This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013PC0388
Recommendation for a COUNCIL DECISION abrogating Decision 2004/918/EC on the existence of an excessive deficit in Hungary
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/918/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Ungaris
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/918/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Ungaris
/* COM/2013/0388 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/918/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Ungaris /* COM/2013/0388 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/918/EÜ
ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Ungaris EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12, võttes arvesse komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) Nõukogu otsustas 5. juulil 2004
kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Ungaril on
ülemäärane eelarvepuudujääk, ja võttis kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104
lõikega 7 vastu soovituse ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2008.
aastaks[1]. (2) 18. jaanuaril 2005 jõudis
nõukogu kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 8
seisukohale, et Ungari ei olnud võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu
soovitusele, ning esitas 8. märtsil 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu
artikli 104 lõike 7 alusel uue soovituse, milles kinnitas, et ülemäärase
eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg on 2008. aasta. 8. novembril 2005
otsustas nõukogu, et Ungari ei olnud teist korda järginud Euroopa Ühenduse
asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaseid soovitusi. Seepärast
esitas nõukogu 10. oktoobril 2006 Euroopa Ühenduse asutamislepingu
artikli 104 lõike 7 alusel Ungarile kolmanda soovituse, millega
pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega 2009. aastani.
Nõukogu järeldas 7. juulil 2009, et Ungari ametiasutused on võtnud tõhusaid
meetmeid vastuseks 2006. aasta oktoobri soovitusele, ja esitas tõsist
majandussurutist arvesse võttes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104
lõike 7 alusel läbivaadatud soovituse, millega kehtestati ülemäärase
eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks taas uus tähtaeg, 2011. aasta. Komisjon
järeldas 27. jaanuaril 2010, et Ungari on võtnud tõhusaid meetmeid vastusena
viimastele nõukogu soovitustele. Nõukogu nõustus sellega oma järeldustes 16.
veebruaril 2010, kuid juhtis tähelepanu ka märkimisväärsetele riskidele. (3) Kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikli 126 lõikega 8 otsustas nõukogu 24. jaanuaril 2012, et Ungari ei
ole vastusena nõukogu 2009. aasta juuli soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid
kõnealuses soovituses sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi aluslepingus sätestatud
kontrollväärtust 3 % SKPst 2011. aastal ei ületatud, ei põhinenud see
struktuursel ja jätkusuutlikul korrigeerimisel, vaid märkimisväärsetel
ühekordsetel tuludel. Sellega kaasnes struktuurse eelarvepositsiooni
halvenemine hinnanguliselt üle 2 % SKPst 2010. ja 2011. aastal võrreldes
soovitatud eelarvepositsiooni parandamisega kokku 0,5 % SKPst. Kuigi
ametiasutused rakendasid 2012. aastal struktuurseid meetmeid, mis pidid
suurel määral kompenseerima eelarvepositsiooni varasema halvenemise, tagati 2012.
aastal vastavus kontrollväärtusele 3 % SKPst taas ainult tänu
ühekordsetele meetmetele, mille maht oli peaaegu 1 % SKPst, kusjuures 2013.
aastal ületatakse kontrollväärtust taas. (4) 13. märtsil 2012 võttis
nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7 vastu uue
soovituse Ungarile, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012.
aastaks. Ungari ametiasutustel paluti võtta eelkõige järgmised meetmed: i)
kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks usaldusväärsel ja
jätkusuutlikul viisil; ii) võtta täiendavaid konsolideerimismeetmeid vähemalt
½ % ulatuses SKPst, et saavutada 2012. aasta puudujäägieesmärk 2,5 %
SKPst; iii) võtta vajaduse korral täiendavaid struktuurseid meetmeid, mis
aitaksid tagada, et puudujääk jääks 2013. aastal selgelt alla 3 % SKPst.
Samas soovitati vähendada valitsemissektori võla suhet võimalikult kiiresti, et
oleks tagatud piisav liikumine võla vähendamise sihttaseme saavutamise suunas.
Eelarve kohandamist oli vaja toetada ka kavandatavate muudatustega eelarve
juhtimise raamistikus. Nõukogu kehtestas Ungari valitsusele tulemuslike
meetmete võtmiseks tähtaja 13. september 2012. Lisaks otsustas nõukogu
(vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1084/2006 artiklile 4) 13. märtsil 2012
peatada osaliselt Ühtekuuluvusfondist Ungarile ette nähtud kulukohustuste
assigneeringute täitmine 2013. aastal. (5) 30. mail 2012 jõudis komisjon
2012. aasta lähenemisprogrammi ja kokkuhoiumeetmete edasise täpsustamise põhjal
järeldusele, et Ungari on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi
korrigeerimiseks. Eelkõige eeldati, et valitsemissektori eelarve puudujääk
väheneb 2012. aastal 2,5 %-ni SKPst ja jääb kooskõlas nõukogu märtsis
esitatud soovitusega 2013. aastal oluliselt alla aluslepingus sätestatud
kontrollväärtuse 3 % SKPst. Lisaks tõdeti, et on tehtud teatavaid edusamme
eelarve juhtimise raamistiku tõhustamiseks, kuigi üldine areng kõnealuses
valdkonnas on olnud aeglane. Sellega seoses võttis komisjon 30. mail vastu
ettepaneku Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste assigneeringute täitmise peatamise
lõpetamise kohta. 22. juunil 2012 nõustus nõukogu selle hinnanguga ning võttis
vastu otsuse Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste täitmise peatamise lõpetamise
kohta. (6) Vastavalt aluslepingutele
lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta)
artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks.
Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25.
mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule
lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise
kohta)[2]
artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed
valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. (7) Kaaludes, kas otsus
ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peaks
nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus
ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis,
kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil
aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst[3]. (8) Nende andmete alusel, mis
komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14
pärast Ungari poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud teatist, ning komisjoni 2013.
aasta kevadprognoosi kohaselt ja 13. mail 2013 valitsuse määrusega vastuvõetud
täiendavate parandusmeetmete hinnangu alusel on võimalik teha järgmised
järeldused. –
2012. aastal vähenes valitsemissektori
eelarvepuudujääk tänu olulistele konsolideerimismeetmetele 1,9 %-ni SKPst.
Seda aitasid saavutada ka ühekordsed tulud, mis ulatusid ¾ %-ni SKPst,
sealhulgas suuremad kui eelarves kavandatud ühekordsed tulud mahus 0,2 %
SKPst, mis on seotud varade täiendava ülekandmisega erapensionisüsteemist
riiklikku pensionisüsteemi. Vastuvõetud 2012. aasta eelarves oli 0,5 %
kasvu alusel seatud puudujäägieesmärgiks 2,5 % SKPst. Eelarve sisaldas
erakorralist reservi mahus 1,1 % SKPst ja mitmeid konsolideerimismeetmeid,
eelkõige: i) tulu suurendavad meetmed, mis moodustasid ligikaudu 1¾ %
SKPst, sealhulgas kaudsete maksude suurendamine ja sotsiaalkindlustusmaksed;
ii) struktuursed meetmed kulude poolel, nagu näiteks sotsiaaltoetuste
läbivaatamine, moodustavad ¾ % SKPst ning iii) kulude piirangud ¼ %
SKPst avalikus sektoris, sealhulgas nominaalpalkade külmutamine enamikus
sektorites. Selleks et tasakaalustada pidevalt halvenenud kasvuprognoosi,
võttis valitsus aprillis ja oktoobris vastu kaks peamist täiendavat
parandusmeetmete paketti (kokku 0,7 % SKPst), mis koosneb peamiselt
eelarveasutuste assigneeringute edasistest kärbetest, millest ligikaudu pooled
olid rakendatud. Lisaks sellele paranes kohalike omavalitsuste sektori
eelarvepositsioon peamiselt väheste investeeringute tõttu ligikaudu 0,7 %
SKPst võrreldes eelarves kavandatuga. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2012.
aasta oktoobri eduaruandes suurendati ametlikku puudujäägieesmärki 2,5 %-lt
2,7 %-le SKPst. Kokkuvõttes oli keskvalitsuse võetud parandusmeetmete
(ligikaudu 3 % SKPst) tõhusa rakendamise ja kohalike omavalitsuste sektori
eelarvepositsiooni parenemise tulemuseks puudujääk 1,9 % SKPst, st et
esialgset kavandatud puudujäägieesmärki ületati 0,6 % SKPst. Eelarves ette
nähtud erakorralise reservi kasutamine tasakaalustas eelarvekõrvalekaldeid, mis
on osaliselt seotud makromajandusliku keskkonna prognoositust halvema
olukorraga. –
Ungari 2013. aasta lähenemisprogrammis
prognoositakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on nii 2013. kui ka 2014.
aastal 2,7 % SKPst. Siiski on komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi
kohaselt eelarvepuudujääk 2013. aastal 3,0 % SKPst ja 2014. aastal 3,3 %
SKPst, mis osutab sellele, et ülemäärast eelarvepuudujääki ei ole veel püsivalt
kõrvaldatud. 13. mail 2013 võttis Ungari valitsus pärast komisjoni 2013. aasta
kevadprognoosi avaldamist täiendavaid parandusmeetmeid kogumahus ligikaudu 0,3 %
ja 0,7 % SKPst vastavalt 2013. aastal ja 2014. aastal. Komisjoni
ajakohastatud eelarvehinnangus, milles võetakse arvesse kõnealuste täiendavate
parandusmeetmete mõju netopuudujäägile, prognoositakse 2013. aastal
eelarvepuudujäägiks 2,7 % ja 2014. aastal 2,9 %. Seega peaks puudujääk
jääma prognoosiperioodil allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 %
SKPst. Lisaks on komisjoni hinnangul tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon,
võtmata arvesse ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, -¾ % ja -1½ %
SKPst vastavalt 2013. aastal ja 2014. aastal, olles seega kooskõlas Ungari
keskpika perioodi eesmärgiga -1,7 % SKPst. –
Võla suhet SKPsse vähendati ligikaudu 82 %-lt
rekordtasemelt 2010. aastal 79,2 %-le 2012. aastal tänu märkimisväärsetele
ühekordsetele kapitalisiiretele seoses kohustusliku erapensionisamba kaotamise
ja mitme konsolideerimismeetmega. 2013. aasta lähenemisprogrammi kohaselt
langeb võla ja SKP suhe jätkuvalt (78,1 % 2013. aastal ja 77,2 % 2014.
aastal) ning seejärel langustrend jätkub. Isegi pärast 13. mail 2013
vastuvõetud uute konsolideerimismeetmete mõju arvessevõtmist prognoosib
komisjon, et võla suhe SKPsse jääb nii 2013. kui ka 2014. aastal ligikaudu 1
protsendipunkti võrra kõrgemaks. (9) Nõukogu palus Ungari
ametiasutustel kehtestada tõeliselt siduv keskpika perioodi raamistik eelarve
juhtimiseks ning laiendada eelarvenõukogu analüüsitegevust, pidades silmas
selle vetoõigust aastaeelarve üle. 2013. aasta lähenemisprogrammis teatatakse
kavatsusest võtta vastavaid meetmeid 2013. aasta sügisel. Euroopa poolaasta
raames jälgitakse edusamme tähelepanelikult ka edaspidi. (10) Nõukogu tuletab meelde, et
alates 2013. aastast, mis on ülemäärase puudujäägi korrigeerimise aastale
järgnev aasta, peaks Ungari järgima eelarvepoliitikat vastavalt keskpika
perioodi eesmärgile, sealhulgas täitma kulueesmärki ning tegema piisavaid
edusamme võlakriteeriumi täitmiseks vastavalt nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise
kiirendamise ja selgitamise kohta)[4]
artikli 2 lõikele 1a.. (11) Kooskõlas aluslepingu
artikli 126 lõikega 12 tunnistatakse nõukogu otsus ülemäärase
eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases
liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. (12) Nõukogu on arvamusel, et
ülemäärane eelarvepuudujääk Ungaris on kõrvaldatud ning seega tuleks otsus 2004/918/EÜ
kehtetuks tunnistada, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane
eelarvepuudujääk Ungaris on kõrvaldatud. Artikkel 2 Otsus 2004/918/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 3 Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] Kõik
dokumendid Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on kättesaadavad
järgmisel veebilehel:
http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/hungary_en.htm [2] ELT L 145,
10.6.2009, lk 1. [3] Kooskõlas
dokumendiga „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised
stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, milles majandus- ja
rahanduskomitee leppis kokku 3. septembril 2012. Vt:
http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf
[4] EÜT L 209,
2.8.1997, lk 6.