52014DC0392

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava

1. Sissejuhatus

2014. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul kinnitati veelkord, et intellektuaalne omand on majanduskasvu ja innovatsiooni peamine mootor. Ülemkogul rõhutati ka vajadust võidelda võltsimisega, et parandada ELi tööstusalast konkurentsivõimet maailmas[1]. Intellektuaalomandi õigused on üks olulisim vahend, mille kaudu äriühingud, loomeinimesed ja leiutajad saavad teenida kasu investeeringutelt, mis nad on teinud teadmistesse.

Hiljutise uuringu kohaselt moodustavad intellektuaalomandi õiguste mahukad sektorid ligikaudu 39 % ELi SKP-st (mille väärtus eurodes ulatub umbes 4,7 triljonilini aastas) ja tagavad kuni 35 % tööhõivest, kui võtta arvesse ka kaudselt nende sektoritega seotud töökohad[2]. Konkreetselt tähendab see seda, et ajutiselt ainuõiguste andmise kaudu on intellektuaalomand otse seotud uute kaupade ja teenuste tootmise ja turustamisega ning sellest saavad kasu kõik inimesed. Nende eesmärkide saavutamise eelduseks on selline intellektuaalomandi taristu, mis on optimaalne ja majanduslikult tõhus ning mis hõlmab mis tahes intellektuaalomandi vormi õiguslikku tunnustamist, registreerimist, kasutamist ja tasakaalustatud kaitset[3].

EL vajab innovatsiooni ja loovust, et püsida konkurentsis riikidega, kus tööjõukulud on väiksemad ning energia ja tooraine odavamad. EL peab looma tingimused, mis stimuleerivad innovatsiooni, et Euroopa ettevõtjad saaksid aidata meid kriisist välja. Seepärast on teadmistepõhisel tööstusel keskne roll strateegiate „Globaalne Euroopa” ja „Euroopa 2020” elluviimisel.

Käesolev teatis keskendub intellektuaalomandi õiguskaitsele. See põhineb konsensusel, mille kohaselt peab intellektuaalomandi õiguskaitse keskenduma võitlusele kaubandustasandil toime pandava intellektuaalomandi õiguste rikkumisega, sest see tekitab kõige suuremat kahju. Selle eesmärk on pakkuda intellektuaalomandiõiguste kaitseks uusi poliitikavahendeid, nagu nn rahavoost lähtuv käsitlus, mille eesmärk on jätta kaubandustasandil tegutsev õigusrikkuja ilma tulust, mis ajendas teda sellega üldse tegelema.

Tooted, s.t kaubad ja teenused, mida turustatakse ja mille puhul eiratakse intellektuaalomandiõiguseid, on probleem, mis puudutab meid kõiki kas kodaniku, tarbija, ettevõtja või maksumaksjana. Kaubandustasandil toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumine takistab nii investeerimist innovatsiooni kui ka loovusse ja seeläbi töökohtade loomist.

Kaubandustasandil toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumise probleemi ulatust on keeruline hinnata, kuid selle majandusliku mõju üle on laialdaselt arutletud[4]. Hiljutise üleilmse pettust käsitleva aruande kohaselt oli uuringusse kaasatud üle 800 kõrgema astme juhi väitel 2013. aastal 11 % osalenud äriühingutest sattunud intellektuaalomandi õiguste rikkumise ohvriks[5]. ELi tasandi statistika kohaselt registreeriti 2012. aastal üle 90 000 juhtumi, mil toll pidas intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtluse tõttu kauba ELi välispiiril kinni[6]. Umbes 70 % nendest juhtumitest oli seotud posti- ja kullerteenustega, peegeldades e-kaubanduse kasvu. Kokku peeti kinni peaaegu 40 miljonit kaubaartiklit, mille samaväärsete ehtsate toodete hinnanguline väärtus on pisut alla miljardi euro. Ühe liikmesriigi hinnangul on 81 % võltskaupadest seotud organiseeritud kuritegevusega[7]. Selle riigi arvutuste kohaselt teeniti sellise ebaseadusliku tegevusega ebaseaduslikku tulu üle 100 miljoni euro, kuid kui arvestada seaduslikele ettevõtjate saamata jäänud otsest tulu, maksudena laekumata tulu, kaotatud töökohti ja võltsimisega võitlemise kulusid, siis on see summa pea viis korda suurem (470 miljonit eurot).

Kaubandustasandil toime pandud intellektuaalomandiõiguste rikkumine on muutuv nähtus, millel on palju ilminguid. Kuigi rikkumise ärahoidmiseks on tehtud nii mõndagi, sealhulgas pakutud veebipõhiselt rohkem seaduslikke konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid, on intellektuaalomandi õiguseid rikkuvate toodete levitamise ja müügi majanduslik tasuvus nii suur, et stiimul selliseks tegevuseks jääb alati. Arvestades sellise tegevuse arengu ja sellest kasu saamise kiirust, on äärmiselt oluline, et meil oleks täpsed avastamise süsteemid ja kiiresti rakendatavad ennetavad meetmed.

Samal ajal peavad need meetmed olema proportsionaalsed ja minimeerima ohu, et neid kuritarvitataks konkurentsivastastel eesmärkidel, mis võib takistada uute innovatiivsete toodete ja ärimudelite turuletulekut ja põhjendamatult piirata põhivabadusi. Selleks et rikkumisjuhtumeid avastataks, peavad sidusrühmad, eelkõige riiklikud õiguskaitseasutused vahetama üksteisega teavet. Selleks et takistada kaubandustasandil intellektuaalomandi õiguste rikkumist, peab komisjon rakendama terviklikku, tasakaalustatud ja paindlikku süsteemi, mis võimaldaks kiiresti reageerida muutuvatele probleemidele, millega ELi teadmistepõhine majandus 21. sajandil kokku puutub.

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja piiramata pooleliolevat õigusaktide läbivaatamist, esitatakse käesolevas teatises kümnest punktist koosnev tegevuskava[8]. Vajaduse korral viib komisjon mõned meetmed ellu koostöös Siseturu Ühtlustamise Ametiga (OHIM), kus alates 2012. aasta juunist asub intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus[9] (edaspidi „vaatluskeskus”). Nimetatud meetmed koos nendega seotud meetmete ja uuringutega on otsustavaks esimeseks sammuks sellise tõhusa intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika kujundamisel, mis on suunatud kaubandustasandil toime pandavatele õigusrikkumistele ELis ja liikmesriikides. Eesmärk peaks olema jõuda uudetud konsensuseni intellektuaalomandiõiguste kasutamisel ja seda kõiki asjakohaseid sidusrühmi kaasates. Komisjon jälgib selle tegevuskava täitmist ja kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, liikmesriike, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, vaatluskeskust ja sidusrühmi eesseisvas töös aktiivselt kaasa lööma.

Teatist täiendab strateegia intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamise kohta kolmandates riikides ning ELi ja kolmandate riikide tolliasutuste koostöö parandamine valdkonnas, mis on seotud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemisega, nagu see on ette nähtud ELi tollialase tegevuskavaga.

Kõigi nende meetmete eesmärk on tagada, et ELis kehtivat intellektuaalomandit käsitlevat õigustikku, sealhulgas tsiviilõiguslikku kaitset, kohaldataks ja edendataks tõhusalt. Ühine eesmärk on i) tõhusalt ennetada ja takistada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete sattumist turgudele ja seal nende levitamist (seda nii ELi kui ka nendel turgudel, millega ELi turg on järjest rohkem seotud), et ii) stimuleerida investeerimist, majanduskasvu ja tööhõivet intellektuaalomandi õiguste mahukates sektorites, millel on äärmiselt oluline koht ELi riikide majanduses. Kuid üksnes tugevama õiguskaitse tagamise kaudu ei suuda me seda probleemi lahendada. Selle üle tuleb ka arutleda ning võtta meetmeid, et suurendada tarbijate ja tootjate teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumise tagajärgedest laiemalt.

2. Igaühel on intellektuaalomandi väärtusahelas oma roll

2.1.        Vale või õige? Suurendada tarbijate, töötajate ja klientide teadlikkust

Tarbijad, töötajad ja ettevõtjad ei ole alati teadlikud majanduslikust kahjust, mida toob endaga kaasa kaubandustasandil toime pandav intellektuaalse omandi rikkumine, ega selle ulatusest. See kahju hõlmab nii negatiivset mõju maksutuludele ja sellega kaasnevaid kulusid maksumaksjale, seaduslike ettevõtjate konkurentsivõime langust kui ka seost laiaulatusliku kuritegevusega. Samuti ei ole tarbijad alati teadlikud sellest, millist kahju võib intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba soetamine neile endile tekitada, eelkõige riskist, mida see võib kujutada nende tervisele ja ohutusele.

Vaatluskeskus avaldas 25. novembril 2013 intellektuaalse omandi tajumist käsitleva uuringu, milles antakse ülevaade sellest, kui teadlikud inimesed sellest probleemist on[10]. Uuring põhines kirjandusülevaatel, 250 eurooplase (vanuses 15–65 aastat) seas läbi viidud kvalitatiivsel uuringul ja kvantitatiivsel osal, mille raames küsitleti telefoni teel 26 000 eurooplast. Tegemist on küll alles esimese sammuga, kuid sellest hoolimata selgus uuringust, et küsitletutest eelkõige noored ei tunneta, millises ulatuses intellektuaalse omandi rikkumine mõjub intellektuaalomandipõhiste töökohtade säilitamisele ja nende kaitsmisele. Samuti selgus uuringust, et noorte meelest on intellektuaalomandi taristu enamasti kasulik suurtele äriühingutele. Sellest lähtuvalt leiab komisjon, et vaja on põhjalikumalt ja koordineeritumalt konsulteerida teadlikkuse suurendamise meetmete ning põhjalike ja kasutajasõbralike teavitamisvahendite üle kogu Euroopas.[11]

Edasised meetmed peaksid põhinema mitme-eesmärgilisel lähenemisviisil ja nendes tuleks analüüsida, miks digipõlvkond on üha rohkem huvitatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete soetamisest. Peaks püüdma kõrvaldada tõkked, mis veel takistavad ühtsel turul intellektuaalomandi õigusi järgivate toodete arendamist ja levitamist viisil, mis vastab digiajastu tarbija vajadustele. Nendes meetmetes tuleb arvestada ka sellega, et tarbijad ei ole teadlikud kõigist võltstoodetega seotud probleemidest, ja toetuda liikmesriikides varasemalt korraldatud edukatele teavituskampaaniatele. Vaatluskeskuse avaldatud intellektuaalomandi tajumist käsitlevast uuringust leiab selle kohta kasulikku infot.

Vaatluskeskus on pannud riikides korraldatud teavitamiskampaaniatest välja koorunud parimatest tavadest kokku veebipõhise varamu. Intellektuaalomandi õiguste rikkumiste arvu on võimalik oluliselt vähendada, kui kõik ühtsel turul tegutsejad (kodanikud, tarbijad, töötajad, ettevõtjad ja riigiasutused) oleksid paremini informeeritud sellest, et ühtsel turul on kättesaadavad atraktiivsed ja taskukohased tooted, mille puhul ei ole rikutud intellektuaalomandi õigusi. 2014. aastal aitab vaatluskeskus liikmesriikidel töötada välja ja lükata käima teavitamiskampaaniad, et suurendada Euroopa Liidu kodanike seas teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumise tagajärgedest, eelkõige töökohtade ja majanduse seisukohast. Selliste kampaaniate eesmärk peaks olema ka parandada intellektuaalomandi õigusi järgivate toodete kättesaadavust kõikjal ühtsel turul ning tuua välja, millist kasu saab tarbija sellise toote kasuks otsustades, mis vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning tarbijakaitsealastele normidele.

1. meede Komisjon kavatseb aidata vaatluskeskust ja liikmesriike lükata käima ja jälgida uue põlvkonna teavitamiskampaaniaid. Siia alla peaksid kuuluma kampaaniad, et suurendada inimeste ja eelkõige noorte teadlikkust majanduslikust kahjust, mida kaubandustasandil toime pandav intellektuaalomandi õiguste rikkumine endaga kaasa toob, ja võimalikust ohust, mida võltstooted kujutavad endast tervisele ja ohutusele. Samuti peaks siia alla kuuluma kampaaniad, milles tuuakse välja kasu, mida saab tarbija intellektuaalomandi õigusi järgiva toote kasuks otsustades, ja millega lihtsustatakse selliste toodete kättesaadavust.

2.2.        Õiguste valdaja vastutus tarneahela terviklikkuse tagamisel

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on soodustanud järjest pikemate ja sageli üleilmsete tarbeahelate tekkimist. IKT on aidanud ettevõtjatel vähendada ka ladustamiskulusid, sest on võimaldanud üle minna täppisajastatud kohaletoimetamisele. Lisaks on tänu IKT-le võimalik teha rohkem otsetarneid lõppkliendile. Selline areng on positiivne, kuid sellest on kasu lõiganud ka ettevõtjad, kes rikuvad intellektuaalomandi õigusi. Seda iseloomustab võltstooteid sisaldavate väikesaadetiste arvu oluline kasv, õigusrikkujate võimalus kiiresti siseneda mitmekesisele tooteturule ja sealt kiiresti lahkuda ning imbumine eri riikides asuvate tarneahelate kõige nõrgematesse lülidesse. Arvestades, et tarbijad teadvustavad järjest rohkem ettevõtjate puhul eetikamõõdet, vähendab tarneahela auditeerimine intellektuaalomandi rikkumise riski ning annab ühtsel turul tegutsevatele intellektuaalomandi õiguste mahukatele äriühingutele turundamise ja maine seisukohast eelise[12].

Komisjon kaalub esmalt võimalust võtta selles valdkonnas kasutusele vabatahtlikkuse põhimõttel rakendatava Euroopa kava ja edendab sellise hoolsuskohustusega seotud hea tava kasutuselevõttu intellektuaalomandi õiguste mahukates sektorites, edendades ja informeerides kuludest ja eelistest, mida kätkeb endas selliste kvalitatiivse auditeerimissüsteemi süstemaatiline kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. 2014. aasta lõpuks korraldab komisjon sidusrühmade õpikoja, kus käsitletakse hoolsuskohustuse rakendamist tarneahelas, et hoida ära intellektuaalomandi rikkumisi kaubandustasandil. See hõlmab tarnijaid, õiguste valdajaid, vahendajaid (sh võrguplatvormid, otsingumootorid, kaubasaatjaid jne), liikmesriike, akadeemilisi ringkondi ja vabaühendusi.

IKT-l on oluline koht ka jaemüügis ja logistikas ning see aitab avastada tooted, mille puhul on rikutud intellektuaalomandi õiguseid, ja takistab nende turustamist. Selleks et tagada toodete turustamisahela kindlus ja hoida ära sinna selliste toodete sattumine, mille puhul rikutakse intellektuaalomandi õiguseid, on varude juhtimiseks võetud kasutusele sellised tehnoloogiad nagu ühtsed tootetähised (kahemõõtmelised vöötkoodid) ja raadiosagedustuvastus (RFID). Toetudes Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud tööle selles valdkonnas, avaldab komisjon aruande selle kohta, kuidas uued tehnoloogilised lahendused aitavad tarbijatel võidelda võltstoodete ja piraatlusega. Selleks et oleks lihtsam teha kindlaks transporditud kaupade päritolu ja hinnata riski, keskendutakse tarneahela kindluse uuringus konteinerkaupade tarneahelale. Seda uuringut rahastatakse ELi teadustegevuse ja arengu raamprogrammist. Samuti on Teadusuuringute Ühiskeskus töötanud välja IT-vahendi (Contraffic), millega on tolliasutusel võimalik analüüsida ELi imporditud kaubakonteineri teed ja liikumist[13]. Kavandatud õpikoja eesmärk on hinnata liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise tehnoloogiate kasutamiskõlblikkust eri turustamis- ja jaemüügimudelitel, mida intellektuaalomandi õiguste mahukates sektorites kasutatakse, ja teavitada ettevõtteid parimatest tavadest.

2. meede Komisjon algatab kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, eri konsulteerimismeetmeid, mis on suunatud kogu tarneahelat hõlmavale hoolsuskohustusele, mis on vajalik kaubandustasandil intellektuaalomandi õiguste rikkumise ärahoidmiseks. Kogutud teabe põhjal plaanib ta välja töötada ELi hoolsuskohustuse süsteemi. Ta edendab esmalt selle süsteemi vabatahtlikku kasutamist, mida jälgitaks tähelepanelikult, et teha kindlaks uute meetmete vajalikkus.

2.3.        Rahavoo jälgimine: dialoogid asjaomaste sidusrühmadega, et hoida intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted internetist eemal

Selleks et teha kiiresti kindlaks tegevus, millega rikutakse kaubandustasandil intellektuaalomandi õiguseid ja see rikkumine lõpetada, on oluline, et õiguste valdajad sõlmivad kokkulepped äripartneritega, kes nende tooteid tarnivad, edendavad, jagavad ja müüvad. Nendes kokkulepetes tuleb sätestada kindlad mehhanismid põhiõiguste kaitseks ja konkurentsikeskkonna edendamiseks, keskendudes eelkõige võimalikele kuritarvitustele. Kui selliseid kokkuleppeid rakendatakse, saab nende abil kiiresti reageerida intellektuaalomandiõiguste rikkumise probleemile. Selliste kokkulepete sõlmimine eeldab sidusrühmadega dialoogide pidamist, kaasates asjaomaste sidusrühmade esindusliku rühma, et analüüsida konkreetseid probleeme ja otsida praktilisi lahendusi, mis oleksid ühtaegu realistlikud, tasakaalus, proportsionaalsed ja õiglased kõigi asjaomaste osaliste suhtes. Neid dialooge on algatanud komisjon ja nende eesmärk on aidata töötada välja vastastikuse mõistmise memorandumid, milles on kehtestatud põhimõtted, mida allakirjutanud saavad kasutada kahepoolsetes kokkulepetes. Eesmärk on jätta intellektuaalomandi õiguste eirajad tuluallikast ilma. Esimene dialoog käsitles võltstoodete veebipõhise müügi piiramist ja selle tulemusena koostati 2011. aastal vastastikuse mõistmise memorandum[14]. 2013. aasta aprilli hindamisaruandes[15] jõuti järeldusele, et oleks kasulik kaasata ka uusi osalisi. Võttes arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi, alustab komisjon 2014. ja 2015. aastal uusi dialooge, kaasates reklaamiteenuste pakkujad, makseteenuste osutajad ja kaubasaatjad. Eesmärk on jõuda 2015. aastal uute vastastikuse mõistmise memorandumiteni, mis hoiavad intellektuaalomandi õigusi rikkuvad tooted internetist eemal. Samal ajal teeb vaatluskeskus võrdleva uuringu koostöötavade kohta, mida kasutatakse liikmesriikides ja kolmandates riikides õiguste valdaja ja äripartnerite vahel.

3. meede Komisjon aitab töötada välja vabatahtlikud vastastikuse mõistmise memorandumid, et vähendada internetis kaubandustasandil toime pandavatest intellektuaalomandi õiguste rikkumistest saadavat tulu, võttes arvesse sidusrühmade dialooge, kuhu on kassatud reklaamiteenuste pakkujad, makseteenuste osutajad ja kaubasaatjad.

2.4.        Toetada VKEsid intellektuaalomandi õiguskaitsel

2004. aasta direktiivis, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist, on kehtestatud ühtlustatud eeskirjad tsiviilõiguslike intellektuaalomandi õiguskaitsevahendite kohta[16]. Pärast 2010. aasta teatise[17] avaldamist korraldas komisjon laiaulatusliku avaliku konsulteerimise, et selgitada välja, kas see tekst on sobilik arvukate intellektuaalomandi õiguskaitse probleemide lahendamiseks. 2012. aasta lõpus esitas komisjon sidusrühmadele küsimustiku, et koguda infot selle kohta, kas piiriülese intellektuaalomandi rikkumise korral on tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend olnud kättesaadav kõigile sidusrühmadele, eelkõige VKEdele. Küsimustiku eesmärk oli ka teha kindlaks, kas liikmesriikide kohtute tegevus oli piisavalt kiire ja spetsialiseerunud. Selle küsitluse tulemused avaldati 2013. aasta juulis[18]. Sellest lähtuvalt kaalub komisjon, kas tsiviilõiguslike kaitsemeetmete parandamiseks VKE jaoks on vaja võtta nt väikese väärtusega nõuete osas lisameetmeid. Vaidlusmenetluste kalliduse ja keerulisuse tõttu hoiduvad innovatiivsed VKEd sageli oma intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas standardsetest olulistest patentidest tulenevate õiguste kaitsmisest ning see võib viia turu kuritarvitamiseni suuremate konkurentide poolt. Liidu tasandil saab kasutada juba mitmeid tsiviilmenetlusvahendeid. Hiljuti tegi komisjon ettepaneku[19] tugevdada ja parandada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, mis on liikmesriikides kasutatav ühtne menetlus (määrus (EÜ) nr 861/2007). See täiendab komisjoni algatust abistada liikmesriike oma riiklike õigusemõistmise süsteemide (nagu ELi õigusemõistmise tulemustabel) tõhustamisel[20].

4. meede Komisjon kavatseb analüüsida riiklikke algatusi, mille eesmärk on parandada intellektuaalomandi tsiviilõiguslikke õiguskaitsemenetlusi VKEde jaoks, eelkõige väiksemate kohtuvaidluste menetlust, ja koostab nende kohta aruande ning kaalub võimalikke meetmeid selles valdkonnas.

Vaidlusmenetluste kalliduse ja keerulisuse tõttu loobuvad innovatiivsed VKEd sageli oma intellektuaalomandi õiguste kaitsmisest. Seetõttu ei teeni VKEd innovatiivsusse tehtud investeeringutelt optimaalset tulu ning see takistab neil laiendamast oma teadus- ja arendustegevust. Mõnes liikmesriigis on püütud olukorda parandada riiklike süsteemide või fondide kaudu, nt pakkudes paremaid võimalusi õigusabikulude kindlustamiseks. 2015. aastal vaatab komisjon vajaduse korral vaatluskeskuse abiga läbi riiklike süsteemide ning ka kolmandate riikide süsteemide tõhususe. Selle põhjal algatab komisjon rohelise raamatu vormis konsulteerimise ja viib selle vajaduse korral poliitikaalgatuseni.

5. meede Komisjon avaldab rohelise raamatu, et konsulteerida sidusrühmadega vajaduse üle võtta edaspidi ELi meede, mis põhineb parimal taval, mis on leitud riikide endi rahastatud süsteemide seast, mille abil aidatakse tagada VKEdele intellektuaalomandi õiguskaitse.

Vaatluskeskus saaks oma erinevates meetmetes tulemuslikult arvesse võtta VKEde eripära, sealhulgas nende vahendite piiratust intellektuaalomandi õiguskaitsel. VKEd vajavad õiguste valdajatena sageli oma turundamis- ja turustamisstrateegiate kohandamiseks teavet, samuti võivad nende oskused ja teadmised intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitsmiseks olla puudulikud. Seepärast püüab komisjon luua tugisüsteemi,[21] mis hõlmaks õiguskaitseküsimusi. Ta teeb seda tugevdades ja koordineerides riiklikke tugisüsteeme IPortal projekti kaudu ja andes rahvusvahelise kontekstiga seotud intellektuaalomandiküsimustes nõu Euroopa intellektuaalomandiõiguste kasutajatoe ja VKEdele kolmandates riikides intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe kaudu[22]. See võrk toimib tihedas seoses ettevõtetele mõeldud üldiste tugisüsteemide, riiklike intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tugisüsteemide ja vaatluskeskuse meetmetega.

2.5.        Tagasimaksmise süsteemid: tarbijatele mõeldud vahend

Teatavad krediit- ja deebetkaartide pakkujad pakuvad teatava piirsumma ulatuses võimalust kasutada tagasimaksmist. See annab tarbijale võimaluse vaidlustada makstud teenus või kaup ja selle eest mitte maksta, sest nad ei oleks seda ostnud, kui nad oleks teadnud, et see ei ole ehtne. Osas liikmesriikides on selline võimalus seadusega ette nähtud. On selge, et see aitab võidelda pettuse vastu, kuid aitab ka saavutada seda, et tarbijad, kes tahtmatult ostavad võltstooteid või -teenuseid, ei peaks nende eest maksma või saavad taotleda hüvitamist. Selliste süsteemide abil on võimalik piirata võltsijate ebaseaduslikku tulu. Komisjon alustab 2014. aastal konsulteerimist tagasimaksmise süsteemide ja muude maksete kinnitamise süsteemide üle, millega on võimalik vähendada kaubandustasandil intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud rahavooge. Avaliku konsulteerimise eesmärk on kaaluda, millises ulatuses tuleks selles valdkonnas võtta meetmeid.

6. meede Komisjon avaldab rohelise raamatu, et konsulteerida sidusrühmadega mõju üle, mida tagasimaksmine ja sellega seotud süsteemid avaldavad võitlusele intellektuaalomandi õiguste rikkumistega. Selle alusel kaalub ta konkreetsete meetmete vajadust ja ulatust selles valdkonnas.

3. Ametiasutused teevad koostööd

3.1.        Koostöö liikmesriikide asutuste vahel

Euroopa on sisepiirideta ala. Ka intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud organiseeritud kuritegevus on olemuselt piiriülene. Kõike seda arvestades on oluline tugevdada koostööd riiklike ametiasutuste, ELi institutsioonide, ELi justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite, asjaomaste kolmandate riikide ja muude partnerite vahel. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu[23] otsustas 2013. aasta juunis, et aastatel 2014–2017 peaks prioriteet olema lõhkuda organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes osalevad tervise-, ohutus- ja toidualaseid eeskirju rikkuvate võltsitud kaupade tootmises ja levitamises, ning rühmitused, kes toodavad normidele mittevastavaid kaupu.

Selleks et täita erinevad eesmärgid, mis nõukogu seadis järeldustes võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega, koostavad liikmesriigid nõukogu sekretariaadi, komisjoni, Eurojusti, Europoli ja muude asjaomaste ELi ametite abiga iga-aastased operatiivsed tegevuskavad[24]. Nimetatud meetmete elluviimise üle teostatakse korrapärast järelevalvet. Komisjon on valmis liikmesriike selliste meetmete võtmisel rahaliselt toetama.

ELi intellektuaalomandi õiguste rikkumistega võitlemise tollialases tegevuskavas aastateks 2013–2017[25] on paika pandud 28 tolliasutuse ühistegevuse raamistik, et paremini võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumistega ELi välispiiril. Selles nähakse ette töötada välja täpseid vajadusi arvestav käsitlus, et võidelda internetis ostetud võltstoodete kuller- või postiteenuse teel kättetoimetamisega. Rohkem on vaja teha koostööd piiriüleselt ja ametiasutuste vahel. Komisjon peab tolli-, politsei- ja õigusasutuste esindajatega 2015. aastal konverentsi, et arutada, kuidas jõuda sellise tõhustatud koostööni.

Seda, kuidas paremini jälgida suundumuste arengut intellektuaalomandi õiguskaitse valdkonnas väljaspool ELi, käsitleb komisjon samal ajal oma teatises, millega ajakohastatakse 2004. aasta dokumenti „Strateegia intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks kolmandates riikides”[26]. Vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus on ELi eesmärk saavutada, et kolmandate riikide valitsused võtaksid kõrge intellektuaalomandi õiguskaitse taseme tagamiseks olulisi kohustusi, et seeläbi hõlbustada kauplemist intellektuaalomandi õiguste mahukate toodetega. Põhjalikumat koostööd tuleks teha võltstoodetega kauplemise osas ELi ja kolmandate riikide tolliasutuste vahel,[27] nagu ette nähtud ELi tollialases tegevuskavas.

Mõned liikmesriigid on loonud oma jurisdiktsioonis politseiüksused, kes on spetsialiseerunud intellektuaalomandi õiguste rikkumisele, et vältida riigis intellektuaalomandi õiguskaitse strateegiate dubleerimist asjaomastes asutustes. Samalaadseid puuduseid ja ohte esineb ka liikmesriikidevahelises koostöös. Ametiasutustel on sageli keeruline jälgida intellektuaalomandiõigusi rikkuvat tegevust väljaspool konkreetse riigi piire ning see takistab piiriüleste uurimiste ja operatsioonide planeerimist ja elluviimist ühtsel turul.

Ilma et see piiraks pooleliolevate meetmete elluviimist,[28] leiab komisjon, et kõigi riiklike ametiasutuste vahel, kes on seotud intellektuaalomandi kaitsmisega, saaks koostööd parandada, luues kõigi asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste jaoks eksperdirühma[29]. Selle raames oleks võimalik jagada nii parimaid tavasid kui ka arutada intellektuaalomandialaseid poliitikasuundumusi, mis aitaks ELil parandada intellektuaalomandi õiguskaitset[30].

7. meede Komisjon loob intellektuaalomandi õiguskaitse alase liikmesriikide eksperdirühma, mille raames saaksid liikmesriigid jagada oma asjaomaste ametiasutuste parimaid tavasid ELis ja olla kursis tegevuskava elluviimisega.

3.2.        Riiklike ametisasutuste koolitamine ühtsel turul

Riiklike ametiasutuste koolitamine intellektuaalomandi õigusi rikkuva tegevuse suundumuste ja ärimudelite alal ning hea tava jagamine rikkumiste kindlakstegemiseks toimub suures osas riigi tasandil. Kui piiriülene koolitus toimubki ja teadmisi kogutaksegi, siis toimub see sageli teatavat liiki õiguskaitseasutustes ega hõlma eri valdkondade asutusi. Seepärast on ühtse turu kontekstis vaja töötada välja piiriülene koolitusprogramm, mis on suunatud intellektuaalomandi õiguskaitsele. Vaatluskeskus korraldas 2012. ja 2013. aastal asjaomastele töötajatele seminare, et parandada nende teadmisi võltsitud pestitsiididest ja farmaatsiatoodetest. Sama mudeli alusel tuleks kavandada koolitusi riigiametnikele, kes tegelevad intellektuaalomandi õiguskaitsega kohapeal. Vahepeal korraldas Ühenduse Sordiamet (CPVO) 2013. aasta mais sordikaitsealase seminari kõigi praktikute kategooriate jaoks, kes on spetsialiseerunud intellektuaalomandi õiguskaitsele selles valdkonnas. 2014. aastal jätkab vaatluskeskus liikmesriikide ametiasutustele suunatud kõikehõlmavate valdkondlike intellektuaalomandi õiguskaitse koolitusprogrammide väljatöötamist. Neid programme koordineeritakse Europoli, Eurojusti, Euroopa Politseikolledži (CEPOL) ja CPVOga.

Samal ajal võib intellektuaalomandi õiguskaitse parandamisele ja paremale hüvitamisele aidata kaasa ka selliste koolituste väljatöötamine, mis on suunatud õiguspraktikutele ja milles käsitletakse ELi intellektuaalomandi alaseid õigusakte.

Sel eesmärgil edendab komisjon õiguspraktikute koolitamist ELi intellektuaalomandialases õiguses, kasutades koolitusmaterjalide levitamiseks täies ulatuses ära just Euroopa e-õiguskeskkonna portaali[31] võimalusi.

8. meede Komisjon toetab vaatluskeskust selliste liikmesriikide ametiasutustele suunatud kõikehõlmavate valdkondlike koolitusprogrammide väljatöötamisel, mis käsitlevad intellektuaalomandi õiguskaitset ühtsel turul.

3.3.        Riigihangete korraldajate kohustus kontrollida, kas riigihanked hõlmavad intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tooteid

Liidus sõlmitavate riigihanke lepingute tulemusena võivad võltskaubad imbuda avalike teenuste sektorisse. Esmalt edendab komisjon 2014. aastal kogemuste vahetamist liikmesriikide riiklike ametiasutuste vahel nendes küsimustes ja korraldab sel eesmärgil konsulteerimise liikmesriikide riigihangete eksperdirühmas. Vaatluskeskus korraldab temaatilisi õpikodasid, mis annavad eri liikmesriikide ametiasutustele võimaluse arutada esilekerkinud probleeme ja vahetada parimaid tavasid. Lisaks võtab komisjon ette esimese katseprojekti, analüüsides riigihankeid meditsiinisektoris, et teha kindlaks, milline on probleemi ulatus selles valdkonnas. Kõige selle alusel avaldab komisjon juhendi meetodite kohta ja edendab seda, et aidata riiklikke ametiasutusi võltstoodete avastamisel ja nende sattumise ärahoidmisel avalikesse teenustesse.

9. meede Komisjon kavatseb töötada välja ja avaldada riiklike ametiasutuste jaoks juhendi parimatest tavadest, et hoida ära võltstoodete hankimine.

4. Intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika parem jälgimine ja suunatus

4.1.        Analüüsida intellektuaalomandi ja intellektuaalomandi õigusi rikkuva tegevuse alaseid suundumusi

Avaliku huvi seisukohast peaks intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika olema suunatud sellistele kaubandustasandil toime pandavatele intellektuaalomandi rikkumistele, mis mõjuvad kõige tõenäolisemalt negatiivselt investeeringutele innovatsiooni ja loovusse ning mis tekitavad tarbija heaolule ja majanduskasvule kõige suuremat kahju. Siinkohal tuleb objektiivselt kindlaks teha need intellektuaalomandi õiguste mahukad sektorid, mis kannatavad kõige rohkem intellektuaalomandiõigusi rikkuva tegevuse tõttu, ja seejärel korrapäraselt neid jälgida, et olla kindel, et käesolevas teatises esitatud vahendid ja seadusega ettenähtud õiguskaitse vahendite mõju vastab soovitule. Euroopa Patendiamet (EPO) ja OHIM avaldasid 2013. aasta septembris uuringu, et anda esmane hinnang intellektuaalomandi õiguste mahukatele sektoritele ELis[32]. EPO/OHMI aruande teine etapp intellektuaalomandi õiguste mahukate sektorite kohta avaldatakse 2014. aasta sügisel[33].

Pärast seda, kui intellektuaalomandi õiguste mahukad sektorid on kindlaks tehtud, tuleb usaldusväärsete hindamismeetodite alusel hinnata kaubandustasandil toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste ulatust nendes sektorites[34]. Komisjon esitab koos vaatluskeskusega 2015. aastaks läbipaistvad ja pragmaatilised mudelid, et hinnata intellektuaalomandiõigusi rikkuva tegevuse suundumusi intellektuaalomandi õiguste mahukates sektorites.

Intellektuaalomandi õiguste mahukate sektorite kohta, kes müüvad oma tooteid internetis ja kes kannatavad „tasuta” saadaolevate ebaseaduslike võltskaupade tõttu, teeb komisjon uuringu, et hinnata mõju, mida avaldab võltstoodete asendusefekt seaduslikele toodetele. See viiakse lõpule 2014. aasta lõpuks. Komisjon algatab ka uuringu rikkumiste kohta, mis hõlmavad litsentse „creative commons”, mida õigusrikkujad kasutavad üldkasutatavate teoste omandamiseks. Lisaks uurib vaatluskeskus noorte käitumist ja suhtumist intellektuaalomandi õigustega kaitstud toodetesse läbi nende tarbimisharjumuste prisma.

Tollipoliitika valdkonnas jätkab komisjon ELi välispiiril tollis kinnipeetud kaupade kohta andmete kogumist ja kättesaadavaks tegemist. Seda teavet täiendatakse teabega intellektuaalomandiõiguste rikkumiste kohta, mis on registreeritud ühtsel turul[35]. Samal ajal töötab vaatluskeskus asjaomaste riiklike ametisasutuste toel intellektuaalomandi rikkumist käsitleva kohtulahendite andmebaasi loomise kallal.

Et andmeid kasutataks tõepoolest selleks, et intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika põhineks läbipaistvatel majandusalustel, kavatseb komisjon alates 2014. aastast koostada selles valdkonnas majandusaruandeid. Neid kasutatakse vahenditena, millega teostada järelevalvet komisjoni poliitika üle, mis on suunatud võitlusele kaubandustasandil toime pandavate intellektuaalomandi rikkumiste vastu.

10. meede Komisjon avaldab iga kahe aasta tagant ELi intellektuaalomandipoliitika majandusliku mõju kohta aruande, mida võib kasutada tõhusama järelevalvevahendina ELi uue intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika jaoks, nagu kirjeldatud käesolevas teatises.

[1]               20.–21. märtsi 2014. aasta Euroopa Ülemkogu järeldused, lk 5 ja 6.

[2]               Intellektuaalomandiõigustemahukad tööstusharud: panus Euroopa majandusarengusse ja tööhõivesse. Vt: oami.europa.eu.

[3]               Vt: ec.europa.eu/internal_market/intellectual-property.

[4]              2012. aastal valmis teadusinstituudil RAND Europe aruanne „Measuring IPR infringements in the internal market”. Selles käsitletakse tööstuse rahastatud uuringuid, milles seda hinnatakse, ja nende uuringutega seotud piiranguid:

                http://ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement/docs/ipr_infringment-report_en.pdf

[5]               Vt: kroll.com.

[6]               See: ec.europa.eu/taxation_customs.

[7]               https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/246390/horr73.pdf. See arvutus ei hõlma küberkuritegevust.

[8]               Esildatud meetmete finantsmõju ei ole suurem kui see, mida komisjon on ametlikus programmitöös lähiaastateks juba prognoosinud.

[9]               19. aprilli 2012. aasta määrusega (EL) nr 386/2012 antakse OHIMile mitmed ülesanded, mille eesmärk on hõlbustada ja toetada riiklike ametiasutuste, erasektori ja ELi institutsioonide tegevust võitluses intellektuaalomandi õiguste rikkumistega. Need ülesanded ei hõlma osalemist individuaalsetes operatsioonides või uurimistes, mida toimetavad riiklikud ametiasutused, ega valdkondi, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega (nt koostöö kriminaalasjades ja politseikoostöö).

[10]             Vt: oami.europa.eu.

[11]             Komisjon võttis hiljuti initsiatiivi ja juhtis tähelepanu sellele, millised on seaduslike toodete suhtes toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste negatiivsed majanduslikud tagajärjed inimestele nii kaotatud töökohtade kui saamata jäänud maksutulu seisukohast, eriti teatavates sektorites: „Liiga hea, et olla tõsi. Võltskaupade tegelik hind”. Lisainfo: http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/tajani/stop-fakes/index_en.htm Ettepanek:

[12]             20. oktoobri 2010. aasta määruses (EL) nr 995/2010 on sätestatud puittooteid turule laskvate ettevõtjate hoolsuskohustus.

[13]             Vt: ec.europa.eu/dgs/jrc.

[14]             Vt: ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement.

[15]             COM(2013) 209, 18.4.2013.

[16]             Direktiiv 2004/48/EÜ, 29.4.2004.

[17]             KOM(2010) 779, 22.12.2010.

[18]             Vt: ec.europa.eu/internal_market/consultations.

[19]             COM(2013) 794 (lõplik).

[20]             http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/files/justice_scoreboard_communication_en.pdf

[21]             http://ec.europa.eu/enterprise/initiatives/ipr/what-are-iprs/index_en.htm

[22]             [Lisainfot vt komisjoni teatis „Kaubandus, majandus ja intellektuaalomand: intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamiseks kolmandates riikides”, COM (2014) [...]]

[23]             Nõukogu 7. juuni 2013. aasta järeldused prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega.

[24]             Nende meetmete eesmärk on eelkõige parandada strateegilise või tegevusanalüüsi jaoks kogutavat teavet ja andmeid, prioriseerida ja võtta sihikule olulised organiseeritud kuritegevuse rühmitused, töötada välja vahendid finantsuurimiseks ja varade sissenõudmiseks, edendada multidistsiplinaarset koostööd ELis ja parandada koostööd peamiste lähte- ja transiitriikide ja asjaomaste partneritega.

[25]             Nõukogu 10. detsembri 2012. aasta resolutsioon.

[26]             ELT C 129, 26.5.2005, lk 3.

[27]             Ibid.

[28]             Eelkõige tollialase tegevuskava raames või EL võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega, vt ELT C 80, 19.3.2013, lk 1.

[29]             See võiks jälgida ka selliste ühiste vahendite kasutamist nagu vaatluskeskuse väljatöötatud õiguskaitse andmebaas ja ACIST.

[30]             Eksperdirühma pädevus ja volitused määratakse kindlaks 2014. aastal komisjoni otsusega.

[31]             Vt: e-justice.europa.eu.

[32]             Intellektuaalomandiõigustemahukad sektorid, viidatud eespool.

[33]             Ettevõtete tasandil andmeid analüüsides tehakse riikide tasandil kindlaks intellektuaalomandi õiguste mahukad sektorid ja hinnatakse nende panust iga liikmesriigi majandusse, ning hinnatakse VKEde sõltuvust intellektuaalomandi õigustest.

[34]             2012. aastal sai RAND Europe komisjoni jaoks valmis aruande (Measuring IPR infringements in the internal market, vt eespool), milles vaadati läbi pea 200 olemasolevat uuringut ja toodi esile nendes kasutatud meetodite/andmete tugevad ja nõrgad küljed. Selle alusel esildati aruandes vastastikusel hindamisel põhinevat metoodikat, mida võiks kasutada intellektuaalomandit rikkuva tegevuse ulatuse hindamisel majanduses.

[35]             Andmed salvestatakse võltsimisvastase jälitusteabe toetusvahendis, mille töötas välja OHIM koos Europoliga: https://www.tmdn.org/enforcementintelligence-webapp/