52013PC0618

ET

|| EUROOPA KOMISJON ||

Brüssel, 17.9.2013

COM(2013) 618 final

2013/0304 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsust 2004/757/JSK (millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta) uimasti määratluse osas

{SWD(2013) 319 final}

{SWD(2013) 320 final}

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.      Üldine taust

Ebaseaduslik uimastiäri ja uimastite kuritarvitamine kujutavad ELis suurt ohtu inimese tervisele ja ohutusele ning ühiskonnale. Need mõjutavad sotsiaalset ja majanduskeskkonda ning kahjustavad üksikisikute elukvaliteeti, aga ka liikmesriikide julgeolekut. ÜRO narkootiliste ainete ühtse konventsiooni[1] alusel kontrollitavate ainete, näiteks kokaiini, ecstasy ja kanepi (edaspidi „kontrollitavad uimastid”) tarbimine tundub küll olevat viimastel aastatel stabiliseerunud,[2] ehkki kõrgel tasemel, ent suuri probleeme valmistab kiiresti turule ilmuvate uute ainetega tegelemine.

Liidus on üha laialdasemalt kättesaadavad uued psühhoaktiivsed ained, mis avaldavad kontrollitavate uimastitega sarnast mõju ja mida sageli turustatakse nende seaduslike alternatiividena, kuna nende suhtes ei kohaldata samasuguseid kontrollimeetmeid. Nendel ainetel on tööstuses arvukaid kasutusviise. Ajavahemikul 1997–2012 teatasid liikmesriigid ligikaudu 290 ainest, kusjuures 2012. aastal teatati igal nädalal rohkem kui ühest uuest ainest. Aastatel 2009–2012 teatatud ainete arv enam kui kolmekordistus (24-lt 73-ni).

Uusi psühhoaktiivseid aineid tarbib üha rohkem inimesi, eelkõige noored. Kõnealused ained võivad seada ohtu nii inimese tervise kui ka ohutuse ning olla ühiskonnale koormaks samamoodi kui kontrollitavad uimastid. Uute psühhoaktiivsete ainetega kaasnevate ohtude tõttu on riikide ametiasutused kehtestanud nende suhtes mitmesuguseid piiravaid meetmeid. Sellised riiklikud piiravad meetmed ei ole aga kuigi tõhusad, sest ainetel on võimalik siseturul vabalt liikuda – ligikaudu 80 % teatatud ainetest avastati enam kui ühes liikmesriigis.

2011. aasta oktoobris vastu võetud komisjoni teatises „Euroopa uimastitevastase võitluse tugevdamine”[3] nimetati uusi psühhoaktiivseid aineid üheks probleemiks, millele tuleb ELi tasandil otsustavalt reageerida.

Nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusega 2005/387/JSK[4] on loodud mehhanism uute psühhoaktiivsete ainetega kaasnevate ohtudega tegelemiseks ning selle abil saab ainete suhtes kehtestada kontrollimeetmeid ja kriminaalkaristusi üle terve liidu. Selleks et liidu turule ilmuvate ja seal kiiresti levivate uute psühhoaktiivsete ainetega jätkusuutlikumalt tegeleda, tegi komisjon ettepaneku kehtestada rangemad eeskirjad [määrus (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta].

Selleks et tõhusalt vähendada üksikisikutele ja ühiskonnale olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske kujutavate uute psühhoaktiivsete ainete kättesaadavust ning tõkestada nimetatud ainetega ja kontrollitavate ainetega kauplemist ja kuritegelike organisatsioonide osalemist nende tootmises või levitamises, tuleb uued psühhoaktiivsed ained reguleerida kriminaalõiguse normidega.

Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsusega 2004/757/JSK[5] on ette nähtud ühine lähenemisviis ebaseadusliku uimastiäri vastu võitlemiseks. Selles on sätestatud ühised miinimumeeskirjad uimastiäriga seotud õigusrikkumiste ja karistuste määratlemise kohta, et vältida liikmesriikide kohtuasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelises koostöös probleeme, mis tulenevad asjaolust, et kõnealune õigusrikkumine või kõnealused õigusrikkumised ei ole karistatavad mõlema, nii taotleva kui ka taotluse saanud riigi õigusaktide alusel. Kuigi asjaomaseid sätteid kohaldatakse ÜRO konventsioonidega hõlmatud ainete ning sünteetiliste uimastite suhtes, mida kontrollitakse 16. juuni 1997. aasta ühismeetme 97/396/JSK[6] alusel, ei kohaldata neid uute psühhoaktiivsete ainete suhtes.

Uimastite suhtes kohaldatava õigusraamistiku lihtsustamiseks ja selgemaks muutmiseks tuleks kõige kahjulikumad uued psühhoaktiivsed ained reguleerida samade kriminaalõiguse normidega kui ÜRO konventsioonide alusel kontrollitavad ainedki.

Seepärast on vajalik laiendada raamotsuse 2004/757/JSK reguleerimisala nii uutele psühhoaktiivsetele ainetele, mille suhtes on kehtestatud kontrollimeetmed nõukogu otsusega 2005/387/JSK, kui ka sellistele ainetele, mille suhtes on [määrusega (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta] kehtestatud alalised turustamist piiravad meetmed.

Ebaseaduslikku uimastiäri käsitlev seadusandlik ettepanek on ette nähtud komisjoni 2012. aasta tööprogrammiga.

1.2.      Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga muudetakse raamotsust 2004/757/JSK, et lisada selle reguleerimisalasse uued psühhoaktiivsed ained, mis kujutavad endast olulist ohtu.

Käesolev ettepanek on lisatud ettepanekule võtta vastu [määrus (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta]. Nimetatud kaks ettepanekut on omavahel seotud, nii et uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, mis kujutavad tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske ning millele on kõnealuse määruse alusel seepärast kehtestatud alaline turustamise piirang, kohaldatakse ka raamotsuses 2004/757/JSK ebaseadusliku uimastiäri kohta kehtestatud kriminaalõiguse norme.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus peeti laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmade ja ekspertidega ning korraldati veebipõhine avalik arutelu.

Raamotsuse 2004/757/JSK ja nõukogu otsuse 2005/387/JSK toimimise hindamisel konsulteeris komisjon kõikide liikmesriikidega. Peale selle kogus ja uuris komisjon ebaseaduslikku uimastiäri ja uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevate välisuuringute raames mitmesuguste sidusrühmade, praktikute ja ekspertide, sealhulgas asjaomaste õigusaktide rakendamises osalevate ELi ametite seisukohti.

Ühtlasi korraldas komisjon kaks ekspertide kohtumist ebaseadusliku uimastiäri teemal (10. novembril 2011 ja 29. veebruaril 2012) ning kaks ekspertide kohtumist uute psühhoaktiivsete ainete teemal (15. detsembril 2011 ja 1. märtsil 2012). Akadeemilised eksperdid ja praktikud rõhutasid nimetatud kohtumistel kriminaalõiguse normide olulisust ebaseadusliku uimastiäri kontrollimisel ja selle vähendamisel ning uute kahjulike psühhoaktiivsete ainete leviku tõkestamisel. Samal ajal juhtisid nad tähelepanu asjaolule, et uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevates õigusaktides peaks võtma arvesse kõnealuste ainete erinevat riskitaset ja need peaksid olema sellega proportsionaalsed.

2011. aastal korraldati (15–24aastaste) noorte hulgas Eurobaromeetri uuring „Noorte suhtumine uimastitesse”. Peaaegu pooled vastanud (47 %) leidsid, et piirata tuleks üksnes neid aineid, mis kujutavad riski tervisele, samas kui 34 % oli seisukohal, et piirata tuleks kõiki aineid, mille mõju sarnaneb kontrollitavate ainete omale.

2.2.        Mõju hindamine

Komisjon hindas käesoleva, raamotsuse 2004/757/JSK muutmist käsitleva ettepaneku mõju uute psühhoaktiivsete ainete mõju hindamise käigus. Analüüsis jõuti järeldusele, et sarnaselt nõukogu otsusele 2005/387/JSK tuleks uued kahjulikud psühhoaktiivsed ained (mis kujutavad olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske) reguleerida kriminaalõiguse normidega. Peale selle leiti, et nende suhtes tuleks kohaldada ebaseaduslikku uimastiäri käsitlevaid kriminaalõiguse norme. See moodustab osa eelistatud poliitikavalikust, millega nähakse ette astmelised piiravad meetmed, mis on proportsionaalsed uute psühhoaktiivsete ainetega kaasneva riskitasemega ning mis ei tekita tõkkeid seaduslikule kauplemisele siseturul.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 1, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitused kehtestada seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud direktiiviga miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks ebaseadusliku uimastiäri valdkonnas.

3.2.        Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja põhiõiguste austamine

ELil on liikmesriikidest paremad võimalused võtta meetmeid selleks, et piirata kahjulike uute psühhoaktiivsete ainete kättesaadavust tarbijatele, tagades samal ajal, et seaduslikku kauplemist ei takistata.

See on tingitud asjaolust, et liikmesriigid ei suuda kõnealuste ainete kiire turuletuleku ja levikuga üksinda tõhusalt ja jätkusuutlikult toime tulla. Koordineerimata riigisisene tegevus ja mitmesuguste uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevate riiklike regulatsioonide levik võib tuua kaasa selliste ainete tõrjumise teistesse liikmesriikidesse (kahjulike ainete ümbersuunamine) ning tekitada probleeme riikide kohtuasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelises koostöös.

Ettepanek on proportsionaalne ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks, sest sellega reguleeritakse kriminaalõiguse normide kaudu üksnes selliseid uusi psühhoaktiivseid aineid, mis tekitavad olulisi probleeme ELi tasandil.

Käesolev ettepanek mõjutab kaudselt teatavaid Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid, sest sellega laiendatakse raamotsuse 2004/757/JSK reguleerimisala. Kõnealune raamotsus avaldab mõju järgmistele põhiõigustele ja põhimõtetele: õigus vabadusele ja turvalisusele (artikkel 6), õigus omandile (artikkel 17), õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse presumptsioon ja õigus kaitsele (artikkel 48) ning kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte (artikkel 49). Kõnealuseid õigusi ja vabadusi võidakse piirata, kuid üksnes ELi põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 kehtestatud piirangute ja nõuete ulatuses.

3.3.        Vahendi valik

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikega 1 on direktiiv asjakohane vahend, millega tagatakse ebaseadusliku uimastiäri valdkonnas minimaalne ühtlustamine ELi tasandil, jättes samal ajal liikmesriikidele riiklikul tasandil paindlikkuse põhimõtete, eeskirjade ja erandite kohaldamisel.

3.4.        Ülevõtmismeetmete teatele lisatavad selgitavad dokumendid

Liikmesriikidelt nõutakse komisjoni teavitamist käesoleva direktiivi järgimiseks võetavatest riiklikest meetmetest.

Liikmesriikidelt ei nõuta komisjonile selgitavate dokumentide (sealhulgas vastavustabelid) esitamist, mis on lisatud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riiklike meetmete teatele. See ei ole vajalik kavandatud muudatuse väikese ulatuse tõttu. Täiendavate selgitavate dokumentide esitamine tekitaks liikmesriikide pädevatele asutustele põhjendamatu halduskoormuse.

3.5.        Põhisätted

Artikkel 1. Sellega kehtestatakse raamotsuse 2004/757/JSK muudatused, mis käsitlevad termini „uimastid” määratlust, uute olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske kujutavate psühhoaktiivsete ainete reguleerimist psühhoaktiivseid aineid käsitlevate kriminaalõiguse normidega ning raamotsuse rakendamise ja mõju hindamist komisjoni poolt.

Artikkel 2. Sellega kehtestatakse tähtaeg direktiivi ülevõtmiseks liikmesriikide õigusesse.

Artiklid 3 ja 4. Need sätted on seotud direktiivi jõustumise ja adressaatidega.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

2013/0304 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsust 2004/757/JSK (millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta) uimasti määratluse osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsuses 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta,[7] on sätestatud ühine lähenemisviis võitlemaks ebaseadusliku uimastiäriga, mis ohustab liidu kodanike tervist, ohutust ja elukvaliteeti ning liikmesriikide seaduslikku majandustegevust, stabiilsust ja julgeolekut. Selles on sätestatud ühtsed miinimumeeskirjad uimastiäriga seotud õigusrikkumiste ja karistuste määratlemise kohta, et vältida liikmesriikide kohtuasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelises koostöös probleeme, mis võivad tuleneda asjaolust, et kõnealune õigusrikkumine või kõnealused õigusrikkumised ei ole karistatavad mõlema, nii taotleva kui ka taotluse saanud riigi õigusaktide alusel.

(2)       Raamotsust 2004/757/JSK kohaldatakse ainete suhtes, mis on hõlmatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga (muudetud 1972. aasta protokolliga) ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga (edaspidi „ÜRO konventsioonid”), samuti sünteetiliste uimastite suhtes, mida kontrollitakse terves liidus kooskõlas 16. juuni 1997. aasta ühismeetmega 97/396/JSK uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta[8] ning mis kujutavad rahvatervisele samasugust ohtu nagu ÜRO konventsioonides loetletud ainedki.

(3)       Raamotsust 2004/757/JSK tuleks kohaldada ka nende ainete suhtes, mille kohta on kehtestatud kontrollimeetmed ja kriminaalkaristused vastavalt nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusele 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta[9] ning mis kujutavad rahvatervisele samasugust ohtu nagu ÜRO konventsioonides loetletud ainedki.

(4)       Liidus ilmub turule üha uusi psühhoaktiivseid aineid, mis avaldavad sama kahjulikku mõju kui ÜRO konventsioonides loetletud ainedki, ning levivad seal kiiresti. Teatavad uued psühhoaktiivsed ained kujutavad olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske, nagu seda kinnitatakse [määruses (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta]. Kõnealuse määruse alusel võib võtta meetmeid olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske kujutavate uute psühhoaktiivsete ainete tootmise, valmistamise, turul kättesaadavaks tegemise, sealhulgas liitu importimise, transportimise ja liidust eksportimise keelamiseks. Üksikisikutele ja ühiskonnale olulist ohtu kujutavate uute psühhoaktiivsete ainete kättesaadavuse tõhusaks vähendamiseks ning terves liidus nii selliste ainetega kauplemise kui ka kuritegelike organisatsioonide osalemise tõkestamiseks peaksid kõnealuse määruse alusel võetavad alalised turustamist piiravad meetmed põhinema kriminaalõiguse normidel.

(5)       Seepärast tuleks uued psühhoaktiivsed ained, mille suhtes on kooskõlas [määrusega (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta] kehtestatud alaline turustamise piirang, olema reguleeritud ebaseaduslikku uimastiäri käsitlevate liidu kriminaalõiguse normidega. See aitaks ka lihtsustada ja täpsustada liidu õigusraamistikku, sest ÜRO konventsioonides osutatud ainete ja kõige kahjulikumate uute psühhoaktiivsete ainete suhtes kohaldataks samu kriminaalõiguse norme. Seetõttu tuleks muuta raamotsuses 2004/757/JSK esitatud „uimasti” määratlust.

(6)       Selleks et kiiresti reageerida uutele kahjulikele psühhoaktiivsetele ainetele ja nende levikule liidus, peaksid liikmesriigid kohaldama uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, mis kujutavad olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske, raamotsust 2004/757/JSK kaheteist kuu jooksul alates sellest, kui nende suhtes kehtestatakse alaline turustamise piirang kooskõlas [määrusega (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta].

(7)       Arvestades et üksinda tegutsedes liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada direktiivi eesmärki, milleks on laiendada ebaseadusliku uimastiäri suhtes kohaldatavaid liidu kriminaalõiguse norme ka uutele psühhoaktiivsetele ainetele, mis kujutavad olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske, kuid seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)       Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu ühe ja sama kuriteo eest ning karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(9)       [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

JA/VÕI

(10)     [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

(11)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seega ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)     Seepärast tuleks raamotsust 2004/757/JSK vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Raamotsust 2004/757/JSK muudetakse järgmiselt:

(1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„ „uimasti”:

(a) ained, mis on hõlmatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga (muudetud 1972. aasta protokolliga) ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga;

(b) lisas loetletud ained;

(c) uued psühhoaktiivsed ained, mis kujutavad olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske ning mille suhtes on kehtestatud [määruse (EL) nr …/… (uute psühhoaktiivsete ainete kohta) artikli 13 lõike 1] alusel alaline turustamise piirang;”

(2) Artiklile 9 lisatakse järgmised lõiked 3 ja 4:

„3.     Seoses uute psühhoaktiivsete ainetega, mille suhtes on [määruse (EL) nr …/… (uute psühhoaktiivsete ainete kohta) artikli 13 lõike 1] alusel kehtestatud alaline turustamise piirang, jõustavad liikmesriigid kaheteist kuu jooksul pärast alalise turustamise piirangu jõustumist õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva raamotsuse kohaldamiseks kõnealuste uute psühhoaktiivsete ainete suhtes. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale raamotsusele. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.       [Viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja edaspidi iga viie aasta järel] hindab komisjon, mil määral on liikmesriigid võtnud vajalikke meetmeid käesoleva raamotsuse täitmiseks, ning avaldab vastava aruande.”

(3) Lisatakse käesolevas direktiivis esitatud lisa.

Artikkel 2

Ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaheteist kuu jooksul pärast selle jõustumist]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub [määruse (EL) nr …/… uute psühhoaktiivsete ainete kohta jõustumisega samal päeval].

Artikkel 4

Addressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Artikli 1 lõike 1 punktis b viidatud ainete loetelu

(a) P-metüültioamfetamiin või 4-metüültioamfetamiin, millele on viidatud nõukogu 13. septembri 1999. aasta otsuses 1999/615/JSK, millega määratletakse 4-MTA uue sünteetilise narkootikumina, mille suhtes tuleb kohaldada kontrollmeetmeid ja kriminaalkaristusi[10].

(b) Parametoksümetüülamfetamiin või N-metüül-1-(4-metoksüfenüül)-2-aminopropaan, millele on viidatud nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/188/JSK, mis käsitleb kontrollmeetmeid ja kriminaalkaristusi seoses uue sünteetilise narkootikumiga PMMA[11].

(c) 2,5-dimetoksü-4-jodofenetüülamiin, 2,5-dimetoksü-4-etüültiofenetüülamiin, 2,5-dimetoksü-4-(n)-propüültiofenetüülamiin ja 2,4,5-trimetoksüamfetamiin, millele on viidatud nõukogu 27. novembri 2003. aasta otsuses 2003/847/JSK, mis käsitleb uute sünteetiliste narkootikumidega 2C-I, 2C-T-2, 2C-T-7 ja TMA-2 seotud kontrollmeetmeid ja kriminaalkaristusi[12].

(d) 1-bensüülpiperasiin või 1-bensüül-1,4-diaso-tsükloheksaan või N-bensüülpiperasiin või bensüülpiperasiin, millele on viidatud nõukogu 3. märtsi 2008. aasta otsuses 2008/206/JSK, millega 1-bensüülpiperasiin (BZP) määratletakse uue psühhoaktiivse ainena, mille suhtes tuleb kohaldada kontrollimeetmeid ja kriminaalkaristusi[13].

(e) 4-metüülmetkatinoon, millele on viidatud nõukogu 2. detsembri 2010. aasta otsuses 2010/759/EL 4-metüülmetkatinooni (mefedrooni) suhtes kontrollimeetmete võtmise kohta[14].

(f) 4-metamfetamiin, millele on viidatud nõukogu 7. märtsi 2013. aasta otsuses 2013/129/EL 4-metamfetamiini suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta[15].

(g) 5-(2-aminopropüül)indool, millele on viidatud [nõukogu … otsuses 2013/…/JSK 5-(2-aminopropüül)indooli suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta[16]].

[1]               ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtne konventsioon (muudetud 1972. aasta protokolliga) ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon.

[2]               Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, 2012. aasta aruanne uimastiprobleemide olukorra kohta Euroopas, http://www.emcdda.europa.eu/publications/annual-report/2012 .

[3]               KOM(2011) 689 (lõplik).

[4]               ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.

[5]               ELT L 335, 11.11.2004, lk 8.

[6]               EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

[7]               ELT L 335, 11.11.2004, lk 8.

[8]               EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

[9]               ELT L 127, 10.5.2005, lk 32.

[10]             EÜT L 244, 16.9.1999, lk 1.

[11]             EÜT L 063, 6.3.2002, lk 14.

[12]             ELT L 321, 6.12.2003, lk 64.

[13]             ELT L 63, 7.3.2008, lk 45.

[14]             ELT L 322, 8.12.2010, lk 44.

[15]             ELT L 72, 15.3.2013, lk 11.

[16]             ELT L […], […], lk […].