Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013TA1213(19)

    Aruanne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

    ELT C 365, 13.12.2013, p. 134–141 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.12.2013   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 365/134


    ARUANNE

    Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega

    2013/C 365/19

    SISSEJUHATUS

    1.

    Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus” või „EIOPA”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1094/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kvaliteetsete ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühtsele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset (2). Asutus asutati 1. jaanuaril 2011.

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    (a)

    asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

    (b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

    a)

    juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt asutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    10.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

    11.

    EIOPA parandas oma hankemenetlusi, et need oleksid täielikult kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega. Üks finantsandmebaasi kavandamisega seotud leping oli aga jagatud neljaks osaks (igaüks 60 000 eurot) ja kõigi osade kohta sõlmiti leping kahe ettevõttega ilma hankemenetlust kasutamata. Arvestades sama projekti jaoks hangitavate teenuste koguväärtust (240 000 eurot), oleks tulnud kohaldada avatud või piiratud menetlust ning seega ei ole teenuste ostu puudutavad kulukohustused ja maksed eeskirjadega kooskõlas.

    KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

    12.

    Mais ja juunis 2012 tehti varade füüsiline kontroll, kuid sellekohast aruannet ei koostatud. Asutus ei ole võtnud vastu menetlusi ega suuniseid materiaalse põhivara füüsiliste kontrollide kohta.

    KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

    13.

    2013. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge III jaotise puhul (tegevuskulud), moodustades koguassigneeringutest 79 %. Peamiselt on see põhjustatud ühe IT-hankemenetluse keerukusest ja pikkusest. Hankeleping summas 2,2 miljonit eurot sõlmiti kavakohaselt detsembris 2012.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    14.

    Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


    (1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

    (2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

    (3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

    (5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

    (6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (7)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.


    I LISA

    Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetmete võtmise seis

    (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

    2011

    Kulukohustuste täitmise määr oli eriti madal II jaotise (halduskulud) puhul, kus see oli 60 %, ning III jaotise ehk tegevuskulude puhul (12 %). See mõjutas asutuse IT-alaseid eesmärke, mida ei saavutatud täiel määral.

    Lõpetatud

    2011

    Asutuse 2011. aasta eelarve suurus oli 10,7 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismääruse artikli 62 lõikele 1 rahastati 55 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 45 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 2,8 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantsmäärusega kirjendati summa raamatupidamisarvestusse kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.

    Pooleli

    2011

    Vastavalt finantsmääruses sätestatule peab asutuse peaarvepidaja asutuse arvestussüsteemi veel heaks kiitma.

    Lõpetatud

    2011

    Auditeeritud hankemenetlused ei vastanud täiel määral üldise finantsmääruse sätetele. Viie infotehnoloogiaseadmetega seotud hanke puhul (summas 160 117 eurot) ei olnud pakkumuste hindamise kriteeriume eelnevalt kindlaks määratud ega kirjalikku lepingut sõlmitud. Ühel teisel, värbamisteenustega seotud juhul (55 000 eurot) ei oldud lepingu pakkumuste hindamise kriteeriume nõuetekohaselt kohaldatud. Asutus peaks tagama kõigi uute lepingute sõlmimise täielikus kooskõlas ELi hanke-eeskirjadega.

    Pooleli

    2011

    Asutus peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Enne taotluste läbivaatamist ei olnud kehtestatud vähimaid punktisummasid kirjalikele testidele ja vestlustele pääsemiseks või sobivate kandidaatide hulka arvamiseks ega ette valmistatud suuliste ja kirjalike testide küsimusi, ning asutus ei olnud teinud otsust valikukomisjonide nimetamiseks.

    Pooleli


    II LISA

    Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (Frankfurt Maini ääres)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26, 114, 290 ja 291)

    Kooskõlas aluslepingute asjaomaste sätetega luua toimiv siseturg või tagada selle toimimine.

    Koostada tehniliste standardite kavand, mis oleks aluseks muudele kui seadusandlikele aktidele, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi või kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi.

    Asutuse pädevus

    Asutuse loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 6 lõige 1 ja artiklis 8 sätestatud ülesanded ja volitused)

    Eesmärgid

    Kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis liidu majanduse, selle kodanike ja ettevõtete heaks.

    Ülesanded

    aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele;

    aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

    teha tihedat koostööd ESRB-ga;

    koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid;

    jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

    viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

    tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset;

    aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, investorite kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus;

    täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

    avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta;

    võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

    Juhtimine

    Asutuse loomist käsitleva määruse (EL) nr 1094/2010 artiklid 40-44: järelevalvenõukogu; artiklid 45–47: juhatus; artiklid 48–50: artiklid 51-53: tegevdirektor)

    Järelevalvenõukogu

    Koosseis

    Eesistuja, kellel ei ole hääleõigust, igas liikmesriigis finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse juht (hääleõigusega), üks komisjoni esindaja, üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse esindaja (kõik hääleõiguseta) ja vaatlejad.

    Ülesanded

    Asutuse peamine otsuseid tegev organ.

    Juhatus

    Koosseis

    Asutuse eesistuja, 6 riiklike järelevalveasutuste esindajat. Tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekul ilma hääleõiguseta.

    Ülesanded

    Juhatus tagab, et asutus täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt määrusele nr 1094/2010. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust, võtab vastu personalipoliitika kava ja personalieeskirjade rakendusmeetmed.

    Eesistuja

    Esindab asutust, vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

    Tegevdirektor

    Vastutab asutuse juhtimise ja iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest; valmistab ette juhatuse tööd, koostab eelarve ja tööprogrammi.

    Kvaliteedikontrolli komitee

    Koosseis

    Asutuse eesistuja asendusliige, kaks juhatuse liiget, tegevdirektor.

    Ülesanded

    Asutuse sisekorra ja otsuste asjakohase rakendamise tagamine ja hindamine.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Siseaudit

    Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2012. aastal asutuse käsutusse antud ressursid

    Lõplik eelarve

    Lõplikud eelarveassigneeringud: 15 655 000 eurot

    Ametikohtade loetelu

    Alalised töötajad: 69 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 69

    Ametikohtade loetelu 100 % täidetud

    Lepingulised töötajad: 12 eelarves kavandatud ametikohta, millest täidetud 14

    Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: kaheksa eelarves kavandatud ametikohta, millest täidetud (kaheksa)

    Kokku: 91 töötajat.

    2012. aastal pakutud tooted ja teenused

    Reguleerimisülesanded

    Arvamus Solventsus II vahemeetmete kohta.

    Arvamus välismudelite ja -andmete kohta.

    Neli asutuse tegevuse erinevate valdkondadega seotud avalikku konsultatsiooni (kindlustus ja pensionid).

    Nõustamine tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamisel.

    Aruanne „Role of Insurance Guarantee Schemes in the Winding-Up Procedures of Insolvent Undertakings in the EU/EEA”.

    EIOPA lõpparuanne avaliku konsultatsiooni N11/008 kohta (ettepanek omariski ja maksevõime hindamissuuniste kohta).

    EIOPA lõpparuanne avaliku konsultatsiooni N11/009 ja N11/011 kohta (ettepanek aruandlus- ja avalikustamisnõuete kohta).

    Järelevalveülesanded

    Asutus oli 75 kindlustusgrupi järelevalveasutuste kolleegiumi liige.

    Kolleegiumide 2012. aasta tegevuskava, sh lisad (näiteks teabevahetuse elementide kataloog, kolleegiumide tegevuse aruanne, ja 2011. aasta tegevuskava saavutused).

    Tarbijakaitse ja finantsalane uuendustegevus

    Kaebuste menetlemise suunised kindlustusseltsidele.

    Aruanne kindlustusseltside kaebuste menetlemise parimatest tavadest.

    Metoodikaaruanne tarbimissuundumuste-alase teabe kogumise ja analüüsimise ning vastavate aruannete koostamise kohta.

    EIOPA ajakohastatud uurimus riiklike pädevate asutuste tarbijakaitse-alase pädevuse kohta.

    Menetlused seoses hoiatuste ja ajutiste piirangite/keeldude väljastamisega.

    Aruanne teabe avaldamise ja muutuvate maksetega pensionikindlustuse müümisega seotud heade tavade kohta.

    Esialgne ülevaade tarbimissuundumustest Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris.

    Ühine järelevalvekultuur

    Neli valdkondadevahelist seminari

    17 riiklikele pädevatele asutustele suunatud seminari

    Kolme vastastikuse eksperdihinnangu metoodika väljatöötamine

    Finantsstabiilsus

    Kaks aastas kaks korda avaldatavat finantsstabiilsuse aruannet

    Kogu Euroopat hõlmav kindlustussektori stressitesti ettevalmistus (test lükati LTGA tõttu edasi)

    Kvartalipõhise riskinäidiku koostamine

    Pikaajaliste tagatiste hindamise ettevalmistamine.

    Kriisijuhtimine

    Viimistleti põhjalikku otsuste tegemise raamistikku, milles kehtestatakse üksikasjalikult menetlused, mida asutus järgib oma kriisi ennetamis- ja juhtimiskohustuste täitmisel.

    Sõlmiti kokkulepe EIOPA ühise lähenemisviisi kohta riigivõlgadega seotud riskide ja pankade riskipositsioonide haldamiseks.

    Koostati EIOPA arvamus regulatiivsete meetmete kohta seoses pikaajalise madalate intressimäärade perioodiga.

    Osalemine Euroopa Komisjoni konsultatsioonides lahendamisega mittepanganduslikele finantseerimisasutustele seoses pankade saneerimise ning pangakriisidega.

    Välissuhted

    11 koosolekut, sh ühine koosolek järelevalvenõukoguga, IRSG ja OPSG-ga, üheksa ametlikku arvamust ja tagasisidearuannet, kaheksa mitteametlikku konsultatsiooni pooleliolevate projektide kohta.

    Ligikaudu 20 regulatsiooni ja järelevalvet käsitlevat dialoogi kolmandate riikide järelevalveasutuste ning järelevalveorganisatsioonidega Aasiast ja Okeaaniast, Ladina- ja Põhja-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Islandilt ja Šveitsist. Aktiivne osalus ja kaasaaitamine Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsiooni tehnika- ja täitevkomitees, finantsstabiilsuse komitees, solventsuse ja kindlustusmatemaatika alakomitees ning osalemine Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsiooni iga-aastasel konverentsil.

    ELi-USA dialoogiprojekt: strateegiadokumendi „Way Forward” avaldamine, seitse tehnilise komitee lõpparuanne, kaks avalikku arutelu Washington DC-s ja Brüsselis.

    Austraalia, Tšiili, Hiina, Hong Kongi, Iisraeli, Mehhiko, Singapuri ja Lõuna-Aafrika kindlustusrežiimide lünkade analüüs, sh täielik ametisaladuste hoidmise hinnang, mis on aluseks ELi otsusele.

    Koostööleping Horvaatia finantsteenuste järelevalve asutusega (CFSSA/HANFA).

    Konverentsid / muud avalikud üritused 2012. aastal

    Neli konverentsi ja üritust (ülemaailmne kindlustusjärelevalve konverents (GIS), EIOPA iga-aastane konverents ja teine tarbijapoliitika strateegia päev).

    Allikas: asutuse edastatud teave.


    ASUTUSE VASTUSED

    11.

    EIOPA võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja nõustub sellega. Samas on nii hanke korraldamise otsus kui ka selle neljas osas korraldamine asutuse tegevuse seisukohast põhjendatud, sest see selgitab meile, kuidas kavandada enda süsteemi, vähendada valede teenuste ja toodete hankimise riski ning tagada piisav konkurents menetluse põhietapis, nimelt põhihankes.

    EIOPA kinnitab järgmisega soovi järgida eeskirju ja täiustada menetlusi: iga menetluse jaoks asutati hindamiskomitee, isegi kui seda ei olnud tingimata vaja; EIOPA eesmärk oli leida eri valdkondadele erinevad lepingupartnerid, et valmistuda tulevaste avatud menetluste jaoks, mida toetab ka see, et igas menetluses kutsuti pakkumisele vajalikust rohkem ettevõtteid. Lepingupartnerid kattusid osaliselt selle tõttu, et laekunud pakkumiste arv oli piiratud. EIOPA soovis tõhusat konkurentsi ja et vältida olukorda, kus ainus pakkuja esitaks tingimuste järgi kohandatud lahenduse ja oleks seepärast põhihankes tegelikult ainus sobiv kandidaat, otsustas asutus korraldada hanke neljas eri osas.

    12.

    EIOPA võttis kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. 2012. aastal oli prioriteediks asutuse varade enda kaitsmine, mitte vastavate menetluste rakendamine ja kontrollimenetluse dokumenteerimine. EIOPA on juba võtnud parandusmeetmed. Uutele finantsjuhtimises osalejatele toimus varadega seotud menetluste parema korraldamise koolitus. Samuti on EIOPA vastu võtnud varadega seotud menetluste dokumenteerimise suunised. Praegu toimub nende menetluste rakendamine.

    13.

    EIOPA võttis kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. IT-tegevusega seotud ülekanded on tingitud asutuse tegevuse algusetapist; esimene IT-strateegia võeti vastu 2011. aasta lõpus ja selle rakenduskava 2012. aasta alguses. Pärast algusetappi jagunevad IT-kulud eelarveaastas ühtlasemalt, mis oluliselt vähendab ülekannete riski.


    Top