52013PC0597

SELETUSKIRI

Komisjon soovib 1. jaanuariks 2014, mil hakatakse kohaldama üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) üleminekusätteid, kehtestada nii eelarveliste välistegevuse rahastamisvahendite kui ka EAFi jaoks ühtsed rakenduseeskirjad. Samal ajal sisaldavad uus finantsmäärus ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames toimuvat välistegevust käsitlevad komisjoni seadusandlikud ettepanekud mitut sätet, mis nõuavad tehniliste kohanduste tegemist AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisasse.

Tehniliste kohanduste eesmärk on võtta AKV-EÜ partnerluslepingusse üle eelarveliste välistegevuse rahastamisvahendite puhul välja pakutud uuenduslikud rakenduseeskirjad, juhul kui see on asjakohane ega kahjusta lepingu erieesmärkide saavutamist. Loodetakse, et kohanduste tulemusena muutub EAFi rakendamine lihtsamaks ja tõhusamaks.

Eelkõige on kavas muuta kodakondsuse ja päritolu (IV lisa artiklid 20 ja 22) ning soodustuste korraga (artikkel 26) seotud eeskirju.

Kuigi AKV–EÜ partnerluslepingu läbivaatamise tulemusena 2010. aastal on nii eelarvest kui ka EAFist rahastatavates toetus- ja hankemenetluses osalejate ring nüüd väga lai, leiab komisjon, et poliitilisi sündmusi arvestades saaks eeskirju veelgi täiustada. Võttes arvesse kohustusi, mis EL on võtnud Pusanis[1] ja Accras[2] ning 2010. aastal Pariisis OECD arenguabikomitees, on juba esitatud ettepanek kodakondsuse ja päritoluga seotud eeskirjade ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks eelarvelistes välistegevuse rahastamisvahendites. Kuigi IV lisas sätestatud korra põhisisu jääb samaks, tehakse ettepanek täiendada seda eelarveliste vahendite puhul esitatud ühtlustatud ja lihtsustatud eeskirjadega.

Ettepaneku kohaselt avaneb AKV riikide üksustel näiteks võimalus osaleda mis tahes arenguriigis toimuva projektiga seotud hankemenetluses. Vastutasuks suurenenud turu eest võimaldavad AKV riigid kõikidel arenguriikide, välja arvatud G20 riikide üksustel osaleda EAFi hankemenetlustes.

Artikli 26 tekst on eelmiste muudatuste tulemusena muutunud viisil, mis vähendab selles käsitletud soodustuste korra ühtsust ja kohaldatavust. Seepärast hõlmab ettepanek tehnilisi kohandusi, mis on vajalikud artikli terviklikkuse taastamiseks.

Kooskõlas AKV–EÜ partnerluslepingu artikliga 100 võib IV lisa läbi vaadata AKV–ELi ministrite nõukogu otsusega. Selleks et tagada 1. jaanuariks 2014 eelarveliste rahastamisvahendite ja EAFi jaoks ühtsete rakenduseeskirjade kehtestamine, tehakse AKV–ELi ministrite nõukogule ettepanek võtta AKV riikide nõukogu esimehe ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja vahelise kirjavahetuse teel vastu otsus.

Komisjon teeb Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku võtta vastu lisatud otsus.

2013/0287 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab AKV–ELi ministrite nõukogus seoses AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisa läbivaatamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 209 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud koostöölepingut[3] (edaspidi „AKV–EÜ partnerlusleping”),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       AKV–EÜ partnerluslepingu artiklis 100 on sätestatud, et AKV–ELi ministrite nõukogu võib lepingu Ia, Ib, II, III, IV ja VI lisa läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV–ELi arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal.

(2)       AKV–EÜ partnerluslepingu osalised on võtnud Pusanis ja Accras ning 2010. aastal Pariisis OECD arenguabikomitees rahvusvahelisi kohustusi abi tõhususe valdkonnas.

(3)       Kodakondsuse ja päritoluga seotud eeskirju saaks kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega veelgi täiustada.

(4)       AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisa selgemaks ja lihtsamaks muutmisega saaks tõhustada EAFi rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

AKV–ELi ministrite nõukogus võetav Euroopa Liidu seisukoht AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisa läbivaatamise kohta põhineb käesolevale otsusele lisatud AKV–ELi ministrite nõukogu otsuse eelnõul.

Artikkel 2

AKV–ELi ministrite nõukogu otsus avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

Eelnõu:

AKV–ELi MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS

AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisa läbivaatamise kohta

AKV-ELi MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud partnerluslepingut,[4] mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis[5] ja 22. juunil 2010 Ouagadougous[6] (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping”), eriti selle artiklit 100,

ning arvestades järgmist:

(1) AKV–EÜ partnerluslepingu artiklis 100 on sätestatud, et AKV–ELi ministrite nõukogu võib lepingu Ia, Ib, II, III, IV ja VI lisa läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV–ELi arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal.

(2) AKV–EÜ partnerluslepingu osalised on võtnud Pusanis ja Accras ning 2010. aastal Pariisis OECD arenguabikomitees rahvusvahelisi kohustusi abi tõhususe valdkonnas.

(3) Kodakondsuse ja päritoluga seotud eeskirju saaks kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega veelgi täiustada.

(4) AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisa selgemaks ja lihtsamaks muutmisega saaks tõhustada EAFi rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

AKV–EÜ partnerluslepingu IV lisa muudetakse järgmiselt:

1.           Artikli 19c lõige 5 asendatakse järgmisega:

„Tulenevalt käesoleva lepingu artiklites 49 ja 50 osutatud kohustusest täidetakse AKVga toimuva koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest rahastatavad lepingud ja toetused vastavalt tööõiguse ja kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide, sealhulgas rahvusvaheliste keskkonnalepingute valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhinõuetele.”

2.           Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Kui artikli 22 kohaselt ei ole tehtud erandit ja ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist:

võivad käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate hankelepingute sõlmimise menetluses või toetuste andmises osaleda:

(a) kõik AKV riikide ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide, Euroopa Ühenduse ametlike kandidaatriikide või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud;

(b) kõik OECD arenguabikomitee ametliku arenguabi saajate nimekirja kantud riikide ja territooriumide (välja arvatud G20 rühma kuuluvad riigid, ilma et see mõjutaks 3. protokolliga reguleeritud Lõuna-Aafrika Vabariigi staatust) ning nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusega 2001/822/EÜ hõlmatud ülemeremaade ja -territooriumide füüsilised ja juriidilised isikud;[7]

(c) kõik selliste riikide füüsilised ja juriidilised isikud, mille puhul komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisabile.

Vastastikuse juurdepääsu võib vähemalt ühe aasta pikkuseks piiratud ajaks anda juhul, kui riik tagab võrdsetel tingimustel juurdepääsu ühendusest pärit üksustele ja käesoleva artikli alusel kõlblike riikide üksustele;

(d) kõik OECD liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud lepingute puhul, mida rakendatakse OECD arenguabikomitee avaldatud ametliku arenguabi saajate nimekirja kantud vähim arenenud riigis või suure võlakoormaga vaeses riigis.”

3.           Artikli 20 lõige 1a jäetakse välja.

4.           Artikli 20 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kõik käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava hanke- või toetuslepingu alusel tehtavad tarned ja ostetavad materjalid pärinevad käesolevas artiklis sätestatud kõlblikust riigist.

Tehtavad tarned ja ostetavad materjalid võivad siiski pärineda mis tahes riigist, kui nende maksumus jääb konkureeriva, läbirääkimistega menetluse kasutamist nõudvast künnisest allapoole.

Seoses sellega hinnatakse mõiste "päritolustaatusega tooted" määratlust asjakohaste rahvusvaheliste lepingute põhjal, kusjuures ühendusest pärit tooted hõlmavad ka ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit tooteid.”

5.           Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatakse rahvusvahelise organisatsiooni vahendusel rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik lõikes 1 sätestatud kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik selle organisatsiooni eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud, kusjuures jälgitakse kõikide abiandjate võrdse kohtlemise põhimõtet. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.”

6.           Artikli 20 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatakse piirkondliku algatuse raames rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik lõike 1 tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjaomases algatuses osaleva riigi füüsilised ja juriidilised isikud. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.”

7.           Artikli 20 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatakse meedet, mida kaasrahastatakse partneri või muu abiandjaga või rakendatakse eelarve täitmise kaudu koostöös liikmesriigiga või komisjoni loodud sihtfondi kaudu, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik lõike 1 tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik selle partneri, muu abiandja või liikmesriigi eeskirjade kohaselt kõlblikud või sihtfondi asutamisaktis kindlaks määratud füüsilised ja juriidilised isikud.

Kui meedet rakendatakse volitatud asutuse, s.t liikmesriigi või tema asutuse, Euroopa Investeerimispanga või rahvusvahelise organisatsiooni või selle asutuse kaudu, käsitatakse samuti kõlblikuna kõiki selle volitatud asutuse eeskirjade kohaselt kõlblikke füüsilisi ja juriidilisi isikuid, nagu on määratud kindlaks meedet kaasrahastatava või rakendava asutusega sõlmitud lepingus. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.”

8.           Artiklisse 20 lisatakse lõige 8:

„Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatakse meedet, mida kaasrahastatakse muust välistegevuse rahastamisvahendist, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik lõike 1 tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik selle rahastamisvahendi eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.”

9.           Artiklisse 20 lisatakse lõige 9:

„Käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud kõlblikkust võib piirata pakkujate, taotlejate ja kandidaatide kodakondsuse, asukoha või olemuse põhjal, kui seda nõuavad meetme laad ja eesmärgid ning see on vajalik meetme tõhusaks rakendamiseks.”

10.         Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Asjaomase AKV riigi või asjaomase piirkondliku või AKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse põhjendatud nõudmisel võib lubada artikli 20 alusel mittekõlblikest kolmandatest riikidest pärit pakkujatel, taotlejatel ja kandidaatidel osaleda hankelepingute sõlmimise menetluses või toetuste andmises, mida ühendus rahastab käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust, või tunnistada kõlblikuks mittekõlblikku päritolu tarned ja teenused, kuid seda ainult järgmistel juhtudel:

(a) asjaomasel riigil on abisaaja naaberriigiga traditsioonilised majandus-, kaubandus- või geograafilised sidemed või

(b) tegemist on pakilise olukorraga või kui tooted ja teenused ei ole asjaomaste riikide turul kättesaadavad või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui kõlblikkuse eeskirjad muudaksid projekti, programmi või meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks.

Asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV sisene organisatsioon või asutus esitab komisjonile iga sellise juhu kohta erandi tegemise otsustamiseks vajaliku teabe.”

11.         Artikli 26 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„antakse AKV riikide pakkujatele ehituslepingute puhul, mille maksumus on väiksem kui 5 000 000 eurot, pakkumuste maksumuse hindamisel 10 % hinnasoodustust, kui vähemalt veerand aktsia- või osakapitalist ja juhtkonnast pärineb ühest või mitmest AKV riigist;”

12.         Artikli 26 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„antakse tarnelepingute puhul, mille maksumus on väiksem kui 300 000 eurot, pakkumuste maksumuse hindamisel 15 % hinnasoodustust AKV äriühingutele, kes on esitanud pakkumuse üksinda või koos konsortsiumi kuuluvate Euroopa partneritega;”

13.         Artikli 26 lõike 1 punkt c jäetakse välja.

14.         Artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Kui kaks pakkujat leitakse olevat samaväärsed, eelistatakse:

(a) AKV riigi pakkujat või

(b) sellise pakkuja puudumisel pakkujat, kes:

i) võimaldab AKV riikide loodusvarasid ja inimressursse kasutada parimal võimalikul viisil;

ii) kes pakub parimaid allhankevõimalusi AKV riikide äriühingutele, ettevõtjatele või füüsilistele isikutele või

iii) AKV riikide või ühenduse füüsiliste isikute, ettevõtjate või äriühingute konsortsiumile.”

Artikkel 2

Käesolev otsus võetakse AKV–ELi ministrite nõukogus vastu AKV ministrite nõukogu esimehe ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja vahelise kirjavahetuse teel.

Käesolev otsus jõustub, kui kõnealune menetlus on lõpule viidud.

[Koht], [kuupäev]

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja || AKV ministrite nõukogu esimees

[1]               Vt 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2011 toimunud Pusani foorumil koostatud dokument Interneti-aadressil:                http://www.oecd.org/dac/effectiveness/busanpartnership.htm

[2]               Vt Accra 2008. aasta tegevuskava Interneti-aadressil:                http://www.oecd.org/dac/effectiveness/parisdeclarationandaccraagendaforaction.htm

[3]               EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 28.10.2005, lk 4) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).

[4]               EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingu parandus on avaldatud ELTs L 385, 29.12.2004, lk 88.

[5]               ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

[6]               ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

[7]               EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1