24.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/59

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XVII jaotise artiklit 173 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 157), mis käsitleb ELi tööstuspoliitikat ja viitab muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

—

võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava“ (COM(2013)0407),

—

võttes arvesse 10. juuni 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the steel industry“ (terasetööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt (1),

—

võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tööstuspiirkondade piirkondlike strateegiate kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatist „Roheline raamat. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“ (COM(2013)0169),

—

võttes arvesse 12. veebruari 2013. aasta kõrgetasemelise ümarlaua soovitusi Euroopa terasetööstuse tuleviku kohta (3),

—

võttes arvesse oma 4. veebruari 2013. aasta arutelu komisjoni avalduse üle Euroopa tööstuse taastumise teemal praeguste raskuste taustal (2013/2538(RSP)),

—

võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi terasetööstuse kohta (4),

—

võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis“ (COM(2012)0582),

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks (5),

—

võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta teatist „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed“ (COM(2012)0299),

—

võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet“ (COM(2011)0642),

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta (6),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava) (7),

—

võttes arvesse komisjoni 29. veebruari 2012. aasta teatist „Toorainete kättesaadavus Euroopa heaoluks tulevikus. Ettepanek tooraineid käsitlevaks Euroopa innovatsioonipartnerluseks“ (COM(2012)0082),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 13. detsembri 2011. aasta töödokumenti, mis käsitleb vähese CO2-heitega energiatehnoloogiate tegevuskava (SEC(2011)1609),

—

võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2013. aasta arvamust (8),

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 28. novembri 2013. aasta arvamust (9),

—

võttes arvesse Eurofondi uuringut sotsiaalpartnerite organisatsioonide kohta terasetööstuses,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0028/2014),

A.

arvestades, et pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivusaja lõppemist reguleeritakse Euroopa söe- ja terasetööstust ELi lepingu sätetega;

B.

arvestades, et Euroopa söe- ja terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse alus;

C.

arvestades, et Euroopa terasetööstus on maailmas suuruselt teisel kohal ja on strateegilise tähtsusega paljude Euroopa oluliste tööstusharude jaoks, nagu maismaa- ja meretransport, ehitus, masinatööstus, elektrilised kodumasinad, energeetika ja kaitsetööstus;

D.

arvestades, et ELi osakaal ülemaailmses terasetoodangus on viimase kümne aasta jooksul vähenenud poole võrra, kusjuures Hiinas toodetakse praegu ligi 50 % maailma terasest;

E.

arvestades, et ülemaailmne nõudlus terase järele eeldatavasti suureneb pikas perspektiivis ja teras on Euroopa tööstuse väärtusahelates ka edaspidi väga oluline materjal ning seetõttu on Euroopa Liidu huvides säilitada selle omamaine tootmine;

F.

arvestades, et Euroopa Liit peaks edendama tööstustoodangu arendamise poliitikat kõigis liikmesriikides, et kaitsta töökohti ELis ja tagada, et praegune 15,2 %-line tööstustoodangu osakaal SKPst tõuseb 2020. aastaks vähemalt 20 %-le;

G.

arvestades, et ELi terasetööstus on oluline tööandja, tagades otseselt 350 000 töökohta ja mitu miljonit töökohta seotud tööstusharudes, sealhulgas ringlussevõtu tarneahelas; arvestades, et igat liiki restruktureerimine mõjutab suurel määral asjaomast geograafilist piirkonda;

H.

arvestades, et teiste sektoritega võrreldes on töösuhted terasetööstuses väga rangelt korraldatud; arvestades, et see omapära avaldub kõrges ametiühingutesse kuuluvuse tasemes, tugevates tööandjate organisatsioonides, milles on samuti palju osalejaid, ning kollektiivläbirääkimiste suures ulatuses; arvestades, et see kajastub Euroopa tasandil, kus terasetööstus on olnud sotsiaalsete partnerlussuhete arendamisel esirinnas (10);

I.

arvestades, et vaatamata Euroopa terasetööstuse jätkuvatele pingutustele teadus- ja arendustegevuse vallas ning tema investeeringutele eesmärgiga vähendada keskkonnamõju ja optimeerida ressursitõhusust, on Euroopa terasetööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ohus mitme teguri koostoime tõttu:

J.

arvestades, et terasesektori kumulatiivsete kulude hindamise tulemused näitavad, et ELi eeskirjade täitmine mõjutab märkimisväärset osa ELi terasetootjate kasumimarginaalist;

K.

arvestades, et on näha, et ELi keskkonna- ja energiapoliitika loob raua- ja terasetööstuse jaoks keerulise ärikeskkonna, eelkõige seetõttu, et energia hind tõuseb ja ELi tootmine muutub maailmaturul konkurentsivõimetuks;

L.

arvestades, et energiakulud moodustavad kõigist tegevuskuludest kuni 40 % ja et elektrienergia hinnad ELi tööstuslike lõpptarbijate jaoks piiravad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet globaliseerunud turul;

M.

arvestades, et terase- ja eelkõige eriteraste tööstus on täies ulatuses ülemaailmne ja kolmandad riigid pakuvad Euroopale tõsist konkurentsi, samal ajal kui Euroopas on tootmiskulud kõrgemad ELi ühepoolse kulukoormuse tõttu, mille põhjuseks on peamiselt ELi energia- ja kliimapoliitika, mille tagajärjeks on olukord, kus ELis on gaasihinnad kolm kuni neli korda ja elektrihinnad kaks korda kõrgemad kui USAs;

N.

arvestades, et EList eksporditakse terasejäätmeid rohkem kui sinna imporditakse ning seega jääb EL ilma olulisest kogusest väärtuslikust teisesest toorainest ja sageli saab sellest kasu nende riikide terasetööstus, kus keskkonnaalased õigusaktid jäävad ELi omadest maha; arvestades, et ELi terasetööstus sõltub toormaterjali impordist, samal ajal kui 40 %-le ülemaailmsest tööstustoormest kehtivad ekspordipiirangud ning Euroopa ekspordib suuri terasejäätmete koguseid, kui paljud riigid terasejäätmete eksporti piiravad;

O.

arvestades, et terasesektori tööhõive väljavaated põhjustavad suurt muret, sest viimaste aastate jooksul on võimsuse vähenemise või tehaste sulgemise tõttu Euroopas kadunud rohkem kui 65 000 töökohta;

P.

arvestades, et praegune kriis põhjustab suuri sotsiaalseid raskusi töötajatele ja kriisis kannatada saanud piirkondadele, ning arvestades, et ettevõtted, kes viivad läbi ümberstruktureerimisi, peaksid toimima sotsiaalselt vastutustundlikult, sest kogemused on näidanud, et ilma piisava sotsiaaldialoogita ei ole suudetud ümberstruktureerimist edukalt läbi viia;

Q.

arvestades, et praegune kriis on toonud maailmas kaasa terase ületootmise; arvestades, et 2050. aastal eeldatavasti siiski suureneb terase ja muude metallide kasutamine kaks või kolm korda võrreldes praegusega ja Euroopa terasetööstus peab selles „surmaorus“ järgmistel aastatel ellu jääma, investeerima ja suurendama oma konkurentsivõimet;

R.

arvestades, et selleks, et ümberstruktureerimine oleks majanduslikult edukas ja sotsiaalselt vastutustundlik, peab see kuuluma pikaajalisse strateegiasse, mille eesmärk on kindlustada ja tugevdada ettevõtte pikaajalist jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet;

1.

peab komisjoni Euroopa terasetööstuse tegevuskava kiiduväärseks, sest see aitab oluliselt vältida edaspidi terasetootmise ümberpaigutamist väljapoole Euroopat;

2.

peab kiiduväärseks komisjoni lähenemisviisi jätkata dialoogi ELi institutsioonide, tööstusharu tegevjuhtide ja ametiühingute vahel, kasutades selleks teraseküsimustega tegeleva kõrgetasemelise ümarlaua vormi ja Euroopa valdkondlikke sotsiaaldialoogi komiteesid;

3.

väljendab heameelt kõrgetasemelise terasetöörühma asutamise üle, ehkki avaldab kahetsust, et selle koosolekud ei toimu sageli, vaid ainult kord aastas; peab tingimata vajalikuks, et piirkondlikud ja kohalikud asutused osaleksid tihedalt kaasatud, see hõlbustaks ja toetaks kõrgetasemelise terasetöörühma töös Euroopa nende piirkondade osalemist, kus asuvad terasetootmisettevõtted, et edendada koostööd, teabevahetust ja parimate tavade jagamist liikmesriikide peamiste sidusrühmade vahel;

4.

rõhutab, et Euroopa kehtiv konkurentsi- ja riigiabiõigus tagab terasesektorile stabiilsed raamtingimused; kutsub komisjoni üles konkurentsimoonutusi ka edaspidi otsustavalt uurima ja nende eest karistama;

5.

toonitab, et jätkusuutlik majanduskasv sõltub tugevast Euroopa tööstusest, ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid peamiste terast kasutavate sektorite strateegilist arendamist, stimuleeriksid investeerimistingimusi, sh teaduse, innovatsiooni ja oskuste arendamiseks, looksid stiimuleid tõhusateks ja õiglasteks tootmisprotsessideks (nt kasutades standardimist ja riigihankepoliitikat), tugevdaksid siseturgu ja edendaksid Euroopa taristu arendusprojekte koostöös kõigi sidusrühmadega;

6.

on seisukohal, et ehitus on üks tähtsamaid terase tarbimise sektoreid, mistõttu on vaja teha ELi tasandil põhjalik uuring, kuidas ehitussektorit stimuleerida riiklike ehitustööde suurendamisega, arendada tuleks mitte ainult kommunikatsiooni- ja transporditaristut, vaid ka selliseid sektoreid nagu haridus, kultuur ja avalik haldus, samuti keskkonnasäästlikku ehitamist ja energiatõhusust;

7.

juhib tähelepanu, kui oluline ja soovitatav on sõlmida Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, et suurendada terase kaubandust ja nõudlust peamistes sektorites, ning seetõttu rõhutab, et need partnerlusläbirääkimised ei tohiks ohustada ELi tööstuse konkurentsivõimet üheski neis sektorites;

8.

palub komisjonil luua teraseturu analüüsi põhjaliku vahendi, mille abil võiks saada täpset teavet terase ja ringlussevõtu pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas ning mille puhul tehtaks vahet selle turu arengu struktuurilistel ja tsüklilistel osadel; on veendunud, et teraseturu järelevalve võib aidata märkimisväärselt parandada terase- ja terasejäätmete turu läbipaistvust ning olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud;

9.

palub komisjonil kasutada seda turuanalüüsi vahendit, et ennetada riske ja uurida, kuidas tehaste sulgemine mõjutab sektori taastumist;

10.

on veendunud, et komisjon, liikmesriigid, tööstussektor ja ametiühingud peaksid tegutsema koos, et terasesektoris jätkuks ja tuleks juurde kvalifitseeritud töötajaid, andekaid kõrgelt kvalifitseeritud teadlasi ja juhte, samuti praktikasüsteemide kaudu noori andekaid inimesi, see tagaks dünaamilise ja innovaatilise tööjõu; tuletab meelde, et piirkondade ülikoolide ja tööstusvaldkonna uurimisinstituutide tipptasemel pädevus on väga tähtis selleks, et luua konkurentsivõimelisele terasetööstusele piirkonnas vajalikud tingimused; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid, et vältida eksperditeadmiste kadu ja minimeerida töökohtade arvu vähenemist; nõuab muutuste paremat kavandamist ja juhtimist, selleks tuleks edendada koolitust, ajakohastada oskusi ja toetada ümberõpet; väljendab muret selliste süsteemsete lahenduste puudumise pärast, mis oleksid suunatud põlvkondade vahetumisele ning oskuste nappusele tulevikus, samuti on mures oskusteabe ja pädevuse vähenemise pärast ning rõhutab, et vaja on hoida ja arendada tööjõudu ja oskusi, mis on väga olulised sektori tulevase konkurentsivõime jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks programmi „Erasmus kõigile“ ja „Erasmus ettevõtjatele“ kaudu valdkondlike oskuste ühendusi, mis oskuste vajaduste ja nende edasiarendamise andmete põhjal võtavad endale kohustuse töötada välja ja rakendada koolitusprogramme ja ühised meetodid, mille hulka kuulub ka väljaõpe töökohal; nõuab meetmete võtmist, et tugevdada vahendeid, millega aidata töötajaid ja edendada kutseõpet, et pärast ettevõtete ümberstruktureerimist abistada sektori töötajaid ja hõlbustada neil uue töökoha leidmist;

11.

on arvamusel, et toimiva tööstuspoliitika puudumise tagajärjeks on see, et Euroopa tööstus kaotab erakordselt kõrgete energiakulude tõttu pikemas perspektiivis oma konkurentsivõime; märgib, et energia ja tooraine kõrged kulud ei ole tingitud ainult vajadusest importida neid tooteid kolmandatest riikidest, vaid ka sisemistest teguritest; nõustub komisjoniga, et käsilolev terasetööstuse rekonstrueerimine on kaasa toonud ühiskondlikke probleeme, mis tulenevad töökohtade vähenemisest;

12.

nõuab, et uues Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse strateegias ning pensione ja muid sotsiaalhüvitisi käsitlevates poliitikadokumentides võetaks arvesse terasetööstuse tootmisprotsessist tulenevat töö raskust ja stressi töötajate ja alltöövõtjate jaoks (11); rõhutab, et terasesektori töötajatel on suurem tõenäosus kogeda oma töise tegevuse tagajärjel tööpinget, füüsilisi ohtusid ja terviseprobleeme kui ELi 28 riigi töötajatel keskmiselt;

13.

väljendab heameelt töötajate esindajatega toimuva sotsiaaldialoogi üle ja selle üle, et on olemas täiendavad sotsiaaldialoogi struktuurid (formaalsed ja mitteformaalsed), nagu töörühmad, juhtkomiteed jne, mis võimaldavad töötajate ja tööandja suuremat lävimist;

14.

rõhutab, et Euroopa terasesetööstuses sotsiaaldialoogi süvendamiseks tuleb arvesse võtta sektori eripära, nagu töö raskus terase tootmises, tööjõu omadused, keskkonnaprobleemid, tehnoloogilise innovatsiooni levik ja Euroopa terasetööstuses toimuv märkimisväärne ümberstruktureerimine;

15.

toonitab, et tegevuskava rakendamisel tuleks käsitleda ka majanduskriisi lühiajalist mõju sektori tööjõule ja konkurentsivõimele, ning kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult võimsuse vähenemist ja tehaste sulgemist Euroopas; on seisukohal, et ELi fonde ei tohiks kasutada teatavate käitiste äritegevuse säilitamiseks, sest see moonutaks terasetootjatevahelist konkurentsi ELis, vaid ainult selleks, et leevendada sulgemiste ja kärbete mõju töötajatele ning edendada noorte tööhõivet sektoris;

16.

rõhutab, et nõudluse vähenemine ei tohi liikmesriikide seas põhjustada kõlvatut konkurentsi töökohtade pärast; nõuab sellega seoses üleeuroopalist lahendust;

17.

kutsub komisjoni üles edendama meetmeid, mille eesmärk on säilitada terasetootmine Euroopas ja tagada vastav tööhõive tase, ning edendama meetmeid, et ennetada ja ära hoida tehaste sulgemist Euroopas;

18.

palub komisjonil kasutada viivitamatult ja täielikult ELi rahalisi vahendeid, et vähendada tööstuse ümberstruktureerimise sotsiaalset mõju; nõuab eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi täielikku kasutuselevõttu;

19.

on veendunud, et töötajate osalemine innovatsiooni- ja restruktureerimistegevuses on majandusedu parim tagatis;

20.

rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja oskustega inimeste järele, et toime tulla üleminekuga säästvamatele tootmisprotsessidele ja toodetele, ning nõuab Euroopa koolitus- ja haridusstrateegia koostamist; tervitab tehnilise kutsehariduse ja koolituse projekti terasesektori keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta (12), mille raames terasetööstuse ettevõtted, teadusinstituudid ja sotsiaalpartnerid uurisid ühiselt, millised oskused on vajalikud keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks; kutsub komisjoni üles toetama rohkem projekti tulemuste elluviimist;

21.

kutsub komisjoni üles koostama restruktureerimiskava, mis kindlustab ja loob häid töökohti ja tööstustegevust Euroopa piirkondades;

22.

täheldab, et asjaolu tõttu, et Euroopa on piiratud ressurssidega maailmajagu, on energiahinnad ELis viimastel aastatel järsult tõusnud, põhjustades ELi tööstuse ülemaailmse konkurentsivõime märgatavat langust; tunnistab, et energiahinnad on terasetööstuse ja muude energiamahukate tööstusharude kõige olulisem kuluartikkel; on veendunud, et ühtse energiaturu tõhus toimimine, mille aluseks on eelkõige hindade läbipaistvus, on vajalik eeltingimus, kui terasetööstust tahetakse varustada kindla ja säästva energiaga, millel on jõukohane hind; rõhutab tõsiasja, et puuduvad piiriülesed ühendused tuleks välja arendada ja kehtivaid õigusakte tuleb täielikult rakendada, et saada kasu Euroopa ühtsest energiaturust; toetab komisjoni lubadust teha jõupingutusi, et vähendada erinevust ELi tööstuse ja tema peamiste konkurentide vahel seoses energiahindade ja kulude lõhega, võttes arvesse üksikute liikmesriikide strateegiaid ja võimaldades riikidel täita oma konkreetseid riiklikke nõudeid; on seisukohal, et komisjon peaks sel eesmärgil esitama 12 kuu jooksul konkreetsed ettepanekud;

23.

rõhutab, et komisjon peaks konkreetsemalt ja üksikasjalikumalt käsitlema kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning et kliima- ja energiapoliitika eesmärgid aastaks 2030 peavad olema ELi tööstussektorite jaoks tehniliselt ja majanduslikult teostatavad ning et edukaimatel ei tohiks olla kliimapoliitikast tulenevaid otseseid ega kaudseid lisakulusid; rõhutab, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevad sätted peaksid ette nägema 100 % tasuta eralduse tehniliselt saavutavate sihteesmärkide raames, kohaldamata seejuures kasvuhoonegaaside heite ülekandumise sektorite suhtes vähendustegurit;

24.

innustab komisjoni välja töötama strateegiad vähese CO2-heitega energialiikide kasutusele võtmiseks, et edendada nende kiiret lülitamist elektriturule;

25.

usub, et toetada tuleks investeeringuid tehnoloogiatesse, mis suurendavad sisendenergia ja energia tagasisaamise kasutust, näiteks optimeerides protsessigaaside ja heitsoojuse kasutust, neid võiks kasutada auru ja elektri tootmiseks;

26.

peab vajalikuks pöörata rohkem tähelepanu pikaajalistele lepingutele elektritarnijate ja tööstustarbijate vahel, vaja oleks alandada energiakulusid ja parandada rahvusvahelisi energiavõrke, mis on väga tähtis ELi ääremaade jaoks, et aidata vältida tootmise üleviimist kolmandatesse riikidesse ja ühes liikmesriigist teise; toonitab, et pikaajaliste energialepingute sõlmimine võib leevendada energiahindade kõikumise riski ja aidata alandada tööstustarbijate jaoks elektrihindu; kutsub komisjoni üles koostama suuniseid pikaajaliste energiavarustuse lepingute konkurentsiaspektide kohta;

27.

ergutab komisjoni töötama välja strateegiad, et kulutõhusal viisil kasutusele võtta vähese CO2-heitega energiaallikad ja järk-järgult kaotada subsiidiumid, et soodustada selliste energialiikide kiiret integreerimist elektriturule; on seisukohal, et seni peaks olema võimalik energiamahukate tööstusharude üldised elektrilisamaksu kulud tasaarvestada, kui need on kulud, mida ei pea kandma konkurendid väljaspool ELi;

28.

toonitab, et energiavarustuse kindlus on terasetööstuse oluline eeltingimus; kutsub liikmesriike üles rakendama täiel määral kolmandat energiapaketti; kutsub liikmesriike üles tagama kindla energiavarustuse ning arendama sel eesmärgil vajalikke energiataristu projekte ja pakkuma investoritele asjakohaseid stiimuleid, et vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest; julgustab komisjoni edendama maagaasi allikate ja tarneteede mitmekesistamist ning hakkama koordineerima ja toetama veeldatud maagaasi tarneteede ohutusmeetmeid; palub komisjonil viia läbi põhjaliku hindamise elektritootmise piisavuse kohta ja koostada suunised, kuidas säilitada elektrivõrkude paindlikkus;

29.

palub komisjonil esitada aruande, milles jälgitakse arengut üksustes, mille olemasolu on ohus, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2012. aasta resolutsioonis ELi terasetööstuse kohta;

30.

tuletab meelde, et Euroopa terasetööstus on alates 1990. aastast vähendanud oma koguheidet 25 %; märgib, et terase saab täielikult uuesti ringlusse võtta, ilma et kvaliteet langeks; tunnistab, et terasetoodetel on tähtis osa üleminekul teadmistepõhisele, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele; rõhutab, et tähtis on püüda veelgi vähendada terasetööstuse koguheidet;

31.

on veendunud, et Euroopa terasetootmist tuleks jätkata terasetootmise kestliku mudeli abil; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks Euroopa säästlikkuse standardid ja propageeriks neid, nagu näiteks terasest ehitustoodete märk SustSteel;

32.

rõhutab, kui tähtsal kohal on logistikakulud, eriti laevandussektoris, samuti toorainega varustamine, tarnekindlus ja majanduskasv seoses sadamaarendusega;

33.

on seisukohal, et EL peab mitmekesistama tooraine sisseveo- ja jaotuskohti, sest Euroopa terasetööstuse jaoks on ülitähtis vältida tooraine sisseveol sõltuvust ühest ainsast sadamast; on seisukohal, et tuleks luua jaotuspunkt mineraalide transportimiseks Lõuna- ja Ida-Euroopasse;

34.

tunnistab rauamaagist terase tootmise tähtsat rolli ELis, võttes arvesse terasetootmise kasvu maailmas ja paljudes Euroopa väärtusahelates vajamineva erikvaliteedi tootmist; rõhutab, et terase tootmine terasejäätmetest vähendab energiatarbimist ligikaudu 75 % ja aitab säästa ligikaudu 80 % sisendtoorainest; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa terasejäätmete turu tõhusa toimimise, parandades vanametalliturgude toimimist, võideldes ebaseadusliku vanametalliekspordi vastu, mille tõttu Euroopa majandus kaotab väärtuslikku toorainet, ning suurendades liikmesriikide suutlikkust kontrollida jäätmesaadetisi jäätmeveo määruse alusel; julgustab edasi arendama terasejäätmete ringlussevõttu, selleks tuleks terasejäätmeid maksimaalselt koguda ja kasutada ning parandada nende kvaliteeti, sest see aitab tagada tooraine kättesaadavuse, vähendada energiasõltuvust, vähendada heidet ja edendada ringmajandust; toetab komisjoni algatust uurida ja kontrollida jäätmesaadetisi, et vältida vanametalli ebaseaduslikku eksporti sageli riikidesse, kus keskkonnaõigus ei ole ELi omaga võrreldav;

35.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks tervikliku lähenemisviisi, mis puudutab kliimamuutuse, keskkonna-, energia- ja konkurentsivõimepoliitikat, arvestades seejuures sektoripõhiseid eripärasid; on seisukohal, et regulatsioonide väljatöötamisel peaks komisjon püüdma saavutada sünergiat, mis võimaldaks kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist, toetades samal ajal konkurentsivõime ja tööhõive eesmärke ning vähendades kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ja tootmise ümberpaigutamise riske;

36.

kutsub komisjoni üles viima kasvuhoonegaaside heite ülekandumise nimekirja järgmise läbivaatamise läbi avatud ja läbipaistval viisil, arvestades Euroopas toodetud terase rolli kliimamuutuse leevendamisel ja elektrihindade kaudset mõju konkurentsile; palub tungivalt komisjonil tagada, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevad sätted kehtiksid ka edaspidi ning terasetööstus jääks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise nimekirja;

37.

toonitab, et kliimapoliitika raamistikus aastani 2030 tuleb arvesse võtta sektorite erinevusi, tehnoloogilist teostatavust ja majanduslikku elujõulisust ning põhimõtteliselt ei tohiks sellega kaasneda tõhusamatele tööstusrajatistele lisakulusid;

38.

peab murettekitavaks mõju, mida komisjoni hiljutine otsus liikmesriikide rakendusmeetmete kohta kolmandal heitkogustega kauplemise perioodil võib avaldada tööstusele sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise tõttu, mis näitab, et tööstus ei suuda eesmärki saavutada isegi praegu Euroopas parima olemasoleva tehnoloogia kasutamise korral, nii et isegi Euroopa kõige tõhusamatel käitistel võib tekkida lisakulusid;

39.

rõhutab tõhusa ja usaldusväärse infrastruktuuri tähtsust terasetööstuse arengu jaoks ning tuletab meelde, et 65 % maailma terasetoodangust põhineb jätkuvalt maagil, mistõttu investeeringud asjakohasesse infrastruktuuri, mis hõlmab kogu ahelat alates kaevandustest kuni terasetehaste ja eksporditurgudeni välja, mõjutavad märkimisväärselt konkurentsivõimet eriti hõreda asustusega riikides;

40.

on seisukohal, et kaubandusläbirääkimised peaksid edendama liidu ja liikmesriikide majanduslikke ja strateegilisi huve ning järgima vastastikkuse põhimõtet, mille kohaselt võetakse arvesse selliseid kaalutlusi nagu pääs uutele turgudele, tooraine kättesaadavus, kasvuhoonegaaside heite ja investeeringute ülekandumise oht, võrdsed tingimused ja oskusteabe leke; on seisukohal, et strateegiates tuleks kajastada erinevusi arenenud riikide, suurte areneva turumajandusega riikide ja vähim arenenud riikide majanduste vahel; rõhutab, et juurdepääs uutele eksporditurgudele kiire kasvuga majandusruumides, kus saab Euroopas toodetud terast müüa kaubandustõketeta, on määrava tähtsusega Euroopa terasetööstuse kasvu- ja arengupotentsiaali jaoks; taunib asjaolu, et mõned ELi kaubanduspartneritest rakendavad ebaõiglasi ja piiravaid meetmeid, nt investeerimispiirangud ja kodumaist terasetööstust kaitsvad eelistused riigihangetes, mis takistavad ebaõiglaselt ELi teraseeksporti; taunib samuti asjaolu, et alates ülemaailmse kriisi algusest 2008. aastal kasutavad paljud kolmandad riigid oma terasetööstuse toetamiseks üha tugevamaid protektsionistlikke meetmeid;

41.

kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis märgatavalt parandavad Euroopa terase ja terasetoodete ekspordi- ja turulepääsu võimalusi;

42.

toetab komisjoni ettepanekut viia enne vabakaubanduslepingute sõlmimist läbi mõjuhindamine, sh terase kohta, arvestades ELi tootmise väärtusahelat ja Euroopa tööstust ülemaailmses kontekstis; palub komisjonil korrapäraselt hinnata nii jõustunud kui ka läbirääkimisetapis olevate lepingute kumulatiivset mõju konkreetsete ja kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, sh selles suhtes, kuidas on kaasatud sidusrühmad;

43.

nõuab, et komisjon tagaks, et kõigist käimasolevatel ja tulevastel kaubandusläbirääkimistel võetavatest ning kehtivates ja tulevastes kaubanduslepingutes fikseeritud kohustustest peetaks tõepoolest kinni; kutsub komisjoni üles võitlema kolmandatest riikidest lähtuva kõlvatu konkurentsi vastu ning kasutama komisjoni käsutuses olevaid asjakohaseid meetmeid, nagu kaubanduse kaitsevahendid või vajaduse korral WTO vaidluste lahendamise mehhanism, proportsionaalselt, kiiresti ja tõhusal viisil; kutsub komisjoni üles võitlema kolmandate riikide ebaõiglase protektsionismi vastu ning tagama Euroopa ettevõtete turulepääsu ja tooraine kättesaadavuse;

44.

juhib tähelepanu sellele, et terasetööstus on kaubanduse kaitsemeetmete kõige sagedasem kasutaja; väljendab muret seoses pika ajaga – keskmiselt kaks aastat –, mida komisjon vajab dumpinguvastaste meetmete algatamiseks, samal ajal kui USA puhul on selle ajavahemiku pikkuseks vaid kuus kuud; palub komisjonil võtta meetmeid tagamaks, et ELil oleksid tulemuslikud kaubanduse kaitsemeetmed, mida saab kiirelt kasutusele võtta ja mis võimaldavad ELil dumpingujuhtumite korral ruttu tegutseda, nagu seda nõuab halastamatu konkurents, millega Euroopa tööstus peab globaliseerunud majanduses toime tulema;

45.

nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks, et süsteem „Surveillance 2“ pakub vähemalt samu järelevalve- ja kontrollitagatisi ebaausate subsiidiumide ja dumpingu vastu nagu teatavate raua- ja terasetoodete impordi eelneva järelevalve süsteem, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1241/2009;

46.

rõhutab, et terasetoodete õiglane kaubandus saab toimida üksnes peamisi töötajate õigusi ja keskkonnanorme järgides;

47.

on seisukohal, et Euroopa ettevõtted kolmandates riikides peaksid samuti rakendama ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja töötajate kaasamisega seotud ELi standardeid ning et piirkondlikku arengut tuleks edendada;

48.

ergutab komisjoni rakendama esildatud meetmeid, et tagada juurdepääs koksisöele;

49.

palub komisjonil edendada finantsturge reguleeriva raamistiku reformi, et ära hoida spekulatiivseid hinnakõikumisi, tagada hinnakujunduse läbipaistvus ja parandada nii terase kui ka toormaterjali tarnekindlust;

50.

nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks Euroopa terast õigusaktidega, et sertifitseerida roostevaba terase lõppkasutus ja selle keemiline ja füüsikaline koostis, muu hulgas kehtestades see tarvis terasega seotud toodete jaoks kvaliteedisertifikaadi, millega saab kaitsta Euroopa toodangut sertifitseerimata toodete eest;

51.

toetab komisjoni ettepanekut võtta meetmeid, et võidelda terasetoodete ebaseaduslike turgude vastu; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid võimalikke meetmeid, kuidas võidelda käibemaksust kõrvalehoidumisega;

52.

märgib, et läbimurdetehnoloogiate ulatuslik levitamine on hädavajalik 2050. aasta tegevuskavas ette nähtud CO2-heite vähendamise plaani täitmiseks; peab kiiduväärseks programmi ULCOS eesmärki, milleks on uuenduslike, väga vähese CO2-heitega terasevalmistamise tehnoloogiate väljaselgitamine ja arendamine, samuti tõstab esile programmi SPIRE ja teisi programme, et välja töötada uued teraseklassid, tootmis- ja ringlussevõtu protsessid ning ärimudelid, mis parandavad väärtust, tõhusust ja säästlikkust, suurendades seeläbi Euroopa terasetööstuse konkurentsivõimet;

53.

kutsub komisjoni üles rakendama ambitsioonikat innovatsioonipoliitikat, mis aitab luua kvaliteetseid, energiatõhusaid ja innovaatilisi tooteid ning võimaldab ELil end kasvavas ülemaailmses konkurentsis maksma panna;

54.

hindab positiivselt tulemusi, mida on saavutatud söe ja terase jaoks ettenähtud erivahenditega, nagu söe ja terase teadusfond, ning innustab komisjoni jätkama seda tegevust, millega tehti algust 2002. aastal;

55.

peab vajalikuks laiendada innovatsioonitoetusi kõikidele terasetööstusega seotud tegevusaladele, seega tuleks programmi Horisont 2020 raames rakendada EIP rahastud, et toetada teadus-, arendus- ja innovatsioonialast koostööd terasetööstusettevõtete ja nende asukoha piirkondade vahel eesmärgiga edendada jätkusuutlikku majandustegevust;

56.

nõustub komisjoniga, et raamprogrammis Horisont 2020 tuleks keskenduda uute tehnoloogiate ning puhtamate ja ressursi- ja energiatõhusamate tehnoloogiate tutvustamistegevusele ja pilootprojektidele;

57.

peab asjakohaseks kehtestada stiimulimehhanismid, et panna rahvusvahelisi suurettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse piirkondades, kus nende tööstuslik tegevus toimub, et toetada tööhõivet ja asjaomaste piirkondade dünaamilisust;

58.

tunnistab, et läbimurdetehnoloogiate arendus-, edendus- ja tutvustamistegevus ning kasutuselevõtt on seotud suurte finantsriskidega; toetab klastrite, teaduskoostöö ning avaliku ja erasektori partnerluste, nagu SPIRE ja EMIRI loomist; julgustab kasutama uuenduslikke finantsinstrumente, nagu riskijagamisrahastu, mis annavad eelisjuurdepääsu kriisis olevatele terasetööstusettevõtetele; kutsub Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka üles kavandama pikaajalist finantsraamistikku teraseprojektide jaoks;

59.

palub komisjonil jätkuvalt rakendada tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust, eriti ringlussevõtu meetodeid ja uusi ärimudeleid, nii seoses terasetööstusega kui ka toorainete väärtusahelas;

60.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.