist 2016. aastast ühtekuuluvuspoliitikaga seonduva eelarverubriigi jaoks;

25.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu presidentide volitusel loodi ELi omavahendite kõrgetasemeline töörühm, et parandada ELi eelarvetulude praegust süsteemi, mis on näidanud oma piiratud võimalusi. Seda süsteemi on esmatähtis reformida, et muuta ELi eelarve vähem sõltuvaks liikmesriikide otsetoetustest, suurendades ELi omavahendeid ning lihtsustades selliselt makseteks ettenähtud assigneeringute üle peetavaid läbirääkimisi;

26.

kordab oma taotlust korraldada lähiaastate eelarvete üle konsulteerimine Regioonide Komiteega;

27.

soovib, et käimasoleva eelarveaasta ja tulevate eelarveaastate jooksul oleks Regioonide Komiteel võimalik osaleda eelarve täitmise hetkeseisu ja perspektiivide üle peetavatel institutsioonidevahelistel koosolekutel, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa punktis 36;

28.

taotleb 60-päevast maksetähtaega reguleeriva õigusraamistiku läbivaatamist, et muuta see ühiselt hallatavate programmide jaoks siduvaks ning et kõnealuse maksetähtaja mittejärgimise korral kehtestataks riiklikele ametiasutustele rahaline karistus.