52013PC0521

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Suurendatud kaasrahastamismäärasid kasutada võimaldava erandi kehtivusaja pikendamine liikmesriikidele, keda ähvardavad tõsised finantsstabiilsusega seotud probleemid

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Jätkuv finants- ja majanduskriis on muutnud liikmesriikide finantsvahendite olukorra pingeliseks, kuna liikmesriigid viivad ellu eelarve konsolideerimiseks vajalikku poliitikat. Seepärast on eriti tähtis tagada maaelu arengu programmide maksimaalne rakendamine.

Programmide rakendamine on sageli keeruline, ning tihti on selle põhjuseks eelarve konsolideerimisega seotud likviidsusprobleemid. Eespool öeldu kehtib eelkõige nende liikmesriikide suhtes, keda majanduskriis on kõige tugevamalt tabanud ning kes on saanud kohandamiskava alusel rahalist abi. Praeguseks on rahalist abi saanud ja komisjoniga makromajandusliku kohandamiskava suhtes kokkuleppele jõudnud seitse riiki. Need riigid on Küpros, Ungari, Rumeenia, Läti, Portugal, Kreeka ja Iirimaa (edaspidi „programmi osalisriigid”). Ungari, Rumeenia ja Läti kohandamiskavas enam ei osale.

Tagamaks, et kõnealused liikmesriigid (või mõni muu liikmesriik, kes võib kõnealuse programmi kaudu tulevikus abi saada) jätkaksid maaelu arengu programmide kohapealset rakendamist ja projektide jaoks vahendite väljamaksmist, sisaldab käesolev ettepanek sätteid, mis võimaldavad neil liikmesriikidel kasutada suurendatud kaasrahastamismäära, muutmata seejuures nende jaoks maaelu arengu poliitika 2007–2013 raames ette nähtud üldsummasid. Sellega antakse liikmesriikidele kriitilisel ajal täiendavaid vahendeid ja lihtsustatakse programmide kohapealse rakendamise jätkamist.

· Üldine taust ja ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõikes 4c on sätestatud erand sama artikli lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud ülemmääradest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse ülemmäärade suurendamiseks kuni 95 protsendini abikõlblikest avaliku sektori kuludest lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikes piirkondades, äärealadel ja väiksematel Egeuse mere saartel ning kuni 85 protsendini abikõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades. Erandit kohaldatakse praegu üksnes makseasutuste poolt 31. detsembrini 2013 tehtud kulutuste suhtes.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas muude ettepanekute ja algatustega, mille komisjon on vastusena finantskriisile vastu võtnud.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

· Mõjuanalüüs

Rahalist toetust saavatel liikmesriikidel on võimalik esitada komisjonile taotlus muuta programmiperioodi 2007–2013 maaelu arengu programmi ja kasutada erandit, mis võimaldab kohaldada tavalisest suuremat kaasrahastamismäära. Praegu kasutavad seda erandit Kreeka, Iirimaa ja Portugal, kuid mitte alati maksimaalses ulatuses. Kuna nimetatud ajavahemikuks asjaomastele riikidele ja programmidele EAFRDst ettenähtud rahaline kogueraldis ei muutu, siis vähendavad ELi suuremad kaasrahastamismäärad oluliselt maaelu arengu programmidele programmiperioodil eraldatavat avaliku sektori toetussummat. Rahalist toetust saavatele liikmesriikidele antud võimalus suurendada EAFRD toetusmäärasid praeguste, programmiperioodi 2007–2013 maaelu arengu programmide raames, kehtib üksnes kuni 31. detsembrini 2013 tehtud kulutustele (ajavahemiku kohta, mil liikmesriik saab rahalist toetust) ning seetõttu ei saa seda pikendada kulutuste abikõlblikkuse lõppkuupäevani, 31. detsembrini 2015.

Uue, 2014.–2020. aasta programmiperioodi raames tehtud kulutuste puhul võib määruse (EL) nr …/… [ühissätete määrus] artikli 22 kohaselt suurendada EAFRD panuse määra 10 protsendipunkti võrra iga meetme puhul kohaldatavast EAFRD kaasrahastamise määrast. Kõnealune uus süsteem, mis hõlmab ühtset lisatoetust kõikide meetmete puhul, võib mõnel juhul tähendada EAFRD rahastamismäära suuremaid või väiksemaid muudatusi võrreldes määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4c kohase praeguse süsteemiga.

Kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4c kohane võimalus kasutada praeguste arenguprogrammide puhul tavalisest suuremat EAFRD rahastamismäära kehtib ainult 2013. aasta lõpuni (ja üksnes ajavahemiku kohta, mil liikmesriik saab rahalist toetust), on oht, et see mõjutab oluliselt EAFRD vahendite maksimaalset ja optimaalset kasutamist asjaomaste maaelu arengu programmide rahastamisel, enne kui tekib selline võimalus seoses uute programmide raames antavate lisatoetustega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Tehakse ettepanek muuta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõiget 4c, et võimaldada finantsabi saavatel liikmesriikidel kasutada abikõlblikkuse lõpptähtajani 10 protsendipunkti suurust tõusu üksnes programmiperioodi 2007–2013 avatud kulukohustuste puhul, ning taotleda seda lõppmakse taotluses, isegi kui nad rahalist toetust enam ei saa.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 42 ja 43.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas niivõrd, kuivõrd selle eesmärk on anda EAFRD kaudu täiendavat toetust teatavatele liikmesriikidele, kes on sattunud tõsistesse raskustesse, mis on eelkõige seotud majanduskasvu ja finantsstabiilsuse puudumise ning suureneva eelarvepuudujäägi ja võlakoormusega, seda ka rahvusvahelise majandus- ja rahanduskeskkonna tõttu. Seepärast on vaja Euroopa Liidu tasandil luua ajutine mehhanism, mis võimaldab rakendada erandit EAFRD tavapärastest kaasfinantseerimise määradest.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Suurema kaasrahastamismäära kohaldamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne jätkuva majanduskriisi ja kõnealuste liikmesriikide abistamiseks tehtud muude jõupingutustega.

· Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: praeguse õigusakti muutmine.

Komisjon on uurinud õigusraamistiku pakutavat tegevusruumi ja peab saadud kogemustele tuginedes vajalikuks teha ettepanek määruse (EÜ) nr 1698/2005 muutmiseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Mõju kulukohustuste assigneeringutele puudub, kuna programmiperioodiks 2007–2013 ettenähtud rakenduskavades sätestatud EAFRD toetuse ülemmäära ei ole kavas muuta.

Siiski võib vajadus makseassigneeringute järele 2014. aasta eelarves 90 miljoni euro võrra suureneda, kui liikmesriigid jätkavad suurendatud kaasfinantseerimismäärade kohaldamist.

Pidades silmas liikmesriikide soovi seda meedet kasutada ja võttes arvesse vahemaksete edastamisel toimunud arengut, kontrollib komisjon, kas on vaja täiendavaid maksete assigneeringuid, ning teeb vajaduse korral asjakohaste meetmete ettepaneku.

2013/0247 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus on oluliselt pärssinud mitme liikmesriigi majanduskasvu ja kahjustanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud nende finants- ja majandustingimusi. Teatavad liikmesriigid on sattunud tõsistesse raskustesse või ähvardavad neid raskused, nagu majanduskasvu ja finantsstabiilsuse puudumine ning suurenev eelarvepuudujääk ja võlakoormus, seda ka rahvusvahelise majandus- ja rahanduskeskkonna tõttu.

(2)       Kuigi peamised meetmed kriisi negatiivse mõju tasakaalustamiseks on juba võetud, sealhulgas on muudetud õiguslikku raamistikku, on finantskriisi mõju reaalmajandusele laialdaselt tuntav ning surve riikide rahanduslikele vahenditele suureneb.

(3)       Võttes arvesse asjaolu, et mitmel liikmesriigil on tõsiseid raskusi finantsstabiilsuse säilitamisega ning selleks, et piirata sellest tulenevat negatiivset mõju üleminekul praeguselt programmiperioodilt tulevasele, võimaldades selleks maksimaalselt kasutada EAFRD kaudu kättesaadavad assigneeringuid, tuleks pikendada nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005[3] artikli 70 lõikes 4c sätestatud erandit, millega suurendatakse EAFRDi panuse ülemmäärasid, kuni programmiperioodi 2007–2013 kulutuste abikõlblikkuse lõppkuupäevani, 31. detsembrini 2015.

(4)       Võimalust suurendada vahemakseid ja lõppmakseid üle tavalise kaasfinantseerimismäära ei tuleks piirata ajavahemikuga, mil liikmesriik saab finantsabi vastavalt määrusele (EL) nr 407/2010, määrusele (EÜ) nr 332/2002 või Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule, kuna liikmesriikidel on jätkuvalt tõsiseid raskusi kaasrahastamise tagamisega riigieelarvest isegi pärast seda, kui finantsabi andmine on lõppenud.

(5)       Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldustega ja vastavalt [ühissätete määruse] artiklile 22 kohaldatakse 10 protsendipunkti võrra suurendatud kaasfinantseerimismäära programmiperioodi 2014–2020 suhtes kuni 30. juunini 2016, mil suurendamise võimalus läbi vaadatakse. Programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 kattuvust arvestades on vaja tagada kahel programmiperioodil toetust saavate liikmesriikide järjekindel ja ühesugune kohtlemine. Seepärast peaksid finantsabi saavad liikmesriigid saama kasutada suurendatud kaasfinantseerimismäära kuni abikõlblikkuse lõppkuupäevani ja taotleda seda oma lõppmaksetaotlustes, isegi kui nad rahalist toetust enam ei saa.

(6)       Võttes arvesse asjaolu, et artikli 70 lõikes 4c sätestatud tähtaeg langeb kokku programmiperioodi lõpuga, samuti asjaomaseid programmitöö- ja menetlusnõudeid, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

(7)       Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1698/2005 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõiget 4c muudetakse järgmiselt:

(a) esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

Erandina lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud ülemmääradest võib EAFRD toetusmäära suurendada kuni 95 %-ni abikõlblikest avaliku sektori kuludest lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikes piirkondades, äärealadel ja väiksematel Egeuse mere saartel ning 85 %-ni abikõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades. Neid toetusmäärasid kohaldatakse selliste uute abikõlblike kulude suhtes, mille liikmesriigid on deklareerinud igas tõendatud kuludeklaratsioonis pärast [OPOCE, palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kui liikmesriik vastab ühele järgmistest tingimustest:”

(b) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus sätestatud erandit kasutada sooviv liikmesriik esitab komisjonile taotluse oma maaelu arengu programmi vastavalt muuta. Erandit kohaldatakse alates programmi muutmise heakskiitmisest komisjoni poolt.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

FINANTSSELGITUS || AGRI/I1/2013/1278200

6.20.2013.6

|| KUUPÄEV: 17.05.2013

1. || EELARVERUBRIIK: 05 04 Maaelu areng ||

2. || PEALKIRI: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

3. || ÕIGUSLIK ALUS: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2

4. || EESMÄRGID: Käesoleva määrusega pikendatakse kuni 2015. aasta lõpuni erandit, mis võimaldab suurendada rahalist toetust saavate liikmesriikide puhul EAFRD toetusmäära kuni 95 %ni lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondades, äärealadel ja väiksematel Egeuse mere saartel ning kuni 85 protsendini muudes piirkondades.

5. || FINANTSMÕJU || 12-KUULINE PERIOOD (miljonit eurot) || JOOKSEV EELARVE- AASTA 2013 (miljonit eurot) || JÄRGMINE EELARVEAASTA 2014 (miljonit eurot)

5.0 || KULUD -               ELi EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) -               RIIGIASUTUSED -               MUUD || ||   || CA: - PA: + 90

5.1 || TULUD -               ELi OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD) -               SISERIIKLIKUD || || ||

|| || 2015 || 2016 || 2017 || 2018

5.0.1 || KAVANDATUD KULUD || || || PA: - 90 ||

5.1.1 || KAVANDATUD TULUD || || || ||

5.2 || ARVUTUSMEETOD: -

6.0 || KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? || ei kohaldata

6.1 || KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? || ei kohaldata

6.2 || KAS ON VAJA LISAEELARVET? || NO

6.3 || KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? || NO

MÄRKUSED: Kulukohustuste assigneeringute osas ei ole määruse 1698/2005 muudatustel finantsmõju, kuna maaelu arengu jaoks ettenähtud vahendite hulk ja nende jaotumine aastas jäävad samaks. Erand, mis võimaldab kohaldada suuremat kaasrahastamise määra, võib tähendada maksete suuremat hüvitamist asjaomastele liikmesriikidele. Ettepanekuga ei kaasne aastal 2013 mingit mõju. Liikmesriikide kõige viimaste prognooside kohaselt võib vajadus lisatoetuste järele ulatuda 2014. aastal hinnanguliselt 90 miljoni euroni (võrreldes olukorraga, kui suurendatud toetusmäärade kohaldamine lõpeks 2013. aastal). See summa hüvitatakse programmide lõpetamisel, kõige tõenäolisemalt aastal 2017. Pidades silmas liikmesriikide soovi seda meedet kasutada ja võttes arvesse vahemaksete edastamisel toimunud arengut, kontrollib komisjon, kas on vaja täiendavaid maksete assigneeringuid, ning teeb vajaduse korral asjakohaste meetmete ettepaneku.

[1]               ELT C […], lk […].

[2]               ELT C […], lk […].

[3]               ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.