24.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/32

—

võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi õiguskaitse tulemustabel. Tõhusa õiguskaitse ja majanduskasvu edendamise vahend“ (COM(2013)0160),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) poolt kaks korda aastas koostatavaid Euroopa kohtusüsteeme käsitlevaid hindamisaruandeid,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0442/2013),

A.

arvestades, et komisjon on andnud välja ELi õiguskaitse tulemustabeli, mis on riikide õigussüsteemide tulemuslikkuse hindamise mittesiduv võrdlusvahend, mille eesmärk on paremini määratleda õiguspoliitikat ning keskenduda sellistele kohtusüsteemi parameetritele, mis aitavad parandada ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda Euroopa Liidus;

B.

arvestades, et ELi õiguskaitse tulemustabelis võrreldakse liikmesriikide kohtusüsteeme konkreetsete näitajate alusel, kuid selles ei esitata liikmesriikide kohtusüsteemide üldist paremusjärjestust;

C.

arvestades, et 2013. aasta õiguskaitse tulemustabelis keskendutakse üksnes tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele;

D.

arvestades, et mittesiduva võrdlusega on võimalik teha kindlaks edusammud ja puudused ning püüelda heade tavade vahetamise poole kogu liidus, jättes samas puutumata riikide õigus- ja kohtusüsteemide autonoomsuse;

1.

võtab suure huviga teadmiseks ELi õiguskaitse tulemustabeli; palub komisjonil seda algatust vastavalt aluslepingutele ja liikmesriikidega konsulteerides edasi arendada, pidades silmas vajadust vältida tarbetut ülesannete kattumist teiste organitega;

2.

toetab heade tavade vahetamise eesmärki, et tagada tõhus ja sõltumatu õigussüsteem, mis võiks kaasa aidata majanduskasvule Euroopas ja suurendada konkurentsivõimet; rõhutab, et tulemuslik ja usaldusväärne õigussüsteem annab äriühingutele stiimulid riiklikul ja piiriülesel tasandil areneda ja investeerida;

3.

märgib, kui tähtis on kohtusüsteemide võrdlus piiriülese vastastikuse usalduse, õigusasutuste tulemusliku koostöö ning ühise õigusruumi ja Euroopa õiguskultuuri loomise jaoks;

4.

usub, et mis tahes riikide õigussüsteemide võrdlus eeskätt varasema olukorraga peaks rajanema objektiivsetel kriteeriumidel ja objektiivselt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõenditel; märgib, kui tähtis on hinnata õigussüsteemide toimimist tervikuna, eraldamata neid liikmesriikide sotsiaalsest, ajaloolisest ja majanduslikust kontekstist või konstitutsioonilisest traditsioonist, millest õigussüsteem tuleneb; rõhutab, kui oluline on kohelda liikmesriike erapooletult, tagades seeläbi õigussüsteemide hindamisel kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise;

5.

palub, et komisjon arutaks kavandatud meetodit aegsasti läbipaistva menetluse raames, millesse oleks kaasatud ka liikmesriigid;

6.

märgib, et võrdlusalused riikide õigussüsteemide kohta tuleb kehtestada enne teabe kogumist, et luua ühine arusaam metoodikast ja näitajatest;

7.

kiidab komisjoni tema jõupingutuste eest mõõdetavate andmete esitamisel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et teatavaid eesmärke, näiteks kohtumõistmise kvaliteeti ja õigussüsteemi erapooletust on väga raske objektiivselt hinnata;

8.

märgib, et kohtusüsteemide tõhusust ei saa mõõta üksnes statistiliste parameetritega, vaid arvesse tuleks samuti võtta liikmesriikide struktuurilist eripära ja ühiskonnas käibivaid eri traditsioone; kutsub sellega seoses komisjoni üles pöörama tulevikus andmete kogumisel ja võrdlusaluste kehtestamisel suuremat tähelepanu liikmesriikide kohtusüsteemide erinevustele;

9.

palub, et komisjon kohtleks äriühinguõiguse puhul ühe- ja kahetasandilist süsteemi võrdselt;

10.

palub liikmesriikidel uurida hoolikalt 2013. aasta õiguskaitse tulemustabeli tulemusi ja otsustada, kas sellest oleks vaja teha järeldusi oma tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguse süsteemi korralduse ja täiustamise kohta;

11.

ergutab liikmesriike koguma asjakohaseid andmeid selliste küsimuste kohta nagu kohtumenetluste kulud, lepitusjuhtumid ja täitemenetlused; peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid ei ole õiguskaitse tulemustabeli teatavate kategooriate kohta esitanud mingeid andmeid; on siiski arvamusel, et komisjon oleks pidanud eristama selliseid juhtumeid, kus andmed puudusid, ja neid juhtumeid, kus näitajad ei olnud asjakohased või konkreetse liikmesriigi suhtes kohaldatavad;

12.

palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada riikide kohtusüsteemide vahelist vastastikust mõistmist ja koostööd, sh kontaktkohtunike võrgustike kaudu;

13.

nõuab kohtunike, kohtutöötajate ja muude õigusala töötajate koolitusprogrammidele suurema tähtsuse omistamist, eelkõige Euroopa ja võrdleva õiguse valdkonnas; rõhutab, et keeleõpe on õigusalase koolituse ülioluline komponent;

14.

väljendab huvi andmete saamiseks piiriüleste kohtuasjade kohta, mis on sageli hoopis keerukamad kui ühte riiki hõlmavad kohtuasjad ja toovad välja takistused, millega ELi kodanikud oma ELi ühtsest turust tulenevate õiguste teostamisel kokku puutuvad, eelkõige ELi õigusaktide kohaldamisel;

15.

viitab vaidluste kohtuvälise lahendamise tähtsusele kohtute töökoormuse vähendamisel ja kõigi osapoolte raha säästmisel;

16.

palub komisjonil oma järgmises taolises tulemustabelis võtta arvesse ka piiriüleseid lepitusmenetlusi; julgustab liikmesriike lepitusmenetlusi aktiivselt edendama ja pöörama sealjuures erilist tähelepanu ELi tasandil reguleeritavatele kaubandus- ja perekonnaasjadele (nagu Rooma III ja Brüssel II puhul);

17.

rõhutab, et liikmesriikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide areng on väga ebaühtlane; märgib, et uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata tõhusalt kaasa kulude vähendamisele ja kohtumenetluste kiirendamisele, eelkõige arvutipõhiste rakenduste kasutamise ning kohtuasjade haldamise ja kommunikatsioonivahendite abil;

18.

märgib, et väikeste nõuete menetluste ja vaidlustamata nõuetega saaks tegeleda kiiremini IKT vahendeid kasutades;

19.

rõhutab CEPEJ juhtivat rolli asjakohaste andmete kogumisel ja esitlemisel riiklikul ja piirkondlikul tasandil; on arvamusel, et ELi institutsioonid peaksid püüdma teha CEPEJ-ga koostööd, kuna see loob suurepärase aluse parimate tavade vahetamiseks, ja et ühtlasi tuleb vältida topelttööd;

20.

tuletab meelde Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku juhtivat rolli tsiviil- ja kaubandusasjades ning e-õiguskeskkonna portaali juhtivat rolli ELi ja riikide tsiviil- ja kaubandusõigust puudutavate teadmiste kättesaadavuse edendamisel;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.