This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0419
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on Malta’s 2014 national reform programme and delivering a Council opinion on Malta’s 2014 stability programme
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Malta 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Malta 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta_x000b_
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Malta 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Malta 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta_x000b_
/* COM/2014/0419 final */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Malta 2014. aasta riiklikku reformikava_x000b__x000b_ja esitatakse nõukogu arvamus Malta 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta_x000b_ /* COM/2014/0419 final - 2014/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Malta 2014. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Malta 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta
EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa
Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja
artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu
7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi
järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise
kohta,[1]
eriti selle artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitust,[2] võttes arvesse Euroopa
Parlamendi resolutsioone,[3] võttes arvesse Euroopa
Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse
tööhõivekomitee arvamust, võttes arvesse majandus-
ja rahanduskomitee arvamust, võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust, võttes arvesse majanduspoliitika komitee
arvamust ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26.
märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu
strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud
koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta
meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime
suurendamiseks. (2)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010
komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu
majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril
2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti
koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)
Riigipead ja valitsusjuhid
võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe,
millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja
euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid,
vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate
meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia
„Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhised soovitused. (4)
Nõukogu võttis 9. juulil 2013
vastu soovituse Malta 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse
Malta ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012-2016) kohta. Kooskõlas määrusega
(EL) nr 473/2013[4]
esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Malta 2014. aasta
eelarvekava kohta[5]. (5)
Komisjon võttis 13. novembril
2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[6] mis tähistab majanduspoliitika
koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samal päeval võttis komisjon
määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[7] milles
nimetati Maltat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. (6)
Euroopa Ülemkogu kiitis
20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse tagamiseks,
eelarve konsolideerimiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks. Ülemkogu toonitas
vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve
konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused,
edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (7)
Komisjon avaldas 5. märtsil
2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Malta kohta tehtud põhjaliku
analüüsi tulemused[8].
Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Maltal ei esine enam
makromajanduslikku tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse
menetluse tähenduses. Ehkki võlakoormus on ikka veel suur, on riskid erasektori
ja avaliku sektori võla jätkusuutlikkusele ning finantssektori stabiilsusele
kontrolli all, isegi kui need vajavad jätkuvat järelevalvet. Eeskätt on
finantsstabiilsuse näitajad endiselt usaldusväärsed. Kuid võttes arvesse
kõnealuse sektori riskide struktuurset iseloomu, tuleb jätkata praeguseid
mõistlikke järelevalve ja riskide võtmise tavasid. Eluasemeturg on
stabiliseerunud ja seega on liigsed kinnisvaraga seotud riskid piiratud.
Erasektori võlg väheneb; ettevõtete finantsvõimendust vähendatakse
nõuetekohaselt ja krediidituru surve on piiratud. (8)
Malta esitas 16. aprillil 2014 oma
2014. aasta riikliku reformikava, mida ajakohastati 8. mail 2014, ning 30.
aprillil 2014 oma 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta
arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal
ajal. (9)
2014. aasta stabiilsusprogrammis
visandatud eelarvestrateegia eesmärk on korrigeerida ülemäärast
eelarvepuudujääki jätkusuutlikul viisil 2014. aastaks ning liikuda järk-järgult
keskpika perioodi eesmärgi ehk struktuurselt tasakaalustatud eelarvepositsiooni
poole, mis on stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest rangem. Keskpika perioodi
eesmärgi saavutamine ei ole siiski programmiperioodil kavas. 2014. aastal jääb
kavandatud (ümberarvutatud) struktuuriline kohandamine soovitatule siiski
napilt alla. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kavandatud kõrvaldamist on
2015. aastal kavandatud väike kõrvalekalle keskpika perioodi eesmärgi
saavutamist toetavast kohandamiskavast. Pärast seda kavandatud iga-aastane
edasiminek keskpika perioodi eesmärgi suunas üldjoontes kooskõlas nõudega
vähemalt 0,5 % SKPst. Programmis on ette nähtud, et valitsemissektori võlg, mis
ulatus 2013. aastal 73 %-ni SKPst, hakkab alates 2014. aastast kahanema
kooskõlas võla vähendamise sihttasemega. Kokkuvõttes on programmieesmärgid
stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega suuresti kooskõlas. Programmi
eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mille on
kinnitanud sõltumatu organ (riigikontroll), on 2014. ja 2015. aasta puhul
usutav, kuna nende aastate majanduskasvu prognoositakse veidi väiksemaks kui
komisjoni 2014. aasta kevadprognoosis. Eelarve-eesmärgid on siiski ohus, sest
meetmed ei toeta täielikult programmiperioodiks kavandatud tulude struktuurset
kasvu ning ülekulud võivad tingida kavandatust suuremaid avansilisi makseid.
Komisjoni prognoosi kohaselt peaks Malta jätkusuutlikult kõrvaldama oma
ülemäärase eelarvepuudujäägi 2014. aasta jooksul. Komisjoni prognoosi kohaselt
jääb eelarve konsolideerimise eesmärgist 2013.–2014. aastal puudu 1,6 % SKPst
struktuurse eelarvepositsiooni (korrigeeritud) muutuse alusel ning 1,25 % SKPst
meetmetena, mida peeti vajalikuks eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud
soovituses. Ehkki võla vähendamise kontrollväärtus saavutatakse 2014. aastal
ilma varuta, näitavad võlastsenaariumiga seotud riskid kasvavat tendentsi. 2015.
aastal valitseb oht kalduda suurel määral kõrvale nõutud edasiminekust keskpika
perioodi eesmärgi saavutamisel. Tuginedes nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97
kohaselt oma hinnangule programmi kohta ja komisjoni prognoosile, on nõukogu
arvamusel, et ehkki Malta kavandatud valitsemissektori nominaalne
eelarvepuudujääk ja valitsemissektori võlg vastavad ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud soovitusele, tuleb teha täiendavaid
jõupingutusi, et viia struktuuriline kohandamine 2014. aastal vastavusse
soovitatuga ning tagada asjakohane edasiminek keskpika perioodi eesmärgi suunas
alates 2015. aastast. (10)
Malta eelarveraamistiku
mittesiduv olemus ja asjaolu, et eelarvepoliitikat kavandatakse lühikeses
perspektiivis, ei toeta tugeva eelarvepositsiooni saavutamist. Seni ei ole
vastu võetud õigusakte, mis pidid jõustuma hiljemalt 2013. aasta lõpul ning
mille eesmärk oli täita eelarveraamistikke käsitleva direktiivi 85/2011/EL ja
fiskaalkokkuleppe nõuded. Stabiilsusprogrammi kohaselt on Malta valitsus aga hiljuti
kinnitanud eelarvepoliitilise vastutuse seaduse eelnõu, mis esitatakse
parlamendile heakskiitmiseks. Õigusakti eelnõus nähakse ette struktuurilise
eelarvetasakaalu reegli, võlareegli ja kolmeaastase jooksva eelarveraamistiku
kehtestamine ning sellise eelarvenõukogu järkjärguline loomine, kelle ülesanne
oleks kinnitada valitsuse ametlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid
ning teha eelarve-eeskirjade täitmise eel- ja järelseiret. (11)
Malta maksuametid on kavas
liita üheks asutuseks, et lihtsustada maksude kogumise protsessi ning aidata
võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu. Maksukohustuse täitmise toetamiseks
ja tasumisele kuuluvate summade sissenõudmise lihtsustamiseks on läbi vaadatud
käibemaksu käsitlevates õigusaktides sätestatud karistused ja maksuintressid .
Võetud on ka mitmesuguseid muid meetmeid, mis peaksid Malta maksusüsteemi
konsolideerima. Need meetmed on asjakohased, kuid nende mõju ei ole veel ilmne.
(12)
Vaatamata ikka veel püsivatele
probleemidele seoses Malta riigi rahanduse jätkusuutlikkusega võib täheldada
teatavaid edusamme pensionisüsteemi reformimisel ja tervishoiuteenuste
jätkusuutlikkuse parandamisel. Loodud on pensionide strateegiarühm, et hinnata
kõiki võimalusi pensionisüsteemi reformimiseks, ning Malta ametiasutused on andnud
lubaduse mitte tõsta seadusjärgset pensioniiga kõrgemale kui 2006. aasta
pensionireformis sätestatud tõus. Seetõttu jääb seadusjärgne pensioniiga
oodatavast elueast sõltumatuks, mis seab kahtluse alla pensionide pikaajalise
jätkusuutlikkuse ja asjakohasuse. Ehkki Maltal on kavas võidelda nende
vajakajäämistega tööturu meetmete abil ja eeskätt oma hiljuti vastu võetud
aktiivsena vananemise strateegia abil, ei lahenda see tõenäoliselt probleemi.
Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on teine kitsaskoht, kui võtta arvesse
vananemisega seotud kulude oodatavat suurenemist. Äsja koostati riikliku
tervishoiusüsteemi strateegia eelnõu, kuid puudub selgus selle rakendamise
küsimustes ning eelistes kulutõhususe ja jätkusuutlikkuse seisukohast. Tarvis
on tugevdada riiklikku esmatasandi arstiabi. (13)
Koolist väljalangemise määr on
Maltal endiselt väga kõrge, kuid selle vähendamiseks võetakse meetmeid ning
samuti on loomisel terviklik järelevalvesüsteem. Põhioskuste omandamise tase on
aga madal, mis süvendab kehva kirjaoskust ja koolist väljalangemist. Hiljaaegu
vastu võetud riikliku kirjaoskusstrateegia nõuetekohane rakendamine peaks
toetama nimetatud puudujäägi kõrvaldamiseks tehtavaid jõupingutusi. Seda tuleb
toetada täiendavate meetmetega, mis peaksid eeldatavalt parandama haridus- ja
koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud meetmed hõlmavad
õpipoisiõppe raamistiku reformi, elukestva õppe strateegia loomist, töökohal
toimuva väljaõppe sisseseadmist kutsehariduses ja -koolituses ning Euroopa
Sotsiaalfondi kaudu rahastatavat eriprogrammi. (14)
Malta tegeleb praegu mitme
olulise meetme rakendamisega, et suurendada naiste osalust tööturul, eeskätt
tasuta lastehoiuteenuste pakkumisega leibkondadele, kus vanemad töötavad või
õpivad. Tulemuslik rakendamine on siin esmatähtis. Ametiasutused aitavad
pakkuda ka pikapäevarühma teenust ning võimalusi saata lapsi kooli enne
ettenähtud avamisaega, et vanema rolli tööeluga paremini sobitada. Ühtlasi
kavandatakse maksusoodustusi, et julgustada vanemaid saatma lapsi lastehoiuasutustesse,
mis töötavad varasemate kavade kohaselt. Vähe on tehtud aga tööd selle nimel,
et pakkuda ja edendada paindlikku töökorraldust, näiteks kaugtööd ja paindlikku
tööaega, mis aitaks naisi taas tööturule integreerida. (15)
Rahvusvahelise konkurentsivõime
edasiseks parandamiseks peab Malta lisaks palga ja tootlikkuse näitajate
muutumise ebakõladest tuleneva võimaliku negatiivse mõju vältimisele pöörama
tähelepanu ka sellistele taristuga seotud puudujääkidele energia- ja
transpordisektoris, mis kahandavad taristu potentsiaali, eriti kui võtta
arvesse suuri kulutusi energiale. Sel aastal peaks lõpule jõudma elektrivõrkude
ühendamine Itaaliaga ning see parandab varustuskindlust ning võib aidata kaasa
energiavarustuse mitmekesistumisele ja väljaspool toodetud taastuvenergia
kasutamisele. Ka kavandatav ühendus Euroopa gaasivõrguga täiendab Malta
energiaallikate jaotust, muutes selle vähem sõltuvaks ühest peamisest
energiaallikast ja suurendades nõnda Malta atraktiivsust äritegevuse kohana.
Kui välja arvata mõningane edu fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia
valdkonnas, kujutavad kodumaised taastuvenergiaallikad endast kasutamata
potentsiaali. (16)
Malta ärikliima edasist arengut
piirab avaliku halduse vähene suutlikkus. Ehkki areng riigihangete valdkonnas
kulgeb õiges suunas, on hankemenetlused endiselt liiga pikaajalised, tingides
avaliku sektori kulutuste ebatõhusust. Neil meetmetel pole konkreetseid
eesmärke ja see teeb nende tulemuslikkuse hindamise keerukaks. Laenuvahenditest
rahastamise alternatiivide puudumine muudab rahastamise ettevõtjate jaoks
kulukaks, mis omakorda survestab nende majandustegevust. Ettevõtete võlgnevuse
soodustamine võib ühtlasi kaasa tuua ülemäära suure ettevõtete
finantsvõimenduse ja kapitali ebapiisava jaotuse. Seega tuleb otsida rahastamiseks
uusi laenuvabu võimalusi. 2013. aasta riigipõhistes soovitustes esile tõstetud
puudujääke Malta kohtusüsteemis ei ole kõrvaldatud. Ehkki võib oodata, et
komisjoni poolt 2013. aasta novembris esitatud kohtusüsteemi reformi arvukate
reformiettepanekute seast rakendatakse nii mõnigi 2014. aasta lõpuks, on siiski
tarvis avalikustada selge ajakava ja määrata, millised meetmed on
prioriteetsed. Samuti pole kindel, kuidas kõnealused meetmed mõjutavad
kohtuasjade kuhjumist, eriti seoses eespool nimetatud puudujääkidega. (17)
Malta on tugevdanud
regulatiivset järelevalvet, et tagada finantssektori stabiilsus. Malta
Keskpanga ülesannete hulka on lisatud makrotasandi usaldusjärelevalve ning
erilist rõhku pannakse finantsstabiilsuse küsimustele, kusjuures finantsstabiilsuse
ühisnõukogu on nüüd õigusaktidega sätestatud. Laenukahjumi reservide
parandamiseks on võetud rahuldavaid meetmeid, peamiselt läbi vaadatud
panganduseeskirja nr 9 abil. (18)
Komisjon hindas Euroopa
poolaasta raames põhjalikult Malta majanduspoliitikat. Hinnati
stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud
kõnealuste dokumentide asjakohasust Malta eelarve- ja
sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust
ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada Euroopa Liidu
üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil
tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni
soovitused kajastuvad soovitustes 1–5. (19)
Võttes arvesse kõnealust
hindamist, on nõukogu Malta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus[9] selle kohta
kajastub eelkõige soovituses 1. (20)
Komisjon analüüsis Euroopa
poolaasta kontekstis ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Selle põhjal
esitas nõukogu konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro.
Malta peaks tagama ka nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise, SOOVITAB Maltal
võtta aastatel 2014-2015 järgmisi meetmeid. 1. Kõrvaldada
ülemäärane eelarvedefitsiit jätkusuutlikul viisil 2014. aasta jooksul. Tugevdada
2015. aastal märkimisväärselt eelarvestrateegiat, et tagada nõutud
struktuuriline kohandamine 0,6 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas.
Seejärel püüda teha igal aastal struktuuriline kohandus, mis on vähemalt
0,5 % SKPst ning heades majandustingimustes või vajaduse korral veelgi
rohkem, tagamaks võlareegli täitmise, et valitsemissektori kõrge võlatase
näitaks ka edaspidi jätkusuutlikku kahanemistendentsi. Võtta lõplikult vastu
eelarvepoliitilise vastutuse seadus eesmärgiga kehtestada siduv ja reeglipõhine
mitmeaastane eelarveraamistik ning luua sõltumatu asutus, kelle ülesanne oleks
valvata eelarve-eeskirjade täitmise järele ja toetada eelarve planeerimise
aluseks olevaid makromajandusprognoose. Jätkata maksukohustuse täitmise
parandamist ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust, tagades seni võetud
meetmete jätkuva rakendamise ja hindamise ning astudes ka uusi samme, edendades
eeskätt elektrooniliste maksevahendite kasutamist. 2. Hoogustada käimasolevat
pensionireformi, kiirendades eeskätt märkimisväärselt õigusjärgse pensioniea
kavandatud tõstmist ning sidudes selle seejärel oodatava eluea muutumisega.
Tagada, et riikliku tervishoiusüsteemi terviklik reform suudaks pakkuda
olemasolevate ressursside kulutõhusat ja jätkusuutlikku kasutamist, nagu
esmatasandi arstiabi parandamine. 3. Jätkata poliitilisi
jõupingutusi, et suurendada haridus- ja koolitussüsteemi vastavust tööturu
vajadustele ning parandada põhioskuste omandamist, kiirendades õpipoisiõppe
süsteemi hilinenud reformi käikulaskmist. Piirata veelgi koolist
väljalangemist, eeskätt riikliku kirjaoskusstrateegia lõpliku väljatöötamise ja
rakendamise teel. Parandada veelgi naiste, eriti tööturule naasvate naiste
osalemist tööturul, edendades paindlikku töökorraldust. 4. Mitmekesistada energiaallikate
jaotust majanduses, suurendades sealhulgas taastuvatest energiaallikatest
toodetava energia osakaalu. 5. Parandada jätkuvalt
riigihankemenetluste tõhusust ja vähendada nende pikkust; pakkuda ettevõtjatele
alternatiive laenuvahenditest rahastamisele, lihtsustades juurdepääsu
kapitaliturgudele ja arendades riskikapitalifonde; suurendada kohtusüsteemi
tõhusust, tagades kavandatud kohtureformi õigeaegse ja tõhusa elluviimise. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2014) 419 (final). [3] P7_TA(2014)0128 ja
P7_TA(2014)0129. [4] ELT L 140, 27.5.2013, lk 11. [5] C(2013) 8007 (final) [6] COM(2013) 800 (final) [7] COM(2013) 790 (final) [8] SWD(2014) 150 (final) [9] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5
lõikele 2.