SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Üldine taust

Tollialaste õigusaktide rikkumise vastased meetmed on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ja tollikoostöö arendamiseks.

Tollialaste õigusaktide rikkumine võib toimuda mitmel viisil, näiteks kirjeldades valesti imporditud kaupa, et tasuda väiksemaid makse, või deklareerides valesti kauba päritolu, et hoida kõrvale dumpinguvastastest tollimaksudest ja/või vältida importi piiravaid kvantitatiivseid kvoote, või väärkasutades transiidisüsteemi, kui tegelikult imporditav kaup deklareeritakse transiitkaubana, et hoiduda kohaldatavatest tollimaksudest.

Sellise tollialaste õigusaktide rikkumise vastu võitlemiseks on vaja ulatuslikku teabevahetust nii liikmesriikide omavahelise kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö raames. Kuigi kõnealune koostöö on juba olnud edukas, on kindlaks tehtud mitu valdkonda, kus tuleb võtta täiendavaid meetmeid peamiselt seoses pettustevastase süsteemi toimimisega tollivaldkonnas ja tolli riskijuhtimise parandamisega liikmesriikide ja liidu tasandil[1].

1.2.        Õiguslik taust

Peamised õigusaktid, mida selles kontekstis tollialaste õigusaktide rikkumise suhtes kohaldatakse, on 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks ning nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta.

Määrusega (EÜ) nr 515/97 on reguleeritud tolliliiduga seotud küsimused, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt on ELi ainupädevusse kuuluv valdkond.

Nõukogu otsuses 2009/917/JSK käsitletakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud küsimusi, mis ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti j kohaselt on liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse kuuluv valdkond.

Selle põhjal lõi komisjon asjakohaste õigusaktide rakendamiseks IT-struktuuri – pettustevastase infosüsteemi (AFIS) –, mis hõlmab andmebaase  tolliküsimuste ning õiguskaitse valdkonnas tehtavat koostööd käsitlevate küsimuste kohta.

1.3.        Konkreetsed küsimused

1.3.1.     Vajadus tegeleda lünkadega olemasolevates tollipettuste avastamise süsteemides

ELis seaduslikult tegutsevad kauplejad peavad kinni pidama mitmesugustest tollimaksudest, maksudest, määradest ja kvantitatiivsetest piirangutest. Kõnealuste kulude vältimisest saadav rahaline kasu loob stiimuli panna toime selliseid pettusi nagu päritolu valesti deklareerimine, kauba valesti kirjeldamine ja transiidisüsteemi väärkasutamine. Pettuse oht on veelgi suurem seetõttu, et olemasolevaid tollipettuste avastamise süsteeme ei ole seni piisavalt arendatud ning imporditud kauba tegeliku päritolu kontrollimise võimalused on praegu piiratud. Eelkõige ei ole tolliametnikel võimalik kindlaks teha, kas kauba deklareeritud päritolu on kooskõlas kauba vedamiseks kasutatud konteineri läbitud marsruudiga. Konteinerite liikumist käsitlevat teavet (konteinerite saatekirjad) peetakse ülitähtsaks päritolu valesti deklareerimise juhtumite avastamiseks. Rahuldav ei ole ka praegune süsteem kauba valesti kirjeldamise kindlakstegemiseks. Kahtlaste juhtumite tuvastamisel lähtuvad tolliasutused teadetest, mida nad võivad saada mitmesugustest allikatest (näiteks teistelt tolliasutustelt või ettevõtjatelt), ja piiratud andmetel põhinevast riskianalüüsist. Sellise menetluse peamine puudus on asjaolu, et kontroll ei ole ikka veel piisavalt suunatud, sest see põhineb piiratud andmete analüüsimisel. Samuti esineb lünki transiidisüsteemi väärkasutamise avastamise mehhanismis. Transiitkauba kontrollimiseks praegu kasutatav menetlus koosneb dokumentide kontrollist ja füüsilisest kontrollist. Selliste meetodite tõhusus ja tulemuslikkus on aga piiratud olemasolevate vahenditega ning automaatseks riskianalüüsiks ja kontrolli suunamiseks kasutatavate andmete ulatuse ja kvaliteediga. Selleks et päritolu valesti deklareerimise, kauba valesti kirjeldamise ja transiidisüsteemi väärkasutamise juhtumitega tõhusalt tegeleda, on asjakohane kasutada automatiseeritud ja teaduslikke riskianalüüsi meetodeid kahtlaste saadetiste kindlakstegemiseks. Komisjon usub, et selliste meetodite rakendamine on tõhusam ja tulemuslikum siis, kui seda toetab kvaliteetsete ja õigeaegsete andmete kättesaadavus konteinerite saatekirjade, impordi, ekspordi ja transiidi kohta liikmesriikide ja ELi tasandil.

1.3.2.     Vajadus tõhustada tolli riskijuhtimist ja tarneahela turvalisust liikmesriikide ja ELi tasandil

Tunnistatakse vajadust kehtestada liidu tolliterritooriumile toodud ja sealt välja viidud kauba suhtes samaväärsel tasemel tollikontroll ning vajadust luua tervet liitu hõlmav riskijuhtimise raamistik ühise lähenemisviisi toetamiseks. Sellega seoses on määrusega (EÜ) nr 648/2005, millega muudetakse ühenduse tolliseadustikku, ette nähtud ühine riskijuhtimise raamistik, mida komisjon ja liikmesriigid on rakendanud. Oma teatises tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta[2] tegi komisjon kindlaks mitu strateegilist rakendamisega seotud probleemi. Eriti olulised on saabumiseelset julgeoleku- ja turvalisusriskide sõelumist käsitlevate andmete puudulikkusest ja kvaliteedist põhjustatud probleemid. Teatises on rõhutatud, et „esmatähtis on, et ettevõtjad esitaksid kvaliteetseid andmeid ja et need oleksid kättesaadavad”. Sellega seoses võib konteinerite saatekirjade kogumine ja nende hõlmamine saabumiseelsesse riskianalüüsi oluliselt toetada tarneahela turvalisust üldiselt ning komisjoni ja liikmesriikide tööd ühenduse tolliseadustiku artikli 4 lõikes 25 kindlaks määratud riskide, sealhulgas liidu turvalisust ja julgeolekut, rahvatervist, keskkonda või tarbijaid ohustavate riskide juhtimisel.

1.3.3.     Vajadus kõrvaldada OLAFi juurdlustes esinevad viivitused

E-tolli hiljutise kasutuselevõtmise tagajärjel säilitavad impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente (arve, päritolusertifikaat jne) ettevõtjad, mitte enam tolliasutused. Tähtis on see, et need dokumendid on sageli vajalikud OLAFile juurdluste läbiviimiseks. Praegu kasutatava menetluse kohaselt saadab OLAF kõnealuste dokumentide hankimiseks liikmesriikidele taotluse. Selline süsteem ei ole aga tõhus, sest liikmesriigid, nagu eespool märgitud, ei oma enam asjakohast teavet ja peavad seda enne komisjonile edastamist seega taotlema ettevõtjatelt. See toob kaasa suure ajakulu, enne kui dokumendid OLAFile kättesaadavaks tehakse. Õigusraamistikus puudub praegu säte, mida saaks kasutada OLAFi juurdlustega seotud menetluste kiirendamiseks.

1.3.4.     Vajadus selgitada võimalust piirata juurdepääsu andmetele

Pettustevastase infosüsteemi IT-süsteemi ei kasutata praegu piisavalt, sest liikmesriigid ei saa valida süsteemi sisestatava teabe võimalikke kasutajaid. Sellest tulenevalt ei ole liidu finantshuvide kaitse ja tollikoostöö optimaalne ning neis esineb ebavajalikke takistusi. Seega on vaja tehnilisi selgitusi selle kohta, et omaniku sisestatud andmed saab teha kättesaadavaks üksnes teatud kasutajatele. Määruse säte, millega andmete omanikel selgelt võimaldatakse piirata andmetele juurdepääsu konkreetsete kasutajate jaoks, suurendaks oluliselt teabevahetust ja parandaks veelgi võimalust tollipettusi ennetada, avastada ja uurida. Peale selle kaitstakse piiratud juurdepääsuga konfidentsiaalsust ja tõstetakse seeläbi süsteemi usaldusväärsuse taset. Võimalus varjata tundlikke andmeid suurendaks valmisolekut jagada teavet pettustevastases infosüsteemis. Lisaks võimaldaks piiratud juurdepääsu funktsioon komisjonil parandada andmehaldust, tehes võimalikuks seni üksnes vahetatud teabe säilitamise, ajakohastamise ja selles päringute tegemise.

1.3.5.     Vajadus sujuvama andmekaitsealase järelevalve järele

Kooskõlas praegu kehtivate õigusaktidega teostavad auditeid kaks eri asutust (st Euroopa Andmekaitseinspektor ja tolli ühine järelevalveasutus). On juhtumeid, kus kahe nimetatud asutuse vahelise kooskõlastamise puudumise tagajärjel esitatakse erinevaid soovitusi, mis toob kaasa vahendite ebatõhusa kasutamise komisjonis ja liikmesriikides. Rakendusprotsess pikeneb, sest järgida tuleb nii Euroopa Andmekaitseinspektori kui ka tolli ühise järelevalveasutuse soovitusi. See põhjustab ebatõhusust ja tekitab lisakulusid seoses aja ja vahenditega. Soovituste täitmine võib jätkuda isegi aasta möödumisel auditi toimumisest. Seepärast on vajalik tihedam koostöö kahe järelevalveasutuse vahel.

Teine andmekaitsevaldkonna küsimus, mida tuleb täiendavalt selgitada, on vastutus tehniliste süsteemide eest, mille komisjon on loonud määruse (EÜ) nr 515/97 alusel. Praegu pakub komisjon liikmesriikidele tehniliste süsteemide kaudu tehnilist abi, koolitust, teavitustegevust ja muud tegevusalast toetust. Vastutus kõnealuste tehniliste süsteemide andmekaitsealase järelevalve eest ei ole aga konkreetselt määratud. Seepärast on ettepanekus selgitatud Euroopa Andmekaitseinspektori pädevust.

1.3.6.     Vajadus selgitada vastastikuse abistamise raames kogutud asitõendite vastuvõetavust

Praegu ei soovi liikmesriikide prokurörid kasutada vastastikuse abistamise kanalite kaudu saadud dokumente asitõenditena kriminaalmenetluses, sest määruse (EÜ) nr 515/97 sätted ei ole sellise võimaluse küsimuses piisavalt selged. See toob paratamatult kaasa viivitusi liikmesriikide kriminaalmenetlustes või võib isegi põhjustada kohtuasja läbivaatamata jätmise selle aegumise tõttu. Tähtis on see, et see kahjustab ka õiguskindluse põhimõtet, sest määruse (EÜ) nr 515/97 vastavaid sätteid tõlgendatakse erinevalt. Ilmselt on vajalik selgitada, et prokurörid võivad vastastikuse abistamise teel saadud asitõendeid liikmesriikide kriminaalmenetlustes kasutada. Ettepanek ei kohusta liikmesriikide kohtuid selliseid asitõendeid automaatselt heaks kiitma, sest need peavad jätkuvalt vastama liikmesriigi menetluseeskirjadele.

1.3.7.     Euroopa Prokuratuur

Hiljuti tegi komisjon ettepaneku asutada Euroopa Prokuratuur[3]. Võttes arvesse sellega seotud muudatusi liidu finantshuve mõjutavate kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel, peaks komisjon hindama vajadust praegu kehtiv määrus pärast Euroopa Prokuratuuri loomist läbi vaadata. Sel juhul peavad kõik riikide ametiasutused ning kõik liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused viivitamata teavitama Euroopa Prokuratuuri igasugusest käitumisest, mille näol võib olla tegemist tema pädevusse kuuluva rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitleva määruse eelnõuga on Euroopa Prokuratuuril juurdepääs andmebaasidele, mida komisjon või liikmesriigid asjaomase määruse alusel haldavad.

1.4.        Kavandatav lahendus

Eespool kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks tundub olevat vajalik määrust (EÜ) nr 515/97 muuta.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Sidusrühmadega konsulteerimine

Komisjon konsulteeris sidusrühmadega mitmel korral ja on esitatud märkusi arvesse võtnud.

2.1.1.     Liikmesriikide tolliasutused

2012. aasta veebruaris konsulteeriti liikmesriikidega küsimustiku teel. Liikmesriigid väljendasid vajadust pääseda juurde tollialastele andmetele (impordi, transiidi ja ekspordi kohta), mis käsitlevad tehinguid teises liikmesriigis, ja seda, et teavet konteinerite liikumise kohta peetakse kasulikuks. Ühtlasi esitasid nad oma seisukohad selle kohta, milline on nende arvates parim viis sellise teabe kogumiseks, säilitamiseks ja analüüsimiseks.

2012. aasta mais korraldas komisjon konverentsi, et saada liikmesriikide ekspertidelt tagasisidet ja soovitusi nii pettustevastase infosüsteemi üldise toimimise kui ka määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamise ja väljavaadete kohta. Konverents koosnes plenaaristungist ja neljast konkreetsest tööseminarist, kus käsitleti õigusküsimusi, ühiseid tollioperatsioone, rakendusi ning pettustevastase infosüsteemi praegusi tehnilisi ja IT-turvalisusega seotud tahke ja edasist arengut.

Komisjon konsulteeris mitmel korral määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 43 alusel loodud vastastikuse abistamise komiteega, mis koosneb vastastikuse haldusabi küsimuste eest vastutavatest liikmesriikide esindajatest. Hiljutised vestlused toimusid 24. mai 2012. aasta ja 25. septembri 2012. aasta kohtumistel.

2.1.2.     Laevandusettevõtjad – Maailma Laevandusnõukogu

15. märtsil 2012 toimus ulatuslik konsultatsioon laevandussektoriga, kus osalesid erasektori ettevõtjad ja Maailma Laevandusnõukogu[4]. Konsultatsiooni eesmärk oli teavitada ettevõtjaid kavandatud algatusest ja saada neilt komisjoni jaoks tagasisidet konteinerite saatekirju käsitlevate sätete kohta. Komisjon pakkus selles valdkonnas välja ka katseprojekti. Aruteludes keskenduti selliste andmete liikidele, mida konteinerite vedajad peavad komisjonile esitama, ning sellele, kuidas seda tuleks teha, aga ka teabe edastamise meetoditele jne. Komisjon tegi kõik endast oleneva, et kaasata tööstusharu ettevalmistustesse ja tagada seeläbi oma ettepaneku hõlbus rakendamine.

Peale selle toimus komisjoni ja Maailma Laevandusnõukogu esindajate vahel mitu kohtumist.

Kõnealuste konsultatsioonide põhjal tehti kindlaks see, millist liiki teavet ettevõtjad peavad esitama. Kõige kulutasuvam meetod teabe esitamiseks on üldine teavitamine, st igapäevaselt esitatavad andmed konteinerite igasuguse liikumise kohta. Teise võimalusena võivad ettevõtjad esitada andmeid valikuliselt. Ülejäänud edastamisvõimalusi tuleb täiendavalt täpsustada.

Laevandussektor on rõhutanud vajadust tagada, et ettevõtjate esitatavad andmed tuleb edastada ainult ühel korral. Seejärel peaks komisjon vastutama selle eest, et asjaomased andmed esitatakse rahvusvahelistele ja/või Euroopa institutsioonidele ning liikmesriikidele nendel eesmärkidel, milleks andmebaas on loodud.

2.1.3.     Andmekaitse järelevalveasutused

Ettepaneku koostamise käigus korraldati 2012. aasta mais ja juunis kohtumised Euroopa andmekaitseinspektori ja tolli ühise järelevalveasutusega.

2.2.        Mõju hindamine

Komisjon hindas poliitikavalikute mõju, võttes arvesse huvitatud isikutega toimunud konsultatsioone. Järeldati, et määruse peamiste muudatustega taotletakse muu hulgas järgmisi lahendusi.

· Selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda kauba päritolu valesti deklareerimisega seotud tollipettuste vastu konteinerite saatekirjade kaudu, mille avamerel tegutsevad laevandusettevõtjad esitavad komisjonile. Soovitatav viis andmete esitamiseks on üldine teavitamine, millega ei kaasne peaaegu mingeid kulusid. Võimalik on ka alternatiivne andmete esitamise meetod.

· Selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda kauba valesti kirjeldamisega seotud tollipettuste vastu, luues keskse impordi- ja ekspordiandmeid sisaldava andmebaasi. Kõnealuste andmete esitamiseks tuleb luua õiguslik alus. Selle meetmega ei kaasne liikmesriikide jaoks mingeid lisakulusid, sest nõutav teave on juba elektroonilisel kujul olemas vastavates andmebaasides, mida haldab komisjon. Seepärast on vaja üksnes liikmesriikide nõusolekut andmete kopeerimiseks.

· Selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste vastu, luues transiidiandmete keskse teabehoidla.

· OLAFi juurdluste kiirendamine, võimaldades otsest juurdepääsu impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavatele dokumentidele. Prognoositud kulud erasektori ettevõtjatele peaaegu puuduvad, sest asjaomane kohustus juba kehtib (äriühingutelt nõutakse vastavate dokumentide säilitamist nii liikmesriikide õigusaktide kui ka tolliseadustikuga). Oluline on see, et OLAFi juurdluste jaoks vajalike taotluste arv, mis ettevõtjatele esitatakse, on ootuste kohaselt väga väike (mõni juhtum aastas).

Mõjuhinnangus järeldati, et välja pakutud valikuvõimalused on kooskõlas põhiõigustega. Sellega seoses on tähtis märkida, et kavandatav konteinerite saatekirjade andmebaas ei sisalda isikuandmeid. Impordi-, ekspordi- ja transiiditeabe andmebaasid sisaldavad ka isikuandmeid, mille kaitse üle teostab järelevalvet Euroopa andmekaitseinspektor vastavalt juba kohaldatavatele normidele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 515/97.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Ettepanek määruse (EÜ) nr 515/97 muutmiseks peaks tuginema ELi toimimise lepingu artiklitele 33 ja 325.

ELi toimimise lepingu artikliga 33 luuakse alus suurema osa tolliasutuste vahelise ning tolliasutuste ja komisjoni vahelise tollikoostöö eesmärgil toimuva teabevahetuse hõlmamiseks. ELi toimimise lepingu artiklis 325 on sätestatud ELi pädevus võtta vajalikke meetmeid selleks, et ennetada kelmusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, mis toimivad „tõkestavalt”, ning nende vastu võidelda. ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikega 4 ja artikliga 33 on ette nähtud seadusandlik menetlus vajalike meetmete vastuvõtmiseks, pidades silmas tõhusa ja võrdväärse kaitse võimaldamist.

3.2.        Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja põhiõiguste austamine

3.2.1.     Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Vajadus vastastikust haldusabi ja tollikoostööd käsitlevate ELi tasandi õigusaktide järele tuleneb järgmistest asjaoludest.

· Euroopa seadusandja on juba tunnistanud vajadust vastastikust haldusabi ja tollikoostööd käsitlevate ELi tasandi õigusaktide järele määruse (EÜ) nr 515/97 ja nõukogu otsuse 2009/917/JSK vastuvõtmisega.

· Tunnistatakse, et paljud tollialased riskid esinevad rahvusvahelisel tasandil. Ebaseaduslikud tarneahelad suudavad kiiresti kohaneda teatavas sisenemispunktis riskijuhtimise alal tehtud täiustustega ning koonduda muudesse punktidesse, kus kaitse tase on madalam. ELi tasandi meetmed on vajalikud selleks, et tagada välispiiri kõikides punktides võrdväärne kaitse tolliriskide eest, nagu on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 648/2005.

· Arvestades seda, et kaubandus on üleilmne, ei suuda liikmesriigid üksinda tõhusalt jälgida, avastada ja leevendada tollialaste õigusaktide rikkumisega seotud riske ja muid tolliriske ning täiendavad ELi tasandi meetmed hõlbustaksid oluliselt liikmesriikide tööd juurdluste läbiviimisel, eelkõige selliste juhtumite puhul, millega kaasneb kauba piiriülene transiit. Tollikoostöö valdkonnas ELi tasandil tegevuse korraldamine annaks märgatavat lisaväärtust tänu sidusale lähenemisviisile ja meetmete kooskõlastamisele.

· ELil on rikkumiste ennetamise ja tolliliidu valdkondades ainupädevus.

· Kaubandusega seotud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide põhjal on selge, et konteinerite saatekirjade ühtse keskse esitamisega kaasnevad väiksemad kulud kui nende esitamisega üksnes liikmesriigile, mille kaudu konteiner liidu tolliterritooriumile siseneb või sealt lahkub.

· ELil on parem võimalus sellist kollektiivset meedet juhtida, sest tal on juba vajalikud kogemused, süsteemid ja eriteadmised, et tagada andmete kiire ja kulutasuv kogumine, edastamine ja jagamine.

· Liikmesriikide tolliasutused ei suuda üksinda tõhusalt teavet jagada ega pidada mõistlike kuludega laiaulatuslikku võitust tollialaste õigusaktide rikkumise ja muude tolliriskide vastu. ELile ja selle liikmesriikidele ohtu kujutavate tolliriskide analüüsimiseks vajalike andmete süsteemne kogumine oleks 28 eraldi liikmesriigi jaoks ebaproportsionaalne jõupingutus ning seda saaks tõhusamalt ja tulemuslikumalt saavutada ELi tasandi meetmetega.

Seega saab järeldada, et ELi meetmed käesolevas määruses pettuste ja muude tolliriskide vastu võitlemise eesmärgil kindlaks tehtud andmete kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks ning nende liikmesriikidele kättesaadavaks tegemiseks on vajalikud ja proportsionaalsed asjaomaste riskide laadi ja ulatusega ning vastavad subsidiaarsuse põhimõttele.

3.2.2.     Seos põhiõigustega

Käesolev algatus on seotud eelkõige isikuandmete kaitse põhiõigusega. Kõnealune õigus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 ja ELi toimimise lepingu artiklis 16, tuginedes direktiivile 95/46/EÜ, aga ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8.

Isikuandmete kaitse õiguste austamist on määruses (EÜ) nr 515/97 ja nõukogu otsuses 2009/917/JSK juba nõuetekohaselt arvesse võetud rangete eeskirjade kaudu, mis käsitlevad andmete sisu ulatust, andmete säilitamist ja andmekaitse üle teostatavat järelevalvet. Sellega seoses on oluline märkida, et kavandatav konteinerite saatekirjade andmebaas ei sisalda isikuandmeid. Impordi-, ekspordi- ja transiiditeabe andmebaasid sisaldavad ka isikuandmeid, mille kaitse üle teostab järelevalvet Euroopa andmekaitseinspektor vastavalt juba kohaldatavatele normidele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 515/97.

3.2.3.     Lisaväärtus

ELi tasandil kavandatud meede parandaks oluliselt tollipettuste avastamist, uurimist ja ennetamist, suurendades teabevahetust ja kättesaadavaid tõendeid ning tõhustades kehtestatud süsteemi toimimist, muutes meetme seeläbi tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ühtlasi suurendaks see märgatavalt ELi suutlikkust teha kindlaks ja leevendada liidu tolliseadustiku artikli 4 lõikes 25 tuvastatud riske, sealhulgas liidu turvalisust ja julgeolekut, rahvatervist, keskkonda ja tarbijaid ohustavaid riske. Sellest tulenevalt tugevdatakse kavandatud meetmega liidu finantshuvide kaitset, parandatakse riskijuhtimist ja soodustatakse veelgi tollikoostööd.

Täieliku kasu saamiseks tagab komisjon, et konteinerite saatekirjade, transiidi-, impordi- ja ekspordiandmeid sisaldavate tulevaste andmebaaside ja sellealase teabe juhtimine ja haldamine on komisjoni talituste vahel määruses osutatud eesmärkidel ametlikult jagatud. Komisjon tagab, et andmebaase saab sujuvalt kasutada komisjoni ja liikmesriikide riskijuhtimisealases tegevuses, sealhulgas süsteemseks reaalajas saabumiseelseks ja -järgseks riskianalüüsiks. Tegevuse juhtimise ning andmekaitse ja turvalisusega seotud vastutuse määramise kooskõlastamiseks luuakse nõuetekohane talitustevaheline juhtimisstruktuur.

3.3.        Vahendi valik

Kavandatav vahend on määrus, mis vastab muudetavale vahendile.

3.4.        Erisätted

3.4.1.     Mõisted – artikkel 2

Tollialaste õigusaktide mõiste määratlust ajakohastatakse, et viia terminid tollivaldkonnaga kooskõlla; täpsemalt lisatakse viide kaupade sissetoomisele ja väljaviimisele. Esitatakse rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate teenuseosutajate määratlus, et selgitada, kelle suhtes artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustusi kohaldatakse.

3.4.2.     Tõendite vastuvõetavus – artikkel 12

Artikli 12 kavandatud muudatuse eesmärk on kaotada praegu esinev õiguslik ebakindlus seoses vastastikuse abistamise raames kogutud teabe võimaliku kasutamisega asitõenditena liikmesriikide kriminaalmenetlustes.

3.4.3.     Konteinerite liikumist käsitlev teave – artikkel 18a ja uued artiklid 18c, 18d, 18e ja 18f

Määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a on sätestatud andmehoidla loomine, et koguda ja analüüsida andmeid konteinerite liikumise kohta. Nimetatud artikli sõnastusega ei kohustata aga asjaomaseid ettevõtjaid (st veoettevõtjaid) esitama komisjonile andmehoidlasse kantavat teavet (st konteinerite saatekirju). Sellest tulenevalt on komisjon küll katsetanud sellise andmehoidla tõhusust ja analüüsisüsteemi kvaliteet on tõendatud, kuid andmehoidla maht on vajalike andmete ebapiisava kättesaadavuse tõttu piiratud.

Kavandatud muudatuste eesmärk on tagada vajalike andmete esitamine, kehtestades uues artiklis 18c asjakohastele teenuseosutajatele kohustuse kõnealust teavet esitada. Selline teave võib oluliselt toetada võitlust mitut liiki tollipettuste, sealhulgas päritolu valesti deklareerimise vastu, ning ühenduse tolliseadustiku artikli 4 lõikes 25 kindlaks määratud muude tolliriskide juhtimist.

Artiklis 18d on täpsustatud, et konteinerite puhul, mida kavatsetakse tuua liidu tolliterritooriumile, on andmete esitamine piiratud ajaga, mil konteiner on tühi. Praktikas tähendab see seda, et veoettevõtjad peavad esitama ELi imporditud konteinerite saatekirjad alates viimasest hetkest, mil konteiner oli enne liidu tolliterritooriumile toomist tühi, kuni hetkeni, mil konteiner on pärast liidu tolliterritooriumilt väljaviimist uuesti tühi. Liidu tolliterritooriumilt väljaviidavate konteinerite puhul on andmete esitamise aeg piiratud hetkega, mil teatatakse, et konteiner on väljaspool liidu tolliterritooriumi tühi. Kui täpset aega, mil konteiner on tühi, ei ole võimalik kindlaks määrata, võivad veoettevõtjad esitada konteinerite saatekirjad vastavalt järgmistele ajavahemikele:

(a) konteinerite puhul, mis on kavas liidu tolliterritooriumile tuua: kolm kuud enne liidu tolliterritooriumile sissetoomist ja üks kuu pärast liidu tolliterritooriumile sissetoomist või ELi-välisesse sihtkohta jõudmise ajal (olenevalt sellest, kumb toimub enne);

(b) liidu tolliterritooriumilt väljaviidavate konteinerite puhul: kolme kuu jooksul pärast seda, kui konteiner on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Ilma et see piiraks käimasoleva analüüsi tulemusi, võib ette näha, et tulevaste delegeeritud õigusaktide põhielemendid on järgmised.

Artikli 18f lõikes 1 kavandatud delegeeritud õigusaktis sätestatakse muu hulgas täpsed sündmused, mille puhul tuleb konteineri saatekirjad komisjonile esitada. Need võivad hõlmata järgmist: broneeringu kinnitamine, peale- või mahalaadimisrajatisse saabumine, peale- või mahalaadimisrajatisest lahkumine, transpordivahendile laadimine või sealt mahalaadimine, korraldus täitmise või tühjendamise kohta, kinnitus täitmise või tühjendamise kohta, terminalisisene liikumine, kontroll terminali väravas ja suurematele remonditöödele saatmine.

Seoses andmete edastamise sagedusega peab iga veoettevõtja valima järgmiste vahel:

(a) esitama igapäevaselt kõik uued konteinerite saatekirjad, mis on koostatud või kogutud veoettevõtja elektroonilises jälgimissüsteemis viimase 24 tunni jooksul, olenemata sellest, kas saatekirjad käsitlevad konteinereid, mis on kavas tuua liidu tolliterritooriumile ja/või viia sealt välja või mitte (nn üldine teavitamine), või

(b) esitama igapäevaselt veoettevõtja elektroonilises jälgimissüsteemis viimase 24 tunni jooksul koostatud või kogutud saatekirjad konkreetselt selliste konteinerite kohta (olenemata sellest, kas konteiner on täis või mitte), mis on kavas tuua liidu tolliterritooriumile ja/või viia sealt välja.

Delegeeritud õigusaktidega määratakse kindlaks ka konteinerite saatekirjade minimaalsed andmeelemendid. Konteinerite saatekirjade vorm ja nende edastamise meetodid määratakse kindlaks rakendusaktidega.

3.4.4.     Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmed – uus artikkel 18g

Suunatuma kontrolli saavutamiseks ja tollipettustevastase võitluse tõhususe suurendamiseks on kavas kehtestada õiguslik alus impordi- ja ekspordiandmete töötlemiseks.

Seoses transiidiandmetega kehtestati 2011. aastal komisjoni ja liikmesriikide vaheline pettustevastast transiiditeabesüsteemi käsitlev halduskokkulepe[5]. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt saab OLAF automaatselt teavet transiitkaupade liikumise kohta. OLAF analüüsib kõnealuseid andmeid ja esitab aruandeid, mida korrapäraselt jagatakse liikmesriikide ja huvi tundvate komisjoni talitustega. Tunnistades küll komisjoni jõupingutusi, on mitu liikmesriiki arvamusel, et komisjon peaks määratlema selleks tegevuseks selge õigusliku aluse, millega asendatakse praegu kehtiv kokkulepe. Ettepanekuga luuakse nõuetekohane õiguslik alus. Sellega ei tekitata liikmesriikidele täiendavat aruandluskoormust, sest liikmesriikide vahel juba levitatakse ja vahetatakse elektroonilisi andmeid komisjoni hallatava elektroonilise süsteemi kaudu. Ettepanek hõlmab komisjoni hallatavatest süsteemidest pärit andmete dubleerimist ja analüüsimist, et saada jälile pettusejuhtumitele ja luua mustrid, mis oleksid kasulikud võimalike tollipettuste kindlakstegemiseks ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmiseks. Kavandatavat andmebaasi saaksid kasutada komisjon ja liikmesriikide tolliasutused. Kõnealuse andmehoidla puhul on vastutav töötleja komisjon.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 13 lõikega 2 nõutakse, et tollikontroll, välja arvatud pisteline kontroll, põhineb riskianalüüsil ja selles kasutatakse automatiseeritud andmetöötluse meetodeid, ning nähakse sellega seoses ette ühise riskijuhtimise raamistiku loomine. Artikli 4 lõikes 25 on määratletud asjaomased riskid ning artikli 4 lõikes 26 on sätestatud, et riskijuhtimisega seotud tegevus hõlmab „rahvusvahelistel, ühenduse ja siseriiklikel allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja informatsiooni kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine”. Seepärast on asjakohane tagada, et kogutud andmeid on võimalik kasutada kõikide tolliriskide juhtimiseks, ning näha ette, et sobilikel asjaoludel on need sel eesmärgil kättesaadavad asjakohastele ELi ja liikmesriikide tasandi asutustele.

3.4.5.     Tõendavad dokumendid – uus artikkel 18h

Juhul kui OLAF vajab oma juurdlustes tollialaseid tõendavaid dokumente, ei saa ta neid taotleda otse ettevõtjatelt, vaid neid peavad vahendama riikide ametiasutused. See tekitab juurdlustes viivitusi ja põhjustab sageli juurdluste läbikukkumise nende aegumise tõttu. See on eriti probleemne tolliga seotud juhtumite puhul, mille suhtes kohaldatakse kolme aasta pikkust piirangut. Alates 1. jaanuarist 2011 on olukord seoses e-tolli kehtestamisega halvenenud, sest enam ei säilita impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente (arved, päritolusertifikaadid jne) tolliasutused, vaid ettevõtjad.

Juurdlusmenetluste kiirendamiseks on kavandatud uus säte, et anda komisjonile volitused saada määrusel (EÜ) nr 515/97 põhinevate juurdlustega seotud eesmärkidel impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavad dokumendid otse erasektori ettevõtjatelt.

3.4.6.     Piiratud juurdepääs andmetele ja asutuste nimekirjade avaldamine – artiklid 29 ja 30

Eelduste kohaselt muudab andmete potentsiaalsete kasutajate valimise (andmete piiratud juurdepääsu) võimaluse kehtestamine andmebaaside kasutamise liikmesriikide poolt oluliselt ulatuslikumaks ja suurendab seeläbi tõhusust. Seepärast on tehtud ettepanek artiklit 29 vastavalt muuta. Kavandatud muudatus hõlmab ka artiklites 29 ja 30 nimetatud asjakohaste asutuste ajakohastatud nimekirjade paindlikumat avaldamist.

3.4.7.     Andmekaitse – artiklid 18b, 33, 37 ja 38

Andmekaitse-eeskirjade üle järelevalve teostamise keerukus tuleneb tolliinfosüsteemi kahetisest õiguslikust ülesehitusest, mis hõlmab määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 37 lõike 3 punkti a ja nõukogu otsuse 2009/917/JSK artikli 25 lõiget 2, kajastades Lissaboni lepingu eelset struktuuri. Seega on loodud kaks eraldi organit: tolli ühine järelevalveasutus ja Euroopa Andmekaitseinspektor tagavad andmekaitse-eeskirjade rakendamise kooskõlas õigusaktidega. Ent kuna soovitusi kohaldatakse IT-süsteemi mõlema osa suhtes, on mitmesuguste arvamuste ja soovituste rakendamine ilmselgelt keeruline. See tekitab liigset vahendite kasutamist.

Nimetatud probleemi lahendamiseks sisaldab ettepanek sätet, millega püütakse lihtsustada ja ühtlustada mõlema süsteemi suhtes kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade üle teostatava järelevalve eeskirju. Eesmärk on tagada järelevalvemenetluse käigus sidusus ning õhutada kasutama ühiseid auditeid, mille põhjal koostatakse ühised aruanded.

Lisaks on ettepanekus selgitatud, et Euroopa andmekaitseinspektor vastutab komisjoni poolt käesoleva määruse alusel loodud tehniliste süsteemide andmekaitsealase järelevalve eest.

Ühtlasi kehtestatakse ettepanekuga tolliinfosüsteemis salvestatud andmete suhtes maksimaalselt kümne aasta pikkune säilitamisaeg ja sätestatakse peale selle, et juhul kui isikuandmete säilitamise periood on pikem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa andmekaitseinspektorit.

Andmekaitset reguleerivate eeskirjade kaitsmiseks kehtestatakse artiklis 38 töötlemise turvalisust käsitlev erisäte.

3.4.8.     Kooskõla Lissaboni lepinguga – artikli 23 lõige 4, artikli 25 lõige 1, artikkel 33, artikkel 38, artikkel 43 ja artikkel 43a

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 515/97 suurem kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepinguga, võetakse kavandatud muudatuses arvesse vajalikke kohandusi seoses komisjonile delegeeritud volituste (ELi toimimise lepingu artikkel 290) või rakendusvolituste (ELi toimimise lepingu artikkel 291) andmisega.

3.5.        Jõustumine

Kavandatud artikli 18c lõikes 1 kehtestatakse rahvusvahelises ahelas tegutsevate avaliku või erasektori ettevõtjate kohustus esitada komisjonile andmeid konteinerite liikumise kohta. Arvestades seda, et kõnealune säte võib olla vastuolus ettevõtjate ja nende klientide vaheliste lepinguliste kohustustega seoses andmete avalikustamata jätmise ja konfidentsiaalsusega, on jõustumist käsitleva sättega ette nähtud sobilik üleminekuperiood, mille jooksul veoettevõtjad peaksid muudetud määruse järgimiseks pidama uusi läbirääkimisi oma eraõiguslike lepingute üle.

4.           MÕJU EELARVELE

Eelarvevahendid on seotud peamiselt olemasoleva pettustevastase infosüsteemi kasutuses hoidmisest ja täiendavast arendamisest tulenevate IT-kuludega. Käesoleva ettepaneku rakendamisega seotud kulusid käsitletakse mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis kehtiva prognoosi raames ja seepärast ei ole eelarveeraldiste täiendav taotlemine vajalik. Ettepaneku üldkulud on võrreldavad varasemate perioodide omadega ja neid käsitatakse üksnes korduvate kulude jätkuna. Käesoleva ettepanekuga seotud eelarveareng on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

2013/0410 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

olles konsulteerinud kontrollikojaga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Tagamaks, et määrus (EÜ) nr 515/97 hõlmab kaupade igasugust liikumist seoses liidu tolliterritooriumiga, on asjakohane selgitada tollialaste õigusaktide määratlust kaupade sissetoomise ja väljaviimise mõiste osas.

(2)       Selleks et veelgi tõhustada haldus- ja kriminaalmenetlusi eeskirjade eiramiste käsitlemiseks, on vaja tagada, et vastastikuse abistamise teel saadud asitõendeid peetakse taotluse esitanud asutuse liikmesriigi haldus- ja kohtuasutustes toimuvates menetlustes vastuvõetavaks.

(3)       Komisjoni teatises tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta (COM(2012) 793) tunnistatakse pakilist vajadust muuta kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks andmed, mida kasutatakse saabumiseelses riskianalüüsis, eelkõige liikmesriikide ja ELi tasandil esinevate julgeoleku- ja turvalisusriskide tõhusaks kindlakstegemiseks ja leevendamiseks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 13 lõike 2 alusel kehtestatud ühises riskijuhtimise raamistikus. Konteinerite liikumist käsitlevate andmete hõlmamine saabumiseelsesse riskijuhtimisse parandab oluliselt tarneahela läbipaistvust ning suurendab märgatavalt ELi ja liikmesriikide suutlikkust suunata kontrollimisele suuremat riski kujutavad kaubasaadetised, hõlbustades samal ajal seaduslikku kauplemist.

(4)       Selguse, järjepidevuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja konkreetsemalt määratleda asutused, kellel peaks olema juurdepääs käesoleva määruse alusel loodud andmehoidlatele, ning selleks esitatakse ühtne viide pädevatele asutustele.

(5)       Konteinerite liikumist käsitlevad andmed võimaldavad kindlaks teha pettuste ja riskide suundumusi seoses liidu tolliterritooriumile sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupadega. Sellised andmed aitavad ennetada ja uurida toiminguid, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning nende eest süüdistusi esitada, samuti aitavad need pädevatel asutustel juhtida määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 25 määratletud tolliriske. Võimalikult terviklike andmekogumite kogumiseks ja kasutamiseks, vältides samal ajal võimalikku kahjulikku mõju ekspedeerimisteenuste sektoris tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, peavad rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad avaliku või erasektori teenuseosutajad esitama komisjonile andmeid konteinerite liikumise kohta sel määral, mil nad koguvad sellist teavet elektroonilises vormis oma elektrooniliste jälgimissüsteemide kaudu või mil määral on kõnealused andmed neile kättesaadavad.

(6)       Pettuste avastamine, riskisuundumuste tuvastamine ja tõhusate riskijuhtimismenetluste rakendamine sõltub suurel määral asjakohaste operatiivsete andmekogumite kindlakstegemisest ja võrdlevast analüüsimisest. Seepärast tuleb Euroopa Liidu tasandil luua andmehoidla, mis sisaldab andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi, sealhulgas liikmesriikide piires toimuva kaupade transiidi ja otseekspordi kohta. Selleks peaksid liikmesriigid võimaldama süstemaatiliselt dubleerida komisjoni hallatavatest süsteemidest pärit andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta ning esitama komisjonile andmeid, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriikide piires ja otseeksporti.

(7)       Artikli 18b rakendamiseks on komisjon loonud mitu tehnilist süsteemi, mis võimaldavad pakkuda liikmesriikidele tehnilist abi, koolitust, teavitustegevust ja muud tegevusalast toetust. Kõnealustele tehnilistele süsteemidele tuleb käesolevas määruses sõnaselgelt viidata ja hõlmata need andmekaitsenõuetega.

(8)       2011. aastal võeti kasutusele e-toll, mille puhul impordi ja ekspordiga seotud tõendavaid dokumente ei säilita enam tolliasutused, vaid ettevõtjad, ning see on kaasa toonud viivitusi Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tollivaldkonda käsitlevates juurdlustes, sest OLAF vajab dokumentide hankimiseks kõnealuste asutuste poolset vahendamist. Peale selle seab juurdluste edukale läbiviimisele täiendavaid piiranguid asutuse käsutuses olevate tollidokumentide suhtes kohaldatav kolme aasta pikkune säilitamistähtaeg. Tollivaldkonnas juurdluste läbiviimise kiirendamiseks peaks komisjonil seepärast olema õigus taotleda impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente otse asjaomastelt ettevõtjatelt. Kõnealustel ettevõtjatel peaks olema kohustus esitada komisjonile taotletud dokumendid.

(9)       Sisestatud andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb ette näha sisestatud andmetele juurdepääsu piiramine üksnes konkreetsete kasutajatega.

(10)     Selleks et tagada ajakohane teave ja läbipaistvus ning määruses (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivis 95/46/EÜ sätestatud andmesubjektide õigus saada teavet, tuleb ette näha võimalus avaldada internetis ajakohastatud nimekirjad liikmesriikide määratud pädevatest asutustest ja komisjoni talitustest, kellel on juurdepääs tolliinfosüsteemile (TIS).

(11)     Määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonides, organites, ametites ja asutustes.

(12)     Andmekaitse üle teostatava järelevalve järjepidevuse parandamiseks peab Euroopa andmekaitseinspektor tegema tihedat koostööd nõukogu määruse 2009/917/JSK alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et kooskõlastada TISi auditeid.

(13)     Andmete TISis säilitamist reguleerivate sätete tõttu esineb sageli teabe põhjendamatut hävimist, mis tuleneb asjaolust, et kaasnevast halduskoormusest tingituna ei teosta liikmesriigid süsteemselt iga-aastast läbivaatamist. Seepärast tuleb andmete TISis säilitamist reguleerivat menetlust lihtsustada, tühistades kohustuse andmed igal aastal läbi vaadata ja kehtestades kümne aasta pikkuse maksimaalse säilitamisperioodi, mis vastab käesoleva määruse alusel loodud andmehoidlate puhul sätestatud perioodidele. Selline ajavahemik on vajalik eeskirjade eiramise käsitlemisega seotud pikaajaliste menetluste tõttu ja põhjusel, et kõnealused andmed on vajalikud ühiste tollioperatsioonide ja juurdluste läbiviimiseks. Peale selle tuleb andmekaitset reguleerivate eeskirjade kaitsmiseks teavitada Euroopa andmekaitseinspektorit juhtumitest, mil TISis säilitatakse isikuandmeid kauem kui viis aastat.

(14)     Pettuste analüüsimise võimaluste täiendavaks tõhustamiseks ja juurdluste läbiviimise hõlbustamiseks tuleks uurimisjuhtumite andmebaasis säilitatavaid käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmed muuta ühe aasta möödumisel nende viimasest kasutamisest anonüümseks ja säilitada neid kujul, mille puhul andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik.

(15)     Kuna liikmesriigid ei suuda ise piisavalt saavutada ühenduse tolliseadustiku kehtestamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud tolliriskide juhtimise tõhustamise eesmärki ning liidus tollipettuste avastamise, uurimise ja ennetamise parandamist, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

(16)     Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevatel era- või avalik-õiguslikel teenuseosutajatel, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepinguliste kohustustega seoses konteinerite liikumist käsitlevate andmete esitamisega, peaks olema õigus artikli 18c kohaldamist edasi lükata, et pidada oma lepingute üle uusi läbirääkimisi ja tagada, et edasised lepingud on kooskõlas kohustusega esitada komisjonile andmeid.

(17)     Määrusega (EÜ) nr 515/97 antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse mõne sätte rakendamiseks; Lissaboni lepingu jõustumise tagajärjel tuleb komisjonile käesoleva määruse alusel antud volitused viia kooskõlla aluslepingu artiklitega 290 ja 291.

(18)     Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige konteinerite saatekirju sisaldava kooskõlastatud ja struktureeritud andmehoidla loomiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses sündmustega, mille kohta tuleb esitada konteinerite saatekirjad, konteinerite saatekirjades esitatavad minimaalsed andmeelemendid ja andmete esitamise sagedus.

(19)     Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige TISi sisestatava teabe täpsustamiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses selliste põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingute kindlaksmääramisega, mille kohta tuleb TISi keskandmebaasi teavet sisestada.

(20)     On ülitähtis, et komisjon korraldab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)     Käesoleva määruse rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb anda komisjonile rakendusvolitused seoses andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodiga. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[6]. Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust.

(22)     Käesoleva määruse rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb komisjonile anda rakendusvolitused seoses erielementidega, mis lisatakse TISi kõikides artikli 24 punktides a–h viidatud kategooriates. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[7] . Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust. TISi lisatavad erielemendid põhinevad komisjoni määruse (EÜ) nr 696/98 lisas loetletud elementidel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 515/97 muudetakse järgmiselt.

1.           Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

(a) Esimene taane asendatakse järgmisega:

„– „tollialased õigusaktid” – liidu sätete ning nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktide kogum, mis reguleerib kaupade sissetoomist, väljaviimist, importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil viibimist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel pole liidu staatust aluslepingu artikli 28 lõike 2 tähenduses, või kaupadega, mille liidu staatuse kindlakstegemiseks vajatakse lisakontrollmeetmeid või -uurimist;”.

(b) Lisatakse järgmine taane:

„– „rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad teenuseosutajad” – omanikud, saatjad, saajad, ekspediitorid, transportijad ja muud vahendajad või rahvusvahelises tarneahelas osalevad isikud.”

2.           Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla taotluse esitanud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.”

3.           Artiklit 18a muudetakse järgmiselt.

(a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil ja selleks, et aidata artiklis 29 osutatud asutustel tuvastada selliste kaupade liikumist, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs.”

(b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Andmehoidla haldamise raames on komisjonil õigus:

a) saada andmetele mis tahes viisil või kujul juurdepääs või neid samadel tingimustel kasutada ja säilitada ning kasutada andmeid haldus- või kohtumenetluses kooskõlas intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatavate õigusaktidega. Komisjon kehtestab piisavad kaitsemeetmed ametiasutuste omavolilise sekkumise vastu, sealhulgas tehnilised ja korralduslikud meetmed ning nõuded andmesubjektidele läbipaistvuse tagamiseks. Andmesubjektidele antakse õigus sel eesmärgil töödeldavate andmetega tutvuda ja neid parandada;

b) andmeid, millele on saadud juurdepääsu- või kasutamisõigus, omavahel võrrelda ning vastandada, indekseerida, teiste andmeallikate abil täiendada ning analüüsida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[8];

c) teha nimetatud hoidla andmed elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil artiklis 29 osutatud asutustele kättesaadavaks.”

(c) Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõnealuse andmehoidla vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest.

6. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, võib komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate nõusolekul edastada artikli 18a lõikes 3 osutatud andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi.

Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil.

Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel käesoleva lõike kohane andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu andmesubjektide võimalus teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine.

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.”

4.           Artiklit 18b muudetakse järgmiselt.

(a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib pakkuda liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 87 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames. Komisjon loob sel eesmärgil asjakohased tehnilised süsteemid.”

(b) Lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõikide käesoleva artikliga ette nähtud tehniliste süsteemide vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.”

5.           Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18c

1. Artikli 18a lõikes 1 viidatud rahvusvahelistes tarneahelates tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kes säilitavad andmeid konteinerite liikumise ja staatuse kohta või kellel on juurdepääs kõnealustele andmetele, esitavad komisjonile konteinerite saatekirjad.

2. Nõutavad konteinerite saatekirjad esitatakse järgmistel juhtudel:

(a) konteinerid, mis kavatsetakse tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile;

(b) konteinerid, mis viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki.

3. Nõutavates konteinerite saatekirjades teavitatakse artiklis 18f viidatud sündmustest sel määral, kui need on teavet esitavale rahvusvahelises tarneahelas tegutsevale avalik-õiguslikule või erateenuseosutajale teada.

4. Komisjon loob esitatud konteinerite saatekirjade andmehoidla ja haldab seda.

Artikkel 18d

1. Kui konteinerid, sealhulgas sellised konteinerid, mida liidus tühjaks ei laadita, on kavas tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on enne liidu tolliterritooriumile toomist tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on uuesti tühi.

2. Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, esitab teenuseosutaja konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset ajavahemikul vähemalt kolm kuud enne konteineri füüsilist sissetoomist liidu tolliterritooriumile kuni üks kuu pärast selle liidu tolliterritooriumile toomist või kuni selle väljaspool liidu tolliterritooriumit asuvasse sihtkohta saabumist, kui see toimub varem.

Artikkel 18e

1. Kui konteiner viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on liidu tolliterritooriumil tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on väljaspool liidu tolliterritooriumit tühi.

2. Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, võib teenuseosutaja esitada konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset vähemalt kolme kuu jooksul pärast konteineri liidu tolliterritooriumilt väljaviimist.

Artikkel 18f

1. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse need konteinerite staatusega seotud sündmused, mille kohta tuleb artikli 18c kohaselt esitada konteinerite saatekirjad, minimaalsed andmeelemendid, mis tuleb konteinerite saatekirjades esitada, ja andmete esitamise sagedus.

2. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad konteinerite saatekirjades sisalduvate andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodit. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18g

1. Komisjon loob kaupade importi, eksporti ja transiiti, sealhulgas liikmesriigi piires toimuvat transiiti käsitlevaid andmeid sisaldava andmehoidla (impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla), nagu on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisades 37 ja 38, ja haldab seda. Liikmesriigid volitavad komisjoni süsteemselt dubleerima impordi-, ekspordi- ja transiidiandmeid, mis on pärit sellistest allikatest, mida komisjon haldab määruse (EMÜ) nr 2913/92 alusel, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmeid, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriigi piires ja otseeksporti.

2. Andmehoidlat kasutatakse selleks, et toetada selliste toimingute ennetamist, uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning riskijuhtimise, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud riskipõhise tollikontrolli eesmärgil.

3. Andmehoidlale on juurdepääs üksnes komisjoni talitustel ja artiklis 29 viidatud riikide ametiasutustel. Komisjoni talitustes ja riikide ametiasutustes antakse ainult määratud analüütikutele volitus töödelda andmehoidlas sisalduvaid isikuandmeid.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, võib komisjon andmed esitanud liikmesriigi nõusolekul kooskõlas lõikes 1 täpsustatud menetlusega saadud valitud andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi.

Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil.

Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel käesoleva lõike kohane andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu andmesubjektide võimalus teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine.

4. Kõnealuses andmehoidlas sisalduvate andmete puhul kohaldatakse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.

Komisjoni käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses.

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla suhtes teostab Euroopa andmekaitseinspektor eelkontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 27.

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvaid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.

5. Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla ei sisalda andmete erikategooriaid määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 5 tähenduses.

Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest.

Artikkel 18h

1. Komisjon võib seoses artikli 2 lõikes 1 määratletud tollialaste õigusaktide rakendamist käsitlevate juurdlustega hankida impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjatelt.

2. Ettevõtjate asjakohase dokumentatsiooni säilitamise kohustuse tähtaegade piires esitavad ettevõtjad komisjonile taotluse korral lõikes 1 nimetatud teabe.”

6.           Artikli 23 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

„Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks need põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud toimingud, mis nõuavad teabe sisestamist TISi.”

7.           Artikli 25 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

„Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad artikli 24 punktides a–h osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavaid andmeid ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 punktis e osutatud kategoorias. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega.”

8.           Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.

(a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Juurdepääs TISi sisestatud andmetele antakse eranditult iga liikmesriigi määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni määratud talitustele. Siseriiklikud asutused on tolliasutused, kuid võivad hõlmata ka muid asutusi, kes vastava liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks.

Andmeid esitanud TISi osapoolel on õigus määrata kindlaks, millistel eespool nimetatud riikide ametiasutustest on õigus saada juurdepääs andmetele, mille ta on TISi sisestanud.”

(b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja enda määratud pädevatest asutustest, kellel on juurdepääs TISile, märkides iga asutuse kohta, millistele andmetele tal võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.

Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Ühtlasi kontrollib ta liikmesriikide määratud asutuste nimekirja, et määramine ei oleks ebaproportsionaalne, ning teatab kõikidele liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, kellel on lubatud TISile juurde pääseda.

Komisjon avaldab sel viisil määratud riikide ametiasutuste ja komisjoni talituste nimekirja teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas ning avalikustab nimekirja järgnevad ajakohastatud versioonid internetis.”

9.           Artikli 30 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon avalikustab sel viisil määratud asutuste või talituste nimekirja internetis.”

10.         4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„4. peatükk

Andmete säilitamine”.

11.         Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

„TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.”

12.         Artiklit 37 muudetakse järgmiselt.

(a) Lõige 3a asendatakse järgmisega:

„3a. Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet TISi vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.”

(b) Lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, kooskõlastab Euroopa andmekaitseinspektor oma tegevuse nõukogu otsuse 2009/917/JSK alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et tagada TISi kooskõlastatud järelevalve ja auditid.”

13.         Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

(a) Lõike 1 punkt b jäetakse välja.

(b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Nii liikmesriigid kui ka komisjon võtavad meetmeid eelkõige selleks, et:

a) tõkestada volitamata isikute juurdepääsu andmetöötluses kasutatavatele seadmetele;

b) takistada andmete ja andmekandjate lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist volitamata isikute poolt;

c) takistada andmete loata sisestamist ja volitamata tutvumist andmetega, nende muutmist või kustutamist;

d) takistada volitamata isikute juurdepääsu TISis sisalduvatele andmetele andmeedastusvahendite kaudu;

e) tagada, et TISi kasutamisega seoses oleks volitatud isikutel õigus juurde pääseda ainult nendele andmetele, mille suhtes nad on pädevad;

f) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib andmeid andmeedastusvahendite kaudu edastada;

g) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha ex post facto, milliseid andmeid on TISi sisestatud, millal ja kelle poolt, ning korraldada küsitluste seiret;

h) takistada andmete volitamata lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist andmeedastusel ja andmekandjate transportimisel.”

(c) Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon kontrollib, et andmeotsingud on olnud volitatud ja teostatud volitatud kasutajate poolt. Vähemalt 1 % kõikidest andmeotsingutest tuleb kontrollida. Selliste andmeotsingute ja kontrollide protokoll sisestatakse süsteemi ja seda kasutatakse ainult nimetatud kontrollide tarvis. Protokoll kustutatakse kuue kuu möödumisel.”

14.         Artiklit 41d muudetakse järgmiselt.

(a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Tähtaeg, mille jooksul andmeid võib säilitada, sõltub andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning menetlustest. Maksimaalsed mittekumulatiivsed tähtajad, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast ja mida ei tohi ületada, on järgmised:

(a) käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmeid ei tohi säilitada kauem kui kolm aastat, kui ei avastata ühtki tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist; andmed tuleb muuta anonüümseks varem, kui viimasest kasutamisest on möödas rohkem kui üks aasta;

(b) haldus- või kriminaaluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tuvastatud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumine, kuid mille puhul ei ole tehtud haldusotsust, süüdimõistvat kohtuotsust, määratud kriminaalkorras trahvi ega kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kuus aastat;

(c) haldus- või kriminaaluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tehtud haldusotsus, süüdimõistev kohtuotsus, määratud kriminaalkorras trahv või kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kümme aastat.”

(b) Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon muudab andmed anonüümseks niipea, kui on möödunud lõikes 1 sätestatud maksimaalne säilitustähtaeg.”

15.         Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 18f lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramatuks ajaks alates [pp/kk/aaaa] [lisada käesoleva määruse jõustumiskuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18f lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses täpsustatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 18f lõike 1 ja artikli 23 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

16.         Pärast artiklit 43 lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43a

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate puhul, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepingutega, mis takistavad neil täita oma artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, hakatakse seda kohaldama ühe aasta möödumisel määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.         ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

            1.1.      Ettepaneku/algatuse nimetus

            1.2.      Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

            1.3.      Ettepaneku/algatuse liik

            1.4.      Eesmärgid

            1.5.      Ettepaneku/algatuse põhjendus

            1.6.      Meetme kestus ja finantsmõju

            1.7.      Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.         HALDUSMEETMED

            2.1.      Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

            2.2.      Haldus- ja kontrollisüsteemid

            2.3.      Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

            3.1.      Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

            3.2.      Hinnanguline mõju kuludele

            3.2.1.   Üldine hinnanguline mõju kuludele

            3.2.2.   Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

            3.2.3.   Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

            3.2.4.   Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

            3.2.5.   Kolmandate isikute rahaline osalus

            3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[9] struktuurile

Poliitikavaldkond: pettusevastane võitlus

Meede: jaotis 24

Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[10]

n Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Kavandatud muudatus aitab liidul võidelda pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu tollivaldkonnas ning toetab Euroopa Liidu finantshuvide kaitse tugevdamist.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 5: pettuste ja korruptsiooni ennetamine, ärahoidmine ja nende vastu võitlemine

Erieesmärk 5a. Pettustevastaste tegevuspõhimõtete ja õigusaktide väljatöötamine

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

24 04. Pettustevastane infosüsteem

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Komisjoni jaoks: kavandatud muudatused võimaldavad komisjonil parandada riskijuhtimist, sealhulgas riskipõhiseid tollikontrolle, ning muuta tollipettuste avastamine, uurimine ja analüüsimine tõhusamaks. Samuti eeldatakse, et käesolev ettepanek aitab saavutada andmekaitse valdkonnas suurema tõhususe ja parandab veelgi koostööd, optimeerides süsteeme ja protsesse, mis peaks kaasa tooma olemasolevate vahendite parema kasutamise.

Liikmesriikide jaoks: kavandatud muudatus hõlbustab veelgi üksikute liikmesriikide vahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist tollikoostööd.

Pikas perspektiivis võimaldab läbivaadatud määrus oluliselt suurendada tolliküsimustes avastatud pettuse- ja muude eeskirjade eiramise juhtumite arvu, aidates seeläbi kaitsta Euroopa Liidu finantshuve ja pakkudes kaitset ühenduse tolliseadustikus määratletud muude riskide eest.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ekspordi- / impordi- / transiidiandmed / konteinerite saatekirjad:

•           avastatud õigusaktide rikkumiste arv;

•           kõnealuste andmete põhjal alustatud juurdluste arv;

•           uurijate esitatud andmete kasutamise taotluste arv;

•           asjaomase teabe põhjal sissenõutud summad.

OLAFi seotud juurdluste kestus:

•           kas muudatus tõi kaasa kiiremad menetlused;

•           kas see suurendas juurdluste arvu ja sissenõutud summasid.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Lühi- või pikaajalises perspektiivis saavutatavad eesmärgid hõlmavad järgmist:

- selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda kauba päritolu valesti deklareerimisega seotud tollipettuste vastu;

- selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda kauba valesti kirjeldamisega seotud tollipettuste vastu;

- selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda transiidisüsteemi väärkasutamisega seotud tollipettuste vastu;

- OLAFi juurdluste kiirendamine.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Liikmesriikide tolliasutused ei suuda üksinda tõhusalt jagada teavet ega viia mõistlike kuludega ellu laiaulatuslikku võitlust tollialaste õigusaktide rikkumise vastu. ELile ja selle liikmesriikidele ohtu kujutavate tolliriskide analüüsimiseks vajalike andmete süsteemne kogumine oleks 28 eraldi liikmesriigi jaoks ebaproportsionaalne jõupingutus ning seda saaks tõhusamalt ja tulemuslikumalt saavutada ELi tasandi meetmetega.

Komisjoni teatises tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta (COM(2012) 793) tunnistatakse vajadust tolliriskide tõhusama juhtimise järele, eelkõige seoses julgeoleku- ja turvalisusriskidega.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Katseprojekt „ConTraffic”, mille OLAF töötas välja koostöös komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, näitab, et konteinerite liikumise analüüsimise teel on võimalik importija deklareeritud päritolu ning konteineri marsruuti käsitlevatest andmetest tuletatud geograafilise päritolu / lähteriigi vahelised lahknevused tõhusalt kindlaks teha. Esialgsete tulemuste põhjal on rohkem kui 50 % selliste näitajate abil tuvastatud juhtumite puhul tõepoolest tegemist tollialaste õigusaktide rikkumisega. Kõnealune katseprojekt näitlikustab suurepäraselt selliste andmete lisaväärtust, mis ei ole praegu komisjonile kättesaadavad.

OLAFi ja liikmesriikide pettustevastase transiiditeabesüsteemi (ATIS) ühisprojekt näitlikustab transiidiinfo tähtsust tollipettuste avastamisel. Seda kasutatakse transiidiandmete analüüsimiseks, et avastada ebaharilikke mustreid transiitvedudel ja sihtkohast kõrvalekaldumist.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Oodata on suuremat koostoimet määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, eelkõige seoses tõendavate dokumentide kättesaadavusega. Praeguse õiguskorra kohaselt on ettevõtjatel juhul, kui juurdluse alus on määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 või määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, kohustus esitada komisjonile tõendavad dokumendid. Kui juurdlus põhineb aga määrusel (EÜ) nr 515/97, peab komisjon taotlema tõendavaid dokumente riikide ametiasutustelt. Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada sellised lahknevused, et tagada ühtlustatud lähenemisviis.

Riskijuhtimises uute andmekogude kasutamist käsitlev säte toetab oluliselt tegevuskava, mille kohta tehti ettepanek komisjoni teatises riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta ning sama küsimust käsitlevates nõukogu järeldustes (8761/3/13).

Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

¨         Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

¨         Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

n Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[11]

n Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

¨         rakendusametitele

¨         ühenduste asutatud asutustele[12]

¨         riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

¨         isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile, kontrollikojale ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

- Kulud, mille kohta on arve esitatud ilma lepinguta:

kuna pärast hankemenetluse lõpuleviimist sõlmitakse lepingud, on see oht piiratud, sest suur osa kuludest on õiguslikult ja rahaliselt raamlepinguga kaetud.

Vastavalt komisjoni nõuetele teostatakse igal aastal riskihindamine.

- Andmeedastuse rakendamine võib osutuda tehniliselt keeruliseks.

Ettenähtud kontrollimeetodid

Käesoleva algatusega seotud kontrollimeetmed on kooskõlas finantsmäärusega.

Kulukohustuste ja maksete eelkontroll

OLAF on valinud oma finantsjuhtimise kavaks osaliselt detsentraliseeritud mudeli, mille puhul toimub kogu eelkontroll keskses eelarveüksuses. OLAFis kontrollivad kõiki toimikuid vähemalt kolm ametnikku (toimikuhaldur ja finantskontrolliga tegelev ametnik eelarveüksuses ning sisulist kontrolli tegev ametnik kulude eest vastutavas üksuses), enne kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja need heaks kiidab.

Peadirektor on igale üksuse juhile andnud edasivolitused ning seega vastutab iga üksuse juht programmi oma osa rakendamise eest.

- Iga tehingu puhul, mis nõuab edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitust, teostab eelkontrolli finantskontrolliga tegelev ametnik.

- Kontrollitakse tundlikke muutujaid (nagu kanded ja pangakonto, pearaamatu aruanded, eelarveread, summad ja arvutused jne) vastavalt raamatupidamise kvaliteediaruande kontekstis tehtud riskihindamise tulemustele.

- Koostatakse üksikasjalik hankekirjeldus, mis moodustab konkreetse lepingu aluse. Kõigis OLAFi ja välise lepinguosalise vahel sõlmitud lepingutes nähakse ette pettusevastased meetmed.

- OLAF kontrollib kõiki tulemusi ja teostab järelevalvet kõikide selliste toimingute ja teenuste üle, mida meie raamlepingu kohane töövõtja ellu viib.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Auditeid võib korraldada lepingu kehtivuse ajal ning kuni viie aasta jooksul pärast viimast makset, et vajaduse korral võimaldada komisjonil teha otsus summade tagasinõudmise kohta. Määratakse kindlaks komisjoni töötajate ja väliste volitatud töötajate juurdepääsuõigused ning kontrollikojal ja OLAFil on samasugused õigused.

Kehtestatud kontroll võimaldab OLAFil saada piisava kindluse seoses kulutuste kvaliteedi ja korrapärasusega ning vähendab nõuetele mittevastavuse riski. Hindamise põhjalikkus vastab kõikide sõlmitud lepingute ja kokkulepete puhul neljandale tasemele. Eespool kirjeldatud kontrollid muudavad võimalikud riskid peaaegu olematuks ja hõlmavad abisaajaid 100 % ulatuses.

Kaaluda võib kohapealset kontrolli.

Programmi kontrollistrateegia leitakse olevat tõhus, et piirata nõuetele mittevastavuse riski, ning on kaasnevate riskidega proportsionaalne.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata[13] || EFTA riigid[14] || Kandidaatriigid[15] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1A || 24.0401 Pettustevastane infosüsteem (AFIS) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || 1A. Arukas ja kaasav majanduskasv

Peadirektoraat: OLAF || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

24.0401 || Kulukohustused || (1) || 6,423 || 6,922 || 6,629 || 7,151 || 7,664 || 7,195 || 7,454 || || 49,438

Maksed || (2) || 5,800 || 6,200 || 6,000 || 6,400 || 6,900 || 6,500 || 6,700 || (1) 4.938 || 49,438

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[16] || || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || || ||

OLAFi assigneeringud kokku || Kulukohustused || =1+1a +3 || 6,423 || 6,922 || 6,629 || 7,151 || 7,664 || 7,195 || 7,454 || || 49,438

Maksed || =2+2a +3 || 5,800 || 6,200 || 6,000 || 6,400 || 6,900 || 6,500 || 6,700 || 4,938 || 49,438

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 6,423 || 6,922 || 6,629 || 7,151 || 7,664 || 7,195 || 7,454 || || 49,438

Maksed || (5) || 5,800 || 6,200 || 6,000 || 6,400 || 6,900 || 6,500 || 6,700 || (2) 4.938 || 49,438

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 6,423 || 6,922 || 6,629 || 7,151 || 7,664 || 7,195 || 7,454 || || 49,438

Maksed || =5+ 6 || 5,800 || 6,200 || 6,000 || 6,400 || 6,900 || 6,500 || 6,700 || 4,938 || 49,438

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 6,423 || 6,922 || 6,629 || 7,151 || 7,664 || 7,195 || 7,454 || || 49,438

Maksed || =5+ 6 || 5,800 || 6,200 || 6,000 || 6,400 || 6,900 || 6,500 || 6,700 || 4,938 || 49,438

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Peadirektoraat: OLAF ||

Ÿ Personalikulud || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 7,098

Ÿ Muud halduskulud || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 3,990

OLAF KOKKU || Assigneeringud || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 11,088

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU   || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 8,007 || 8,506 || 8,213 || 8,735 || 9,248 || 8,779 || 9,038 || || 60,526

Maksed || 7,384 || 7,784 || 7,584 || 7,984 || 8,484 || 8,084 || 8,284 || 4,938 || 60,526

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

n         Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014[17] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU ||

VÄLJUNDID ||

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu ||

TEGEVUSEESMÄRK nr 1 || Selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda kauba päritolu valesti deklareerimisega seotud tollipettuste vastu

Meede 1: konteinerite saatekirjade andmebaasi väljatöötamine, kasutuselevõtmine ja käigushoidmine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Konteinerite saatekirjade andmebaasi väljatöötamine ja kasutuselevõtmine || || || 2 || 0,100 || 3 || 0,150 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 1 || 0,050 || 0,5 || 0,025 || 0,5 || 0,025 || 9 || 0,450

Konteinerite saatekirjade andmebaasi käigushoidmine || || || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 1 || 0,100 || 7 || 0,700

Tegevuseesmärk nr 1 kokku || 3 || 0,200 || 3 || 0,200 || 4 || 0,250 || 2 || 0,150 || 2 || 0,150 || 2 || 0,150 || 1,5 || 0,125 || 1,5 || 0,125

TEGEVUSEESMÄRK nr 2 || Selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda kauba valesti kirjeldamisega seotud tollipettuste vastu

Meede 1: impordi/ekspordi andmebaasi väljatöötamine, kasutuselevõtt ja käigushoidmine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Impordi/ekspordi andmebaasi väljatöötamine ja kasutuselevõtt || || || 2 || 0,075 || 2,5 || 0,106 || 1 || 0,035 || 1 || 0,035 || 1 || 0,035 || 0,5 || 0,017 || 0,5 || 0,017 || 8,5 || 0,320

Impordi/ekspordi andmebaasi käigushoidmine || || || 1 || 0,080 || 1 || 0,080 || 1 || 0,080 || 1 || 0,080 || 1 || 0,080 || 1 || 0,080 || 1 || 0,080 || 7 || 0,560

Tegevuseesmärk nr 2 kokku || 3 || 0,155 || 3 || 0,155 || 3,5 || 0,186 || 2 || 0,115 || 2 || 0,115 || 2 || 0,115 || 1,5 || 0,097 || 1,5 || 0,097

TEGEVUSEESMÄRK nr 3 || Selliste tingimuste loomine, mis võimaldavad paremini võidelda transiidimenetluse väärkasutamisega seotud tollipettuste vastu

Meede 1: transiidiandmebaasi väljatöötamine, kasutuselevõtt ja käigushoidmine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Transiidiandmebaasi väljatöötamine ja kasutuselevõtt || || || 2 || 0,020 || 2,5 || 0,026 || 1 || 0,008 || 1 || 0,008 || 1 || 0,008 || 0,5 || 0,005 || 0,5 || 0,005 || 8.5 || 0.080

Transiidiandmebaasi käigushoidmine || || || 1 || 0,020 || 1 || 0,020 || 1 || 0,020 || 1 || 0,020 || 1 || 0,020 || 1 || 0,020 || 1 || 0,020 || 7 || 0.140

Tegevuseesmärk nr 3 kokku || 3 || 0.040 || 3 || 0,040 || 3,5 || 0,046 || 2 || 0,028 || 2 || 0,028 || 2 || 0,028 || 1,5 || 0,025 || 1,5 || 0,025

TEGEVUSEESMÄRK nr 4 || Toetada vastastikust abistamist tolliküsimustes

Meede 1: uue, piiratud juurdepääsuga vastastikuse abi andmebaasi väljatöötamine, kasutuselevõtt ja käigushoidmine, asendades praeguse TISi ja FIDE || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Uue, piiratud juurdepääsuga vastastikuse abi andmebaasi väljatöötamine ja kasutuselevõtt || || || 5 || 0,600 || 5 || 0,500 || 4 || 0,400 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 26 || 2,700

Uue, piiratud juurdepääsuga vastastikuse abi andmebaasi käigushoidmine || || || 4 || 0,400 || 4 || 0,400 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 20 || 2,000

Meede 2: ELi-üleste ja piirkondlike ühiste tollioperatsioonide korraldamine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Liikmesriikide koordineerimisalane, logistiline ja tehniline toetamine ELi-üleste ja piirkondlike ühiste tollioperatsioonide rakendamiseks || || || 10 || 1,000 || 12 || 1,200 || 14 || 1,400 || 16 || 1,600 || 18 || 1,800 || 20 || 2,000 || 22 || 2,200 || 112 || 11,200

Virtuaalse operatiivse tolliüksuse ajakohastamine, käigushoidmine ja tegevus turvalise teabevahetuse toetamiseks ühiste tollioperatsioonide käigus || || || 5 || 0,500 || 6 || 0,600 || 7 || 0,700 || 8 || 0,800 || 9 || 0,900 || 10 || 1,000 || 10 || 1,100 || 55 || 5,600

Tegevuseesmärk nr 4 kokku || 24 || 2,500 || 27 || 2,700 || 28 || 2,800 || 30 || 3,000 || 32 || 3,200 || 35 || 3,500 || 37 || 3,800 || 213 || 21,500

TEGEVUSEESMÄRK nr 5 || Turvaliste elektrooniliste sidevahendite soodustamine, et liikmesriigid saaksid täita oma kohustust teatada nii põllumajandus-, struktuuri-, ühtekuuluvus- ja kalandusfondide kui ka ühinemiseelse abi puhul avastatud eeskirjade eiramistest

Meede 1: järgmiseks programmitöö perioodiks 2014–2020 uute eeskirjade eiramisest teatamise moodulite väljatöötamine, kasutuselevõtt ja käigushoidmine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Uute eeskirjade eiramisest teatamise moodulite väljatöötamine ja kasutuselevõtt järgmiseks programmitöö perioodiks 2014–2020 || || || 4 || 0,500 || 4 || 0,500 || 4 || 0,400 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 3 || 0,300 || 24 || 2,600

Uute eeskirjade eiramisest teatamise moodulite käigushoidmine järgmisel programmitöö perioodil 2014–2020 || || || 3 || 0,300 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 2 || 0,200 || 15 || 1,500

Tegevuseesmärk nr 5 kokku || 7 || 0.800 || 6 || 0,700 || 6 || 0,600 || 5 || 0,500 || 5 || 0,500 || 5 || 0,500 || 5 || 0,500 || 39,0 || 4,100

TEGEVUSEESMÄRK nr 6 || Pettustevastase infosüsteemi teenusteplatvormi kasutamine, käigushoidmine ja arendamine, et tagada tehniline valmisolek, infoturve ja talitluspidevus

Meede 1: pettustevastase infosüsteemi infrastruktuuri ja IT-teenuste platvormi kasutamine, käigushoidmine ja uuendamine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Riistvara, tarkvara, võrgu ja turvaseadmete taristu kasutamine, käigushoidmine ja uuendamine || || || 6 || 0,700 || 6 || 0,700 || 6 || 0,636 || 6 || 0,700 || 8 || 0,800 || 5 || 0,500 || 5 || 0,500 || 42 || 4,536

Pettustevastase infosüsteemi ärirakendusi hõlmava pettustevastase infosüsteemi portaali tehnilise raamistiku käigushoidmine ja uuendamine || || || 7 || 0,728 || 7 || 0,840 || 7 || 0,700 || 8 || 0,858 || 8 || 0,871 || 5 || 0,548 || 5 || 0,507 || 47 || 5,052

Kasutajatoe teenuste, e-õppe, koolituse ja tehnilise toe ning äritegevuse toetuse pakkumine pettustevastase infosüsteemi lõppkasutajatele || || || 7 || 0,700 || 8 || 0,800 || 8 || 0,800 || 8 || 0,800 || 10 || 1,000 || 9 || 0,900 || 9 || 0,900 || 59 || 5,900

Tegevuseesmärk nr 6 kokku || 26 || 2,728 || 28 || 3,040 || 29 || 2,936 || 32 || 3,358 || 36 || 3,671 || 29 || 2,948 || 29 || 2,907 || 209 || 21,588

KULUD KOKKU || 66 || 6,423 || 72 || 6,922 || 69 || 6,629 || 73 || 7,151 || 79 || 7,664 || 73,5 || 7,195 || 75,5 || 7,454 || 508 || 49,438

Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

Ülevaade

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

þ         Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 1,014 || 7,098

Muud halduskulud || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || 0,570 || (3) 0,570 || 3,990

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 11,088

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[18] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 1,584 || 11,088

Hinnanguline personalivajadus

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

n         Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

24 01 07 00 01 01 01 OLAFis || 6,5 || 6,5 || 6,5 || 6,5 || 6,5 || 6,5 || 6,5

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[19]

24 01 07 00 01 02 01 (riikide lähetatud eksperdid) || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 aa[20] || - peakorteris[21] || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 8,5 || 8,5 || 8,5 || 8,5 || 8,5 || 8,5 || 8,5

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastaste vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Andmete ülekannet maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi süsteemist „Surveillance 2” pettustevastasesse infosüsteemi käsitleva katseprojekti juhtimine. Pettustevastase infosüsteemi impordi- ja ekspordiandmeid ning konteinerite saatekirju sisaldavate uute andmebaaside IT-arendusprojektide juhtimine. Vastutus pettustevastase infosüsteemi platvormil põhinevate uute andmebaaside kasutuselevõtu eest. Ühise tollikoostöö alase tegevuse ja koolituse korraldamine. Sekretariaadiülesanded.

Koosseisuvälised töötajad || Asjaomase ülesande täitmiseks määratud riikide lähetatud eksperdid. Peamine vastutusala on süsteemi „Surveillance 2” ja ekspordikontrollisüsteemi muudatuste projekti juhtimine; muudatused on vajalikud selleks, et viia importi ja eksporti käsitlevad andmed üle uutesse pettustevastase infosüsteemi andmebaasidesse.

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

n         Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

¨         Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[22]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

 

Hinnanguline mõju tuludele

þ         Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

¨         Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[23]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

FINANTSSELGITUSE LISA II.6.2

Ettepaneku/algatuse nimetus:

Määrus, millega muudetakse 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

1.           VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV ja PERSONALIKULUD

2.           MUUD HALDUSKULUD

3.           KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

3.1.        Personalikulud

3.2.        Muud halduskulud

Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitlustevahelise konsulteerimise algatamist.

Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks.

1.           Vajalikuks peetavad personalikulud

o         Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

þ         Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud

|| || || || || Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

24 01 07 00 01 01 01 OLAF || AD || 1 || 0,131 || 1 || 0,131 || 1 || 0,131 || 1 || 0,131 || 1 || 0,131 || 1 || 0,131 || 1 || 0,131 || 1 || 0,917

AST || || || || || || || || || || || || || || || ||

XX 01 01 02 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || AD || || || || || || || || || || || || || || || ||

AST || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || Ÿ Koosseisuvälised töötajad[24]

24 01 07 00 01 02 01 OLAFis || Lepingulised töötajad || || || || || || || || || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || 1 || 0,078 || 1 || 0,078 || 1 || 0,078 || 1 || 0,078 || 1 || 0,078 || 1 || 0,078 || 1 || 0,078 || 1 || 0,546

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (delegatsioonides) || Lepingulised töötajad || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kohalikud töötajad || || || || || || || || || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || || || || || || || ||

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || || || || || || ||

Noored eksperdid delegatsioonides || || || || || || || || || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 1,463

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastaste vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || AD || || || || || || || || || || || ||

AST || || || || || || || || || || || ||

XX 01 05 01 (otsene teadustegevus) || AD || || || || || || || || || || || ||

AST || || || || || || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad[25]

XX 01 04 aa tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read) || - peakorteris || Lepingulised töötajad || || || || || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || || || ||

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || || ||

- delegatsioonides || Lepingulised töötajad || || || || || || || || || || || ||

Kohalikud töötajad || || || || || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || || || ||

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || || ||

Noored eksperdid delegatsioonides || || || || || || || || || || || ||

XX 01 05 02 (kaudne teadustegevus) || Lepingulised töötajad || || || || || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || || || ||

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || || ||

10 01 05 02 (otsene teadustegevus) || Lepingulised töötajad || || || || || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || || || ||

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || || || || || ||

KOKKU || || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 0,209 || 2 || 1,463

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastaste vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

2.           Muud halduskulud

þ         Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

o         Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

                Peakorteris: || || || || || || || ||

24 01 07 00 01 02 11 – Lähetus- ja esinduskulud || || || || || || || ||

XX 01 02 11 02 – Konverentside ja kohtumiste kulud || || || || || || || ||

24 01 07 00 02 01 00 – Juurdlused || || || || || || || ||

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid || || || || || || || ||

XX 01 03 01 03 – IKT[26]-seadmed || || || || || || || ||

XX 01 03 01 04 – IKT4-teenused || || || || || || || ||

Muud eelarveread (vajadusel täpsustage) || || || || || || || ||

                Delegatsioonides: || || || || || || || ||

XX 01 02 12 01 – Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud || || || || || || || ||

XX 01 02 12 02 – Ametnike täienduskoolitus || || || || || || || ||

XX 01 03 02 01 – Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud || || || || || || || ||

XX 01 03 02 02 – Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

XX 01 04 aa – Tehnilise ja haldusabiga seotud kulud (v.a koosseisuväline personal), mida rahastatakse tegevusassigneeringutest (endised B..A read) || || || || || || || ||

- peakorteris || || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || || ||

XX 01 05 03 – Muud juhtimiskulud – kaudne teadustegevus || || || || || || || ||

10 01 05 03 – Muud juhtimiskulud – otsene teadustegevus || || || || || || || ||

Muud eelarveread (vajadusel täpsustage) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || || || || || || || ||

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.           Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid

3.1.        Personalikulud

Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

NB! Keskmised kulud iga töötajate liigi puhul peakorteris on kättesaadavad veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/pre/legalbasis/pre-040-020_preparation_en.html#forms

Ÿ Ametnikud ja ajutised töötajad AD: 1 täistööajale taandatud projektijuht – keskmine kulu kokku 131 000 eurot

Ÿ Koosseisuvälised töötajad Riikide lähetatud ekspert: 1 täistööajale taandatud töötaja – keskmine kulu kokku 78 000 eurot

3.2.        Muud halduskulud

Täpsustage arvutusmeetodit, mida kasutati iga eelarverea puhul, ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

[1]               Võttes arvesse eelkõige komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta teatist COM(2012) 793 tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta.

[2]               COM(2012) 793.

[3]               COM(2013) 534, 17. juuli 2013.

[4]               Maailma Laevandusnõukogu liikmete pakutavad veoteenused moodustavad ligikaudu 60 % maailma merekaubanduse väärtusest. Üldiselt esindab Maailma Laevandusnõukogu liinilaevandussektori kooskõlastatud seisukohti.

[5]               Määruse (EÜ) nr 515/97 artikliga 43 hõlmatud vastastikuse abistamise komitee ning EÜ/EFTA ühistransiidi ja kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise töörühm võtsid pettustevastast transiiditeabesüsteemi käsitleva halduskokkuleppe vastu Brüsselis 6. juulil 2011.

[6]               ELT L 55, 28.2.2011. lk. 13.

[7]               ELT L 55, 28.2.2011. lk 13.

[8]               EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[9]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[10]             Vastavalt finantsmääruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[11]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[12]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[13]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[14]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[15]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[16]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[18]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[19]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[20]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[21]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[22]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[23]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

[24]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[25]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[26]             IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.