Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52013TA1213(08)

    Aruanne Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega

    ELT C 365, 13.12.2013, p. 49–56 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.12.2013   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 365/49

    ARUANNE

    Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastustega

    2013/C 365/08

    SISSEJUHATUS

    1.

    Brüsselis asuv Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (edaspidi „täitevasutus” või „EACI”) on endine Aruka Energeetika Rakendusamet. Täitevasutuse mandaati ja tegutsemise kestust muudeti komisjoni otsusega 2007/372/EÜ, (1) millega muudeti otsust 2004/20/EÜ (2). Täitevasutus asutati ajavahemikuks 1. jaanuar 2004 kuni 31. detsember 2015 liidu tegevuse juhtimiseks energeetika, ettevõtluse ja uuendustegevuse ning loodussäästliku kaubaveo valdkonnas (3).

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning täitevasutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    täitevasutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (6) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

    a)

    juhtkonna kohustused seoses täitevasutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab täitevasutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt täitevasutuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning täitevasutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt täitevasutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on täitevasutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    10.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

    11.

    Täitevasutuse siseauditi üksus vastutab ka täitevasutuse järelkontrollide eest, mis on osa tema sisekontrollisüsteemist. See vähendab siseauditi üksuse siseauditiks ette nähtud ressursse ning üksus ei saa teha selle valdkonna sõltumatuid auditeid. Selline topeltroll ei ole kooskõlas sisekontrollistandarditega ega rahvusvaheliste siseauditi kutsetegevuse standarditega.

    MUUD KOMMENTAARID

    12.

    Täitevasutus peab parandama värbamismenetlusi: valikukriteeriumid ei vastanud täielikult vaba ametikoha kohta avaldatud teates esitatud kriteeriumidele, teatud valikukriteeriumide koefitsiendid olid ebaproportsionaalsed, eelnevalt ei olnud paika pandud eelvaliku etapi lävendid ega reservnimekirja pääsevate kandidaatide arv, menetluse lõppetapis kandidaatide väljajätmine ei olnud alati piisavalt dokumenteeritud ning sageli ei allkirjastatud konfidentsiaalsusdeklaratsioone ja huvide konflikti puudumise tõendeid.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    13.

    Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 10. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

    (1)  ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.

    (2)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.

    (3)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte täitevasutuse pädevusest ja tegevusest.

    (4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (5)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ning eelarve tulemiaruande lisast.

    (6)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

    (7)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (8)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

    I LISA

    Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetmete võtmise seis

    (lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

    2011

    Täitevasutuse 2011. aasta esialgne eelarve (16,2 miljonit eurot) sisaldas 10,7 miljoni euro ulatuses personalikulusid. Tegelikud kulutused personalile olid 10 miljonit eurot. Eelarve hinnati 0,7 miljonit eurot suuremaks, kuid alakasutus oli väiksem kui eelnevatel aastatel (näiteks 2010 aastal 1,5 miljoni eurot (1)).

    Lõpetatud

    2011

    Vastavalt uute ruumide kohta 2010. aastal sõlmitud rendilepingule peab täitevasutus ruumide remondi eest rendileandjale maksma kokku 2,4 miljonit eurot. Aastal 2010 tegi täitevasutus 2 miljoni euro suuruse ettemakse. Ülejäänud summa tuli maksta kolmes jaos aastatel 2011, 2012 ja 2013.

    Täitevasutus arvutas 2011. aastal makstava summa valesti ning selle tulemusel tegi 108 287 euro ulatuses enammakse. Rendileandja tagastas enammakstud summa 2012. aasta jaanuaris. Ebakorrektse makse tegemine täitevasutuse poolt näitab aga vajadust täitevasutuse kontrollimehhanisme tugevdada, et selliseid enammakseid ära hoida.

    Lõpetatud

    (1)  Vt aruanne eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta (ELT C 366, 15.12.2011, lk 81), punkt 13.

    II LISA

    Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (Brüssel)

    Pädevus ja tegevus

    Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad liidu pädevus-valdkonnad

    1.

    Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele, inimese tervise kaitsmisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele, ja meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

    2.

    Liidu tööstuspoliitika tagab liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused, kiirendades tööstuse kohanemist struktuurimuudatustega, ergutades sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtete arengut ning nendevahelist koostööd, edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist. Koostöös komisjoniga konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja kooskõlastavad vajaduse korral oma tegevust. Komisjon võib teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks.

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

    3.

    Ühise transpordipoliitikaga sätestatakse ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes. Samuti kehtestatakse tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad; ning meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks.

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2)

    4.

    Liidu energiapoliitika eesmärkideks on tagada energiaturu toimimine, tagada energiaga varustamise kindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning edendada energiavõrkude sidumist.

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 1)

    Rakendusameti pädevus

    (Nagu määratletud komisjoni otsuses 2004/20/EÜ, mida on muudetud otsusega 2007/372/EÜ)

    Eesmärgid

    Euroopa Liit on Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia raames võtnud meetmeid konkurentsi ja uuendustegevuse edendamiseks ning arendamiseks. Need meetmed sisaldavad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) kehtestamist (otsus nr 1639/2006/EÜ), eelkõige koos programmiga „Arukas energeetika – Euroopa” (IEE) ning ettevõtluse ja uuendustegevuse programmiga (EIP). Peamised eesmärgid on soodustada ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet, edendada igat liiki uuendustegevust, kaasa arvatud ökoinnovatsioon, edendada energiatõhusust ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutamist. Lissaboni strateegia raames võetavad meetmed hõlmavad ka teist Marco Polo (MP) programmi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006). Programmi eesmärgid on vähendada ummikuid, parandada transpordisüsteemi keskkonnasäästlikkust ning edendada transpordiliikide ühitamist, aidates seeläbi luua tõhusat ja säästlikku transpordisüsteemi ning edendades eelkõige VKEde konkurentsivõimet ja uuendustegevust. Loetletud ELi programmide raames vastutab täitevasutus nende ülesannete täitmise eest, mis on seotud programmist tuleneva ELi toetusega, välja arvatud programmi hindamine, seadusandluse järelevalve ja strateegilised uuringud või muu tegevus, mis kuulub Euroopa Komisjoni ainupädevusse.

    Ülesanded

    Komisjonilt täitevasutusele delegeeritud ELi programmide elluviimine:

    —

    eriprojektide kõikide etappide juhtimine;

    —

    kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ELi programmide haldamiseks, eelkõige eelarve täitmine, sealhulgas lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud tegevus;

    —

    programmi rakendamise suunamiseks vajalike andmete, kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile ning projektidevahelise sünergia edendamine;

    —

    EIP suhtes ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku projektide juhtimise ja arendamise eest vastutamine, uuenduste ja ökoinnovatsiooni katse- ja turustamisprojektid ja kõrge standardiseerimisastmega uuendustegevus (IP Base projekt).

    Juhtimine

    Juhtkomitee

    Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest. Võtab komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase tööprogrammi. Lisaks võtab vastu täitevasutuse halduseelarve ja aasta tegevusaruande.

    Direktor

    Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

    2012. aastal täitevasutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

    Eelarve

    Tegevuseelarve

    Planeeritud 241,34 (229,6) miljonit eurot (100 % ELi üldeelarvest) seoti kulukohustustega ning 129,5 miljonit eurot maksti välja. Täitevasutus täidab tegevuseelarvet komisjoni vastutusel:

    —

    Aruka energeetika programm 83,87 (83,8) miljonit eurot,

    —

    EIP ökoinnovatsioon 35 (38,1) miljonit eurot,

    —

    EIP ettevõtlusvõrgustikud 57,4 (50,9) miljonit eurot,

    —

    Marco Polo programm 65,07 (56,8) miljonit eurot.

    Halduseelarve

    16,4 (15,6) miljonit eurot (100 % EL toetus) halduseelarvesse, mida täitevasutus täidab sõltumatult.

    Personali suurus seisuga 31. detsember 2012

    —

    Personal kokku: kavandatud 162 (159) ametikohta, millest täidetud 156 (156).

    —

    Ajutised teenistujad: kavandatud 37 (37) ametikohta, millest täidetud 37 (33).

    —

    Lepingulised töötajad: kavandatud 125 (122) ametikohta, millest täidetud 119 (123).

    2012. aastal pakutud tooted ja teenused

    EACI vastutab liidu tegevuse juhtimise eest järgmistes valdkondades: energeetika, ettevõtlus ja uuendustegevus (sh ökoinnovatsioon) ning loodussäästlik kaubavedu järgmiste liidu programmide raames:

    —

    konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alltoodud osad: programm Arukas energeetika – Euroopa II (2007–2013), Euroopa ettevõtlusvõrgustiku projektide juhtimine ja arendamine, IPR-projektid ning ökoinnovatsiooni katse- ja turustamisprojektid,

    —

    Marco Polo I (2003–2006) ja II (2007–2013) programmid,

    —

    programm Arukas energeetika – Euroopa I (2003–2006)

    Arukas energeetika – Euroopa (IEE)

    Peamised tegevused:

    —

    Aruka energeetika Euroopa (IEE) programmi 2012 aasta projektikonkursile esitati 433 taotlust, millega olid seotud pea 4 000 organisatsiooni 32 riigist; rahastamiseks valiti kokku 67 projektitaotlust;

    —

    2011. aasta projektikonkursi puhul peeti pärast 280 taotluse hindamist edukad läbirääkimised 48 projekti kohta:

    —

    jaanuaris korraldas täitevasutus siiani kõige menukama IEE teabepäeva, millest võttis osa 780 inimest 31 riigist. Lisaks osales täitevasutus 21 mitmesugusel teabepäeval liikmesriikides. Täitevasutus vastas ka IEE meiliaadressile saadetud enam kui 1 300 päringule, millest 80 % said vastuse vähem kui viie päeva jooksul.

    Ökoinnovatsioon

    Ökoinnovatsiooni toetatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu erinevate meetmetega (rahastamisvahendid, riiklike ja piirkondlike osalejate võrgustikud, esmase rakenduse ja turustamise projektid). Täitevasutus vastutab ökoinnovatsiooni esmase rakenduse ja turustamise projektide juhtimise eest. Perioodi 2008–2013 soovituslik eelarve on 200 miljonit eurot.

    2012. aastal keskenduti järgnevale:

    —

    2011. aasta projektikonkursi lõpuleviimine: läbirääkimised jõudsid lõpule 2012. aasta novembri lõpus, alla kirjutati 47 lepingut;

    —

    uus projektikonkurss: Konkurss kuulutati välja 2012. aasta aprillis, tähtpäev oli septembris ning sellele esitati 284 ettepanekut. Hindamine toimus 19. novembrist7. detsembrini 2012;

    —

    esmakordselt programmi kestel korraldati novembris Brüsselis ökoinnovatsiooni päev, millest võttis osa üle 200 inimese. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku abil korraldati äripartnerluste sõlmimise üritus, mille tulemusena peeti 120 kohtumist osalejate vahel kogu Euroopas (tootjad, turunduseksperdid, kauplejad, uuendajad, arvamusliidrid jne).

    Marco Polo programm

    Peamised tegevused:

    —

    juunis korraldati Marco Polo programmi alane Euroopa teabepäev, millest võttis osa 172 inimest (ja 115 vaatas otseülekannet veebis). Ürituse raames korraldati 36 kahepoolset kohtumist võimalike Marco Polo toetusesaajatega;

    —

    2012. aasta projektikonkurss kuulutati välja 20. juunil (tähtpäev 19. oktoober). Saadi 54 projektitaotlust. Eelhindamine toimus ajavahemikul 19–27 november;

    —

    2011 aasta projektikonkursi puhul peeti pärast 50 taotluse hindamist edukad läbirääkimised 18 projekti kohta. Lepingu sõlmimise otsus võeti vastu 20. juulil (pärast selle heakskiitmist liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi poolt);

    —

    pooleliolevate projektide juhtimine: 32 projekti kontrollimiseks tehti 35 kohapealset kontrollkülastust.

    EIP programm – Euroopa ettevõtlusvõrgustik

    Programm hõlmab enam kui 600 partnerorganisatsiooni 50 riigis, sh 27 ELi liikmesriigis. Lisaks 92 lepingu (konkreetsed toetuslepingud) ja IPeuropAware-projektiga seotud projektijuhtimise ülesannetele vastutab täitevasutus Euroopa ettevõtlusvõrgustiku elavdamise ning võrgustikku kuuluvate partnerite poolt interaktiivses teabevahetuses kasutatavate IT-vahendite ja andmebaaside haldamise eest.

    2012. aasta jooksul töötati etappide kaupa välja uus IT-süsteem (Merlin), mille kasutuselevõtt on kavandatud 2013. aastaks.

    Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

    ASUTUSE VASTUSED

    11.

    Asutus on teadlik, et siseauditi üksusel ei tohiks olla tööülesandeid. Järelkontrolli kohustuse andmist siseauditi üksusele peeti kontrollide tulemuslikkust ja tõhusust arvestades parimaks valikuks, sest asutus on väike. Kui asutus järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 oluliselt kasvab, siis vabastatakse siseauditi üksus järelkontrolli ülesandest.

    Võimalik huvide konflikt, kus kontrollitakse enda ülesandeid, on välistatud siseauditi üksuse põhikirjas sätestatud auditi ulatuse piiranguga, mille kohaselt täidavad mis tahes järelkontrolli auditi ülesandeid asutusevälised audiitorid.

    12.

    Asutus uuendab korrapäraselt värbamismenetlusi, et need oleksid vastavuses nõutud standarditega ja parandaksid kogu protsessi. Kontrollikoja soovitused menetluse parandamiseks on seotud ainult ühe värbamisetapiga ja enamus nendest soovitustest on juba lisatud värbamisjuhendisse ja neid rakendatakse.

    Asutus kinnitab, et tema eesmärk on saavutada tasakaal avaliku ja erasektori tunnustatud parimate värbamistavade ja väiksearvulise personaliga täitevasutuse tegevusnõuete vahel.
    Top