52013PC0707

SELETUSKIRI

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkti 28 kohaselt võib paindlikkusmehhanismi kaudu kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

1. veebruaril 2013 esitas Soome taotluse EGF/2013/001 FI/Nokia, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega äriühingus Nokia plc, Nokia Siemens Networks ja selle 30 alltöövõtja juures Soomes.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber || EGF/2013/001

Liikmesriik || Soome

Artikkel 2 || a)

Põhiettevõte || Nokia plc

Tütarettevõtjad, tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad || 31

Vaatlusperiood || 1.8.2012 – 30.11.2012

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev || 1.8.2012

Kohaldamisaeg || 1.2.2013

Koondamiste arv vaatlusperioodil || 2 863

Koondamisi enne ja pärast vaatlusperioodi || 1 646

Toetuskõlblikke koondamisi kokku || 4 509

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 3 719

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 18 830 000

Fondi[3] toetuse rakendamisega seotud kulud (eurodes) || 790 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 4,03

Kogueelarve (eurodes) || 19 620 000

EGFi toetus eurodes (50 %) || 9 810 000

1.           Taotlus esitati komisjonile 1. veebruaril 2013 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 21. augustini 2013.

2.           Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see esitati kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

3.           Soome väidab koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste vahelise seose kohta, et Nokia, Nokia Siemens Networks´i, peaaegu kõigi alltöövõtjate ning mõjutatud piirkondade keeruline olukord sai alguse 2011. aasta veebruaris. Sel ajal teatas Nokia kannapöördest ettevõtte strateegias ning alustas Microsoftiga ulatuslikku koostööd, mis seisnes selles, et Nokia nutitelefonide peamise operatsioonisüsteemina hakati kasutama Microsofti Windows Phone’i, samas kavatseti säilitada Nokia enda operatsioonisüsteem Symbia odavamate telefonide tarkvaraplatvormi jaoks kuni 2016. aasta lõpuni. Nõudlus Symbia telefonide järele on aga vahepeal märkimisväärselt vähenenud ning Symbia süsteemil põhinevaid arendus- ja hooldustoiminguid enam ei jätkata.

4.           Ettevõttel oli kavas Nokia Salo tehases tööd jätkata, samas vähendati töötajaid kõigis maailma kontorites umbes 12 % võrra. Seetõttu suleti üks tehas Rumeenias Cluj´i maakonnas (2011. aasta septembris), millega seoses esitati samuti taotlus fondist toetuse saamiseks. Ka Nokia Siemens Networks teatas suurtest koondamistest (2011. aasta novembris). 22. märtsil 2012 teatati koondamistest Nokia Salo tehases – 1 700st töötajast koondati 1 000. Soome esitas taotluse EGF/2012/006 FI/Nokia Salo, et toetada koondatud töötajaid, ning lisas, et koondamised jätkuvad ja et valmistatakse ette järgmist taotlust seoses Nokias endas ja tema alltöövõtjate juures toimuvate koondamiste järgmise lainega.

5.           See nüüd ongi taotlus, mille alusel on kavas toetada Nokia Salo ülejäänud koondatud töötajaid, Nokia koondatud töötajaid riigi teistes piirkondades (peamiselt Espoos, Tamperes ja Oulus) ning nende koondamiste tagajärjel toimuvaid koondamisi Nokia Siemens Networks´i ja tema 30 alltöövõtja juures. Salos paiknev tehas on vahepeal täielikult suletud, see tähendab, et töö kaotas veel 900 inimest. Laialdane tootearendusprogramm peatati samuti, see tõi kaasa koondamised Oulus ja Tamperes ning samuti Salo tootearenduskeskuses. Sulgemiste tagajärjel kadusid ka mitmed tugiteenuseid pakkuvad töökohad, kõige suuremat mõju avaldas see Espoos.

6.           Koondamiste peamine põhjus on sektorisisene tegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse väljaspool Euroopat. Mobiiltelefonide kokkumonteerimine, mida varem tehti Salos ja Cluj´is, on viidud üle Aasiasse (Hiinasse, Lõuna-Koreasse, Indiasse ja Vietnami, kus avatakse peagi uus Nokia tehas). Osade tootmine ja allhanke korras tootmine olid juba Euroopast välja viidud. Tootmises võetud suunda on järgitud ka toote kavandamise ja -arenduse puhul, mis on juba viidud või mida viiakse parajasti üle.

7.           Kokkumonteerimisega seotud toimingute üleviimine Aasiasse aitab kiirendada seadmete turuleviimist. Alltöövõtjatele lähemal töötades on võimalik uuendusi kiiremini turule tuua ning konkurentsivõimet parandada. Praegu on Nokia kaotanud oma positsiooni enamikel olulistel turgudel Hiinas ja Indias, kus mitu odavate telefonide valmistamisega tegelevat ettevõtet suurendab oma turuosa. Mobiiltelefonide tavamudelite osas langes Nokia turuosa 33 %-lt (2010) 24 %-le (2011), langus jätkus 2012. aastal. Mis puutub nutitelefonidesse, siis on Apple ja Samsung Nokia enamikult turgudelt välja tõrjunud. 2012. aasta teises kvartalis oli Nokia turuosa 6,6 % (2010. aasta alguses oli see 38 %), Apple´i turuosa oli 16,9 % ja Samsungi oma 32,6 %[4].

8.           Oma kõrgajal pakkus elektroonika- ja elektrotehnikatööstus Soomes tööd rohkem kui 60 000 inimesele, kuid 2012. aasta lõpuks langes see arv 50 000 inimesele. Samal ajal suurenes kõnealuses sektoris tegutsevate äriühingute kolmandate riikide tütarettevõtjate personal. See näitab selgelt, et funktsioonid on üle viidud just Aasiasse.

      Töötajad Soomes

       Töötajad välismaal asuvate tütarettevõtjate juures         

9.           Käesoleva ajani on esitatud mitu taotlust fondist toetuse saamiseks seoses mobiiltelefonide tootmise sektoriga. Kõiki taotlusi on põhjendatud kaubanduse globaliseerumisega. Käesolev taotlus on neljas, mis on esitatud Nokia koondatud töötajate nimel; kolm eelmist juhtumit käsitlesid Nokia töötajaid Saksamaal, Rumeenias ja Soomes.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

10.         Soome esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et liikmesriigi ettevõttes on nelja kuu jooksul koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtja tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

11.         Taotluses on märgitud 4 509 töötaja koondamine ettevõttes Nokia plc, selle tütarettevõtja Nokia Siemens Networks´i ja tema 30 alltöövõtja juures, neist 2 863 koondamist toimusid neljakuulisel vaatlusperioodil (1. august 2012 – 30. november 2012) ja ülejäänud 1 646 koondamist toimusid enne ja pärast vaatlusperioodi, kuid olid seotud sama kollektiivse koondamise menetlusega. 2 544 Nokias toimunud koondamise arvutamisel oli aluseks võetud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu esimene taane, kusjuures tütarettevõtja ja alltöövõtjate juures toimunud koondamiste puhul oli 496 juhul arvutamise aluseks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu esimene taane ja ülejäänud 1 469 koondamise puhul teise lõigu teine taane.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

12.         Soome ametiasutused väidavad, et Salo tehase koondamisi ei olnud võimalik ette näha, sest kui Nokia teatas 2011. aasta veebruaris suurtest peatsetest koondamistest Soomes, pidi Salo tehas olema selge erand. Sel ajal taheti Salo tehasele teha ülesandeks Windows Phone’i platvormil põhinevate nutitelefonide tootmine.

13.         2011. aasta novembri lõpus, kui Nokia teatas Rumeenias paikneva Cluj'i tehase sulgemisest, lisas ta, et mõtles Salo tehase osas ümber ning 2012. aastal on karta mõningat personali vähendamist. 22. märtsil 2012 teatati Salo tehase personali vähendamisest 1 000 inimese võrra, mis pidi aset leidma juuni lõpus. 14. juunil 2012 teatas Nokia veel 3 700 koondamisest Soomes, sealhulgas 850 Salo mobiiltelefone valmistavas tehases ja sellele tugiteenuseid osutavates ettevõtetes. Lisaks kavatseti oluliselt vähendada „Device and Services” osakonna töötajate hulka. Teatati ka tehaste sulgemistest tulenevatest koondamistest Ulmis (Saksamaal) ja Burnabys (Kanadas). Vaid aasta varem antud kinnitusi silmas pidades ei osatud seda kõike ette näha. Sündmuste käik oli ootamatu ka seetõttu, et Salo tehas oli Nokia esimene tootmisrajatis, kus toimus tootearendustegevus, ning koht, kus Nokia tavaliselt alustas uute ja oluliste telefonimudelite kokkumonteerimist ja sellega seotud õppeprotsessi. Pealegi oli Soomes juba palju inimesi koondatud ning niivõrd suures ulatuses ei osatud personalivähendamisi oodata.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kirjeldus

14.         Taotluses viidatakse 4 509 koondamisele, millest 2 544 toimusid Nokias endas ja ülejäänud 1 965 tütarettevõtja Nokia Siemens Networks ning selle tarnijate ja alltöövõtjate juures. Kokkuvõttes eeldatakse, et EGFi vahenditega kaasrahastatavates meetmetes hakkab osalema 3 719 endist töötajat.

Töötajaid koondanud ettevõtted on järgmised:

Ettevõte || Vaatlusperioodil toimunud koondamised || Koondamised enne või pärast vaatlusperioodi

Nokia plc || 2 348 || 196

Nokia Siemens Networks || 23 || 644

Accenture || || 263

Are || 14 ||

Autobar Finland || 3 ||

Barona || 2 ||

Cencorp || || 13

Crelint || 35 ||

DHL Global Forwarding || 5 ||

DHL Supply Chain || 75 || 31

Digia || || 69

Flander || || 2

Foxconn || 14 || 102

Infocare || 35 || 3

ISS Palvelut || 15 ||

Ixonos || 14 || 9

Lionbridge || 1 ||

Life-on Mobile Corporation || 25 || 1

Logica Suomi || 158 ||

Mehiläinen || 1 ||

Mitron || 4 ||

Neusoft Mobile Solutions || || 17

Nice-business Solutions Finland || 3 || 6

Relacom || 6 || 18

RR Donneley || 10 ||

Saloteam || 4 ||

Sasken || 15 ||

Sodexo || 21 ||

ST-Ericsson || || 56

Teleca Finland || 10 || 17

Tieto || || 199

Turvatiimi || 22 ||

Kokku || 2 863 || 1 646

15.         3 719 koondatud töötajat, kes eeldatavalt meetmetes osalevad, jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Koondatute arv || Protsent

Mehed || 2 338 || 62,87

Naised || 1 381 || 37,13

ELi kodanikud || 3 525 || 94,78

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 194 || 5,22

15–24-aastased || 30 || 0,81

25–54-aastased || 3 302 || 88,79

55-64-aastased || 385 || 10,35

üle 64-aastased || 2 || 0,05

16.         Eeldatavalt meetmetes osalevad koondatud töötajate hulgas on 38 pikaajalise terviseprobleemi või puudega inimest.

17.         Elukutsete järgi jagunevad 3 719 eeldatavalt meetmetes osalevat koondatut järgmiselt:

Kategooria || Koondatute arv || Protsent

Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid || 464 || 12,48

Tippspetsialistid || 2 070 || 55,66

Tehnikud ja keskastme spetsialistid || 256 || 6,88

Ametnikud || 74 || 1,99

Teenindus- ja müügitöötajad || 40 || 1,08

Oskus- ja käsitöölised || 62 || 1,67

Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad || 537 || 14,44

Lihttöölised || 216 || 5,81

18.         Soome on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisest hoidumise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

19.         Koondamised mõjutavad Soome mitut piirkonda, kolm neist (Varsinais-Suomi, Uusimaa ja Pirkanmaa) asuvad riigi lõunaosas ja neljas (Pohjois-Pohjanmaa) asub põhjas. Varsinais-Suomi piirkonnas on koondamiste tagajärjed kõige tuntavamad, sest uusi koondamisi Nokias oli 1 050 ja teiste alltöövõtjate juures 360. Selles piirkonnas asub Salo, mis kannatas juba Nokia eelmiste koondamislainete tagajärjel.

20.         Salo piirkond moodustab osa Edela-Soome maakonnast, mis on riigi üks ekspordikesksemaid maakondi (eksporditakse üle 60 % tööstustoodangust). Piirkond saavutas oma suure tootlikkusega seotud maine 1990ndatel aastatel seoses Nokia hoogsa kasvuga. Ettevõte oli tollal tõusmas maailma juhtiva mobiiltelefonide tootja positsioonile. Kui Nokia positsioon nõrgenes ning saabus ülemaailmne finants- ja majanduskriis, halvenes ka tööhõive ja tootmise olukord Salos, mis kannatas rohkem kui Soome muud piirkonnad. Salo piirkonna majanduslik struktuur on alates 1990ndate lõpust olnud iseäranis spetsiifiline – teabeedastus- ja kommunikatsioonivaldkond andis 2008. aastal enam kui 50 % lisaväärtusest.

Edela-Soome maakonnas on madalama kvalifikatsiooniga tööjõu osatähtsus suurem kui muudes piirkondades. Neile inimestel pakutakse nüüd koolitusi tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnas, transpordi- ja logistikasektoris, majutus-, toitlustus- ja turvateenuste valdkonnas, raamatupidamise alal, IT-oskuste arendamise alal (eelkõige arvutimängusektoris vajalike oskuste) ja ettevõtluse alase oskusteabe alal.

21.         Uusimaa piirkonnas asub pealinn Helsingi. Kuigi Helsingi on olnud üks Soome kiiremini arenevatest piirkondadest, ei ole olnud ka siin võimalik vältida ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärgi. Tööstuse käive vähenes 2009. aastal 29 % ning ka kaubanduses toimus kiire langus. Samal ajal kasvas nende töötute arv, kes otsisid tööd, võrreldes 2008. aastaga pea poole võrra. Kuigi majanduse väljavaated hakkasid 2010. aastal stabiliseeruma, muutus olukord 2012. aastal taas süngemaks. Espoos, kus asub Nokia peakorter, moodustas 2010. aastal 91 % tööstuse käibest elektroonikatööstus, mille põhiosa omakorda moodustas Nokia oma alltöövõtjatega.

Uusimaa piirkonnas on meetmete sihtrühma kuuluvatel isikutel enamasti kõrgharidus. Meetmetega tahetakse pakkuda neile täiendkoolitust juba omandatud erialadel. IT sektoris esineb tööjõupuudus mängusektoris, seda nii töötajate kui juhtide osas. Seetõttu on Uusimaa piirkonnas pööratud EGFi meetmetes erilist tähelepanu just mängusektoris töötamiseks vajalikele koolitustele.

22.         Lääne-Soome piirkond Pirkanmaa on üks olulisemaid ekspordile suunatud piirkondi. Kuna tegemist on olulise kultuuri-, haridus- ja teenuste keskusega, on sealsetel elanikel töö leidmise võimalused suuremad kui mujal riigi äärepoolsematel aladel. Piirkond kannatas väga ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja nüüd lisandusid Nokia ja sellega seonduvad koondamised, mida arvatakse olevat selles piirkonnas umbes 1 000 ringis.

Pirkanmaa piirkonnas on meetmete sihtrühma kuuluvatest isikutest 80 %-l kõrgharidus. Meetmete eesmärk on integreerida sihtgrupi head IT-alased teadmised sektoritesse, mille majanduskasvu potentsiaal on suur (bio- ehk orgaanilised tooted, keskkonna- ja tervishoiutehnoloogia, taastuvenergia ja nutikad masinad).

23.         Pohjois-Pohjanmaa piirkond, mille pealinn on Oulu, on Põhja-Soome kõige tähtsam finants-, haridus- ja kultuurikeskus. 1990. aastatest alates on piirkond tänu Nokia edule olnud ka rahvusvaheliselt tuntud innovatsiooni käivitaja. Piirkonda on kogunenud palju noori, kes soovivad omandada haridust, ja palju rahvusvahelisi spetsialiste, et otsivad tööd. Oulu on ka oluline transpordikeskus, seda nii maa-, õhu- kui ka meretranspordi osas, ning ta on saanud kasu linnapiirkonna laienemisest 2013. aasta alguses, mil mitu ümberkaudset linna liitusid Ouluga.

Pohjois-Pohjanmaa piirkonnas on meetmete eesmärk kasutada ära meetmete sihtrühma kogemusi ja teadmisi kiiresti kasvavates sektorites nagu heaolu-, keskkonna-, biotehnoloogia- ja kultuurisektor. Loodetakse ka uute IT-ettevõtete tekkele.

24.         Kõigis asjaomastes piirkondades kuuluvad sidusrühmadesse majandusarengu-, tarnspordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevad keskused, piirkondlikud tööhõive ja majandusarengu ametid ja linnavalitsused. Lisaks on igas piirkonnas loodud oma koordineerivad rühmad, kes tegelevad strukturaalsete muudatustega, mis on seotud taotlusega hõlmatud meetmete rakendamisega.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

25.         Tööhõive- ja majandusministeerium kinnitas, et IKT sektoris otsis 2012. aastal Soomes tööd kokku umbes 7 700 inimest (siia hulka on loetud ka isikud, kes koondati Nokiast ja selle alltöövõtjate juurest viimase koondamislaine ajal). Suur tööotsijate arv on tõsiseks probleemiks, eelkõige üle 45 aastaste ja vanemate puhul (sest arvatakse, et nende teadmised on aegunud) ning äsja haridustee lõpetanute ja esimest töökohta otsivate noorte puhul.

26.         Käesolevas taotluses käsitletud koondamiste ootamatus ja ulatus ei ole probleemiks mitte ainult koondatud töötajatele endile, vaid ka linnadele ja asulatele, kus Nokia tehased paiknevad, ning Soome majandusele üldiselt: Nokia ja Nokia Siemens Networks´i töökohad koos moodustasid umbes ühe viiendiku Soome IKT sektori töökohtadest. Nokia Group'i (Nokia ja Nokia Siemens Networks) osakaal Soome SKPs moodustas 2000. aastal 4 %; 2011. aastaks oli see protsent langenud 0,6 %-le ja langus jätkus ka 2012. aastal.

27.         Nokia klastri osakaal Soomes erasektori poolt teadusuuringutesse ja arendustegevusse tehtud investeeringutest moodustas varem sellistest investeeringutest üle poole. Eeldatakse, et koondamiste tagajärjel need investeeringud vähenevad poole võrra ja et Soome kaotab selles valdkonnas ühe miljardi euro väärtuses investeeringuid.

28.         Teine suur probleem on see, et alltöövõtjad olid spetsialiseerunud Nokia tarnetele ning neil ei ole oma väljatöötatud turge ega strateegiaid. Nokia tehaste sulgemise järgselt tuleb neil ellujäämise tagamiseks kiiresti leida uusi turge ja töötada välja uued strateegiad.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

29.         Soomel on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kolme tüüpi meetmeid, mis aitavad neid i) üleminekul uuele töökohale, ii) oma ettevõtte asutamisel ja iii) hariduse omandamisel või koolitusel osalemisel. Kõik alljärgnevalt loetletud meetmed üheskoos moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mille eesmärk on koondatud töötajate tagasitoomine tööturule.

– Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed: tööta jäänud töölistel aidatakse omandada tööotsimistehnikaid. Siia alla kuuluvad nõustamine ja juhendamine, töömessidel käimine, abi tööle kandideerimise avalduste ja CV-de koostamisel. Seda teenust pakutakse erineva suurusega gruppidele. Olenevalt grupi suurusest kestab koolitus 5 kuni 20 päeva. Gruppides pakutakse ka individuaalset karjäärinõustamist, sealjuures keskendutakse koostoimele ja tööpraktikale. Selline nõustamine võib toimuda kuni 40 päeva vältel. Üksikisikutele või gruppidele võidakse määrata nn töö-juhendajaid, kellega saab töö otsimise ajal koos tööintervjuuks ette valmistada ja kes uue töökoha leidmisel on mentoriteks nii tööandjatele kui ka töövõtjatele. Iga tööotsija kohta on ette nähtud kuni 50 tundi nõustamist.

– Töötajatele pakutakse ka mitmesuguste ekspertide hindamisteenuseid. Näiteks võidakse hinnata tööotsijate töövõimet, sealhulgas tervisega seonduvaid aspekte, pädevusi ja kutseoskusi või ettevõtlusoskusi ja töötaja potentsiaali.

– Tööotsijatele võidakse pakkuda ka nn proovikoolitusi, kus nad saavad umbes 10 päeva kestva prooviperioodi vältel testida, kas nad sobivad mingit ala õppima. Tööotsijad võivad katsetada ka ettevõtlusega. Selleks peavad nad osalema grupitöös, kus arutatakse ja töötatakse välja ettevõtte ideid või kus tööotsijad töötavad teiste poolt väljapakutud ettevõtluskavadega. Juhendaja-õpetaja on selle tegevuse juures kohal 8 kuni 12 päeva. Kui ettevõtluskava on valmis ja üle kontrollitud, võib algaja ettevõtja seda kuni kuus kuud katsetada ja selle aja jooksul 4 kuni 6 päeva ka juhendajalt-õpetajalt abi küsida.

– Koolitus ja ümberõpe: koolitusmeetmete üldeesmärk on põhi- või kutsekvalifikatsiooni omandamine kõrge tööhõivemääraga tööstusettevõttes. Täiendav koolitus on ette nähtud selleks, et süvendada olemasolevaid oskusi. Isikutele, kellel puuduvad edasise töötamise plaanid, pakutakse nõustamist ja ettevalmistavaid tööturu koolitusi. Koolitus on sihtrühmapõhine ja võib sisaldada näiteks IKT sektori pädevuste laiendamist, projektijuhtimist, kvaliteedi- ja finantsjuhtimist ning ettevõtlusoskuste arendamist. Enamik tööturu kutsekoolitustest on selleks, et omandada kvalifikatsiooni, teatavatel tingimustel on võimalik viia lõpule kõrghariduse omandamine.

– Pakutakse ka VKE arendamise koolitusi, mis ühendavad VKEde arenemisvajaduse spetsiaalselt koolitatud töötute pädevustega. Koolituse eesmärk on tutvustada seda, kuidas VKEd tegutsevad, ja õpetada oskusi, mida on vaja äriühingu kasumlikkusega töötamiseks, ning pädevusi, kuidas seda arendada. Koolitujad õpivad ettevõtlusprotsesse ja seda, kui vajalik on äriühingu tegevuse puhul kvaliteet.

– Ettevõtluse edendamine ja teenuste osutamine uutele ettevõtjatele: Protomo on avatud innovatsiooni keskkond, mis võimaldab osalejatel muuta oma ideed prototüüpideks, töötada meeskonniti katseprojektidega, arendada uut tüüpi tooteid ja teenuseid ning luua uusi ettevõtteid, mis pakuvad uusi töökohti. Protomo ühendab uued ideed innovatiivsete inimestega. Protomo kontseptsioon, mida praegu Uusimaa piirkonnas täiendatakse, seab eesmärgiks ettevõtjaks hakkamise lihtsustamise.

– Protomo mõte on viia kokku ettevõtlusega alustajad ja head ideed. Protomo andmebaas koosneb paljutõotavatest ideedest, mille on esitanud piirkonna üksikisikud või ettevõtted. Protomo määrab juhendajad, kes abistavad koondatud töötajate rühmadel esitatud ideede põhjal luua ettevõtet, mis toodaks kaupu või osutaks teenuseid, mille järele paistab olevat vajadus. Juhendajad võivad aidata töötutel liituda ka idee autoriga ning arendada ideed edasi juba olemasoleva ettevõtte raames. Protomo meeskond pakub sellelaadse rühmatöö jaoks vajalikke ruume ja nõustamist, hindab ettepaneku teostatavust ning otsib vajadusel sobivad eksperdid. Protomo töötab tavaliselt neljaliikmeliste rühmadega, kes on registreerunud selleks, et väljavalitud ideed edasi arendada.

– Potentsiaalseid uusi ettevõtjaid toetatakse nõustamisega ja asjakohase koolitusega, neile pakutakse konsultatsioone ja toetust ning antakse Promoto projekti kestuse ajaks ruumid ja vahendid. Kui abikõlblikkuse tingimused on täidetud, siis võidakse anda ka mõningast starditoetust. Samuti võib Promoto aidata luua kontakte välisekspertidega, kellel on alustavate ettevõtjate jaoks vajalikud eriteadmised. Võidakse kaasata ülikoolide õppejõude ja üliõpilasi, kes testivad uuenduslikke ideid ja julgustavad nende autoreid ideid täiendama ja uusi ettevõtteid looma.

– Iseseisva majandustegevuse alustamise toetus: tegemist on ettevõtluse alustamise toetusega ettevõtjaks pürgijale, millega tagatakse talle sissetulek kuni 18 kuuks ettevõtte töö alustamisest. Põhitoetuse määr on 31,36 eurot päevas. Sellele lisandub varieeruv summa, mis ei tohi ületada 60 % põhitoetusest. Toetuse saamise kriteeriumidele vastab hinnanguliselt 150 inimest ja rakendusperioodi ajal makstakse neile keskmiselt 6 000 eurot.

– Liikuvuse toetamine: sellega kaetakse nii reisi- kui ka eluasemekulud, mis tulenevad töö otsimisest või koolitusel osalemisest, samuti kolimiskulud. Tööotsijad ei pruugi uut töökohta leida oma koduümbruses, mistõttu võib juhtuda, et nad peavad töövestlustel käimiseks mujale sõitma või töö pärast uude kohta kolima. Reisikulusid arvestatakse kilomeetritest lähtuvalt ning vajadusel hüvitatakse majutuskulud. Kolimiskulude hüvitamise määr on kuni 700 eurot.

– Tööhõiveteenistused teeninduspunktides: koondatud töötajate jaoks rajatakse teeninduspunktid, kust nad saavad abi meetmete rakendamise ajal. Teeninduspunktid alustasid tööd esialgu Nokia ruumides ja seal nõustati koondatud töötajaid algusest peale, pakkudes neile individuaalsemat ja konkreetsemat abi, kui seda tavapäraselt teeks riiklik tööturuasutus. Erilist tähelepanu on pööratud sellele, et ükski töötaja ei jääks pikaajaliseks töötuks. Teeninduspunktis pakutavale esialgsele intensiivsele toetusele järgneb töötajate juhendamine ajal, mil nad individuaalsete meetmetega jätkavad.

– Palgatoetus: seda on võimalik maksta tööandjatele, kes soovivad palgata sihtrühma kuuluvaid töötajaid, olles täiel määral teadlikud tööd alustava isiku pädevuses või kutseoskustes esinevatest lünkadest, ning kes on valmis tagama, et töötajatele makstakse mõistlikku palka, pakutakse igakülgset toetust ja vajalikku väljaõpet uue tööga harjumiseks. Toetuse maksmise kestus määratakse kindlaks töötaja vajadustest lähtuvalt ning hinnanguliselt on toetuse määr keskmiselt 7 453 eurot iga skeemis osaleva töötaja kohta.

– Ettevõttepõhine andmekogumissüsteem: see süsteem võimaldab tööhõive- ja majandusarengu ametil, majandusarengu keskustel ning tööhõive- ja majandusministeeriumil läbi viia telefoniintervjuusid ettevõtetega ja koguda ajakohastatud teavet ettevõtte personalivajaduse kohta. Teave võimaldab ametitel töötajaid õigesti suunata ja aidata neil koolituste osas valikuid teha. Intervjuud viiakse läbi tsentraliseeritult ja tulemused tehakse osapooltele kättesaadavaks valikuliselt.

30.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotlusesse lisatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud ettevalmistus-, haldus- ja kontrollimismeetmeteks ning nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil teavitamiseks ja reklaamiks. EGFist kaasrahastatavates meetmetes osalevaid töötajaid teavitatakse sellest, et pakutavaid teenuseid rahastatakse EGFi toel. Soome ametiasutused kavandavad kutsuda kokku konverentsi, kus tegeldakse mõlema Nokia taotlusega korraga.

31.         Individuaalsed teenused, mida Soome ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Soome ametiasutuste hinnangu kohaselt on meetmete kogumaksumus 19 620 000 eurot, millest 18 830 000 eurot moodustavad individuaalsete teenuste kulud ja 790 000 eurot (4,03 % kogukuludest) fondi toetuse rakendamisega seotud kulud. Fondilt taotletav kogusumma on 9 810 000 eurot (50 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud iga toetust saava töötaja kohta (eurodes) || Kulud kokku (EGF ja riiklik kaasrahastamine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed || 2 680 || 1 076 || 2 884 000

Haridus, koolitus ja ümberõpe || 1 340 || 6 027 || 8 076 000

Ettevõtluse edendamine (Protomo-projektid jne) || 180 || 6 306 || 1 135 000

Iseseisva majandustegevuse alustamise toetus (starditoetus) || 150 || 6 000 || 900 000

Liikuvuse toetamine || 470 || 287 || 135 000

Tööhõiveteenistused teeninduspunktides || 3719 || 215 || 800 000

Palgatoetused || 640 || 7 453 || 4 770 000

Ettevõttepõhine andmekogumissüsteem || 2 505 || 52 || 130 000

Individuaalsed teenused kokku || || 18 830 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 50 000

Juhtimine || || 420 000

Teave ja selle avaldamine || || 300 000

Kontrollitegevus || || 20 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 790 000

Hinnangulised kulud kokku || || 19 620 000

Fondi toetus (50 % kogukuludest) || || 9 810 000

32.         Soome kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid ning kasutusele on võetud meetmed topeltrahastamise vältimiseks.

Kuupäev(ad), millal on alustatud või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist asjaomastele töötajatele

33.         Soome alustas EGFi kaasrahastamist taotlevas kooskõlastatud paketis sisalduvate individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele 1. augustil 2012. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

34.         Tööhõive- ja majandusministeeriumi juurde on loodud töörühm, kes tegeleb Nokias toimunud koondamistega ja kes osales käesoleva taotluse ettevalmistamisel. Töörühma kuuluvad esindajad Varsinais-Suomi, Pohjois-Pohjanmaa, Pirkanmaa ja Uusimaa majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimuste keskustest, kohalikest tööhõive- ja majandusarengu ametitest ja tööturu osapoolte hulgast (st Soome tööstusliitude nõukogust, kuhu kuuluvad nt ametiühing Pro, Soome metallitööliste liit ja Tekniikan Akateemisten Liitto TEK) ning Soome tehnoloogiatööstuse liidust, kuhu kuuluvad ka Nokia esindajad.

35.         Tööhõive- ja majandusarengu ameti tööhõive edendamise komitee tegutseb kohalikul tasandil. Selle komitee kaudu organiseeritakse koostööd tööhõive- ja majandusarengu ameti ning tööturuorganisatsioonide, linnavalitsuste ja muude kohalike tegijate vahel. Komitee ülesannete hulka kuulub muu hulgas tööturu muutuste ennustamine ja nende muutustega kohanemiseks vajalike sammude astumine.

36.         Soome ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on kohustuslikud siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt

37.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Soome ametiasutused oma taotluses:

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikud meetmed ei saa toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

· Lisaks sellele on Soome ametiasutused kinnitanud, et nad on arvesse võtnud ja rakendanud eelmise juhtumiga (EGF/2007/004 FI/Perlos) seoses tehtud auditeerimise tulemusena esitatud soovitusi.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

38.         Soome on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab tööhõive- ja majandusministeerium, mis ühtlasi haldab Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Ministeerium täidab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Nimetatud kahe kohuse täitmise eest vastutavate osakondade ülesanded ja aruandlussuhted hoitakse rangelt lahus. EGFi haldamisega tegeleb tööhõive- ja ettevõtlusosakond, ESFi haldamisega aga regionaalpoliitika osakond. Mõlema fondi sertifitseerimine kuulub personali- ja haldusüksuse vastutusalasse. Ministeerium on koostanud üksikasjaliku juhendi järgitavate menetluste kohta.

Auditeerimise eest vastutab sõltumatu siseauditi üksus, mis tegutseb kantseleiülema alluvuses. Järelevalve ja auditeerimisega tegelevad nii haldus- kui ka sertifitseerimisasutus.

Rahastamine

39.         Soome taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 9 810 000 euro ulatuses, mis moodustab 50 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Soome esitatud teabel.

40.         Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel EGFist eraldatava toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

41.         Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutusele võtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena sobival poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

42.         Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2013. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseeraldiste allikad

43.         Fondi eelarverealt eraldatavat summat kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vaja mineva 9 810 000 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 (taotlus EGF/2013/001 FI/, Nokia from Finland)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[5] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[6] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3)       Soome esitas 1. veebruaril 2013 taotluse fondi kasutusele võtmiseks seoses koondamistega ettevõttes Nokia plc, Nokia Siemens Networks ja 30 selle alltöövõtja juures ning täiendas seda lisateabega kuni 21. augustini 2013. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 9 810 000 euro eraldamiseks.

(4)       Seega tuleks Soome rahalise toetuse taotluse rahuldamiseks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 9 810 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4]               Turu-uuringutega tegeleva firma IDC andmetel.

[5]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[6]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[7]               ELT C […], […], lk […].