Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013TA1213(15)

    Aruanne Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

    ELT C 365, 13.12.2013, p. 106–112 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.12.2013   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 365/106


    ARUANNE

    Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

    2013/C 365/15

    SISSEJUHATUS

    1.

    Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „amet” või „EEA”) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (1). Amet vastutab vaatlusvõrgu loomise eest, mis annab komisjonile, parlamendile, liikmesriikidele ja laiemale üldsusele usaldusväärset teavet keskkonna seisundi kohta. Teave peaks eelkõige võimaldama Euroopa Liidul ja liikmesriikidel rakendada keskkonnakaitse meetmeid ja hinnata nende mõjusust (2).

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

    a)

    juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on ameti 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    10.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAARID SISEKONTROLLI KOHTA

    11.

    Aastal 2012 andis amet kolme suurema toetusprogrammi (8) raames toetusi liitudele, mis koosnevad Euroopa keskkonnainstitutsioonidest ja -asutustest, ÜRO organisatsioonidest ja riiklikest keskkonnaorganisatsioonidest. Toetuse kogusumma oli 2012. aastal 11,9 miljonit eurot, moodustades 27 % tegevuskulude kogumahust. Toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamisele eelnev ameti kontrollimine hõlmab väljamaksetaotluste dokumentaalset analüüsi. Amet ei saa tavaliselt toetusesaajatelt väljamaksetaotluses esitatud kuludest kõige suuremat osa hõlmavat personalikulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust tõendavaid dokumente (9). Kohapealsed kulude eelkontrollid toetusesaajate tasandil on harvad (10).

    12.

    Seepärast annavad teostatavad kontrollid ameti juhtkonnale vaid piiratud määral kindlust toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse kohta. Amet kogus kontrollikoja auditeeritud tehingute kohta toetavaid dokumente, mis andsid piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Personalikulusid tõendavate dokumentide juhusliku kontrollimise ja suurema hulga toetusesaajate kohapealse kontrollimise abil saaks kindlust oluliselt suurendada.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    13.

    Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


    (1)  EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

    (2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

    (3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

    (5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

    (6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (7)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

    (8)  Euroopa teemakeskused, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI), Maa seire Euroopa programmi esialgsed toimingud (GIO).

    (9)  Teist liiki kulude kohta (st allhanked, varustuse soetamine) nõutakse toetavaid dokumente nõutakse ja analüüsitakse neid.

    (10)  Aastatel 2011 ja 2012 viidi läbi üks eelkontroll, et vaadata üle ühe toetusesaaja kontrollisüsteemid. Aastal 2010 viidi läbi üks eelkontroll, et kontrollida ühe toetusesaaja deklareeritud kulude toetuskõlblikkust.


    I LISA

    Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetmete võtmise seis

    (Lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

    2011

    Ühele rahvusvahelisele keskkonnaorganisatsioonile tehti makse summas 6 061 eurot, mis oli seotud ameti osalemisega nimetatud organisatsiooni poolt 2011. aasta veebruaris ja mais korraldatud ekspeditsioonidel. Nimetatud ekspeditsioonide puhul ei korraldatud hankemenetlust ega sõlmitud lepingut. Ekspeditsioonidega seotud täiendavad reisikulud summas 11 625 maksis kinni amet. Tegevdirektor kuulus kuni 2011. aasta aprillini kõnealuse organisatsiooni usaldusisikute kogusse. Kirjeldatud olukord kujutab endast ilmset huvide konflikti.

    Lõpetatud

    2011

    Amet on aastate jooksul oluliselt parandanud oma värbamismenetluste läbipaistvust. Auditi käigus täheldati siiski, et erialase töökogemuse aastate arvestamisel oli kvalifitseerumis- ja valikukriteeriumide vaheline seos endiselt segane. Puudusid tõendid sellest, et kirjalike testide sisu ja lävendid pandi paika enne taotluste läbivaatamist.

    Lõpetatud


    II LISA

    Euroopa Keskkonnaamet (Kopenhaagen)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

    Keskkonnapoliitika

    Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele, inimese tervise kaitsmisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele, meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

    Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma. […] Oma […] poliitikat ette valmistades võtab liit arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi, meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid, liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut […].

    Ameti pädevus

    (Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/1990)

    Eesmärgid

    Luua Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrk, mis annab liidule ja liikmesriikidele:

    1.

    Objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, et nad saaksid:

    a)

    rakendada vajalikke keskkonnakaitse meetmeid;

    b)

    hinnata nende meetmete tulemusi;

    c)

    tagada, et avalikkus on keskkonna seisundist hästi informeeritud.

    2.

    Vajalikku tehnilist ja teaduslikku tuge.

    Ülesanded

    asutada koostöös liikmesriikidega Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk ning koordineerida selle tegevust;

    anda liidule ja liikmesriikidele objektiivset teavet, mida on vaja aruka ja tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks;

    osutada abi keskkonnameetmete seire alal, toetades asjakohasel viisil andmete esitamise nõuet;

    nõustada üksikuid liikmesriike nende keskkonnameetmete seire süsteemide väljatöötamisel, kehtestamisel ja laiendamisel;

    talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta, koostada ekspertaruandeid keskkonna kvaliteedi, tundlikkuse ning koormuse kohta liidu territooriumil, näha ette keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid kõikides liikmesriikides, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust;

    kaasa aidata, et keskkonnaalased andmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad ning vajaduse korral soodustada mõõtmismeetodite ühtlustamist asjakohaste vahenditega;

    soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist rahvusvahelistesse keskkonnaseire programmidesse;

    avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, suundumuste ja väljavaadete kohta, täiendades seda konkreetseid küsimusi käsitlevate aruannetega;

    stimuleerida keskkonnaalase prognoosimismetoodika arendamist, teabevahetust tehnoloogia abil, et ennetada või vähendada keskkonnale tekitatud kahju, samuti keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste ennetus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamismeetodite arendamist;

    tagada usaldusväärse ja võrdlemist võimaldava keskkonnateabe ja eelkõige keskkonnaseisundit käsitleva teabe ulatuslik levitamine elanikkonna hulgas ning edendada uudse telemaatika tehnoloogia kasutamist sel eesmärgil;

    teha aktiivset koostööd teiste liidu asutuste ja programmide ning muude rahvusvaheliste asutustega ning ühist huvi pakkuvates valdkondades Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide institutsioonidega, võttes arvesse vajadust vältida kattuvat tegevust;

    abistada komisjoni keskkonna hindamise metoodika ja heade tavade väljatöötamisega seotud teabevahetusprotsessis ning asjakohaste keskkonnaalaste teadusuuringute tulemuste levitamisel viisil, millest on poliitika väljatöötamisel kõige rohkem abi.

    Juhtimine

    Haldusnõukogu

    Koosseis

    Üks esindaja igast liikmesriigist, üks esindaja igast EEA liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, kaks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud teadlast.

    Ülesanded

    Võtta vastu mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid ja tagada nende rakendamine ning võtta vastu ameti iga-aastane tegevusaruanne.

    Tegevdirektor

    Tegevdirektori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

    Teaduskomitee

    Koosneb pädevatest keskkonnaspetsialistidest, kelle määrab ametisse haldusnõukogu.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2012. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

    Lõplik eelarve

    41,7 (62,2) miljonit eurot

    ELi toetus: 100 % (66 %)

    Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

    Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 136 (134)

    Täidetud ametikohti: 131 (132), millele lisaks muud ametikohad 86 (82) (lepingulised töötajad ja lähetuses viibivad riiklikud eksperdid).

    Personal kokku: 217 (214)

    Ametikohtade loetelu jagunemine järgmiste tegevuste kaupa:

    põhitegevus 96 (90)

    haldusülesanded 40 (43)

    2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

    Artiklid

    19

    Tähtsündmused

    50

    Pressiteated

    12

    Andmekogumid

    36

    Näitajad

    66

    Kaardid, joonised

    466

    Reklaammaterjalid

    1

    Äridokumendid

    3

    Aruanded

    11

    Tehnilised aruanded

    18

    EEA Signals

    1

    Üleeuroopalised hindamised

    1

    SOER 2010

    2

    Allikas: ameti edastatud teave.


    AMETI VASTUSED

    11.

    EEA-l on viimastel aastatel tekkinud suur kogemustepagas eriti seoses Euroopa teemakeskuste toetuslepingute ja kulustruktuuriga. Kuludeklaratsioonide (sh personalikulude) hindamiseks on seega kindel alus. Nõustume siiski kontrollikoja tähelepanekuga ja edasisele riskianalüüsile tuginedes on koostatud tegevusplaan, et tagada mõistlik kindlus.

    2013. aastal väljakuulutatud konkursikutses on läbivaadatud partnerlusraamleping koos uuendatud lepingusätetega.

    12.

    Kooskõlas kontrollikoja soovitusega on EEA otsustanud suurendada kohapealseid kontrolle. Lisaks täielikule dokumendianalüüsile kontrollitakse pisteliselt ligikaudu 20 % personali- ja reisikulusid tõendavatest dokumentidest. Kõik muud kululiigid kontrollitakse 100 % ulatuses, kui esitatud kuludeklaratsioonis puuduvad tõendavad dokumendid.


    Top