52013PC0914

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

Horvaatia valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)       Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)       Nõukogu otsustas X jaanuaril 2014 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6, et Horvaatial on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(4)       Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[1] artiklile 3 on nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitusi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava tähtaja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele peaks nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõudma, et saavutataks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 2, millega täpsustatakse võlakriteeriumi nõuet, peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise perioodi viimaseks aastaks soovitatud eelarve-eesmärk lisaks tagama, et võla ja SKP suhte erinevus aluslepingu kohasest kontrollväärtusest 60 % SKPst väheneb komisjoni prognooside põhjal kahe aasta jooksul pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist nõutud määral.

(5)       Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt püsib valitsemissektori eelarvepuudujääk aastatel 2013-2015 üle kontrollväärtuse 3 % SKPst ning struktuurne eelarvepositsioon halveneb kogu prognoosiperioodi vältel veelgi, tõustes 4 %-lt SKPst 2013. aastal kuni peaaegu 6 % tasemeni SKPst 2015. aastal. Nimetatud suundumusi põhjustab peamiselt kasv kulude poolel, näiteks intressikulud, koos tulude alalaekumisega. Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosis ei võetud arvesse eelarve konsolideerimise programmi, mis kuulutati välja 2013. aasta septembris koos majandus- ja eelarvepoliitika suuniste avaldamisega, kuna teave konsolideerimispaketi aluseks olevate meetmete kohta oli väga piiratud. 2013. aasta teise paranduseelarve raames esitatud meetmed ning 14. novembril 2013 valitsuses vastu võetud ja parlamendile saadetud 2014. aasta eelarvekava ei mõjuta märkimisväärselt eelarvesuundumusi. Muutused, mis on komisjoni 2013. aasta sügisprognoosis esitatud valitsemissektori tulude ja kulude ning võla prognoosis ajakohastamise tulemusena toimunud, et kajastada selle avaldamisest saadik avalikuks tulnud uut teavet, on väga tagasihoidlikud. Läbivaadatud prognoosid moodustavad komisjoni uue baasstsenaariumi.

(6)       Mis puutub valitsemissektori võla suundumustesse, siis 2013. aasta paranduseelarve ning 2014. aasta eelarvekava kohaselt peaks kavandatav valitsemissektori võla suhe SKPsse ulatuma 2014. aasta lõpuks 62 %-ni ning suurenema veelgi 64 %-ni 2015. aastal ja 64¾ %-ni 2016. aastal. Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt ületab valitsemissektori võla suhe SKPsse aluslepingu kontrollväärtuse 2014. aastal, lähenedes 65 %-le ja suurenedes prognoosiperioodi jooksul veelgi. 2013. aasta sügisprognoosi ajakohastatud versiooni põhjal, mis sisaldab pärast prognoosi avaldamist avalikuks tulnud lisateavet, sealhulgas USA dollarites võlakirjade emissiooni 2013. aasta novembris, tõuseb valitsemissektori võla suhte kontrollväärtusest 60 % SKPst kõrgemale juba 2013. aastal.

(7)       Arvestades, et majanduse ja eelarve areng on väga ebakindel, tuleks korrigeerimise lõpuaastaks soovitatav eelarve-eesmärk kehtestada tasemel, mis jääb selgelt alla kontrollväärtuse, et tagada võla vähendamise sihttaseme saavutamine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse viimasel aastal.

(8)       Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1467/97 peaks ülemäärane eelarvepuudujääk olema kõrvaldatud puudujäägi kindlakstegemisele järgneval aastal, välja arvatud eriasjaolude korral. Selleks et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk kavakohaseks tähtajaks ehk 2015. aastaks ning tagada samal ajal võla vähendamise sihttaseme saavutamine, peaks struktuurne eelarvepositsioon paranema vähemalt 1,3 % SKPst nii 2014. kui ka 2015. aastal. See tooks kaasa märkimisväärse SKP languse ning raskendaks niigi pikaajalist ja sügavat majandussurutist. Määratav tähtaeg võib olla pikem, eriti võlakriteeriumil põhineva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse puhul, kui võlakriteeriumi täitmise raames nõutav valitsemissektori eelarvepuudujääk on märkimisväärselt madalam kui 3 % SKPst.

(9)       Seda arvesse võttes on põhjendatud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaja määramine 2016. aastaks. Selle pikendatud tähtaja korral eeldab usaldusväärne ja jätkusuutlik kohandamiskava, et Horvaatia saavutab valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgi 4,6 % SKPst 2014. aastal, 3,5 % SKPst 2015. aastal ja 2,7 % SKPst 2016. aastal, mis vastab struktuurse eelarvepositsiooni aastasele parandamisele 0,5 % SKPst 2014. aastal, 0,9 % SKPst 2015. aastal ja 0,7 % SKPst 2016. aastal, kui võtta aluseks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse stsenaarium. Kohandamiskava stsenaarium on koostatud komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi põhjal, mida on ajakohastatud, et võtta arvesse uut teavet, kaasa arvatud 2013. aasta paranduseelarvet ja 2014. aasta eelarvekava, ning seda on pikendatud kuni 2018. aastani, lähtudes tavapärastest eeldustest seoses SKP lõhe kõrvaldamise ning eelarve tundlikkusega majandustsükli suhtes. See kohandamiskava võimaldab vähendada valitsemissektori eelarve puudujäägi allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst 2016. aastaks, samal ajal tagades, et võla suhe SKPsse läheneb kontrollväärtusele 60 % rahuldava kiirusega, mis võimaldab täita valitsemissektori võla kriteeriumi. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse stsenaariumi kohaselt peaks Horvaatia eespool nimetatud struktuursete eesmärkide saavutamiseks võtma konsolideerimismeetmeid 2,3 % ulatuses SKPst 2014. aastal ning 1 % ulatuses SKPst 2015. ja 2016. aastal. Nende eesmärkide puhul on arvesse võetud ka vajadust korvata konsolideerimise negatiivne mõju majandustegevusele ning järelmõju riigi rahandusele.

(10)     Eelarve konsolideerimise meetmed peaksid kindlustama valitsemissektori eelarvepositsiooni püsiva paranemise ning tõstma samal ajal riigi rahanduse kvaliteeti. Selles suhtes annaksid eriti suurt kasu meetmed, mis seaksid prioriteediks majanduskasvu suurendavaid kulutusi ja investeeringuid, kaasa arvatud ELi ühtekuuluvus- ja struktuurifondide kaudu, tõhustaksid maksukuulekust ja tugevdaksid eelarveraamistikku.

(11)     Selleks et tagada tulemus, mis viiks kõige kindlamini majandusliku õitsenguni keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, peaksid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele kaasa aitama makrostruktuurilised reformid. Nimetatud meetmete eesmärk peaks olema majanduse kasvupotentsiaali tugevdamine paindlikuma tööturu loomise, ettevõtluskeskkonna parandamise ja avaliku halduse tõhususe suurendamise kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

(1) Horvaatia peaks kõrvaldama praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt 2016. aastaks.

(2) Horvaatia peaks saavutama valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgi 4,6 % SKPst 2014. aastal, 3,5 % SKPst 2015. aastal ja 2,7 % SKPst 2016. aastal, millele vastab struktuurse eelarvepositsiooni aastane parandamine 0,5 % SKPst 2014. aastal, 0,9 % SKPst 2015. aastal ja 0,7 % SKPst 2016. aastal.

(3) Horvaatia peaks täpsustama ja rangelt rakendama meetmeid, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2016. aastaks, ning kasutama kogu juhusliku kasumi eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

(4) Nõukogu määrab 30. aprilli 2014 tähtajaks, mil Horvaatia peaks võtma tõhusad meetmed ning esitama kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4a üksikasjaliku konsolideerimisstrateegia, mida kavatsetakse eesmärkide saavutamiseks kasutada; pärast seda peaksid ametiasutused esitama vähemalt iga kuue kuu järel aruande soovituste rakendamisel tehtud edusammudest, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on täielikult kõrvaldatud.

Lisaks sellele kutsub nõukogu Horvaatia ametiasutusi üles (i) kulud põhjalikult läbi vaatama eesmärgiga ratsionaliseerida kulutusi palkadele, sotsiaalkindlustusele ja toetustele ning pakkuda piisavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi majanduskasvu suurendavate kulutuste tegemiseks, kaasa arvatud ELi projektide kaasrahastamine; (ii) parandama veelgi maksukuulekust ja suurendama maksuhalduse tõhusust ning (iii) parandama riigi rahanduse institutsioonilist raamistikku, tõhustades muu hulgas mitmeaastast eelarvekavandamist, suurendades eelarvepoliitika komitee rolli ja sõltumatust ning tagades eelarve-eeskirjade täitmise. Peale selle kutsub nõukogu Horvaatia ametiasutusi üles viima ellu struktuurireforme, eelkõige tööturu paindlikkuse suurendamiseks ning ettevõtluskeskkonna ja avaliku halduse kvaliteedi parandamiseks, eesmärgiga kiirendada SKP potentsiaalset kasvu.

Käesolev soovitus on adresseeritud Horvaatia Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.