52014DC0022

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014) rakendamise kohta

1.           SISSEJUHATUS

Euroopa Liit (EL) ja liikmesriigid tugevdasid pärast spordi lisamist Lissaboni lepingusse ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 165 oma koostööd püüdlusega arendada spordis edasi Euroopa mõõdet.

Pärast komisjoni 2011. aasta teatist[1] avati nõukogu resolutsiooniga Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014) kohta[2] Euroopa spordipoliitika valdkonnas toimuva koostöö uus peatükk. Liikmesriike, nõukogu eesistujariike ja komisjoni kutsuti esmakordselt üles tegema kokkulepitud juhtpõhimõtetele tuginedes koostööd, keskenduma prioriteetsetele teemavaldkondadele („spordieetika”, „spordi sotsiaalsed väärtused”, „spordi majanduslikud aspektid”) ja rakendama konkreetseid meetmeid[3]. Valdkonnas, kus ELil on toetav pädevus, andis kõnealune töökava väärtusliku raamistiku, et kõik osalejad saaksid teha koostööd koordineeritult ning austades vastastikku liikmesriikide ja ELi pädevusi.

Selleks et toetada töökava rakendamist, võeti kasutusele töömeetodid, mis olid spordi valdkonnas uued, nimelt eksperdirühmad ja tugevdatud dialoogistruktuurid. Komisjonil paluti esitada töökava rakendamise kohta aruanne, mille põhjal koostatakse alates 2014. aasta keskpaigast elluviidav uus töökava.

Käesolevas aruandes hinnatakse edusamme, mis on tehtud meetmete rakendamisel kooskõlas töökavas kindlaks määratud prioriteetsete teemavaldkondadega, ja antakse ülevaade kehtestatud töömeetodite kasutamisest, tuginedes muu hulgas eksperdirühmade tööle,[4] liikmesriikide esitatud kirjalikele tähelepanekutele[5] ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonidele[6]. Selle hindamise valguses on komisjon teinud oma järeldused.

2.           EDUSAMMUD TÖÖKAVA KONKREETESETE MEETMETE RAKENDAMISEL

Kokkuvõttes viis töökava alusel toimunud tegevus määratletud prioriteetsetes valdkondades väga heade tulemusteni. Seda kinnitavad toimunud konsultatsioonid: lõviosa liikmesriikidest oli nõus, et töökaval oli nende riigi spordisektorile hea mõju (24 liikmesriiki) ning et see oli oluline spordipoliitika arendamiseks (24 liikmesriiki) ja elluviimiseks (19 liikmesriiki) liikmesriigi tasandil. Töökava vastas üldjoontes valitsuste ootustele (25 liikmesriiki), selles keskenduti õigetele prioriteetidele (25 liikmesriiki) ja see oli viljakas poliitiliste protsesside vaatenurgast (24 liikmesriiki). Selle positiivse hinnanguga olid üldiselt nõus ka spordivaldkonna sidusrühmad. Liikmesriigid väärtustasid madalamalt töökava mõju protsessidele, mis toimuvad spordipoliitikas väljaspool ELi (16 liikmesriiki). Järgmistes punktides kirjeldatakse prioriteetsete meetmete rakendamisel tehtud edusamme ning märgitakse ära ka see, kui spordiga seotud aspekte on arvesse võetud muudes ELi poliitikavaldkondades.

2.1.        1. meede: valmistada ette ELi märkused Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) koodeksi läbivaatamise kohta

EL ja selle liikmesriigid on pühendunud jätkuvalt ja kindlalt sellele, et võidelda dopingu vastu, tagada selle võitluse proportsionaalsus ning kanda hoolt ELi ja liikmesriikide väärtuste, õigustraditsioonide ja kohaldatava õiguse austamise eest. Komisjoni tähelepanekud spordi kohta, mis on esitatud komisjoni 2011. aasta teatises, on endiselt asjakohased. Kuna Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) püüdlus on tagada ühtne lähenemisviis dopingukontrollile, saavad sportlaste individuaalsed õigused ELis kaitstud. Seega on vaja paindlikkust ja tuleb teha kohandusi, et järgida ELi ja liikmesriigi õigust.

Dopinguvastase võitluse ekspertide rühm valmistas ette märkused WADA koodeksi läbivaatamise kohta ja esitas need neljas järgus nõukogule, järgides WADA konsultatsioonietappide rütmi[7]. Samuti kommenteeris EL kolmes järgus koodeksiga seotud rahvusvahelisi nõudeid[8]. Oma neljandas dokumendis on EL teinud WADA-le ulatusliku ettepaneku töötada 2015. aasta järgse rakendamise osana välja asjakohast koodeksit ja rahvusvahelisi nõudeid käsitlevatele sätetele lisatavad sobivad mittesiduvad suunised.

2.2.        2. meede: esitada soovitused dopinguvastase võitluse kohta harrastusspordis, mida saaks rakendada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil

2012. aastal hääletas nõukogu dopinguvastase võitluse ekspertide rühma volituste laiendamise poolt, et „koguda kokku, sealhulgas koostöös asjaomaste sidusrühmadega, dopinguvastase võitluse parimad tavad harrastusspordis ELi liikmesriikides /.../ ning esitada 2013. aasta lõpuks selle põhjal dopinguvastast võitlust käsitlevad soovitused harrastusspordis, mida saaks rakendada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil”. Rühm eksperte, kes tegelevad dopinguga harrastusspordis, on koostanud ettepaneku, mis esitatakse nõukogule.

2.3.        3. meede: arendada spordieetika vallas Euroopa mõõdet, keskendudes esialgu võitlusele võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu

Võitlus võistluste tulemuste kokkuleppimise kui ühe kõige tõsisema spordieetikat ähvardava ohu vastu on osa komisjoni esmatähtsatest eesmärkidest spordi, korruptsioonivastase võitluse ja võistluste tulemuste kokkuleppimisega seotud veebipõhiste kihlvedude sõlmimise valdkonnas[9]. Ka Euroopa Parlament on vastu võtnud hulga olulisi resolutsioone[10]. Nõukogu võttis selles valdkonnas vastu oma järeldused 2011. aasta novembris[11]. Hea juhtimistava ekspertide rühma töö oli oluline samm edasi valdkonnaülese koostöö ja koordineerimise parandamisel ELi ja rahvusvahelisel tasandil, sest sellega koondati ELi tasandil esmakordselt kokku kõik asjaomased sidusrühmad. Eksperdirühma soovitused olid aluseks eesistujariigi 2012. aasta novembris vastu võetud järeldustele[12] ja neil oli väga oluline roll ka 2012. aasta ELi spordifoorumil, kus nad hõlbustasid võistluste tulemuste kokkuleppimise vastast võitlust käsitleva Nikosia deklaratsiooni[13] heakskiitmist. Eksperdirühma tegevus oli tihedalt kooskõlastatud ROKi ja Euroopa Nõukogu paralleelsete algatustega. Rühm väljendas toetust ideele koostada Euroopa Nõukogu egiidi all vastu võetav rahvusvaheline konventsioon spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastase võitluse kohta.

Komisjon esindab kõnealuse konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel ELi kahe nõukogu otsuse alusel, milles on sätestatud asjakohased läbirääkimisjuhised[14]. Konventsioon avatakse allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks eeldatavasti 2014. aasta jooksul. See võib olla kasulik raamistik, et tugevdada asjaomaste sidusrühmade tegevuse rahvusvahelist kooskõlastamist ja koostööd. Seoses võistluste tulemuste kokkuleppimise vastaste meetmetega kavatseb komisjon võtta 2014. aastal vastu soovituse kihlvedudega seotud võistlustulemustes kokkuleppimise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise parimate tavade kohta, mis peaks hõlbustama spordiorganisatsioonide, kihlvedude korraldajate ja neid valdkondi reguleerivate asutuste piiri- ja valdkonnaülest koostööd. Sellega seoses on komisjon algatanud kaks uuringut, mille raames käsitletakse laias laastus 1) teabe jagamist ja kahtlastest kihlvedudest teatamist asjaomaste sidusrühmade seas ning 2) riskihindamist ja huvide konflikti käsitlevate sätete haldamist.

2.4.        4. meede: arendada seoses hea juhtimistavaga läbipaistvuse põhimõtteid

2011. aasta sporditeemalises teatises on öeldud, et hea juhtimistava on spordiorganisatsiooni iseseisvuse ja eneseregulatsiooni tingimus. Seda arvesse võttes keskendus hea juhtimistava ekspertide rühm oma töös spordi hea juhtimistava põhimõtete loetelu kindlaksmääramisele. Teavet selle jaoks saadi liikmesriikidelt ning spordivaldkonna sidusrühmade ja muude organisatsioonide seas kogutud headest tavadest. Esitatud põhimõtted kujutavad endast miinimumnõudeid, mille täitmisega saavad hakkama kõikvõimalikud spordiorganisatsioonid. Kavandatud on paindlik lähenemisviis, et arvestada põhimõtete adressaatide mitmekesisusega. Selle asemel, et kavandada ranged jõustamismeetmed – näiteks panna riigiasutuste antav rahaline toetus sõltuma nende põhimõtete järgimisest – soovitas eksperdirühm rakendada järkjärgulist käsitlusviisi, mille esimeseks etapiks on asjaomaste spordiorganisatsioonide harimine ja teavitamine. Vajaduse korral saab hiljem kavandada tugevamad nõuetelevastavuse tagamise vahendid.

2.5.        5. meede: käsitleda kindlaksmääratud küsimusi, mis on seotud juurdepääsuga sportlaste agendi elukutsele ja nimetatud elukutse järelevalvega ning üleminekutega meeskonnaspordialadel

Hea juhtimistava ekspertide rühma töö tugines 5. meetme puhul tulemustele, mis olid saadud 2013. aastal mängijate ülemineku majanduslikke ja õiguslikke aspekte käsitleva sõltumatu uuringu,[15] ELi sportlaste agente käsitleva uuringu[16] ja sportlaste agentide teemal peetud ELi konverentsi raames[17]. Eksperdirühma vastu võetud soovituste vaatlemisel tuleks arvesse võtta FIFA pidevat tööd selle nimel, et uuendada oma mängijate agentide litsentsimise süsteemi. Ehkki eksperdirühm keskendus oma töös peamiselt jalgpallile, käsitleti arutelu osana ka muid meeskonnaspordialasid.

Eksperdirühma soovitused on suunatud peamiselt spordivaldkonna sidusrühmadele. Neis tunnistatakse seda, kui tähtis on selle valdkonna eeskirjade kehtestamisel valdkonna sõltumatus, ent samas tuletatakse meelde, et kinni tuleks pidada ka kohaldatavast ELi õigusest. Spordiliikumist kutsutakse üles suurendama mängijate ja agentidega seotud tehingute läbipaistvust ning tõhustama kõige nooremate mängijate kaitset. Komisjoni meelest on ELi asjaomased valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteed sobiv foorum, kus arutada seda, kuidas on need soovitused seotud tööõiguse kohaldamisega.

2.6.        6. meede: valmistada ette ettepanek topeltkarjääri käsitlevateks Euroopa suunisteks

Üha enam sportlasi seisab üha nooremas eas silmitsi probleemiga, kuidas ühildada oma sportlaskarjäär õppimise või töötamisega. Vastusena Euroopa Ülemkogu 2008. aasta üleskutsele tugevdada topeltkarjääride teemalist dialoogi[18] tegi komisjon oma 2011. aasta sporditeemalises teatises ettepaneku töötada välja topeltkarjääri käsitlevad suunised. Pärast nõukogult volituste saamist koostas spordialase hariduse ja koolituse ekspertide rühm asjaomase valdkonna ekspertide abiga sportlaste topeltkarjääri käsitlevad ELi suunised. Kindlaks tehtud meetmed peaksid lõppkokkuvõttes aitama teha Euroopa sportlastel häid sooritusi, võistelda kõrgel rahvusvahelisel tasemel, vältida haridussüsteemist ja spordisüsteemist väljalangemist ning valmistuda sportlaskarjääri lõppemisele järgnevaks tööleminekuks. Nõukogu, kes kiitis need suunised oma 2013. aasta järeldustes topeltkarjääride kohta heaks, kavandas konkreetsed meetmed, mille eesmärk on parandada sportlaste võimalusi ühildada õppimine või töötamine ja sportlaskarjäär[19]. Nõukogu tunnistas topeltkarjääriga seotud korralduste Euroopa mõõdet, võttes arvesse seda, et andekad sportlased ja eliitsportlased viibivad sageli võõrsil. Rahvusvahelised kokkulepped nõuavad rohkem koostööd spordiorganisatsioonide, haridusasutuste, liikmeriikide treeningkeskuste ja tugiteenuste pakkujate vahel.

2.7.        7. meede: järelmeetmed seoses spordiga seotud kvalifikatsioonide lisamisega riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse, võttes arvesse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku

2010. aastal väljendasid ELi spordiministrid oma tahet jätkata spordivaldkonnas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamist ja kutsusid liikmesriike üles viima spordivaldkonna kvalifikatsioonid selle raamistikuga vastavusse[20]. Nõukogu otsustas esitada selle kohta järelmeetmed töökavas. Spordialase hariduse ja koolituse ekspertide rühm esitas 2013. aasta sügisel põhjaliku aruande hariduse pakkujate kaudu omandatavate kvalifikatsioonide kaasamise kohta, lisades sellele liikmesriikide aruanded. Aruandes jõutakse järeldusele, et spordiga seotud kvalifikatsioonide riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse lisamise protsess on formaalhariduse valdkonnas käimas ning et liikmesriikide spordiorganisatsioonide haridussüsteemis omandatud spordiga seotud kvalifikatsioonide lisamine riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse on toonud liikmesriikide tasandil kaasa suured probleemid. See osutab vajadusele toetada spordiliite, et suurendada asjatundlikkust olemasolevate haridusprogrammide muutmise ja uute programmide väljatöötamise vallas. Tuleb võtta meetmeid liikmesriigi ja Euroopa tasandil, sealhulgas viia riiklikud kvalifikatsioonid vastavusse rahvusvaheliste spordiliitude kvalifikatsiooninõuetega. Eksperdirühm leiab, et nõukogu peaks võtma selles valdkonnas meetmeid ja toetama edaspidigi kõikide spordiga seotud kvalifikatsioonide lisamist riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse. Seda võiks kaaluda Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide piirkonna loomise kontekstis.

2.8.        8. meede: analüüsida viise, kuidas edendada tervist tugevdavat kehalist aktiivsust ja osalemist rahvaspordis

Praeguse spordialase töökava alusel püüti teha edusamme tervist tugevdava kehalise aktiivsuse rolli suurendamisel ELi poliitikas, võttes arvesse kehalise passiivsuse kõrgeid määrasid liidus, mis toovad kaasa märkimisväärseid otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid. Nõukogu tunnistas oma 2012. aasta järeldustes tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise kohta vajadust täiendavate meetmete järele[21]. Komisjon töötas spordi, tervise ja osalemise ekspertide rühma panusele, sidusrühmade tähelepanekutele ja uuringutulemustele tuginedes välja uue tervist tugevdavat kehalist aktiivsust käsitleva poliitikaalgatuse[22]. 2013. aasta novembris võttis nõukogu selle põhjal vastu soovituse tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta, millega toetatakse liikmesriike püüdlustes töötada välja tõhusad tervist tugevdava kehalise aktiivsuse strateegiad ja neid rakendada, võttes arvesse kehalist tegevust käsitlevaid ELi suuniseid[23]. Soovitus rajaneb olemasolevatel kehalise aktiivsusega seotud algatustel. Selle rakendamine alates 2014. aastast nõuab poliitika kooskõlastamist liikmesriigi tasandil ning koostööd asjaomaste ELi struktuuride ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO).

Kehalisele aktiivsusele on pööratud üha enam tähelepanu ka liidu tegevuses, mis on seotud aktiivsena vananemisega, eeskätt aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) raames ja kiiluvees. Nõukogu 6. detsembri 2012. aasta juhtpõhimõtetes[24] kutsutakse osalejaid üles pakkuma võimalusi vanemaealiste inimeste võimetele vastavalt kohandatud füüsiliseks ja vaimseks tegevuseks. Spordi, tervise ja osalemise ekspertide rühm töötas välja põhimõtted, mis käsitlevad spordi panust aktiivsena vananemisse, mida võeti selles protsessis arvesse ja mille nõukogu kiitis oma 2012. aasta järeldustes tervena vananemise kohta[25] heaks. Nõukogu kutsub komisjoni üles toetama kehalist tegevust käsitlevate ELi suuniste paremat kasutamist liikmesriikides ja edendama strateegiaid, et võidelda selliste riskifaktorite vastu nagu vähene kehaline aktiivsus.

Euroopa 2013.–2017. aasta statistikaprogrammi lisati uued sätted, et töötada välja kvaliteetne statistika kehalise aktiivsuse kohta[26]. Komisjon algatas sporti ja kehalist aktiivsust käsitleva Eurobaromeetri uuringu, mille tulemused peaksid olema kättesaadavad alates 2014. aasta algusest.

2.9.        9. meede: soovitada viise, kuidas edendada andmete kogumist ELi spordisektori majandusliku kasu mõõtmiseks kooskõlas Vilniuse definitsiooniga ning hinnata tulemusi

Töö, mida tehti ELi tasandil alates 2006. aastast selleks, et töötada spordi majandusliku mõju mõõtmiseks välja ühine Euroopa käsitlusviis, viis kokkuleppimiseni spordi Vilniuse definitsioonis, millele tuleks tugineda andmete kogumisel ja esitamisel liikmesriigi tasandil ja mis toimiks ühtlustatud raamistikuna spordi satelliitkontode loomisel. Spordi satelliitkontod annavad spordimajanduse kohta makromajanduslikku statistikat. Oleks võimalik teha täiendavaid edusamme, et suurendada sektori majandusliku tähtsuse tõendibaasi ja sektori potentsiaali toetada laiemaid poliitikaeesmärke, näiteks strateegiat „Euroopa 2020”. Olles saanud innustust 2011. aasta sporditeemalisest teatisest, töökavast ja nõukogu 2012. aasta järeldustest spordipoliitika kujundamiseks tõendibaasi tugevdamise kohta[27] ning pärast tihedat koostööd spordistatistika ekspertide rühmaga on kuus liikmesriiki (AT, CY, DE, NL, PL, UK) ja Šveits loonud riiklikud spordi satelliitkontod. Protsessiga on liitunud ka teised liikmesriigid. Selles kontekstis oli ülioluline roll eksperdirühma töö viljadel, näiteks spordi satelliitkontode loomise käsiraamatul. 2011./2012. aastal korraldati uuring spordi panuse kohta ELi majanduskasvu ja tööhõivesse[28]. Uuringu põhjal selgub, et 1,76 % ELi kogulisandväärtusest ja 2,12 % tööhõivest on seotud spordiga[29]. Nõukogu toonitas oma 2013. aasta järeldustes noorte tööpuuduse kohta,[30] et majanduskasv spordis on tööhõivemahukas ja et seepärast saab sport aidata kaasa võitluses tööpuuduse vastu. Spordistatistika ekspertide rühm esitas ka ettepanekud tulevaste prioriteetide kohta, mis põhinesid muu hulgas 2013. aastal korraldatud uuringul võimaliku tulevase spordiseire funktsiooni kohta ELis [31].

2.10.      10. meede: soovitada viise, kuidas tugevdada spordis solidaarsusmehhanisme

Võttes aluseks ELi uuringu rahvaspordi rahastamise kohta Euroopas,[32] vaatles spordi jätkusuutliku rahastamise ekspertide rühm peamisi avaliku ja erasektori rahastamisvooge, mis mõjutavad spordis solidaarsusmehhanisme, ning tegi kindlaks spordiliikumise võimalused tekitada rahalisi vahendeid ning kasutada avaliku ja erasektori investeeringuid ning samuti takistused, mis ei lase asjaomasel sektoril seda teha. Eksperdirühm juhtis tähelepanu eelkõige a) vajadusele täiustada suuniseid, mis käsitlevad ELi riigiabiõiguse kohaldamist spordi suhtes, b) mittetulundusliku spordisektori suhtes kohaldatavat käibemaksusüsteemi käsitlevate suuniste tähtsusele, c) ELi struktuurifondide kasutamise kasulikkusele spordi toetamisel ning d) pidades silmas spordi rahaliste vahendite pikaajalist jätkusuutlikkust, vajadusele rakendada spordi kaubandusomandiõiguste kaitse tagamiseks reformimeetmeid ja julgustada naasmist rahvaspordi juurde. Komisjon on algatanud uuringu, et analüüsida spordiorganisaatorite õigusi ELis[33]. Mõttevahetus eksperdirühma soovituste üle süvenes veelgi Iirimaa eesistumisperioodil.

Seoses riigiabiga koostas komisjon ulatusliku reformikava riigiabi ajakohastamise kohta, mis tõi kaasa mitme omavahel seotud õigusakti läbivaatamise. Pärast seda võttis ministrite nõukogu 2013. aasta juunis vastu kaks muudetud määrust, milles käsitletakse riigiabiga seotud erandeid (võimaldamismäärus) ja menetlusi (menetlusmäärus). Võimaldamismääruses määratakse kindlaks uued abi liigid (mis hõlmavad nüüd ka sporti), mille puhul komisjon võib vabastada eelneva teatamise kohustusest (grupierandi tegemine)[34]. Komisjonil on nüüd võimalus vastu võtta määrused, millega määratletakse kriteeriumid, mille alusel saab vabastada nendesse liikidesse kuuluva abi puhul teatamise kohustustest.

3.           TÖÖMEETODID JA STRUKTUURID

ELi spordivaldkonna olemasolevate koostööstruktuuride kõrval võeti töökavas kasutusele töömeetodid, eeskätt kuus eksperdirühma, ning kutsuti üles tegema spordisektoriga tihedat ja struktureeritud koostööd. Komisjon leiab, et töökava on aidanud tugevdada spordialast koostööd. Seda kinnitavad veelgi toimunud konsultatsioonide tulemused: peaaegu kõik liikmesriigid avaldasid üldist toetust töökavaga kehtestatud struktuuridele ning olid nõus, et see oli parandanud spordivaldkonnas ELi tasandil toimuvat poliitilist kooskõlastamist ning ELi ja spordiliikumise vahelist koostööd. Liikmesriigid märkisid rõõmustavana ära ka komisjoni toetuse, suulise ja kirjaliku aruandluskorra ning vaatlejate kaasamise. Spordivaldkonna sidusrühmade väljendatud arvamustes üldjuhul kinnitati seda positiivset hinnangut. Ometi jagab komisjon ka neid liikmesriikide ja sidusrühmade arvamusi, milles on viidatud nende tööstruktuuride piiratusele.

3.1.        Eksperdirühmade töö

3.1.1.     Üldhinnang

Süsteem, kus liikmesriigi määratud eksperdirühmad, keda toetab komisjon, annavad oma tegevusest aru nõukogule, on toiminud kokkuvõttes hästi: eksperdirühmad on esitanud kooskõlas oma vastavate ülesannetega töötulemused, mille põhjal on kujundatud nõukogu dokumentides kajastuv poliitika, millega on antud panus ELi tasandil toimuvasse spordipoliitika teemalisse arutellu või millega on mõjutatud poliitika kujundamist ja elluviimist liikmesriikides. Seda eeskätt tänu keskendumisele üksikutele prioriteetidele ja eksperdirühmade volitustele, milles on määratletud meetmed, tulemused ja ajakava tulemuste esitamiseks. Komisjon leiab, et sarnast süsteemi saaks kasutada edukalt ka tulevase töökava raames, võttes arvesse järgmises punktis nimetatud konkreetseid probleeme.

3.1.2.     Konkreetsed probleemid

Tagada ELi tasandil ulatuslik ja ühtne osalemine spordivaldkonna kuue eksperdirühma töös on olnud keeruline ülesanne. Liikmesriikide spordiküsimustega tegelevad ametiasutused ei suutnud määrata eksperte kõikidesse rühmadesse, kõikidel ekspertidel ei olnud võimalik osaleda kõikidel kohtumistel ja kõikide ekspertide määrajaks ei olnud riigiametnikud – mõned eksperdid olid pärit ka valitsusvälisest sektorist. Ehkki viimatinimetatud esindajate puhul eeldati, et nad väljendavad oma valitsuste vaateid, tuli välja, et neil ei olnud alati selle tegemiseks selget volitust. Seepärast ei olnud rühmade koosseis ühtlane, vaid varieerus nii esindavuse kui ka asjatundlikkuse taseme poolest. Hoolimata eksperdirühmade tööprogrammidesse tehtud uuendusest määrata konkreetsete tulemuste jaoks juhtiveksperdid, oli konkreetseid töötulemusi võimalik sageli saavutada vaid täiendava eksperdirühma moodustamise ja komisjoni töötajate panuse abil, millega mindi kaugemale töökavas esialgselt ette nähtud komisjoni toetavast rollist. Uues töökavas võiks võtta kasutusele süsteemi, mis võimaldab liikmesriikidel pühendada oma napid vahendid kõige olulisematele küsimustele.

Töökava lisas kirjeldatud prioriteetsete meetmetega anti eksperdirühmadele poliitiline mandaat, ent mõnel juhul ei olnud need meetmed sõnastatud piisavalt selgelt. Mitu liikmesriiki leidsid, et pakiliste teemade arutamiseks toimuvateks kohtumisteks ning teabe ja parimate tavade vahetamiseks peaks olema rohkem aega. Mõni liikmeriik tegi ettepaneku tugevdada eksperdirühmade vahelist koostööd ja teabevahetust ning suunata tulemused paremini konkreetsetele osalejatele.

Paljudel juhtudel võeti eksperdirühma töö tulemused, mis olid esitatud spordi töörühmale, aluseks ELi tasandil toimunud spordipoliitika teemalises arutelus. Mõnda eksperdirühmade töö tulemust, näiteks suuniseid või soovitusi, tuleks esmalt rakendada, enne kui on võimalik korralikult hinnata nende väärtust liikmesriigi poliitika jaoks.

See, et spordivaldkonna sidusrühmad saavad osaleda vaatlejatena eksperdirühmade töös, on valmistanud rõõmu kõikidele osapooltele. Liikmesriigid leidsid aga ka seda, et vaatlejate arv oli mõnes eksperdirühmas liiga suur ega jätnud piisavalt ruumi rühmaliikmete vahelise arutelu jaoks. Samal ajal kui suhtlemine teiste osalejatega peaks jätkuma, oleks uues töökavas kasulik selgitada spordivaldkonna sidusrühmade rolli peamiselt liikmesriikide esindajate jaoks kujundatud struktuuride kontekstis.

3.2.        Struktureeritud dialoog spordisektoriga

3.2.1.     Üldhinnang

Struktureeritud dialoogi spordivaldkonna sidusrühmadega tugevdati töökava raames veelgi, seades sisse tava, et spordisektori esindajad suhtlevad liikmesriikidega eksperdirühmade ja – ehkki märksa väiksemal määral – nõukogu istungite raames toimuvate kõrgetasemeliste dialoogide kaudu. Komisjoni juhitud struktureeritud dialoogi on peetud spordisektoris edukalt edasi, kusjuures peamine ELi platvorm spordivaldkonna sidusrühmadega suhtlemisel on olnud iga-aastane spordifoorum. Peale selle seati alates 2013. aastast kahepoolse koostöö süvendamise vahendina sisse kõrgetasemeline iga-aastane dialoog komisjoni ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee vahel[35]. Komisjoni meelest saaks teha ELi dialoogis spordisektoriga edusamme, ent arenguruumi jääb ka selleks, et tugevdada seda järgmises punktis nimetatud konkreetsete probleemide lahendamise teel tulevikus veelgi.

3.2.2.     Konkreetsed probleemid

Olukorras, kus EL on omandamas rolli ka spordipoliitikas, on nende spordivaldkonnas tegutsejate arv, kes tahavad ELi tasandil tehtava töö puhul oma sõna sekka öelda, viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. ELi institutsioonid seisavad silmitsi ülesandega juhtida asjaomaste sidusrühmadega peetavat kaasavat ja struktureeritud sporditeemalist dialoogi ning tagada samas selle pidev tõhusus. Hoolimata selle suurest väärtusest, on vaid üksikud liikmesriigid sisse seadnud riigi spordivaldkonna sidusrühmadega peetava korrapärase dialoogi ELi spordi teemadel.

Komisjon jagab konsultatsioonide käigus väljendatud arvamusi, et hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungite raames korraldatava lõunasöögi ajal peetavat struktureeritud dialoogi saaks veelgi parandada, kuna leitakse, et sellega ei ole jõutud eesmärkideni.

Spordisektori vaadetel peab olema spordiga seotud ELi strateegiate ja meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel jätkuvalt oluline roll. Uues töökavas saaks luua paremad dialoogistruktuurid, millega kantaks hoolt selliste võimaluste eest.

4.           MÕNED ÕPPETUNNID TULEVIKU JAOKS

4.1.        Tulevase töö prioriteedid

Paljud spordivaldkonna küsimused jäävad liikmesriikide pädevusse. Seepärast on oluline keskenduda ELi uue töökava prioriteetides meetmetele, mis annavad ELi tasandil selget lisaväärtust. Nõukogu hindab oma uue töökava prioriteete selliseid meetmeid silmas pidades. Komisjoni arvates peaks tulevased prioriteedid seepärast a) olema kooskõlas ELi majandus- ja sotsiaalmeetmete kava üldiste prioriteetidega ja neid täiendama, b) tuginema praeguse töökava alusel saavutatule, eeskätt töötulemuste rakendamisele, c) hõlmama teisi asjakohaseid prioriteetseid koostöövaldkondi (nagu on loetletud 2011. aasta sporditeemalises teatises) või muid olulisi teemasid ning d) kajastama vajadust lõimida sport teistesse poliitikavaldkondadesse. Seda silmas pidades võiks tulevane töökava hõlmata järgmisi teemasid[36].

1)   Sport ja ühiskond, k.a tervist tugevdav kehaline aktiivsus

· Sotsiaalne kaasamine ja sport. Tulevase spordialase koostöö raames tuleks pöörata tähelepanu sotsiaalse kaasamise küsimusele, eelkõige 2013. aastal soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas alustatud töö jätkamisele. Ekspertide töö võiks süvendada teadmisi osalemise, treeneritöö, juhtimise, ahistamise ja stereotüüpide küsimustes ning anda teavet heade tavade ja ideede vahetamiseks, et edendada spordis soolist võrdõiguslikkust.

· Tervist tugevdav kehaline aktiivsus. Esmatähtis eesmärk on rakendada ELi tasandil tihedas koostöös liikmesriikide ja WHOga nõukogu 2013. aasta soovitust ning kooskõlastada tegevust käimasolevate protsessidega. Valdkondade hulka, millele tuleks pöörata poliitilist tähelepanu, kuuluvad ka kehaline aktiivsus hariduskeskkonnas ja koostöö tervishoiusektoriga. Ekspertide tasandil tehtavas töös tuleks keskenduda asjaomastele tervist tugevdava kehalise aktiivsusega seotud küsimustele, nagu istuv eluviis, vigastuste ärahoidmine ja konkreetsed riskirühmad.

· Spordialane haridus ja koolitus. Tuleks jätkata tööd (nt vastastikuste kohtumiste vormis) topeltkarjääri käsitlevate suunistega ja spordiga seotud kvalifikatsioonide lisamisega riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse. ELi tasandil tuleks käsitleda ka rahvusvaheliste spordiliitude kvalifikatsioone ning nende seost riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata spordisektoris toimuva mitteformaalse õppimise tunnustamisele ja noortele spordi kaudu pakutavatele töökohtadele, sealhulgas noorte andekate sportlaste topeltkarjääride hariduse aspektile.

2)   Spordi majanduslik mõõde

· Spordi tõendibaas. Töö ekspertide tasandil peaks jätkuma, et koguda olemasolevale metoodikale tuginedes spordi ja kehalise aktiivsuse kohta lisateavet ja -andmeid. Tähelepanu tuleks pöörata majanduslike tõendite tugevdamisele, s.t spordi rollile tööhõive suurendamisel ja tervishoiukulude kokkuhoidmisel.

· Spordi jätkusuutlikkus. Nõukogu tasandil võetavad täiendavad meetmed saaksid aidata tagada sektori huvide lõimimise ELi strateegiatesse, mis mõjutavad spordistruktuuride ja -tegevuse rahastamist. Ekspertide töö abil saaks selgitada veelgi ELi areneva õigusraamistiku (nt riigiabi valdkonnas) mõju spordi rahastamisele ja see võiks viia konkreetsete suunisteni; dialoog spordiorganisatsioonidega peaks jätkuma, et tugevdada spordis täiendavalt solidaarsusmehhanisme; eksperdid peaksid vaatlema oma töö käigus suurte spordiürituste majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ning keskkonnasäästlikkust.

3)   Spordieetika

· Dopinguvastane võitlus. Tuleks jätkata tööd, et keskenduda ELi õigusest kinnipidamisele ja sportlaste õiguste kaitsmisele. Liikmesriikides toimuva WADA 2015. aasta koodeksi rakendamise osana peaks EL pakkuma WADA-le, Euroopa Nõukogule ja liikmesriikidele asjakohaste mittesiduvate suuniste väljatöötamisel oma abi. Dopingualast ennetustööd tuleks nõukogu 2012. aasta järelduste põhjal edasi arendada. Komisjoni dokumentides kindlaks tehtud küsimused – näiteks ebaseaduslik kaubandus, võimalikud kriminaalõigusega seotud algatused ja sotsiaaldialoogi kasutamine – võidakse võtta uuesti arutuse alla.

· Võitlus võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu. Tööd jätkatakse eelkõige selleks, et viia ellu eespool nimetatud soovitus kihlvedudega seotud võistlustulemustes kokkuleppimise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise parimate tavade kohta ning tulevane Euroopa Nõukogu konventsioon spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastase võitluse kohta.

· Noorsportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitse. Tuleks uurida viise, kuidas kaitsta noorsportlasi ja tugevdada eelkõige seksuaalse ahistamise valguses eetilist käitumist.

Programmi „Erasmus+” spordipeatükis nähakse ette rahaline toetus rahvaspordile ning hulk vahendeid, et toetada koostööd ja tegevust enamikus neist valdkondadest.

4.2.        Töömeetodid ja struktuurid

Selleks et tugineda esimese töökava rakendamisel saadud positiivsetele kogemustele ja lahendada samal ajal eespool kindlaks määratud probleeme, tuleks komisjoni meelest kasuks kohandatud töömeetodid, mis võimaldaksid asjaomastel osalejatel teha tõhusat koostööd ja käsitleda uue töökava raames eespool nimetatud prioriteete. Lähtudes oma tähelepanekutest ja võttes arvesse konsultatsioonide käigus avaldatud arvamusi, on komisjon jõudnud järeldusele, et praegusesse töökorda oleks kasulik teha järgmised parandused.

· Praeguse kuue eksperdirühma asemel tuleks luua kolm liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnevat spordistrateegia rühma, et käsitleda ELi spordialase koostöö peamisi ulatuslikke prioriteete, milleks on „sport ja ühiskond, k.a tervist tugevdav kehaline aktiivsus”, „spordi majanduslik mõõde” ja „spordieetika”. Spordistrateegia rühmad suunaksid arengut (s.t praeguse töökava alusel saavutatud tulemuste rakendamist) ja vahetaksid arvamusi uue töökava elluviimisel tehtud edusammude üle. Nad oleksid ka foorumid, et käsitleda spordi lõimimist, arutada pakilisi teemasid ja vahetada parimaid tavasid, sealhulgas programmi „Erasmus+” elluviimise tulemusi. Spordistrateegia rühmad annaksid teavet nõukogu struktuuridele, eeskätt teemadel, mille puhul on vaja poliitilist toetust või järelmeetmeid. Komisjon toetaks nende rühmade tegevust ja osaleks nende töös, et anda suuniseid ja tagada rühmade pidev kaasamine. Spordistrateegia rühmadel peaksid olema selgelt määratletud ülesanded, mis põhineksid konkreetseteks tähtaegadeks nõukogule esitatavatel töötulemustel.

· Tehnilist laadi eriülesannete puhul peaks töö olema korraldatud ekspertide tasandil. Tuleks luua spordistrateegia rühmade egiidi all tegutsevad eksperdirühmad, et jätkata praeguse töökava alusel alustatud tööd ja täita uusi ülesandeid, mis nõuavad eriteadmisi.

· Selleks et siduda spordivaldkonna sidusrühmad tihedalt uue töökava rakendamisega, tuleks luua komisjoni ja spordistrateegia rühmade esimeeste juhitavad dialoogiplatvormid, mis vastavad kolme spordistrateegia rühma sisulisele tegevusele. Nendelt platvormidelt pärit valitud esindajaid kutsutaks spordistrateegia rühmade kohtumistele esitama sidusrühmade arvamust.

· Praegune struktureeritud dialoog, mida peetakse nõukogu istungite raames korraldatava lõunasöögi käigus, tuleks asendada ühega järgmistest kohtumistest, mille kutsub kokku eesistujariik ning kus osalevad ELi riigiasutuste ja spordiliikumise juhtivad esindajad[37]:

– kaks kõrgetasemelist kohtumist aastas iga eesistumisperioodi alguses, et käsitleda poolaasta prioriteete;

– kaks kõrgetasemelist kohtumist aastas, millest ühel käsitletakse elukutselise spordi ja teisel rahvaspordi olulisi teemasid;

– iga-aastane kõrgetasemeline kohtumine, mis eelneb nõukogu istungile või toimub ELi spordiministrite mitteametliku kokkusaamise osana.

Sellise tööstruktuuri korral oleks võimalik: a) hoida rühmade ja kohtumiste arv tasemel, millega on võimalik liikmesriikide nappe vahendeid arvesse võttes toime tulla, ent samas reageerida poliitika vajadustele, b) võtta järelmeetmeid seoses praeguse töökava tulemustega, käsitledes samas uusi prioriteete, c) tagada rühmade ühtlane koosseis ning teha vahet poliitikal ja ekspertide tasandil tehtaval tööl ning d) tugevdada struktureeritud dialoogi spordivaldkonna sidusrühmadega.

5.           JÄRELDUS

Euroopa Parlamendil, nõukogul, Regioonide Komiteel ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteel palutakse käesolev aruanne teadmiseks võtta.

Eesistujariigil palutakse võtta käesolev aruanne aluseks järgmise ELi spordialase töökava ettevalmistamisel 2014. aasta esimeses pooles.

Nõukogul palutakse kaaluda järgmise ELi spordialase töökava osana käesolevas aruandes kindlaks määratud tulevase töö prioriteete ja muudetud töökorra sisseseadmist.

[1]               KOM(2011) 12 lõplik, 18.1.2011.

[2]               ELT C 162, 1.6.2011, http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/11/st09/st09509-re01.et11.pdf.

[3]               Töökava I lisa.

[4]               Eksperdirühmade aruanded: http://ec.europa.eu/sport/library/consultation-and-co-operation_en.htm.

[5]               27 liikmesriigi vastused: http://ec.europa.eu/sport/library/documents/b22/eu-workplan-sport-results-consultation-ms.pdf.

[6]               Konsulteerimiseks korraldatud seminarid ELi 2013. aasta spordifoorumil, sidusrühmade kirjalikud tähelepanekud.

[7]               Esimeses dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse, mille nõukogu võttis vastu 14. märtsil 2012 ja mis esitati WADA-le, käsitletakse olemasolevat 2009. aasta koodeksit. Teises dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse, mille nõukogu võttis vastu 5. oktoobril 2012 ja esitas WADA-le, käsitletakse 2015. aasta koodeksi kavandi versiooni 1.0. Kolmandas dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse, mille nõukogu võttis vastu 28. veebruaril 2013 ja esitas WADA-le, käsitletakse 2015. aasta koodeksi kavandi versiooni 2.0. Neljandas dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse, mille nõukogu võttis vastu 22. juulil 2013 ja esitas WADA-le, käsitletakse 2015. aasta koodeksi kavandi versiooni 3.0.

[8]               Teises dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse käsitletakse olemasolevaid rahvusvahelisi nõudeid (millel on erinevad vastuvõtmise või läbivaatamise aastad). Kolmandas dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse käsitletakse 2015. aasta rahvusvaheliste nõuete kavandi versiooni 1.0. Neljandas dokumendis ELi panuse kohta koodeksi läbivaatamisse käsitletakse 2015. aasta rahvusvaheliste nõuete kavandi versiooni 2.0.

[9]               Komisjoni teatised: KOM(2011)12 lõplik, KOM(2011)308 lõplik, COM(2012)596 final.

[10]             Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon (2008/2215(INI)), 15. novembri 2011. aasta resolutsioon (2011/2084(INI)), 2. veebruari 2012. aasta resolutsioon (2011/2087(INI)), 10. septembri 2013. aasta resolutsioon (2012/2322(INI)).

[11]             Nõukogu järeldused võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu võitlemise kohta (2011/C 378/01).

[12]             http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/educ/133873.pdf.

[13]             http://ec.europa.eu/sport/library/documents/b1/eusf2012-nicosia-declaration-fight-against-match-fixing.pdf.

[14]             Nõukogu otsused 10178/13 ja 10180/13.

[15]             http://ec.europa.eu/sport/library/documents/f-studies/cons-study-transfers-final-rpt.pdf.

[16]             http://ec.europa.eu/sport/documents/study_on_sports_agents_in_the.pdf.

[17]             http://ec.europa.eu/sport/library/sport-and_en.htm#C10_Sports-Agents.

[18]             http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/08/st17/st17271-re01.et08.pdf.

[19]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:168:0010:01:ET:HTML.

[20]             http://ec.europa.eu/sport/documents/summary_be_presidency_imm_en.pdf.

[21]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:393:0022:0025:ET:PDF.

[22]             COM(2013) 603 final.

[23]             http://ec.europa.eu/sport/news/documents/hepa_en.pdf.

[24]             http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/12/st17/st17468.et12.pdf.

[25]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:396:0008:0011:ET:PDF.

[26]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0928:FIN:ET:PDF.

[27]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:393:0020:0021:ET:PDF.

[28]             Lõpparuanne, november 2012: http://ec.europa.eu/sport/library/documents/f-studies/study-contribution-spors-economic-growth-final-rpt.pdf.

[29]             Näitajad põhinevad laiaulatuslikul määratlusel, s.t vaid otsesel mõjul, mitte vahetoodete tarnijate mitmekordistaval mõjul. Koondnäitajad ja struktuurid on liikmesriigiti väga erinevad.

[30]             http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/educ/139733.pdf.

[31]    http://ec.europa.eu/sport/library/documents/f-studies/final-rpt-may2013-study-monitoring-function.pdf.

[32]             http://ec.europa.eu/internal_market/top_layer/services/sport/study_en.htm.

[33]             Hanketeade avaldati 9. juulil 2012 Euroopa Liidu Teatajas (2012/S 128-211223).

[34]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:204:0011:0014:ET:PDF.

[35]             Nõukogu ja komisjoni lähenemisviis struktureeritud dialoogile on sätestatud poliitikadokumentides ELT C 322/1 (7.11.2010), KOM(2007) 391 lõplik, KOM(2011) 12 lõplik. Komisjon on kehtestanud ka eeskirjad spordifoorumil osalemise kohta.

[36]             Asjaolu, et käesolevas teatises ei peatuta teatavatel teemadel, ei viita sellele, et komisjon ei pea neid tähtsaks, vaid sellele, et nende käsitlemiseks piisab olemasolevatest poliitikadokumentidest.

[37]             Vastavalt nõukogu 18. novembri 2010. aasta resolutsioonile ELi struktureeritud dialoogi kohta spordi teemal (vt joonealune märkus 35).