SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Üldine taust

Käesoleva algatuse aluseks on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia,[1] milles tõstetakse digitaaltaristuid esile juhtalgatuse „Euroopa digitaalarengu tegevuskava”[2] osana. Selles rõhutati Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on muu hulgas kasutada piiriüleseid avalikke võrguteenuseid, et hõlbustada ettevõtjate ja kodanike liikuvust. Ühtset turgu käsitlevate õigusaktide ja algatuste (nt teenuste direktiiv või e-riigihangete tegevuskava) puhul, mis tuginevad ettevõtjate võimalusel ametiasutustega suhelda ja äriasju ajada elektrooniliste vahendite abil ja piiriüleselt, on eelkõige vajalik avalike teenuste koostalitlusvõime. Digitaalarengu tegevuskavas rõhutatakse lisaks vajadust tagada kiirema püsi- ja traadita lairibaühenduse kasutuselevõtt ja kättesaadavus kõikide jaoks ning hõlbustada investeerimist uutesse ülikiiretesse avatud ja konkureerivatesse internetivõrkudesse, mis muutuvad on tuleviku tänapäeva majanduse tuiksoonteks. EL on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid võtta lairibaühendus kasutusele ja teha see kõigile kättesaadavaks 2020. aastaks.

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) (2014–2020) kohta,[3] milles tehakse ettepanek luua Euroopa ühendamise rahastu (CEF), et viia lõpule prioriteetsed projektid energia-, transpordi- ja digitaaltaristute valdkonnas üheainsa 40 miljardi euro suuruse fondiga, millest komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb 9,2 miljardit eurot eraldatakse eraldada digitaalvõrkudele ja -teenustele.

Euroopa Ülemkogu võttis 8. veebruaril 2013 vastu järeldused uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta, millega kehtestati Euroopa ühendamise rahastu digitaalvõrkude ja –teenustega seotud osa eelarveks 1 miljard eurot. Selle põhjal teeb komisjon nüüd ettepaneku muuta oma ettepanekut üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid käsitleva määruse kohta. Käesoleva teksti kirjutamise hetkel ei ole nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelised läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku üle veel lõpule viidud. Samuti on veel pooleli läbirääkimised Euroopa ühendamise rahastu asutamist käsitleva määruse ettepaneku üle.

Muudetud ettepanekus võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse viimaseid seisukohti, mida on väljendatud nõukogus ja Euroopa Parlamendi asjaomases komisjonis. Ettepaneku eesmärk on suunata Euroopa ühendamise rahastu sekkumine väiksemale arvule digitaalteenuste taristutele, lähtudes rangetest prioriseerimiskriteeriumidest, ja anda rahastamisvahendite abil lairibaühenduse arendamisse piiratud panus, et võimendada erainvesteeringuid, aga ka investeeringuid muudest avaliku sektori allikatest kui Euroopa ühendamise rahastu. Vaatamata piiratud rahalisele toetusele lairibaühenduse jaoks, luuakse ettepanekuga raamistik, mis võimaldab ettevõtjate ja institutsiooniliste osalejate (nt Euroopa Investeerimispank) suuremat panust.

Ettepaneku eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on sätestada suunised, mis hõlmavad Euroopa Ühendamise Rahastu Euroopa ühendamise rahastu raames telekommunikatsioonivaldkonnas lairibavõrkude ja digitaalteenuste taristute jaoks kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid.

Lisas määratakse suuniste abil kindlaks ühishuviprojektid lairibavõrkude ja digitaalteenuste taristute ja lairibavõrkude kasutuselevõtuks. Nimetatud projektidega aidatakse kaasa Euroopa majanduse, sh ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime suurendamisele, edendatakse nii siseriiklike, piirkondlike ja kohalike võrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet kui ka juurdepääsu sellistele võrkudele, ning toetatakse ühtse e-turu arengut. Projektid võivad saada ELi rahalist toetust vahenditest, mis on ette nähtud Euroopa Ühendamise Rahastut käsitleva määrusega, mille kohta esitatakse ettepanek koos käesoleva ettepanekuga.

Käesoleva määrusega püütakse kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ühtse e-turu lõplikku väljakujundamist, st tagatakse ühenduvus avalike digitaalteenuste taristu võrguga ja sellele juurdepääs, sealhulgas piiriüleselt. Erinevalt nt transpordisektori rahastamisest, et tagada transpordikoridoris sujuva liikluse tagamiseks oluline pealinna ümbritsev ringtee,Tõkked telekommunikatsioonivõrkude tegevuses hõlmavad nii pakkumise kui ka nõudluse poolt. Pakkumise poole pealt seonduvad piirangud arvukate mitteoptimaalse turuolukorragaprobleemide ja sellega kaasnevate viletsate ärimudelitega, mis ei soodusta investeeringuid lairibavõrkudesse ega oluliste avalikku huvi pakkuvate teenuste (nt e-tervis, e-identiteet, e-riigihanked ja nende piiriülene koostalitlusvõime) osutamisse. Nõudluse osas vajab märkimisväärse kasvupotentsiaaliga ühtne e-turg seda, et kõik inimesed, ettevõtjad ja ametiasutused oleksid digitaalvõrkudega ühendatud.

Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärk on kasutada uudseid rahastamisvahendeid taristuinvesteeringute soodustamiseks, vähendades investeerimisriski ja pakkudes pikemaajalist rahastamist nii alternatiivsetele kui ka turgu valitsevatele investoritele. Uudsed rahastamisvahendid võimendavad tugevalt nii era- kui ka riiklikke investeeringuid, kuid sõltuvad ikkagi turumehhanismidest. Kui majanduslik huvi taristuinvesteeringu vastu on eriti vähene, nähakse Euroopa Ühendamise Rahastuga ette ka võimalus pakkuda toetuste kaudu kaasrahastamist.

Lairibavõrke käsitlevate meetmetega, millega aidatakse ellu viia lairibaühenduse valdkonna ühishuviprojekte, toetatakse investeeringuid võrkudesse, millega on võimalik saavutada 2020. aastaks digitaalarengu tegevuskava eesmärk tagada kõikidele Euroopa elanikele juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s või pakkuda vähemalt pooltele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääsu kiiremale internetiühendusele kui 100 Mbit/s. Luuakse internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s ja 100 Mbit/s käsitlevate projektide tasakaalustatud pakett ning seejuures tuleks asjakohaselt arvesse võtta ka liikmesriikide investeerimisvajadusi, mis on hinnanguliselt kuni 270 miljardit eurot.

Digitaalteenuste taristu taristute valdkonna kitsaskohti teenuste osutamisel koostalitlusvõimelistes raamistikes kõrvaldatakse hanke- ja otsetoetuskavadega, millel on teatavatel juhtudel mille korral rahastatakse enamasti kogu platvormi ELi tasandilkõrged kaasrahastamismäärad, kuna Euroopa koostalitlusvõimelisel teenusetaristul puuduvad tegelikud omanikud. Seega ei suuda ei üksikud liikmesriigid ega erainvestorid tagada piiriüleste teenuste teenuse osutamist koostalitlusvõimelistes raamistikes. ELi pakutav lisaväärtus on seega suur.

Digitaalteenuste taristuid käsitlevad ühishuviprojektid, mis on loetletud lisas, seavad esikohale alustaristud.hõlmavad järgmist: üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused liikmesriikide haldusasutuste jaoks, koostalitlusvõimelisel identimisel ja autentimisel põhinev e-valitsuse teenuste piiriülene osutamine (nt sellised üleeuroopalised elektroonilised menetlused nagu äriühingu asutamine, piiriüleste hangete korraldamine, e-kohus, piiriülesed e-tervise teenused); juurdepääsu võimaldamine avaliku sektori teabele, sh Euroopa kultuuripärandi digitaalsetele ressurssidele, data.eu-le ja mitmekeelsetele ressurssidele, ohutust ja turvalisust (turvalisem internet ja elutähtsate teenuste taristu) ning arukaid energiateenuseid. Ühishuviprojektid võivad hõlmata elektrooniliste avalike teenuste osutamist ka muude ühenduse programmide, nagu ISA (Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused) programmi raames. Vastavalt olemasolevatele rahalistele vahenditele valitakse igal aastal lisas loetletud digitaalteenuste hulgast kasutuselevõtmiseks välja konkreetsed taristud.

Käesoleva määruse kohaselt lairibavõrkudele eraldatavad vahendid on napid. Kuigi põhjendused, miks antakse avaliku sektori rahalist toetust valdkondades, kus erainvesteeringuid ei ole piisavalt, kehtivad endiselt, peab avalik toetus tulema peamiselt muudest allikatest kui Euroopa ühendamise rahastust, eelkõige riigi vahenditest ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, juhtudel mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lisatakse tõenäoliselt prioriteetsetele teemavaldkondadele keskendumise nõuetega hõlmatud temaatiliste eesmärkide hulka.

Arvestades aga lairibavõrkude suurt tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomise osas ning pidades silmas avaliku sektori investeeringutega seotud finants- ja tehnikaalaseid väljakutseid lairibasektoris, nähakse käesoleva määrusega ette piiratud, progressi võimaldav sekkumine. Euroopa ühendamise rahastu annab eelkõige koostöös Euroopa Investeerimispangaga väikese panuse Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) tasandi rahastamisvahendite loomiseks, mis võib hõlbustada muude avaliku, aga ka erasektori vahendite tõhusat kasutamist. Seega on Euroopa ühendamise rahastu ise võimeline rahastama üksnes väheseid lairibaühenduse projekte, kuid lisaks sellele hõlbustab ta näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) tõhusat jaotamist, võimaldades korraldusasutustel teha makseid rakenduskavadest. Selliseid makseid tehakse sihtotstarbeliselt kasutamiseks asjaomases liikmesriigis või piirkonnas ning need võiksid hõlbustada kriitilise massi ja mastaabisäästu saavutamist projektide elluviimisel. Luues raamistiku, mis võimaldab ettevõtjate ja institutsiooniliste osalejate suuremat panust, püütakse ettepanekuga suurendada lairibaühenduse ühishuviprojektide rahastamist määral, mis ületab kaugelt määrusega võimaldatud rahastamist.

Ühishuviprojekte toetavatele meetmetele võib anda ELi rahalist toetust Euroopa ühendamise rahastu Euroopa Ühendamise Rahastu asutamise määruse[4] raames kättesaadavatest vahenditest. Käesolevat ettepanekut tuleb seepärast vaadelda koostoimes kõnealuse määruse ettepanekuga. Määruses sätestatakse ühtlasi kriteeriumid uute ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks, tuginedes muutuvaid poliitilisi prioriteete, tehnika arengut või asjaomaste turgude olukorda käsitlevale komisjoni hinnangule.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Liikmesriikide, tööstusharu ja ühiskondlike sidusrühmadega on peetud arvukaid konsultatsioone lairibaühenduse arendamise üle. Nimetatud konsultatsioonid hõlmasid asepresident Kroesi korraldatud ümarlauda tippjuhtidega sellistest infosisu pakkumise, seadmete valmistamise, investeerimise ja telekommunikatsiooniteenuste osutamisega tegelevatest maailma juhtivatest ettevõtetest nagu Nokia, Alcatel Lucent, Google, Ericsson, News Corp jne ning esimest digitaalarengu tegevuskava assambleed, mis toimus 16.–17. juunil 2011 Brüsselis ja millel osales üle 1 000 sidusrühma avalikust ja erasektorist ning kodanikuühiskonnast. Nii nendel kui ka paljudel muudel kohtumistel jagasid sidusrühmad suuresti komisjoni arvamust, et telekommunikatsioonivaldkonnas praegu kehtivast investeerimismudelist ei piisa kõikide Euroopa elanikeni jõudvate taskukohaste kvaliteetsete lairibataristute kasutuselevõtmiseks, ning nõustusid komisjoni kavaga rakendada sihtotstarbelisi avaliku sektori investeeringuid, nt uudsete rahastamisvahendite kasutamise kaudu, et võimendada vajalikke taristuinvesteeringuid alternatiivsete ja jätkusuutlikumate investeerimismudelite toetamiseks.

Euroopa Parlament tunnistas tulevast mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva aruande eelnõus, et on oluline kasutada eelarvet lairibaühendusse tehtavate investeeringute võimendamiseks.

Piiriüleste digitaalteenuste taristute teemat on komisjon koos paljude sidusrühmadega juba aastaid käsitlenud. Juba olemasolevale tegevusele, nagu Europeana (seoses kultuuripärandiga) või turvalisema interneti programm, antud hinnangute ja ekspertide nõuannete põhjal oleks tegevust üldiselt vaja jätkata ja laiendada.

Arvestades, et soovituslikku eelarvet on kärbitud 9,2 miljardilt eurolt 1 miljardile eurole, on programmi ulatust ilmselgelt vaja piirata. Digitaalteenuste taristute puhul võib selle saavutada algselt kavandatud teenuste arvu vähendades või rangemate rahastamiskriteeriumide kehtestamisega. Komisjoni käesoleva ettepanekuga tehakse tegelikult mõlemat. Kaht teenust („Üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused liikmesriikide haldusasutustele”, „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamisel”) ei ole eelarvelistel põhjustel käesoleva ettepaneku lisasse lülitatud, samas on lisatud üks üldteenustaristu (vt allpool).

Praeguseks on nõukogu telekommunikatsiooni töörühm õigusaktide arutelude käigus teinud ettepaneku lisada järgmised täiendavad digitaalteenuste taristud: „Elektroonilised menetlused ühest Euroopa riigist teise kolimiseks”, „Euroopa platvorm ühenduse tööhõive ja sotsiaalkindlustuse teenuste omavaheliseks sidumiseks” ja „Elektroonilise halduskoostöö platvormid”. Eelarvelistel põhjustel ei ole kõiki neist lülitatud käesoleva ettepaneku lisasse.

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon lisas järgmised täiendavad digitaalteenuste taristud: „Turvaliste ja koostalitlusvõimeliste mobiilsete lähiteenuste kasutamist võimaldavate taristute kasutuselevõtt ühistranspordi valdkonnas”, „Veebipõhine vaidluste lahendamise platvorm”, „Haridusvõimalustele juurdepääsu Euroopa platvorm” ja „Piiriülesed koostalitlusvõimelised elektroonilised arvete esitamise teenused”. Mõned neist sisalduvad käesoleva ettepaneku lisas.

Lairibaühenduse valdkonnas võiks programmis loobuda igasugusest sekkumisest või sätestada piiratud sekkumise, et püüda võimendada era- ja muude avaliku sektori rahastamist. Kuna lairibaühenduse jaoks on ELi vahendid kättesaadavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, eelkõige Euroopa regionaalarengu fondi neljanda prioriteetse teemavaldkonna all, ja kuna struktuurifondide kasutamine lairibaühenduse jaoks on olnud keeruline, nähakse käesoleva ettepanekuga ette luua rahastamisvahendid, mis võimaldavad muu hulgas tõhusalt eraldada ka struktuurifondide vahendeid.

Nii nõukogu kui ka parlament on seisukohal, et sekkumine ei tohiks asendada erasektori investeeringuid. Mõlemad institutsioonid leppisid täiendavalt kokku, et see peaks põhinema tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttel, kuid Euroopa Parlament seadis väga ambitsioonika eesmärgi – edastamiskiiruse 1 gigabitti sekundis ja rohkem, kui see on võimalik, – samas kui mõned liikmesriigid soovisid komisjoni esialgset ettepanekut leevendada ja siduda Euroopa ühendamise rahastu sekkumise Euroopa digitaalarengu tegevuskava teise eesmärgiga – 30 megabitti sekundis. Käesoleva ettepaneku kohaselt tuleb ELi vahendeide kasutada eelisjärjekorras tipptasemel tehnoloogia jaoks, kuigi liikmesriikidele antakse samas vabadus valida oma riigis projekte, mis saaksid kasu pikaajalisest rahastamisest. Seega tugevdab käesolev ettepanek veelgi sidet digitaalarengu tegevuskava eesmärkidega, võttes samas arvesse mõlema institutsiooni poolt väljendatud eelistusi. Täiendavad arutelud toimusid selle üle, milliseid sekkumise meetodeid eelistada, kas toetusi või rahastamisvahendeid (laenud, tagatised, projektivõlakirjad, omakapital). Piiratud ressursse silmas pidades nähakse käesoleva ettepanekuga ette üksnes rahastamisvahendite kui kulutõhusate, pikaajaliste ja taristu vajadustele kohandatud allikate loomine.

Horisontaalküsimuste osas nähti komisjoni esialgses ettepanekus ette volitused võtta vastu delegeeritud õigusakt lisas oleva ühishuviprojektide loetelu muutmiseks. Käesolevas ettepanekus on arvesse võetud eelkõige liikmesriikide väljendatud muret ja selle asemel nähakse ette piisavalt paindlik lisa sõnastus ning märgitakse, et vajalikud programmi kohandused tehakse rakendusaktiga.

Õigusloome- ja eelarvealaste läbirääkimiste käigus kiitsid Euroopa ühendamise rahastu heaks paljud sidusrühmade organisatsioonid, nt Digital Europe, Europeana sihtasutus, avaliku sektori teabe ühendus (Public Sector Information Alliance), mitmekeelse Euroopa tehnoloogiaalane ühendus (Multilingual Europe Technology Alliance), Euroopa telekommunikatsioonioperaatorite liit (European Telecommunications Network Operators' Association), Euroopa erasektori telekommunikatsiooniettevõtjate liit (European Competitive Telecommunications Association) ning FTTH nõukogu.

2011. aastal tehtud algses mõjuhinnangu aruandes käsitletakse käsitleti kahte varianti. Esimese variandi ehk baasvariandiga ei nähta nähtud lairibaühenduse jaoks ette muud ELi rahastamist kui struktuurifondide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu ning digitaalteenuste taristuid käsitleva konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi jätkamisega üksnes katseprojektide tasandil. Sellise stsenaariumiga ei tagataks digitaalteenuste arvukust ega nende laialdast kasutamist ning investeeringud lairibaühendusse oleksid paljudes piirkondades jätkuvalt ebapiisavad ja ebatõhusalt rahastatud konkurentsisurve puudumise ja suure kommertsriski tõttu. Samuti ei arendata eeldatavasti piisavalt välja avalikke sidusteenuseid ning need ei ole piiriüleselt koostalitlusvõimelised, kuna jõupingutused ja tehnilised lahendused on killustatud kuna esineb killustatust ja või allpool jõupingutused ja tehnilised lahendused jäävad allapoole optimaalset taset, puudub kriitiline mass ning teenuseosutajate ja teenusesaajate kulud on suured. Seega ei aitaks kõnealune variant kaasa ühtse e-turu loomisele ning paljude Euroopa elanike jaoks jääksid digitaalmaailma võimalused endiselt kättesaamatuks.

Teise variandiga nähakse ette rahastamisvahendvahendid, mis täiendaksid ja võimendaksid esimese variandi raames hetkel kättesaadavaid rahastamisvõimalusi. Kõnealune tegevussuund sisaldub Euroopa Komisjoni mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus, mis avaldati 29. juunil 2011 ja millega luuakse taristu rahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu. Uue rahastu kaudu rahastatakse ELi suure lisandväärtusega taristuprojekte, mis hõlmavad lisaks nn kõvale taristule ka nn pehmet ja arukat taristut ning juhtimisstruktuure, et luua transpordi põhivõrk, prioriteetsed energiakoridorid ja digitaaltaristu. Rahastu on suunatud Euroopa jaoks suure lisaväärtusega projektidele, nagu kogu ELi hõlmavate süsteemide piiriülene ühendamine või kasutuselevõtt, mis tuleb ellu viia 2020. aastaks. Suurima mõju tagamiseks tuleb asjakohaste sätetega tagada turupõhiste vahendite ühendamine ELi otsetoetusega, et sedasi soodustada taristule spetsialiseerunud investorite osalemist. Toetuste puhul jääks komisjoni vastutusalasse üldine kavandamine ja projektide valik rakendusameti võimalikul toel, samas kui projektide elluviijad tagaksid projekti füüsilise rakendamise kohapeal. Rahastamisvahendite puhul delegeeritakse projektide elluviimine spetsialiseerunud finantseerimisasutustele, kuid komisjon otsustab projektide toetuskõlblikkuse. Liikmesriigid aitavad jõupingutusele kaasa, koostades kiiret internetti käsitlevad riiklikud kavad, mis on kooskõlas lairibaühenduse eesmärkidega, samal ajal kui lairibataristu ja -teenuste kaardistamisega (nii ELi kui ka riikide/piirkondade tasandil) selgitatakse välja katvusprobleemid ja soodustatakse nii avaliku kui ka erasektori arvukate investorite algatusi. Uue ettepanekuga ei muudeta põhjalikult teises võimaluses analüüsitud sekkumise mõtet ega meetodeid, vaid kitsendatakse rangemate toetuskõlbulikkuskriteeriumide kaudu selle ulatust.

Olemas on palju piiriüleseid digitaalteenuseid, mille abil Euroopa haldusasutused omavahel ELi poliitikameetmete toetamiseks teavet vahetavad. Uute lahenduste pakkumisel tuleb kasutada ära Euroopa muude algatuste raames juba rakendatavaid lahendusi, vältida töö kattumist ning tagada algatuste ja poliitikameetmete (nt ISA programmi ning programmide „Fiscalis” ja „Horisont 2020”) vahel tegevuspõhimõtete ja lahenduste koordineerimine ja kooskõla.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Kavandatud määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsus nr 1336/97/EÜ üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta.

Kavandatud meede on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 172, mis on õiguslik alus ELi meetmele, millega toetatakse üleeuroopaliste võrkude rajamist ja arendamist transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristute valdkonnas.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kooskõlastatud arendamine lairibataristu kasutuselevõtuks, teenuste edendamine ühtsel Euroopa turul ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus vajavad liidu tasandi meetmeid, kuna liikmesriigid ei saa selliseid meetmeid eraldi võtta.

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas ja kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 170 kohasesse üleeuroopalise telekommunikatsioonivõrgu tegevusvaldkonda.

Õigusakti valik

Kehtivate telekommunikatsioonieeskirjade kohta tehti otsuse ettepanek ning nimetatud otsuse võtsid vastu Euroopa Parlament ja nõukogu. Otsus on suunatud liikmesriikidele, mistõttu see on tervikuna siduv kõikides liikmesriikides.

Uue vahendiga lihtsustatakse eelkõige telekommunikatsioonitaristu arendamist ja eraettevõtjate (sealhulgas operaatorid, kommunaalettevõtjad, seadmete tootjad jne) ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste osutatavate teenuste edendamist. Kuna digitaalsete telekommunikatsioonivõrkude planeerimises, arendamises ja käitamises hakkavad lisaks liikmesriikide osalema ka muud osalised, on oluline tagada, et suunised oleksid kõikidele siduvad. Komisjon on seepärast pidanud käesoleval juhul kõige sobivamaks vahendiks määrust.

Rahastamine

Ühishuviprojektidele võib anda ELi rahalist toetust määruse (millega asutatakse Euroopa ühendamise rahastu Euroopa Ühendamise Rahastu) [XXX/2012] alusel kättesaadavatest vahenditest. Rahalist toetust antakse kooskõlas liidu vastuvõetud asjaomaste eeskirjade ja menetlustega ning vastavalt rahastamisprioriteetidele ja vahendite olemasolule.

Volituste delegeerimine

Telekommunikatsioonivõrgud arenevad kiiresti ja ühishuviprojektide loetelu tuleb nimetatud arengu arvessevõtmiseks tulevikus tõenäoliselt muuta. Selle saavutamiseks tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Mõju teistele komisjoni ettepanekutele

Käesolev komisjoni ettepaneku muudatus mõjutab teist praegu menetlemisel olevat ettepanekut – määrust, millega asutatakse Euroopa ühendamise rahastu. Selles määruses määratletakse transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni valdkonna üleeuroopalistele võrkudele liidu rahalise abi andmise tingimused, viisid ja kord.

Vajalikud muudatused mõjutavad Euroopa ühendamise rahastu määruse horisontaalseid elemente ainult selles osas, et määrus tähistatakse EMPs kohaldatavana, et võimaldada EMP riikide osalemist.

Muudatused Euroopa ühendamise rahastu määruses on piiratud ja võivad hõlmata teatavate põhjenduste ümbersõnastamist, et kajastada sekkumise raskuspunkti muutust ja teatavate sätete (sealhulgas artikli 7 lõige 4, mis käsitleb abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimusi telekommunikatsiooni valdkonnas, ning artikli 10 lõike 4 punkt b lairibaühenduse valdkonna meetmete rahastamismäärade kohta) kohandamist või väljajätmist. Artiklis 20 ei ole enam vaja delegeerida õigusi lisa telekommunikatsiooni käsitleva osa muutmiseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanekust ei tulene ELi eelarvele täiendavat kulu.

Ettepanek üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude rakendamist hõlmavate suuniste kohta on seotud määrusega, millega asutatakse Euroopa ühendamise rahastu Euroopa Ühendamise Rahastu ning millega tagatakse asjaomane õigus- ja finantsraamistik. Komisjoni ettepanekuga uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta nähti Euroopa Ühendamise Rahastu kogupaketist eraldatakse telekommunikatsioonivaldkonnale ette 9,2 miljardit eurot[5]. Euroopa Ülemkogu 2013. aasta 8. veebruari järeldustes 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta määrati Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooniosa summaks 1,0 miljardit eurot (2011. aasta hindades). Telekommunikatsioonile eraldatud lõplik summa saab teatavaks pärast seda, kui mitmeaastase finantsraamistiku summade osas on saavutatud poliitiline kokkulepe ja seadusandja on vastu võtnud uue õigusliku aluse.

2011/0299 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[7],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Telekommunikatsioonivõrgud ja -teenused muutuvad üha enam internetipõhisteks taristuteks ning lairibavõrgud ja digitaalteenused on omavahel tihedasti seotud. Internetist saab teabevahetuse, teenuste ja äritegevuse peamine platvorm. Seepärast on majanduskasvu saavutamiseks ja ühtse turu toimimiseks äärmiselt oluline teha kiire internet ja avalikud digitaalteenused üleeuroopaliselt kättesaadavaks.

(2)       Euroopa Ülemkogu kiitis 17. juunil 2010 heaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava,[8] mille eesmärk on panna paika kurss, mille abil saaks maksimaalselt ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Tegevuskavaga püütakse suurendada konkurentsivõimelise kiire interneti taristu ja internetipõhiste digitaalteenuste nõudlust ja pakkumist, et luua tõeliselt ühtne digitaalne turg, mis on vajalik aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks.

(3)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruses (EL) nr […/…], millega asutatakse Euroopa ühendamise rahastu,[9] määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude jaoks. Arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu määrusega hõlmatud sektorites esinevad samalaadsed probleemid ja võimalused, on siinkohal olemas hea võimalus kasutada ära nendevahelist sünergiat, sh kombineerides Euroopa ühendamise rahastu vahendeid muude rahastamisallikatega.

(4)       Olemas on palju piiriüleseid digitaalteenuseid, mille abil Euroopa haldusasutused omavahel ELi poliitikameetmete toetamiseks teavet vahetavad. Uute lahenduste pakkumisel tuleb kasutada ära Euroopa muude algatuste raames juba rakendatavaid lahendusi, vältida töö kattumist ning tagada algatuste ja poliitikameetmete (nt ISA programmi ning programmide „Fiscalis” ja „Horisont 2020”) vahel tegevuspõhimõtete ja lahenduste koordineerimine ja kooskõla. Samuti on tähtis, et lahendused vastaksid kokkulepitud standarditele, spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime raamistikule[10].

(5)       Eri liikmesriike hõlmavate ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames kaasrahastatavate ulatuslike katseprojektide (nt PEPPOL, STORK, epSOS, eCODEX ja SPOCS) abil on nende ühiseid alustaristuid arvesse võttes tõendatud oluliste piiriüleste digitaalteenuste otstarbekust siseturul. Need projektid on juba praegu või lähitulevikus kasutusküpsed. Juba läbiviidavad ühishuviprojektid, nt kultuuripärandi (Europeana), lastekaitse (programm „Safer Internet”) ja sotsiaalkindlustuse (sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteem EESSI) valdkonnas on näidanud, et Euroopa tasandi meetmetel on selge lisaväärtus ning ettepanekud on tehtud ka teiste projektide kohta, nt tarbijakaitse valdkonnas (vaidluste veebipõhine lahendamise platvorm ODR).

(6)       Digitaalteenuste taristud, mida rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsusega nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta,[11] hõlbustavad Euroopa haldusasutuste vahel piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist teabevahetust. See omakorda aitab kaasa digitaalse ühtse turu loomisele, sest võimaldab osutada muu hulgas elektroonilise identimise ja riigihankega ning äriregistrite vastastikuse piiriülese sidumisega seotud olulisi teenuseid, samuti koostalitlusvõimelisi piiriüleseid e-tervise teenuseid, ning võimaldab ühtlasi ka küberjulgeolekuga seotud piiriülest koostööd. Haldusasutused saavad sel moel koostööd teha, kui töötatakse välja ja/või täiustatakse koostalitlusvõimelisi põhiteenusplatvorme, tuginedes nende olemasolevatele ühistele alustaristutele ja/või muude põhiteenusplatvormide arendamiseks vajalike täiendavate ühiste alustalade loomisele, ning nendega seotud üldteenuseid, mis seovad riikide taristud piiriüleste digitaalteenuste osutamiseks põhiteenusplatvormidega.

(7)       Digitaalteenuste taristute puhul on alustaristud muudest digitaalteenuste taristutest tähtsamad, sest esimestest sõltub viimaste arendamine. Digitaalteenuste taristud peaksid muu hulgas looma Euroopa lisaväärtust ja rahuldama kindlakstehtud vajadused. Ja nagu edukate katseprojektide põhjal kindlaks tehtud, peaksid nad olema nii tehniliselt kui ka tegevustasandil piisavalt kasutusküpsed. Need taristud tuleks välja töötada konkreetse säästlikkuskava alusel, et tagada põhiteenusplatvormide pikaajaline tegevus ka pärast Euroopa ühendamise rahastu kasutamist. Seepärast tuleks rahalise abi andmine käesoleva määruse alusel aja jooksul järk-järgult lõpetada ja otsida rahalisi vahendeid mujalt kui Euroopa ühendamise rahastust.

(8)       Et toetada paljusid digitaalteenuste taristuid ja töötada Euroopas aja jooksul välja koostalitlusvõimelised süsteemid, tuleks eelisjärjekorras rahastada digitaalteenuste taristuid, mis on vajalikud ELi õigusest tulenevate õiguslike kohustuste täitmiseks ja/või millega arendatakse või tagatakse alustaristuid, mis võivad suuresti mõjutada üleeuroopaliste avalike teenuste väljatöötamist. Siinkohal tähendavad õiguslikud kohustused erisätteid, millega nõutakse digitaalteenuste taristute arendamist või kasutamist või tulemusi, mida on võimalik saavutada vaid Euroopa digitaalteenuste taristute kaudu.

(9)       Liikmesriigid peaksid kannustama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi täielikult ja tulemuslikult osalema digitaalteenuste taristute juhtimises ning tagama, et e-valitsuse teenuste piiriülese osutamisega seotud ühishuviprojektides võetaks arvesse Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime raamistikus tehtud soovitusi.

(10)     Euroopa Parlament rõhutas 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu”,[12] et lairibateenused on liidu tööstuse konkurentsivõime alus ning annavad suure panuse liidu majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja kvaliteetse tööhõive loomisesse.

(11)     Digitaalarengu tegevuskavas on kirjas, et 2020. aastaks peaks kõikidel Euroopa elanikel olema juurdepääs internetiühendusele kiirusega üle 30 megabiti sekundis ning vähemalt pooltel Euroopa kodumajapidamistel peaks olema kiirem internetiühendus kui 100 megabitti sekundis.

(12)     Erasektoril peaks olema lairibavõrkude arendamisel ja ajakohastamisel juhtroll ning teda peaks selles toetama konkurentsivõimeline ja investeerimist soodustav õigusraamistik. Kui erainvesteeringuid ei tehta piisavalt, peavad liikmesriigid tegema digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalikke pingutusi. Avaliku sektori rahalist abi tuleks lairibavõrkude jaoks kasutada üksnes selliste programmide või algatuste puhul, mis hõlmavad projekte, mida ei saa rahastada vaid erasektor, võttes aluseks eelhindamise, millega tehakse kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad.

(13)     Rahastamisvahendite kasutamisega lairibavõrkude jaoks ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi, tõrjuda eemale erainvesteeringuid ega luua tingimusi, mis pärsiksid eraettevõtjate investeerimismotivatsiooni. Eelkõige tuleb neid kasutada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101, 102, 106 ja 107.

(14)     Kuna Euroopa ühendamise rahastust saadaolevad rahalised vahendid on piiratud, tuleks rahaline abi suunata liidu tasandi rahastamismehhanismide loomisele, et meelitada ligi lisainvesteeringuid, soodustada mitmekordistava mõju tekitamist ja hõlbustada seega erasektori ja muude avaliku sektori vahendite tulemuslikku kasutamist investeerimiseks. Nii saavad ettevõtjad ja institutsioonid rahastamisse panustada hoopis suuremaid summasid kui on võimalik saada otse Euroopa ühendamise rahastust.

(15)     Lairibaühenduse kasutuselevõtu toetamiseks tuleks Euroopa ühendamise rahastu vahenditega täiendada muude liidu programmide ja algatuste (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide) raames antavat toetust juhul, kui eelhindamisega on tehtud kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja kui korraldusasutused on nii otsustanud. Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamine lairibaühenduse kasutuselevõtu jaoks peaks toetama liikmesriikide pingutusi nii otseselt kui ka kaudselt, tagades investeerimisvahendi muudest allikatest (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest) pärit vabatahtlike ja sihtotstarbeliste vahendite jaoks ning võimaldades seega liikmesriikidel avaliku sektori kulutuste tõhustamiseks ära kasutada ELi juhitavate vahenditega kaasnevat oskusteavet ja mastaabimõju.

(16)     Liit võib toetada Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärke saavutada aitavate lairibavõrkude kasutuselevõttu mis tahes piirkondades, sh linna lähedal, maal, hõredalt asustatud ja vähem arenenud piirkondades. See hõlmab lairibavõrkude kasutuselevõttu saarte ning raskesti ligipääsetavate, mägiste, kaugete ja äärealade, sh saartel asuvate liikmesriikide sidumiseks liidu keskpiirkondadega ja/või meetmeid, mille eesmärk on suurendada selliste alade ja liidu keskpiirkondade vaheliste lairibaühenduste usaldusväärsust või parandada nende toimimist.

(17)     Käesoleva määruse rakendamisel peaks sekkumismeetod vastama asjaomaste meetmete laadile. Seega tuleks digitaalteenuste taristute puhul rahastada eelisjärjekorras põhiteenusplatvorme, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest, hangete või erandjuhtudel toetuste kaudu, ning üldteenuste jaoks tuleks anda vaid piiratud rahalist abi Euroopa ühendamise rahastust. Pealegi peaks Euroopa ühendamise rahastust antava finantsabi eesmärk olema liidu vahendite tõhus kasutamine, mistõttu tuleks lairibavõrke toetada rahastamisvahenditega, millega tagatakse suurem võimendav mõju kui toetustega.

(18)     Käesoleval määrusel põhineva sekkumise eesmärk peaks olema saavutada koostoime ja koostalitlus lisas kirjeldatud ühishuviprojektide vahel ning muude taristutega, sh Euroopa ühendamise rahastust toetatavate transpordi- ja energiataristutega, asjakohaste teadustaristutega, mida toetatakse muu hulgas programmi „Horisont 2020” alusel, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate taristutega, vältides samas tegevuse kattumist ja põhjendamatut halduskoormust.

(19)     Ühishuviprojektide jaoks antavat rahalist abi tuleks täiendada horisontaalmeetmetega, sh tehniline abi, nõudlust suurendavad meetmed ja koordineerimine, mille eesmärk peaks olema maksimeerida ELi sekkumise mõju.

(20)     Lairibavõrke käsitleva sekkumise jaoks rahaliste vahendite eraldamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse liidu olemasolevate rahastamisvahendite hindamiste tulemusi.

(21)     Euroopa ühendamise rahastust toetatavad uued meetmed valitakse ja nende rahastamise määr otsustatakse komisjoni väljapakutud aastase tööprogrammi alusel.

(22)     Komisjoni peaks abistama kõikide liikmesriikide esindajatest koosnev eksperdirühm, kellega peetakse nõu muu hulgas käesolevate suuniste rakendamise, kavandamise, hindamise ja rakendamisprobleemide lahendamise üle ning kes neis küsimustes kaastööd teeb.

(2)       26. märtsil 2010 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks komisjoni ettepaneku algatada Euroopa 2020. aasta strateegia. Üks Euroopa 2020. aasta kolmest prioriteedist on arukas majanduskasv, mis saavutatakse teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse arendamise kaudu. Investeeringud telekommunikatsiooni, eelkõige lairibavõrkudesse ja digitaalteenuste taristutesse, on liidu aruka, aga ka jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu vajalik eeltingimus.

(3)       17. juunil 2010 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava[13] ja kutsus kõiki institutsioone üles pühenduma selle täielikule rakendamisele. Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on panna paika kurss, mille abil saaks maksimaalselt suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, eelkõige ülikiirete lairibavõrkude kasutuselevõtu kaudu, üritades tagada, et 2020. aastaks on kõikidel Euroopa elanikel juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s ning vähemalt pooltel Euroopa kodumajapidamistel on juurdepääs kiiremale internetiühendusele kui 100 Mbit/s. Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on kehtestada stabiilne õigusraamistik, mis soodustaks investeeringuid avatud ja konkurentsivõimelisse kiire interneti taristusse ning sellega seotud teenustesse, luua internetipõhise infosisu ja sidusteenuste tõeline ühtne turg, toetada aktiivselt Euroopa rikkaliku kultuuripärandi digiteerimist ning anda kõigile juurdepääs internetile ja võimalus seda kasutada, eelkõige digitaalse kirjaoskuse ja internetile juurdepääsu toetamise kaudu. Lisaks peaksid liikmesriigid rakendama ülikiiret internetti käsitlevad riiklikud tegevuskavad, et suunata riiklikud rahastamisvahendid piirkondadesse, mida internetitaristusse tehtavad erainvesteeringud täielikult ei kata, ning soodustama kaasaegsete juurdepääsetavate sidusteenuste kasutuselevõttu ja igapäevast kasutamist.

(4)       Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu”[14] jõutakse järeldusele, et interneti olulisusest tingituna näib ühiskonna kui terviku kasu olevat palju suurem erasektori huvist investeerida kiirematesse võrkudesse. Riigi toetus on kõnealuses valdkonnas seega vajalik, kuid see ei tohiks põhjendamatult moonutada konkurentsi.

(5)       Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[15] kinnitatakse Euroopa Ühendamise Rahastu loomist mitmeaastase finantsraamistiku raames, et käsitleda taristuvajadusi transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas. Koostoime on oluline nii kõnealuste sektorite vahel kui ka liidu muude investeerimisprogrammidega, kuna tekkivad probleemid on sarnased. Vajatakse lahendusi, millega ületada majanduskasvu takistused, võidelda killustumisega, tugevdada ühtekuuluvust, soodustada uudsete rahastamisvahendite kasutamist, lahendada turuprobleeme ning kõrvaldada ühtse turu lõplikku väljakujundamist pärssivad kitsaskohad.

(6)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruses (EL) nr […/…], millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu,[16] määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise toetuse andmiseks üleeuroopalistele võrkudele, et toetada transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna projekte.

(7)       Lairibavõrkudega seotud meetmed on kooskõlas liidu asjaomaste poliitikasuundade, õigusaktide ja suunistega. See hõlmab telekommunikatsiooniturgudega seotud eeskirju ja suuniseid ning eelkõige 2009. aastal vastuvõetud elektroonilise side reguleerivat raamistikku, milles esitatakse ühtne, usaldusväärne ja paindlik lähenemisviis elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerimisele kiiresti muutuvatel turgudel. Kõnealuseid eeskirju kohaldavad riikide reguleerivad asutused ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC). 2010. aastal vastu võetud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitleva soovituse[17] eesmärk on edendada ühtse turu kujundamist õiguskindluse täiustamise ning investeeringute, konkurentsi ja innovatsiooni edendamise kaudu lairibateenuste turul ning eelkõige üleminekul järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele.

(8)       Nimetatud meetmed on samuti kooskõlas nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101, 102 ja 106 kui ka 2009. aastal ühenduses vastu võetud suunistega riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga. Suunistega pakutakse sidusrühmadele ja liikmesriikidele raamistik lairibaühenduse kasutuselevõtu kiirendamiseks ja laiendamiseks. ELi suunistes ELi haldusasutustele ja muudele asjaomastele ametitele suunatud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevate investeerimismudelite kohta (avaldatud 2011. aasta oktoobris) esitatakse järkjärguline lähenemisviis selliste mudelite rakendamisele, millega tagatakse kõikide tarnijate vahel õiglane konkurents ning mille eesmärk on saavutada ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika sihid.

(9)       Avatud ja konkurentsivõimeliste turgude süsteemi raames on liidu sekkumine vajalik siis, kui tuleb lahendada turuprobleeme. Andes rahalist toetust ja ergutades taristuprojektide täiendavat rahastamist, võib liit aidata kaasa üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude loomisele ja arendamisele, tuues seega suuremat kasu turumõju, haldussuutlikkuse ja vahendite kasutamise valdkonnas.

(10)     Lairibaühenduse suuremaid kiirusi seostatakse märkimisväärsete majandusliku ja sotsiaalse kasuga, mida investoritel ei ole võimalik kasutada ega rahalises väärtuses väljendada. Kiire ja ülikiire lairibaühendus on põhitaristu selliste digitaalteenuste väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis sõltuvad füüsiliste võrkude kättesaadavusest, kiirusest, usaldusväärsusest ja vastupidavusest. Kiiremate võrkude kasutuselevõtt avab tee suuremaid kiirusi kasutavatele uuenduslikele teenustele. Liidu tasandi meetmed on vajalikud nimetatud kahe digitaalse telekommunikatsioonivõrgu vahelise koostoime ja vastastikuse mõju maksimeerimiseks.

(11)     Ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtust on eriti suur kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes ei saa sageli kasutada internetipõhiseid teenuseid, nagu pilvandmetöötlus, kuna nende käsutuses olevate lairibaühenduste ühenduvusest ja kiirusest ei piisa. See võimaldab VKEdel suurendada märkimisväärselt oma tootlikkust.

(12)     Lairibavõrkude ja digitaalteenuste taristute kasutuselevõtt soodustab ärivõimaluste avamise kaudu töökohtade loomist liidus. Lairibavõrkude ehitamisel on ühtlasi vahetu mõju eelkõige tsiviilehitussektori tööhõivele.

(13)     Tänu lairibavõrkude ja digitaalteenuste taristute arendamisele on võimalik saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna nende taristutega pakutakse energiatõhusaid lahendusi Euroopa majanduse paljudes sektorites. Sellist positiivset mõju piirab teataval määral kasvav nõudlus energia ja ressursside järele, mis on peamiselt seotud lairibavõrkude ehitamise ning digitaalteenuste taristute toimimisega.

(14)     Lairibavõrkude ja digitaalsidetaristu koostalitlusvõime, mis on seotud energiavõrkudega, võimaldab side ühtlustamist, mis omakorda hõlbustab energiatõhusate, usaldusväärsete ja kulutasuvate digitaalvõrkude kasutuselevõttu. Lisaks ühenduvusele ühtlustatakse ka muid aspekte, tänu millele on energia- ja telekommunikatsiooniteenuste osutajatel võimalik pakkuda vastavalt energia- ja telekommunikatsiooniteenuste pakette.

(15)     Koostalitlusvõimeliste piiriüleste e-valitsuse teenuste väljatöötamine, kasutuselevõtt ja pikaajaline osutamine tõhustab ühtse turu toimimist. Valitsusi tunnustatakse selliste avalike sidusteenuste osutamise eest, mis aitavad suurendada avaliku ja erasektori tõhusust ning tulemuslikkust.

(16)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsuse nr 922/2009/EÜ[18] kohaselt kasutusele võetud elektrooniliste avalike ühisteenuste toimimise eesmärk on teha ühisteenused kättesaadavaks, et toetada Euroopa haldusasutuste vahelist piiriülest ja valdkondadevahelist teabevahetust.

(17)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiviga 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius)[19] kehtestatakse õigusraamistik tervishoiuteenuste, sealhulgas e-tervise teenuste piiriüleseks osutamiseks Euroopas. Kõnealuste teenuste kasutuselevõtuga loodetakse parandada arstiabi kvaliteeti ja suurendada patsiendi turvalisust, vähendada ravikulusid, aidata kaasa riikide tervishoiusüsteemide ajakohastamisele ja tõhustamisele ning kohandada neid paremini kodanike, patsientide ja tervishoiutöötajate vajadustele ja vananeva ühiskonna probleemidele.

(18)     Suurendades ja säilitades juurdepääsu avaliku sektori asutuste valduses olevale Euroopa rikkalikule ja mitmekesisele kultuurisisule ja andmetele ning avades neid korduskasutamiseks, järgides samal ajal täiel määral autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, toetatakse loomingulisust ning hoogustatakse innovatsiooni ja ettevõtlust. Takistamatu juurdepääs korduskasutatavatele mitmekeelsetele ressurssidele aitab ületada keelebarjääre, mis nõrgestavad sidusteenuste siseturgu ja piiravad juurdepääsu teadmistele.

(19)     Ohutuse ja turvalisuse valdkonnas aitab kogu ELi hõlmav platvorm internetiturvalisust edendavate ressursside, teabesüsteemide ja tarkvararakenduste jagamiseks luua ohutumat keskkonda internetti kasutavate laste jaoks. Sellega võimaldatakse kogu Euroopas tegutseda keskustel, kus tegeldakse aastas sadade tuhandete päringute ja hoiatustega. Elutähtsate infotaristutega suurendatakse liidu suutlikkust olla valmis küberturvet ohustavateks olukordadeks, jagada sellekohast teavet, tegutseda koordineeritult ja lahendada sellised olukorrad.

(20)     Eeldatavasti töötatakse välja innovaatilised kaubanduslikku laadi rakendused, mis põhinevad digitaalteenuste taristutel. Selliste rakenduste uurimist ja katsetamist võidakse kaasrahastada teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020” projektide osana ning nende kasutuselevõttu võidakse toetada ühtekuuluvuspoliitika raames.

(21)     Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa muutmiseks. Eriti tähtis on, et komisjon viiks ettevalmistuse ajal läbi nõutavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Sellise delegeerimise eesmärk on käsitleda uusi tehnika ja turu arengu suundumusi, tekkivaid poliitilisi prioriteete või võimalusi eri taristute, sealhulgas transpordi- ja energiataristu vahelise koostoime rakendamiseks. Delegeerimisel piirdutakse ühishuviprojektide kirjelduste muutmise, ühishuviprojekti lisamise või aegunud ühishuviprojekti kõrvaldamisega vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud, selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele.

(22)     Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsus nr 1336/97/EÜ üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta[20] hõlmab telekommunikatsioonitaristu üleeuroopaliste võrkudega seoses kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid. Hiljutist arengut silmas pidades tuleks kõnealune otsus asendada.

(24)     Seetõttu tuleks otsus nr 1336/97/EÜ kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisese

1.           Käesolevas määruses sätestatakse suunised üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkudega seotud ühishuviprojektide õigeaegseks kasutuselevõtmiseks ja nende koostalitluse tagamiseks selliste üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kindlaksmääramiseks, mille väljatöötamist, rakendamist, kasutuselevõttu, vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet toetatakse kooskõlas määrusega XXX (Euroopa Ühendamise Rahastu määrus)..

Kõnealuste suunistega määratakse kindlaks ühishuviprojektid, nähakse ette nende eesmärgid ja prioriteedid ning kehtestatakse kriteeriumid uute ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks.

2.           Käesolevas määruses sätestatakse eelkõige

(a) ühishuviprojektide eesmärgid;

(b) tingimused, mille alusel võib ühishuviprojektide väljatöötamiseks, rakendamiseks, kasutuselevõtmiseks, vastastikuseks sidumiseks ja koostalitluse tagamiseks anda liidu rahalist abi kooskõlas määrusega (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus];

(c) kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks liidu rahalist abi saavate või sellest kasu saavate ühishuviprojektide tähtsuse järjekord.

             

Artikkel 2 Eesmärgid

Ühishuviprojekt:

(1) aitab kaasa majanduskasvule ja toetab ühtse turu arengut, suurendades seega Euroopa majanduse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet;

(2) aitab parandada kodanike, ettevõtjate ja valitsuste igapäevaelu, edendades riikide telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ning parandades juurdepääsu sellistele võrkudele;

(3) ergutab kiirete ja ülikiirete üleeuroopaliste lairibavõrkude kasutuselevõttu, mis omakorda lihtsustab üleeuroopaliste digitaalteenuste väljatöötamist ja rakendamist;

(4) hõlbustab üleeuroopaliste digitaalteenuste taristute säästvat kasutuselevõttu, nende koostalitlusvõimet ja koordineeritust Euroopa tasandil ning nende toimimist, haldamist ning täiustamist;

(5) aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kaitsta keskkonda ja parandada selle seisundit.

Artikkel 2 3 Mõisted

1.           Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] artiklis 2 sätestatud mõisteid. kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.           Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „telekommunikatsioonivõrgud” „telekommunikatsioonivõrgud” – lairibavõrgud ja digitaalteenuste taristud;

(b) „digitaalteenuste taristud” – taristud, mis võimaldavad osutada võrgupõhiseid teenuseid elektrooniliselt, üldjuhul internetis, ja pakkuda seega üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi ühishuviteenuseid kodanikele, ettevõtjatele ja/või valitsustele. Digitaalteenuste taristud koosnevad põhiteenusplatvormidest ja üldteenustest;

(c) „alustaristud” – korduskasutatavad digitaalteenuste taristud;

(d) „põhiteenusplatvormid” – digitaalteenuste taristute kesksed teljed, mille eesmärk on tagada kogu Euroopas ühenduvus, juurdepääs ja koostalitlusvõime. Põhiteenusplatvormid on avatud liikmesriikidele ja neid võib avada ka teistele üksustele;

(e) „üldteenused” – teenused, mis seovad piiriüleste digitaalteenuste osutamiseks ühe või mitu riikide taristut ühe või mitme põhiteenusplatvormiga.

(f) „lairibavõrgud” – traadiga ja traadita (sealhulgas satelliitside) juurdepääsuvõrgud, lisataristu ning põhivõrgud, mis on võimelised pakkuma ülikiiret ühenduvust ja aitavad seega saavutada Euroopa digitaalarengu tegevuskava lairibaühendusega seotud eesmärke.

(g) „digitaalteenuste taristud” – võrgupõhised teenused, mida edastatakse elektrooniliselt, üldjuhul internetis, mis võimaldavad osutada üleeuroopalisi avalikku huvi pakkuvaid koostalitlusvõimelisi teenuseid ja mis loovad soodsad tingimused kodanikele, ettevõtjatele ja/või valitsustele;

(h) „Euroopa lisandväärtus” – ELi sekkumisest tulenev väärtus, mis täiendab väärtust, mida oleks võinud saavutada liikmesriigi eraldiseisva meetme või liikmesriikide rühma meetmega.     Käesolevas määruses kasutatakse ühtlasi määruse XXX (Euroopa Ühendamise Rahastu määrus) mõisteid.

Artikkel 3 Eesmärgid

1.           Ühishuviprojektid aitavad saavutada määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] artiklis 3 sätestatud üldeesmärke.

2.           Lisaks üldeesmärkidele aitavad ühishuviprojektid saavutada üht või mitut järgmist erieesmärki:

(a) aidata kaasa majanduskasvule ja toetada digitaalse ühtse turu loomist, et toetada Euroopa majanduse, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet;

(b) aidata parandada kodanike, ettevõtjate ja valitsuste igapäevaelu, edendades riikide, piirkondade ja kohalike telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ning parandades juurdepääsu sellistele võrkudele;

3.           Lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärgid saavutatakse järgmiste tegevusprioriteetide abil:

(a) üleeuroopaliste digitaalteenuste taristute ning nende ühiste alustaristute koostalitlusvõime, ühenduvus, säästev kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine, samuti koordineerimine Euroopa tasandil;

(b) mõjusad avaliku ja erasektori investeeringud lairibavõrkude kasutuselevõtu ja uuendamise soodustamiseks, et aidata seega saavutada Euroopa digitaalarengu tegevuskava lairibaühendusega seotud eesmärke.

Artikkel 4 Ühishuviprojektide prioriteedid

Võttes arvesse artiklis 2 sätestatud eesmärke, on ühishuviprojektide prioriteedid järgmised:

(a) võtta kasutusele ülikiired lairibavõrgud, mis tagavad andmeedastuskiiruse vähemalt 100 Mbit/s;

(b) võtta kasutusele lairibavõrgud, et siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja äärealad liidu keskpiirkondadega, ning tagada kõnealustes piirkondades andmeedastuskiiruse, mis on piisav lairibaühenduvuseks kiirusega vähemalt 30 Mbit/s;

(c) toetada digitaalteenuste taristute põhiteenusplatvorme;

(d) võtta meetmeid, mis võimaldavad saavutada koostoime ja koostalitluse telekommunikatsioonisektori eri ühishuviprojektide vahel, eri taristuid, sealhulgas transpordi- ja energiataristut hõlmavate projektide vahel, telekommunikatsioonisektori ühishuviprojektide ning struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide vahel ning asjaomaste teadustöötaristutega.

Artikkel 4 5 Ühishuviprojektid

1.           Lisas esitatud ühishuviprojektidega aidatakse kaasa artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

1.           Ühishuviprojektidel on eelkõige järgmised eesmärgid:

(a) luua ja/või täiustada koostalitlusvõimelisi ja võimaluse korral rahvusvaheliselt ühilduvaid põhiteenusplatvorme ja nende ühiseid alustaristuid koos digitaalteenuste taristute üldteenustega;

(b) tagada tõhusad lairibasse investeerimise vahendid, meelitada ligi uut liiki investoreid ja projektide elluviijaid ning kannustada korratavate innovatiivsete projektide ja ärimudelite loomist.

2.           Ühishuviprojekt võib hõlmata kogu projektitsüklit, sealhulgas teostatavusuuringuid, rakendamist, pidevat toimimist, koordineerimist ja hindamist.

3.           Ühishuviprojekte võivad toetada horisontaalmeetmed.

4.           Ühishuviprojekte ja neid toetavaid meetmeid on täpsemalt kirjeldatud käesoleva määruse lisas.

3.           Liikmesriigid ja/või muud üksused, kes vastutatavad ühishuviprojektide rakendamise eest või aitavad sellele kaasa, võtavad vajalikud õiguslikud, haldusalased, tehnilised ja finantsmeetmed kooskõlas käesoleva määruse vastavate sätetega.

4.           Euroopa Liit võib hõlbustada ühishuviprojektide rakendamist vajaduse korral reguleerivate meetmete, koordineerimise, toetusmeetmete ja rahalise toetuse kaudu, et soodustada nende kasutuselevõttu ning tõmmata ligi avaliku ja erasektori investeeringuid.

5.           Ühishuviprojekte toetavatele meetmetele võib anda ELi rahalist toetust Euroopa Ühendamise Rahastu asutamise määruse [viide] alusel kättesaadavatest vahenditest ja määruses sätestatud tingimustel. Rahalist toetust antakse kooskõlas liidu vastuvõetud asjaomaste eeskirjade ja menetlustega ning vastavalt rahastamisprioriteetidele ja vahendite olemasolule.

6.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisas loetletud ühishuviprojektide kirjeldust, lisatakse sinna uusi projekte või kõrvaldatakse sealt aegunud projektid kooskõlas allpool esitatud lõigetega 7, 8 ja 9 ning artikliga 8.

7.           Lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakti vastu võttes hindab komisjon, kas ühishuviprojekti kirjelduse muutmine või uue projekti lisamine vastab vajadusele, mis on seotud:

(a) uute tehnika ja turu arengu suundumustega või

(b) tekkivate poliitiliste prioriteetidega või

(c) uute võimalustega eri taristute, sealhulgas transpordi- ja energiataristu vahelise koostoime kasutamisel.

8.           Lisaks lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele hindab komisjon uue ühishuviprojekti lisamist käsitleva delegeeritud õigusakti puhul ka seda, kas kõnealune projekt vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

(a) toetab artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamist;

(b) põhineb kasutusvalmis ja väljakujunenud tehnoloogial;

(c) on Euroopa lisandväärtusega.

9.           Võttes vastu delegeeritud õigusakti, millega kõrvaldatakse aegunud ühishuviprojekt lisast, hindab komisjon, kas kõnealune projekt ei vasta enam lõikes 7 sätestatud vajadustele ega lõikes 8 sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 5 Sekkumismeetodid

1.           Digitaalteenuste taristute puhul rakendab põhiteenusplatvorme peamiselt liit ning üldteenuseid osutavad asjakohase põhiteenusplatvormiga ühendatud osalised. Lairibavõrkudesse investeerib peamiselt erasektor. Avaliku sektori toetust antakse vaid turutõrke korral või mitteoptimaalses investeerimisolukorras.

2.           Liikmesriigid, sh kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, ja/või muud üksused, kes vastutatavad ühishuviprojektide rakendamise eest või aitavad sellele kaasa, võtavad vajalikud õiguslikud, haldusalased, tehnilised ja finantsmeetmed kooskõlas käesoleva määruse vastavate sätetega.

3.           Ühishuviprojekte toetavatele meetmetele võib anda ELi rahalist toetust määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] alusel saadaolevatest vahenditest ja kõnealuses määruses sätestatud tingimustel. Rahalist toetust antakse kooskõlas liidu vastuvõetud asjaomaste eeskirjade ja menetlustega ning vastavalt rahastamisprioriteetidele ja vahendite olemasolule. Toetust antakse eelkõige järgmiselt.

(a) Digitaalteenuste taristute valdkonna ühishuviprojekte toetavaid meetmeid saab toetada

(a) hangete kaudu ja/või

(b) toetustega.

(b) Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavaid meetmeid saab toetada

(a) määruses (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] määratletud rahastamisvahenditega, mida võib täiendada Euroopa ühendamise rahastu muudest osadest, muudest vahenditest ja kavadest ning liidu eelarve ridadelt, liikmesriikidelt (sh piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt) ja muudelt investoritelt (sh erainvestoritelt) pärinevate vahenditega kooskõlas määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] artikli 15 lõikega 2 ja/või

(b) kombineerides muudest ELi või liikmesriikide allikatest kui Euroopa ühendamise rahastust pärinevaid avaliku sektori toetusi ja rahastamisvahendeid.

(c) Horisontaalmeetmeid toetatakse

(a) hangete kaudu ja/või

(b) toetustega.

4.           Kui Euroopa ühendamise rahastust antava toetusega täiendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevaid ja muid avaliku sektori otsetoetusi, saab Euroopa ühendamise rahastu meetmete ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevate toetuste koostoimet suurendada asjakohase koordineerimismehhanismi abil.

Artikkel 6

Toetuskõlblikkuskriteeriumid ja rahastamisprioriteedid

1.           Digitaalteenuste taristute valdkonna ühishuviprojekte toetavad meetmed on rahastamiskõlblikud juhul, kui nad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(a) nad on piisavalt kasutusküpsed, mida on eelkõige tõendatud innovatsiooni ja teadusuuringutega seonduvate liidu programmide alusel ellu viidud edukate katseprojektide põhjal;

(b) nad aitavad kaasa ühtset turgu toetavale liidu poliitikale ja tegevusele;

(c) nendega luuakse vastavalt teostatavus- ja tasuvusanalüüsi tulemustele Euroopa lisaväärtust ja pikaajalist jätkusuutlikkust, kasutades vajaduse korral muid rahastamisallikaid kui Euroopa ühendamise rahastu;

(d) nad vastavad kokkulepitud standarditele, spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa koostalitlusvõime raamistikule, ja neis kasutatakse ära juba olemasolevaid lahendusi.

2.           Vastavalt lisale rahastatakse eelisjärjekorras alustaristuid, mis on vajalikud muude digitaalteenuste taristute arendamiseks, kasutuselevõtuks ja toimimiseks ning mida kavatsetakse tõendatult selleks kasutada.

3.           Teise eelistusena rahastatakse digitaalteenuste taristuid, mis toetavad ELi õigusaktide erisätete täitmist ja põhinevad olemasolevatel alustaristutel.

4.           Artiklis 3 sätestatud eesmärkidest ja saadaolevatest eelarvevahenditest lähtuvalt võidakse tööprogrammides kindlaks määrata digitaalteenuste taristutega seotud täiendavad toetuskõlblikkus- ja prioriseerimiskriteeriumid.

5.           Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavad meetmed on rahastamiskõlblikud juhul, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a) nad aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamisele;

(b) nendega seotud projektid on piisavalt hilises arengu- ja ettevalmistusjärgus, mida toetavad tõhusad rakendusmehhanismid;

(c) nende abil kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

(d) nad ei tekita turumoonutusi ega tõrju eemale erainvesteeringuid;

(e) nende puhul kasutatakse tehnoloogiat, mida peetakse asjaomase piirkonna vajaduste rahuldamiseks kõige sobivamaks, võttes arvesse geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ja järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

(f) nende puhul kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja/või järgitakse innovatiivseid ärimudeleid ning neid on suure tõenäosusega võimalik korrata.

6.           Eelmise lõike punkti f kriteeriume ei ole vaja täita projektide puhul, mida rahastatakse täiendavate sihtotstarbeliste vahenditega, mis on eraldatud kooskõlas määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] artikli 15 lõikega 2.

7.           Horisontaalmeetmete toetuskõlblikkuskriteeriumid sätestatakse tööprogrammides.

Artikkel 7 6

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Liit võib luua kontakte, pidada arutelusid, vahetada teavet ja teha koostööd kolmandate riikide haldusasutuste või mis tahes muude organisatsioonidega, et saavutada käesolevate suuniste eesmärgid, juhul kui selline koostöö loob Euroopa lisandväärtust.. Lisaks muudele eesmärkidele püütakse sellise koostööga suurendada üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude liidu telekommunikatsioonivõrkude ja kolmandate riikide telekommunikatsioonivõrkude telekommunikatsioonivõrkude vahelist koostalitlusvõimet.

2.           Liit võib ühtlasi luua kontakte, pidada arutelusid, vahetada teavet ja teha koostööd kolmandates riikides asuvate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja juriidiliste isikutega, et saavutada käesolevate suuniste eesmärgid.

Artikkel 8 7 Teabevahetus, järelevalve ja aruandlus läbivaatamine

1.           Määruse XXX (millega asutatakse Euroopa ühendamise rahastu) Euroopa Ühendamise Rahastu) artikli 21 kohaselt saadud teabe põhjal vahetavad liikmesriigid ja komisjon teavet käesolevate suuniste rakendamisel tehtud edusammude kohta.

2.           Komisjon konsulteerib kõikide liikmesriikide esindajatest koosneva eksperdirühmaga, kes teda ka abistab. käesolevate suuniste rakendamise järelevalve teostamisel, kiiret internetti käsitlevate riiklike strateegiate kavandamisel, taristute kaardistamisel ja teabe vahetamisel. Eksperdirühm võib käsitleda ka mis tahes muud üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude väljatöötamisega seotud küsimust.. Eelkõige aitab eksperdirühm komisjonil

(a) jälgida käesolevate suuniste rakendamist;

(b) kavandada vajaduse korral riiklikke kavasid või strateegiaid;

(c) võtta meetmed tööprogrammide rakendamise hindamiseks rahalisel ja tehnilisel tasandil;

(d) lahendada olemasolevate või uute projektide rakendamisega seotud probleeme.

Eksperdirühm võib käsitleda ka mis tahes muud üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude arendamisega seotud küsimust.

3.           Koostoimes määruse XXX (millega asutatakse Euroopa ühendamise rahastu) Euroopa Ühendamise Rahastu) vahe- ja järelhindamisega ning olles konsulteerinud eksperdirühmaga, avaldab komisjon aruande käesolevate suuniste rakendamise edusammude kohta. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.           Kõnealustes aruannetes hindab komisjon ühtlasi seda, kas ühishuviprojektide ulatus vastab jätkuvalt poliitilistele prioriteetidele, tehnika, innovatsiooni, õigusnormide või turu ja majanduse arengule ning kas mõne toetatava ühishuviprojekti rahastamine tuleks sellist arengut ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise vajadust arvestades järk-järgult lõpetada või tuleks otsida nende rahastamise allikaid mujalt ja asjaomaste turgude olukorrale. Suurte Projektide puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne keskkonnamõju, sisaldavad kõnealused aruanded keskkonnamõju analüüsi, võttes vajaduse korral arvesse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet. Sellist hindamist läbivaatust võidakse vajaduse korral teha ka mis tahes muul ajal.

5.           Artiklis 3 sätestatud sektoripõhiste eesmärkide saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:

(a) digitaalteenuste taristute kättesaadavus ehk iga digitaalteenuste taristuga ühendatud liikmesriikide arv;

(b) digitaalteenuste taristuid kasutatavate kodanike ja äriühingute osakaal ning selliste teenuste piiriülene kättesaadavus;

(c) lairibavaldkonnas tehtud investeeringute maht ja võimendav mõju.

Artikkel           8 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artikli 5 lõikes 6 osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 5 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”

Artikkel 9 Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1336/97/EÜ, mida on muudetud otsusega nr 1376/2002/EÜ, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

ÜHISHUVIPROJEKTID

1. jagu. Digitaalteenuste taristud

Digitaalteenuste taristutega seotud sekkumised toimuvad üldjuhul kahel tasandil ehk põhiteenusplatvormide ja üldteenuste tasandil. Kuna digitaalteenuste taristu loomiseks on vaja põhiteenusplatvormi, toetatakse esmajärjekorras põhiteenusplatvorme ja nende ühiseid alustaristuid ning alles siis üldteenuseid.

Põhiteenusplatvormide ja nende ühiste alustaristutega tagatakse ühishuviprojektide puhul koostalitlusvõime ja turvalisus. Nende ülesanne on võimaldada standarditud, piiriüleste ja kasutajasõbralike teabevahetusplatvormide kaudu digitaalset teabevahetust avaliku sektori asutuste ja kodanike, ametiasutuste, ettevõtjate ja organisatsioonide ning eri riikide ametiasutuste vahel. Digitaalteenuste taristute alustaristud on muudest digitaalteenuste taristutest tähtsamad, sest esimestest sõltub viimaste arendamine. Üldteenused tagavad ühenduvuse põhiteenusplatvormidega ja võimaldavad riikide lisaväärtust pakkuvatel teenuste osutajatel neid platvorme kasutada. Üldteenused ühendavad riigisiseseid teenuseid põhiteenusplatvormidega ning võimaldavad riikide asutustel ja organisatsioonidel, ettevõtjatel ja/või kodanikel kasutada neid platvorme piiriüleste tehingute tegemiseks. Nende teenuste abil kindlustatakse teenuste kvaliteet ja tugi piiriüleste tehingutega seotud osalistele. Nende abil toetatakse ja soodustatakse põhiteenusplatvormide kasutuselevõttu.

Rõhk ei ole mitte üksnes digitaalteenuste taristute ja nendega seotud teenuste väljatöötamisel, vaid ka selliste platvormide tegevuse juhtimisel.

Uued põhiteenusplatvormid põhinevad üldjuhul olemasolevatel platvormidel ja nende alustaristutel ja/või võimaluse korral lisatakse nende jaoks uusi alustaristuid.

1.           Digitaalteenuste taristute alustaristud, mille kohta on eelnevalt kindlaks määratud, et need tuleb lisada tööprogrammidesse kooskõlas artikli 6 lõigetega 1 ja 2:

(a) elektrooniline identimine ja autentimine: teenused, mis võimaldavad e-identimise ja e-allkirja piiriülest tunnustamist ja valideerimist;

(b) dokumentide elektrooniline edastamine: teenused, mis võimaldavad elektroonilisi dokumente turvaliselt ja jälgitavalt üle piiri edastada;

(c) automaattõlge: masintõlkemootorid ja keeltega seotud erivahendid, sh vahendid ja programmeerimisliidesed, mis on vajalikud üle-euroopaliste digitaalteenuste osutamiseks mitmekeelses keskkonnas;

(d) esmatähtsate digitaalteenuste taristute toetamine: teabevahetuskanalid ja -platvormid, mille kaudu parandatakse kogu ELis valmisolekut, teabe jagamist, koordineeritud tegutsemist ning küberohuolukordade lahendamist;

(e) elektroonilised arved: teenused, mis võimaldavad arveid elektrooniliselt vahetada.

2.           Muud digitaalteenuste taristud, mille kohta on eelnevalt kindlaks määratud, et need tuleb lisada tööprogrammidesse kooskõlas artikli 6 lõikega 1:

(a) koostalitlusvõimelised piiriülesed elektroonilised hanketeenused: teenused, mida saavad kasutada avalikus ja erasektoris tegutsevad e-riigihanketeenuse osutajad piiriüleste e-riigihankeplatvormide loomiseks. See taristu võimaldab kõikidel ELi äriühingutel järgida mis tahes liikmesriigi hankija riigihankemenetlusi nii lepingu sõlmimisele eelnevas kui ka sellele järgnevas elektroonilises hanketegevuses ning see hõlmab selliseid funktsioone nagu pakkumuste elektrooniline esitamine, ettevõtja virtuaaltoimik, e-kataloogid, e-tellimused ja e-arved;

(b) koostalitlusvõimelised piiriülesed e-tervise teenused: platvorm, mis võimaldab kodanikel/patsientidel ja tervishoiutöötajatel omavahel suhelda, asutustel omavahel ja organisatsioonidel omavahel andmeid vahetada või nii kodanikel/patsientidel ja/või tervishoiutöötajatel ja asutustel omavahel suhelda. Nende teenustega pakutakse piiriülest juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele, võimaldatakse välja anda digiretsepte, teha tervise kaugkontrolli, osutada intelligentset elukeskkonda hõlmavaid kaugteenuseid jne;

(c) Euroopa platvorm Euroopa äriregistrite vastastikuseks sidumiseks: platvorm, millega pakutakse kesksed vahendid ja teenused, mis võimaldavad kõikide liikmesriikide äriregistritel vahetada teavet registreeritud äriühingute, nende filiaalide, ühinemise ja tegevuse lõpetamise kohta. Sellega osutatakse kasutajatele ka mitut riiki hõlmavat ja mitmekeelset otsinguteenust e-õiguse portaali kaudu kättesaadava keskse juurdepääsupunkti vahendusel;

(d) juurdepääs korduskasutatavale avaliku sektori teabele: platvorm, millega tagatakse ühtne juurdepääsupunkt mitmekeelsetele (kõikides ELi ametlikes keeltes) andmetele, mis on ELi ametiasutuste valduses Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil; andmete otsimise ja visualiseerimise vahendid; kindlus, et olemasolevad andmekogumid on nõuetekohaselt anonüümseks muudetud ning neile on avaldamiseks, levitamiseks ja korduskasutamiseks antud litsents ja vajaduse korral lisatud hind, sh tagades andmete päritolu kontrolljälje;

(e) muus Euroopa riigis äriühingu asutamise ja juhtimise elektroonilised menetlused: see teenus võimaldab teha kõiki haldusmenetlusi elektroonilisel teel piiriüleselt ühtsete kontaktpunktide kaudu. Nimetatud teenus on ka direktiivis 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) sätestatud kohustus;

(f) juurdepääs Euroopa kultuuripärandi digitaalsetele ressurssidele: praegusele Europeana portaalile tuginev põhiteenusplatvorm. Platvormiga tagatakse ühtne juurdepääsupunkt Euroopa kultuuripärandi infosisule ühiku tasandil, liideste spetsifikatsioonid taristuga suhtlemiseks (andmeotsing, andmete allalaadimine), tugi metaandmete kohandamiseks ja uue infosisu talletamiseks ning teave taristu kaudu juurdepääsetava infosisu korduskasutamise tingimuste kohta;

(g) turvalisema interneti teenustetaristu: see platvorm võimaldab omandada, käitada ja hallata jagatud andmetöötlusseadmeid, andmebaase ja tarkvaravahendeid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks. See hõlmab ka seksuaalse kuritarvitamisega seotud infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetavat tegevust ning ühendust politseiasutustega, sh selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Interpol, ning vajaduse korral nimetatud infosisu eemaldamist asjaomastelt veebisaitidelt. Platvormi toetavad ühised andmebaasid;

(h) koostalitlusvõimelised piiriülesed sidusteenused: platvormid, mis hõlbustavad liikmesriikide koostööd sellistes ühishuvivaldkondades, mille kaudu püütakse eelkõige parandada ühtse turu toimimist, näiteks e-õiguskeskkond, mis võimaldab kodanikel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja õigusala töötajatel piiriüleselt elektrooniliselt juurde pääseda õiguslikele vahenditele, dokumentidele ja kohtumenetlustele, internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm ODR, mis võimaldab interneti kaudu piiriüleselt lahendada tarbijate ja kauplejate vahelisi vaidlusi, ning sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteem EESSI, mille abil saavad kogu ELi sotsiaalkindlustusasutused teavet kiiremini ja turvalisemalt vahetada.

2. jagu. Lairibavõrgud

1.           Meetmete ulatus

Meetmed kätkevad eelkõige üht või mitut järgmist tegevust:

(a) passiivse ja aktiivse füüsilise taristu või nende ja lisataristuelementide kombinatsiooni kasutuselevõtt koos sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega;

(b) seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoone juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid;

(c) lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude kasutuselevõtust tulenevate koostoimevõimaluste kasutamine.

2.           Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine

Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust projektidele, mis aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

(a) Liidu poolt otse rahastatavad meetmed vastavad järgmistele tingimustele:

(a) nad põhinevad tipptasemel, traadiga või traadita tehnoloogial, mis võimaldab osutada väga kiireid lairibateenuseid ja millega rahuldatakse seega suurt ribalaiust nõudvate rakenduste vajadust, või

(b) põhinevad innovatiivsetel ärimudelitel ja/või meelitavad ligi uut liiki investoreid või projektide elluviijaid või

(c) neid on suure tõenäosusega võimalik korrata ja seega on neil tänu eeskuju mõjule turul laiem mõju.

(b) Meetmetega, mida rahastatakse määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] artikli 15 lõike 2 kohaselt eraldatud täiendavate sihtotstarbeliste vahenditega, luuakse turul uusi võimalusi lairibateenuste kättesaadavuse, kiiruse ja mahu näol. Projektidega, millega kaasneb väiksem andmeedastuskiirus kui 30 megabitti sekundis, tuleks aja jooksul tagada andmeedastuskiiruse suurendamine vähemalt 30 megabitile sekundis.

3.           Projektide hindamine optimaalsete rahastamisstruktuuride kindlakstegemiseks

Meetmeid rakendatakse projektide põhjaliku hindamise põhjal. Hinnatakse muu hulgas turutingimusi, sh teavet olemasoleva ja/või kavandatava taristu, projektide elluviijate õiguslikke kohustuste ning äri- ja turundusstrateegiate kohta. Projekti hindamisel tehakse eelkõige kindlaks, kas programm

(a) on vajalik turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks;

(b) ei tekita turumoonutusi ega tõrju eemale erainvesteeringuid.

Need kriteeriumid määratakse eelkõige kindlaks projekti tulupotentsiaali ja riskitaseme ning meetmega hõlmatud piirkonna tüübi alusel.

4.           Rahastamiskord

(a) Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte rahastatakse rahastamisvahendite kaudu. Neile vahenditele eraldatakse selline eelarve, mis katab, kuid ei ületa summat, mis on vajalik täielikult toimiva sekkumise ja vahendi minimaalse efektiivse suuruse tagamiseks.

(b) Finantsmääruse, määruse (EL) nr xxx/2012 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] ja määruste (EL) nr xxx/2013 [kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide käsitlevad määrused] eeskirju kohaldades võib punkti a kohaseid rahastamisvahendeid kombineerida lisavahenditega

(a) Euroopa ühendamise rahastu muudest osadest,

(b) muudest vahenditest, programmidest ja liidu eelarve ridadest;

(c) liikmeriikidelt (sh piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt), kes otsustavad panustada omi või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saada olevaid vahendeid. Nimetatud fondide vahendid määratakse kindlas piirkonnas kasutamiseks, et tagada nende kulutamine rahalise panuse tegevas liikmesriigis või piirkonnas;

(d) muudelt, sh erasektori investoritelt.

(c) Punktide a ja b kohaseid rahastamisvahendeid võib kombineerida ka toetustega, mida annavad liikmeriigid (sh piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused), kes otsustavad panustada omi või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saada olevaid vahendeid. Seda tingimusel, et

(a) asjaomane meede vastab kõigile käesoleva määruse kohastele rahastamiskriteeriumidele ning

(b) asjakohase riigiabi heakskiit on saadud.

3. jagu. Horisontaalmeetmed

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kasutuselevõtuga, mis aitab kõrvaldada ühtse e-turu kitsaskohti, kaasnevad uuringud ja programmi rakendamist toetavad meetmed. Need meetmed võivad kätkeda

(a) tehnilist abi, et valmistada ette või toetada rakendusmeetmete kasutuselevõttu, juhtimist ja rakendamisel tekkinud või tekkivate probleemide lahendamist;

(b) meetmeid, mille abi suurendatakse olemasolevat või tekitatakse uut nõudlust digitaalteenuste taristute järele;

(c) käesoleva määruse alusel antava liidu toetuse kooskõlastamist muudest allikatest antava toetusega, vältides samas taristu dubleerimist ja erainvesteeringute mujalepaiknemist.

Ühishuviprojektidega püütakse kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ühtse turu lõplikku väljaehitamist, st tagatakse ühenduvus avalike digitaalteenuste taristu võrguga ja sellele juurdepääs, sealhulgas piiriüleselt.

Tänu üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (lairibavõrgud ja digitaalteenuste taristud) kasutuselevõtule ja tõhustamisele soodustatakse majanduskasvu, luuakse töökohti ja saavutatakse elujõuline ühtne e-turg. Eelkõige pakub nimetatud võrkude kasutuselevõtt kiiremat internettipääsu, toob infotehnoloogiapõhiseid täiustusi kodanike, sealhulgas laste ja noorte, ettevõtjate ja valitsuste igapäevaellu, suurendab koostalitlusvõimet ning võimaldab saavutada vastavuse ühiselt kokkulepitud standarditele või neile lähenemise.

1. jagu Horisontaalprioriteedid

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kasutuselevõtuga, mis aitab kõrvaldada ühtse e-turu kitsaskohti, kaasnevad uuringud ja programmi rakendamist toetavad meetmed. Need on:

(a) innovaatiline juhtimine, kaardistamine ja teenused Tehnilise abi meetmed, kui need on vajalikud kasutuselevõtuks ja juhtimiseks, hõlmavad projektide ja investeeringute kavandamist ning teostatavusuuringuid investeerimismeetmete ja rahastamisvahendite toetuseks. Üleeuroopalise lairibataristu kaardistamine arendab asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ja dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne. Kaardistamisel tuleks järgida direktiivi 2007/2/EÜ (INSPIRE direktiiv) põhimõtteid ja asjaomast standardimistegevust. Tehnilise abi meetmetega võidakse toetada ka edukate investeerimis- ja kasutuselevõtumudelite kordamist.           Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda ka ilmastikukindluse tagamine, et hinnata ilmastikuga seotud riske ja kindlustada taristu katastroofidele vastupanu võimet kooskõlas ELi või liikmesriikide õigusaktides sätestatud asjakohaste nõuetega.

(b) Toetusmeetmed ja muud tehnilise abi meetmed Nimetatud meetmed on vajalikud ühishuviprojektide ettevalmistamiseks, nende rakendamise toetamiseks või kasutuselevõtu kiirendamiseks. Digitaalteenuste valdkonnas ergutavad ja soodustavad toetusmeetmed selliste uute digitaalteenuste taristute kasutuselevõttu, mis võivad olla vajalikud või kasulikud tehnika arengu, asjakohaste turgude muutumise või tekkivate poliitiliste prioriteetide tõttu.

2. jagu Lairibavõrgud

Kõik liidu territooriumil tehtavad investeeringud lairibaühendusse suurendavad võrgu võimsust ja toovad kasu kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, sealhulgas muudes liikmesriikides kui investeeringuriik. Investeeringud kõnealustesse võrkudesse toovad majandusse rohkem konkurentsi ja innovatsiooni, võimaldavad osutada tõhusamaid ja tulemuslikumaid avalikke teenuseid, aitavad saavutada ELi eesmärke vähese CO2-heitega majanduse vallas ning suurendada ELi üldist konkurentsivõimet ja tootlikkust.

Lairibataristusse on investeerinud peamiselt erainvestorid ja selline olukord peaks eelduste kohaselt jätkuma. Digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamine nõuab siiski investeeringuid sektoritesse, kus puudub selge majanduslik huvi või kus tuleb tugevdada investeerimist soodustavaid argumente enne eesmärkide saavutamise ajakava lõppu. Võimalike investeeringute põhjal võib iseloomustada järgmisi piirkonnatüüpe.

Linnalähedastes piirkondades / keskmise asustustihedusega piirkondades pakutakse enamasti keskmise kiirusega ühendust, kuid kiiremaid ühendusi ei ole piisavalt. Kui ilmneb, et arenenud tehnoloogiasse investeerimine ei tundu erainvestorite jaoks lühikeses perspektiivis piisavalt atraktiivne, võib rahaline toetus tuua kaasa tulusaid investeeringuid pikemas perspektiivis, kõrvaldades lüngad kulutasuvuses ja soodustades konkurentsi.

Maapiirkondades ja hõreda asustusega piirkondades pakutakse enamasti väikese kiirusega ühendust ja mõnel juhul puudub ühendus hoopis. On vähetõenäoline, et investeeringud oleksid kulutasuvad ja et Euroopa eesmärgid suudetaks saavutada 2020. aastaks. Investeeringud kõnealustesse piirkondadesse vajavad suuremat rahalist abi toetuste näol, mida kombineeritakse vajaduse korral rahastamisvahenditega. Nimetatud piirkondade hulka kuuluvad kauged ja hõredalt asustatud alad, kuhu on väga kallis investeerida või kus sissetulekud on väga väikesed. Euroopa Ühendamise Rahastust nimetatud piirkondadele antava toetusega peaks täiendatama Ühtekuuluvusfondist või maaelu arengufondist saadavaid toetusi ja muid avaliku sektori otsetoetusi.

Tiheda asustusega piirkonnad / linnapiirkonnad, välja arvatud mõned piirkonnad, kus sissetulekud on väikesed, on üldiselt hästi kaetud keskmise kiirusega või kiire ühendusega, mida pakuvad sageli konkureerivad kaabelside- ja telekommunikatsioonioperaatorid. Kuid suhteliselt rahuldava olukorra tõttu on piiratud turustiimulid, mis soodustaksid investeeringuid ülikiiretesse võrkudesse, näiteks lõppkasutajani viidavatesse valguskaabelühendustesse. Seega võib rahalist toetust anda ka investeeringuteks tihedalt asustatud linnapiirkondades, mis ei tõmba ligi piisavalt investeeringuid, vaatamata nendest tulenevale sotsiaalsele kasule, tingimusel et toetus on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101, 102 ja 106 ning vajaduse korral ühenduse suunistega riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga.

Vähem arenenud piirkondades tuleks lairibavõrkude kasutuselevõttu toetada peamiselt struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Euroopa Ühendamise Rahastu toetuste ja/või rahastamisvahenditega võidakse nimetatud toetust täiendada, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Kõnealustes piirkondades võetavate Euroopa Ühendamise Rahastu meetmete ning struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist antava toetuse vahelise koostoime saavutamist võib tõhustada asjakohast koordineerimismehhanismi kasutades.[21]

Eespool loetletud kategooriatesse kuuluvate piirkondade liigitus on soovituslikult esitatud alljärgneval kaardil.

Lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavate meetmete näol on tegemist tasakaalustatud paketiga, mille abil saavutada digitaalarengu tegevuskava eesmärk jõuda internetiühenduseni kiirusega 30 Mbit/s ja 100 Mbit/s, eelkõige linnalähedastes ja maapiirkondades, aga ka eri piirkondades kogu Euroopa Liidus.

Olenemata kasutatavast tehnoloogiast, tehakse lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavate meetmetega järgmist:

(a) toetatakse investeeringuid lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk pakkuda kõigile internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s; või

(b) toetatakse investeeringuid lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk ja pakkuda vähemalt pooltele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs kiiremale internetiühendusele kui 100 Mbit/s;

(c) järgitakse kehtivaid õigusakte, eelkõige konkurentsiõigust

ning kõnealused meetmed hõlmavad üht või mitut järgmist tegevust:

(a) passiivse füüsilise taristu kasutuselevõtt või passiivse ja aktiivse füüsilise taristu ning lisataristu elementide kombinatsiooni kasutuselevõtt, mida täiendatakse sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega;

(b) seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoonesisene juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid;

(c) lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude vahelise potentsiaalse koostoime rakendamine.

Selliste lairibavõrkude kasutuselevõttu, mille eesmärk on siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja äärealad liidu keskpiirkondadega, sealhulgas kohtades, kus on vaja kasutada veealust kaablit, toetatakse juhul, kui on hädavajalik selleks, et tagada eraldatud kogukondadele juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Kõnealune toetus peaks täiendama muude, nii ELi kui ka riiklike fondide sellekohaseid toetusi.

Kahtluste vältimiseks on asjakohane täpsustada, et lairibavõrkude valdkonna ühishuviprojekte toetavate meetmete reguleerimisalasse ei kuulu teenused, mis pakuvad või mille abil teostatakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu redigeerimist, ning direktiivi 98/34/EÜ artiklis 1 määratletud infoühiskonnateenused, mis ei seisne tervikuna või peamiselt signaalide edastamises elektrooniliste sidevõrkude kaudu.

Lairibaühenduse valdkonna ühishuviprojektideks ettenähtud ELi toetust saavad muu hulgas:

(a) telekommunikatsioonioperaatorid (turgu valitsevad, otse või tütarettevõtja kaudu investeerivad või uued turule tulijad), kes investeerivad kiiretesse ja ülikiiretesse lairibavõrkudesse;

(b) kommunaalettevõtjad (nt vesi, kanalisatsioon, energia, transport), kes investeerivad eeldatavasti, üksi või partnerluses operaatoritega passiivsetesse lairibavõrkudesse;

(c) piirkondlikud otsustajad, sealhulgas omavalitsusüksused, kes võivad kehtestada soodustusi lairibataristutele. Seadmete tarnijatele võib selline lahendus huvi pakkuda sihtotstarbelise äriühingu asutamise kaudu;

(d) partnerlussuhted selliste eri operaatorite vahel, kes tegutsevad traadiga ja traadita ühenduse turul, et luua uus taristupõlvkond.

Paketi ettevalmistamisel tuleb asjakohast tähelepanu pöörata liikmesriikide investeerimisvajadustele, võttes arvesse Euroopa Ühendamise Rahastu toetusel internetiühenduse saavate majapidamiste arvu.

Lisaks toetatakse kiire ühenduse viimist avalikesse internetipunktidesse, eelkõige avaliku sektori asutustes, nagu koolid, haiglad, kohalikud omavalitsusasutused ja raamatukogud.

3. jagu Digitaalteenuste taristud

Digitaalteenuste taristute rakendamine aitab teenuse osutamisega seonduvate kitsaskohtade kõrvaldamise kaudu kaasa ühtse e-turu loomisele. Selle saavutamiseks luuakse ja/või tõhustatakse koostalitlusvõimelisi digitaalteenuste taristute platvorme, millega kaasnevad olulised digitaalteenuste põhitaristud. Asjaomane lähenemisviis on kahetasandiline.

(1) Põhiteenusplatvormid on digitaalteenuste taristute kesksed elemendid või teljed, mis on vajalikud üleeuroopalise ühenduvuse, juurdepääsu ja koostalitlusvõime tagamiseks. See võib hõlmata ka füüsilist varustust, nagu serverid, eriotstarbelised võrgud ja tarkvararakendused. Põhiteenusplatvormid on avatud üksustele kõikides liikmesriikides.

(2) Üldteenused annavad digitaalteenuste taristutele funktsionaalsuse ja sisu. Need võivad olla omavahel ühendatud põhiteenusplatvormi kaudu.

Digitaalteenuste taristute valdkonna ühishuviprojektid on järgmised.

Üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused liikmesriikide haldusasutustele

Avalik üleeuroopaline teenuste magistraaltaristu pakub ülikiiret ühendust ja ühenduvust ELi avaliku sektorite asutuste vahel sellistes valdkondades nagu avalik haldus, kultuur, haridus ja tervishoid. Kõnealune magistraaltaristu aitab teenuste kontrollitud kvaliteedi ja turvalise juurdepääsuga kaasa Euroopa lisandväärtust andvate avalike teenuste osutamisele. Sellega tagatakse avalike teenuste katkematu digitaalne osutamine, millest saavad kasu nii kodanikud, ettevõtjad kui ka ametiasutused. Sel viisil on võimalik koondada nõudlust ühenduvuse järele, saavutada kriitiline mass ja vähendada kulusid.

Põhiteenusplatvorm

Taristu põhineb olemasoleval interneti magistraalvõrgul ja vajaduse korral võetakse kasutusele uued võrgud. Ühendus luuakse kas otse või piirkonna või riigi tasandil hallatavate taristute kaudu. Eelkõige on sel viisil võimalik pakkuda ühenduvust muudele üleeuroopalistele teenustele, sealhulgas käesolevas lisas loetletud teenused. Kõnealune taristu integreeritakse üleeuroopaliste avalike teenuste peamise võimaldajana täies ulatuses internetti ning sellega toetatakse uute standardite (nt internetiprotokollid, nagu IPv6[22]) kasutuselevõttu. Turvakaalutlustel võidakse liikmesriikide haldusasutuste ühendamiseks kaaluda sihtotstarbelise alustaristu loomist.

Üldteenused

Põhiplatvormi võimaldab Euroopa avalikesse teenustesse integreerida järgmiste üldteenuste kasutuselevõtt: autoriseerimine, autentimine, domeenide vaheline turvalisus ja tellitav ribalaius, teenuste koostoime, liikuvuse haldamine, kvaliteedi- ja tõhususkontroll, riikide taristute integreerimine.

Koostalitlusvõimelise pilvandmetöötluse teenusega antakse magistraaltaristule funktsioon, millega on võimalik pakkuda üleeuroopaliste avalike teenuste pilvandmetöötlust. See hõlmab üleeuroopalisi võrgutüüpi teenuseid, nagu videokonverentsid, virtualiseeritud salvestamine ja suurt andmetöötlusmahtu vajavate, sealhulgas muude ühishuviprojektidega seotud rakenduste toetamine.

E-valitsuse teenuste piiriülene osutamine

E-valitsus tähendab digitaalset teabevahetust riigiasutuste ja kodanike, ametiasutuste, ettevõtjate ja organisatsioonide ning eri riikide ametiasutuste vahel. Standarditud, piiriülesed ja kasutajasõbralikud teabevahetusplatvormid suurendavad nii majanduse kui ka avaliku sektori tõhusust ning aitavad luua ühtse turu.

Põhiteenusplatvorm

Kogu Euroopat hõlmav koostoimiv elektrooniline tuvastamine ja autentimine Võetakse kasutusele ühendatud ja turvatud autentimisserverid ja -protokollid, mis tagavad Euroopas kasutusel olevate mitmesuguste autentimis-, identimis- ja autoriseerimissüsteemide koostalitlusvõime. Kõnealune platvorm võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel juurde pääseda sidusteenustele, kui see on vajalik näiteks välismaal õppimiseks, töötamiseks, reisimiseks, tervishoiuteenuste kasutamiseks või äritegevuseks. See on aluseks kõigile elektroonilist identimist ja autentimist nõudvatele digitaalteenustele, nt elektroonilised hanked, internetipõhised tervishoiuteenused, äriühingute standarditud aruandlus, õigusteabe elektrooniline vahetamine, äriühingute üleeuroopaline internetis registreerimine, e-valitsuse teenused ettevõtjatele, sealhulgas äriregistrite teabevahetus seoses piiriüleste ühinemiste ja välisfiliaalidega. Kõnealune platvorm võib kasutada ka mitmekeelse põhiplatvormi vahendeid ja tööriistu.

Üldteenused

(a) Elektroonilised menetlused muus Euroopa riigis äriühingu asutamiseks ja juhtimiseks: Kõnealune teenus võimaldab teha kõiki haldusmenetlusi elektroonilisel teel piiriüleselt ühtsete kontaktpunktide kaudu. Nimetatud teenus on ka direktiivis 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) sätestatud kohustus.

(b) Koostalitlusvõimelised piiriülesed elektroonilised hanketeenused: Kõnealune teenus võimaldab kõikidel ELi äriühingutel osaleda mis tahes liikmesriigi avalikes pakkumistes nii lepingu sõlmimisele eelnevates kui ka sellele järgnevates elektroonilistes hanketegevuse etappides ning selles on ühendatud sellised tegevused nagu pakkumiste elektrooniline esitamine, ettevõtja virtuaaltoimik, e-kataloogid, e-tellimused ja e-arved.

(c) Koostalitlusvõimelised piiriülesed e-kohtu teenused: Kõnealune teenus võimaldab kodanikele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ja õigusala töötajatele piiriüleselt elektrooniliselt juurde pääseda õiguslikele vahenditele, dokumentidele ja kohtumenetlustele. Sellega hõlbustatakse piiriülest elektroonilist teabevahetust (elektroonilise andme- ja dokumendivahetuse kaudu) eri liikmesriikide õigusasutuste vahel ning tõhustatakse seega piiriüleste kohtuasjade menetlemist.

(d) Koostalitlusvõimelised piiriülesed e-tervise teenused: Kõnealused teenused võimaldavad kodanikel/patsientidel ja tervishoiutöötajatel omavahel suhelda, asutustel omavahel ja organisatsioonidel omavahel andmeid vahetada või nii kodanikel/patsientidel ning/või tervishoiutöötajatel ja asutustel omavahel suhelda. Kasutatav taristu vastab nii andmekaitsepõhimõtetele, nagu on sätestatud eelkõige direktiivides 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ, kui ka rahvusvahelistele ja liikmesriikide eetikanõuetele, mis on seotud patsientide terviseandmete ja muude isiklike andmete kasutamisega. Teenustega pakutakse piiriülest juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele, võimaldatakse välja anda digiretsepte, teha tervise kaugkontrolli, osutada intelligentset elukeskkonda hõlmavad kaugteenuseid ja mitmekeelse põhiplatvormiga seotud piiriüleseid mitmekeelseid semantilisi teenuseid, tagatakse juurdepääs sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse (EESSI) taristul põhinevale sotsiaalkindlusteabele jne.

(e) Euroopa platvorm Euroopa äriregistrite vastastikuseks sidumiseks: Kõnealuse platvormiga pakutakse peamised vahendid ja teenused, mis võimaldavad kõikide liikmesriikide äriregistritel vahetada teavet registreeritud äriühingute, nende filiaalide, ühinemise ja tegevuse lõpetamise kohta. Sellega osutatakse kasutajatele ka mitut riiki hõlmavat ja mitmekeelset otsinguteenust e-õiguse portaali kaudu kättesaadava keskse juurdepääsupunkti vahendusel.

Juurdepääs avaliku sektori teabele ja mitmekeelsetele teenustele

Juurdepääs Euroopa kultuuripärandi digitaalsetele ressurssidele

Kõnealuse taristu eesmärk on teha Euroopa kultuuriressursside mahukad kogud digitaalselt kättesaadavaks ja soodustada nende korduskasutamist kolmandate isikute poolt, järgides täiel määral autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi.

Põhiteenusplatvorm

Põhiteenusplatvorm töötatakse välja praeguse Europeana portaali põhjal. Platvormiga – mis vajab hajusandmetöötluse, andmesalvestuse ja tarkvara arendamist, toimimist ja haldamist – pakutakse ühtne juurdepääsupunkt Euroopa kultuuripärandi infosisule ühiku tasandil, liideste spetsifikatsioonid taristuga suhtlemiseks (andmeotsing, andmete allalaadimine), tugi metaandmete kohandamiseks ja uue infosisu talletamiseks ning teave taristu kaudu juurdepääsetava infosisu korduskasutamise tingimuste kohta.

Sellega võimaldatakse ühtlasi suhelda infosisu pakkujate, kasutajate (portaali sisenevad kodanikud) ja korduskasutajatega (loovtööstus), tutvustada platvormi, koordineerida asjaomaseid võrke ning vahetada teavet.

Üldteenused

(a) liikmesriikide kultuuriasutuste ja eravaldajate käsutuses oleva infosisu ühendamine;

(b) ühistöövahendid, millega soodustatakse interaktiivsust ja võimaldatakse kasutajatel veebisaiti aktiivselt panustada;

(c) kasutajasõbralikud teenused portaaliga seotud küsimuste lahendamiseks, nt otsingu ja sirvimise täiustamine ning keeltevaheline otsing;

(d) õiguste vahetamisega seotud teave ja taristulitsentside väljaandmine;

(e) digiteerimise oskuskeskused ja digitaalse kultuuripärandi säilitamine;

(f) kultuuriasutuste infosisuhoidlad ning kasutajate loodud infosisu ja selle pikaajaline säilitamine.

Juurdepääs korduskasutatavale avaliku sektori teabele

Kõnealune digitaalteenuste taristu võimaldab juurdepääsu ELi avaliku sektori valduses oleva avalikustatava teabe korduskasutamisele.

Põhiteenusplatvorm

Hajusandmetöötlus, andmesalvestus ja tarkvaravahendid pakuvad järgmist: ühtne juurdepääsupunkt mitmekeelsetele (kõikides ELi ametlikes keeltes) andmetele, mis on ELi ametiasutuste valduses Euroopa, riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil; andmete otsimise ja visualiseerimise vahendid; kindlus, et olemasolevaid andmekogumeid on lubatud avaldada ja levitada, sealhulgas andmete päritolu kontrolljälg; rakenduste programmeerimise liidesed tarkvaraklientide jaoks, et nad saaksid suhelda taristuga (andmeotsing, statistika kogumine, andmete allalaadimine) kolmandate isikute rakenduste väljatöötamiseks. Platvormi abil on ühtlasi võimalik koguda ja avaldada statistikat portaali toimimise, andmete ja rakenduste kättesaadavuse ning nende kasutusviiside kohta.

Üldteenused

Praktiliselt kõikide ELi haldusasutuste valduses olevate ja avaldatavate andmekogumite kättesaadavuse järkjärguline laiendamine, sealhulgas mitmekeelne otsing. See saavutatakse järgmiselt:

(a) rahvusvaheliste / ELi / liikmesriikide / piirkondade / kohalike omavalitsuste andmekogumite ühendamine;

(b) andmekogumite koostalitlusvõime, sealhulgas õigusalased ja litsentsiküsimused, et võimaldada tõhusamat korduskasutust;

(c) liides kolmandate riikide avatud andmetaristutesse;

(d) andmehoidlad ja pikaajalise säilitamise teenused.

Mitmekeelne juurdepääs sidusteenustele

Kõnealune teenusetaristu võimaldab kõigil praegustel ja tulevastel sidusteenuste osutajatel pakkuda oma infosisu ja teenuseid võimalikult paljudes ELi keeltes kõige kulutasuvamal viisil.

Põhiteenusplatvorm

Platvorm võimaldab omandada, hallata ja teha kättesaadavaks mahukaid keeleandmekogusid ja korduskasutatavaid keeletöötlusvahendeid. See hõlmab kõiki ELi keeli ja vastab asjaomastele standarditele ning kokkulepitud teenindus- ja õigusnõuetele. Platvormi abil on osalejatel lihtne lisada, hallata ja täiustada keeleandmeid ja -vahendeid ning ühtlasi tagatakse keelepõhiseid teenuseid osutavatele või väljatöötavatele organisatsioonidele hõlbus, õiglane ja turvaline juurdepääs nimetatud ressurssidele ning nende kohandamine. Osutatud platvorm toetab ka koostööd ja koostoimet sarnaste olemasolevate või tulevaste algatuste ja andmekeskustega nii ELis kui ka sellest väljaspool.

Üldteenused

Platvorm sisaldab arvukalt korduskasutatavaid andmeid ja tarkvararessursse, mis hõlmavad kõiki ELi keeli. Sellega kogutakse, ühtlustatakse ja integreeritakse nimetatud andmed ja tarkvaraelemendid jaotatud teenusetaristusse. Platvormiga tehakse kättesaadavaks andme- ja tarkvararessursid, mida kasutatakse mitmekeelsete teenuste või sidusteenuste osutamiseks ettenähtud mitmekeelsete portaalide väljatöötamiseks, kohandamiseks ja pakkumiseks, ning osades valdkondades ka arendatakse neid edasi või laiendatakse nende võimalusi.

Ohutus ja turvalisus

Turvalisema interneti teenustetaristu

Toetuse abil osutatakse Euroopa tasandil integreeritud ja koostalitlusvõimelisi teenuseid, mis põhinevad üldisel teadlikkusel, ressurssidel, vahenditel ja tavadel ning mille eesmärk on anda lastele, nende vanematele ja hooldajatele ning õpetajatele võimalus internetti parimal viisil kasutada.

Põhiteenusplatvorm

Põhiteenusplatvorm võimaldab omandada, käitada ja hallata jagatud andmetöötlusseadmeid, andmebaase ja tarkvaravahendeid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks. See hõlmab ka seksuaalse kuritarvitamisega seotud infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetavat tegevust, sealhulgas ühendust poliitiliste ametiasutuste ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Interpol, ning on vajaduse korral abiks nimetatud infosisu eemaldamisel asjaomastelt veebisaitidelt. Platvormi toetavad ühised andmebaasid.

Üldteenused

(a) lastele, vanematele ja hooldajatele ettenähtud abiliinid, kus käsitletakse parimaid interneti kasutusviise, et vältida kahjulikust ja ebaseaduslikust infosisust ja käitumisest tulenevaid ohte, ning toetavate tegevuste taristu;

(b) vihjeliinid, et teavitada laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlevast interneti infosisust;

(c) vahendid, et tagada juurdepääs eakohasele infosisule ja eakohastele teenustele;

(d) tarkvara, mille abil on lihtne kiirelt teavitada ebaseaduslikust infosisust, sellist infosisu eemaldada ning teavitada seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimisest ja kiusamisest;

(e) tarkvarasüsteemid, mis võimaldavad hõlpsamini identifitseerida laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlevat (teavitamata) infosisu internetis, ja tehnoloogialahendused, mis toetavad politseijuurdlusi, eelkõige eesmärgiga identifitseerida lapsohvrid, kuriteo toimepanijad ja sellise infosisuga kauplemine.

Elutähtsad infotaristud

Teabevahetuskanaleid ja -platvorme arendatakse ja need võetakse kasutusele, et tõhustada valmisolekut, teabe jagamist, koordineeritud tegutsemist ning olukordade lahendamist kogu ELis.

Põhiteenusplatvorm

Põhiteenusplatvorm koosneb riikide/valitsuste infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERTid) võrgustikust ja põhineb põhipädevuste miinimumtingimustel. Võrgustik on ELi kodanike ja VKEde jaoks ettenähtud Euroopa teabe jagamise ja hoiatussüsteemi (EISAS) alustala.

Üldteenused

(a) Proaktiivsed teenused – tehnoloogiaseire ning turvalisusega seotud teabe levitamine ja jagamine; turvalisuse hindamine; turvaseadistusi käsitlevate suuniste jagamine; sissetungi tuvastamise teenuste osutamine.

(b) Reaktiivsed teenused – intsidentidega tegelemine ja neile reageerimine; teadete ja hoiatuste edastamine; haavatavuse analüüs ja selle käsitlemine, artefaktide käsitlemine (kvaliteetsed hoiatused uue kurivara ja muude artefaktide kohta).

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste kasutamine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamisel

Arukate energiateenuste puhul kasutatakse kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et rahuldada kodanike (kes võivad olla nii energiatootjad kui ka -tarbijad), energiatarnijate ja riigiasutuste vajadusi. Arukad energiateenused hõlmavad kodanike ja energiatarnijate vahelist suhtlust, andmete edastamist organisatsioonide vahel ning kodanike omavahelist suhtlust. Kõnealuste teenustega avatakse uusi võimalusi nii telekommunikatsiooni- kui ka energiaturul juba tegutsevatele ja nende uutele osalistele (nt energiateenuse ettevõtjad). Nende abil võivad ettevõtjad ja kodanikud teada saada oma ostuotsustega kaasneva kasvuhoonegaaside heite.

Põhiteenusplatvormid

Kommunikatsioonitaristu, mida kasutavad tavaliselt kommunaalettevõtjad partnerluses telekommunikatsiooniettevõtjatega, ning vajalik infotehnoloogiline riistvara, mis peab sisalduma energiakomponentides (nt alajaamad). Platvormid hõlmavad ka põhiteenuseid, mis võimaldavad varade järelevalvet, toitehalduse kontrolli, automatiseerimist, andmehaldust ja suhtlust eri osaliste (teenuseosutajad, võrguoperaatorid ja muud ettevõtjad, tarbijad jne) vahel.

Üldteenused

Üldteenuseid osutavad tavaliselt arvukad uued ja innovaatilised osalised, nagu energiateenuste osutajad, energiateenuse ettevõtjad, energiavahendajad, kes võimaldavad eelkõige mitmesugustel kohalikel VKEdel turule siseneda ja hoiavad ära jaeturu monopoliseerimise.

Kõnealused teenused võimaldavad tarbijatel hallata oma energianõudlust, taastuvaid energiaallikaid ja salvestusvõimsust, et optimeerida oma energiakasutust, vähendada kulutusi energiatarbimisele ja kasvuhoonegaaside heidet, tagades samas andmete puutumatuse ja turvalisuse.

(a) Arukate arvestite taristu, et mõõta energiatarbimist ja edastada asjaomast teavet. Üldteenuste hulka kuuluvad ka kliendi ruumidesse paigaldatud energiahaldusseadmed, st infotehnoloogiline riistvara, millega ühendatakse kodude kohtvõrgud arukate arvestitega.

(b) Tarkvaraagendid, mis on võimelised otsustama, millal osta/müüa energiat, millal lülitada seadmeid sisse/välja vastavalt energiatarnijate hinnasignaalidele, ilmateade, andmehaldus ja andmeside, kontrolli- ja automaatikaseadmed ning nende võrgulahendused.

[1]               KOM(2010) 2020.

[2]               KOM(2010) 245.

[3]               KOM(2011) 500/I (lõplik) ja KOM(2011) 500/II (lõplik) (valdkondliku poliitika arvandmed).

[4]               ELT C […], […], lk […].

[5]               Arvud on esitatud 2011. aasta püsivhindades.

[6]               ELT C […], […], lk […].

[7]               ELT C […], […], lk […].

[8]               KOM(2010) 245 (lõplik)/2.

[9]               ELT C […], […], lk […].

[10]             KOM(2011) 744 (lõplik) II lisa.

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, ELT L 260, 3.10.2009, lk 20.

[12]             2013/C 33 E/09

[13]             KOM(2010) 245 (lõplik)/2.

[14]             KOM(2010) 472.

[15]             KOM(2011) 500 (lõplik).

[16]             ELT C […], […], lk […].

[17]             L 251, 25.9.2010, lk 35.

[18]             ELT L 260, 3.10.2009, lk 20.

[19]             ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.

[20]             EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12.

[21]             Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega nähakse ette ühised sätted, mis reguleerivad ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi, ja üldised sätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006) artikli 11 punktis e. KOM(2011) 615 (lõplik).

[22]             Viide internetiprotokolli kuuendat versiooni käsitlevale teatisele: KOM(2008) 313 (lõplik) „Interneti edendamine – Tegevuskava Interneti protokolli kuuenda versiooni (IPv6) kasutuselevõtuks Euroopas”.