This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0403
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on Bulgaria’s 2014 national reform programme and delivering a Council opinion on Bulgaria’s 2014 convergence programme
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Bulgaaria 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Bulgaaria 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta
/* COM/2014/0403 final */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Bulgaaria 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta /* COM/2014/0403 final */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Bulgaaria 2014. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Bulgaaria 2014. aasta lähenemisprogrammi
kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148
lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997.
aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning
majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle
artikli 9 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[2], eriti selle artikli 6
lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[4], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee
arvamust, võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust, võttes arvesse majanduspoliitika komitee
arvamust ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks
komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia
„Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning
keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa
jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks. (2)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni
ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste
kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide
tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos nimetatakse
koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma
majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)
Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil
2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette
sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning
võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad
tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades
eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja
rakendada riigipõhiseid soovitusi. (4)
Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse
Bulgaaria 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Bulgaaria
ajakohastatud lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta. (5)
13. novembril 2013 võttis komisjon vastu
iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[5]
mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust.
Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu
häiremehhanismi aruande,[6]
milles nimetati Bulgaariat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult
analüüsida. (6)
Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013
heaks prioriteedid finantsstabiilsuse tagamiseks, eelarve konsolideerimiseks ja
majanduskasvu hoogustamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata
diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist,
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada
majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (7)
Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr
1176/2011 artikli 5 alusel Bulgaaria suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi
tulemused[7].
Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Bulgaarias esineb endiselt
makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja
poliitikameetmeid. Eelkõige on vaja poliitikameetmeid võtta tööturu
pikaleveninud kohanemise tõttu, samas kui välispositsiooni korrigeerimine ja
ettevõtete finantsvõimenduse vähendamine on edenenud hästi. (8)
17. aprillil 2014 esitas Bulgaaria nii oma
2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta lähenemisprogrammi.
Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati
neid ühel ja samal ajal. (9)
2014. aasta lähenemisprogrammis seatud
eelarvestrateegia eesmärk on saavutada keskpika perioodi eesmärk, milleks on
viia struktuurne puudujääk 2016. aastaks -1 %-ni SKPst. Keskpika perioodi
eesmärk on stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatust rangem. Bulgaaria on
kasutanud ühisrahastusega projektide puhul lubatud võimalust kalduda keskpika
perioodi eesmärgist ajutiselt kõrvale – 2013. aastal 0,6 % SKPst ja 2014.
aastal 0,1 % SKPst. Programmis on ette nähtud (ümberarvutatud) struktuurse
eelarvepositsiooni halvenemine 2014. aastal 0,3 % võrra SKPst, s.o
tasemele -1,3 % SKPst, 2015. aastal aga paranemine 0,3 % võrra tasemele
-1,0 % SKPst, mis tagab tagasipöördumise keskpika perioodi eesmärgi juurde.
Valitsemissektori kulude kasvumäär ei tohiks programmi kohaselt 2014.–15.
aastal vastavat keskpika perioodi kulude võrdlustaset ületada. Seepärast vastab
eelarvekava stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Võla suhe SKPsse on tugevasti
alla 60 % ja lähenemisprogrammi kohaselt kasvab see programmiperioodi
jooksul ainult veidike: kuni 20,6 %-ni SKPst. Lähenemisprogrammis esitatud
eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on aastateks
2014–15 optimistlik: oodatakse, et 2014. aastal jõuab majanduskasv
2,1 %-ni ja 2015. aastal 2,6 %-ni, samas kui komisjoni 2014. aasta
kevadprognoosis on samad näitajad vastavalt 2014. aastal 1,7 % ja 2015.
aastal 2,0 %. Komisjoni prognoosi kohaselt on Bulgaaria kõrvalekalle
keskpika perioodi eesmärgist 2014. aastal suurem kui ühisrahastusega projektide
puhul lubatud ajutine kõrvalekalle ning nõutavat tagasipöördumist keskpika
perioodi eesmärgi juurde 2015. aastal eeldatavasti ei saavutata. Lähtudes 2014.
aasta lähenemisprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning
toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et on oht,
et 2014.–15. aastal kaldutakse keskpika perioodi eesmärgist kõrvale. (10)
Maksukuulekus ja maksuhalduse kvaliteet on Bulgaarias
endiselt peamised probleemid. Praeguste hinnangute kohaselt on varimajanduse
osakaal suur ja seda kinnitavad ka Bulgaaria andmed deklareerimata töö kohta.
Tulude sissenõudmise halduskulud ja maksude tasumise kulud on suhteliselt
kõrged. Vaatamata sellele, et nende probleemide lahendamiseks on võetud mitmeid
meetmeid, ei ole Bulgaarias endiselt täiemõõdulist maksukuulekusstrateegiat,
mis hõlmaks kõigi maksukogumisega tegelevate asutuste tööd ning sisaldaks kõige
olulisemate maksukogumisega seotud riskide eelnevat analüüsi ja hinnangut juba
kehtivatele meetmetele, sh lihtsustusmeetmetele, aga ka paremaid
kontrollimeetmeid. (11)
2013. aastal taganes Bulgaaria sammukese varem
pensionireformi valdkonnas võetud kohustustest. Kehtestati täiendavad
ennetähtaegse pensionilejäämise kavad ja seadusejärgse pensioniea iga-aastane
kavandatud tõstmine lükati edasi. Edusamme ei ole tehtud meeste ja naiste
pensioniea ühtlustamisel ning mingeid samme pole astutud ka selleks, et muuta
invaliidsuspensionide määramise kriteeriumid ja nende pensionide määramisel
esinevate kuritarvituste vähendamiseks ettenähtud kontrollimeetmed rangemaks.
Bulgaaria rahvastiku vananemine on üks ELi kiiremaid, millel on negatiivne mõju
tööturule, majanduse kasvupotentsiaalile ja pensionisüsteemi finantseerimisele.
Seepärast tuleb Bulgaarial jätkata oma pensionisüsteemi reformimist. Samuti
seisavad Bulgaarial ees olulised katsumused haiglasektori korrastamise ja
juhtimise alal, sh seoses haiglate läbipaistmatu rahastamise ja ebapiisavalt
väljaarendatud ambulatoorsete raviteenustega. Peale selle on teatavatel
elanikkonnagruppidel kõrgete ametlike ja mitteametlike maksete tõttu, mida
patsiendid peavad ise tasuma, sisuliselt võimatu arstiabi saada.
Tervisestaatuse näitajad on teiste liikmesriikidega võrreldes nõrgad, mis
näitab, et tulevikus võib olla vaja teha tervishoius struktuuriliselt suuremaid
avalikke kulutusi. (12)
Tööturg on viimastel aastatel olnud ebatõhus, mis
on piiranud majanduse kohanemisvõimet ja nõrgendanud majanduse
kasvupotentsiaali. Töötus stabiliseerus aastal 2013, kuid noorte ja
pikaajaliste töötute arv on jätkuvalt tõusuteel. Bulgaarias on selliste noorte
hulk, kes ei tööta ega õpi, proportsionaalselt üks suuremaid, mis tähendab, et
inimkapitali on rängalt alakasutatud ja alaarendatud. Tööturuameti suutlikkuse
tugevdamisel on saavutatud väga vähe edu. Samuti on vaja suurendada aktiivse
tööturupoliitika katvust ja tõhusust. Bulgaarias puuduvad tulemuslikud meetmed,
mis oleksid suunatud registreerimata noortele, sh romadele, ja oleksid kooskõlas
noortegarantii eesmärkidega. Suur osa töötuid ei ole hõlmatud standardsete
sotsiaalsete turvaabinõudega (töötushüvitis ja sotsiaalabi), vaid peavad selle
asemel sõltuma perekonna toest või mitteametlikust tööst. Bulgaaria kodanike
vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk on üks liidu suurimaid.
Sotsiaalkindlustusmaksete tasumisel kehtivad miinimumkünnised võivad takistada
madala kvalifikatsiooniga töötajaid ametlikus majanduses täiel määral
osalemast. On tehtud mõningaid analüüse, et hinnata nende võimalikku mõju; neid
tuleb hinnata ja nende põhjal tuleb võtta sobivaid poliitikameetmeid.
Bulgaarias puuduvad selged juhised läbipaistva miinimumpalga määramise kohta.
Seadusejärgset miinimumpalka tõsteti aastal 2013 oluliselt, mis võis avaldada
negatiivset mõju tööhõivele ja mida seetõttu tuleks jälgida. (13)
Bulgaaria ei ole ikka veel vastu võtnud
kooliharidusseadust, mis pakuks raamistikku koolisüsteemi vajalike ulatuslike
reformide rakendamiseks, sh õppekavade moderniseerimiseks, ning
õpetajakoolituse täiustamiseks. Bulgaarias on vaja tõsta kutsehariduse
kvaliteeti ja siduda see paremini üldise haridusstruktuuriga, et võimaldada
paindlikke haridusteid, vähendada koolist väljalangevust ja parandada elukestva
õppe kättesaadavust. Kõrghariduses omakorda püsib visalt probleem, kuidas
paremini vastata tööturu vajadustele. Kvaliteeditõendamise madal tase toob
kaasa kehvad tulemused. Arutlusel on uus kõrgharidusstrateegia, milles nõutakse
ülikoolide juhtimise ümberkorraldamist huvitatud sidusrühmade, nagu ettevõtjate
ja üliõpilaste vahetu osaluse teel, ülikoolide koondamist ja tulemuspõhist
tegevusstrateegiat haridusväljundite ja tööturu vajaduste paremaks
vastavusseviimiseks. Jätkuvalt probleemne on ka ebasoodsamas olukorras olevate
laste, eriti roma laste juurdepääs haridusele. Kaheaastane kohustuslik eelkool
on olulisim meede, mis läheb õiges suunas ja tuleks rakendada täie rangusega
käsikäes koolist väljalangevust vähendavate meetmetega. Vaja on tugevdada
seniseid algatusi õpetajakoolituse täiustamiseks ja vähendada koolides de
facto segregatsiooni. Eeskirju, mis seovad lastetoetuse kooliskäimisega, ei
ole veel tegelikkuses rakendatud. (14)
Ulatuslikumad jõupingutused avaliku halduse
moderniseerimiseks on avaldanud ainult piiratud mõju, sest need on olnud
killustatud ja põhjalikeks reformideks ei ole olnud piisavalt tahet. Bulgaarial
on vaja koordineeritud strateegiat avaliku halduse reformiks, et suurendada
avaliku halduse ja sealsete reguleerivate talituste professionaalsust ja
sõltumatust; sealhulgas on riigiteenistujatele vaja teenetepõhist
ametissenimetamis- ja karjäärisüsteemi ning tulemuslikke korruptsiooniriski
vähendamise struktuure. Üldise ettevõtluskeskkonna parandamiseks on vaja
jätkuvaid jõupingutusi. Probleemide hulka kuuluvad lubade saamise ja
äriühingute registreerimise menetlused. Maksevõimetusmenetluseks kulub
keskmiselt üle kolme aasta ja võlgade tagasisaamise määr on väike. 2013. aastal
võeti vastu uued makseviivituseeskirjad ja need on vaja rakendada. E-valitsuse
areng on pidurdunud ning süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks ja ühtse
kontaktpunkti loomiseks tehtav koordineerimistöö on ebapiisav, mis piirab
läbipaistvuse suurendamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tehtavaid
pingutusi. Riigihangete valdkonnas puudub lihtne kodifitseeritud õigusraamistik;
sellest tingitud keerukas õigus- ja haldusnormide rägastik põhjustab
ettevõtjate seas ebakindlust. Ka kohtusüsteemi sõltumatus on suur probleem, mis
mõjutab Bulgaaria ettevõtluskeskkonda. Bulgaaria on astunud mõningaid samme
korruptsiooni vähendamiseks, ent edu sel alal on olnud piiratud ja ebakindel,
mistõttu on vaja järjekindlamat huvide konfliktide kontrollimist ja hoiatavaid
karistusi. Samuti on vaja tagada parem koordineeritus korruptsiooni vastu
võitlemisega tegelevate asutuste vahel ja kaitsta neid poliitilise mõju eest. (15)
Elektri- ja gaasisektoris on konkurents endiselt
piiratud. Probleemide hulgas, mis on energiaturu toimimise seisukohast eriti
murettekitavad, on elektri- ja gaasibörsi ning läbipaistva hulgituru puudumine.
Elektri vabaturul domineerib üksainus tarnija ning turu piiratud suurusest
tingituna ei saa konkurents täita seal oma otstarvet ja tagada kulutõhusust.
Riikliku reguleeriva asutuse sõltumatus ja tulemuslikkus on endiselt piiratud.
Sõltuvus impordist, mis tuleb piiratud hulgalt tarnijatelt, ja puudulik taristu
arendus toovad kaasa energiavarustushäirete riski. Ulatuslik energiatõhususe
parandamise meetmepakett on esitatud programmiperioodil 2014–2020 EList
rahastuse saamiseks. (16)
Komisjon on Euroopa poolaasta raames põhjalikult
hinnanud Bulgaaria majanduspoliitikat. Ta on hinnanud lähenemisprogrammi ja
riiklikku reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide
asjakohasust Bulgaaria eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse
seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades
silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse
riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud
komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes
1–6. (17)
Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu
Bulgaaria lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[8] selle kohta kajastub
eelkõige soovituses 1. (18)
Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja
kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi
läbi vaadanud. Nõukogu soovitused, mis on esitatud määruse (EL) nr 1176/2011
artikli 6 alusel, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 3, 4 ja 5, SOOVITAB Bulgaarial võtta ajavahemikus
2014-2015 järgmisi meetmeid: 1. Tugevdada
2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse tekkinud lõhet võrreldes
stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. 2015. aastal tugevdada
eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine ja selle
järgimine edaspidi. Tagada uue eelarvenõukogu suutlikkus täita oma mandaati.
Rakendada ulatuslik maksustrateegia, et tugevdada maksukogumist, võidelda
varimajanduse vastu ja vähendada maksukuulekuskulusid. 2. Võtta vastu pikaajaline
strateegia pensionisüsteemi jaoks. jätkata seadusejärgse pensioniea kavandatud
iga-aastase tõstmisega ja näha ette mehhanism, mis seostaks seadusejärgse
pensioniea pikemas perspektiivis oodatava elueaga, ning samas kaotada
järk-järgult ennetähtaegse pensionilemineku võimalused ja võrdsustada meeste ja
naiste seadusejärgne pensioniiga. Muuta rangemaks invaliidsuspensionide
määramise kriteeriumid ja menetlused, näiteks võttes paremini arvesse
taotlejate allesjäänud töövõimet. Tagada tõhus tervishoiuteenuste osutamine, sh
suurendades haiglate rahastamise läbipaistvust, optimeerides haiglavõrku ja
arendades ambulatoorset arstiabi. 3. Suurendada tööturuameti
tõhusust, töötades välja tulemuslikkuse järelevalve süsteemi ja suunates
tegevuse paremini töötajatele, kes on kõige haavatavamad, nt madala
kvalifikatsiooniga, eakad, pikaajalised töötud ja romad. Laiendada aktiivse
tööturupoliitika katvust ja suurendada selle tulemuslikkust, viies tööotsijate
profiilid vastavusse nõudlusega, ning noortegarantii eesmärke järgides jõuda
registreerimata noorteni, kes ei tööta ega õpi. Parandada
töötushüvitiste ja sotsiaalabi tegelikku katvust ja seoseid
aktiveerimismeetmetega. Jätkata sotsiaalkindlustusmaksete alammäärade
ulatusliku läbivaatamisega, tagamaks, et süsteem ei suru oma määradega madala
kvalifikatsiooniga töötajaid tööturult välja. Kehtestada sotsiaalpartneritega
konsulteerides läbipaistvad suunised seadusjärgse miinimumpalga kohandamiseks,
võttes arvesse selle mõju tööhõivele ja konkurentsivõimele. Vaesuse
leevendamiseks parandada veelgi lastele ja eakatele mõeldud sotsiaalteenuste ja
-siirete kättesaadavust ja mõjusust. 4. Võtta vastu
kooliharidusseadus ning viia ellu kutse- ja kõrgharidusreform, et tõsta
kõikidel haridustasanditel omandatud oskuste taset ja asjakohasust, soodustades
samas haridusasutuste ja ettevõtete partnerlust, et viia haridusväljundid
paremini vastavusse tööturu vajadustega. Tõsta kutseharidusasutuste kvaliteeti
ja parandada elukestva õppe kättesaadavust. Tugevdada jõupingutusi, et
parandada kvaliteetse ja kaasava eelkooli- ja koolihariduse kättesaadavust
ebasoodsamas seisundis olevate laste, eriti romade jaoks, ning rakendada
rangelt eeskirju, mis seostavad lapsetoetuse maksmise hariduse omandamisega. 5. Parandada jätkuvalt
ettevõtluskeskkonda, eriti VKEde jaoks, vähendades bürokraatiat, edendades
e-valitsust, muutes maksejõuetusmenetlused lihtsamaks ja rakendades
makseviivitusi käsitlevad õigusnormid. Parandada riigihangete süsteemi,
suurendades haldussuutlikkust, tugevdades riigihankeameti tehtavaid
eelkontrolle ja astudes konkreetseid samme e-hangete rakendamiseks. Parandada
kohtusüsteemi kvaliteeti ja sõltumatust ning tugevdada võitlust korruptsiooni
vastu. 6. Laiendada energiasektori
reformi, et tihendada konkurentsi, suurendada turu tõhusust ja läbipaistvust
ning energiatõhusust, eelkõige kõrvaldada turutõkked, vähendada reguleeritud
turusegmendi osakaalu, tugevdada jõupingutusi läbipaistva elektri- ja
gaasihulgituru loomiseks, kaotada järk-järgult kvoodid ning suurendada
energiasektori reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust. Kiirendada
naaberliikmes- ja -kandidaatriikidega võrkudevaheliste ühenduste loomise
projekte ning suurendada tarnehäiretega toimetuleku võimekust. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. [3] COM(2014) 403 final. [4] P7_TA(2014)0128 ja
P7_TA(2014)0129. [5] COM(2013) 800 final. [6] COM(2013) 790 final. [7] SWD(2014) 76 final. [8] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9
lõikele 2.