This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0460
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the Application of Council Regulation (EC) No 723/2009 of 25 June 2009 on the Community legal framework for a European Research Infrastructure Consortium (ERIC)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) kohaldamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) kohaldamise kohta
/* COM/2014/0460 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) kohaldamise kohta /* COM/2014/0460 final */
1. Sissejuhatus Nõukogu määrus (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa
teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse
õigusliku raamistiku kohta)[1]
(edaspidi „ERICu määrus”) võeti vastu eesmärgiga hõlbustada liikmesriikides ja
assotsieerunud riikides suurte Euroopa teadustaristute loomist ja toimimist uue
õigusliku vahendi, Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC)
abil. ERICu määrusega kõrvaldati üks suuremaid kindlaks
tehtud raskusi, mis lisaks ressursside nappusele ning tehniliste ja
korralduslike küsimuste keerukusele takistas uue Euroopa teadustaristu loomist;
selleks oli kõikide riikide vahelisel kokkuleppel põhineva ning eri riikidest
pärit partnerite vahel sobiliku partnerluse loomist võimaldava õigusraamistiku
puudumine. Samuti oli ERICu määruse eesmärk kiirendada
Euroopa teadustaristute loomist projektist projekti korduvate läbirääkimiste
vältimise teel ning analüüsida ja arutada, milline oleks kõnealuste
rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide jaoks parim juriidiline vorm ning
sellega seotud eelised ja puudused; ühtlasi aitab see säästa aega, kuna igas
riiklikus parlamendis ei pea sel juhul korraldama rahvusvahelise lepingu
heakskiitmisega seotud arutelu, mis oleks vajalik juhul, kui ERICu määrusega ei
oleks vastavat raamistikku loodud. ERICu määruse vastuvõtmisega järgiti Euroopa Liidu
poliitilist soovi luua Euroopa teadusruum, mis võimaldaks tegeleda aktuaalsete
küsimustega (nt teadusuuringute rahvusvahelistumine, kriitilise massi
saavutamine, mitmes kohas paiknevate teadusasutuste arendamine, etalonmudelite
väljatöötamine). Samuti taheti sellega kaasa aidata ELi identiteedi
kujunemisele juhtivate teadusasutuste toel, mis parandaks Euroopa Liidu
rahvusvahelist mainet, võimaldades teiste riikide vastaspooltel suhelda ühe
juriidilise isikuga, mille liikmeks nad saavad astuda või millega saab kokku
leppida koostöös ja võimalikus partnerluses. ERICu määrust muudeti 2013. aasta detsembris,[2] et
paremini kajastada assotsieerunud riikide panust ERICusse ning anda neile ERICu
juhtorganites liikmesriikidega võrdsem hääleõigus, võttes arvesse võimalust valida
ERICu vastuvõtvaks riigiks assotsieerunud riik, millega kaasneks assotsieerunud
riikide suurem osalus sellistes konsortsiumides. Sellekohaste sooviavalduste
taustaks oli ka asjaolu, et Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi 2010. aasta
tegevuskavas nimetatud kolme ERICu[3]
võimalik asukoht on Norra. Komisjon koostas käesoleva aruande vastavalt ERICu
määruse artiklile 19, milles sätestatakse, et komisjon esitab hiljemalt 27.
juulil 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta
ja vajaduse korral muutmisettepanekud. 2. ERICu õiguslikud tunnused ERICu määrusega luuakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklil 187 põhinev ühine õigusraamistik, mis täiendab riikidevahelise
teadustaristu loomist käsitlevaid riiklikke ja valitsustevahelisi õigus- ja
reguleerimissüsteeme. See on üks praeguseks vastu võetud õigusaktidest, millega
toetatakse Euroopa teadusruumi loomist. ERICu määruse kohaselt on Euroopa teadusuuringute
infrastruktuuri konsortsium kõigis liikmesriikides tunnustatud õigus- ja
teovõimeline juriidiline isik. Selle liikmeskond peab koosnema vähemalt kolmest
riigist: ühest ELi liikmesriigist ja veel kahest riigist, kes võivad olla
liikmesriigid või assotsieerunud riigid. ERICu liikmeks võivad olla ELi
liikmesriigid, assotsieerunud riigid, kolmandad riigid, kes ei ole
assotsieerunud riigid, ning valitsustevahelised organisatsioonid. Nad teevad
ühiseid jõupingutusi, et saavutada ERICu eesmärke, milleks on eelkõige
üleeuroopalise tähtsusega teadustaristu loomine ja toimimine. ELi
liikmesriigid, assotsieerunud riigid, kolmandad riigid, kes ei ole
assotsieerunud riigid, ning valitsustevahelised organisatsioonid võivad olla ka
hääleõiguseta vaatlejad. ERICu sisemine struktuur on paindlik ja võimaldab
liikmetel põhikirjas kindlaks määrata oma õigused ja kohustused, konsortsiumi
organid ja nende pädevuse ning muu sisemise töökorralduse. ERICu määruse
kohaselt on liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel konsortsiumi üldkoosolekul
ühiselt häälteenamus, kuid liikmesriigis asuva ERICu põhikirja muutmiseks peab
nõusoleku andma enamus vastavasse ERICusse kuuluvaid ELi liikmesriike. Liikmete
vastutus ERICu võlgade eest võib piirduda nende vastava rahalise panusega, kuid
paindlikult on lubatud kehtestada põhikirjaga ka teistsugune korraldus.
Kohaldatakse Euroopa Liidu õigust, ERICu põhikirjajärgse asukohariigi õigust
või tegevuskoha riigi õigust, kui tegemist on teatud halduslike, ohutusalaste
ja tehniliste küsimustega. Põhikiri ja selle rakenduseeskirjad peavad olema
kooskõlas vastava kohaldatava õigusega. ERICut käsitatakse käibemaksu- ja
aktsiisidirektiivide tähenduses rahvusvahelise organi või organisatsioonina,
kuid käibemaksu- ja aktsiisivabastuse saamiseks peab ERICu vastuvõttev
liikmesriik teda rahvusvahelise organi või organisatsioonina tunnustama. Kuna ERICut
käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina ka riigihangete direktiivi
tähenduses, võidakse ERIC vabastada riigihankemenetluse suhtes kehtivatest
nõuetest ning ta võib vastu võtta oma hanke-eeskirjad. ERICu moodustamise otsuse teeb komisjon,
tegutsedes nõukogult saadud rakendusvolituste alusel. Komisjon alustab
tegutsemist siis, kui ta saab taotluse nendelt liikmesriikidelt, riikidelt ja
valitsustevahelistelt organisatsioonidelt, kes soovivad saada ERICu
asutajaliikmeks. Komisjoni otsuse vastuvõtmiseks vajalik menetlus hõlmab ka
sõltumatute, eelkõige ERICu kavandatavas tegevusvaldkonnas tegutsevate
ekspertide hinnangut. Samuti küsib komisjon ERICu määruse artikliga 20 ette
nähtud komitee (ERICu komitee) arvamust. Komitee koosneb kõigi liikmesriikide
ja assotsieerunud riikide esindajatest. 3. ERICu määruse rakendamine Pärast ERICu määruse vastuvõtmist on moodustatud
seitse ERICut. 2011. aasta märtsis asutati Euroopa teadusuuringute
infrastruktuuri konsortsium tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas
käsitleva uuringu jaoks (SHARE-ERIC)[4]
esimese asukohaga Madalmaades ja alates 2014. aastast Saksamaal. Konsortsiumi
liikmed on Austria, Belgia, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Sloveenia ja
Tšehhi Vabariik ning vaatleja on Šveits. 2012. aasta veebruaris asutati Euroopa
teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium keeleressursside ja -tehnoloogia
ühise infrastruktuuri jaoks (CLARIN ERIC)[5]
asukohaga Madalmaades. Selle liikmed on Eesti, Saksamaa, Taani, Tšehhi Vabariik
ja Hollandi Keele Ühendus. 2013. aasta novembris loodi neli ERICut: Madalmaades
asuv Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium Euroopa
kõrgetasemelise translatiivsete meditsiiniuuringute taristu jaoks (EATRIS
ERIC),[6]
mille liikmed on Eesti, Itaalia, Soome, Taani ja Tšehhi Vabariik ning vaatlejad
on Hispaania ja Prantsusmaa; Ühendkuningriigis asuv Euroopa teadusuuringute
infrastruktuuri konsortsium Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuri jaoks (ESS
ERIC),[7]
mille liikmed on Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Leedu, Madalmaad, Poola,
Portugal, Rootsi Saksamaa, Sloveenia ja Tšehhi Vabariik ning vaatlejad on Norra
ja Šveits; Austrias asuv biopankade ja biomolekulaarsete ressursside Euroopa
teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (BBMRI-ERIC),[8] mille
liikmed on Belgia, Eesti, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa,
Rootsi, Saksamaa, Soome ja Tšehhi Vabariik ning vaatlejad on Norra, Poola,
Šveits ja Türgi; Prantsusmaal asuv Euroopa kliiniliste teadusuuringute
infrastruktuuri võrgustik (ECRIN-ERIC),[9]
mille liikmed on Hispaania, Itaalia, Portugal ja Saksamaa. Viimasena asutati 2014. aasta mais Prantsusmaal
asuv Euro-Argo teadusuuringute taristu Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri
konsortsium (Euro-Argo ERIC),[10]
mille liikmed on Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriik
ning vaatlejad on Norra ja Poola. Kõik seitse eespool nimetatud ERICut olid
nimetatud Euroopa teadustaristu strateegiafoorumil heaks kiidetud tegevuskavas.
Kaks ERICut (SHARE-ERIC ja ESS ERIC) on loodud üleeuroopaliste uuringute
kavandamiseks, väljatöötamiseks ja läbiviimiseks. Ülejäänud viis ERICut on
asutatud hajustaristu arendamiseks ja kasutamiseks bioloogia ja arstiteaduse,
keskkonnateaduse ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas. ERICu õiguslikku struktuuri kasutatakse ühes kohas
või hajusalt paiknevate eri liiki taristute rajamiseks ja ekspluateerimiseks.
Hajustaristu võib hõlmata ühe juriidilise isiku hallatavaid eri kohtades
asuvaid asutusi või koordineerimiskeskusena loodud taristut, kust juhitakse eri
kohtades asuvaid asutusi, kes võivad säilitada iseseisva juriidilise isiku
staatuse. ERICu määrus on liikmesriikides vahetult
kohaldatav ega vaja ülevõtmist siseriiklikku õigusesse. Sellegipoolest pidid
liikmesriigid vastu võtma asjakohased meetmed ja korrad, mis võimaldavad neil
olla ERICu vastuvõtvaks riigiks või saada selle liikmeks. Vastavalt ERICu
määrusele on ERICu asutamiseks muu hulgas vaja vastuvõtva liikmesriigi
avaldust, milles ta tunnustab ERICut rahvusvahelise organina
käibemaksudirektiivi tähenduses ja rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi
2008/118/EÜ tähenduses, et kohaldada käibemaksu- ja/või aktsiisivabastust.
Enamikul liikmesriikidel kulus selleks mitu aastat (ainus erand oli Madalmaad,
kus ERICu asukohaks saamist võimaldav riigisisene kord kehtis juba 2010.
aastal). Selle põhjuseks oli asjaolu, et uus õiguslik struktuur tuli riiklikes
regulatiiv- ja haldussüsteemides omaks võtta ning nii komisjoni talitused kui
ka kaasatud liikmesriigid pidid lahendama palju praktilisi küsimusi enne, kui ERICute
asutamine ja tegevus muutus riiklikes regulatiiv- ja haldussüsteemides
võimalikuks. Assotsieerunud riigid ja kolmandad riigid, mille
suhtes ERICu määrust vahetult ei kohaldata, peavad ERICu vastuvõtvaks riigiks (assotsieerunud
riikide puhul) või mõne kindla ERICu liikmeks saamiseks esitama siduva
avalduse, milles nad tunnustavad ERICut kui juriidilist isikut ja tema
eesõigusi. Viis aastat pärast ERICu määruse vastuvõtmist on
enamik liikmesriike ja mõned assotsieerunud riigid võtnud vajalikud meetmed,
mis võimaldavad neil saada ERICu vastuvõtvaks riigiks või liikmeks. Seda
positiivset arengut iseloomustab ka asjaolu, et Euroopa teadustaristu
strateegiafoorumi 2010. aasta tegevuskavas sisaldunud 48 projektist ligikaudu
20 puhul kasutatakse või kavatsetakse kasutada teadustaristu loomiseks ERICut.
Peale selle on komisjon saanud kaks ERICu taotlust, milles avaldatakse soovi
luua Euroopa teadustaristud, mis ei sisaldu Euroopa teadustaristu
strateegiafoorumi tegevuskavas: Kesk-Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri
konsortsium (CERIC-ERIC) asukohaga Itaalias ning ülipika baasjoone
interferomeetria ühisinstituut (JIV-ERIC) asukohaga Madalmaades. Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide pädevate
asutuste haldus- ja korraldusmeetmed, ERICu komitee regulaarsetel koosolekutel
vahetatud teave ning komisjoni eri talituste selgitused liikmesriikide ja
assotsieerunud riikide esindajate esitatud küsimuste kohta on aidanud oluliselt
hõlbustada ERICu määruse rakendamist. Komisjon eeldab, et 2015. aasta lõpuks on asutatud
umbes 15 ERICut. 4. Raskused ERICu määruse
rakendamisel ERICu määrus võeti vastu ja seda rakendatakse
ajal, mil liikmesriigid ja assotsieerunud riigid piiravad riigivõla
vähendamiseks oma eelarvet. Seetõttu on tõelise üleeuroopalise teadustaristu
loomiseks ja toimimiseks vajaliku pikaajalise ressursside ühiskasutuse
saavutamine raske ülesanne, mille muudab veel keerulisemaks kaasatud
liikmesriikide ja assotsieerunud riikide eelarveotsuste erinev ajastus. Selle
tulemusena on teadustaristute loomiseks vajaliku minimaalse rahalise baasi
saavutamiseks kuluv ettevalmistusaeg suhteliselt pikk. See ei ole ainult ERICuga
seotud probleem, vaid sarnane olukord kehtib kõigi Euroopa teadustaristute
puhul. Parem sünkroniseerimine ning rohkem läbipaistvust ja kooskõlastamist
teadustaristu rakendamise ettevalmistusse kaasatud liikmesriikide,
assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide vahel aitaks rakendamise protsessi
oluliselt kiirendada. Tingimus, et ERICu moodustamist saavad taotleda
ainult riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, muudab olukorra
keerulisemaks teadustaristu loomist ja rakendamist ette valmistava teadlaskonna
jaoks, sest ministeeriumid või ministeeriumide volitusel tegutsevad
rahastamisasutused ei ole tavaliselt ERICu taotluste ettevalmistamisse algusest
peale kaasatud. Samuti tekitab see ERICu võimalike partnerite seas küsimusi
näiteks tehtava sissemakse ja hääleõiguse vahekorra kohta, mida kaasatud teadusringkondades
samal moel ei käsitleta. Ministeeriumi ja rahastamisasutuste esindajate
kaasamine kohe Euroopa teadustaristu loomise ettevalmistuste alguses võiks
aidata vältida tarbetuid viivitusi hilisematel ettevalmistusetappidel, kui enne
ERICu asutamise ametliku taotluse esitamist tuleb kindlaks määrata asukoht,
partnerite rahalised sissemaksed ja kohustused. Lisaks muudab paljude Euroopa teadustaristute
valdkonnaülene iseloom tihti keerukamaks nende taristute partnerite vahelise
otsustusprotsessi, sest kaasata tuleb mitmeid ministeeriume ja
rahastamisasutusi, näiteks tervishoiu, teaduse, merenduse, keskkonna ja
energeetika valdkondades. Käibemaksu, aktsiisi ja hangetega seotud ERICu
määruse sätted on tinginud selle, et kaasatud liikmesriikides, assotsieerunud
riikides ja kolmandates riikides on ERICu taotluste ettevalmistamise ja
heakskiitmisega pidanud tegelema mitu ministeeriumi, sh rahandus- ja
välisministeeriumid, mis on keerukust veelgi suurendanud ning põhjustanud
vajaduse võtta vastu heakskiitmist hõlbustavad asjakohased
töökorralduseeskirjad. Seitsme ERICu asutamise käigus saadud kogemustest
ilmneb, et üha rohkem liikmesriike ja assotsieerunud riike saab sellest
keerukusest teadlikuks ning nad on kehtestanud riigisisese otsustamise korrad,
mis aitavad riigisisese heakskiitmise protsessi korraldada ja kiirendada. Viimasena võib mainida, et ERICutel on esimest
korda õigus korraldada projektikonkursse ja konkurssidel osaleda raamprogrammi
„Horisont 2020” raames. Samuti on teadustaristu tööprogrammis osutatud
võimalikule toetusele, mida antakse ERICutele ja Euroopa teadustaristu
strateegiafoorumi teadustaristutele. Komisjon leiab, et need võiksid täita
olulisi ülesandeid teatud teemavaldkondade, nt tervishoiu- ja
keskkonnauuringute andmehalduses ja klastrite moodustamises. 5. Komisjoni talituste tegevus Komisjoni talitused on ERICu määruse rakendamise
hõlbustamiseks korraldanud ja juhatanud kolm-neli korda aastas peetavaid ERICu
komitee koosolekuid. Lisaks ERICu määruse kohaselt ametlike ERICu taotluste
kohta arvamuste esitamisele aitavad kõnealused koosolekud edastada ja vahetada
teavet töös olevate ERICu taotluste ning riigisiseste meetmete kohta, mida liikmesriigid
ja assotsieerunud riigid on rakendanud seoses ERICu liikmeks saamist
käsitlevate otsuste tegemisega. Samuti esinevad koosolekutel ettekannetega ERICu
taotluse ettevalmistusi alustamas olevate tulevaste Euroopa teadustaristute
esindajad, et kõik liikmesriigid ja assotsieerunud riigid oleksid kursis
eeldatava ajakava, rahastamise mahu, tulevaste teenuste ja muude võetavate meetmetega
ning võimalustega osaleda ERICu ettevalmistamises ja taotluse esitamises. Komisjon avaldas 2010. aastal praktilised
suunised, milles esitatakse võimalikele taotlejatele praktilist teavet ERICu
moodustamise taotluse esitamise kohta ning kommenteeritakse ERICu määruse
artikleid, keskendudes õiguslikele aspektidele. Kõnealuste suuniste uuendatud
versioon, milles võetakse arvesse seni saadud kogemusi, avaldatakse 2014.
aastal. Komisjoni talitused on andnud selgitusi paljudes
erinevates ERICu määruse sätteid käsitlevates küsimustes, mille on esitanud
liikmesriigid, assotsieerunud riigid ja ERICu taotlusi ette valmistavate
teadustaristute esindajad. Nendes käsitleti muu hulgas ERICu õiguslikku vormi,
võimalust võtta ERICu põhieesmärgiks tuumauuringud, liikmete vastutust,
kohaldatavat õigust eri riikides paiknevate üksuste ja personaliga hajustaristu
korral, ERICu likvideerimist ja siseriikliku kohtu rolli. Komisjoni talitused esitasid 2013. aastal
kolmandatele riikidele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele
kasutamiseks sobivad ERICu tunnustamise avalduse vormid, millega selgitati ja
lihtsustati nende riikide jaoks ERICu vastuvõtvaks riigiks või liikmeks saamise
protsessi. Komisjoni talitused koostasid 2013. aastal ka
töödokumendi, mis sisaldas esimeste ERICute taotluste menetlemisel saadud
kogemustel põhinevaid ERICu töökorralduse näidissätteid, et lihtsustada
taotlejate jaoks selliste sätete koostamist ning saavutada ERICute
sisekorrasätetes suuremat ühtlust, vähendamata sealjuures paindlikkust ja
kohandamisvõimalusi, mis on vajalikud ERICute eri struktuuri (üks asukoht,
hajus, virtuaalne) ja uurimisvaldkondade (sotsiaal- ja humanitaarteadused,
keskkonnateadus, energeetika, bioloogia ja arstiteadus, materjali- ja
analüüsirajatised, loodus- ja inseneriteadused) arvessevõtmiseks. Komisjoni talitused osalesid aktiivselt ERICu
taotluste ettevalmistamises, külastades juhatuste koosolekuid ning muid
liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ettevalmistavaid koosolekuid,
selgitades ja pakkudes välja võimalikke lahendusi ja kompromisse seoses
tulevaste partnerite aruteludes esile kerkinud küsimustega. Pärast ERICu asutamist on komisjoni talituste
osalus ERICu tegevuses väike, kuna tegevust juhivad ja suunavad ERICu liikmed
vastavalt ERICu määruse ning asjaomase ERICu jaoks vastu võetud põhikirja ja
rakenduseeskirjaga kehtestatud piirtingimustele. Komisjoni talitused saavad
tegutseda üksnes juhul, kui liikmed selleks soovi avaldavad või esitavad teavet
tekkinud probleemide kohta, samuti ERICu määruse kohaselt komisjonile
esitatavate ERICu aastaaruannete põhjal. Eesmärgiga asutada seitse ERICut, mille
põhikirjajärgne asukoht oleks viies eri liikmesriigis, ning soodustada ERICu
edasist arengut korraldab komisjon ERICu võrgustiku koosolekuid, kus olemasolevad
ERICud saavad vahetada parimaid tavasid ja rääkida ühistest probleemidest.
Kõnealustele koosolekutele kutsutakse ka ERICu komitee ja ERICu taotluse
ettevalmistuse lõppjärgus olevate tulevaste ERICute esindajad. Esimene ERICu
võrgustiku koosolek toimus 2014. aasta juunis. 6. Järeldused Võttes arvesse, et 2014. aasta maiks on edukalt
asutatud seitse ERICut ning 2015. aasta lõpuks võib olla loodud kokku ligikaudu
15 ERICut, võib järeldada, et õigusraamistiku omaksvõtmine, mida näitab ERICut
kasutavate uute ja uuendatud Euroopa taristute arv, laieneb ja on edukas. ERICu
määrus on näidanud, et sellega täideti tõepoolest lünk traditsiooniliste
lepingupõhiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja riiklike juriidiliste
isikute vahel ning loodi üleeuroopaliste teadustaristute loomiseks vajalik
õiguslik alus. Seda kinnitab ka asjaolu, et ERICu vormi kavatsetakse kasutada
ligikaudu kahekümnes projektis, mis sisalduvad Euroopa teadustaristu
strateegiafoorumi koostatud teadustaristu rakendamist käsitlevas tegevuskavas. Tänu sellele, et ühinemist, otsustamist ning
vastutuse ja muude sarnaste küsimuste lahendamist käsitlevates sätetes on palju
ühist, on ERIC oluliselt parandanud liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja
kolmandate riikide võimalusi kaaluda koostööd või liitumist kõnealuste Euroopa
teadustaristutega. Komisjoni talitused on ERICu määruse rakendamise
hõlbustamiseks korraldanud ja juhatanud ERICu komitee koosolekuid. ERICu loomise taotlemise korda ja ERICu kasutamist
tuleb veelgi lihtsustada ja tõhustada, kuna liikmesriigid, teadusringkonnad ja
komisjoni talitused läbivad alles õpiperioodi, mis aitab paremini mõista
kõnealuse uue õigusliku vahendi kasutamisega kaasnevaid praktilisi tagajärgi.
Võib eeldada, et kui komisjoni talitustes, liikmesriikides ja assotsieerunud
riikides rakendatakse asjakohaseid meetmeid, muutub ERICu kasutamine tänu
saadavatele kogemustele järk-järgult lihtsamaks. See võimaldab protsessi veelgi
tõhustada ning kiirendada Euroopa teadustaristute loomist. Seetõttu ei esita
komisjon praegusel etapil soovitusi muudatuste tegemiseks. 7. Lahendamist vajavad
küsimused ja edasised sammud ERICu asutamistaotluste menetlemisel saadud
kogemuste põhjal on esile kerkinud mitu uut teemat, millega ERICute liikmed ja
komisjoni talitused peavad tegelema. Need on seotud eri liikmesriikide
tavadega, mille alusel on korraldatud näiteks riigisisese õiguse kohane ERICu
registreerimine kaubanduskojas või muus registris, et ERIC saaks avada
pangakontosid ning taotleda käibemaksu ja aktsiisi hüvitamist. Kuna ERIC on loodud
avaliku sektori sisese partnerluse vormis, vajab paljudel juhtudel samuti
selgitamist seal töötava personali staatus, kuna see mõjutab palgaastmikke,
tulumaksuga seotud küsimusi ja personalikulusid. Lisaks vajab selgitamist ERICu liikmete mitterahaliste
sissemaksete küsimus, eriti see, kas ja millistel tingimustel võiks
kõnealustele sissemaksetele laieneda käibemaksu- ja aktsiisivabastus. See on
oluline, sest paljudel juhtudel eelistavad ERICu liikmed teha rahaliste
sissemaksete asemel osaliselt mitterahalisi sissemakseid. Komisjoni talitused peaksid täiendavalt selgitama
majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse vahekorda, sest üha rohkem
tahetakse, et teadustaristu tegevus avaldaks uuenduslikku ja
sotsiaalmajanduslikku mõju, mis õigustaks liikmete investeeringuid sellesse.
Kõnealust küsimust tuleks käsitleda ka nn nutika spetsialiseerumise kontekstis
seoses võimaliku toetusega regionaalsetelt fondidelt ja riigiabist (ERICu
rajatiste osade ehitamiseks). See hõlmab ka muid teemasid, näiteks ERICute
võimalus arendada kõrvaltegevusi, korraldada tehnoloogiasiiret ning teenida
välja töötatud teenustelt tulu, järgides samal ajal nõuet tegeleda
majandustegevusega üksnes piiratud ulatuses, mis ei ohustaks nende ERICu
staatust. ERICud täidavad olulist ülesannet Euroopa
teadusruumi ühendamisel, kuna nad pakuvad ühtlustatud ja struktuursel viisil
teenuseid kogu ELi teadlaskonnale ning muudavad andmete kogumise, andmetele ja
töövahenditele ligipääsu ning kasutajatele pakutavate andmete ja teenuste
haldamise läbipaistvaks. Sellega ei toetata üksnes teadlaskonda, vaid see võib
soodustada ka tõenduspõhist poliitikakujundust sellistes valdkondades nagu
tervishoid, keskkonnakaitse, sotsiaal- ja kultuuripoliitika. Komisjon uurib
koos liikmesriikidega võimalusi, kuidas ERICud saaksid taoliste teenuste
osutamisega toetada teisi teadustaristuid. Kuigi seni on ERICute asutamises osalenud 20
liikmesriiki, piirduvad ERICute põhikirjajärgsed asukohad mõne üksiku
liikmesriigiga. Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid peaksid Euroopa
teadustaristute rakendamist ette valmistades kaaluma jõupingutusi selle nimel,
et pikemas perspektiivis oleksid ERICud üle kogu Euroopa Liidu ühtlasemalt
jaotunud. ERICud võivad mängida rolli rahvusvahelises
koostöös, näiteks koostööprojektides Aafrika Liidu, Austraalia, Venemaa,
Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga ning ÜRO raames. Seoses sellega väärib
märkimist, et OECD ülemaailmse teadusfoorumi (Global Science Forum, GSF)
raames kaalutakse ERICut lausa kui võimalikku eeskuju, mille järgi luua hajusaid
rahvusvahelisi teadustaristuid. Eelkõige vajaksid selliste taristute puhul
lahendamist juhtimise, juriidilise isiku staatuse ja vaidluste lahendamisega
seotud küsimused. Komisjon toetab vajadusel ülemaailmse teadusfoorumi või muude
rahvusvaheliste organite raames tehtavaid jõupingutusi, et uurida võimalusi
leppida kokku rahvusvaheliste teadustaristute regulatiivses raamistikus, mis
võiks täita lünga lepingupõhiste organisatsioonide ja riiklike
organisatsioonide vahel samuti, nagu ERIC on teinud Euroopa Liidus. Nagu eespool mainitud, muudeti ERICu määrust 2013.
aastal, et tulla vastu assotsieerunud riikide ja eriti Norra soovile ning
tunnustada nende sissemakseid ERICusse sellele vastava hääleõigusega. Komisjon
jälgib hoolikalt, kas kõnealune muudatus suurendab assotsieerunud riikide
osalemist ERICute vastuvõtvate riikidena või liikmetena. [1] ELT L 206, 8.8.2009, lk 1. [2] ELT L 326, 6.12.2013, lk 1. [3] Need on Euroopa sotsiaalteaduslike andmearhiivide
konsortsium (CESSDA), Svalbardi integreeritud arktiline Maa jälgimise süsteem
(SIOS) ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ja Euroopa laboritaristu
(ECCSEL). [4] ELT L 71, 18.3.2011, lk 20. [5] ELT L 64, 3.3.2012, lk 13. [6] ELT L 298, 8.11.2013, lk 38. [7] ELT L 320, 30.11.2013, lk 44. [8] ELT L 320, 30.11.2013, lk 63. [9] ELT L 324, 5.12.2013, lk 8. [10] ELT L 136, 9.5.2014, lk 35.