SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Üldine taust – ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”[1] on olnud oluline liikumapanev jõud ELi õhukvaliteedi poliitika läbivaatamise protsessis, eelkõige seoses selles otsuses kindlaksmääratud vajadusega võtta meetmeid õhusaaste vähendamiseks tekkekohas.

Komisjon kutsub teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa puhta õhu programm”[2] üles võtma meetmeid, et piirata õhusaasteainete heidet põletusseadmetest nimisoojusvõimsusega 1–50 MW (edaspidi „keskmise võimsusega põletusseadmed”), viies sellega lõpule reguleeriva raamistiku loomise põletussektori jaoks, mille eesmärk on muu hulgas suurendada sünergiat õhusaastet ja kliimamuutust käsitlevate meetmete vahel.

Keskmise võimsusega põletusseadmeid kasutatakse paljudes valdkondades (sealhulgas elektrienergia tootmine, kodumajapidamiste/eluruumide kütmine ja jahutamine, tööstusprotsessides kasutatava soojusenergia/auru tootmine jne) ning need on olulised vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite allikad. ELis on ligikaudu 142 986 keskmise võimsusega põletusseadet.

Kütuse põletamisele uutes väikestes põletusseadmetes võib kohaldada sätteid, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks[3]. Kütuse põletamist suurtes põletusseadmetes reguleeritakse alates 7. jaanuarist 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)[4] ning olemasolevate suurte põletusseadmete suhtes kohaldatakse jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2015 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta[5].

Keskmise võimsusega põletusseadmest pärit õhusaasteainete heide ei ole üldiselt ELi tasandil reguleeritud ning seetõttu on asjakohane täiendada põletusseadmete suhtes kehtivaid õigusakte selle seadmekategooria osas.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev ettepanek on osa uuest õhukvaliteedi valdkonnas võetavate ELi meetmete raamistikust, nagu on sätestatud läbivaadatud ELi õhusaastealases teemastrateegias, ning see on kooskõlas Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia[6] eesmärkidega ning toetab neid. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) huvide kaitsmise eest kantakse hoolt vastavalt põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele”[7].

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Sidusrühmade ja üldsusega konsulteeriti mitmel ametlikul ja mitteametlikul viisil, sealhulgas kahe veebiküsimustiku ja Eurobaromeetri uuringu alusel, ning mitme- ja kahepoolsetel kohtumistel peetud jätkuva dialoogi kaudu. Liikmesriikidega konsulteeriti ka õhukvaliteedi eksperdirühma kohtumistel. Suur osa sidusrühmi tõi esile selle, kui oluline on heite vähendamise koormuse jagamiseks piirata ELi heiteallikaid, ning väljendas poolehoidu keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heite piiramisele, märkides siiski, et on vaja vähendada halduskoormust, mis võib lubade täieliku korra rakendamisel osutuda ebaproportsionaalseks nii käitajate kui ka pädevate asutuste jaoks. Sidusrühmade seisukohti on arvesse võetud erinevate võimaluste väljatöötamisel keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heite piiramiseks.

Esimene sisuline avalik konsultatsioon internetis toimus 2011. aasta lõpus, et laiendada teabebaasi esialgsete poliitikavõimaluste väljatöötamiseks. Veebipõhine arutelu kestis 12 nädalat alates 10. detsembrist 2012 Euroopa Komisjoni veebisaidil „Sinu hääl Euroopas”. Konsulteerimisel kasutati kahte küsimustikku, millest üks lühike küsimustik oli mõeldud üldsusele, teine pikem ja üksikasjalikum küsimustik, mis sisaldas küsimusi heiteallikate reguleerimise kohta, oli ette nähtud ekspertidele ja sidusrühmadele. Üldsuse hulgast vastas kokku 1934 isikut. Ekspertidelt ja sidusrühmadelt saadi 371 vastust, neist ligikaudu 40 % nõustus, et põletusseadmeid tööstusheidete direktiivis sätestatud künnisväärtusega alla 50 MW on vaja reguleerida ELi tasandil. Seda mõtet toetasid 20 % ettevõtjate esindajatest, 43 % sõltumatutest ekspertidest, 48 % valitsuste esindajatest ja 55 % vabaühenduste esindajatest. Äriringkondade ja valitsuste esindajad pooldasid lihtsamat loa andmise või registreerimise korda. Samal ajal umbes pooled sõltumatutest ekspertidest ja vabaühendustest valisid loa andmise täieliku korra koos kogu ELi hõlmavate heite piirväärtustega.

Kogu taustteave on kättesaadav kõnealuse algatuse jaoks ettenähtud veebisaidil[8].

Mõju hindamise tulemus

Õhusaaste teemastrateegia läbivaatamist käsitlevas mõjuhinnangus on tõdetud, et õhukvaliteedi poliitika üldine ülesehitus on küll loogiline ja sidus, kuid selle rakendamisel praktikas tuleb tagada parem tasakaal heiteallikate reguleerimise, heite ülemmäärade ja välisõhu kvaliteedi normide vahel, eelkõige selle tagamiseks, et välisõhu kvaliteedi normide saavutamist kohalikul tasandil ei seataks ohtu sellega, et: a) ei õnnestu piirata olulistest punktreostusallikatest või toodetest tulenevat reostust (nt tegelik heide) või b) esinevad kõrged taustkontsentratsioonid, mis tulenevad üldisest heitekoormusest.

Selleks et jõuda lähemale ELi pikaajalisele eesmärgile (pärast 2020. aastat), millega soovitakse veelgi vähendada õhusaaste mõju tervisele ja keskkonnale, hinnati kulutõhusa meetmepaketi kindlakstegemiseks mitut poliitikavõimalust. Muu hulgas kaaluti teatud täiendavaid ELi meetmeid heiteallikate reguleerimiseks, üks neist käsitleb keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heidet. Hindamisest nähtub, et kogu ELi hõlmav õigusakt keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heite piiramiseks tähendaks seda, et kõigile liikmesriikidele laieneksid tehnilised meetmed, mida peetakse mitut sektorit hõlmava analüüsi tulemusena kulutõhusaks ning jõuti järeldusele teha ettepanek võtta vastu õigusakt sellistest põletusseadmetest pärit heite piiramiseks ELi tasandil.

Keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heite piiramiseks kaaluti ja analüüsiti põhjalikult viit poliitikavõimalust. Neist parimaks peeti võimalust, mille kohaselt kehtestataks heite piirväärtused, mis on kooskõlas direktiivis 2010/75/EL seadmetele võimsusega 50–100 MW sätestatud ning mitmes liikmesriigis rakendatud piirväärtustega, täiendades neid heite piirväärtusega, mis on sätestatud uute seadmete jaoks Göteborgi muudetud protokollis[9]. Selleks et piirata lämmastikoksiidide heite vähendamisega seotud kulusid, peaksid heite piirväärtused põhinema peamiselt esmastel heite vähendamise meetmetel. Olukordades, kus õhu kvaliteet ei vasta ELi standarditele, peaksid liikmesriigid aga kohaldama rangemaid norme.

Enamikku keskmise võimsusega põletusseadmetest käitavad VKEd ning neile märkimisväärse mõju vältimiseks on võetud rida leevendamismeetmeid: käitajatelt ei nõuta luba, kuid nad peavad teatama seadme käitamisest pädevatele asutustele, et tagada seadme registreerimine; samuti soovitatakse olemasolevate seadmete puhul näha ette järkjärguline rakendamine, et pikendada kõige väiksemate seadmete jaoks üleminekuperioodi piirväärtuste täitmiseks; seire- ja aruandluskohustusi on piiratud või lihtsustatud

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekuga kehtestatakse sätted keskmise võimsusega põletusseadmetele ning sellega täidetakse olemasolev lünk õigusaktides. Ettepanekuga kehtestatakse miinimumnõuded ning hoitakse samal ajal halduskoormus võimalikult madalal tasemel, võttes arvesse eelkõige VKEde olukorda.

Allpool on esitatud täpsem teave ettepaneku artiklite ja lisade kohta.

Artiklis 1 selgitatakse, et direktiivi eesmärk on vähendada keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidet õhku ning vähendada seeläbi sellisest heitest tulenevat võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Artiklis 2 on määratletud direktiivi reguleerimisala viisil, millega välditakse kattumist direktiiviga 2009/125/EÜ või direktiivi 2010/75/EL III või IV peatükiga ning vabastatakse teatavad põletusseadmed nõuete täitmisest lähtuvalt nende tehnilistest omadustest või konkreetsest kasutusotstarbest.

Artiklis 3 määratletakse käesolevas direktiivis kasutatud mõisted.

Artiklis 4 sätestatakse pädeva asutuse kohustus registreerida käitaja teate põhjal keskmise võimsusega põletusseadmed. Sellise teate üksikasjad on loetletud I lisas.

Artiklis 5 sätestatakse heite piirväärtusi käsitlevad sätted. Olemasolevate ja uute seadmete suhtes kohaldatavad vastavad väärtused on esitatud II lisas. Tehakse ettepanek, et olemasolevate põletusseadmete suhtes hakatakse heite piirväärtusi kohaldama pärast kindlaksmääratud ajavahemikku alates käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevast, et anda piisavalt aega nende tehniliseks kohandamiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Artikli 5 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid kohaldama üksikute seadmete suhtes rangemaid heite piirväärtusi piirkondades, kus ei täideta õhukvaliteedi piirväärtusi. III lisas sätestatakse selleks võrdlusalused, mis kajastavad kõige uuema kättesaadava tehnikaga saavutatavaid tulemusi.

Seirenõuded sätestatakse artiklis 6 ja IV lisas. On tehtud ettepanek, et kõnealust lisa kohandatakse teaduse ja tehnika arenguga delegeeritud õigusaktide abil (vastavalt artiklitele 14 ja 15).

Artiklitega 7 ja 8 kehtestatakse sätted, millega tagatakse direktiivi tõhus rakendamine ja jõustamine. Lisatakse säte, millega nõutakse, et käitajad teataksid mittevastavusest viivitamata pädevale asutusele. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et käitaja ja pädev asutus võtavad vajalikke meetmeid käesoleva direktiivi sätetele mittevastavuse korral. Lisaks sellele kehtestatakse ettepanekuga liikmesriikidele nõue näha ette keskkonnajärelevalve süsteem käesoleva direktiiviga hõlmatud keskmise võimsusega põletusseadmete kontrollimiseks või rakendada muid meetmeid vastavuse kontrollimiseks.

Artikliga 9 nähakse ette käitaja ja pädeva asutuse kohustused juhul, kui keskmise võimsusega põletusseadet muudetakse.

Artiklis 10 käsitletakse õigust pääseda juurde teabele ning sellega seoses osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta[10].

Artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid määrama pädevad asutused, kes vastutavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikliga 12 kehtestatakse aruandlusmehhanism. Kui liikmesriikide esimene aruanne komisjonile, mis tuleb esitada 30. juuniks 2019, peab sisaldama kokkuvõtet käesoleva direktiivi rakendamisel oluliste andmete kohta, siis järgmised aruanded peavad sisaldama kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist, kõiki meetmeid, mis on võetud selleks, et kontrollida keskmise võimsusega põletusseadmete käitamise vastavust käesolevale direktiivile ning kõiki sellega seoses võetud täitemeetmeid. Artiklis 13 sätestatakse ka komisjoni aruandluskohustused.

Artiklis 14 sätestatakse delegeerimiskord, mida kohaldatakse IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga delegeeritud õigusaktide kaudu kooskõlas artikliga 13.

Artiklites 15, 16 ja 17 kehtestatakse sätted, milles käsitletakse vastavalt karistusi, mida kohaldatakse ettepaneku kohaselt jõustatud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest, ettepaneku ülevõtmist liikmesriikide õigusesse hiljemalt XX/XX/XX ning selle jõustumist.

I lisas loetletakse teave, mille käitaja peab esitama pädevale asutusele.

II lisas sätestatakse heite piirväärtused, mida kohaldatakse olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3.

III lisaga nähakse ette võrdlusalused rangemate heite piirväärtuste kohaldamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 4.

IV lisas esitatakse heite seirele kohaldatavad nõuded.

Selgitavad dokumendid

Komisjoni arvates on selgitavad dokumendid vajalikud selleks, et parandada direktiivi ülevõtmise kohta esitatava teabe kvaliteeti järgmistel põhjustel.

Direktiivi täielik ja nõuetekohane ülevõtmine on tähtis selle eesmärkide saavutamiseks (st inimeste tervise ja keskkonna kaitse tagamine). Arvestades, et teatud liikmesriigid juba reguleerivad keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit õhusaasteainete heidet, ei pruugi käesoleva direktiivi ülevõtmine toimuda üksnes ühe õigusaktiga, vaid pigem koosneb see mitmesugustest muudatustest või uutest ettepanekutest asjaomastes valdkondades. Lisaks on direktiivi rakendamine sageli liiga hajutatud, kuna selle kohaldamise ja mõnes liikmesriigis isegi ülevõtmise eest vastutavad piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Tõenäoliselt suurendavad eespool nimetatud tegurid direktiivi ebaõige ülevõtmise ja rakendamise ohtu ning muudavad ELi õiguse kohaldamise järelevalve komisjoni jaoks keerulisemaks. Selleks et tagada riiklike õigusaktide vastavus direktiivi sätetele, on vaja selget teavet kõnealuse direktiivi ülevõtmise kohta.

Selgitavate dokumentide esitamise nõue võib suurendada selliste liikmesriikide halduskoormust, kes neid tavaliselt ei koosta. Selgitavad dokumendid on aga vajalikud selleks, et oleks võimalik kindlalt tõendada, et direktiiv on täielikult ja nõuetekohaselt üle võetud, mis on tähtis eespool nimetatud põhjustel, ning seda ei ole võimalik tulemuslikult tõendada vähem koormavate meetmetega. Lisaks võivad selgitavad dokumendid oluliselt aidata vähendada komisjoni halduskoormust nõuetele vastavuse seirel; ilma selgitavate dokumentideta läheks vaja märkimisväärselt ressursse ja arvukalt kontakte riigiasutustega, et jälgida kõigis liikmesriikides direktiivi ülevõtmise meetodeid. Seega on selgitavate dokumentide esitamisega seotud võimalik täiendav halduskoormus proportsionaalne taotletava eesmärgiga, milleks on tagada direktiivi tõhus ülevõtmine ja selle eesmärkide täielik saavutamine.

Eespool öeldut silmas pidades on asjakohane liikmesriikidelt paluda, et nad lisaksid ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

Õiguslik alus

Kuna direktiivi põhieesmärk on keskkonnakaitse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 kohaselt, põhineb ettepanek ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning vahendi valik

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse.

Käesoleva ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt hästi saavutada ja liidu meetmed on kõnealuste eesmärkide saavutamiseks paremad järgmistel põhjustel.

Kuigi heide õhku põhjustab sageli piiriülese saastuse, ei ole keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heide õhku üldiselt ELi tasandil praeguses etapis reguleeritud. Käesoleva ettepaneku põhiidee on kehtestada kogu ELi elanikkonna ja keskkonna kaitse miinimumstandarditena heite piirväärtused, millega reguleeritakse keskmise võimsusega põletamisseadmetest pärit vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidet õhku.

Seepärast peavad kõik liikmesriigid võtma miinimumnõuete täitmiseks meetmeid, sest liikmesriikide erinevad nõuded võivad takistada piiriülest majandustegevust. ELi tasandil meetmed on vajalikud ning toovad võrreldes siseriiklike meetmetega lisaväärtust.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Valitud vahend on direktiiv, kuna ettepanekus sätestatakse üldised eesmärgid ja kohustused ning jäetakse liikmesriikidele piisavalt vabadust nõuete täitmiseks vajalike meetmete valimisel ja üksikasjalikul rakendamisel. Ettepanek on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.           VALIKULISED KÜSIMUSED

Ettepanekus käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonna jaoks olulist küsimust ja seega tuleks seda kohaldada Euroopa Majanduspiirkonnas.

2013/0442 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

teatavate keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[11]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[12]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[13]

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses XXX/XXXX[14] (tegevusprogramm) tunnistatakse, et saasteainete heidet õhku on möödunud kümnendite jooksul märkimisväärselt vähendatud, kuid samal ajal on õhusaaste tase ikka veel probleemiks mitmel pool Euroopas ning liidu elanikud puutuvad endiselt kokku õhusaasteainetega, mis võivad kahjustada nende tervist ja heaolu. Tegevusprogrammi on tõdetud, et ökosüsteeme kahjustavad jätkuvalt ülemäärane lämmastiku ja väävli sadestumine, mis on seotud transpordisektorist, mittesäästlikest põllumajandustavadest ja energiatootmisest pärit heitega.

(2)       Selleks et tagada tervislik keskkond kõigile, kutsutakse tegevusprogrammis üles võtma kohalikke meetmeid, mida täiendatakse sobivate meetmetega nii riikide kui ka ELi tasandil. Eelkõige nõutakse selles jõupingutuste tõhustamist, et saavutada täielik vastavus ELi õhukvaliteedi alastele õigusaktidele ning määratleda strateegilised eesmärgid ja meetmed 2020. aasta järgseks ajaks.

(3)       Teadushinnangud näitavad, et ELi elanike eluiga väheneb õhusaaste tõttu keskmiselt kaheksa kuud.

(4)       Keskmise võimsusega põletusseadmetes kütuse põletamisel tekkiv saasteainete heide ei ole üldiselt reguleeritud liidu tasandil, kuigi selle osatähtsus õhusaastes suureneb, eelkõige seetõttu, et ajendatuna kliima- ja energiapoliitikast kasutatakse kütusena üha rohkem biomassi.

(5)       Kütuse põletamisele väikestes põletusseadmetes võib kohaldada sätteid, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks[15]. Kütuse põletamine suurtes põletusseadmetes on alates 7. jaanuarist 2013 reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL[16] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/80/EÜ[17] kohaldamist jätkatakse direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõikega 2 hõlmatud suurte põletusseadmete suhtes kuni 31. detsembrini 2015.

(6)       Komisjoni 17. mai 2013. aasta aruandes[18] tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõike 9 ja artikli 73 kohaselt tehtud läbivaatamiste kohta jõuti järeldusele, et kütuste põletamise puhul keskmise võimsusega põletusseadmetes oli tõendatud selge potentsiaal õhusaaste kulutõhusaks vähendamiseks.

(7)       Euroopa Liidu õhusaastealased rahvusvahelised kohustused vähendada hapestumist, eutrofeerumist, troposfääriosooni ja tahkete osakeste heidet on kokku lepitud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokolliga, mida muudeti 2012. aastal, et suurendada olemasolevaid vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamise kohustusi ning kehtestada uued kohustused tahkete peenosakeste (PM2,5) vähendamiseks, mida tuleb hakata täitma alates 2020. aastast.

(8)       Komisjon kutsub oma teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa puhta õhu programm”[19] üles võtma meetmeid, et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit õhusaasteainete heidet, viies sellega lõpule reguleeriva raamistiku loomise põletussektoris. Strateegia täiendab saaste vähendamise tegevuskava aastani 2020, mis on sätestatud komisjoni 21. septembri 2005. aasta teatises õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta[20] ning selle raames töötatakse välja mõju vähendamise eesmärgid aastani 2030. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleks kehtestada regulatiivne tegevuskava, sealhulgas meetmed keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit heite piiramiseks.

(9)       Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada energiamõjuga toodetele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/125/EÜ või direktiivi 2010/75/EL III või IV peatüki kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmeid. Samuti tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad muud põletusseadmed lähtuvalt nende tehnilistest omadustest või konkreetsest kasutusotstarbest.

(10)     Selleks et tagada õhku eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piiramine, peaks iga keskmise võimsusega põletusseade töötama üksnes juhul, kui pädev asutus on selle käitaja teate põhjal vähemalt registreerinud.

(11)     Selleks et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest tulenevat heidet õhku, tuleks käesolevas direktiivis sätestada heite piirväärtused ja seirenõuded.

(12)     Selleks et anda olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele piisavalt aega end tehniliselt kohandada käesoleva direktiivi nõuetele, tuleks heite piirväärtusi kohaldada selliste põletusseadmete suhtes pärast käesoleva direktiivi kohaldamiskuupäeva algava kindlaksmääratud ajavahemiku lõppu.

(13)     Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193 ei takista käesolev direktiiv liikmesriike säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid, näiteks selleks, et täita keskkonnakvaliteedi standardeid. Liikmesriigid peaksid kohaldama rangemaid heite piirväärtusi, nagu käesoleva direktiivi III lisas sätestatud võrdlusalused, eelkõige piirkondades, mis ei vasta õhukvaliteedi piirväärtustele. See aitaks ka edendada ökoinnovatsiooni liidus ning soodustada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu.

(14)     Liikmesriigid peaksid tagama, et nii keskmise võimsusega põletusseadme käitaja kui ka pädev asutus võtavad vajalikke meetmeid käesoleva direktiivi sätetele mittevastavuse korral.

(15)     Selleks et piirata keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatena tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust, peaksid käitajate halduskohustused seoses teatamise, seire ja aruandlusega olema proportsionaalsed, võimaldades samal ajal teha pädevatel asutustel tõhusat vastavuskontrolli.

(16)     Et liikmesriikide teave käesoleva direktiivi rakendamise kohta oleks järjepidev ja sidus ning et edendada teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel, peaks komisjon Euroopa Keskkonnaameti abiga välja töötama elektroonilise aruandlusvahendi, mida liikmesriigid saaksid kasutada riiklike aruannete ja andmete haldamise otstarbel.

(17)     Selleks, et kohanduda teaduse ja tehnika arenguga, tuleks õigus võtta vastu õigusakte IV lisa kohaste heite seiret käsitlevate sätete muutmiseks delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt komisjonile. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)     Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on parem keskkonnakvaliteet ja inimeste tervis, saab paremini saavutada ELi kui liikmesriikide tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)     Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga tagada kõnealuse harta keskkonnakaitset käsitleva artikli 37 kohaldamine.

(20)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta[21] kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu selgitavat dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidet ning seeläbi vähendada heiteid õhku ja sellise heitega seotud võimalikke riske inimeste tervisele ja keskkonnale.

Artikkel 2 Reguleerimisala

(1)          Käesolevat direktiivi kohaldatakse põletusseadmetele, mille nimisoojusvõimsus on 1 MW või rohkem ning alla 50 MW (edaspidi „keskmise võimsusega põletusseadmed”), olenemata kasutatud kütuse liigist.

(2)          Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

(a) põletusseadmed, mis on hõlmatud direktiivi 2010/75/EL III või IV peatükiga;

(b) energiamõjuga tooted, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmeid, kui kõnealuste rakendusaktidega on sätestatud heite piirväärtused käesoleva direktiivi II lisas loetletud saasteainetele;

(c) põletusseadmed, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks kütmiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil töötlemiseks;

(d) järelpõletusseadmed, mis on mõeldud tööstusprotsessidest tuleneva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

(e) kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse sõidukite, laevade või õhusõidukite jõuseadmena;

(f) põletusseadmed, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009[22] kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmeid, kui kõnealustes rakendusaktides on sätestatud heite piirväärtused käesoleva direktiivi II lisas loetletud saasteainetele.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „heide” – põletusseadmest õhku eralduvad saasteained;

(2) „heite piirväärtus” – põletusseadmest õhku eralduvates heitgaasides sisalduva aine kogus, mis on lubatud õhku heita teatava ajavahemiku jooksul;

(3) „lämmastikoksiidid” (NOx) – lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid, väljendatuna lämmastikdioksiidina (NO2);

(4) „tahked osakesed” – mis tahes kuju, struktuuri või tihedusega osakesed, mis hajuvad gaasifaasis proovivõtukoha tingimustes ning mida võib koguda filtreerimise teel teatavatel tingimustel pärast analüüsitava representatiivse gaasiproovi võtmist ning mis jäävad filtrist ülesvoolu ja filtrile pärast kuivatamist teatavates tingimustes;

(5) „põletusseade” – kõik tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;

(6) „olemasolev põletusseade” – põletusseade, mis on võetud kasutusele enne [üks aasta pärast ülevõtmise kuupäeva];

(7) „uus põletusseade” – muu kui olemasolev põletusseade;

(8) „mootor” – gaasi-, diisel- või kahekütusemootor;

(9) „gaasimootor” – ottomootori põhimõttel ja sädesüütega töötav sisepõlemismootor;

(10) „diiselmootor” – diiselmootori põhimõttel ja survesüütega töötav sisepõlemismootor;

(11) „kahekütusemootor” – survesüütega sisepõlemismootor, mis töötab vedelkütuste põletamisel diiselmootori põhimõttel ja gaasikütuste põletamisel ottomootori põhimõttel;

(12) „gaasiturbiin” – pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist; see hõlmab nii avatud kui ka kombineeritud tsükliga gaasiturbiine ja koostootmisrežiimil gaasiturbiine, koos lisasüütega või ilma;

(13) „kütus” – kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid;

(14) „jäätmed” – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama;

(15) „biomass” – iga järgmine toode või jääde:

(a) tooted, mis koosnevad põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, mida saab kasutada kütusena neis sisalduva energia kasutamiseks;

(b) järgmised jäätmed:

(a) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed,

(b) toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

(c) värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse;

(d) korgijäätmed;

(e) puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;

(16) „töötunnid” – tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseadmest eraldub heide õhku;

(17) „käitaja“ – iga füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või haldab põletusseadet või kellele on siseriiklike õigusnormide kohaselt antud majanduslik otsustusõigus seadme tehnilise toimimise üle;

(18) „piirtase” – tase, mis on kehtestatud teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele ja/või kogu keskkonnale; piirtase tuleb saavutada teatava tähtaja jooksul ning hiljem ei tohi seda ületada, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ[23];

(19) „piirkond” – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on õhukvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks ise piiritlenud, nagu on sätestatud direktiivis 2008/50/EÜ.

Artikkel 4 Registreerimine

(1)          Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitatakse üksnes selliseid keskmise võimsusega põletusseadmeid, mille pädev asutus on registreerinud.

(2)          Registreerimise kord peab sisaldama vähemalt käitaja teadet pädevale asutusele, milles ta teatab keskmise võimsusega põletusseadme käitamisest või kavatsusest sellist seadet käitada.

(3)          Käitaja teade sisaldab iga keskmise võimsusega põletusseadme kohta vähemalt I lisas loetletud teavet.

(4)          Pädev asutus registreerib keskmise võimsusega põletusseadme ühe kuu jooksul pärast käitajalt teate saamist ning teatab sellest käitajale.

(5)          Olemasolevad keskmise võimsusega põletusseadmed võib vabastada lõikes 2 osutatud teatamise kohustusest tingimusel, et kogu lõikes 3 osutatud teave on esitatud pädevatele asutustele.

Nimetatud põletusseadmed registreeritakse [kolmteist kuud pärast ülevõtmise kuupäeva].

(6)          Pädeva asutuse register sisaldab iga keskmise võimsusega põletusseadme kohta vähemalt I lisas loetletud teavet, samuti kogu teavet, mis on saadud artikli 8 kohase seiretulemuste kontrollimise või artikli 7 kohase muude nõuetele vastavuse kontrollimise tulemusena.

Artikkel 5 Heite piirväärtused

(1)          Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL II peatüki sätteid, kohaldatakse II lisas sätestatud heite piirväärtusi vajaduse korral iga keskmise võimsusega põletusseadme suhtes eraldi.

(2)          Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi olemasolevast keskmise võimsusega põletusseadmest nimisoojusvõimsusega üle 5 MW eralduv vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heide õhku ületada II lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Alates 1. jaanuarist 2030 ei tohi olemasolevast keskmise võimsusega põletusseadmest nimisoojusvõimsusega kuni 5 MW eralduv vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heide õhku ületada II lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Liikmesriigid võivad vabastada II lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtuste järgimisest olemasolevad keskmise võimsusega põletusseadmed, mida käitatakse kuni 500 töötundi aastas. Sel juhul kohaldatakse tahkekütuseid põletavate seadmete suhtes tahkete osakeste heite piirväärtust 200 mg/Nm³.

(3)          Alates [1 aasta pärast ülevõtmise kuupäeva] ei tohi uuest keskmise võimsusega põletusseadmest eralduv vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heide õhku ületada II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Liikmesriigid võivad vabastada II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtuste järgimisest uued keskmise võimsusega põletusseadmed, mida käitatakse kuni 500 töötundi aastas. Sellisel juhul kohaldatakse tahkekütuseid põletavate seadmete suhtes tahkete osakeste heite piirväärtust 100 mg/Nm³.

(4)          Piirkondades, kus ei järgita direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud ELi õhukvaliteedi piirväärtusi, kohaldavad liikmesriigid iga sellise piirkonna keskmise võimsusega põletusseadme suhtes III lisas sätestatud võrdlusaluse väärtustel põhinevaid heite piirväärtusi või liikmesriikide kehtestatud rangemaid piirväärtusi, välja arvatud juhul, kui komisjonile tõendatakse, et selliste heite piirväärtuste kohaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud ning et direktiivi 2008/50/EÜ artikli 23 kohastesse õhukvaliteedi kavadesse on lisatud muud meetmed, millega tagatakse õhukvaliteedi piirväärtustest kinnipidamine.

(5)          Komisjon korraldab liikmesriikide ja sidusrühmadega võrdlusaluseid käsitleva teabevahetuse lõikes 4 osutatud rangemate heite piirväärtuste kehtestamiseks.

(6)          Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks teha erandi tavaliselt madala väävlisisaldusega kütust kasutava keskmise võimsusega põletusseadme puhul lõigetega 2 ja 3 ettenähtud vääveldioksiidiheite piirväärtustest kinnipidamise kohustusest, kui käitaja ei saa kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise puuduse tõttu katkenud.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimese lõigu alusel tehtud eranditest.

(7)          Pädev asutus võib teha erandi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud heite piirväärtuste järgimise kohustusest juhtudel, kui ainult gaaskütust kasutav keskmise võimsusega põletusseade peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ning mis seetõttu tuleks varustada sekundaarse saasteainete püüdeseadmega. Selline erand tehakse kõige rohkem kümneks päevaks, välja arvatud juhul, kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et pikem periood on põhjendatud.

Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest esimese lõigu kohaselt tehtud eranditest.

(8)          Kui keskmise võimsusega põletusseadmes kasutatakse samaaegselt kahte või enamat kütust, arvutatakse heite piirväärtus iga saasteaine kohta vastavalt järgmistele etappidele:

(a) võetakse igale üksikule kütusele vastav heite piirväärtus, nagu on sätestatud II lisas;

(b) määratakse kindlaks kütusele taandatud heite piirväärtus, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi iga kütusega saavutatava nimisoojusvõimsusega, ning korrutis jagatakse kõigi kütustega saavutatavate soojusvõimsuste summaga;

(c) liidetakse iga kütuse kohta arvutatud heite piirväärtused.

Artikkel 6 Heitkoguste seire ja püüdeseadmete käitamine

(1)          Liikmesriigid tagavad, et käitajad teostavad seiret heitkoguste üle vähemalt kooskõlas IV lisaga.

(2)          Mitut kütust kasutava keskmise võimsusega põletusseadme puhul teostatakse heitkoguste seiret sellise kütuse või kütusesegu põletamise ajal, mille heide on tõenäoliselt suurem, ning ajavahemikul, mis vastab tavapärastele töötingimustele.

(3)          Kõik seiretulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust heite piirväärtustele.

(4)          Selliste keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste järgimiseks sekundaarset saasteainete püüdeseadet, teostatakse pidevalt seiret kõnealuse püüdeseadme tõhusa toimimise üle ning selle tulemused märgitakse üles.

Artikkel 7 Vastavuskontroll

(1)          Liikmesriigid loovad keskmise võimsusega põletusseadmetega seotud keskkonnajärelevalve süsteemi või rakendavad muid meetmeid, et kontrollida vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

(2)          Keskmise võimsusega põletusseadmete käitajad annavad pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, mis võimaldab neil teha mis tahes kontrolli, külastada tegevuskohta, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaldamisel.

(3)          Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et keskmise võimsusega põletusseadmete käivitamise ja seiskamise ning mis tahes talitushäirete aeg oleks võimalikult lühike. Käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirest või rikkest.

(4)          Nõuetele mittevastavuse korral tagavad liikmesriigid, et:

(a) käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust;

(b) käitaja võtab viivitamata vajalikud meetmed, et taastada võimalikult kiiresti nõuetele vastavus;

(c) pädev asutus nõuab käitajalt selliste täiendavate asjakohaste meetmete võtmist, mida pädeva asutuse arvates on vaja nõuetele vastavuse taastamiseks.

Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik taastada, peatab pädev asutus seadme tööd ja tühistab selle registreeringu.

Artikkel 8 Seiretulemuste kontrollimine

(1)          Liikmesriigid tagavad, et ühegi kehtiva heite väärtuse puhul, mille üle teostatakse seiret vastavalt IV lisale, ei ületata II lisas sätestatud heite piirväärtusi.

(2)          Keskmise võimsusega põletusseadme käitaja säilitab järgmised andmed:

(a) ilma et see piiraks artikli 4 lõike 5 kohaldamist, tõendusmaterjal pädevale asutusele teate esitamise kohta;

(b) tõendusmaterjal pädeva asutuse tehtud registreerimise kohta;

(c) artikli 6 lõigetes 3 ja 4 osutatud seiretulemused;

(d) vajaduse korral andmed artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud töötundide kohta;

(e) andmed seadmes kasutatavate kütuste ning sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirete ja rikete kohta.

(3)          Lõikes 2 osutatud andmeid tuleb säilitada vähemalt kümme aastat.

(4)          Lõikes 2 loetletud andmed tehakse pädeva asutuse nõudmise korral talle kättesaadavaks, et tõendada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 9 Keskmise võimsusega põletusseadme muutmine

(1)          Käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest keskmise võimsusega põletusseadmes kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada kohaldatavate heite piirväärtuste saavutamist. Selline teade esitatakse vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist.

(2)          Pärast käitajalt lõike 1 kohase teate saamist, registreerib pädev asutus kõik sellised muudatused ühe kuu jooksul.

Artikkel 10 Juurdepääs teabele

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ,[24] teeb pädev asutus keskmise võimsusega põletusseadmete registri üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas internetis.

Artikkel 11 Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 12 Aruandlus

(1)          Liikmesriigid esitavad [kaks aastat pärast ülevõtmise kuupäeva] komisjonile kokkuvõtte I lisas loetletud andmetest ning prognoosi kõnealustest seadmetest eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste aastase koguheite kohta; seadmed rühmitatakse kütuseliikide ja võimsusklassi kaupa.

(2)          Liikmesriigid saadavad komisjonile vastavalt 1. oktoobriks 2026 ja 1. oktoobriks 2031 teise ja kolmanda aruande, mis sisaldavad ajakohastatud teavet lõikes 1 osutatud andmete kohta.

Esimese lõigu kohaselt koostatud aruanded sisaldavad kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta, kõiki meetmeid, mis on võetud selleks, et kontrollida, kas keskmise võimsusega põletusseadet käitatakse vastavalt käesolevale direktiivile, ning kõiki selleks võetud täitemeetmeid.

(3)          Komisjon teeb lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandluse jaoks liikmesriikidele kättesaadavaks elektroonilise aruandlusvahendi.

(4)          Komisjon esitab 12 kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist vastavalt lõigetele 1 ja 2 kokkuvõtva aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes arvesse artikli 5 lõigete 6 ja 7 ning artikli 10 kohaselt saadud teavet.

(5)          Teises kokkuvõtvas aruandes vaatab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise läbi, pöörates erilist tähelepanu vajadusele kehtestada III lisas sätestatud võrdlusalused kogu liitu hõlmavate heite piirväärtustena, ning vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanek.

(6)          Komisjoni abistab lõigete 3–5 kohaste kohustuste täitmisel Euroopa Keskkonnaamet.

Artikkel 13 Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga.

Artikkel 14 Delegeeritud volituste rakendamine

(1)          Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

(2)          Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt neli kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

(3)          Euroopa Parlament ja nõukogu võib artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

(4)          Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5)          Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15 Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, milles käsitletakse karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt [ülevõtmiskuupäev] ja teavitavad teda viivitamatult kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 16 Ülevõtmine

1.           Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kuupäev: 1,5 aastat pärast jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 17 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               COM(2012) 710 (final) [pärast vastuvõtmist: ELT L ..., ..., lk …]

[2]               COM (2013) xxx (final)

[3]               ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

[4]               ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

[5]               EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

[6]               Komisjoni teatis „EUROOPA 2020. AASTAL. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[7]               Komisjoni teatis „Kõigepealt mõtle väikestele” Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, KOM(2008) 394 lõplik, 25.6.2008.

[8]               http://ec.europa.eu/environment/air/review_air_policy.htm

[9]               ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsiooni protokoll hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (1999).

[10]             ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

[11]             ELT C ..., ..., lk …

[12]             ELT C ..., ..., lk …

[13]             Euroopa Parlamendi seisukoht XX/XX/XXXX (ELT C...,..., lk....) ja nõukogu seisukoht esimesel lugemisel, XX/XX/XXXX (ELT C...,..., lk...). Euroopa Parlamendi seisukoht XX/XX/XXXX (ELT C...,..., lk....) ja nõukogu otsus XX/XX/XXXX.

[14]             Euroopa parlamendi ja nõukogu otsus XXX/XXXX... ... ..., milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L..., ... ... ..., lk...).

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

[16]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta, EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

[18]             COM(2013) 286 final.

[19]             COM(2013) xxx final.

[20]             KOM(2005) 446 (lõplik).

[21]             ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1)

[23]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

[24]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

teatavate keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta

I LISA

Käitaja poolt pädevale asutusele esitatav teave

1. Keskmise võimsusega põletusseadme nimisoojusvõimsus (MW).

2. Keskmise võimsusega põletusseadme liik.

3. Kasutatud kütuste liik ja osakaal vastavalt II lisas sätestatud kütusekategooriatele.

4. Keskmise võimsusega põletusseadme käitamise alguskuupäev.

5. Tegevusvaldkond (NACE kood), kus keskmise võimsusega põletusseadet või seda kohaldavat käitist kasutatakse.

6. Keskmise põletusseadme eeldatav töötundide arv ning keskmine koormus.

7. Kohaldatavad heite piirväärtused ja käitaja allkirjaga kinnitus selle kohta, et seadet käitatakse vastavalt nendele piirväärtustele alates artiklis 5 sätestatud asjaomasest kuupäevast.

8. Juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõike 2 teist lõiku, käitaja allkirjaga kinnitus selle kohta, et seadet käitatakse kuni 300 tundi aastas.

9. Käitaja nimi ja registrijärgne asukoht ning paiksete keskmise võimsusega põletusseadmete puhul seadme asukoha aadress.

II LISA

Artikli 5 lõikes 1 osutatud heite piirväärtused

Kõik käesolevas lisas sätestatud heite piirväärtused määratakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa; seejuures võetakse parandusteguriga arvesse heitgaaside veesisaldust; tahkekütusel töötavate põletusseadmete puhul võetakse standarditud O2 sisalduseks 6 %, vedel- ja gaaskütusel töötavate põletusseadmete, v.a mootorite ja gaasiturbiinide puhul 3 % ning mootorite ja gaasiturbiinide puhul 15 %.

1. osa

Olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused

1. Keskmise võimsusega põletusseadmete, v.a mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtused (mg/ Nm³),

Saasteaine || Tahke biomass || Muud tahkekütused || Vedelkütused (v.a raske kütteõli) || Raske kütteõli || Maagaas || Gaaskütused (v. a maagaas)

SO2 || 200 || 400 || 170 || 350 || - || 35

NOX || 650 || 650 || 200 || 650 || 200 || 250

Tahked peenosakesed || 30(1) || 30 || 30 || 30 || - || -

(1) 45 mg/Nm3 seadmete puhul, mille soojusvõimsus on kuni 5 MW

2. Mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtused (mg/ Nm³)

Saasteaine || Käitise liik || Vedelkütused || Maagaas || Gaaskütused (v. a maagaas)

SO2 || Mootorid ja gaasiturbiinid || 60 || - || 15

NOX || Mootorid || 190 (1) || 190 (2) || 190 (2)

Gaasiturbiinid (3) || 200 || 150 || 200

Tahked peenosakesed || Mootorid ja gaasiturbiinid || 10 || - || -

(1) 1850 mg/Nm³ järgmistel juhtudel:

i) diiselmootorid, mida hakati ehitama enne 18. maid 2006;

ii) kahekütusemootorid vedelkütuse režiimil.

(2) 380 mg/Nm³ kahekütusemootorite puhul gaaskütuse režiimil.

(3) Heite piirväärtusi kohaldatakse üksnes koormusel üle 70 %.

2. osa

Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused

1. Keskmise võimsusega põletusseadmete, v.a mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtused (mg/ Nm³),

Saasteaine || Tahke biomass || Muud tahkekütused || Vedelkütused (v.a raske kütteõli) || Raske kütteõli || Maagaas || Gaaskütused (v. a maagaas)

SO2 || 200 || 400 || 170 || 350 || - || 35

NOX || 300 || 300 || 200 || 300 || 100 || 200

Tahked peenosakesed || 1.1. 20(1) || 20 || 20 || 20 || - || -

(1) 25 mg/Nm3 seadmete puhul, mille soojusvõimsus on kuni 5 MW

2. Mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtused (mg/ Nm³)

Saasteaine || Käitise liik || Vedelkütused || Maagaas || Gaaskütused (v. a maagaas)

SO2 || Mootorid ja gaasiturbiinid || 60 || - || 15

NOX || Mootorid || 190 (1) || 95 (2) || 190

Gaasiturbiinid (3) || 75 || 50 || 75

Tahked peenosakesed || Mootorid ja gaasiturbiinid || 10 || - || -

(1) 225 mg/Nm³ kahekütusemootorite puhul vedelkütuse režiimil.

(2) 190 mg/Nm³ kahekütusemootorite puhul gaaskütuse režiimil.

(3) Heite piirväärtusi kohaldatakse üksnes koormusel üle 70 %.

III LISA

Võrdlusalused artikli 5 lõikes 4 osutatud rangemate heite piirväärtuste kehtestamiseks

Kõik käesolevas lisas sätestatud heite piirväärtused määratakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa; seejuures võetakse parandusteguriga arvesse heitgaaside veesisaldust; tahkekütusel töötavate põletusseadmete puhul võetakse standarditud O2 sisalduseks 6 %, vedel- ja gaaskütusel töötavate põletusseadmete, v.a mootorite ja gaasiturbiinide puhul 3 % ning mootorite ja gaasiturbiinide puhul 15 %.

Keskmise võimsusega põletusseadmete, v.a mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtuste võrdlusalused (mg/ Nm³)

Saasteaine || Nimisoojusvõimsus (MW) || Tahke biomass || Muud tahkekütused || Vedelkütused || Maagaas || Gaaskütused (v. a maagaas)

NOX || 1–5 || 200 || 100 || 120 || 70 || 120

> 5–50 || 145 || 100 || 120 || 70 || 120

Tahked peenosakesed || 1–5 || 10 || 10 || 10 || - || -

> 5–50 || 5 || 5 || 5 || - || -

Mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtuste võrdlusalused (mg/ Nm³)

Saasteaine || Käitise liik || Vedelkütused || Maagaas || Gaaskütused (v. a maagaas)

NOX || Mootorid || 150 || 35 || 35

Gaasiturbiinid (1) || 50 || 20 || 50

(1) võrdlusalust kohaldatakse üksnes koormusel üle 70 %.

IV LISA

Heiteseire

1.         SO2, NOx ja tahkete osakeste perioodilist mõõtmist nõutakse vähemalt iga kolme aasta tagant keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on suurem kui 1 MW ja väiksem kui 20 MW, ning vähemalt kord aastas selliste keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on 20 MW või rohkem, kuid väiksem kui 50 MW.

2.         Mõõta tuleb üksnes selliste saasteainete sisaldust, millele on II lisas kehtestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks.

3.         Esimene mõõtmine tehakse kolme kuu jooksul pärast seadme registreerimist.

4.         Teise võimalusena võib peale punktis 1 osutatud SO2 mõõtmise kasutada SO2 heite määramiseks muid asjakohaseid meetodeid, mis on pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud.

5.         Saasteainete proovivõtu- ja analüüsimeetodid ja protsessiparameetrite mõõtmised, samuti kõikide punktis 4 osutatud alternatiivide kasutamine toimub CENi standardite kohaselt. CENi standardite puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.