(1)

Tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 261/2004 (4), ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2027/97 (5) on olnud võimalik märkimisväärselt kaitsta lennureisijate õigusi juhul, kui nende reisikava muutub lennureisist mahajätmise, pikaajaliste hilinemiste, lendude tühistamise või pagasikäitlemishäirete tõttu.

(2)

Samas on kõnealuste määruste kohaste õiguste rakendamisel ilmnenud mitmeid vajakajäämisi, mistõttu ei ole olnud võimalik reisijaid täielikult kaitsta. Selleks et tagada lennureisijate õiguste tulemuslikum, tõhusam ja ühtsem kohaldamine kogu ELis, on vaja praegu kehtivat õigusraamistikku kohandada. Seda vajadust rõhutati dokumendis „2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta – ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine“, milles esitati meetmed, et tagada eelkõige lennureisijate ühtsed õigused ja nende nõuetekohane rakendamine.

(2a)

Lennutranspordi teenused on teenused, mille eest reisija on ette maksnud ning mida maksumaksja otse või kaudselt subsideerib. Seega tuleks lennupileteid käsitleda nn tulemuslepingutena, mille puhul lennuettevõtjad tagavad, et täidavad lepingust tulenevad kohustused ülimalt hoolikalt. [ME 1]

(3)

Selleks et suurendada lennuettevõtjate- ja -reisijate õiguskindlust, on vaja mõiste „erakorralised asjaolud“ täpsemalt määratleda ja võtta arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-549/07 (Wallentin-Hermann). Seda määratlust tuleks veelgi täpsustada erakorraliste või tavapäraste asjaolude mittetäieliku täieliku loeteluga. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte täienduste tegemiseks sellesse loetellu vastavalt vajadusele. [ME 2]

(4)

Kohtuasjas C-173/07 (Emirates) otsustas Euroopa Kohus, et mõistet „lend“ tuleb määruse (EÜ) nr 261/2004 tähenduses tõlgendada nii, et sisuliselt koosneb see ühest lennutransporditoimingust kui üks selle transpordiliigi „üksus“, mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi. Ebamäärasuse vältimiseks tuleks nüüd selgelt määratleda mõiste „lend“ ning sellega seotud mõisted „ümberistumisega lend“ ja „lennureis“.

(5)

Kohtuasjas C-22/11 (Finnair) leidis Euroopa Kohus, et mõiste „lennureisist mahajätmine“ tõlgendamisel tuleb lisaks nendele juhtudele, kui reisija jäetakse lennust maha selle ülebroneerimise tõttu, pidada silmas ka juhte, kui lennureisist jäetakse maha muudel, nt käituslikel põhjustel. Seda selgitust silmas pidades ei ole põhjust muuta praegu kehtivat mõistet Mõiste „lennureisist mahajätmine“ peaks hõlmama juhtumeid, kus kavandatud väljumisaeg on toodud varasemaks, mistõttu reisija jääb lennust maha . [ME 3]

(6)

Määrust (EÜ) nr 261/2004 kohaldatakse ka nende reisijate suhtes, kes on broneerinud lennureisi reisipaketi ühe osana. Samas tuleks täpsustada, et reisijad ei või kumuleerida õigusi, eelkõige ei või samaaegselt lähtuda nii käesolevast määrusest kui ka nõukogu direktiivist 90/314/EMÜ (6). Reisijad peaksid saama valida, missugusele õigusaktile nad nõude esitamisel tuginevad, ent neil ei tohiks olla õigust nõuda ühe ja sama probleemi eest hüvitist mõlema õigusakti alusel. Reisijaid ei peaks puudutama see, kuidas Lennuettevõtjad ja reisikorraldajad selliseid nõudeid omavahel jagavad peaksid reisijatele viivitamata andma vajalikud tõendid, et neil oleks võimalik oma nõuded vormistada . [ME 4]

(7)

Selleks et suurendada reisijate kaitset, ei tohiks olla võimalik jätta neid maha edasi-tagasipiletiga hõlmatud tagasilennust, kuna lennu osast põhjendusega, et nad ei ole kasutanud väljalennupiletit kõiki lennupiletiga hõlmatud teekonnaosasid . [ME 5]

(8)

Praegu karistatakse reisijaid vahetevahel halduslõivudega selle eest, kui nende nimi on valesti kirjutatud. Broneeringuvigu tuleks mõistlikkuse piires parandada tasuta, tingimusel et ei muudeta lennuaegu, kuupäeva, marsruuti ega reisijaid. [ME 6]

(9)

Täpsustada tuleks asjaolu, et lennu tühistamise korral on reisija see, kes otsustab, kas küsida raha tagasi, muuta teekonda ja jätkata reisi või reisida samal päeval hilisemal kellaajal või hilisemal kuupäeval, mitte aga lennuettevõtja. [ME 7]

(9a)

Kui reisija tühistab lennu, peaksid lennuettevõtjad olema kohustatud juba tasutud maksud tasuta tagastama. [ME 8]

(9b)

Kui reisija otsustab kokkuleppe kohaselt reisida hilisemal ajal, tuleks ärajäänud lennuga seotud sõidukulud lennujaama ja sealt tagasi hüvitada alati täies ulatuses. Need kulud peaksid alati hõlmama ühistranspordi ja takso kasutamise kulusid ning parkimistasu lennujaama parklas. [ME 9]

(9c)

Reisijate finantskaitse lennuettevõtja pankroti korral on reisijate õiguste kaitsmist käsitleva mõjusa korra keskne osa. Lennureisijate õiguste kaitse parandamiseks lennuettevõtja maksejõuetusest tuleneva lendude tühistamise või lennutegevusloa tühistamisest tuleneva lennuettevõtja tegevuse peatamise korral tuleks lennuettevõtjaid kohustada esitama piisavad tõendid tagatise olemasolu kohta, millest makstakse piletiraha tagasi või tagatakse reisijate kodumaale tagasitoimetamine. [ME 10]

(9d)

Tagatisfondi või kohustusliku kindlustussüsteemi loomine võimaldab näiteks lennuettevõtjal kindlustada reisijatele hüvitise maksmise või nende kodumaale tagasitoimetamise oma maksejõuetusest tuleneva lennu tühistamise või oma tegevusloa tühistamisest tuleneva tegevuse peatamise korral. [ME 11]

(10)

Lennujaamad Lennujaama käitaja ja lennujaama kasutajad, nt lennuettevõtjad ja maapealse käitlusega tegelevad äriühingud, aeronavigatsiooniteenuste osutajad ning puudega reisijate ja piiratud liikumisvõimega reisijate abistajad, peaksid tegema koostööd võtma asjakohaseid meetmeid lennujaama kasutajate koordineerimise ja koostöö korraldamiseks , et võimalikult palju vähendada mitmete lennu reiside massilise katkestamise juhtude mõju reisijatele, tagades reisijate eest hoolitsemise ja teekonna muutmise. Selleks peaksid nad Sellisteks juhtudeks koostama peaksid lennujaama käitajad tagama hädaolukorra lahendamise kavade abil asjakohase koordineerimise ja need kavad ja neid üheskoos koostöös riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutustega välja arendama. Riiklikud täitevasutused peaksid sellistele kavadele oma hinnangu andma, nõudes vajaduse korral nende kohandamist. [ME 12]

(10a)

Lennuettevõtjad peaksid seadma sisse korra ning kooskõlastatud meetmed lennujaama jääma sunnitud reisijatele piisava teabe andmiseks. Selle korra kohaselt tuleks selgelt ära näidata, kes peab igas lennujaamas vastutama reisijate eest hoolitsemise, abi osutamise, teekonna muutmise või piletiraha tagasimaksmise korraldamise eest, ka tuleks välja töötada protsessid ja tingimused nende teenuste osutamiseks. [ME 13]

(10b)

Selleks et abistada reisijaid reisi katkestamise või pagasi hilinemise, kahjustumise või kadumise korral, peaksid lennuettevõtjad seadma lennujaamades sisse kontaktpunktid, kus nende töötajad või nende poolt tellitud kolmandad isikud annaksid reisijatele vajalikku teavet nende õiguste, sh kaebuste esitamise korra kohta ning aitaksid neil kohe vastavaid meetmeid võtta. [ME 14]

(11)

Määrusesse (EÜ) nr 261/2004 tuleks selge sõnaga lisada reisijate õigus saada hüvitist lennu pikaajalise hilinemise eest, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 (Sturgeon) , ning võrdse kohtlemise põhimõtet, mille kohaselt ei tohi võrreldavaid olukordi erinevalt käsitleda . Samal ajal Tuleks pikendada ajavahemikku, millest pikema hilinemise korral tekib õigus hüvitisele, et võtta muu hulgas arvesse lennundussektorile avalduvat finantsmõju ja lõpptulemusena vältida lendude tühistamise sagenemist. Selleks et Sellise ajapiiri mõju peaks olema tagada ELis reisijatele ühtsed hüvitamistingimused, peaks kõnealune ajapiir olema kogu ELis kõikide reisijate jaoks ühesugune, kuid see peaks sõltuma kõigile kodanikele , kes reisivad ELi piires. Samas tuleks mõningaid ajapiire tõsta, sõltuvalt kolmandatesse riikidesse suunduva ja sealt saabuva lennureisi pikkusest, et võtta arvesse käitamisraskusi, mis lennuettevõtjatel tekivad seoses hilinemisega oma põhibaasist kaugel asuvates lennujaamades. Hüvitamisel tuleks samale lennu pikkusele kohaldada alati sama hüvitusmäära. [ME 15]

(12)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks määruses (EÜ) nr 261/2004 selge sõnaga kinnitada, et lennuplaani muutmine mõjutab reisijaid samamoodi nagu pikaajalised hilinemised pikaajaline hilinemine või lennureisist mahajätmine , mistõttu peaksid reisijatel olema mõlemal juhul ühesugused õigused. [ME 16]

(13)

Ümberistumisega lennust sõiduplaanimuudatuse või lennu hilinemise tõttu maha jäänud reisijate eest tuleks korralikult hoolitseda ajal, kui nad ootavad reisiteekonna muutmist. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt ning kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-11/11 (Air France vs. Folkerts) peaks reisijatel olema võimalik nõuda hüvitist samasugustel alustel nagu neil reisijatel, kelle lend hilineb või tühistatakse, pidades silmas hilinemist reisi lõppsihtkohta. [ME 17]

(13a)

Põhimõtteliselt peaks abi osutamise ja teekonna muutmise kohustus kuuluma hilinemise või sõiduplaani muutuse põhjustanud lennuettevõtjale. Samas peaks asjaomase lennuettevõtja majandusliku koormuse vähendamiseks olema reisijale makstav hüvitis seotud eelmise lennu hilinemisega ümberistumispunkti. [ME 18]

(13b)

Puudega reisijate ja piiratud liikumisvõimega reisijate eest, kes jäävad lennujaama abiteenistuste põhjustatud hilinemise tõttu ümberistumisega lennust maha, tuleks korralikult hoolitseda ajal, kui nad ootavad reisiteekonna muutmist. Neil reisijatel peaks olema võimalus nõuda lennujaama käitajalt hüvitist samadel alustel kui reisijatel, kelle lennud hilinevad või on lennuettevõtja poolt tühistatud. [ME 19]

(14)

Reisijate paremaks kaitsmiseks tuleks täpsustada, et hilinenud reisijatel on õigus hoolitsusele ja hüvitisele, olenemata sellest, kas nad ootavad lennujaama terminalis või õhusõiduki pardal. Kuna aga õhusõiduki pardal ootajatel puudub juurdepääs terminalis osutatavatele teenustele, peaks sellistel reisijatel olema suuremad õigused seoses põhivajaduste ja pardalt lahkumisega.

(15)

Kui reisija on valinud võimaluse muuta teekonda esimesel võimalusel, sõltub lennuettevõtja pakkumine teekonda muuta tihti vabade kohtade olemasolust tema enda käitatavatel lendudel, mistõttu ei võimaldata reisijatele kiiremat teekonna muutmist muude lendudega. Tuleks kehtestada kord, et pärast teatava ajavahemiku möödumist peaks lennuettevõtja pakkuma teekonna muutmise võimalust mõne teise lennuettevõtja lendudega või muude transpordiliikidega, kui see kiirendab reisija jõudmist sihtkohta. Selline alternatiivne teekonna muutmine peaks sõltuma vabade kohtade olemasolust.

(16)

Praegu on lennuettevõtjatel piiramatu kohustus majutada oma reisijaid pikaajaliste erakorraliste asjaolude korral. Selline ebakindlus, mis tuleneb ajapiirangu puudumisest, võib kahjustada lennuettevõtja finantsstabiilsust. Seepärast Lennuettevõtjal peaks siiski olema võimalik piirata reisijate eest hoolitsemisel majutuse kestust ja, juhul kui reisijad ise korraldavad majutuse, selle kulusid ning lõpetada reisijate eest hoolitsemine pärast teatava aja möödumist. Pealegi peaksid hädaolukorra lahendamise kava ja kiire teekonna muutmine leevendama riski, et reisijad on sunnitud jääma lennujaama pikaks ajaks. [ME 20]

(17)

Reisijate teatavate õiguste, eelkõige majutusõiguse rakendamine on osutunud ebaproportsionaalseks võrreldes teatavate lühilendude käitamisest saadava tuluga. Seepärast tuleks lennud, mida teevad väiksed õhusõidukid lühikestel vahemaadel, vabastada kohustusest maksta majutuse eest, ent lennuettevõtja peaks siiski aitama reisijatel majutust leida. [ME 21]

(18)

Puudega inimeste, piiratud liikumisvõimega inimeste ja muude erivajadustega inimeste, nt saatjate reisivate laste, rasedate naiste ja eriarstiabi vajavate inimeste puhul võib majutuse korraldamine lennu katkestamise korral osutuda keerulisemaks. Seepärast ei tohiks mitte mingil juhul kohaldada erakorraliste asjaolude ilmnemisel või piirkondlike lendude puhul kehtivaid majutusõiguse piiranguid kohaldada nende reisijakategooriate suhtes. [ME 22]

(18a)

Kui ühenduse lennuettevõtja nõuab, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid saadaks hooldaja, ei peaks hooldajate suhtes kehtima asjakohase lennujaama väljumismaksu tasumine. [ME 23]

(18b)

Teenuseosutajad peaksid tagama, et piiratud liikumisvõimega isikutel ja puudega inimestel on õigus lennukis igal ajal tasuta kasutada ohutustunnistusega hingamisseadmeid. Komisjon peaks koostama ohutustunnistusega meditsiinilise hapniku seadmete nimekirja koostöös lennuettevõtjate ning puudega või piiratud liikumisvõimega isikute esindusorganisatsioonidega ja arvestades piisavalt ohutusnõuetega. [ME 24]

(19)

Praegu ei ole lendude pikaajaliste hilinemiste ja tühistamiste põhjused ELis seotud üksnes lennuettevõtjatega. Selleks et stimuleerida kõiki lennundussektoris osalejaid otsima tõhusaid ja õigeaegseid lahendusi, kuidas vähendada lendude pikast hilinemisest ja tühistamisest reisijatele põhjustatud ebamugavusi, peaks lennuettevõtjatel olema õigus taotleda hüvitist kolmandalt isikult, kes on aidanud kaasa sündmusele, mis on tinginud kahju hüvitamise või muude kohustuste täitmise.

(20)

Lisaks reisijate nõuetekohasele teavitamisele nende õigustest lennu katkestamise korral tuleks neid ka nõuetekohaselt teavitada lennu katkemise , lennuplaani muudatuse ja lennureisist mahajätmise põhjustest kohe, kui sellekohane teave on olemas. Lennuettevõtja peaks andma sellist teavet tuleks anda ka juhul, kui reisija on ostnud pileti ELis tegutseva vahendaja kaudu. Reisijaid tuleb ühtlasi teavitada kõige lihtsamast ja kiiremast nõuete ja kaebuste esitamise korrast, et nad saaksid oma õigusi teostada. [ME 25]

(21)

Selleks et paremini tagada reisijate õiguste kaitse, tuleks täpsemalt kindlaks määrata riiklike täitevasutuste roll ja seda selgelt eristada reisijate üksikute kaebuste menetlemisest.

(21a)

Et aidata riiklikel täitevasutustel täita käesoleva määruse jõustamisega seotud ülesandeid, peaksid lennuettevõtjad esitama neile asjakohased vastavusdokumendid, mis tõendavad ettevõtjate nõuetekohast vastavust käesoleva määruse kõigile asjakohastele artiklitele. [ME 26]

(21b)

Kuna kommertslennunduse puhul on tegu integreeritud liidu turuga, on määruse jõustamist tagavad meetmed tulemuslikumad liidu tasandil ja Euroopa Komisjoni suuremal osalusel. Eeskätt peaks Euroopa Komisjon suurendama lennureisijate teadlikkust sellest, kuidas lennuettevõtjad järgivad reisijate õigusi käsitlevaid nõudeid, avaldades selliste lennuettevõtjate nimekirja, kes süstemaatiliselt käesolevat määrust täita ei suuda. [ME 27]

(22)

Reisijaid tuleks nõuetekohaselt teavitada asjakohasest lennuettevõtjatele nõuete ja kaebuste esitamise korrast , nende tähelepanu tuleks juhtida sel puhul kohaldatavatele tähtaegadele, eelkõige artikli 16a lõikes 2 sätestatud tähtaegadele, ning ja nad peaksid saama vastuse mõistliku võimalikult lühikese aja jooksul. Samuti peaks reisijatel olema võimalik esitada lennuettevõtjate kohta kaebus kohtuväliselt. Liikmesriigid peaksid nägema ette korraliku tasemega vahendusteenused, juhuks kui ei ole võimalik reisija ja lennuettevõtja vahelist konflikti lahendada. Kuna aga õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus on üks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 tunnustatud põhiõigustest, ei tohiks kõnealused meetmed takistada reisijatel kohtusse pöörduda. Selleks tuleks reisijatele igas riigis alati anda nende menetluste täitmise eest vastutavate asutuste aadressid ja kontaktandmed. Nõuete lihtsaks, kiireks ja odavaks käsitlemiseks nii kohtu- kui ka kohtuvälistes menetlustes tuleks tähelepanu pöörata eelkõige vaidluste veebipõhisele ja kohtuvälisele lahendamisele ning Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusele. [ME 28]

(22a)

Enne nõude esitamist tuleks alati esitada kaebus. [ME 29]

(23)

Kohtuasjas C-139/11 (Moré vs. KLM) selgitas Euroopa Kohus, et tähtaeg, mille jooksul võib esitada hagi hüvitise nõudes nõudmiseks , määrab iga liikmesriik kindlaks oma eeskirjadega. Kohtuväliste lahendite puhul määratakse tähtajad kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL  (7) . [ME 30]

(24)

Tänu korrapärasele teabevahetusele komisjoni ja täitevasutuste vahel oleks komisjonil võimalik paremini täita liikmesriikide asutuste kontrollimise ja nende tegevuse koordineerimisega seotud ülesandeid ning neid asutusi toetada.

(25)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 261/2004 rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(26)

Liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate tegevusaruannete sisu käsitlevate rakendusotsuste vastu võtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(26a)

Selleks et suurendada lennureisijate ja -ettevõtjate õiguskindlust, tuleks mõistet „erakorralised asjaolud“ selgitada, võttes arvesse riiklike täitevasutuste tööd ja Euroopa Kohtu otsuseid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone riiklike täitevasutustega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 31]

(27)

Selleks et tagada kahjustatud või kaotsi läinud liikumisabivahendi täieliku väärtuse hüvitamine, peaksid teavitavad lennuettevõtjad pakkuma ja lennujaama abiteenistused puudega reisijaid või piiratud liikumisvõimega reisijatele tasuta võimalust reisijaid broneerimise ajal ja registreerimisel veel kord võimalusest esitada erideklaratsioon, mis vastavalt Montréali konventsioonile lubab neil taotleda kaotsimineku või kahjustumise puhul täielikku hüvitamist. Lennuettevõtjad teavitavad reisijaid pileti broneerimise ajal sellisest deklaratsioonist ja sellest tulenevatest õigustest. [ME 32]

(28)

Mõnikord tekitavad reisijates segadust pardale võtta lubatud pagasi mõõtmed, kaal või esemete arv. Selleks et tagada reisijate igakülgne teadlikkus sellest, missugused käsipagasi ja registreeritud pagasi piirnormid kaasnevad tema piletiga, peaksid lennuettevõtjad need selgelt märkima pileti broneerimisel ja lennujaamas.

(29)

Muusikariistu tuleks võimaluse korral lubada võtta reisijatesalongi ja kui see ei ole võimalik, tuleks neid vedada sobivates tingimustes õhusõiduki lastiruumis. Et asjaomane reisija saaks hinnata, kas tema muusikariista on võimalik hoida salongis, peaksid lennuettevõtjad teavitama teda hoiuruumi suurusest. Määrust (EÜ) nr 2027/97 tuleks vastavalt muuta. [ME 33]

(30)

Selleks et tagada määrusega (EÜ) nr 2027/97 reisijatele antud õiguste nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine, peaksid määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel määratud riiklikud täitevasutused jälgima ka määrusest (EÜ) nr 2027/97 tulenevaid õigusi ja nende jõustamist.

(31)

Arvestades kaotsi läinud, kahjustada saanud või hilinenud pagasi kohta kaebuste esitamise lühikesi tähtaegu, tuleks kõigis lennujaamades luua spetsiaalne pagasiga tegelev teenistus, kus reisijatel on võimalus esitada saabumisel kaebus. Selleks peaksid lennuettevõtjad andma pakkuma reisijatele kaebuse vormi kõigis ELi ametlikes keeltes. Kaebuse esitamiseks võimaluse esitada kaebus sellekohasel vormil lennujaamas. Selleks võiks kasutada ka ühtset avaldust vara kadumise kohta (PIR). Komisjonil tuleks rakendusaktidega kehtestada standarditud nõudevorm. [ME 34]

(32)

Määruse (EÜ) nr 2027/97 artikli 3 lõige 2 on iganenud, kuna nüüd reguleeritakse kindlustusküsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 785/2004 (9). Seepärast tuleks see tunnistada kehtetuks.

(33)

Oluline on muuta määruses (EÜ) nr 2027/97 esitatud rahalisi piirmäärasid, et võtta arvesse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) 2009. aastal Montréali konventsiooni artikli 24 lõike 2 kohaselt läbi vaadatud majandusarengutendentse.

(34)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 2027/97 ja Montréali konventsiooni jätkuv omavaheline vastavus, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. See võimaldaks komisjonil muuta määruses (EÜ) nr 2027/97 esitatud rahalisi piirmäärasid juhul, kui Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) kohandab neid vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2.

(35)

Käesolev määrus peaks austama põhiõigusi ja järgima eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, täpsemalt tarbijakaitset, õigust isikuandmete kaitsele, mis tahes diskrimineerimise keeldu, puudega inimeste integreerimist, õigust tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele kohtupidamisele,

(35a)

Reisijate kaitse parandamiseks väljaspool liidu piire tuleks reisijate õigusi järjepidevalt käsitleda kahepoolsetes ja rahvusvahelistes lepingutes. [ME 35]

(35b)

Kõigis liidu lennujaamades, mida aastas läbib üle 1 miljoni inimese, peaksid olema eraldi tasuta ruumid (nn mähkimiskohad) sügava puudega inimeste jaoks, kes vajavad mähkimist ja tualettruumi abivahendeid. [ME 36]

(35c)

Liikmesriikide loodud riiklikel täitevasutustel ei ole alati piisavaid volitusi, et tagada reisijate õiguste tõhus kaitse. Seepärast peaksid liikmesriigid andma riiklikele täitevasutustele piisavad volitused rikkumiste eest karistamiseks ning reisijate ja ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamiseks ning kõik riiklikud täitevasutused peaksid täiel määral uurima kõiki esitatud kaebusi, [ME 37]

-1.

Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

-1a.

Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

-1b.

Artikli 1 lõige 3 jäetakse välja. [ME 174/rev]

1.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Pikaajaline hilinemine

1.   Kui lennuettevõtjal on põhjust eeldada, et lend hilineb või kui ta lükkab algselt kavandatud väljumisaja edasi, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele: [ME 70 ei puuduta eesti keelt]

„ 1a.     Kui tegutsev lennuettevõtja toob kavandatud väljumisaja rohkem kui kolm tundi varasemaks, pakub ta reisijatele artikli 8 lõike 1 punktis a täpsustatud raha tagasimaksmist või artikli 8 lõike 1 punktis b täpsustatud teekonna muutmist. Reisija võib ise korraldada teekonna muutmise ja nõuda sellega kaasnevate kulude hüvitamist, kui tegutsev lennuettevõtja ei paku teekonna muutmise võimalust artikli 8 lõike 1 punkti b alusel. [ME 73]

2.   Reisijatel on õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist kooskõlas artikliga 7, kui reisija saabub lõppsihtkohta:

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ka juhul, kui tegutsev lennuettevõtja on muutnud kavandatud väljumis- ja saabumisaega, mistõttu lend esialgse saabumisajaga võrreldes hilineb, v.a juhul, kui reisijale teatatakse esialgse väljumisaja muudatusest ette rohkem kui 15 päeva.

4.   Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et hilinemise või sõiduplaani muutmise põhjustasid erakorralised asjaolud ja et hilinemist või sõiduplaani muutmist ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik põhjendatud meetmed.

Sellised erakorralised asjaolud võib esitada vabandusena üksnes niivõrd, kuivõrd need mõjutavad asjaomast lendu või sama õhusõiduki varasemat eelnevat lendu. Juhul kui lennuettevõtja ei esita kirjalikult tõendeid erakordsete asjaolude ilmnemisest, maksab lennuettevõtja reisijatele artiklis 7 ettenähtud hüvitist. Ülalmainitu ei vabasta lennuettevõtjaid kohustusest osutada reisijatele artikli 5 lõike 1 punktis b ettenähtud abi. [ME 75]

5.   Kui ohutuspiirangutest tulenevalt on lennurajaga seotud viivitus pikem kui üks tund, võimaldab tegutsev lennuettevõtja tasuta kasutada tualetti ja saada joogivett ning tagab reisijatesalongi piisava kütmise või jahutamise ja vajaduse korral piisava arstiabi. Kui lennurajaga seotud viivitus kestab kuni viis kaks tundi, pöördub õhusõiduk tagasi väravasse või sobivasse pardalt mahatuleku kohta, kus reisijatel lubatakse pardalt maha minna ja neile osutatakse lõikes 1 kindlaks määratud abi, v.a juhul, kui õhusõiduk ei saa lennurajalt lahkuda ohutuse või turvalisusega seotud põhjustel. Kui viivitus on kestnud kokku rohkem kui kolm tundi pärast esialgset väljumisaega, osutatakse reisijatele lõikes 1 kindlaks määratud abi, mis hõlmab artikli 8 lõikes 1 nimetatud hüvitise, tagasilennu ja teekonna muutmise võimalust, ning reisijaid teavitatakse sellest. “[ME 76]

6.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Ümberistumisega lennust mahajäämine

1.   Kui reisija jääb maha järgmisest ümberistumisega lennust , millele ta on broneering, sh juhul kui see kujutab broneeringut uuele lennule teekonna muutmise käigus, eelmise lennu hilinemise või sõiduplaanimuudatuse tõttu, pakub järgmist nimetatud eelmist lendu käitav ühenduse ja selle hilinemise või sõiduplaanimuudatuse eest vastutav liidu lennuettevõtja reisijale: [ME 77]

2.   Kui reisija jääb järgmisest ümberistumisega lennust maha eelmise lennu sõiduplaanimuudatuse või hilinemise tõttu, on 90 minuti või pikema aja võrra , mille arvutamisel on lähtutud ümberistumiskohta saabumise ajast, on tal õigus saada kõnealust eelmist lendu käitavalt ühenduse liidu lennuettevõtjalt hüvitist kooskõlas artikli 6 lõikega 2. Sel juhul lähtutakse hilinemisaja hilinemise koguaja arvutamisel lõppsihtkohta saabumise kavandatud ajast. [ME 79]

3.   Lõike 2 kohaldamine ei piira asjaosaliste lennuettevõtjate vahelise hüvitamiskorra kohaldamist.

4.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka kolmandate riikide nende lennuettevõtjate suhtes, kes käitavad ELi ühest liidu lennujaamast teise liidu lennujaama suunduvat või sealt liidu lennujaamast liidust väljaspool asuvasse lennujaama saabuvat ümberistumisega lendu.“[ME 80]

7.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

8.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Õigus tagasimaksele või teekonna muutmisele

1.   Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele tasuta võimalust valida kolme järgmise variandi vahel:

2.   Lõike 1 punkti a kohaldatakse ka nende reisijate suhtes, kelle lennud on osa paketist, v.a õigus tagasimaksele, kui neil on see õigus direktiivi 90/314/EMÜ alusel.

2a.     Lõike 1 punkti b kohaldatakse ka juhtudel, kui õhusõiduk tõusis õhku, kuid oli seejärel sunnitud maanduma sihtlennujaamast erinevas lennujaamas. Vastavalt lõikele 3 kannab kulud, mis on seotud reisija toimetamisega kõnealusest teisest lennujaamast broneeringus märgitud lennujaama, lennuettevõtja. [ME 86]

3.   Kui tegutsev lennuettevõtja pakub reisijale lendu sellisesse lennujaama või sellisest lennujaamast, mis erineb broneeringus märgitud lennujaamast, tasub ta kulud, mis on seotud reisija toimetamisega kõnealusest teisest lennujaamast broneeringus märgitud lennujaama või sihtlennujaama puhul ka mõnda teise läheduses asuvasse sihtkohta, mille suhtes on reisijaga kokku lepitud. [ME 87]

4.   Reisijaga kokku lepitud juhul võib tagasilennul või lõike 1 punktis a osutatud lendudel või lõike 1 puntides b või c osutatud teekonnamuutmise korral kasutada mõne teise lennuettevõtja teenuseid, teistsugust teekonda või muid transpordiliike.

5.   Kui reisijad otsustavad lõike 1 punktis b osutatud variandi kasuks, on neil vabade kohtade ning võrreldavate alternatiivide olemasolu korral õigus muuta kõige varasemal võimalusel teekonda mõne teise lennuettevõtja kaudu või mõne muu transpordiliigiga, kui tegutsev lennuettevõtja ei saa suuda vedada reisijat enda käitatavate lendudega ja õigel ajal lõppsihtkohta 12 hiljemalt 8 tunni jooksul alates kavandatud saabumisajast. Olenemata määruse (EÜ) nr 1008/2008  (12) artikli 22 lõikest 1, ei küsi see teine lennuettevõtja ega muu veoettevõtja lepingu sõlminult lennuettevõtjalt hinda, mis on suurem kui tema enda teenuseid kasutavate reisijate poolt samaväärsete teenuste eest viimase kolme kuu jooksul makstud keskmine hind Lennuettevõtja teavitab reisijat 30 minuti jooksul pärast kavandatud väljumisaega, kas ta toimetab reisija kohale tema enda käitatavate lendudega nimetatud ajapiirangu jooksul. Reisijal on õigus keelduda teekonna muutmisest mõne muu transpordiliigi abil ja sellisel juhul säilib tal teekonna muutmise ootamise ajal õigus artiklis 9 osutatud hoolitsusele [ME 88].

6.   Kui reisijatele pakutakse vastavalt lõikele 1 võimalust kasutada teekonna või selle osa muutmise korral mõnda muud transpordiliiki, kohaldatakse käesolevat määrust artiklit 6a kõnealuse muu transpordiliigiga toimunud veo suhtes nii, nagu oleks see toimunud jäigatiivalise mootorõhusõidukiga vastavalt tegutseva lennuettevõtja ja muu transpordiliigi käitaja vahel sõlmitud teekonna muutmise lepingutele . Lennuettevõtja vastutab jätkuvalt käesoleva määruse kohaldamise eest kogu reisi vältel .“[ME 89]

(12)   ELT L 293, 31.10.2008, lk 3."

8a.

Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

„6a.     Reisija võib ise korraldada teekonna muutmise ja nõuda sellega kaasnevate kulude hüvitamist, kui tegutsev lennuettevõtja ei paku teekonna muutmise võimalust lõike 1 punkti b alusel.“ [ME 90]

9.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-10.

Artikli 10 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„.     Kui tegutsev lennuettevõtja paigutab reisija madalamasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, maksab ta artikli 7 lõikes 3 osutatud viisil seitsme tööpäeva jooksul tagasi:“ [ME 99]

10.

Artikli 10 lõike 2 punktides a, b ja c asendatakse mõiste „piletihind“ mõistega „lennuhind“.

11.

Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige järgmised lõiked :

„3.   Tegutsev lennuettevõtja ei kohalda artikli 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piiranguid, kui reisija on puudega või piiratud liikumisvõimega isik või sellise isiku saatja, saatjata reisiv laps, rase naine või eriarstiabi vajav isik, tingimusel et tegutsevale lennuettevõtjale, tema esindajale või reisikorraldajale on teatatud konkreetsest abivajadusest vähemalt 48 tundi enne lennu kavandatud väljumisaega. See teade hõlmab kogu lennureisi ja tagasireisi, kui mõlema lennureisi kohta on sõlmitud leping ühe ja sama lennuettevõtjaga mõlemad lennureisid sisalduvad samal piletil .

Lennuettevõtjad peavad samuti tegema jõupingutusi juhtkoertele heade tingimuste tagamiseks. Teave abi andmise ja selle korralduse kohta edastatakse erinevate kättesaadavate sidevahendite kaudu. [ME 100]

3a.     Meeskonnaliikmeid tuleb koolitada puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste abistamise osas, et lihtsustada nende pardaleminekut ja lennukist väljumist. [ME 101]

3b.     Lennuettevõtja ei või puudega või piiratud liikumisvõimega reisijat lennureisist maha jätta ettekäändel, et ta reisib ilma saatjata, ning tingimuseks ei tohi seada saatja pidevat juuresolekut.“ [ME 102]

11a.

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.     Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks reisija õigust muud kahjuhüvitist nõuda. Käesoleva määruse alusel makstavat hüvitist ei tohi sellise kahjuhüvitisnõude tõttu vähendada.“ [ME 103]

12.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Õigus kahjude hüvitamisele

Kui tegutsev lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning ilma et see piiraks asjaomase vaidluse hetkel kehtivaid kolmandate isikutega sõlmitud vastutuse välistamise lepinguid, ei või käesoleva määruse ega liikmesriigi õiguse sätteid tõlgendada nii, et need kitsendaksid kõnealuse lennuettevõtja õigust vastavalt kohaldatavale õigusele taotleda käesoleva määruse alusel tekkinud kulude hüvitamist või nõuda nende katmist täies ulatuses mis tahes kolmandalt isikult sh kolmandatelt isikutelt , kes on aidanud kaasa sündmusele, mis on tinginud kahju hüvitamise või muude kohustuste täitmise. Eelkõige ei kitsenda käesolev määrus mitte mingil viisil tegutseva lennuettevõtja õigust taotleda kulude hüvitamist või nõuda nende katmist täies ulatuses lennujaamalt või mis tahes muult kolmandalt isikult, kellega tegutsev lennuettevõtja on lepingu sõlminud. “[ME 104]

13.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Reisijate teavitamise kohustus

1.   Lennujaama käitaja ja tegutsev lennuettevõtja tagavad, et registreerimislaudades (sh iseteenindavate pardale registreerimise masinate juures) ja väravates oleks selgesti loetav ja reisijatele hästi nähtavalt paigutatud teadaanne järgmise tekstiga: „Kui Teid ei lubata lennukile või kui Teie lend tühistatakse või hilineb vähemalt kaks tundi või kui Teie lennu kavandatud väljumisaeg toodi Teie piletil märgitud esialgse ajaga võrreldes vähemalt kaks tundi varasemaks , küsige registreerimislauast või lähteväravast dokumenti oma õiguste, eelkõige saadaoleva abi ja võimaliku hüvitise kohta. [ME 105]

1a.     Lennuettevõtjad seavad kõigis lennujaamades, kus nad tegutsevad, sisse kontaktpunktid, kus nad tagavad kontaktisikute või asjaomase lennuettevõtja poolt tellitud kolmandate isikute kohalolu, kes annavad reisijatele vajalikku teavet nende õiguste, sh kaebuste esitamise korra kohta, ning abistavad ja võtavad koheseid meetmeid reisi tühistamise või hilinemise, lennust mahajätmise ja kadunud või hilinenud pagasi korral. Nimetatud kontaktpunktidele on tagatud juurdepääs lennuettevõtjate tööajal ja kuni viimane reisija on lahkunud viimasest lennukist, selleks et abistada reisijaid muu hulgas hüvitise, teekonna muutmise ja ümberbroneerimise osas ning reisijate kaebuste vastuvõtmiseks. [ME 106]

1b.     Tegutsev lennuettevõtja esitab elektroonilistel piletitel ning elektroonilistel ja trükitud pardakaartidel reisijatele selgesti loetava ja läbipaistva teabe reisijate õiguste kohta ja kontaktid abi saamiseks. [ME 107]

2.   Lennureisist maha jätnud või lennu tühistanud mahajätmise, lennu tühistamise, hilinemise või sõiduplaani muutmise korral vähemalt kahe tunni võrra teavitab tegutsev lennuettevõtja annab igale reisijale, kes on lennureisist maha jäetud või kelle lend on tühistatud, kirjaliku täies ulatuses võimalikult kiiresti reisijat, keda nimetatud muudatus puudutab, ning esitab talle kirjaliku või elektroonilise teadaande, milles on märgitud käesoleva määruse kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad, sh teave artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohaste võimalike piirangute kohta , ning teavitab reisijat võimalikest alternatiivsetest transpordiliikidest . Samuti annab ta samasuguse teadaande igale reisijale, kelle lend hilineb vähemalt kaks tundi või kes ise hilineb teekonna muutmise tõttu vähemalt kaks tundi. Samuti antakse reisijale kirjalikult artikli 16a kohaselt lennuettevõtja aadress, kuhu kaebus esitada, ja kaebuste menetlemiseks määratud pädevate asutuste kontaktandmed. [ME 108]

3.    Puudega ja piiratud liikumisvõimega, eelkõige pimedate ja nägemispuudega isikute puhul kasutatakse käesoleva artikli sätete kohaldamiseks muid asjakohaseid vahendeid asjakohases vormis . [ME 109]

4.   Lennujaama käitaja tagab, et üldine teave reisijate õiguste kohta on selgesti loetav ja nähtav reisijatele ette nähtud alas. Samuti tagab ta saadud teabe põhjal , et lennujaamas viibivatele reisijatele teatatakse viibivaid reisijaid teavitatakse nende õigustest ja põhjustest lennu tühistamisest hilinemise või reisi katkestamise korral, näiteks lennureisi tühistamise korral, ja nende õigustest juhul , kui lennuettevõtja lõpetab ootamatult tegevuse nt maksejõuetuse või lennutegevusloa tühistamise tõttu. [ME 110]

5.   Kui lend või selle väljumine hilineb, teavitab tegutsev lennuettevõtja reisijaid tekkinud olukorrast , sealhulgas katkestuse põhjusest kohe, kui tal on selle kohta teavet, võimalikult kiiresti ja mitte mingil juhul hiljem kui 30 minutit pärast kavandatud väljumisaega ning teatab prognoositava väljumisaja kohe, kui tal on selle kohta teavet, tingimusel et lennuettevõtja on saanud reisijate kontaktandmed kooskõlas lõigetega 6 ja 7, kui pilet soetati vahendaja kaudu. [ME 111]

5a.     Lennuettevõtjal peavad olema registreerimislauas ja lähteväravas dokumendid, mis sisaldavad Euroopa lennureisijate õiguste hartat ning mida lennuettevõtja töötajad peavad lennureisijatele nende nõudmisel andma. Euroopa Komisjon ajakohastab nimetatud dokumente iga kord, kui lennureisijate õigustes toimub mõni märkimisväärne muutus. [ME 112]

5b.     Lennuettevõtjad võtavad kasutusele kõikidele reisi broneerinud reisijatele mõeldud kättesaadava ja tõhusa abitelefoni; abitelefonilt tuleb anda teavet ja teha alternatiivseid pakkumisi reisi katkestamise korral ning kõne hind ei tohi mingil juhul ületada kohaliku kõne hinda. [ME 113]

6.   Kui reisija ei soeta piletit otse lennuettevõtjalt, vaid ELis tegutseva vahendaja kaudu, annab kõnealune vahendaja lennuettevõtjale reisija kontaktandmed, tingimusel et reisija on andnud selleks selgesõnalise kirjaliku loa nõusoleku . Sellise loa nõusoleku andmine on igal juhul vabatahtlik. Lennuettevõtja võib kasutada kõnealuseid kontaktandmeid üksnes käesolevast artiklist tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks ja mitte turundusotstarbel ning ta kustutab need andmed 72 tunni jooksul pärast veolepingu lõppemist. Kõnealuste andmete töötlemise, neile juurdepääsu ja nende salvestamise suhtes ja reisija nõusoleku suhtes edastada tema kontaktandmed lennuettevõtjale kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (*2). [ME 114]

7.   Vahendaja vabastatakse oma lõike 6 sätete järgimisest järgsetest kohustustest , kui ta suudab tõendada mõne muu sellise süsteemi olemasolu, millega tagatakse reisijate teavitamine ilma asjakohaseid kontaktandmeid edastamata või kui reisija on otsustanud oma kontaktandmeid mitte anda . [ME 115]

7a.     Teenuseosutaja tagab hõlpsa juurdepääsu täpsele ja objektiivsele teabele, milles täpsustakse reisi keskkonnamõju (sealhulgas kliimamõju) ja energiatõhususe üksikasjad. See teave avaldatakse ja on selgesti nähtav nii lennuettevõtjate ja reisikorraldajate veebisaitidel kui ka piletitel; komisjon toetab jätkuvat tööd selle nimel. [ME 116]

7b.     Ilma et see piiraks lõikest 2 tulenevaid kohustusi, tuleb kõikides reisijale edastatud elektroonilistes teadetes, milles teda teavitatakse tühistamisest, pikast hilinemisest või sõiduplaani muutmisest, nähtavalt märkida, et reisijal võib käesoleva määruse alusel olla õigus hüvitisele ja/või abile.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1997. aasta määrus direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).“ [ME 117]"

14.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Jõustamine

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku täitevasutuse, kes vastutab käesoleva määruse jõustamise eest seoses käesoleva määruse rikkumistega oma territooriumil asuvate lennujaamade, oma territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt määratud asutuse. [ME 118]

2.   Riiklik täitevasutus jälgib hoolikalt käesoleva määruse nõuete järgimist ja võtab reisijate õiguste tagamiseks vajalikud meetmed. Selleks esitavad lennuettevõtjad ja lennujaamade käitajad riikliku täitevasutuse nõudmise korral talle asjakohased dokumendid riiklikule täitevasutusele ühe kuu jooksul alates nõudmise esitamisest, ilma et see piiraks artikli 14a kohaseid lennuettevõtjate kohustusi. Riiklik täitevasutus võtab oma ülesannete täitmisel arvesse ka teavet, mille ta on saanud artikli 16a alusel määratud asutuselt. Samuti võib ta teha otsuse täitemeetmete kohta võtab ta täitemeetmeid selliste üksikute kaebuste alusel, mille talle on edastanud artikli 16a kohaselt määratud asutus. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikule täitevasutusele antakse piisavad volitused rikkumiste eest karistamiseks. [ME 119]

2a.     Lennuettevõtjad annavad riiklikule täitevasutusele proaktiivselt põhjalikku teavet ilmnevate tehniliste probleemide, eeskätt nende põhjuste kohta. Riiklik täitevasutus jagab seda teavet artiklis 16a osutatud asutustega, kes vastutavad vaidluste kohtuvälise lahendamise eest. [ME 120]

3.   Liikmesriikide poolt Karistused, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise puhul kohaldatavad karistused korral, on tõhusad, proportsionaalsed, ja hoiatavad ja piisavad, et pakkuda ettevõtjatele finantsstiimuleid määruse pidevaks järgimiseks . [ME 121]

4.   Kui artiklite 16 ja 16a Vastavalt direktiivile 2013/11/EL luuakse riikliku täitevasutuse ja artikli 16a alusel määratud asutused on erinevad, kehtestatakse aruandluskord, et tagada teabevahetus eri asutuste vahel asutuse vahele koostöömehhanismid. Need koostöömehhanismid hõlmavad vastastikust teabevahetust , et aidata riiklikul täitevasutusel täita oma järelevalve- ja jõustamisülesandeid ning artikli 16a alusel määratud asutusel koguda üksikute kaebuste läbivaatamiseks käsitlemiseks vajalikku teavet ja omandada tehnilist kompetentsust . [ME 122]

5.   Riiklikud täitevasutused avaldavad oma iga-aastase tegevuse, sh kohaldatud karistuste kohta statistilised andmed hiljemalt asjaomasele aastale järgneva kalendriaasta aprillikuu lõpuks. Riiklikud täitevasutused avaldavad samal ajal andmete põhjal, mida lennuettevõtjad ja lennujaamade käitajad peavad alal hoidma ja esitama, statistika, mis puudutab kaebuste arvu ja laadi, lendude hilinemiste, tühistamiste ja lennureisist mahajätmiste arvu ja nende kestust ning andmeid kadunud, hilinenud või kahjustunud pagasi kohta. [ME 123]

6.   Lennuettevõtjad edastavad oma kontaktandmed käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks nende liikmesriikide täitevasutustele, kus nad tegutsevad.” Kuni liikmesriigid ei ole direktiivi 2013/11/EL sätteid üle võtnud, võib iga reisija mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvas lennujaamas esitada mis tahes riiklikule täitevasutusele kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta liikmesriigi territooriumil asuvas lennujaamas või liikmesriigi territooriumilt asuvast lennujaamast väljuvate lendude või kolmandatest riikidest sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude kohta.“ [ME 124]

14a.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16 –a

Nõuetele vastavust tõendavad dokumendid

1.     Ühenduse lennuettevõtjad koostavad ja esitavad neile määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel lennutegevusloa väljastanud liikmesriigi täitevasutusele ja Euroopa Komisjonile 1. jaanuariks 2016 dokumendi, milles näidatakse piisavalt põhjalikult, et nende tööprotsess on piisav, et tagada järjekindel vastavus määruse kõikidele asjakohastele artiklitele.

1a.     Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuetele vastavust käsitlevate dokumentide minimaalne sisu. Minimaalne sisu peab sisaldama vähemalt hädaolukorra lahendamise kavasid peamiste häirete jaoks, määrama kindlaks isikud, kes vastutavad abi ja muude õiguste osutamise eest, menetlused ja korra, mille abil kaebusi käsitletakse ja tuge ning hüvitust pakutakse, ning menetlused ja vormid teabevahetuseks reisijatega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.     Kõik teised liidu lennujaamast lähtuvaid teenuseid osutavad lennuettevõtjad esitavad nõuetele vastavuse dokumendi kõikide nende tegutsemiskohaks olevate liikmesriikide täitevasutustele ja Euroopa Komisjonile.

3.     Lennuettevõtjad vaatavad oma nõuetele vastavust tõendavad dokumendid läbi ja esitavad ajakohastatud versiooni asjakohastele riiklikele täitevasutustele ja komisjonile iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2019.

4.     Riiklik täitevasutus võtab arvesse lennuettevõtjate esitatud nõuetele vastavust tõendavaid dokumente, kontrollides võimaluse korral nende dokumentide kehtivust kaebustes esitatud teabe taustal.“ [ME 125]

15.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 16a

Reisijate nõuded ja kaebused

1.   Lennuettevõtjad , reisikorraldajad või piletimüüjad määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 2 punkti d tähenduses annavad reisijatele broneerimise ajal teavet lennuettevõtjate nõude esitamise ja kaebuste menetlemise korra ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegade kohta seoses käesolevas määruses sätestatud õigustega ning need asjakohased kontaktaadressid, kuhu reisijad saavad esitada oma nõuded ja kaebused, sh elektrooniliste teabeedastusvahendite kaudu. Lennuettevõtja ja vajaduse korral reisikorraldaja teatab reisijatele ka selle asutuse või need asutused, kes on pädev(ad) reisijate kaebusi menetlema ja kelle on määranud liikmesriigid käesoleva artikli ja artikli 16 kohaselt . Asjakohane teave antakse broneerimise ajal, see peab olema kõigile juurdepääsetav, olema selgelt näidatud reisija piletil ja lennuettevõtja veebisaitidel, seda jagatakse lennujaamas asuvast lennuettevõtja lauast ning edastatakse elektronkirja kaudu, milles teavitatakse reisijaid nende lennu tühistamisest või hilinemisest. Kaebusevorm antakse reisijatele vastavalt nende soovile . [ME 126]

1a.     Kohustus tõendada, et reisijatele on antud vajalik teave, lasub lennuettevõtjal. [ME 127]

2.   Kui reisija soovib esitada lennuettevõtja kohta kaebuse seoses käesolevast määrusest tulenevate õigustega, teeb ta seda kolme kuu jooksul alates lennu toimumise või kavandatud toimumise kuupäevast. Kaebuse esitamine kolme kuu jooksul ja kõnealuse kolme kuu möödumine ei piira tema õigusi oma nõuete jõustamiseks käesoleva määruse alusel ning kohtusüsteemi ja kohtuvälise lepitusmenetluse raames. Lennuettevõtja kinnitab reisijale seitsme päeva tööpäeva jooksul alates kaebuse laekumisest, et on tema kaebuse kätte saanud. Kahe kuu jooksul alates kaebuse saamisest annab lennuettevõtja reisijale täieliku vastuse. Kui lennuettevõtja ei anna nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul täielikku vastust, siis lähtutakse sellest, et ta on reisija nõudeid aktsepteerinud.

Kui lennuettevõtja toob vabanduseks erakorralised asjaolud, on ta kohustatud oma vastuses teavitama reisijat konkreetsetest asjaoludest, mis põhjustasid tühistamise või hilinemise. Lisaks peab lennuettevõtja tõendama, et ta võttis kõik mõistlikud meetmed tühistamise või hilinemise ärahoidmiseks.

Oma täielikus vastuses teavitab lennuettevõtja asjaomast reisijat lõikes 3 osutatud määratud asutuse asjakohased kontaktandmed, sh postiaadressi, telefoninumbri, e-posti ja veebisaidi aadressid. [ME 128]

3.   Kooskõlas asjakohaste ELi ja siseriiklike õigusaktidega Liikmesriigid tagavad, et lennureisijatel oleks võimalik esitada oma käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevad vaidlused lennuettevõtjaga lahendamiseks sõltumatutele, mõjusatele ja tõhusatele vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidele. Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik riikliku asutuse või riiklikud asutused, kelle ülesanne on kohtuväliselt lahendada lennuettevõtjate ja reisijate vahelisi vaidlusi seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate õigustega. See peaks olema muu asutus kui artikli 16 lõikes 1 osutatud täitevasutus. Liikmesriigid tagavad, et kõnealustel asutustel on volitused lahendada reisijate ja lennuettevõtjate vahelist vaidlust otsuse abil, mis on mõlemale osapoolele siduv ja täitmisele pööratav. Direktiivi 2013/11/EL reguleerimisalasse kuuluvate vaidluste puhul kohaldatakse ainult seda direktiivi. Kõik lennuettevõtjad, kes osalevad lendudes mõnest liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil asuvast lennujaamast kõnealustesse lennujaamadesse, peavad järgima alternatiivset vaidluste lahendamise süsteemi, millele osutatakse direktiivis 2013/11/EL, mis tagab reisijate ja lennuettevõtjate vaheliste vaidluste lihtsa, kiire ja odava kohtuvälise lahendamise. [ME 129]

4.   Iga Lennuettevõtjalt täieliku vastuse saamisel võib asjaomane reisija võib esitada lõike 3 alusel määratud mis tahes riiklikule kohtuvälise vaidluste lahendamise asutusele kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta ELi mõne liikmesriigi territooriumil asuvas lennujaamas või seoses kõnealusel liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil asuvasse lennujaama kolmandast riigist asuvast mis tahes lennujaamast saabuva lennuga sellistesse lennujaamadesse . Sellised kaebused võib esitada kõige varem kaks kuud pärast eelnevalt määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla vähem kui üks aasta alates kuupäevast, mil reisija esitas kaebuse esitamist või nõude asjaomasele lennuettevõtjale, v.a juhul, kui lennuettevõtja on selle kaebuse kohta juba lõpliku vastuse andnud. [ME 130]

4a.     Kui leitakse, et süüdi on lennuettevõtja, teavitab kaebuste menetlemiseks määratud asutus riiklikku täitevasutust, kes võtab vastavalt artikli 16a lõikele 2 meetmed, et tagada täitmine. [ME 131]

5.    Kui määratud asutus kinnitab seitsme päeva jooksul saab kaebuse, teavitab ta vaidluse pooli sellest kohe pärast kaebuse saamist selle kõikide kaebusega seotud teavet sisaldavate dokumentide kättesaamist . Ta ja saadab kaebuse kaebusega seotud dokumentide koopia asjakohasele riiklikule täitevasutusele. Lõplik vastus kaebusele antakse hiljemalt kolme kuu 90 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse saamist alates kuupäevast, mil määratud asutus sai kõik kaebusega seotud dokumendid . Lõpliku vastuse koopia saadetakse ka riiklikule täitevasutusele. [ME 132]

5a.     Selleks et lennuettevõtjatega oleks võimalik ühendust võtta käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks, edastavad nad oma kontaktandmed käesoleva artikli kohaselt määratud asutustele neis liikmesriikides, kus nad tegutsevad. [ME 133]

5b.     Kui käesoleva määruse alusel tuuakse vabanduseks turvalisusega seotud põhjused, lasub tõendamiskohustus asjaomasel lennuettevõtjal. [ME 134]

Artikkel 16aa

Liikmesriigid tagavad hästi varustatud, tasuta ja sõltumatud vahendusasutused, kes aitavad leida lahendusi reisijate ja lennuettevõtjate ning muude transpordiliikide teenuseosutajate vaheliste konfliktide korral. [ME 135]

Artikkel 16b

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö

1.   Komisjon toetab liikmesriikide vahelist dialoogi käesoleva määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta ning edendab nendevahelist sellealast koostööd artiklis 16c osutatud komitee kaudu. [ME 136]

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande oma iga-aastase tegevuse kohta , sealhulgas artikli 16 lõikes 5 osutatud statistika hiljemalt järgmise kalendriaasta aprillikuu lõpuks. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, missuguseid küsimusi kõnealustes aruannetes käsitletakse. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 16c osutatud menetluse kohaselt. [ME 137]

3.   Liikmesriigid saadavad korrapäraselt komisjonile asjakohast teavet määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta; komisjon teeb nimetatud teabe elektrooniliselt kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

4.   Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel juhte, kui käesoleva määruse mis tahes sätte kohaldamises ja jõustamises esinevad erinevused, eelkõige seoses erakorraliste asjaolude tõlgendamisega, ja selgitab käesoleva määruse sätteid, et tagada ühine lähenemisviis. Selleks võib komisjon pärast artiklis 16c osutatud komiteega konsulteerimist võtta vastu soovituse.

5.   Komisjoni taotlusel uurivad riiklikud täitevasutused ühe või mitme lennuettevõtja konkreetset kahtlustäratavat tegevust ja esitavad oma järeldused komisjonile nelja kuu jooksul pärast taotluse saamist.

5a.     Komisjon ja liikmesriigid seavad sisse üleliidulise mehhanismi, mis koosneb kõigist artiklite 16 ja 16a alusel määratud asutustest, et tagada liikmesriikide vahel teabevahetus rikkumiste, karistuste ning jõustamise parimate tavade kohta. Komisjon teeb kõnealuse teabe elektroonilises vormis kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele. [ME 138]

5b.     Riiklikud täitevasutused esitavad komisjonile taotluse korral teabe ja asjakohased dokumendid rikkumiste üksikjuhtumite kohta. [ME 139]

5c.     Komisjon avaldab oma veebisaidil ja ajakohastab korrapäraselt hiljemalt 1. maist 2015. aastal loetelu kõigist liidus tegutsevatest lennuettevõtjatest, kes süstemaatiliselt ei järgi käesoleva määruse sätteid. Sõltumata suurusest või riiklikust kuuluvusest loetakse iga lennuettevõtjat, kelle kohta komisjon on saanud vastavalt artikli 16b lõikele 5b tõendeid rikkumistest, mis toimusid reisijate suhtes rohkem kui 10 erineval lennul ühel kalendriaastal ja mis seonduvad käesoleva määruse enam kui ühe artikliga, käesolevat määrust süstemaatiliselt rikkunuks. [ME 140]

Artikkel 16c

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab reisijaõiguste komitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist kaks esindajat, kellest vähemalt üks esindab riiklikku täitevasutust. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.“

15a.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16ca

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 16cb vastu delegeeritud õigusakte, millega lisatakse punkte erakorraliseks loetavate asjaolude täielikku loetelusse, võttes arvesse riiklike täitevasutuste tööd ja Euroopa Kohtu otsuseid.“ [ME 141]

15b.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16cb

Delegeeritud volituste rakendamine

1.     Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.     Artiklis 16ca osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …  (*3) . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16ca osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.     Artikli 16ca alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 142]

(*3)   Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. "

16.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2017 aruande käesoleva määruse toimimise ja selle tulemuste kohta, eelkõige seoses mõjuga, mida avaldavad pikaajaliste hilinemiste hüvitamine ja majutusvõimaluste piiramine pikaajaliste erakorraliste asjaolude korral , samuti erakorraliste asjaolude tõlgendamise, riiklike täitevasutuste poolt oma tegevuse kohta avaldatud statistiliste andmete, sh karistuste ja lennuettevõtjate rikkuvaks peetavate tavade tuvastamise, ning vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate riiklike asutuste loomises saavutatud edu ja selliste asutuste tegevuse kohta . Komisjon esitab ka aruande reisijate parema kaitsmise kohta nendel kolmandatest riikidest saabuvatel lendudel, mida ühendusevälised liiduvälised lennuettevõtjad käitavad rahvusvaheliste lennutranspordilepingute alusel. Lisaks esitab komisjon aruande artiklis 16 osutatud asutuste poolt võetud meetmete ja määratud karistuste tõhususe ning ühtlustatud lähenemisviisi võimaliku asjakohasuse kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.“[ME 143]

17.

Käesoleva määruse I. lisa lisatakse määrusele (EÜ) nr 261/2004 I. lisana.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Kõigis liidu lennujaamades loovad ühenduse lennuettevõtja tagab, et lennujaamas on kaebusevorm ja tema nimel tegutsevad maapealsed käitlejad teenuse , millega reisijal neil on võimalik saabumisel kohe esitada kaebus kahjustatud või hilinenud pagasi kohta. Sarnaselt esitab ühenduse lennuettevõtja sellise kaebusevormi reisija taotluse korral oma registreerimislauas või oma lennujaama teeninduslauas või mõlemas ning teeb kaebusevormi kättesaadavaks oma veebisaidil. Lennuettevõtja võtab kõnealuse kaebusevormi, mille võib esitada ka avaldusena vara kadumise kohta (Property Irregularity Report ehk PIR)), lennujaamas kaebusena vastu kooskõlas Montréali konventsiooni artikli 31 lõikega 2. See võimalus ei mõjuta reisija õigust esitada kaebus muul viisil Montréali konventsiooniga ette nähtud tähtaegade jooksul.

2a.     Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada standarditud nõudevorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 6f lõikes 2 osutatud nõuande/kontrollimenetlusega.“ [ME 144]

2.

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on surma korral ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 18 096 SDRile vastav summa eurodes. Komisjonil on õigus kohandada kõnealust summat artikli 6c kohase delegeeritud õigusaktiga, arvestades otsust, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teinud vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2. Eespool nimetatud summa mis tahes kohandamise korral muudetakse ka lisas esitatud vastavat summat.“

2a.

Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:

„3a.     Pagasi kadumise, hilinemise või rikkumise korral maksavad lennuettevõtjad esmalt hüvitist reisijatele, kellega neil on sõlmitud leping, enne kui neil on võimalik esitada lennujaamade või teenuseosutajate vastu nõue kahjude hüvitamiseks, mille eest nad ei ole tingimata vastutavad.“ [ME 145]

3.

Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Komisjonil on õigus kohandada lisas esitatud summasid, v.a artikli 5 lõikes 2 nimetatud summa, artikli 6c kohase delegeeritud õigusaktiga, arvestades otsust, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teinud vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2.“

4.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 6a

1.   Registreeritud ratastoolide ning liikumis- või muude abivahendite vedamisel pakuvad teavitavad lennuettevõtja ja tema esindajad reisijaid nende õigustest ja pakuvad kõikidele puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 (*4) artikli 2 punktis a, võimalust tasuta esitada broneerimisel või hiljemalt siis, kui vahendid antakse üle lennuettevõtjale, erideklaratsioon vastavalt Montréali konventsiooni artikli 22 lõikele 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sellise deklaratsiooni näidisvorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 6f lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 146]

2.   Liikumisabivahendite purunemise, kaotsimineku või kahjustumise korral piirdub lennuettevõtja vastutus summaga, mille inimene deklareeris siis, kui andis registreeritud liikumisabivahendid üle ühenduse lennuettevõtjale.

3.   Kui registreeritud ratastool või liikumis- või muu abivahend puruneb, läheb kaotsi, saab kahjustatud või hilineb, on ühenduse lennuettevõtja kohustatud maksma summa, mis ei ületa reisija deklareeritud summat, v.a juhul, kui ta suudab tõendada, et deklareeritud summa on suurem kui reisija tegelik kahju sihtkohas.

3a.     Lennuettevõtjad tagavad reisijatele ilma täiendavate kuludeta võimaluse kasutada kuni lähteväravani ratastooli, sh lastekäru, mis tagastatakse reisijatele lennuki uksel. Kui see ei ole ohutuse kaalutlustel võimalik, pakuvad lennuettevõtjad ratastooli kasutajatele ilma täiendavate kuludeta alternatiivset vahendit liikumiseks lennujaama terminalis kuni ajani, mil neile ratastool tagastatakse. Kui sellised ohutuse kaalutlused tulenevad konkreetsele terminalile omastest põhjustest, tagab käesolevas lõikes osutatud alternatiivse liikumisvahendi lennujaama haldav asutus. [ME 147]

Artikkel 6b

1.   Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16 alusel määratud riiklik täitevasutus tagab käesoleva määruse järgimise. Selleks kontrollib ta järgmist:

2.   Selleks et jälgida piiratud liikumisvõimega ja puudega reisijate õiguste kaitsmist nende liikumisabivahendite liikumis- või muude abivahendite kahjustumise korral, uurib riiklik täitevasutus ja võtab arvesse teavet, mis käsitleb kõnealuste vahenditega seotud kaebusi, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16a alusel määratud asutustele. [ME 148]

3.   Karistused, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise korral, on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

4.   Riiklikud täitevasutused avaldavad määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16 lõike 6 kohastes aastaaruannetes ka statistilised andmed oma tegevuse ja käesoleva määruse kohaldamisega seoses rakendatud karistuste kohta.

Artikkel 6c

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast …  (*5). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 149]

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 6d

1.   Kuigi lennuettevõtjatel on täielik ärivabadus määrata kindlaks, missugustel tingimustel nad lubavad pagasit vedada, märgivad nad broneerimisel Lennuettevõtjad osutavad broneerimisprotsessi varajases staadiumis kõigis kasutatavates jaotuskanalites, sealhulgas elektroonilistes reserveerimissüsteemides, ja registreerimislaudades (sh iseteenindavate pardale registreerimise masinate juures) selgelt, missugune on igal reisija broneeritud lennul maksimaalne käsipagasi ja registreeritud pagasi piirnorm, sh kõik pagasi piirnormi raames kohaldatavad esemete arvu piirangud ja kõik lennujaamaostude piirangud . Kui Pagasiveo eest küsitakse küsitava lisatasu, märgib lennuettevõtja broneerimisel üksikasjad edastatakse broneerimisprotsessi varajases staadiumis ja lennujaama nõudmise korral lennujaamas selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil. Põhilised reisiteenused ja lisatasud peavad olema selgelt selliste tasude üksikasjad tuvastatavad ja neid peab saama osta üksteisest sõltumatult . [ME 150]

1a.     Lisaks ettenähtud käsipagasi maksimaalsele piirnormile lubatakse reisijatel võtta reisijatesalongi tasuta kaasa olulised isiklikud asjad, nagu mantlid ja käekotid, sh vähemalt üks standardne kott lennujaamaoste. [ME 151]

1b.     Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2006 kohaldamist, võib käsipagasi piirnorme väljendada maksimaalsete mõõtmetena või kogu lubatud käsipagasi maksimaalse kaaluna reisija kohta või mõlemana, kuid ilma kaasaskantavate esemete konkreetse arvu mis tahes piiranguta. [ME 152]

2.    Lennuettevõtja võib korraldada eespool nimetatud esemete vedamise õhusõiduki lastiruumis juhul, kui erakorralistel asjaoludel, nt ohutusest tulenevalt või õhusõidukitüübi muutmise õhusõiduki eripära tõttu, pärast lennu broneerimist ei ole võimalik neid reisijatesalongis vedada lubatud käsipagasi hulka kuuluvaid esemeid reisijatesalongis, võib lennuettevõtja vedada neid õhusõiduki lastiruumis reisijalt täiendavat lisamaksu nõudmata. Sellistel juhtudel ei nõuta lisatasu. [ME 153]

2a.     Kui käsipagas viiakse lennukisse mineku ajal või enne lennuki õhkutõusmist reisijatesalongist lastiruumi, tuleb see reisijale lennukist väljumisel käsipagasina tagastada. [ME 154]

3.   Kõnealused õigused ei mõjuta ELi ja rahvusvaheliste lennundusjulgestuseeskirjadega, nt määrustega (EÜ) nr 300/2008 ja (EÜ) nr 820/2008, kehtestatud käsipagasipiirangute kohaldamist.

Artikkel 6e

1.   Ühenduse Liidu lennuettevõtja lubab reisijal võtta õhusõiduki reisijatesalongi muusikariista, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki tehnilistest omadustest ja piirangutest ei tulene teisiti. Muusikariistu lubatakse vedada õhusõiduki reisijatesalongis tingimusel, et need paigutatakse salongis asuvasse sobivasse pagasiruumi või asjakohase reisijaistme alla. Lennuettevõtja võib määrata kindlaks, et Kui muusikariist on õhusõiduki reisijatesalongis lubatud, on see osa reisija lubatud käsipagasist . Lennuettevõtja võib määrata , et käsipagasile, mis võetakse reisijatesalongi lisaks , mistõttu ei või seda lubatud käsipagasile lisaks kaasa võtta , kohaldatakse lisatasu . [ME 155]

2.   Kui muusikariist on liiga suur selleks, et ohutult mahtuda reisijatesalongis asuvasse sobivasse pagasiruumi või reisijaistme alla, võib lennuettevõtja nõuda teise pileti eest maksmist, kui sellist muusikariista veetakse käsipagasina teisel istmel. Sellisele lisapiletile ei kohaldata asjakohast lennujaamast lahkumise tasu. Teise istekoha ostmise korral peaks teeb lennuettevõtja tegema mõistlikke pingutusi, et paigutada asjaomane reisija ja muusikariist kõrvuti istmetele. Võimaluse ja vajaduse korral veetakse muusikariistu õhusõiduki lastiruumi köetavas osas, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki ruumipiirangutest ja tehnilistest omadustest ei tulene teisiti. Lennuettevõtja märgib selgelt, missugustel tingimustel muusikariistu veetakse, ja kohaldatavad tasud. [ME 156]

2a.     Kui on ruumi ja kui seda taotletakse, veetakse muusikariistu õhusõiduki lastiruumi köetavas osas, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki ruumipiirangutest ja tehnilistest omadustest ei tulene teisiti. Lennuettevõtjad tagavad, et muusikariistale kinnitatakse spetsiaalne hästi nähtav lipik, millega tagatakse muusikariista vajaliku hoolikusega käsitsemine. Õhusõidukis võib lastina vedada ainult selliseid muusikariistu, mis on nõuetekohaselt pakitud spetsiaalselt selle muusikariista jaoks ettenähtud jäigast ja/või kõvast materjalist kasti või kotti. [ME 157]

2b.     Lennuettevõtja toob broneerimisel ja oma tingimustes selgelt välja aluse, mille kohaselt muusikariistu transporditakse, sealhulgas kohaldatavad tasud, muusikariistade vedamise ruumid, mis on asjaomasel lennukil olemas, ja kõnealuste ruumide mõõtmed. Kui broneerida tuleb teine iste, pakutakse reisijatele võrgus võimalust broneerida kõnealune teine iste. [ME 158]

Artikkel 6f

1.     Komisjoni abistab reisijaõiguste komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.     Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. [ME 159]

5.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.“

6.

Määruse (EÜ) nr 2027/97 lisa asendatakse käesoleva määruse II. lisaga.