21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 376/7

1.

E-õiguskeskkonna mitmeaastase tegevuskava (2009–2013) vastuvõtmine oli täiendav edusamm e-õiguskeskkonna arengus. Õiguslike menetluste elektrooniliseks muutmine ja elektrooniliste sidevahendite kasutamine õigusemõistmise kõigi osapoolte vahel on muutunud liikmesriikide kohtusüsteemi tõhusa toimimise oluliseks osaks. Liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid on valmis jätkama Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi ülesehitamist.

2.

Euroopa e-õiguskeskkonna eesmärk on kasutada ja arendada liikmesriikide kohtusüsteemide kasutuses olevaid teabe- ja sidetehnoloogiaid, eelkõige piiriüleste juhtumite puhul, et suurendada õiguskaitse ja õigusteabe kättesaadavust kodanikele, ettevõtjatele ja õigusvaldkonna töötajatele ning lihtsustada koostööd liikmesriikide õigusasutuste vahel. Euroopa e-õiguskeskkonnaga püütakse suurendada õigussüsteemi tulemuslikkust, austades samas põhiõigusi ning liikmesriikide õigussüsteemide sõltumatust ja eripära.

3.

Euroopa e-õiguskeskkonda tuleb eelkõige jätkuvalt arendada edasi kui otsest teenust, mida osutatakse Euroopa kodanikele, kes saavad selle lisaväärtusest kasu, sealhulgas e-õiguskeskkonna portaali kaudu. Tuleks tagada, et Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi kasutajad, sealhulgas kodanikud, saavad e-õiguskeskkonna vahenditest kiirelt praktilist kasu.

4.

Seni saavutatud tulemused, senikogetud piirangud ja tulevikuks seatud eesmärgid nõuavad ulatusliku Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia vastuvõtmist, mis juhib kaasamist ja osalemist strateegilisel tasandil. Uue Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) eesmärgiks on tugineda senitehtud tööle.

5.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu otsustas 2007. aasta juunis, et tuleks teha tööd eesmärgiga arendada õigusvaldkonnas Euroopa tasandil teabe- ja sidetehnoloogiate kasutamist, eelkõige luues Euroopa portaali, mis soodustaks õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste juhtumite puhul.

6.

Vastusena nõukogule esitas komisjon 2008. aasta juunis teatise e-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamise kohta, (1) mille eesmärk oli edendada e-õiguskeskkonna vahendite väljatöötamist Euroopa tasandil tihedas koostöös liikmesriikidega. Eesmärgiks oli luua koostoime e-õiguskeskkonna valdkonnas Euroopa ja siseriiklikul tasandil tehtavate jõupingutuste vahel ning saavutada Euroopa tasandil mastaabisääst.

7.

Euroopa Ülemkogu tervitas oma 19–20. juuni 2008. aasta kohtumisel algatust „luua järk-järgult 2009. aasta lõpuks ühtne ELi e-õiguskeskkonna portaal”. Sellise portaali eesmärk on luua ühtne mitmekeelne kasutajasõbralik juurdepääsupunkt, mille kaudu on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna kogu süsteem, st Euroopa ja riigisisesed teabesaidid ja/või teenused.

8.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu võttis 2008. aasta novembris vastu Euroopa e-õiguskeskkonna esimese mitmeaastase tegevuskava (2009–2013), mis koostati koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

9.

Esimese tegevuskava vastuvõtmisel kinnitas nõukogu ka uue tööstruktuuri loomise. Nõukogu e-õiguse töörühm on pärast seda teinud märkimisväärset tööd talle nõukogu poolt antud volituste täitmisel. Esimeses tegevuskavas esitatud eesmärgid on suurel määral saavutatud ja käimas on nendega seotud töö.

10.

Euroopa Parlament on näidanud oma huvi e-õiguskeskkonna valdkonnas tehtava töö vastu. Parlament võttis 18. detsembril 2008 vastu resolutsiooni e-õiguskeskkonna kohta, (2) milles ta muu hulgas märkis, et peaks looma sobiva mehhanismi, tagamaks, et tulevased õigusaktid on koostatud nii, et neid saab kasutada on-line rakendustes. Samuti võttis parlament 22. oktoobril 2013 täiskogu istungil vastu resolutsiooni e-õiguskeskkonna kohta, (3) milles kutsus üles kasutama elektroonilisi rakendusi, edastama dokumente elektroonilisel teel, kasutama videokonverentse ning suurendama kohtu- ja haldusregistrite omavahelist seostamist, et veelgi vähendada kohtu- ja kohtulaadsete menetluste kulusid.

11.

E-õiguskeskkonna portaal, mida veebimajutab ja haldab komisjon vastavalt nõukogu suunistele, alustas tegevust 16. juulil 2010. Seejärel on selle veebisaidi järjepidev edasiarendamine liikmesriikide ja komisjoni poolt seisnenud uute funktsioonide (näiteks dünaamilised elektroonilised vormid) ja uue sisu korrapärases lisamises. Euroopa e-õiguskeskkonna portaali eesmärgiks on toimida ühtse juurdepääsupunktina Euroopa kodanikele ja õigusala töötajatele, mis võimaldab neil oma emakeeles saada teavet Euroopa ja siseriiklike menetluste ning õigussüsteemi toimimise kohta.

12.

Erinevad liikmesriigid on e-õiguskeskkonna valdkonnas välja töötanud ja osalenud mitmetes katseprojektides, näiteks liikmesriikide maksejõuetusregistrite omavaheliseks ühendamiseks ja märkimisväärsete tehniliste arenduste sisseviimiseks. Euroopa e-õiguskeskkonna infrastruktuuri arendatakse järkjärguliselt. Oluliseks elemendiks on tehniline ja organisatsiooniline infrastruktuur õigusandmete turvaliseks vahetamiseks kohtute, valitsusasutuste, õigusala töötajate, kodanike ja ettevõtjate vahel projekti e-CODEX raames.

13.

Paljud liikmesriigid on võtnud kasutusele videokonverentsisüsteemid kohtumenetluste kiirendamiseks seeläbi, et lihtsustatakse tunnistajate või poolte ärakuulamist. Praegu tehakse tööd, mille eesmärgiks on inkorporeerida tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ning õigusatlase veebisaidid. Nõukogu on vastu võtnud otsuse, millega luuakse koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades.

14.

E-õiguskeskkonda käsitleva hiljutise küsimustiku (4) tulemused näitavad, et see valdkond on pärast Euroopa e-õiguskeskkonna esimese mitmeaastase tegevuskava vastuvõtmist märkimisväärselt edasi arenenud. Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) tugineb nendele edusammudele.

15.

E-õiguse valdkonnas on välja töötatud olulised koostisosad õigusallikate kättesaadavuseks ja semantiliseks koostalitusvõimeks. Nõukogu võttis 2009. aastal vastu järeldused Euroopa kohtulahendite tunnuste kohta, et parandada kohtulahendite kättesaadavust ning lihtsustada ühtset viitamist Euroopa ja siseriiklike kohtute tehtud kohtuotsustele. Mitu liikmesriiki on Euroopa kohtulahendite tunnused juba rakendanud. Komisjon ja mitu liikmesriiki valmistavad ette Euroopa kohtulahendite tunnuste otsinguliidese lisamist e-õiguskeskkonna portaali 2014. aasta esimeseks kvartaliks. Ka Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus valmistavad ette Euroopa kohtulahendite tunnuste sisseviimist.

16.

Nõukogu võttis 2011. aastal vastu järeldused Euroopa õigusaktide identifikaatori kohta, millega kehtestas vabatahtliku standardi Euroopa ja siseriiklike õigusaktide tuvastamiseks, märgistamiseks ja elektrooniliseks viitamiseks. Standard on võetud kasutusele portaalis EUR-Lex ning mitu liikmesriiki juurutavad seda praegu.

17.

Euroopa e-õiguskeskkond peaks püüdma saavutada täiendavat kooskõla e-valitsuse üldise raamistikuga, mida on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni teatises (KOM(2010) 744 lõplik) Euroopa avalike teenuste Euroopa koosvõimestrateegia ja Euroopa koosvõimeraamistiku kohta. Nendes dokumentides nähakse ette, et õiguslikul, organisatsioonilisel, semantilisel ja tehnilisel tasandil koostalitlusvõime suurendamine, mille tulemusena luuakse kestlik ökosüsteem, on ülioluline, et viia maksimumini info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate sotsiaalne ja majanduslik potentsiaal. Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi tuleb edasi arendada kooskõlas kohtusüsteemi sõltumatuse ja võimude lahususe põhimõttega.

18.

Euroopa e-õiguskeskkonna valdkonnas tehtav töö tugineb järgmistele üldpõhimõtetele:

19.

Igal liikmesriigil on oma äranägemisel õigus otsustada vabatahtliku osalemise üle Euroopa e-õiguskeskkonna projektides, välja arvatud kui on vastu võetud Euroopa Liidu õigusakt, mis sisaldab nõuet rakendada konkreetne projekt Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi raames.

20.

Euroopa e-õiguskeskkonna kontseptsiooni aluseks on põhimõte luua Euroopa tasandil detsentraliseeritud süsteem, mis ühendaks omavahel liikmesriikide erinevad sõltumatud ja koostalitlusvõimelised siseriiklikud süsteemid. Detsentraliseerimise aluspõhimõtte kohaselt peab iga liikmesriik tagama liikmesriikide süsteemide omavahelise ühendamise hõlbustamiseks vajaliku e-õiguskeskkonna riigisisese süsteemi tehnilise rakendamise ja haldamise.

21.

ELi tasandil on siiski vajalik teatud tsentraliseerituse tase. Tsentraliseeritust võib samuti ette näha teatud eriolukordade puhul, nt kui tegemist on kulutõhusama lahendusega või kui õigusakt on vastu võetud.

22.

Detsentraliseeritud süsteemide keskseks elemendiks on koostalitlusvõime, mis võimaldab omavahel ühendada liikmesriikide süsteeme ja vajaduse korral kasutada tsentraliseeritud lahendusi. Tagada tuleks ühilduvus õigussüsteemirakendustes kasutatavate erinevate tehniliste, korralduslike, õiguslike ja semantiliste aspektide vahel, tagades samas liikmesriikide jaoks võimalikult suure paindlikkuse.

23.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia on kavandatud hõlmama Euroopa mõõtmega projekte tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkondades.

24.

Euroopa e-õiguskeskkonna raames väljatöötatud projektidel, eelkõige kõikidel portaali lisatavatel projektidel, peab olema potentsiaal kaasata Euroopa Liidu kõik liikmesriigid ning kõiki liikmesriike tuleks innustada osalema kõikides projektides, misläbi tagatakse nende pikaajaline jätkusuutlikkus ja kulutõhusus. Kõigil projektidel peaks olema potentsiaal anda otsest praktilist kasu eelkõige kodanikele, ettevõtjatele ja/või kohtutele.

25.

Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi arendamisel tuleks samuti võtta arvesse siseriiklikke projekte, mis annavad lisandväärtust Euroopa tasandil.

26.

Eesmärk on parandada Euroopa Liidus juurdepääsu õigusalasele teabele. E-õiguskeskkonna portaal etendab selle eesmärgi täitmisel olulist rolli.

27.

Euroopa e-õiguskeskkonna eesmärgiks peaks olema õiguskaitsele juurdepääsu parandamine ning kohtuväliste menetluste kasutamise lihtsustamine, kasutades piiriüleste juhtumite puhul elektroonilist sidet.

28.

Seetõttu on mitmes liikmesriigis vaja jätkata riigi tasandil juba alustatud tööd ja luua tingimused interaktiivsete piiriüleste õigusteenuste osutamiseks Euroopa tasandil.

29.

Kohtumenetluste ja kohtuväliste menetluste elektrooniliseks muutmist tuleks jätkata kooskõlas liikmesriikide vabatahtliku osalemise põhimõttega.

30.

Eriti tähtis on liikmesriikide õigusasutuste vahelise elektroonilise side lihtsustamine ja innustamine (nt videokonverentsi või turvalise elektroonilise andmevahetuse kaudu).

31.

Õigusasutuste liikmetele tuleks anda turvaline juurdepääs nende jaoks reserveeritud erinevatele rakendustele; neil peaksid olema diferentseeritud juurdepääsuõigused ning kohaldada tuleks ühtset või koostalitluslikku autentimismeetodit.

32.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaali tuleb edasi arendada ühtse juurdepääsupunktina. See ei välista teiste kommunikatsioonivahendite kasutamist (nt võrgustikevaheline edastamine).

33.

E-õiguskeskkonna portaal peaks kodanikele, ettevõtjatele ja õigusala töötajatele andma teavet ELi ja tema liikmesriikide õiguse kohta. Lisaks peaks portaal olema vahend, mis annab juurdepääsu muule õigusalasele teabele siseriiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

34.

Tagada tuleks korralduslik, õiguslik, tehniline ja semantiline koostalitlusvõime. Sel eesmärgil tuleks välja töötada Euroopa e-õiguskeskkonna tehnilised lahendused, mis võimaldavad turvaliselt vahetada andmeid kohtute, riigi ametiasutuste, õigusvaldkonna töötajate, kodanike ja ettevõtjate vahel. Enne uute lahenduste väljatöötamist tuleks arvesse võtta kättesaadavaid avatud tehnilisi standardeid ja juba väljatöötatud lahendusi (nt projektid nagu e-Codex). Liikmesriigid peaksid võtma aktiivse rolli selliste lahenduste väljatöötamisel ja nende osas otsuste tegemisel.

35.

Seadusandlikus protsessis tuleks võtta arvesse vajadust tagada kaasaegse info- ja sidetehnoloogia järjepidev kasutamine ELi uute õigusvaldkonna õigusaktide rakendamisel, sealhulgas kehtivate õigusaktide muutmise ja uuestisõnastamise puhul. Edastamisele kuuluvaid andmeid tuleb kirjeldada üksnes nende sisu, mitte aga visuaalse kujutise alusel. Andmete või dokumentide edastamise moodust tuleb kirjeldada funktsionaalsel ja tehnoloogiliselt neutraalsel viisil.

36.

Õigusteabe piiriülest vahetamist ning eelkõige selliste andmete vahetamist, mis seonduvad Euroopa või siseriiklike õigusaktide, kohtupraktika ja juriidiliste mõistete sõnastikega, takistab asjaolu, et puuduvad sellist liiki andmete vahetamise tõhusad moodused.

37.

Seda küsimust on võimalik käsitleda erinevate projektide abil, misläbi parandatakse õigusandmete vahetamist ja semantilist koostalitlusvõimet kogu Euroopas ja ka mujal. Euroopa õigusalase semantikaveebi väljatöötamiseks tuleks tööd jätkata vabatahtlikkuse alusel, et parandada õigusteabe kättesaadavust ja töödeldavust seeläbi, et õigusandmete tuvastamine ja semantika muudetakse koostalitlusvõimeliseks.

38.

Edendada tuleks selliste riiklike registrite omavahelist ühendamist, mis sisaldavad õigusvaldkonnas asjakohast teavet. Tuleks tagada vajalikud tehnilised ja õiguslikud eeltingimused, mis muudavad sellise ühendamise võimalikuks.

39.

Käesolevas valdkonnas võetavad meetmed peaksid keskenduma selliste registrite ühendamisele, mis pakuvad huvi kodanikele, ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja kohtutele.

40.

E-õiguskeskkonna süsteemiga saab luua tingimused, millega lihtsustatakse erinevate olemasolevate Euroopa tasandi õigusvaldkonna võrgustike toimimist, nagu näiteks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ning Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades. Sel eesmärgil tuleks täiendavalt analüüsida võimalusi, mida pakuvad Euroopa e-õiguskeskkonna süsteem ja e-õiguskeskkonna portaal, konsulteerides selle käigus asjakohaste asutustega.

41.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia rakendamine eeldab kohtuasutuste ja liikmesriikide teiste asjaomaste õigusvaldkonna töötajate osalemist. Seetõttu peaksid need õigusvaldkonna töötajad osalema Euroopa e-õiguskeskkonna alastes aruteludes ja projektides, misläbi tagatakse väljatöötatavate lahenduste vastavus iga sihtrühma tegelikele vajadustele.

42.

Samuti on oluline, et liikmesriikide kohtuasutuste esindajad saaksid anda panuse Euroopa e-õiguskeskkonna alasesse töösse, eelkõige seoses Euroopa e-õiguskeskkonna lahendustega ning seda viisil, mis võimaldab võtta arvesse nende seisukohti ja kasutajavajadusi.

43.

Lisaks on soovitav, et teised õigusvaldkonna töötajad (näiteks advokaadid, notarid, kohtuametnikud ja teised) osaleksid Euroopa e-õiguskeskkonna alastes tulevastes aruteludes, et tagada väljatöötatavate lahenduste vastavus nende tegelikele vajadustele.

44.

Seetõttu tuleks luua koostöömehhanism õigusvaldkonna töötajatega, misläbi tagatakse, et vastastikku huvi pakkuvaid küsimusi võetakse arvesse Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia kontekstis.

45.

Samuti tuleks arvesse võtta avalikkuse esindajate, sealhulgas portaali kasutajate, ning ettevõtjate seisukohti ja tagasisidet.

46.

Soov tagada Euroopa kodanikele hõlbus juurdepääs Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemile eeldab tõlkimisega seotud pikaajaliste usaldusväärsete ja kulutõhusate meetmete väljatöötamist. E-õiguskeskkonna portaali sisu peaks olema esitatud usaldusväärses tõlkes kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse.

47.

Euroopa e-õiguskeskkonna valdkonnas tulevikus toimuvad arengud loovad uusi väljakutseid isikuandmete kaitsmise valdkonnas. Võib prognoosida, et Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia rakendamisega suureneb andmete kogumise ja vahetamise maht. Isikuandmete kaitsmine etendab sellega seoses olulist rolli. E-õiguskeskkonna valdkonnas tulevikus tehtava töö käigus tuleb võtta arvesse eeskirju üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning eeskirju isikuandmete vaba liikumise kohta.

48.

Vajaduse korral tuleks kehtestada eeskirjad teabe omandilise kuuluvuse kohta, et määrata kindlaks vastutus e-õiguskeskkonna portaalis avaldatava teabe sisu eest. Põhimõtteliselt kannab sisuteenuse pakkuja ainuvastutust oma töö eest ning peab järgima intellektuaalomandi õigusi ja kõiki muid kohaldatavaid õigusnorme.

49.

Sarnased eeskirjad tuleks samuti kehtestada selliste elektrooniliste funktsioonide kasutamise kohta, mis võimaldavad teabevahetust, sealhulgas isikuandmete vahetamist liikmesriikide õigusasutuste vahel, ning kohtumenetluses kasutatavate dokumentide elektroonilise esitamise kohta.

50.

Eelkõige sellega seoses kutsutakse komisjoni jätkama analüüsi, mis käsitleb vajadust võtta vastu õigusakti ettepanek e-õiguskeskkonna valdkonnas. Kõnealuse õigusaktiga tuleks määratleda üldine õigusraamistik ning vahendid e-õiguskeskkonna strateegia rakendamiseks Euroopa tasandil.

51.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata kättesaadavate rakenduste edendamisele Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemide kasutajate seas.

52.

Euroopa e-õiguskeskkonna väljatöötamiseks on vajalikud märkimisväärsed finantsressursid. Seetõttu on oluline näha ELi tasandil ette piisav rahastamine, eelkõige et

53.

E-õiguskeskkonna valdkonnas tehtava töö (nii riiklikul kui Euroopa tasandil tehtava töö), sealhulgas tulevase tegevuskava alusel määratletavate ja rakendatavate konkreetsete projektide, rahastamine Euroopa tasandil peab olema tagatud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ning eelkõige õigusprogrammi (2014–2020) rahastamispaketiga.

54.

Käesoleva strateegia ja seonduva tegevuskava kohaseid e-õiguskeskkonnaga seotud projekte võib rahastada ka muude olemasolevate liidu programmide raames, kui nad vastavad nendes programmides määratletud tingimustele (5).

55.

Liit ja selle liikmesriigid peaksid teostatavuse piires arendama e-õiguskeskkonna vallas koostööd kolmandate riikidega.

56.

Seda võimalikku koostööd tehes tuleb järgida institutsioonilisi eeskirju, mis on kehtestatud Euroopa Liidu tasandil.

57.

Mitmeaastane tegevuskava tuleks vastu võtta 2014. aasta esimesel poolaastal, et rakendada käesolev strateegia ja anda praktilisi suuniseid järelmeetmete võtmiseks. Tegevuskava peaks sisaldama kõnealusel perioodil kavandatavate projektide loetelu, mille puhul on selgesõnaliselt märgitud osaleda soovijad, praktilise rakendamise meetmed ja esialgne ajakava, mis võimaldab e-õiguse töörühmal (e-õiguskeskkond) ja vajaduse korral asjakohastel sidusrühmadel võtta tegevuskava osas konkreetseid järelmeetmeid. Arvesse võetakse tulemusi, mida andsid eelmine e-õiguskeskkonna mitmeaastane tegevuskava ja seonduv teekaart ning vajaduse korral võetakse uues tegevuskavas nende osas järelmeetmeid.

58.

Töörühm valmistab tegevuskava ette komisjoniga konsulteerides ja teostab vähemalt kord poolaastas järelevalvet selle rakendamise üle, kusjuures tegevuskava tuleb kohandada, kui see on arengute tõttu vajalik.

59.

Vajaduse korral võivad kohtuda konkreetsete projektidega seotud liikmesriikide mitteametlikud rühmad, et teha edusamme kõnealustes töövaldkondades. Nende kohtumiste tulemused tuleks esitada e-õiguse töörühmale (e-õiguskeskkond).