23.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 482/2

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle XVII, XVIII ja XIX jaotist,

—

võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (1),

—

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta (2),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni komisjoni viienda ühtekuuluvusaruande ja ühtekuuluvuspoliitika strateegia kohta pärast 2013. aastat (3),

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ERFi ja teiste struktuurifondide praeguse ja tulevase sünergia kohta tõhususe tõstmiseks (4),

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat (5),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse (6),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni määrusega (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) teadus- ja uuendustegevuseks ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite koostoime rakendamise kohta linnades ja piirkondades, samuti liikmesriikides ja liidus (7),

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (COM(2011)0615),

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (COM(2011)0614),

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit“ (COM(2010)0546),

—

võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik“ (COM(2010)0642),

—

võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ (COM(2010)0553),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni 2012. aasta märtsi suuniseid aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate kohta (RIS 3),

—

võttes arvesse OECD 2012. aasta detsembri aruannet, mis käsitleb innovatsioonist tulenevat kasvu piirkondades ning aruka spetsialiseerumise rolli,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi tellitud 2012. aasta detsembri uuringut „Ühtekuuluvuspoliitika eeltingimused“,

—

võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2013. aasta teatist „Juhtalgatuse „Innovatiivne liit“ olukord 2012. aastal – Muudatuste kiirendamine“ (COM(2013)0149),

—

võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2013. aasta teatist „Innovatsiooni tulemuste mõõtmine Euroopas: uus näitaja“ (COM(2013)0624),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0462/2013),

A.

arvestades, et eriti praegusel majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi ajal peab EL suurendama oma jõupingutusi innovaatilise liidu väljakujundamiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu loomiseks ning et selleks kasutada olevad vahendid on paljude liikmesriikide ja piirkondade ning ka ELi pingelise eelarveolukorra tõttu piiratud ja seega tuleb neid eriti tõhusalt kasutada;

B.

arvestades, et aruka spetsialiseerumise strateegia tähendab riiklikku või piirkondlikku innovatsioonistrateegiat, millega seatakse prioriteedid konkurentsieelise loomiseks, arendades ja sobitades teadustegevuse ja innovatsiooni tugevaid külgi äriliste vajadustega, et kasutada tekkivaid võimalusi ja turumuutusi ühtsel viisil, vältides seejuures jõupingutuste dubleerimist ja killustumist, ning millest võib kujuneda riiklik või piirkondlik teadustegevuse ja innovatsiooni strateegiline poliitikaraamistik (8) või mis võidakse sellise raamistikuga liita;

C.

arvestades, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine on üks ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest, mida hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kohustuslik temaatiline suunitlus aastateks 2014–2020;

D.

arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 kohustatakse liikmesriike esmakordselt välja töötama teadustegevuse ja innovatsiooni strateegia, et tugevdada piirkondlikku innovatsioonivõimet ning kooskõlastada tõhusamalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna kulusid (9);

E.

arvestades, et piirkonnad peaksid selles protsessis keskenduma üksikutele prioriteetsetele valdkondadele, mis võtavad arvesse neile eriomaseid tugevaid ja nõrku külgi, ning soodustama seda, et innovatsioon edendaks ja uuendaks piirkondlikku majandust jätkusuutlikult;

F.

arvestades, et piirkonnad peaksid aruka spetsialiseerumise strateegia välja töötama kriitilise eneseanalüüsi kaudu ning tihedas koostöös kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega, mis hõlmavad teaduskeskuseid, ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi ning ettevõtteid (10);

G.

arvestades, et strateegia eesmärk on saavutada kõikide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna vahendite ja investeeringute võimalikult suure koostoime ning tugevdada eelkõige programmi Horisont 2020 ja struktuurifondide vahelist koosmõju, et ületada piirkondadevaheline innovatsioonilõhe;

H.

arvestades, et piirkonnad peaksid koostama ka kõikide teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks olemasolevate piirkondlike, riiklike ja ELi vahendite kasutamiseks investeerimiskavad, märkides ka, kuidas kavatsetakse stimuleerida erainvesteeringuid ning kuidas neid lähiaastatel liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna prioriteetide rakendamisel kasutada tuleks;

I.

arvestades, et selliste strateegiate kokkuvõtted või vähemalt nende rakenduskavad tuleks lisada partnerluslepingutesse ja tegevuskavadesse;

J.

arvestades, et kui nendest eeltingimustest kinni ei peeta, võib Euroopa Komisjon teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna tugevdamise temaatilisel eemärgil tehtavad ERFi vahendite vahemaksed peatada;

K.

arvestades, et regionaalpoliitikale omase mitmetasandilise valitsemise tõttu tuleks piirkondadele lubada eeltingimuste täitmise korra kindlaksmääramisel paindlikkust;

L.

arvestades, et piirkonnad peavad lisaks suuremale sisemisele seotusele edendama ka omavahelist koostööd, et muutuda ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks;

1.

tunnistab, et aruka spetsialiseerumise strateegia on dünaamiline ja pikaajaline protsess, milles osalejad omandavad pidevalt uusi teadmisi, ning et seda protsessi tuleks jätkata ka järgmisel programmitöö perioodil ja pärast seda;

2.

on seisukohal, et eeltingimuste täitmise vajadusest sõltumata võib sellise strateegia väljatöötamine pakkuda piirkondadele keskmises ja pikas perspektiivis märkimisväärseid eeliseid nende teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tõhususe seisukohast, kuna see nõuab kooskõlastatud lähenemisviisi ja oma innovatsioonipotentsiaali põhjalikku analüüsi;

3.

kutsub iga piirkonda üles nägema sellises strateegias mitte üksnes õiguslikku kohustust, vaid ka uusi võimalusi; kutsub seetõttu kõiki piirkondi ja liikmesriike, kes ei ole veel oma aruka spetsialiseerumise strateegiat välja töötanud, seda kiiresti tegema, et sellise strateegia puudumine ei põhjustaks viivitusi asjakohaste rakenduskavade jaoks ette nähtud ELi vahendite kättesaamisel;

4.

tunnistab, et piirkonnad vajavad teavet, ning rõhutab seetõttu, kui tähtsaks tuleb pidada nõustamistegevust ja tuge, mida pakuvad regionaalpoliitika peadirektoraat, teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat ja muud asjakohased peadirektoraadid ning ka Sevillas asuv platvorm (11), ning kutsub neid üles oma tegevust edasi arendama; kutsub kõiki piirkondi üles platvormi ulatuslikumalt kasutama; pooldab ulatuslike kohalike kampaaniate arendamist, et jagada teavet aruka spetsialiseerumise strateegia kohta nii, et osaleda saaksid ka sidusrühmad ja kodanikuühiskond;

5.

kutsub komisjoni üles toetama piirkondi ettenähtud seiresüsteemi loomisel, et nad teeksid seda tõhusalt, kasutades otstarbekaid näitajaid, ning pakkuma eelkõige seejuures ELi hõlmavaid ja rahvusvahelisi võrdlusmaterjale;

6.

rõhutab, et piirkondade arengutasemetes on olulisi erinevusi ning nende tugevad ja nõrgad küljed on väga erinevad; kutsub seetõttu piirkondi üles valima enda jaoks asjakohased meetmed, pöörates tähelepanu oma piirkonnapõhiste omaduste, võimaluste ja konkurentsieeliste tugevdamisele, ning mitte kopeerima lihtsalt teiste piirkondade edukaid strateegiaid;

7.

toonitab, et piirkonnad võivad püüda olla uute tehnoloogiate alal teerajajad, et hõivata uusi turge, kuid nad võivad ka võtta aluseks – ja seega mitmekesistada – seotud tegevusaladel juba olemasolevaid teadmisi, oskusi ja võimeid, nii et teadmussiire oleks kõige rikastavam (seotud mitmekesistamine);

8.

rõhutab, et piirkondliku majandusjõu suurendamise seisukohast on tähtis mitte keskenduda üksnes üksikutele konkurentsieelistele, vaid luua ka väärtusahel, mis ühendaks kõiki arendus- ja tootmisetappe alates alusuuringutest, rakendusuuringutest ja tehnosiirdest kuni konkreetsete, kasutatavate toodeteni ja ettevõtete asutamiseni;

9.

julgustab piirkondi investeerima majandusharude ja tehnoloogiavaldkondade ülestesse tegevustesse, mis suudavad avaldada ristmõju kogu piirkondlikus majanduses, et majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele võiks aidata kaasa ja et sellest võiks ka kasu saada võimalikult palju ettevõtteid; julgustab seejuures piirkondi kasutama ja edendama eriti igat liiki VKEde ehk määratluse kohaselt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (12) võimalusi, kuna nemad on piirkonna innovatsiooni eestvedajad ning omavad seetõttu iga piirkonna majanduse jaoks põhjapanevat tähtsust;

10.

on arvamusel, et piirkonnad peaksid – lisaks oma innovatsioonisüsteemide tugevdamisele konkurentsivõime ja väärtusloome tõhustamise eesmärgil – võtma prioriteetide valikul ka meetmeid selleks, et lahendada ühiskonnas esinevaid struktuurilisi ja ühiskondlikke probleeme, nagu töötus, vaesus, energiajulgeolek ja demograafilised muutused;

11.

kutsub piirkondi üles mitte keskenduma üksnes tehnoloogiale suunatud innovatsioonile, vaid võtma oma strateegiate aluseks pigem innovatsiooni võimalikult laia mõiste; loodab, et arvesse võetakse mitte ainult kõrgtehnoloogilist innovatsiooni, vaid ka madala tehnoloogilise tasemega ja isegi tehnoloogiavaba innovatsiooni, nagu protsesside optimeerimine või organisatsiooniline muutus; viitab seejuures eraldi sotsiaalsele ja keskkonnainnovatsioonile; rõhutab, et innovatsioonistrateegiate eesmärk peaks olema innovaatiliste tavade stimuleerimine;

12.

on teadlik, et piirkondade ettevõetav prioriteetide seadmine on tundlik protsess; arvab seetõttu, et läbivaatussüsteemi kehtestamine annaks piirkondadele võimaluse oma strateegiad uuesti läbi mõelda; on seisukohal, et otstarbekate, tulemusele orienteeritud näitajate algne valik ja asjaosaliste panuse kvaliteet on aruka spetsialiseerumise strateegia edu seisukohast määrava tähtsusega, vähendades prioriteetide seadmisel vigade tegemise riski;

13.

on seisukohal, et valitsuse ja piirkonna asjaomaste osalejate koostöö kvaliteet avaldab otsustavat mõju piirkondliku aruka spetsialiseerumise strateegia edule ja vähendab prioriteetide kindlaksmääramisel tunduvalt vigade tegemise riski;

14.

rõhutab seejuures ettevõtjate ja eelkõige VKEdega konsulteerimise tähtsust, kuna nägemus innovatsioonist saab olla tulemuslik üksnes juhul, kui ettevõtjatel on selle elluviimiseks olemas vastavad võimalused;

15.

rõhutab vajadust kõik konsulteerimismenetlused ja sihtrühmad üle vaadata ning neid vajaduse korral täiendada, et tulevased innovatsiooni eestvedajad ei jääks tähelepanuta; peab eriti tähtsaks tulevaste ettevõtjate kaasamist;

16.

on kindlalt seisukohal, et ühise nägemuse väljaarendamisel on isevastutuse ja teadlikkuse tõstmisega seotud põhjustel väga tähtis, et kohalikud ja piirkondlikud poliitikakujundajad, ülikoolid, teadus- ja innovatsioonikeskused ja ettevõtjad ning kodanikuühiskond ja sotsiaalsed osalejad oleksid võimalikult tihedalt kaasatud;

17.

rõhutab, kuivõrd vajalik on teadmussiirde jaoks teadmiste kolmnurga selline tihe koostöö, mida tehakse näiteks Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni instituudi või piirkondlike innovatsiooniklastrite ja -keskuste raames; rõhutab sellega seoses inimestesse investeerimise tähtsust;

18.

kutsub avaliku ja erasektori osalejaid üles kasutama ära arvukaid võimalusi nende meetmete rahastamiseks aastateks 2014–2020 ette nähtud ERFist, toetades muu hulgas piirkondlike innovatsiooniinkubaatorite loomist ning arendades sidemeid ja koostoimet ülikoolide, muude uurimis- ja kõrgharidusasutuste, innovatiivsete ja loovate ettevõtjate ja ettevõtete ning ettevõtlusabi pakkujate ja investorite vahel, nagu näiteks loome- ja kultuurimajanduses;

19.

on seisukohal, et selle protsessi tarbeks on vaja asjakohaseid struktuure ja tõhusat haldamist ning et haldusasutused ja ministeeriumid peavad juurutama omavahelise koostöö ning ettevõtete ja teiste osalejatega suhtlemise kultuuri; kutsub piirkondlikke ja riiklikke otsustajaid ja asutusi üles ajakohastama oma sisemist töökorda vastavalt vajadustele, mille toob kaasa uus ettevõtluse vaimus toimuv avastamisprotsess, ning eriti pidama tihedamat ja pikaajalist dialoogi asjaomaste osalejatega; julgustab VKEsid, eriti piirkondades, kus sellised ettevõtted on suure osakaaluga, tegema sobivate platvormide kaudu koostööd, et tugevdada oma osa aruka spetsialiseerumise protsessis; soovitab, et vajaduse korral tuleks haldusasutuste ja sidusrühmade volituste täiendamiseks kasutada suutlikkuse suurendamiseks olemasolevaid vahendeid;

20.

on seisukohal, et kõigile asjaomastele piirkondliku tasandi asutustele ja osalejatele tuleks vajaduse korral pakkuda kõrgetasemelisi koolitusi ja seminare, kus keskendutakse aruka spetsialiseerumise strateegiate ettevalmistamise ja rakendamisega seotud küsimustele;

21.

kiidab heaks komisjoni ja ELi seadusandja tulemuslikud jõupingutused, mille eesmärk on parandada raamtingimusi koostoime saavutamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude ELi programmide, nt ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi ja eelkõige Horisont 2020 vahel, näiteks ühtlustatud kindlasummaliste määrade või kombineeritud toetuste kaudu (13);

22.

nõuab, et piirkonnad kasutaksid täielikult kõiki toetus-, koostöö-, ja investeerimisvõimalusi, sealhulgas eelnevaid ja järgnevaid meetmeid (14), et edendada koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Horisont 2020 vahel ning ületada seda tehes piirkondadevaheline innovatsioonilõhe;

23.

kutsub teadusuuringute taristu ja teadussuutlikkuse ülesehitamisel mahajäänud piirkondi sellega seoses üles edendama koostööd tipptasemel teadusasutustega tippteaduse huvides liitumise ja mestimise eesmärgil, et ehitada üles oma tippkeskused, mis toovad tulevikus kasu kogu piirkondlikule majandusele;

24.

kutsub piirkondi üles tegelema strateegia raames sügavuti küsimusega, kuidas elavdada investeerimist erasektorisse, kuna selles valdkonnas on investeerimisvõimalusi teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni võimalik veel paljuski edasi arendada;

25.

kutsub kõiki piirkondlikke ja riiklikke osalejaid, kes tegelevad piirkondliku aruka spetsialiseerumise strateegia, teadusuuringute infrastruktuure käsitleva Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi Horisont 2020 väljatöötamise ja rakendamisega, tegema kavandamisel ja kooskõlastamisel tihedamat koostööd ning töötama vajaduse korral välja asjakohased struktuurid (15) riikliku tegevuse eri tasandite ühendamiseks; kutsub liikmesriike üles vahetama selliste struktuuride küsimustes parimaid tavasid;

26.

kutsub regionaalpoliitika ning teaduse ja innovatsiooni peadirektoraate üles jätkama oma jõupingutusi programmide kokkusobivuse tagamiseks, mis võimaldaks luua koostoimet; rõhutab, et piirkondlikele ja riiklikele asutustele tuleks anda ühistoetust, millest oleks abi nende vastavate strateegiate kavandamisel ja rakendamisel; ootab, et regionaalpoliitika ning teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat suurendavad sellega seoses omavahelist koostööd ning annavad eelkõige välja osalejatele mõeldud juhenddokumendid;

27.

tunneb heameelt kõigi jõupingutuste üle, mis on suunatud nõustamisteenuste laiendamisele; on seisukohal, et kasuks tuleks see, kui kõnealusesse teabevahetuse oleks sobival viisil kaasatud ka võimalikud toetusesaajad programmi Horisont 2020 raames ning asjaomased nõuandvad organid;

28.

kutsub piirkondi üles mitte üksnes tihendama haridus- ja teadusasutuste, ettevõtete ja haldusasutuste vahelisi piirkonnasiseseid sidemeid, vaid looma oma väärtusahela täiustamiseks ka liite teiste piirkondadega;

29.

juhib tähelepanu sellele, et võimalused kasvavad veelgi, kui on pandud alus tihedale koostööle piirkondade teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite ning asutuste ja organisatsioonide vahel, kes on kaasatud piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate kavandamisse ja rakendamisse, nagu on kirjeldatud dokumendi COM(2011)0615 IV lisas, 2011/0276(COD), C7-0335/2011, hõlmates partnerlust piirkondadega, kus asuvad olemasolevad või võimalikud ühispaiknemiskeskused, näiteks piirkondlikud rakendus- ja innovatsioonikogukonnad;

30.

peab äärmiselt tähtsaks seda, et piirkondlikud spetsialiseerumisstrateegiad aitaksid kaasa uute Euroopa tippkeskuste võrgustike loomisele mitmetel tegevusaladel, aidates nii edendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja rahvusvahelist positsiooni;

31.

on seisukohal, et piirkondlikust koostööst võivad sellega kaasneva teadmus- ja tehnosiirde tõttu saada ülisuurt kasu nii piirkonnad ise nende kohaliku majandusjõu seisukohast kui ka kogu EL; juhib sellega seoses tähelepanu väga edukatele koostööviisidele, nagu näiteks algatus „Teadmiste piirkonnad“;

32.

märgib, et paljud piirkonnad pelgavad nõutavat keerukat analüüsi- ja kooskõlastamistööd; julgustab piirkondi kasutama seadusandja poolt sätestatud võimalust investeerida kuni 15 % programmi vahenditest väljaspool programmipiirkonda (16);

33.

rõhutab, et piirialadel on ühiste territoriaalsete eripärade tõttu sageli mõlemal pool piiri sarnased probleemid; kutsub komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke asutusi üles koostama ELi piirkondadevaheliseks koostööks ette nähtud rahalisi vahendeid kasutades piiriüleseid aruka spetsialiseerumise strateegiaid ja looma piiriüleseid klastreid;

34.

kiidab heaks ühises strateegilises raamistikus (17) ette nähtud territoriaalse koostöö võimalused; kiidab heaks ka piirkondade ja nende nimel töötavate osalejate mis tahes muu väiksemas mastaabis tegevuse rahvusvahelistumiseks;

35.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.