52013SC0482

1 Probleemi määratlus 1.1 Probleemi tutvustus

Tollialaste õigusaktide rikkumise vastased meetmed on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ja tollikoostöö arendamiseks. Seda valdkonda käsitlevad ELi õigusaktid hõlmavad määrust (EÜ) nr 515/97, millega on reguleeritud vastastikune haldusabi ja teabevahetus, ning nõukogu otsus 2009/917/JSK, milles käsitletakse tollivaldkonnas kehtivate liikmesriikide õiguse rikkumise küsimust. Tollialaste õigusaktide rikkumine võib toimuda mitmel viisil, näiteks väärkasutades transiidisüsteemi, nii et tegelikult imporditav kaup deklareeritakse transiitkaubana, et hoiduda kohaldatavatest tollimaksudest; kirjeldades valesti imporditud kaupa, et tasuda väiksemaid makse, või deklareerides valesti kauba päritolu, et hoida kõrvale dumpinguvastastest tollimaksudest ja vältida kvantitatiivseid impordipiiranguid või kvoote.

1.2 Probleemi kirjeldus

Kauba deklareeritud päritolu õigsuse kindlakstegemiseks teostavad tolliasutused dokumendipõhist kontrolli, mis ei hõlma üksikasjalikku teavet kauba vedamiseks kasutatava konteineri transpordilogistilise teekonna kohta; seega puuduvad tolliametnikel võimalused kindlaks teha, kas kauba deklareeritud päritolu on kooskõlas marsruudiga, mille asjaomane konteiner tegelikult läbis. See teeb võimalike päritolu valesti deklareerimise juhtumite tuvastamise väga keeruliseks.

Kauba deklareeritud kirjelduse õigsuse kindlakstegemiseks peavad tolliametnikud oma töös lähtuma riskihinnangust, et tuvastada kahtlased juhtumid. Komisjon koostab asjakohased profiilid, ent selle käigus esitavad komisjoni talitused korduvaid taotlusi sarnaste andmete saamiseks, mis tekitab liikmesriikidele ebavajalikku koormust.

Transiitkauba kindlakstegemiseks teostavad tolliasutused dokumendipõhiseid ja visuaalseid kontrolle. Sellised meetodid ei ole mitte üksnes piiratud olemasoleva tööjõuga, vaid nende puhul ei ole ka võimalik saada kasu automaatset analüüsi võimaldavast tehnilisest arengust, näiteks sellistest komisjoni kehtestatud vahenditest nagu projekt „ConTraffic” kahtlaste saadetiste tuvastamiseks ja pettustevastane transiiditeabesüsteem (ATIS) ebaharilike transiidimustrite avastamiseks.

Omaette probleem tollipettuste vastu võitlemisel on asjaolu, et OLAFi uurijad peavad ootama 3–7 kuud, enne kui nad saavad liikmesriikidelt tõendavad dokumendid. Peale selle on juhtumeid, mille puhul liikmesriigid sageli ei suuda või mõnikord isegi ei soovi aidata OLAFil saada ettevõtjatelt tema juurdlusteks vajalikke tõendavaid dokumente (kuna nad ei pruugi olla asjaomase juurdlusega otseselt seotud). See on eriti probleemne, arvestades tollivõlgade sissenõudmisel kehtivat kolmeaastast piirangut.

1.3 Probleemi ulatus

Üksnes päritolu valesti deklareerimisest tulenevad pettused võivad põhjustada EL 27-le aastas kuni 100 miljoni euro suurust kahju. 2011. aastal teatasid liikmesriigid 1905st avastatud pettuse- ja muu eeskirjade eiramise juhtumist seoses kauba valesti kirjeldamisega, mis moodustas 107,7 miljoni euro suuruse kahju. Tegemist on aga üksnes sellise kahjuga, mille liikmesriigid ja komisjon on avastanud. Probleemi tegelik ulatus on seega oluliselt suurem. Transiidiga seotud pettusejuhtumid tekitavad aastas ligikaudu 12 miljoni euro suurust kahju, samal ajal ei ole kättesaadav teave hinnanguliselt 30 000 avastatud võimaliku pettusejuhtumi kohta.

OLAFi juurdlustes esinevate viivituste puhul näitavad kogemused, et impordi ja ekspordiga seotud tõendavate dokumentide kättesaamisele eelnev 3–7-kuuline ajavahemik põhjustab olulist kahju. Euroopa Kontrollikoda tegi oma 2010. aasta auditis kindlaks järgmise: „[k]ontrollitud 274 deklaratsioonis leiti 49 viga, mille tõttu laekumata jäänud tollimaksu kogusumma on 558 000 eurot. Summat ei ole võimalik sisse nõuda, kuna see on aegunud ja seetõttu ELi eelarve jaoks lõplikult kaduma läinud.”

1.4 Kindlakstehtud probleeme põhjustavad tegurid Lüngad olemasolevas pettuste avastamise süsteemis 1.4.1 Päritolu valesti deklareerimine

Praegused vahendid imporditud kauba tegeliku päritolu kontrollimiseks on piiratud. Eelkõige ei ole tolliametnikel võimalik kontrollida, kas kauba deklareeritud päritolu vastab imporditud kaupa vedanud konteineri marsruudile. Sellist teavet peetakse ülitähtsaks päritolu valesti deklareerimise juhtumite avastamiseks.

1.4.2 Kauba valesti kirjeldamine

Tolliasutused lähtuvad kahtlaste juhtumite kindlakstegemisel teadetest, mida nad võivad saada mitmesugustest allikatest (näiteks teistelt tolliasutustelt või ettevõtjatelt), ja piiratud kättesaadavatel andmetel põhinevast analüüsist. Praeguse menetluse peamine puudus on asjaolu, et kontroll ei ole ikka veel piisavalt suunatud, sest see põhineb mittesüsteemsel andmeanalüüsil.

1.4.3 Transiidisüsteemi väärkasutamine

Transiitkauba kontrollimiseks praegu kasutatavad menetlused koosnevad dokumendipõhisest ja visuaalsest kontrollist; selliste meetodite tõhusus ja tulemuslikkus on piiratud, sest need ei põhine piisaval analüüsil. Põhjalikum kontroll omakorda võib kaasa tuua kaubavoogude ulatusliku moonutamise. Lisaks dokumendipõhisele ja visuaalsele kontrollile võivad liikmesriigid ja OLAF kasutada ka pettusevastast transiiditeabesüsteemi, mis ei tugine aga usaldusväärsele õiguslikule alusele ja milles on samuti puudu tähtsat teavet, sest see ei sisalda andmeid liikmesriikides toimuva liikumise kohta, vaid selles on üksnes algset transiiti käsitlev teave.

Puuduvad õigusnormid OLAFi juurdlustes esinevate viivituste vältimiseks

1.4.4 Viivitused OLAFi juurdlustes

E-tolli hiljutise kasutuselevõtmise tagajärjel säilitavad impordiga seotud tõendavaid dokumente (arve, päritolusertifikaat jne) ettevõtjad, mitte tolliasutused. See toob kaasa suure ajakulu, sest mitmesugused osalised peavad aitama taotletud dokumente koostada või neile vastata, enne kui need OLAFile kättesaadavaks tehakse. Õigusraamistikus puudub praegu säte, mida saaks kasutada OLAFi juurdlustega seotud menetluste kiirendamiseks.

1.5 Lähtestsenaarium: kuidas probleem areneks

Poliitika muutmata jätmise korral jääksid tollialased õigusaktide rikkumised jätkuvalt osaliselt avastamata, tekitades ELile ka edaspidi finantskahju ja võimaldades seotud õigusakte vähemal määral rakendada.

Päritolu valesti deklareerimisega seotud pettuste arv kasvab. Varsti lõpule jõudev teadusprojekt „ConTraffic” on tõendanud konteinereid käsitleva teabe (konteinerite saatekirjade) kasulikkust. Kuni päritolu valesti deklareerimist tuvastada aitava uue meetodi vastuvõtmiseni jätkub ja isegi suureneb pettuste esinemise määr, sest nende toimepanijate kogemused kasvavad. Päritolu valesti deklareerimisega seotud 17,6 miljoni euro suurune kahju seega säilib ja tõenäoliselt kasvab veelgi. Samamoodi ei prognoosita edusamme kauba valesti kirjeldamise vastases võitluses. Praegu ei viita miski kavandatud muudatustele, mida saaks tollimenetluses kauba valesti kirjeldamise vastu võitlemise hõlbustamiseks kasutusele võtta. Ootuste kohaselt kasvab transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud pettuste arv. Praegune lahendus – pettustevastane transiiditeabesüsteem – on küll väga kasulik, ent selles esineb ka puudusi. Transiitkaupu käsitlevad andmed, mida praegu kõnealuse halduskokkuleppe põhjal kogutakse, ei pruugi olla enam kättesaadavad, sest mitu liikmesriiki on seadnud kahtluse alla nende kogumise õigusliku aluse seaduslikkuse. Sellisel juhul kasvab tõenäoliselt avastamata pettuste maht.

Kui olemasolevat menetlust ei muudeta, ei ole seoses OLAFi juurdlustes esinevate viivitustega lähitulevikus paranemist oodata. On ebatõenäoline, et olukord ilma meetmeid võtmata paraneks.

2 Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse analüüs

ELi tasandi meetmete vajalikkus on tingitud asjaolust, et liikmesriigid üksi ei suuda tollialaste õigusaktide rikkumise ohtu tõhusalt kindlaks teha ja seda leevendada; samuti ei suuda nad juhul, kui tegemist on kaupade piiriülese transiidiga, uurimisi nõuetekohaselt läbi viia. Seepärast nõuab tollipettustevastane võitlus laiemat Euroopa tasandi lähenemisviisi. Tähtis on see, et ELil on tolliküsimustes pettuste ennetamisel ja oma rahaliste vahendite kaitsmisel ainupädevus. Väidetavalt on ELil paremad võimalused seda algatust juhtida, sest tal on juba vajalikud kogemused ja süsteemid.

Lisaväärtus. ELi tasandi meetmed parandaksid märgatavalt tollipettustevastast võitlust, tehes kättesaadavaks suuremal määral tõendusmaterjali, suurendades pettuste avastamise ja ohjamise võimalusi ning muutes meetme tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

3 Eesmärgid

Käesoleva algatuse üldeesmärgid on järgmised: i) tugevdada Euroopa Liidu finantshuvide kaitset (pettuste avastamist ja uurimist) ja ii) tugevdada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist tollikoostööd, tagades tollialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise.

Erieesmärgid on parandada tollipettuste avastamist, ennetamist ja nende eest süüdistuste esitamist nii liikmesriikide omavahelise kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahelise tõhusama koostöö kaudu tollipettustevastases võitluses ning tõhustada OLAFi juurdlustega seotud protsessi.

Võetava meetme tegevuseesmärgid on kooskõlas kindlakstehtud probleemide ja erieesmärkidega. Selleks et parandada tollipettuste avastamist, ennetamist ja nende eest süüdistuste esitamist, on vaja luua tingimused tollipettuste vastu tõhusamaks võitlemiseks. OLAFi juurdlustes esinevate viivituste probleemi lahendamiseks tuleb võtta meetmeid protsessi kiirendamiseks.

Järgnevas tabelis on esitatud kindlakstehtud probleemide ja eesmärkide vahelised seosed.

Probleem || Erieesmärk || Tegevuseesmärk ||

Päritolu valesti deklareerimine ja sellega kaasnev finantskahju || Parandada tollipettuste avastamist, ennetamist ja nende eest süüdistuste esitamist nii liikmesriikide omavahelise kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahelise tõhusama koostöö kaudu (kauba päritolu valesti deklareerimise, kauba valesti kirjeldamise ja transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud pettuste vastu võitlemisel) || 1. Luua tingimused, mis võimaldavad paremini võidelda kauba päritolu valesti deklareerimisega seotud tollipettuste vastu

Kauba valesti kirjeldamine ja sellega kaasnev finantskahju || 2. Luua tingimused, mis võimaldavad paremini võidelda kauba valesti kirjeldamisega seotud tollipettuste vastu

Transiidisüsteemi väärkasutamine ja sellega kaasnev finantskahju || 3. Luua tingimused, mis võimaldavad paremini võidelda transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste vastu

Viivitused OLAFi juurdlustes (ja aegumine) || Tõhustada OLAFi juurdlustega seotud protsessi || 4. Kiirendada OLAFi juurdlusi

4 Poliitikavalikud 4.1 Põhiprobleemi lahendamist käsitlevad valikuvõimalused (tegevuseesmärgid 1, 2 ja 3)

· Valikuvõimalus 0: praegust olukorda ei muudeta

Käesolev valikuvõimalus vastab lähtestsenaariumi kirjeldusele.

· Valikuvõimalus 1: pehme õigus – parandada asjakohaste soovituste abil kauba päritolu valesti deklareerimise, kauba valesti kirjeldamise ja transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste avastamist

Seoses 1. eesmärgiga kutsutaks liikmesriike soovituses üles toetama komisjoni jõupingutusi hankida ettevõtjatelt konteinerite saatekirju.

Seoses 2. ja 3. eesmärgiga kutsutaks liikmesriike soovituses üles lubama komisjonil kopeerida ja pääseda juurde andmetele, mis on praegu kättesaadavad komisjoni platvormil, ning esitama ka täiendavaid transiidiandmeid[1].

· Valikuvõimalus 2: kauba päritolu valesti deklareerimise, kauba valesti kirjeldamise ja transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste avastamise parandamise eest vastutab komisjon

See võimalus hõlmab konteinerite saatekirju ning impordi-, ekspordi- ja transiidiandmeid sisaldava keskse ELi andmebaasi loomist. Kõnealuse andmebaasi puhul tuginetakse projekti „ConTraffic” ja pettustevastase transiiditeabesüsteemi raames saadud kogemustele. ELi kesksesse andmebaasi lisatakse ka liikmesriikides toimuvat transiiti käsitlev teave ja muu järgnev transiiditeave, näiteks marsruudi muudatused või kontrollide tulemused.

· Valikuvõimalus 3: kauba päritolu valesti deklareerimise, kauba valesti kirjeldamise ja transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste avastamise parandamise eest vastutavad liikmesriigid

Vastupidiselt eelmisele valikuvõimalusele pannakse vastutus asjakohaste andmete kogumise ja analüüsimise eest selle võimaluse puhul liikmesriikidele. Seepärast loob iga liikmesriik oma riikliku konteinerite saatekirju ning impordi-, ekspordi- ja transiidiandmeid sisaldava andmebaasi. Korrapärane teabevahetus ja avatud juurdepääs peaks võimaldama liikmesriikidel andmeid edastada ja vahetada ning koostada korrapäraseid analüüse.

· Valikuvõimalus 4: komisjon ja liikmesriigid jagavad vastutust kauba päritolu valesti deklareerimise, kauba valesti kirjeldamise ja transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste avastamise parandamise eest

Selle võimaluse puhul kogutakse konteinerite saatekirju ja transiidiandmeid ELi tasandil, samal ajal pannakse vastutus impordi- ja ekspordiandmete kogumise eest liikmesriikidele. See võib osutuda kõige usaldusväärsemaks kombinatsiooniks, sest selles võetakse arvesse praegust olukorda (komisjon tegeleb projektiga „ConTraffic” ja pettustevastase transiiditeabesüsteemiga) ning jagatakse vastutus vastavalt sellele.

· Valikuvõimalus 5: täiendatud lähtestsenaarium

See võimalus tähendaks asjaomaste tollipettuste avastamise ja vältimisega tegeleva tööjõu suurendamist. Kontrolliametnike ja uurijate arvu suurenemine toob ootuste kohaselt kaasa suurema arvu pettuste avastamise ja tõenäoliselt ka vältimise. Ressursside kavandatud kahekordistamine võib hõlmata nii liikmesriike kui ka komisjoni (OLAFit). Pärast põhjalikku analüüsi jäeti see võimalus praeguses etapis kõrvale.

4.2 OLAFi juurdlustes esinevaid viivitusi ja kaasnevat finantskahju käsitlevad valikuvõimalused (eesmärk 4)

· Valikuvõimalus 0: praegust olukorda ei muudeta

Selle võimaluse puhul säilitatakse praegune olukord. Kõnealuse võimaluse puhul ei võeta mingeid lisameetmeid OLAFis kiiremate juurdluste soodustamiseks.

· Valikuvõimalus 1: pehme õigus – välja antakse soovitus menetluse kiirendamiseks

See võimalus tähendaks soovituse andmist, milles liikmesriike kutsutakse üles toetama kiiremat menetlust. Soovitus ei ole siduv õigusakt ja seda võib mõista liikmesriikidele esitatava palvena tõhustada praegust tegevust ning toetada juurdluste kiirendamise ja pettuste avastamise menetlust.

· Valikuvõimalus 2: kiirendada juurdlusmenetlust, andes komisjonile õiguse küsida tõendavaid dokumente otse ettevõtjatelt

Komisjonile antakse õigus taotleda tõendavaid dokumente otse ettevõtjatelt. Selle võimaluse puhul liikmesriike teavitatakse, ent neil ei ole aktiivset rolli.

· Valikuvõimalus 3: suurendada komisjoni/OLAFi uurijate arvu

See võimalus tähendaks OLAFi töövoogude parandamist OLAFis töötavate uurijate arvu suurendamise teel. Juurdlusteks kuluv aeg peaks seeläbi lühenema, mis vähendaks pikaajaliste juurdluste probleemi.

· Valikuvõimalus 4: paluda ettevõtjatel esitada liikmesriikide tasandil täiendavalt teavet, kehtestades asjakohases ELi õigusaktis vajaliku sätte

See võimalus tähendaks naasmist 2010. aastale eelnevasse olukorda (st enne e-tolli kasutuselevõttu). Ettevõtjatel oleks kohustus esitada teave kõikide tõendavate dokumentide kohta liikmesriikide vastavatele asutustele, kes suudaksid seejärel taotletud teavet viivitamata esitada.

· Valikuvõimalus 5: kehtestada tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg

See võimalus tähendaks liikmesriikidele konkreetse tähtaja kehtestamist, mille jooksul esitada komisjonile asjakohased dokumendid. Seda võimalust peetakse aga liiga sekkuvaks ja ebapraktiliseks, sest kõikide juhtumite suhtes ühetaolise tähtaja kehtestamisel ei võeta arvesse erinevusi juurdluste keerukuses.

5 Mõju analüüs 5.1 Ülevaade mõjust

Eesmärkidega 1, 2 ja 3 seotud valikuvõimaluste mõju

Kriteerium Valikuvõimalus || Tõhusus || Tulemuslikkus (kõik eesmärgid) || Majanduslik mõju (kõik eesmärgid) || Lihtsustamine || Kooskõla (kõik eesmärgid) || Üldine hinnang

Eesmärk 1 || Eesmärk 2 || Eesmärk 3 || Eesmärk 1 || Eesmärk 2 || Eesmärk 3

Valikuvõimalus 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || -- || 0

Valikuvõimalus 1 || + || + || + || + (Kogukulud: ebaolulised) || + || + || + || + || + || +

Valikuvõimalus 2 || +++ || +++ || +++ || ++ (Kogukulud komisjoni jaoks: 850 000 eurot – loomine; 200 000 eurot – iga-aastane käigushoidmine Üldise teavitamise puhul puuduvad kulud ettevõtjatele, andmete valikulise esitamise korral – 3000–200 000 eurot) || +++ || +++ || +++ || +++ || +++ || +++

Valikuvõimalus 3 || ++ || ++ || ++ || --- (Kogukulud liikmesriikide jaoks: 850 000 eurot – loomine 200 000 eurot – iga-aastane käigushoidmine Kogukulud ettevõtjate jaoks: samad kui valikuvõimaluse 2 puhul) || +++ || ++ || ++ || ++ || _ || +

Valikuvõimalus 4 || +++ || ++ || +++ || - (Kogukulud liikmesriikide jaoks: 320 000 eurot – loomine 80 000 eurot – iga-aastane käigushoidmine Kogukulud komisjoni jaoks: 530 000 eurot – loomine; 120 000 eurot – iga-aastane käigushoidmine Kogukulud ettevõtjate jaoks: samad kui valikuvõimaluse 2 puhul) || ++ || +++ || ++ || +++ || + || +

Eesmärgiga 4 seotud valikuvõimaluste mõju

Kriteerium || Tõhusus eesmärgi saavutamisel || Tulemuslikkus || Majanduslik mõju || Kooskõla || Lihtsustamine

Valikuvõimalus 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Valikuvõimalus 1 || + || + || +- || + || ++

Valikuvõimalus 2 || +++ || ++ || +++ || + || ++

Valikuvõimalus 3 || ++ || -- || + || - || 0

Valikuvõimalus 4 || +++ || --- || - || - || --

6 Valikuvõimaluste võrdlus 6.1 Eesmärke 1, 2 ja 3 käsitlevad valikuvõimalused

Nagu on kirjeldatud lähtestsenaariumi puhul, ei jää valikuvõimaluse 0 puhul eesmärgid mitte üksnes täitamata, vaid praegune olukord võib isegi halveneda.

Valikuvõimaluse 1 vabatahtliku laadiga kaasneb paratamatult oht, et andmed ei ole täielikud, ning kuigi olukord võib praegusega võrreldes paraneda, ei ole see ilmselt siiski piisav ja seepärast peetakse kõnealust võimalust negatiivseks. Valikuvõimalust 2, vastupidi, peetakse väga positiivseks, sest komisjonil on juba olemas kõnealuste andmebaaside edukaks haldamiseks vajalikud süsteemid ja kogemused. Peale selle eelistavad valikuvõimalust 2 mitte üksnes liikmesriigid, vaid ka ettevõtjad, sest see pakub tollipettuste probleemile kulutasuvat ja tõhusat lahendust. Valikuvõimalust 3 peetakse positiivseks, ent erinevalt võimalusest 2 luuakse sellega eraldi riiklikud andmebaasid, mis tekitab kattuvust ja suurendab keerukust, sest mitu liikmesriiki koguvad, töötlevad ja tõlgendavad samu andmeid. Oluline on see, et sellega kaasneks liikmesriikide jaoks ka märgatav finantskoormus. Sellega seoses paistab valikuvõimalus 4 pakkuvat paremat lahendust kui võimalus 3, sest selle puhul ei kehtestata liikmesriikidele liigset finantskoormust, kuna nii seotud kulusid kui ka vastutust jagatakse komisjoniga. Võrreldes aga valikuvõimalusega 2 kaasneb sellega oht jätta impordi- ja ekspordiandmete kogumise ja kasutamise kontekstis tähelepanuta piiriülese elemendi tähtsus. Sarnaselt võimalusega 3 toob ka valikuvõimalus 4 kaasa impordi- ja ekspordiandmete võimaliku dubleerimise mitmes riiklikus andmebaasis. Eespool esitatud võrdluse põhjal on eelistatav valikuvõimalus 2.

6.2 Eesmärki 4 käsitlevad valikuvõimalused

Valikuvõimalust 1 peetakse suhteliselt negatiivseks, sest väga suure tõenäosusega ei suudeta sellega taotletavat eesmärki saavutada. Valikuvõimalust 2 peetakse võimalusest 1 tõhusamaks, kuna selle puhul eeldatakse, et vajalike dokumentide hankimisele kulub üksnes see aeg, mille ettevõtjad kulutavad asjaomase teabe OLAFile esitamiseks. See pakub reaalse võimaluse oluliselt lühendada vajalike dokumentide hankimiseks kuluvat aega. Samuti kõrvaldatakse probleem, millega OLAF praegu kokku puutub (täpsemalt juhtumid, mille puhul liikmesriikidel ei ole võimalik OLAFit asjaomaste dokumentide hankimisel abistada), suunates taotlused otse isikutele, kelle käsutuses kõnealused dokumendid on. Nendel põhjustel leitakse, et valikuvõimalus 2 on väga positiivne. Valikuvõimalust 3 peetakse suhteliselt positiivseks, sest see pakub võimaluse probleemi lahendamiseks. Ent sellega kaasneva märgatava finantskoormuse tõttu ei ole see nii kasulik kui valikuvõimalus 2. Eespool esitatud võrdluse põhjal on eelistatav valikuvõimalus 2.

7 Järelevalve ja hindamine 7.1 Järelevalve

Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade näitajatest.

Eesmärk || Näitaja

1, 2 ja 3 || – Ekspordi- / impordi- / transiidiandmed / konteinerite saatekirjad: – avastatud õigusaktide rikkumiste arv, – kõnealuste andmete põhjal algatatud juurdluste arv, – uurijate esitatud andmete kasutamise taotluste arv, – asjaomase teabe põhjal sissenõutud summad.

4 || OLAFi seotud juurdluste kestus (kas muudatus tõi kaasa kiiremad menetlused; kas see suurendas juurdluste arvu ja sissenõutud summasid).

7.2 Hindamine

Seoses tegevuseesmärkidega tagavad komisjoni vastutavad talitused hindamise teostamise iga viie aasta järel. Selle ulatus hõlmab tänu andmebaasile paranenud pettuste avastamisega seotud tulemusi ja mõju ning kättesaadavate andmete ja teabe põhjal tehtud analüüsi, aga ka kehtestatud meetmete tõhusust ja asjakohasust. Hindamine toimub nii, et komisjon/OLAF tutvustab tulemusi vastastikuse abistamise komitees.

[1]     Liikmesriikides toimuvat transiiti käsitlevad andmed ja muu järgnev transiiditeave, näiteks marsruudi muudatused või kontrollide tulemused.