Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 232/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„DITHMARSCHER KOHL”

EÜ nr: DE-PGI-0005-01015-18.07.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Dithmarscher Kohl”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

3.2.   Toote kirjeldus, mida 1. punktis esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Dithmarscher Kohl” tähistatakse ristõieliste (Cruciferae või Brassicaceae) sugukonda kuuluvat valget peakapsast (Brassica oleracea var. capitata f. alba DC.) ja punast peakapsast (Brassica oleracea var. capitata f. rubra (L.) Thell.).

Dithmarscheni piirkonnas kasvatatavad kapsasordid on habraste kihiliste lehtede, krõmpsu konsistentsi, väikese tüüka ja tugeva tasakaalus maistega. Valge peakapsa sortidel on sisemiste lehekihtideni ulatuv tugev rohekas ja punasel peakapsal väikeste valgete laikudega tume punakaslilla värving. Kõik sordid sobivad säilitamiseks.

Köögiviljakasvatuse nõustamiskeskuses Gemüsebauberatungsring Dithmarschen e.V. tehakse igal aastal sordikatseid ja soovitatakse sorte, mille sordiomadusi on eespool kirjeldatud.

Kapsad on kodariktaimed, mis pärast õitsemist ja vilja moodustamist hävivad. Hoolimata lehelaba jõulisest arengust on taimed lühikeste varte ning varre lühikeste sõlmevahede tõttu kokkusurutud lehtedega. Nii valge kui ka punase peakapsa pead on väga tihked, kuna aeglase tasakaalus kasvu tõttu on lehekihtide vahel vähe õhku. Lehed moodustavad kapsapea kuju, mis võib olla lapikümar, lameümar, ümar, väga ümar, kera- või koonusekujuline.

Valge ja punane peakapsas on rikas ballast- ja mineraalainete (nt kaalium ja raud) poolest ning seega toitumisfüsioloogilisest seisukohast väga väärtuslik toiduaine.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid alates kapsataimede istutamisest kuni töötlemise ja säilitamiseni toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas. Koristamisel lõigatakse kapsapead varre küljest käsitsi lahti ja pannakse suurtesse kastidesse. See töö nõuab kogemusi ja osavust, kuna iga muljumiskoht võib kapsa säilimisele halvasti mõjuda. Suuri kapsakaste ladustatakse ilma lisajahutuseta tavalistes hoidlates kuni veebruarini, külmhoidlates 0,5 °C juures kuni juulini. Kapsast töödeldakse pärast koristamist või säilitamist. Seejuures lõigatakse kapsatüüka otsast tükk ja eemaldatakse kapsapea pealmised lehed.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4.   Geograagifilise piirkonna täpne määratlus

Dithmarscheni piirkond – üks kahest rannikupiirkonnast, mis asub Saksamaa Liitvabariigi kõige põhjapoolsemal, Schleswig-Holsteini liidumaal. Dithmarscheni piirkond on igast küljest veega ümbritsetud: põhjas on piiriks Eideri jõgi, idas Kieli kanal, lõunas Elbe jõgi ning läänes Põhjameri.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Ditmarscheni piirkonnas on kapsakasvatuseks eriti head tingimused. Piirkonna kliimale avaldab mõju asukoht otse Põhjamere ääres. Piirkonnas on valdavalt pehmete talvede ja suvedega atlantiline kliima. Kapsa kasvu jaoks kõige olulisematel kuudel (juuli, august) on sademete hulk kõige suurem (ca 80 mm / kuus). Marschi kasvatuspiirkonnas ei alga külmaperiood tavaliselt enne oktoobri lõppu. Nii saab külmakahjustuseta kapsapäid säilitada parimates jahedates tingimustes (5–12 C). Ka taimede istutamise kuudel (aprill, mai) on tavaliselt pehme ilm. Aastate jooksul kogutud andmete põhjal on Dithmarscheni piirkonnas aastas keskmiselt 270 päeval tuule kiirus Beaufort'i skaala järgi rohkem kui 4 palli. Ilm muutub tuule tõttu kiiresti, kusjuures valdavad on otse Põhjamerelt lähtuvad läänesuunalised ilmastikuolud.

Kasvatuspiirkonna muld on erakordselt heade omadustega. Piirkonnas sagedaste üleujutuste tagajärjel tekkinud lubjarikka maršimulla valis kuratoorium „Aasta muld” 2009. aastal aasta mullaks. Tulvaveest tingituna moodustusid rohkete orgaaniliste osakestega soola- ja lubjarikkad mineraalsed kihid. Tammi- ja niisutussüsteemi abil said mullakihid õhku; samas uhuti mullast soolad välja. Piki rannikut tekkis nii muda- ja lubjarikastest meresetetest nn lubjamarš (karbonaadisisaldus kuni 9 %). Lubjamarši viljakus on ühelt poolt tingitud kaltsiumit eelistavate vihmausside (kuni 500 tükki m2 kohta) tegevusest ja teisalt toitainevarudest. Lubjamarši-alad on üldse maailma kõige viljakamad kasvupiirkonnad. Setetes säilinud orgaaniliste osakeste suured toitainevarud, vähesel määral murenenud mineraalid, väga hea veemahutuvus ning inimese poolt reguleeritud põhjavee hulk – kõik see on Dithmarscheni piirkonna eduka ja ulatusliku kapsakasvatuse eeltingimus. Taime tervis sõltub suurel määral mulla headest omadustest. Piirkonna mulla pH-tasemest (7,2–7,5) tingituna puudub seal nuuter peaaegu täielikult. Limaseene (Plasmodiophora brassicae) põhjustatud taimehaigus esineb peamiselt niisketel, leeliselistel muldadel, mida ohustab liigniiskus. Kui pH-tase tõuseb 7,2-ni või üle selle, ei ole uue nakatumise ohtu enam karta. See on Dithmarscheni piirkonna ulatusliku kapsakasvatuse oluline eeldus.

Kapsakasvatusega koos arenes algusest peale ka uurimistöö ja sordiaretus. Dithmarscheni piirkonnas kasvatatavad kapsad (näiteks sordid „Kalorama”, „Storema” või „Reguma” – sordinime lõpp „-ma” on tuletatud selles piirkonna Marne linna nime esimesest silbist) on hea säilivuse ja tervisega. Köögiviljakasvatuse nõustamiskeskus „Gemüsebauberatungsring Dithmarschen e.V.” avaldab igal aastal teabe peakapsa sordiesitluse kohta infolehes „Dithmarscher Gemüse-Info”. Rohkem kui 100 sordi kohta tehakse igal aastal katseid, milles hinnatakse ühtlust, saagikust ja tervist, aga ka taime sisu kvaliteeti ja viljelusväärtust.

Põllumajandusettevõtjaid on võimalik kohaliku oskusteabe põhjal nõustada just eelkõige seoses kohalike eripäradega. Tänu olemasolevatele tingimustele on kapsataimel loomulik tõrje haiguste (nt kapsa-lehesoonte bakterioos) vastu.

5.2.   Toote eripära

Dithmarscheni piirkonna viljaka mulla ja harmooniliste kliimatingimuste tõttu kasvavad seal tasakaalus koostisainetega kapsad. Maitse on tugev, kuid tasakaalus, ning konsistents värskelt krõmpsuv.

Väheste haigustekitajate ja kahjuritega mullas kasvanud kapsas „Dithmarscher Kohl” on eriti sobiv pikaajaliseks säilitamiseks. Muidu kogu maailmas laialt levinud sellised kapsahaigused nagu nuuter (Plasmodiophora brassicola), kapsa-närbumistõbi (Fusarium oxysporum) ja kapsa-lehesoonte bakterioos (Xanthomonas campestris) ei ole Dithmarscheni piirkonnas eriliseks probleemiks tänu erilistele mulla- (pH-tase > 7) ja kliimatingimustele (liiga madal keskmine temperatuur). Lehehaigusi nagu ristõieliste kuivlaiksus (Alternaria brassicae) ja kapsa laikpõletik (Mycosphaerella brassicola) tuleb nii harva ette, et muid kui pikemaajaliseks säilitamiseks ettenähtud kapsaid ei ole vaja fungitsiididega töödelda. Sama lugu on ka kahjuritega. Jaheda ilma tõttu ei esine selles piirkonnas peaaegu üldse kapsakärbse ühte liiki (Aleyrodes proletella) ega tubakaripslast (Thrips tabaci). Seetõttu kasvatatakse sorti „Lennox” eranditult Dithmarscheni piirkonnas, kuna muude piirkondade jaoks ei ole selle sordi taimetervis piisav. Sordi ’Lennox’ kapsaid saab väga hästi säilitada, mistõttu on sellest kujunenud eelistatuim sort piirkonnas.

Kapsas „Dithmarscher Kohl” ei ole hooajaline, vaid püsivalt kõrge kvaliteediga tervislik köögivili, mida pakutakse tarbijatele aastaringselt.

Võrreldes soojemates kasvupiirkondades kasvanud kapsapeadega on „Dithmarscher Kohl” kapsapead tihedamad, kuna pikaajalise, tasakaalus kasvu tõttu on lehekihtide vahel vähe õhku. Selle omaduse tõttu sobivad need kapsad hästi säilitamiseks.

Lisaks antioksüdatiivsele omadusele on kapsas „Dithmarscher Kohl” keskmisest suurema mineraalainesisaldusega. Need andmed on saadud köögiviljakasvatuse nõustamiskeskuse „Gemüsebauberatungsring Dithmarschen e.V.” tellimusel tehtud katsetest. Kapsas „Dithmarscher Kohl” on analüüsitulemuste põhjal suurema kaltsiumi- ja rauasisaldusega kui kirjanduses üldiselt kirjeldatud kapsapea. Nii on värske valge peakapsa kaltsiumisisaldus erialakirjanduse põhjal keskmiselt 45 mg/100 g (Baieri liidumaa põllumajanduse teabekeskuse Bayerische Landesanstalt für Landwirtschaft infoleht „Valge ja punane peakapsas”). Seevastu on Dithmarscheni värske valge peakapsa kaltsiumisisaldus 50–70 mg/100 g. Erialakirjanduse kohaselt on värske valge peakapsa rauasisaldus tavaliselt 0,5 mg/100 g. Dithmarscheni värske valge peakapsa rauasisaldus on aga 0,6–1,6 mg/100 g. Selle põhjuseks on Ditmarscheni piirkonna mineraalaineterikkad mullad, eelkõige seal valdav lubjamarš.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Määratletud geograafilise piirkonna väga heast kliimast ja mullastikutingimustest soodustatud kapsakasvatuse pikaajalisest traditsioonist ja sellega seotud Dithmarscheni piirkonna erilisest kapsataimest on tingitud kõnealuse piirkonna peakapsaste kui piirkondliku eritoote märkimisväärne maine tarbijate hulgas.

Kapsakasvatuse jaoks on soodsad ka piirkonnas valitsevad tuule- ja ilmaolud. Sageli muutuva ilmaga kaasneb vajalik sademete hulk, nii et taimel on kasvuperioodil küllaldaselt vett. Dithmarscheni piirkonnas valdava lubjamarši väga hea veemahutuvuse tõttu säilib vesi mullas pikka aega. Ilmastikust sõltuv teine oluline eelis on tuule suund. Valdavalt läänekaarest puhuvad tuuled on kahjuritele looduslikuks tõkkeks. Põhjamere tervisliku õhu tõttu on Dithmarscheni piirkonna kapsataimed vähem kui muude piirkondade samad kultuurid ohustatud sellistest kahjuritest nagu kapsakärbsed. Kapsataime kasvu jaoks veelgi olulisema tähtsusega on asjaolu, et kuigi peaaegu puuduvate seenhaiguste tõttu ei ole taimekaitsevahendeid vaja praktiliselt kasutadagi, säilivad kapsapead ikkagi väga hästi. Tänu ilmastikuoludest tingitud kapsa aeglasele kasvule on kapsapead rasked ja tihked, väheste õhukihtide tõttu hästi säilivad ning krõmpsu konsistentsiga.

Dithmarscheni piirkonna kapsakasvatusel on rohkem kui 100 aastat kestnud traditsioon. 1888. aastal ajalehes „Glückstädter Gemüsefabrik” ilmunud artikkel oli aednik Eduard Laßi jaoks ajendiks Wesselburenis kapsakasvatusega alustamiseks. Sellest ajast alates tegeldakse Dithmarscheni piirkonnas kapsa „Dithmarscher Kohl” majanduslikult üha tulusama kasvatamisega. Määratletud geograafilises piirkonnas elavad tootjad annavad oma kapsakasvatuse kogemusi põlvest põlve edasi juba rohkem kui 120 aastat. Selle kultuuri kasvatamisega seotud teadmised ja oskused on parima kvaliteedi tagatis ja seega eduka turustamise alus. Dithmarscheni kapsakasvatuse 2 500 ha suurune ühtne ala on Euroopas üks suurimaid. Kapsas „Dithmarscher Kohl” on piirkonna majanduse jaoks väga oluline. Lisaks sellele on see kapsas ka turistide ja gurmaanide tõmbenumber. Kapsakasvatuse ajalooga seotud seiku on kirjanduses põhjalikult kirjeldatud (vt „Kohlgeschichte(n) — Aus dem Anbaugebiet hinter Dithmarschens Deich”, Klaus Gille, Verlag Boyens & Co.).

Kapsaga „Dithmarscher Kohl” on seotud mitmed üritused – igal aastal tuleb kapsakoristusajaks Dithmarscheni arvukalt turiste ka väljastpoolt piirkonda. Dithmarscheni kapsapäevad (Dithmarscher Kohltage) on ka väljaspool piirkonda tuntud üritus, kuhu saabub igal aastal rohkem kui 300 000 külastajat (allikas: „Dithmarschen feiert den Kohl”, ajaleht Hamburger Abendblatt, 20. september 2006). Majandus-, poliitika- ja haldusvaldkonna esindajad, arvukad seltsid ja ühingud ning kohalikud elanikud aitavad kaasa, et kapsakoristusest saaks igal aastal kuuepäevane sügisene meelelahutus. Aastate jooksul on traditsiooniks saanud, et sügisese kapsakoristuse juures viibivad ka Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister ja Dithmarscheni piirkonna maavanem. Dithmarscheni kapsapäevade aegu pakutakse ka väljaspool seda piirkonda asuvates söögikohtades kapsast valmistud eriroogi. Kapsapäevade traditsiooni tähistatakse alates 1987. aastast.

Läbi Dithmarscheni piirkonna viivale Saksamaa kapsateele (Deutsche Kohlstraße) saabub ka väljaspool kapsahooaega palju turiste ja huvilisi, et selle köögiviljaga lähemat tutvust teha. Põiki läbi Dithmarscheni piirkonna kulgeva nn kapsatee ääres on palju vaatamisväärsusi ja peatuskohti, kus külastajad saavad talunikega otse suhelda ja kapsa kohta mitmel eri viisil teavet koguda. Nii näiteks saab minna kapsahoidlatesse või -töötlemisettevõtetesse ning külastada kapsamuuseumi „Kohlosseum Wesselburen”. Wesselbureni endises hapukapsatehases on tuhandete turistide magnet – talulaadaga kapsamuuseum.

Dithmarscheni kapsapäevade raames valivad piirkonna taluperenaised kaks kohalikku neiut Dithmarscheni kapsavalitsejannadeks (Dithmarscher Kohl-Regentinnen), kes on järgneva aasta jooksul Dithmarscheni kapsapäevade ametlikud esindajad. Dithmarscheni kapsavalitsejannadele jagub ülesandeid ka kaugel väljaspool oma kodukanti. Nii näiteks tutvustavad nad kapsast „Dithmarscher Kohl” Berliinis igal aastal toimuval rahvusvahelisel tarbijate messil „Internationale Grüne Woche“ ning kohtuvad kirjutava pressi, raadio- ja teleajakirjanikega. Sellega kogub kapsas „Dithmarscher Kohl” tuntust oma kasvatuspiirkonnast üha kaugemal asuvates paikades.

2009. aastal korraldatud tarbijate küsitlusest ilmnes, et Schleswig-Holsteini liidumaal on kõrge kvaliteedi ja hea mainega toote „Dithmarscher Kohl” tuntus 80 %. Kapsa „Dithmarscher Kohl” heast mainest annab tunnistust tõsiasi, et 37 % küsitletuist on selle toote puhul valmis rohkem maksma kui muu päritoluga samaväärse kapsa eest.

Eespool kirjeldatud Dithmarscheni piirkonna looduslikud tingimused, eelkõige piisava sademehulgaga atlantiline kliima, vähene külm ja rohkelt tuult ning mulla (lubjamarš) head omadused, on määratletud geograafilises piirkonnas soodustanud juba rohkem kui 100 aastat kestnud kapsakasvatust Dithmarscheni piirkonnas, mis on Euroopa üks suurim ühtne kapsakasvatuspiirkond. Kasvatustegevuse arenedes kujunes koha peal välja sordiaretuse ja kasvatusmeetoditega seotud vajalik oskusteave, mis on samuti toote „Dithmarscher Kohl” kõrge kvaliteedi tagatis. Kõik need asjaolud on kaasa aidanud, et kapsas „Dithmarscher Kohl” on tuntuks saanud ka väljaspool kasvatuspiirkonda, kus see traditsioonilise piirkondliku eriroana on tarbijate hulgas oma päritolu tõttu eriti kõrgelt hinnatud. Kapsaga „Dithmarscher Kohl” seotud mitmete turismi-, gurmee- ja teabeürituste raames saab selle toote tuntust ja head mainet veelgi kinnitada.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/30500

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012

(3)  Vt joonealust märkust 2.