SELETUSKIRI

Ettepaneku taust

|| Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealse läbivaatamise uurimises. ||

|| Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

|| Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 2474/93[1] Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97[2] teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste varuosade impordile. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000[3] eespool nimetatud meetmed säilitada. Pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005[4] suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu 48,5 %ni. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011[5] eespool nimetatud meetmed säilitada.

|| Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata.

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

|| Konsulteerimine huvitatud isikutega

|| Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

|| Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

|| Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

|| Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

Ettepaneku õiguslik külg

|| Kavandatud meetmete kokkuvõte 9. märtsil 2012 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealsest läbivaatamisest. Läbivaatamine algatati ex officio. Läbivaatamise tulemusel leiti, et dumpingu ja kahjuga seotud asjaolud ei ole märkimisväärselt muutunud ja seetõttu on vajalik meetmete kohaldamist jätkata, et dumpingu mõju neutraliseerida. Samuti tehti kindlaks, et dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral jätkub dumpingu kasutamine ja olulise kahju tekitamine liidu tööstusele. Lisaks sellele tehti kindlaks, et meetmete edasine kohaldamine ei ole vastuolus liidu huviga. Kolme koostööd tegeva eksportiva tootja puhul näitas uurimine asjaolude püsivaid muutusi ja seetõttu tuleks nende individuaalseid dumpingumarginaale muuta. Seda arvestades tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, et muuta rakendusmäärust (EÜ) nr 990/2011, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 5. juunil 2013.

|| Õiguslik alus Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

|| Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

|| Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

|| Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

|| Nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ning kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.

|| Õigusakti valik

|| Kavandatav õigusakt: määrus.

|| Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: algmäärusega ei ole ette nähtud muid võimalusi.

Mõju eelarvele

|| Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0138 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[6] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 11 lõikeid 3, 5 ja 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) ettepanekut pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1.           Kehtivad õigusaktid

(1)       Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 2474/93[7] lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 30,6 % ulatuses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit jalgrataste impordi suhtes (edaspidi „esialgne uurimine”). Algmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97[8] Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate jalgrattaosade impordile. Lisaks sellele otsustati algmääruse artikli 13 lõike 2 kohaselt luua nn maksuvabastuskava. Kava üksikasjad sätestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 88/97[9]. Laiendatud tollimaksust vabastuse saamiseks peavad liidu jalgrattatootjad täitma algmääruse artikli 13 lõike 2 nõudeid, eelkõige ei tohi nad kasutada jalgrataste koostel rohkem kui 60 % Hiinast pärit jalgrattaosi või peab sissetoodud osadele valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustama rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Seni on antud enam kui 250 maksuvabastust.

(2)       Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000[10] eespool kirjeldatud meetmed säilitada.

(3)       Pärast algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005[11] suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu kuni 48,5 %ni.

(4)       Pärast kõrvalehoidmise vastaste meetmete läbivaatamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4 ja artikli 11 lõikega 3 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 171/2008[12] säilitada Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu laiendamise Hiinast pärit teatud jalgrattaosade impordile.

(5)       Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011[13] (edaspidi „eelmine uurimine”), et eespool kirjeldatud meetmed tuleks säilitada.

2.           Algatamine ex officio

(6)       Pärast aegumise läbivaatamise lõpetamist 2011. aasta oktoobris viitasid komisjoni käsutuses olevad dumpingu ja kahjuga seotud tõendid sellele, et asjaolud, mille alusel olemaolevaid meetmeid kohaldati, võivad olla muutunud ja need muutused võivad olla püsiva iseloomuga.

(7)       Komisjoni käsutuses olevad esmapilgul usutavad tõendid viitasid asjaolule, et ekspordikvootide süsteem, mida kohaldati Hiina jalgrattatootjate suhtes ja mis takistas eksportivatele tootjatele turumajandusliku kohtlemise võimaldamist vahepealse läbivaatamise ajal, tühistati jaanuaris 2011.

(8)       Lisaks sellele olid toimunud muutused liidu tootmisharu struktuuris. Eelkõige läksid mitmed liidu tootjad täistootmistsüklilt üle (osalistele) koostetoimingutele, kasutades imporditud osi.

(9)       Peale selle lisandus pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. ja 2007. aastal liidu jalgrattatootmisharusse märkimisväärne arv tootjaid. Lisaks on paljud enne kaht laienemisvooru ELi tootmisharusse kuulunud tootjad viinud oma tootmise mujale või asutanud uued tootmisrajatised uutes liikmesriikides. Sellest tulenevalt võib liidu tootmisharu kulude tase olla muutunud.

(10)     Lõpuks olgu märgitud, et praegune kahju kõrvaldamise tase on arvutatud terasest toodetud jalgrataste kohta käivate andmete põhjal, samas kui praegu valmistatakse valdav osa jalgratastest alumiiniumisulamitest.

(11)     Kõik need muutused tunduvad olevat püsiva iseloomuga ja seega on põhjendatud vajadus kahju ja dumpingut käsitlevaid järeldusi uuesti hinnata.

(12)     Pealegi kasvab kiiresti vabastuskava kasutavate äriühingute arv, samal ajal pole kava kohandatud alates selle kehtestamisest 1997. aastal. Lisaks on dumpinguvastaste meetmete kohaldamisest vabastatud osade impordi jälgimissüsteem muutunud väga keeruliseks ja koormavaks, mis võib seada ohtu selle tulemuslikkuse.

(13)     Komisjon tegi pärast konsulteerimist nõuandekomiteega kindlaks, et kogutud on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3, ja avaldas Euroopa Liidu Teatajas 9. märtsil 2012 teate (edaspidi „algatamisteade”)[14] Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise ex officio algatamise kohta.

3.           Samaaegne meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine

(14)     Komisjon algatas 25. septembril 2012 komisjoni määrusega (EL) nr 875/2012[15] uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast saadetud Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, olenemata sellest, kas jalgrattad on deklareeritud Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast pärinevana või mitte, ning millega kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (edaspidi „kõrvalehoidmise uurimine”).

(15)     2013. aasta mais laiendati nõukogu määrusega (EL) nr XXX/2013[16] (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev määrus”) dumpinguvastaseid meetmeid, mis kehtisid Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast saadetud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritoluriigina on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia või mitte, sest leiti, et kõnealuse impordi puhul püüti meetmetest kõrvale hoida ümberlaadimise või kokkupaneku abil algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses.

4.           Samaaegne subsiidiumivastane uurimine

(16)     Komisjon avaldas 27. aprillil 2012 Euroopa Liidu Teatajas[17] teate subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta seoses Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordiga liitu (edaspidi „subsiidiumivastane uurimine”).

(17)     2012. aasta novembris avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas[18] teate selle kohta, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise tulemusi on lubatud kasutada põhjendustes 14 ja 15 osutatud subsiidiumivastases uurimises.

(18)     Mais 2013 lõpetas komisjon määrusega (EL) nr xxx/2013 subsiidiumivastase uurimise meetmeid kehtestamata[19].

5.           Uurimisega seotud isikud

(19)     Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele liidu tootjate ühendustele, teadaolevatele Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele ja ühele Hiina tootjate ühendusele, asjaomase riigi esindajatele, teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele, teadaolevatele liidu jalgrattaosade tootjatele ja nende ühendustele ning teadaolevale kasutajate ühendusele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(20)     Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse arvukuse tõttu nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel anda endast komisjonile teada ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma tegevuse kohta, mis on seotud vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011.

(21)     Kuna asjaomase riigi esindajad ei andnud endast algatamise ajal teada, võttis komisjon ühendust 70 Hiina äriühinguga, mis olid komisjoni talitustele teada seoses eelmise uurimisega. Hilisemas etapis, kui põhjenduses 16 osutatud subsiidiumivastane uurimine oli algatatud, tegi komisjon kindlaks veel umbes 300 Hiina eksportivat tootjat, kellega võeti käesoleva vahepealse läbivaatamise raames samuti ühendust.

(22)     Vaatamata komisjoni jõupingutustele koostöö saavutamiseks andsid endast teada üksnes kaheksa Hiina eksportivate tootjate kontserni, nendest ainult neli teatas eksportimisest liitu põhjenduses 37 määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (edaspidi „uurimisperiood”), kusjuures nende impordi osakaal moodustab vähem kui 4 % Hiina jalgrataste koguimpordist uurimisperioodil.

(23)     Eespool esitatud andmete alusel otsustati, et valimi moodustamine Hiina eksportivatest tootjatest ei ole vajalik.

(24)     Nagu on öeldud põhjendustes 63-64 ja 131, kohaldati ühe Hiina eksportiva kontserni, Giant China suhtes algmääruse artikli 18 lõiget 1. Pärast seda vähenes koostöö Hiina eksportivate tootjatega veelgi.

(25)     Nagu selgitatakse põhjendustes 32–35, moodustati valim liidu tootjatest.

(26)     Nagu selgitatakse põhjenduses 36, otsustati, et sõltumatute importijate valimi moodustamine ei ole vajalik.

(27)     Komisjon saatis algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul küsimustikud kõikidele teadaolevatele asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele isikutele, kes seda soovisid, täpsemalt valimisse kaasatud liidu tootjatele, koostööd tegevatele Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, kes andsid endast teada, nagu kirjeldatakse põhjenduses 36, ning liidu teadaolevatele jalgrattaosade tootjatele.

(28)     Vastused küsimustikele ja muu teave saadi neljalt Hiina eksportivate tootjate kontsernilt ja nende esindajalt, kaheksalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt kasutajate ühenduselt ja kaheksalt liidu tootjate ühenduselt, 53 jalgrattaosade tootjalt ja ühelt jalgrattaosade tootjate ühenduselt. Mitte ükski sõltumatu importija, kellega oli ühendust võetud, ei vastanud küsimustikule.

(29)     Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kindlaksmääramiseks, ja korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustesse:

(a) jalgrataste tootjad liidus

– Accell Hunland, Ungari,

– Decathlon RGVS, Portugal,

– Denver srl, Itaalia,

– SC Eurosport DHS, Rumeenia,

– Koninklijke Gazelle, Madalmaad,

– Maxcom Ltd, Bulgaaria,

– MIFA, Saksamaa,

– Sprick Rowery, Poola;

(b) jalgrattaosade tootjad liidus

– Chimsport, Rumeenia,

– Telai Olagnero, Itaalia;

(c) eksportivad tootjad Hiina Rahvavabariigis

– Ideal (Dong Guan) Bike Co.,

– Oyama Bicycles (Taicang) Co.,

– Zhejiang Baoguilai Vehicle Co.

(30)     Võttes arvesse vajadust määrata kindlaks normaalväärtus Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate jaoks, kelle puhul turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, tehti kontrollkäik järgmiste äriühingute valdustesse, et teha võrdlusriigi andmete põhjal kindlaks normaalväärtus:

– Distribuidora de Bicicletas Benotto, S.A. DE C.V., Mexico City, Mehhiko,

– Bicicletas Magistroni, Mexico City, Mehhiko,

– Bicicletas Mercurio SA DE CV, San Luis Potosi, Mehhiko.

(31)     Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „avalikustamine”) väitsid mõned huvitatud isikud, et märkuste esitamiseks ette nähtud aeg oli ebapiisav. Sellega seoses märgitakse, et huvitatud isikutele jäeti algmääruse artikli 20 lõike 5 kohaselt märkuste tegemiseks piisavalt aega. Seetõttu lükatakse väide tagasi

6.           Liidu tootjate valimi moodustamine

(32)     Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimisse kaasati kaheksa äriühingut rohkem kui 380 liidu tootja seast, kes olid teada enne uurimise algatamist. Äriühingud valiti eelkõige suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu alusel, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida, võttes arvesse geograafilist jaotust. Valim hõlmas suurimaid tootjariike, mis järjestati tootmismahtude alusel. Iga riigi puhul kuulusid valimisse kaasatud äriühingud kõige suuremate tüüpiliste koostööd tegevate tootjate hulka. Valim hõlmas ka kõige suuremate koostööd tegevate kontsernide tootmisüksuseid. Erilist tähelepanu osutati selle juhtumi puhul võrdse arvu äriühingute kaasamisele vanadest ja uutest liikmesriikidest.

(33)     Valimisse kaasatud äriühingud esindasid umbes 25 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja müügist uurimisperioodi jooksul. Huvitatud isikuid kutsuti toimikuga tutvuma ja avaldama arvamust selle valiku asjakohasuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamiskuupäevast. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja kes esitasid konkreetsed põhjendused, võimaldati ärakuulamine.

(34)     Teatud huvitatud isikud esitasid vastuväiteid liidu tootjate valimi kohta. Nad väitsid, et: i) esialgsesse valimisse kaasati ainult teatud juriidilisi isikuid, kes kuulusid kontserniga seotud äriühingute hulka, mitte aga kõiki juriidilisi isikuid, kes moodustasid täieliku majandusüksuse, mis valmistab kõnealust toodet, ja et ii) esialgne valim hõlmas äriühingut, mis oli hiljuti tegutsenud kahjumiga, samal ajal kui liidu tootjad teenisid sellel ajavahemikul kasumit. Lisaks muule väideti, et nimetatud kahjum pole seostatav vaatlusaluse tootega.

(35)     Need väited lükati tagasi järgmistel põhjustel: i) suurematesse kontsernidesse kuuluvad üksused, mis tegutsesid sama kontserni teistest tütarettevõtjatest sõltumatult, loeti liidu tootmisharu jaoks tüüpilisteks ja seetõttu puudus vajadus uurida kogu kontserni konsolideeritult; ii) asjaomane huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet, mille kohaselt valimisse kaasatud äriühing, mis väidetavalt töötas kahjumiga, ei ole tegelikult liidu tootmisharu jaoks tüüpiline. Viimasena olgu märgitud, et kuigi moodustatud valim peaks olema liidu tootmisharu jaoks tüüpiline, ei pea valitud äriühingud olema tingimata homogeensed. Seda arvestades lükati selle huvitatud isiku väide tagasi.

7.           Sõltumatute importijate valimi moodustamine

(36)     Algatamisteatega nähti ette ka valimi moodustamine sõltumatutest importijatest. Kõikide teadaolevate sõltumatute importijatega võeti menetluse algatamise ajal ühendust. Kuna valimi ettevalmistamise käigus saadi vähe vastuseid, jäeti valim moodustamata. Kõik sõltumatud importijad, kes andsid endast teada, kutsuti koostööd tegema ja nad said küsimustiku. Mitte ükski sõltumatu importija ei vastanud küsimustikule ega teinud toimuva uurimise ajal koostööd.

8.           Uurimisperiood

(37)     Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood” või „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2008 uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.           Vaatlusalune toode

(38)     Käesoleva läbivaatamise käigus uuritav toode on Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattad ja muud mootorita ratassõidukid (kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuuluvad CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla.

(39)     Jalgrattad liigitati, nagu ka eelmise uurimise puhul, järgmistesse kategooriatesse:

– A) ATB (universaalrattad, sealhulgas mägijalgrattad läbimõõduga 24 või 26 tolli),

– B) treki-/linna-/hübriid-/VTC-tüüpi ja matkajalgrattad läbimõõduga 26 või 28 tolli,

– C) BMX-trikijalgrattad ja lastejalgrattad läbimõõduga 16 või 20 tolli,

– D) muud jalgrattad/rattad (välja arvatud monorattad).

(40)     Kõigil eespool määratletud jalgratastel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Peale selle müüakse neid liidu turul sarnaste turustuskanalite kaudu, näiteks spetsialiseerunud jaemüüjate, spordikaubakettide ja hulgimüüjate kaudu. Kuna jalgrataste peamine rakendusviis ja kasutus on samasugune, on need üldiselt vastastikku asendatavad, mistõttu eri kategooriate mudelid konkureerivad üksteisega. Selle põhjal otsustati, et kõik kategooriad moodustavad ühe toote.

(41)     Üks huvitatud isik väitis, et eri tüüpi jalgratastel on oluliselt erinevad omadused ja ettenähtud kasutus ning samuti märkimisväärselt erinevad hinnad, mistõttu tarbija seisukohalt ei ole need eri tüüpi jalgrattad vastastikku asendatavad. Lisaks sellele väideti, et teras- ja alumiiniumjalgrattaid ei saa pidada vastastikku asendatavateks ja et nende hinnad on samuti erinevad.

(42)     Huvitatud isik esitas oma väite kinnituseks uurimuse viie eri tüüpi toote füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste ja kasutuse ning vastastikuse asendatavuse kohta. Tuleb märkida, et uurimus toetus väidetavalt 36 isiku vastustele, kuid ei ole teada, kuidas need isikud valiti. Peale selle jäi mulje, et uurimus oli ette valmistatud spetsiaalselt käesoleva uurimise puhuks. Uurimus ei sisalda mingeid kvantifitseeritavaid andmeid. Olgu märgitud, et uurimuse sisu põhineb ilmselt pigem klientide ja/või jalgrattatootjate arvamustel kui usaldusväärsetel tõenditel. Seda arvestades tuleb kõnealuse uurimuse järeldusi pidada küsitavaks.

(43)     Huvitatud isik ei esitanud oma nõude toetamiseks rohkem tõendeid.

(44)     Uurimine kinnitas, et kõikidel jalgrattatüüpidel on, nagu eespool näidatud, ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Eelkõige leiti, et erineva tooraine kasutamine ei avalda mõju jalgrataste põhiomadustele. Ehkki terasel ja alumiiniumil on teatavad erinevad tehnilised omadused, nagu kaal, jäävad terasest ja alumiiniumist valmistatud jalgrataste põhiomadused samasuguseks.

(45)     Ka selle väite puhul ei esitanud huvitatud isik konkreetseid tõendeid selle kohta, et terasest tehtud jalgrataste füüsikalised ja tehnilised põhiomadused erineksid alumiiniumist valmistatud jalgrataste omadustest.

(46)     Seoses konkreetse rakendamise, kasutuse ja tarbijate arusaamadega kinnitas käesolev uurimine, et kõikidel jalgratastel on samad põhilised rakendusviisid ja need täidavad sisuliselt sama funktsiooni. On õige, et erinevad kategooriad on põhimõtteliselt ette nähtud erinevate lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks, kuid lõppkasutajad kasutavad teatud kategooria alla kuuluvat jalgratast pidevalt mitmeks otstarbeks.

(47)     Järelikult puuduvad selged eraldusjooned, mis põhineksid lõppkasutajate kasutusotstarvetel ja tarbijate arusaamadel eri kategooriatest.

(48)     Lisaks sellele ei erista liidu tootjad seoses tootmise, turustamise ja raamatupidamisarvestusega sageli ise erinevatesse kategooriatesse liigitatud jalgrattaid. Tegelikult kasutavad nad tihti samasuguseid valmistamisprotsesse kõikide jalgrattakategooriate puhul.

(49)     Lisaks müüakse erineva kategooria jalgrattaid sarnaste turustuskanalite kaudu, nagu spetsialiseerunud jaemüüjad, spordikaubaketid ja liidu turul tegutsevad hulgimüüjad.

(50)     Nende andmete põhjal järeldati, et kõik kategooriad moodustavad ühe ühtse toote.

(51)     Üks huvitatud isik osutas asjaolule, et käesolev uurimine hõlmab kaht CN-koodi, nagu on sedastatud põhjenduses 38, samas kui eelmine uurimine, millele osutati põhjenduses 5, hõlmas kolme CN-koodi, nimelt ex 8712 00 10, 8712 00 30 ja ex 8712 00 80. Sellega seoses tuleb märkida, et koodide muutmine tuleneb kombineeritud nomenklatuuri muutmisest määrusega (EL) nr 1006/2011, mis jõustus 1. jaanuaril 2012[20].

(52)     Sellega seoses taotles üks huvitatud isik, et kuullaagriteta jalgrattad loetaks kuullaagritega jalgratastest erinevaks tooteks. Uurimine näitas siiski, et kuullaagritega jalgratastel on samad tehnilised omadused ja kasutusotstarve kui kuullaagriteta jalgratastel. Lisaks sellele ei põhjendanud huvitatud isik oma nõuet ühegi toetava tõendiga ja seda arvestades lükatakse nõue tagasi.

(53)     Veel väitis huvitatud isik, et Eurostati registreeritud andmete põhjal erinevad vaatlusaluse toote hinnad märkimisväärselt sõltuvalt sellest, millise CN-koodiga kahest nad hõlmatud on. Sellega seoses rõhutatakse põhjenduses 157 esitatud selgitust, et erinevatest kategooriatest koosneva tootevaliku puhul tuleb Eurostati registreeritud keskmist hinda võtta üksnes hinnasuundumuse näitajana, kuid seda ei saa kasutada, kui võrreldakse eri riikide ja liidu müügihindu.

(54)     Pärast avalikustamist kordas üks huvitatud isik veelkord oma väidet, et käesoleva uurimisega hõlmatud erinevat tüüpi jalgrattad ei ole samasugused tooted ja kinnitas, et ta on esitanud kindlad tõendid, mis osutavad erinevat tüüpi jalgrataste tooraine, füüsikaliste omaduste, tehnoloogiliste iseärasuste ja kasutusotstarbe väidetavale erinevusele.

(55)     Sellega seoses olgu märgitud, et kindlad tõendid, mille huvitatud isik oma kinnituse kohaselt esitas, oli tegelikult uurimus, millele komisjon andis hinnangu põhjenduses 42. Pärast nõuetekohast hindamist jõudis komisjon järeldusele, et uurimustulemuste tüüpilisus on põhjenduses 42 esitatud põhjustel kaheldav.

(56)     Huvitatud isikud väitsid, et lastejalgrattad, mida huvitatud isik määratles kui jalgrattaid ratta läbimõõduga mitte üle 16 tolli, tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Need väited põhinesid eeldusel, et eeskätt kasutamise kestus ja lihtne ehitus eristasid neid jalgrattaid selgesti teistest praeguse uurimisega hõlmatud jalgratastest.

(57)     Esitatud väiteid peeti siiski ebapiisavaks, et jätta jalgarattad ratta läbimõõduga mitte üle 16 tolli välja vaatlusaluse toote määratlusest, sest väited polnud vajalikul määral põhjendatud tõenditega, mis oleksid näidanud, et antud uurimise kohaldamisalas saab tõmmata selge eraldusjoone kuni 16tollise, k.a, rattaläbimõõduga jalgrataste ja teiste jalgrattatüüpide vahele. Tegelikult leiti vastupidiselt väidetule, et kuni 16tollise, k.a, rattaläbimõõduga jalgrataste põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused, mis langevad kokku kõnealuse toote määratlusega (pedaalidega liikumisvahend, millel on rohkem kui üks raami külge kinnitatud ratas ja mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul), olid palju olulisemad kui muud erinevused (konkreetselt näiteks ratta suurus). Lisaks selgus, et tootmine, turunduskanalid ja klienditeenindus ei erinenud põhimõtteliselt samadest toimingutest teiste uurimisaluste jalgrataste puhul. Leiti, et selge eraldusjoon mitte üle 16-tollise ratta läbimõõduga jalgrataste ja vaatlusaluse toote vahel puudub, kuid esineb üsna ulatuslik kattumine vaatlusaluse toote määratluse puhul, nimelt et tegemist on pedaalidega liikumisvahendiga, millel on rohkem kui üks raami külge kinnitatud ratas ja mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul ning mida kasutatakse peamiselt transpordi- ja spordivahendina. Sellega seoses ilmnes uurimise käigus, et üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja eksportis tegelikult liitu jalgrattaid ratta läbimõõduga 12 tolli, mida ei saanud lugeda lastejalgratasteks, sest tegemist oli täiskasvanutele mõeldud kokkupandavate jalgratastega, mille puhul oli tähtsaks omaduseks ladustatavus.

(58)     Seda arvestades lükatakse tagasi taotlus jätta uurimisest välja jalgrattad, mille ratta läbimõõt ei ületa 16 tolli.

2.           Samasugune toode

(59)     Liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdud jalgratastel, võrdlusriigis toodetud ja võrdlusriigi siseturul müüdud jalgratastel ning Hiinast liidu turule imporditud jalgratastel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutusotstarve ning seda arvestades käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

1.           Turumajanduslik kohtlemine

1.1.        Turumajandusliku kohtlemise hindamine

(60)     Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse dumpinguvastase uurimise all olevate Hiina Rahvavabariigist pärit importtoodete normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 selliste tootjate jaoks, kelle suhtes kehtivad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimused. Need tingimused esitatakse selguse huvides kokkuvõtlikult allpool:

– majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast, ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta, ning kulutused kajastavad turuväärtusi;

– äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

– puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused;

– pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus ning

– vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(61)     Käesolevas uurimises taotlesid kõik eksportijate kontsernid, kes tegid esialgu uurimise raames koostööd, algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohast turumajanduslikku kohtlemist ja tagastasid turumajandusliku kohtlemise taotlusvormi ettenähtud tähtajal.

(62)     Komisjon kogus kõikide eksportijate kontsernide kohta, kes tegid esialgu uurimise raames koostööd, kogu vajalikuks peetud teabe ja kontrollis kõnealuste kontsernide valdustes turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid.

(63)     Ühe kontserni, Giant China vastust peeti olulisel määral puudulikuks, sest see ei sisaldanud kogu nõutud teavet kontserni struktuuri kohta, vaatamata komisjoni jõupingutustele seda kontsernilt hankida.

(64)     Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1 teatati Giant Chinale kättesaadavate faktide eeldatavast kasutamisest ja kutsuti esitama selgitusi. Kuna Giant China sellest hoolimata keeldus komisjonile vajalikku teavet esitamast, kohaldati algmääruse artikli 18 lõiget 1 ja turumajandusliku kohtlemise taotlus lükati tagasi.

(65)     Lisaks selgus uurimise käigus, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa võimaldada ühelegi Hiina RV äriühingute kontsernile, sest mitte ükski neist ei täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriume järgmistel põhjustel.

Esimene kriteerium

(66)     Ühelgi koostööd tegeval eksportijate kontsernil ei õnnestunud tõendada, et nad täidavad esimest kriteeriumi, sest riik sekkus otsustesse, mis käsitlesid põhitooraineid (teras ja alumiinium). Koostööd tegevate eksportijate kontsernide kulutused terasele ja alumiiniumile moodustavad vähemalt 20–25 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest. Paljud äriühingud on täielikult vertikaalselt integreeritud, mis tähendab, et nad ostavad alumiiniumkange või terast torude tootmiseks, mida seejärel kasutatakse raamide/kahvlite ja viimaks jalgrataste valmistamiseks.

(67)     Uurimine näitas, et kolm koostööd tegevat Hiina eksportivate tootjate kontserni hankisid vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatava terase ja alumiiniumi Hiina siseturult.

(68)     Hinnad põhinevad alumiiniumi noteeringul riigi kontrolli all oleval Shanghai mitteraudmetallide börsil (edaspidi „Shanghai börs”). Shanghai börs on kinnine börs Hiinas registreeritud äriühingute ja Hiina kodanike jaoks ning seda kontrollib riiklik väärtpaberikomitee. Mitmed börsi toimimist korraldavad eeskirjad soodustavad Shanghai börsi madalat volatiilsust ja selliste hindade kujunemist, mis ei kajasta turuväärtusi: näiteks on hinna kõikumisele päeva lõikes kehtestatud piirang 4 % üle või alla eelmise kauplemispäeva kokkulepitud arveldushinna, tehinguid tehakse harva (kuni iga kuu 15. kuupäevani), futuurlepingute kehtivusajale on kehtestatud piirang kuni 12 kuud ning tehingu pealt nõuavad tasu nii börs kui ka maaklerid.

(69)     Lisaks sellele saab börsitehingu puhul saadetise füüsiline kohaletoimetamine toimuda ainult heakskiidetud lattu Hiinas, seda erinevalt rahvusvahelistest börsidest, millel tehtud tehingute korral võivad veod toimuda ülemaailmselt. Kuna Shanghai börs on üksnes füüsiliste tehingute platvorm (tuletisinstrumente ei müüda), on Hiina alumiiniumiturg täielikult isoleeritud. Seetõttu ei ole arbitraaž Londoni metallibörsi või muude turgude ülemaailmse võrdlusalusega praktiliselt võimalik ja börs tegutseb muudest maailmaturgudest isoleerituna. Seega ei saa arbitraaž nende turgude vahel toimuda. Uurimisperioodil olid Shanghai börsi esmase alumiiniumi hetkehinnad umbes 7 % madalamad (arvestamata käibemaksu) kui Londoni metallibörsil (samuti ilma käibemaksuta).

(70)     Samuti sekkub riik Shanghai börsi hinnakujundusmehhanismi seeläbi, et ta on nii esmase alumiiniumi müüja kui ka ostja riigivarude talituse ja teiste riigiorganite kaudu. Lisaks kasutab riik igapäevaste piirhindade kindlaksmääramiseks Shanghai börsi eeskirju, mille on heaks kiitnud riiklik korraldusamet, Hiina väärtpaberikomitee.

(71)     Hiina toetab alumiiniumtoodete töötlemist, pakkudes osalist käibemaksusoodustust paljude alumiiniumtoodete ekspordi korral (jalgrataste puhul on soodustuse määr 15 %), aga kui eksporditakse hoopis esmast alumiiniumi, soodustust ei võimaldata. See stimuleerib Hiina tööstust alumiiniumi edasi töötlema ja mõjutab otseselt esmase alumiiniumi kättesaadavust ja hinda siseturul. Lisaks sellele näitas uurimine, et esmase alumiiniumi eksportimise korral tuleb tasuda maks, mille suurus on 17 % alumiiniumi väärtusest, samal ajal kui jalgrataste ekspordi suhtes ekspordimaksu ei kohaldata. See toetab veelgi järeldusi Hiina riigi sekkumise kohta alumiiniumi siseturu tegevusse. Need vahendid suruvad omamaise turu hinnad alla, julgustades oma riigi tööstust valmistama lõpptooteid, mille koostisse kuulub alumiinium (nagu vaatlusalune toode) nii omamaisele turule kui ka eksporditurgudele.

(72)     Üks Hiina RV valitsuse poolne turgu moonutava iseloomuga turusekkumise vorm toimis riikliku arengu reformikomisjoni juurde kuuluva riigivarude talituse vahendusel. 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses hakkas riigivarude talitus ostma Hiina alumiiniumisulatajatelt kokku esmase alumiiniumi varusid eesmärgiga kauba hinda kergitada. Riigivarude talitus müüs esmase alumiiniumi tagasi turule 2010. aasta novembris, nagu andis teada Bloomberg[21]. Xinhua uudisteagentuur teatas varude soetamise meetmest 2008. aasta detsembris, ja selgitas, et hinnataseme säilitamiseks on meetme raames kavandatud 300 000 tonni alumiiniumi kokkuostmine hinnaga, mis on 10 % turuhinnast kõrgem[22]. Riigivarude talituse varude soetamise kava nägi ette oste mitmelt alumiiniumisulatajalt, kuid umbes pool pidi ostetama äriühingult Aluminium Corporation of China Ltd. Eespool kirjeldatust järeldub, et Hiina RV valitsusel oli tähtis roll esmase alumiiniumi hindade kujundamisel ja et riik sekkub turgu.

(73)     Seda et riigi oluline sekkumine (nagu eespool kirjeldatud) on selgelt eesmärgistatud, kinnitas viit aastat hõlmav 12. alumiiniumisektori arenduskava aastateks 2011–2015, milles Hiina RV valitsus kirjeldab selgelt oma kavatsust kohandada maksu- ja ekspordimaksutagastusi ning muid majanduslikke mõjureid ning rangelt kontrollida esmaste toodete levitamise ja ekspordi kogumahtu. Kõnealuses kavas järgitakse samu põhimõtteid nagu eelmises alumiiniumisektori arenduskavas. Lisaks on neid kavu rakendatud mitmeid aastaid ning, nagu allpool kirjeldatakse, oli uurimisperioodil käigus mitu rakendusmeedet.

(74)     Seega on Hiina RV valitsus mitmel viisil moonutanud esmase alumiiniumi hindu ja see on mõjutanud toorainehindu. Need moonutused annavad tootjatele eeliseid, sest tavaliselt ostavad nad Hiina siseturul kohalikelt tarnijatelt Hiina hetketuru (või Shanghai börsi) hindade alusel. Uurimisperioodil olid need hinnad umbes 7 % madalamad maailmaturuhindadest. Teoreetiliselt võivad Hiina RV äriühingud osta teatavas koguses ka Londoni metallibörsi hindadega, kui hinnad Hiina RV turul on riigi sekkumise tulemusena kõrgemad, samas kui muude riikide ettevõtjad Hiina RVs kehtivaid soodustusi aga kasutada ei saa.

(75)     Nende andmete põhjal järeldati, et Hiina alumiiniumiturg on moonutatud riigi laiaulatusliku sekkumise tõttu.

(76)     Hiina RV valitsuse sekkumist terasesektorisse kinnitab asjaolu, et valdav osa Hiina suurtest terasetootjatest on riigi omandis ja terase olemasolevat tootmisvõimsust ja toodangut mõjutavad mitmesugused tööstuse viisaastakuplaanid, eelkõige praegu kehtiv raua- ja terasesektori 12. viisaastakuplaan (2011–2015).

(77)     Riik kontrollib suuresti ka asjaomast tooraineturgu. Koksi (mis koos rauamaagiga on terasetootmise peamine tooraine) puhul kehtivad koguselised ekspordipiirangud ja eksporditollimaks on 40 %. Seega võib teha järelduse, et Hiina RV teraseturg on riigi ulatusliku sekkumise tagajärjel moonutatud.

(78)     Üks komisjoni läbi viidud dumpinguvastane uurimine[23] kinnitas riigi sekkumise olulist mõju ka konkreetses torude sektoris, mis on terasest jalgrataste tootmisel kasutatav põhitooraine.

(79)     Seega järeldati, et Hiina teraseturg on moonutatud riigi ulatusliku sekkumise tõttu.

(80)     Sellises olukorras polnud kumbki äriühing võimeline tõendama, et nende toorainete omandamist käsitlevad äriotsused tehti ilma märkimisväärse riigi sekkumiseta ja et peamistele sisenditele tehtud kulutused kajastasid olulisel määral turuväärtusi. Seda arvestades ei suutnud nad tõendada esimese kriteeriumi täitmist.

(81)     Muu nelja tingimuse puhul suutsid kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat tõendada, et nad täidavad turumajandusliku kohtlemise ülejäänud kriteeriume.

(82)     Esimese kriteeriumi kohta tehtud järelduste põhjal võeti pärast konsulteerimist nõuandekomiteega seisukoht, et kolme koostööd tegeva Hiina eksportivate tootjate kontserni turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleb tagasi lükata.

(83)     Komisjon avaldas turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldused ametlikult asjaomastele Hiina RV äriühingutele ja kaebuse esitajale. Neile anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist, kui selleks olid konkreetsed põhjused.

1.2.        Huvitatud isikute märkused

(84)     Pärast järelduste avaldamist turumajandusliku kohtlemise kohta väitis üks äriühing, et turumajanduslikust kohtlemisest keeldumine põhineb Hiina jalgrattatootmise kui terviku, mitte aga üksikute äriühingute andmetel. Sellega seoses märgitakse, et ehkki komisjon hindas Hiina terase- ja alumiiniumisektorit, on olemas selge seos Hiina RV terase- ja alumiiniumiturgude ning teras- ja alumiiniumtoodete kui tooraine ostude vahel, mida teevad koostööd tegevad kontsernid.

(85)     Järgmiseks väideti, et terase ja alumiiniumiga seotud kulueelis, mida kasutavad Hiina jalgrattatootjad, ei ole märkimisväärne, sest see on ainult 1,4–1,75 %, kui arvestada, et esmane alumiinium ja teras moodustavad 20–25 % jalgrataste tootmiskulust ning et erinevus Londoni metallibörsi ja Shanghai börsi hindade vahel oli uurimisperioodil 7 %.

(86)     Sellega seoses rõhutatakse, et analüüsimisel on võtmetegur tooraine osakaal tootmiskulus (mis oli kõnealuse juhtumi puhul oluline, sest moodustas vähemalt 20–25 % tootmiskuludest) ja asjaolu, et Hiina tooraineturg on moonutatud. Moonutuse täpset koguselist mõju äriühingu kuludele ei peeta määravaks teguriks.

(87)     Peale selle väideti, et komisjon analüüsis ühes teises uurimises vaatlusaluse toote valmistamiseks otseselt kasutatava tooraine hinda, mitte aga esmase tooraine hinda, ja seetõttu oleks komisjon pidanud käesoleval juhul hindama riigi sekkumist vahetu tooraine, nimelt alumiiniumsulami valmistamise hindadesse, mitte aga sekkumist esmase alumiiniumi hindadesse, mis on esmane tooraine.

(88)     Sellega seoses märgitakse, et iga uurimise raames analüüsitakse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pealegi viitab riigi kontroll esmase alumiiniumi turu üle olukorrale, kus ka vahepealsete alumiiniumtoodete turg ei toimi turumajanduse tingimustes, st vastavalt pakkumisele ja nõudmisele. Seetõttu lükati nõue tagasi.

(89)     Väideti ka, et Shanghai börsi ja Londoni metallibörsi esmase alumiiniumi hinnaerinevusest ei tohiks tuletada alumiiniumisulamite valmistamise hinnaerinevust asjaomaste turgude vahel ja et vaja on arvestada selliste teguritega nagu tootmise tõhusus, ülejääv tootmisvõimsus ning keskkonnanõuete täitmise kulu.

(90)     Sellega seoses rõhutatakse, et kõnealuse väite toetuseks ei esitatud ühtki tõendit. Toetavate tõendite puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik seda väidet analüüsida ega kontrollida, mistõttu lükati see tagasi.

(91)     Lisaks sellele väideti, et komisjon eiras terve rea järjestikuste vahetoodete kõrvalejätmisega jalgrataste tegelikke omadusi ja muid tegureid, mis mõjutavaid valmis tehtud jalgrataste hinda. Arvestades, et jalgratas müüakse otse lõpptarbijale (erinevalt esmasest alumiiniumist), määravad jalgrataste hinna muud tegurid kui tooraine hind, eelkõige jalgratta konkreetsed tehnilised omadused ja tarbijate nõudmised.

(92)     Siiski ei esitatud ühtki konkreetset üksikasja kõnealuste omaduste ja tegurite kohta, mida oleks tulnud arvesse võtta, ning seetõttu ei olnud komisjonil võimalik nende kohta arvamust avaldada.

(93)     Veel väideti, et komisjon hindas valesti Shanghai börsi tööpõhimõtteid. Väideti, et väärtpaberikomitee reguleerib Shanghai börsi tegevust samamoodi nagu Autorité des marchés financiers (AMF) Prantsusmaal või Financial Services Authority (FSA) Ühendkuningriigis ning et väärtpaberikomitee ülesanne ja konkreetsed reguleerivad/järelevalvemeetmed on kooskõlas G20 põhimõtetega. Sellest tulenevalt ei ole turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused väärtpaberikomitee rolli ja Shanghai börsi tegevuse osas asjakohased.

(94)     Olgu märgitud, et äriühing jättis tähelepanuta asjaolu, et FSA[24] ja AMF[25] on sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid, kuid väärtpaberikomitee on ministeeriumi tasandil valitsusasutus, mis tegutseb vahetult riiginõukogu[26] alluvuses. Riiginõukogu on riigivõimu kõrgeim täitevorgan, samuti riigi kõrgeim valitsusasutus[27]. Tegemist on veel ühe näitega, mis kinnitab riigi aktiivset sekkumist Hiina alumiiniumituru reguleerimisse. Seoses vastavusega G20 põhimõtetele esitas äriühing lihtsalt väite, jättes viidatud põhimõtted tegelikult täpsustamata. Seda arvestades lükati väide tagasi.

(95)     Peale selle ei nõustunud üks äriühing komisjoni seisukohaga, et arbitraaž Londoni metallibörsi või muude turgude kui ülemaailmse võrdlusaluse ning Shanghai börsi hindade vahel ei ole praktiliselt võimalik, mistõttu börs tegutseb maailmaturgudest isoleerituna.

(96)     Tuleb märkida, et see läheb vastuollu äriühingu tõdemusega Shanghai börsi ja Londoni metallibörsi hindade erinevuse kohta ajavahemikul, kui Shanghai börsi hinnad oli kõrgemad kui Londoni metallibörsi hinnad, väites, et Hiina tootjad maksid sellel ajavahemikul alumiiniumtoodete eest rohkem kui liidu tootjad.

(97)     Lisaks väitis äriühing, et alates 2010. aastast hakkas Shanghai börs lubama alumiiniumi füüsilist tarnimist tolliladudesse Shanghai vabakaubandustsoonis. Järelikult ei ole see väide vastuolus komisjoni hinnanguga, et füüsilised tarned võivad toimuda üksnes Hiinas asuvasse Shanghai börsi tunnustatud lattu, erinevalt rahvusvahelistest börsidest, kust tarnitakse kaupa üle kogu maailma, vaid pigem kinnitab seda.

(98)     Väideti ka, et Shanghai börs on futuuriturg ja et alumiiniumi futuurilepingutega on Shanghai börsil kaubeldud alates 1991. aastast, ning seda arvestades tegi komisjon eksliku järelduse, et Shanghai börsil ei müüda tuletisinstrumente.

(99)     Kahtlemata on Shanghai börs futuuriturg. Kuid futuurilepingud, millega Shanghai börsil kaubeldakse, täidetakse füüsilise tarne kaudu. Tuletistooted ilma füüsilise tarnimiseta, s.t neid ei ole tegelikult teostatud, vaid on müüdud enne nende tarnimistähtaega, on Hiinas piiratud ja seetõttu on Shanghai börs pelgalt füüsiliste tehingute platvorm, mis isoleerib Hiina alumiiniumituru.

(100)   Peale muu väideti, et komisjoni põhjendused seoses käibemaksu/maksusoodustuste ning esmase alumiiniumi varumismeetmete mõjuga jalgrataste hinnakujundusele on majanduslikult kaheldavad ja ebapiisavalt läbi mõeldud.

(101)   Arvestades, et äriühing ei selgitanud, millised aspektid komisjon oma analüüsis tähelepanuta jättis, ega esitanud ka täiendavaid põhjendusi, ei olnud komisjonil võimalik arvamust avaldada.

(102)   Lisaks väideti, et Hiina RV tööstuspoliitika ja ELi poliitika sarnanevad teineteisele ning et komisjon ei ole tõestanud, et Hiina tööstuspoliitika avaldab mingit otsest või olulist mõju Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate sisendit käsitlevatele otsustele, jalgrataste tootmisele või müügile.

(103)   Sellega seoses olgu märgitud, et jäi selgusetuks, millistele ELi poliitikavaldkondadele äriühing viitas, seetõttu ei saa komisjon selle väite kohta arvamust avaldada. Seoses väitega, et Hiina tööstuspoliitika märkimisväärne mõju Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate sisendit käsitlevatele otsustele ning jalgrataste tootmisele või müügile jäi tõestamata, tuleb märkida, et Hiina alumiiniumisektori viisaastakuplaani olemasolu, isoleeritud börsil kaubeldava alumiiniumihinna moonutused olukorras, kus alumiinium moodustab 20–25 % jalgratta valmistamise kogukuludest, osutavad selgele seosele Hiina tööstuspoliitika ja Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate sisendit käsitlevate otsuste, jalgrataste tootmise ja müügi vahel.

(104)   Samuti väideti, et komisjon ei pidanud kinni algmääruses sätestatud kolme kuu pikkusest tähtajast. Sellega seoses olgu märgitud, et Hiina eksportijate väga vähese koostöö tõttu tegi komisjon täiendavaid jõupingutusi koostöö suurendamiseks, võttes ühendust suure arvu teiste eksportijatega, kes tehti kindlaks hiljem uurimise käigus. Selle tõttu ei olnud võimalik turumajandusliku kohtlemise võimaldamist ettenähtud aja jooksul menetleda. Lisaks sellele tuleb meenutada, et Üldkohus[28] otsustas hiljuti, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamine, mis otsustatakse väljaspool algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolme kuu pikkust tähtaega, ei ole iseenesest piisav dumpinguvastaseid meetmeid kohaldava määruse kehtetuks tunnistamiseks. Olgu veel märgitud, et algmääruse artikli 2 lõike 7 vahepeal muudetud sätete kohaselt viib komisjon turumajandusliku kohtlemise menetlust läbi ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul ja et selline menetlus viiakse tavapäraselt läbi seitsme kuu jooksul, kuid igal juhul mitte kauem kui kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist[29]. Seda muudatust kohaldatakse kõikide uute ja lõpetamata/käimasolevate uurimiste suhtes, kaasa arvatud käesolev uurimine. Otsused tehti kaheksa kuu jooksul alates algatamiskuupäevast.

(105)   Arvestades eespool esitatud teavet, lükati kolme kuu pikkuse tähtaja ületamist käsitlev kaebus tagasi.

1.3.        Huvitatud isikute taotlus

(106)   Üks huvitatud isik nõudis ka liitu eksportimise peatanud Hiina tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluste analüüsimist. Väideti, et need tootjad peatasid ekspordi liitu üksnes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõttu alates 2005. aastast.

(107)   Sellega seoses rõhutatakse, et järeldused dumpingu ja kahju kohta hõlmavad uurimisperioodi, mille pikkus kehtestati kooskõlas algmääruse artikli 6 lõikega 1. See tähendab, et eksportivatelt tootjatelt normaalväärtuse määramiseks kogutud andmed ja ekspordihinnad on seotud üksnes selle ajavahemikuga. Turumajandusliku kohtlemise analüüs viidi läbi, et määrata Hiina eksportivate tootjate jaoks kindlaks normaalväärtus, mida seejärel võrreldakse samal ajavahemikul kehtinud ekspordihinnaga. Kui tootja ei eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul, ei olnud võimalik kindlaks teha ekspordihinda ega arvutada dumpingumarginaali. Seda arvestades ei ole põhjust uurida turumajanduslikku kohtlemist tootjate puhul, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul. Sellele vaatamata tuletatakse meelde, et kõikidel eksportivatel tootjatel on võimalus taotleda vahepealset läbivaatamist nende olukorra ümberhindamiseks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt ja et nendel eksportivatel tootjatel, kes ei ole toodet eksportinud uurimisperioodi jooksul, millele meetmed tuginevad, on võimalik taotleda „uue eksportija läbivaatamist” sama määruse artikli 11 lõike 4 kohaselt.

(108)   Edasi viitas huvitatud isik oma taotluses ka Brosmanni kohtuasjale[30] Euroopa Kohtus, andes mõista, et selle alusel tuleks Hiina tootjatel lubada esitada turumajandusliku kohtlemise taotlused, isegi kui nad ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu kõnealuse uurimisperioodi jooksul. Olgu märgitud, et kohtuotsus ei käsitle olukorda, kus turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodi jooksul, ning seetõttu pole juhtum käesoleva uurimise kontekstis asjakohane.

(109)   Sellest tulenevalt lükati taotlus tagasi.

(110)   Esitati ka väide, et uurimisperioodil liitu mitte eksportivate äriühingute jaoks tuleks ekspordihinnad määrata algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, s.t mis tahes muul mõistlikul alusel.

(111)   Seoses sellega olgu märgitud, et algmääruse artikli 2 lõikes 9 ei ole sätestatud, et asjaomase riigi tootjate jaoks tuleb arvutada ekspordihind, kui nad liitu ühtegi toodet ei eksportinud. Vastupidi, algmääruse artikli 2 lõige 9 viitab imporditud toote edasimüügi hinnale kui ekspordihinna arvutamise alusele ja kõikide importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude kohandamisele, mis näitab, et import liitu tegelikkuses toimus. Selle sätte esimeses lauses osutatud „mis tahes muu mõistlik alus” viitab konkreetsetele juhtumitele, mille puhul ei olnud võimalik kohaldada eelmisi nimetatud meetodeid. See ei muuda asjaolu, et artiklis osutatakse sellele, et uurimisperioodi jooksul toimus import liitu.

1.4.        Järeldus

(112)   Eespool esitatu põhjal ilmneb, et ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina eksportijate kontsern ei suutnud näidata, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu järeldati, et kõikide kontsernide turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleb tagasi lükata.

2.           Individuaalne kohtlemine

(113)   Euroopa Parlament ja nõukogu muutsid määrusega (EL) nr 765/2012,[31] mis jõustus 6. septembril 2012, algmääruse artikli 9 lõiget 5. Määruse (EL) nr 765/2012 artikliga 2 sätestati, et muudatust kohaldatakse üksnes nende uurimiste suhtes, mis algatatakse pärast määruse jõustumist. Järelikult, kuna käesolev uurimine algatati 9. märtsil 2012, ei kohaldata muudatust käesoleva uurimise suhtes.

(114)   Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse kõnealuse sättega hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud, et vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel ja et riigi mis tahes sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijate suhtes kohaldatakse erinevaid tollimaksumäärasid.

(115)   Kolm koostööd tegevat eksportijate kontserni, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist, juhul kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Kättesaadava teabe alusel tehti kindlaks, et kõik kolm Hiina eksportijate kontserni vastavad kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele.

3.           Normaalväärtus

3.1.        Võrdlusriik

(116)   Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb normaalväärtus eksportivate tootjate jaoks, kellele pole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, teha kindlaks omamaise turu hindade alusel või arvutada võrdlusriigi normaalväärtuse alusel.

(117)   Komisjon tegi algatamisteates ettepaneku valida selleks eesmärgiks välja Mehhiko, keda kasutati võrdlusriigina eelmises Hiina Rahvavabariiki käsitlevas uurimises.

(118)   Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada soovitatud võrdlusriigi kohta arvamus.

(119)   Üks huvitatud isik väitis, et Mehhiko ei ole kõige sobivam võrdlusriik ja et Taiwan oleks parem valik, sest Taiwan on suur jalgrattatootja, kellel on Hiinaga rohkem ühiseid jooni kui Mehhikol ja keda kasutades saadakse tõenäoliselt usaldusväärsem normaalväärtus.

(120)   Komisjon püüdis saavutada koostööd 15 riigiga, need olid Bangladesh, Filipiinid, India, Indoneesia, Kambodža, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Norra, Sri Lanka, Tai, Taiwan, Tuneesia, Türgi ja USA.

(121)   Komisjon sai vastused küsimustikule ainult kolmelt Mehhiko jalgrattatootjalt, kes olid ka nõus vastuste kontrollimisega oma valdustes. Teised äriühingud ühestki riigist, kellega ühendust võeti, koostööd ei teinud. Kolme kõnealuse tootja omamaine müük moodustas rohkem kui 30 % Mehhiko turul pakutud toodangust, mis oli 2011. aastal hinnanguliselt umbes 1,7 miljonit tooteühikut. Leiti üle 14 tootja ja mitu importijat, kes tegutsesid konkurentsi tingimustes. 2011. aastal imporditi jalgrattaid peamiselt Hiinast (üle 60 %) ja Taiwanist (20 %). Nimetatud impordi osakaal omamaisel turul oli umbes 5 % (allikas: ANAFABI, Mehhiko jalgrattatootjate liidu aastaaruanne).

(122)   Mehhiko turu iseloomustus vaatlusaluse toote, ettevõtjate arvu, siseturu konkurentsi ja tootmisprotsessi iseloomu põhjal kinnitas, et Mehhiko on endiselt asjakohane võrdlusriik. Eeltoodut arvesse võttes võib Mehhiko turgu pidada tüüpiliseks ja konkurentsil põhinevaks. Seetõttu tehti järeldus, et Mehhiko on nõuetekohane võrdlusriik.

3.2.        Normaalväärtuse määramine võrdlusriigis

(123)   Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tehti normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjatelt saadud kontrollitud teabe alusel, nagu näidatakse allpool.

(124)   Uurimine näitas, et vaatlusalust toodet müüdi Mehhiko siseturul tüüpilises koguses.

(125)   Lisaks sellele analüüsiti, kas omamaist müüki võiks käsitada algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(126)   Kui arvestuslike tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas rohkem kui 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind oli võrdne tootmiskuludega või ületas neid, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müük oli tulutoov või mitte

(127)   Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(128)   Uurimise käigus ei leitud ühtki tooteliiki, mille puhul oleks toimunud mittetulutoov müük.

4.           Ekspordihind

(129)   Kõikidel juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ELis asuvatele sõltumatutele tarbijatele, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinna määramisel aluseks tegelikult makstud või makstav ekspordihind.

(130)   Juhtudel, kui müük toimus seotud importija või edasimüüja kaudu, arvutati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle jaehinna põhjal, millega seotud importija/edasimüüja tooted esimesele sõltumatule ostjale ELis edasi müüs. Kõnealuseid hindu korrigeeriti, et võtta arvesse importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Kasumimarginaali puhul kasutati kasumit, mille sõltumatu importija/edasimüüja sai vaatlusaluse toote müügist, kuna seotud importija/edasimüüja tegelikku kasumit ei peetud usaldusväärseks eksportivate tootjate seotuse tõttu seotud importija/edasimüüjaga.

(131)   Nagu selgitatud põhjendustes 63 ja 64, keeldus Giant China esitamast komisjoni talitustele vajalikku teavet kontserni struktuuri kohta ning olulist teavet vaatlusaluse toote liitu suunatud tootmise, ekspordi müügimahu ja hindade kohta uurimisperioodil Jinshan Development and Construction Ltd kontserni (edaspidi „Jinshani kontsern”) kuuluvate äriühingute osas, mis on seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga Hiina RVs, ning selle tõttu kohaldati ekspordihinna kindlaks määramiseks algmääruse artikli 18 lõiget 1.

(132)   Giant China esitas vastuväited algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise kohta seoses turumajanduslikust kohtlemise võimaldamisest keeldumisega ja samuti seoses kättesaadavate faktide kasutamisega ekspordihinna kindlakstegemiseks. Äriühing väitis, et komisjoni küsitud teave ei olnud dumpingumarginaali kindlakstegemiseks vajalik. Seoses sellega väitis Giant China, et Hiina RVs asuvalt Jinshani kontsernilt nõutud teave ei olnud vajalik turumajandusliku kohtlemise hindamise jaoks ega ekspordihinna arvutamiseks, sest ta oli vaid kaudselt seotud Giant China ja sellega seotud äriühingutega (edaspidi „Giant kontsern”).

(133)   Uurimine kinnitas siiski, et üks Giant China tütarettevõtetest, mis uurimisperioodi teatud ajal aktiivselt tootis ja eksportis vaatlusalust toodet liitu, nimelt Shanghai Giant & Phoenix Bicycles Co Ltd (edaspidi „GP”), oli Jinshani kontserniga seotud ühise osaluse, struktuuriliste ja haldusseoste kaudu ning see kontsern oli seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga. Kuna Jinshani kontserni kuuluvad äriühingud, mis olid seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga Hiina RVs, ei tagastanud turumajandusliku kohtlemise taotlusvormi ega vastanud dumpinguvastasele küsimustikule, ei olnud võimalik hinnata Jinshani kontserni toodangu ja toote müügi mõju GP ekspordihinna määramisele ja sellest tulenevalt ka Giant kontsernile tervikuna. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c nõuetele vastavust ei olnud võimalik edasi uurida. Arvestades koostöö puudumist selles valdkonnas, tuli Giant China väide tagasi lükata.

(134)   Lisaks sellele väitis Giant China, et eksportiva tootja individuaalse marginaali arvutamisel ei ole mingit vajadust võtta arvesse teiste eksportijate hinnaandmeid, välja arvatud juhul, kui Gianti kontsern ja Jinshani kontsern moodustavad ühe majandusüksuse, arvestades olemasolevaid tihedaid rahanduslikke, kaubanduslikke ja haldusalaseid sidemeid.

(135)   Toimikus olevad andmed toetasid järeldust, et GP ja Jinshani kontsern on seotud ja tihedalt ühendatud osaluse, struktuuriliste ja haldusseoste kaudu. Kuna täielik ülevaade kõikide GPga seotud isikute, eriti Hiina RV jalgrattaid eksportivate Jinshani kontserni tütarettevõtetest tootjate kohta puudus, ei ole võimalik täielikult ja usaldusväärselt välja arvutada ekspordihinda ja selle põhjal kindlaks teha GP suhtes kohaldatavat individuaalset marginaali ning lõpptulemusena Giant kontserni kui terviku suhtes kohaldatavat marginaali.

(136)   Veel väideti, et teabenõue kujutas endast Giant China jaoks ebamõistlikku koormust ja et äriühing panustas uurimisse nii hästi, kui suutis. Sellega seoses olgu märgitud, et kuni lõppjärelduste avalikustamiseni ei esitatud ühtki tõendit, mis oleks näidanud Giant China vähimaidki pingutusi turumajandusliku kohtlemise taotlusvormis nõutud andmete kogumiseks ja dumpinguvastasele küsimustikule vastamiseks Jinshani kontserni kuuluvate äriühingute kohta, mis on kaasatud vaatlusaluse toote valmistamisse ja müüki. Uurimise ajal väitis Giant China, et nõutud teabe kogumine on ebavajalik, kuid ei kaevanud, et sellise teabe kogumine oleks põhjendamatult koormav. Giant China esitas tõendid väidetavate jõupingutuste kohta alles pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ehk etapis, kus esitatud teavet ei olnud enam võimalik kontrollida. Seepärast ei olnud seda teavet võimalik arvesse võtta.

(137)   Giant China väitis, et võimalike dumpinguvastaste meetmete kohaldamisest kõrvalehoidmise risk, nagu näiteks tootmise ümbersuunamine kahe kontserni vahel, oli olematu, sest ainsana kaht kontserni ühendav GP lõpetas septembris 2011 kogu tegevuse. Sellega seoses olgu märgitud, et GP eksisteeris ettevõttena uurimisperioodi lõpus, mida kinnitas ka Giant China. Seetõttu oleks olnud võimalik tootmistegevust hiljem igal ajal uuesti alustada, mistõttu väide, et GP lõpetas kogu tegevuse septembris 2011, ei ole asjakohane. Lisaks sellele väitis Giant China, et kõrvalehoidmise riski oleks olnud võimalik tasakaalustada muul viisil, näiteks põhjendustes 276 ja 277 osutatud järelevalveklausli kaudu. Sellega seoses tuleks märkida, et järelevalveklauslit kohaldatakse ainult sõltumatute äriühingute suhtes, seega pole seonduvad riskid sarnase iseloomuga ja samasuguseid meetmeid ei oleks olnud võimalik kohaldada.

(138)   Edasi väitis Giant China, et GP valdustes Hiina RVs oleks tulnud läbi viia kohapealne kontroll, et kontrollida GP tootmis- ja müügitegevust pärast 2011. aasta septembrit. Sellega seoses olgu märgitud, et GP tegevuse lõppemist pärast 2011. aasta septembrit ei peetud oluliseks asjaoluks. Isegi kui see oleks vastanud tegelikkusele, oleks GP võinud jalgrattatootmist ja müügitegevust igal ajal uuesti alustada ning kontrollkäik koha peale ei oleks seda riski vähendanud.

(139)   Täiendavalt esitas Giant China teatud tõendid, mis näitasid, et Giant kontserni osalus GPs müüdi 30. märtsil 2013. Siiski tuleb märkida, et see tehing toimus pärast uurimisperioodi ja arvestades, et uurimine on jõudnud lõppjärku, ei ole see teave kontrollitav ega ole ka käesoleva uurimise raamistikus asjakohane. Juhul kui Giant peaks taotlema olukorra läbivaatamist osaluse müügi järel, võib seda kaaluda algmäärusega ette nähtud aja jooksul.

(140)   Giant China esitas samas taotluses muid selgitusi komisjoni hinnangu kohta, millega põhjendati algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamist. Kuid need väited ei olnud piisavalt kaalukad komisjoni esialgse hinnangu muutmiseks.

(141)   Seda arvestades kinnitatakse järeldused algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise kohta Giant kontserni suhtes.

5.           Võrdlus

(142)   Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade alusel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 vastavaid kohandusi, et võtta arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Asjakohaseid kohandusi tehti seoses kaudsete maksude, allahindluste, kaubandusliku tasandi, transpordi, kindlustuse, käitlemise ja lisakuludega, pakendamise, laenukuludega, panga- ja komisjonitasudega kõikidel juhtudel, kui neid peeti mõistlikuks ja täpseks ning kui tõendid neid kinnitasid.

6.           Dumpingumarginaal

6.1.        Koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks

(143)   Kolme koostööd tegeva äriühingu puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks koostööd tegevate Mehhiko tootjate kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel iga äriühingu liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(144)   Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

            Ärihing ||             Dumpingumarginaal

            Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd. ||             19,2 %

            Oyama Bicycles (Taicang) Co. Ltd. ||             20,9 %

            Ideal (Dongguan) Bike Co., Ltd. ||             0 %

6.2.        Kõikide teiste eksportivate tootjate jaoks

(145)   Võttes arvesse Hiina RV väga vähest koostööd, nagu osutatakse põhjendustes 22 ja 24, ei saa järeldusi koostööd tegevate äriühingute kohta pidada riigile tüüpiliseks. Seetõttu ei ole võimalik kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate suhtes kohaldatavat üleriigilist dumpingumarginaali muuta.

(146)   Seda arvestades jäetakse nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2005 kehtestatud üleriigiline dumpingumarginaal 48,5 % muutmata.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

1.           Liidu tootmine ja liidu tootmisharu

(147)   Samasugust toodet valmistab liidus hinnanguliselt umbes 380 teadaolevat tootjat. Lisaks sellele andsid endast teada kuus liidu tootjate üleriigilist ühendust.

(148)   Kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas liidu tootjatelt ja riigisisestelt ühendustelt kogutud andmeid, samuti komisjonile kättesaadavaid statistilisi andmeid tootmise kohta kasutati selleks, et määrata kindlaks liidu kogutoodang, mille suuruseks oli uurimisperioodil umbes 11 miljonit jalgratast.

(149)   Liidu tootjad, kes annavad liidu kogutoodangu, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ja seetõttu viidatakse neile edaspidi kui „liidu tootmisharule”.

(150)   Nagu eespool selgitati, moodustati koostööd tegevate liidu tootjate suure arvu tõttu valim kaheksast liidu tootjast, kelle kogutoodang ja -müük moodustab umbes 25 % liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust ja -müügist uurimisperioodil. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad said kasu põhjenduses 1 kirjeldatud maksuvabastuskava alusel.

E. LIIDU TURU OLUKORD

1.           Liidu tarbimine

(151)   Liidu tootmisharu müüki hinnati lähtuvalt tootjate vastustest väljavõttelise uuringu vormidele ning liidu jalgrattatootjate erinevatelt ühendustelt kogutud andmete põhjal.

(152)   Liidu tarbimine määrati kindlaks kõigi liidu tootjate läbimüügi põhjal liidu turul, vastavalt põhjenduses 151 esitatud hinnangule, ning Eurostatilt saadud kõigi riikide impordiandmete põhjal.

(153)   Liidu kogutarbimine langes 22 459 062 ühikult 2008. aastal 20 116 602 ühikuni uurimisperioodil, täpsemalt 10 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul. Peamiselt mõjutas seda 8 % suurune langus ajavahemikul 2008–2009, sest edaspidi jäi tarbimine stabiilseks ja vähenes uurimisperioodil üsna vähe (2 % võrra). 2009. aastal mõjutas turgu eelkõige majanduskriis ja sellest alates ei ole tarbimise maht taastunud. Täiendav langus 2011. aastal oli põhjustatud peamiselt tarbijate ettevaatlikust suhtumisest kulutamisse sel ajal valitsenud majanduskliimas.

Tabel 1

Tarbimine

|| 2008 || 2009 || 2010 || 2011

Maht (ühikutes) || || || ||

+ Koguimport || 10 017 616 || 8 974 906 || 9 734 143 || 8 840 362

+ Liidu toodangu müük liidu turul || 12 441 446 || 11 604 072 || 10 946 875 || 11 276 240

= Tarbimine || 22 459 062 || 20 578 978 || 20,681 018 || 20 116 602

Indeks (2008=100) || 100 || 92 || 92 || 90

Allikas: Eurostat, küsimustiku vastused

2.           Import Hiina Rahvavabariigist

2.1.        Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(154)   Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi maht tehti kindlaks Eurostati esitatud statistiliste andmete alusel. Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht vähenes ajavahemikul 2008–2009 järsult, vastavalt 941 522 ühikult 597 339 ühikule, s.t 37 % võrra. 2010. aastal import kasvas, kuid see vähenes uurimisperioodil uuesti ning jõudis 581 459 ühikuni. Hiinast saabuva impordi märkimisväärne vähenemine langes kokku majanduskriisiga ja import ei ole siiani endist taset saavutanud. Kokku vähenes Hiina import vaatlusaluse perioodi jooksul 38 % võrra.

(155)   Ka Hiina turuosa vähenes 4,2 %-lt 2008. aastal kuni 2,9 %ni uurimisperioodil. Turuosa vähenemist tasakaalustas osaliselt liidu tarbimise langus.

(156)   Siiski olgu rõhutatud, et Hiina impordi suhteliselt väikest ja vähenevat turuosa tuleb vaadelda põhjendustes 14 ja 15 osutatud paralleelselt läbiviidava kõrvalehoidmise uurimise järelduste kontekstis (vt põhjendused 223 ja 224).

Tabel 2

Import Hiina RVst

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Impordi maht asjaomasest riigist (ühikutes) || 941 522 || 597 339 || 627 120 || 581 459

Indeks (2008=100) || 100 || 63 || 67 || 62

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa || 4,2 % || 2,9 % || 3,0 % || 2,9 %

Allikas: Eurostat

3.           Vaatlusaluse impordi hinnad

3.1.        Hindade areng

(157)   Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005[32] on kehtestatud, et Eurostati andmeid võib ainult piiratud ulatuses kasutada dumpinguhinnaga impordi hinnasuundumuste kindlaksmääramiseks 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul järgmistel põhjustel.

(158)   Eurostati andmetel põhinevate impordihindade puhul ei ole arvesse võetud erinevaid tooteliike ja vaatlusaluse toote erinevate tooteliikide olulisi hinnaerinevusi. Toote keskmiseid hindu riigis mõjutab oluliselt konkreetse riigi tootevalik. Pealegi, kui võrrelda koostööd tegevate eksportijate importi mudelite kaupa isegi sama tooteliigi lõikes, ilmnevad olulised hinnaerinevused sõltuvalt jalgratta komponentidest. Seetõttu ei sobi Eurostati hindu käsitlevad andmed järelduste tegemiseks käesoleva uurimise puhul. Eurostati impordihindu Hiina RV kohta, mis on edaspidi esitatud indekseeritud kujul, võib kasutada üksnes hinnasuundumuste näitajana, kuid neid ei saa kasutada erinevate riikide ja liidu müügihindade võrdlemiseks.

(159)   Eurostati andmete kohaselt suurenesid Hiina RVst pärit impordi kaalutud keskmised hinnad, mida siin esitatakse indeksina, vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt, nagu tabelis 3 näidatud. Aga teadmata, mis tüüpi jalgrattaid Hiina RVst imporditi ja kas tootevalik aastate lõikes muutus, ei saa teha mingeid järeldusi.

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi hind

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Hiina RVst pärit impordi hind || || || ||

Indeks (2008=100) || 100 || 173 || 217 || 214

Allikas: Eurostat

3.2.        Hinna allalöömine

(160)   Hinna allalöömise ulatus koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle puhul tehti kindlaks dumpingu olemasolu, arvutati tegeliku kontrollitud ekspordihinna (CIF-hind liidu piiril) alusel nii koos dumpinguvastase tollimaksuga kui ka ilma selleta. Liidu tootmisharu asjakohased müügihinnad olid sõltumatutele klientidele liidus toimunud müügi hinnad, mida oli vajadusel kohandatud tehasehinna tasandile. Uurimisperioodi jooksul tuvastati küsimustikus määratletud erinevate tooteliikide põhjal hinna allalöömist ainult ühe eksportiva tootja puhul, mis moodustas 61 % ilma dumpinguvastase tollimaksuta ja 44 % koos dumpinguvastase tollimaksuga.

(161)   Arvestades et Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus oli väga madal ja koostööd tegevate äriühingute kohta tehtud järeldusi ei saanud pidada riigile tüüpiliseks ning samuti asjaolu, et Eurostati andmetel põhinevaid keskmisi hindu ei saanud võrdluseks kasutada, otsustati riigiülese hinna allalöömise taseme kindlaksmääramisel Hiina RV puhul võrdlusalusena kasutada põhjenduses 3 märgitud nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2005 lõpetatud viimase aegumise läbivaatamise ajal kindlaks tehtud hinna allalöömise tasemeid, sest muu usaldusväärne teave polnud kättesaadav, s.t 53 % pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamist ja 39 % koos tollimaksuga.

4.           Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(162)   Nagu osutatud põhjendustes 8, 9 ja 10, analüüsiti käesoleva uurimise käigus võimalikke muutusi liidu tootmisharu olukorras, mis õigustaksid vajadust kahju kohta tehtud järeldusi vahepealse läbivaatamisega ümber hinnata. Uurimise tulemused kinnitasid, et i) jalgrataste tootmine liidus järgib ülemaailmset suundumust ja seisneb kliendi nõudmiste põhjal välja töötatud ja erinevatest päritolukohtadest sisse ostetud jalgrattaosade töömahukas kokkupanekus; ii) uurimine tõestas, et liidu tootmisharu tegi tootmiskulude vähendamise eesmärgil jätkuvalt pingutusi koosteprotsessi automatiseerimiseks ja lihtsustamiseks. Lisaks sellele said mõned liidu tootjad kasu Kesk- ja Ida-Euroopa suhteliselt madalatest tööjõukuludest võrreldes vahepealse läbivaatamise uurimisperioodiga. Komisjonile kättesaadav tootmisstatistika kinnitas seda suundumust; iii) uurimise käigus leidis kinnitust alumiiniumisulami eelistamine toorainena, samal ajal kui teras jäi peamiseks sisendiks madalama hinnaga mudelite ja lastejalgrataste puhul. Neid muutusi arvestades uuriti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda allpool kirjeldatud viisil.

(163)   Komisjon vaatas algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt läbi kõik asjakohased majanduslikud tegurid ja näitajad, millel oli mõju liidu tootmisharu seisundile.

(164)   Kahju analüüsimiseks tehti kindlaks järgmised kahjunäitajad:

· makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, majanduskasv, dumpingumarginaalide ulatus ja viimase dumpingu mõjust taastumine) analüüsiti kogu liidu tootmisharu tasandil kõikide liidu tootjate puhul liidu tootjate üleriigiliste ühenduste ja individuaalsete liidu tootjate esitatud andmete põhjal. Võimaluse korral ristkontrolliti nimetatud tegureid üldiste asjakohaste ametlike statistiliste andmete suhtes;

· mikromajanduslike näitajate (varud, ühiku müügihind, tootmiskulu, rahavoog, kasumlikkus, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, investeeringud ja töötasud) analüüs viidi läbi valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil nende esitatud teabe alusel.

Makromajanduslikud näitajad

(a) Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(165)   Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu toodang pidevalt ning kiiremas tempos kui liidu tarbimine, nagu näidatakse põhjenduses 153 esitatud tabelis 1. Täpsemalt langes toodang 13 541 244 ühikult 2008. aastal 11 026 646 ühikuni uurimisperioodil ehk toodang vähenes 19 % võrra.

Tabel 4

Liidu kogutoodang

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Maht (ühikutes) || || || ||

Toodang ||  13 541 244 ||  12 778 305 ||  11 682 329 ||  11 026 646

Indeks (2008=100) || 100 || 94 || 86 || 81

Allikas: küsimustiku vastused, asjakohane ametlik statistika

(166)   Tootmisvõimsus kahanes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 5 % võrra, mida osaliselt tasakaalustab tootmisvõimsuse rakendamise määra langus 19 % võrra. Viimane langes samal ajavahemikul 14 protsendipunkti võrra, jõudes uurimisperioodil 74 %ni.

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Maht (ühikutes) || || || ||

Tootmisvõimsus ||  15 804 000 ||  15 660 000 ||  15 150 000 ||  15 000 000

Indeks (2008=100) || 100 || 99 || 96 || 95

Tootmisvõimsuse rakendamine || 86 % || 82 % || 77 % || 74 %

Indeks (2008=100) || 100 || 95 || 90 || 86

Allikas: küsimustiku vastused, asjakohane ametlik statistika

(b) Müügimaht

(167)   Üldiselt vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul samamoodi nagu liidu tarbimine, langus oli 9 % vaatlusaluse perioodi jooksul, 12 441 446 ühikult 2008. aastal 11 276 240 ühikuni uurimisperioodil. Ajavahemikul 2009–2010 müügi langus jätkus, samal ajal kui tarbimine jäi stabiilseks, mida kajastab liidu tootmisharu turuosa kaotus 2010. aastal, nagu näidatakse põhjenduses 168 esitatud tabelis 7. Uurimisperioodil suurenes müügimaht uuesti, kuid see ei saavutanud 2008. aasta taset.

Tabel 6

Liidu tootmisharu müük liidus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Maht (ühikutes) ||  12 441 446 ||  11 604 072 ||  10 946 875 ||  11 276 240

Indeks (2008=100) || 100 || 93 || 88 || 91

Allikas: küsimustiku vastused, asjakohane ametlik statistika

(c) Turuosa

(168)   Liidu tootmisharu hõivatud turuosa suurenes 55,4 %-lt 2008. aastal 56,1 %ni uurimisperioodil, mis tähendab suurenemist 0,7 protsendipunkti võrra uurimisperioodi jooksul. See väike kasv 0,7 protsendipunkti vaatlusalusel perioodil hõlmas ka märkimisväärse languse 56,4 %-lt 2009. aastal 52,9 %-ni 2010. aastal. Liidu tootmisharu turuosa üldist suurenemist müügimahtude languse taustal (vt põhjendus 167), saab selgitada üldise tarbimise vähenemisega (vt põhjendus 153).

Tabel 7

Liidu tootmisharu turuosa

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Liidu turuosa || 55,4 % || 56,4 % || 52,9 % || 56,1 %

Indeks (2008=100) || 100 || 102 || 96 || 101

Allikas: küsimustiku vastused, asjakohane ametlik statistika

(d) Tööhõive ja tööviljakus

(169)   Otsene tööhõive vähenes 17 % võrra 14 197 töötajalt 2008. aastal 11 783 töötajani uurimisperioodi jooksul. Vähenemine oli tingitud tootmismahu langusest.

(170)   Üldiselt vähenes tootlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul 2 % võrra. Tootmise langus aastatel 2008–2009 koosmõjus püsiva tööhõivega samal ajavahemikul põhjustas tootlikkuse vähenemise aastatel 2008–2009. Sellele järgnes tootlikkuse kasv aastatel 2009–2010, mis on selgitatav tööstuse ümberkorraldamisega ning tõhusamatesse tootmisprotsessidesse tehtud investeeringutega samal ajavahemikul. Edasine tootmismahu langus uurimisperioodil koos tööhõive aeglasema vähenemisega tõi veel kord kaasa tootlikkuse vähenemise uurimisperioodil.

Tabel 8

Koguandmed liidu töötajate ja tootlikkuse kohta

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Töötajate arv ||  14 197 ||  14 147 ||  12 067 ||  11 783

Indeks (2008=100) || 100 || 100 || 85 || 83

Tootlikkus (ühikut aastas) || 954 || 903 || 968 || 936

Indeks (2008=100) ||  100 || 95 || 102 || 98

Allikas: küsimustiku vastused, asjakohane ametlik statistika

(e) Majanduskasv

(171)   Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tarbimine 10 % võrra. Liidu tootmisharu turuosa jäi suhteliselt muutumatuks (suurenedes väga vähe, s.t 0,7 protsendipunkti vaatlusaluse perioodi jooksul, nagu on näidatud põhjenduses 168). Langus liidu turul viitab sellele, et liidu tootjatel polnud mingit võimalust majanduskasvust kasu saada.

(f) Dumpingumarginaali ulatus

(172)   Hiina RV poolne dumping jätkus uurimisperioodi jooksul, nagu selgitatud põhjendustes 143–145. Arvestades Hiina RV ulatuslikku kasutamata võimsust (vt põhjendust 203) ning kindlaks tehtud kõrvalehoidmist (vt põhjendusi 223 ja 224), ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(g) Taastumine varasemast dumpingust

(173)   Analüüsiti liidu tootmisharu taastumist varasema dumpingu mõjust. Jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu oodatud taastumist varasema dumpingu mõjust ei olnud toimunud, mida näitas eelkõige püsivalt madal kasumlikkus ja tootmisvõimsuse rakendamise langus. Liidu tootmisharu taastumist takistasid ka kindlaks tehtud kõrvalehoidmised meetmetest (vt põhjendused 223 ja 224).

Mikromajanduslikud näitajad

(h) Varud

(174)   Liidu tootjate jalgrataste varud moodustasid uurimisperioodi lõpuks 517 977 ühikut, mis on võrreldes 2008. aasta varude tasemega üldiselt stabiilne näitaja, vaatamata vähenemisele 25 % võrra aastatel 2008–2009.

(175)   Teatavate liidu tootjate varud olid väga väikesed, sest nad müüsid kogu oma toodangu seotud äriühingutele enda vastava kontserni sees. Lisaks selgus et liidu tootjad täidavad peamiselt klientide tellimusi. Varude dünaamika vaatlusaluse perioodi jooksul oli kõigi nende tegurite tõttu moonutatud ja seetõttu ei saa seda näitajat pidada oluliseks.

Tabel 9

Varud

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Maht (ühikutes) || || || ||

Lõppvarud ||  519 832 ||  390 398 ||  522 779 ||  517 977

Indeks (2008=100) || 100 || 75 || 101 || 100

Allikas: küsimustiku vastused

(i) Müügihinnad ja kulud

(176)   Keskmine tehasehind liidus jäi vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilseks, vaatamata suurenemisele 3 % võrra aastatel 2008–2009. Uurimisperioodil langes müügihind uuesti 2008. aasta tasemele.

Tabel 10

Ühiku müügihind liidus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Ühiku müügihind ELis (EUR/tk) || 144 || 149 || 146 || 144

Indeks (2008=100) || 100 || 103 || 102 || 100

Allikas: küsimustiku vastused

(177)   Tootmiskulu arvutati liidu tootjate valmistatud samasuguste toodete kõikide tooteliikide kaalutud keskmise alusel. Tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral, 2 % võrra, nagu on näidatud tabelis 11.

Tabel 11

Ühiku tootmiskulu

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Ühiku tootmiskulu (EUR/tk) || 141 || 147 || 146 || 145

Indeks (2008=100) || 100 || 104 || 103 || 102

Allikas: küsimustiku vastused

(j) Kasumlikkus

(178)   Kasumlikkuse tasemed tehti kindlaks sõltumatutele klientidele toimunud müügi alusel. Liidu tootmisharu oli nullkasumi lähedal 2010. aasta ning uurimisperioodi vahel. Üldiselt vähenes kasumlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul 1,9 %-lt 2008. aastal –0,1 %ni uurimisperioodil.

Tabel 12

Kasumlikkus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Liidu müügi kasumlikkus || 1,9 % || 1,6 % || 0,3 % || –0,1 %

Indeks (2008=100) || 100 || 100 || 98 || 98

Allikas: küsimustiku vastused

(k) Investeeringud ja investeeringutasuvus

(179)   Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt, 16 % võrra, suurenedes 7 952 150 eurolt 2008. aastal 9 263 184 euroni uurimisperioodi jooksul. See kajastab liidu tootmisharu järjekindlaid püüdlusi tõhustada tootmisprotsessi ja jääda konkurentsivõimeliseks.

(180)   Investeeringutasuvus muutus sarnaselt kasumlikkusega. 2008. aastal oli investeeringutasuvus positiivne (14 %), kuid langes kuni –1 %ni uurimisperioodi jooksul.

Tabel 13

Investeeringud ja investeeringutasuvus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Investeeringud (EUR 1000) ||  7 952 150 ||  9 421 745 ||  19 288 284 ||  9 263 184

Indeks (2008=100) || 100 || 118 || 243 || 116

Investeeringutasuvus || 14 % || 11 % || 2 % || –1 %

Allikas: küsimustiku vastused

(l) Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

(181)   Rahavoog tegi läbi samasuguse arengu nagu kasumlikkus, kuid jäi positiivseks kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Andmed on esitatud allpool tabelis 14 protsendina käibest.

(182)   Ainult suurematesse kontsernidesse kuuluvad liidu tootjad ei teatanud märkimisväärsetest raskustest kapitali kaasamisel. Väljaspool suuri kontserne tegutsevad liidu tootjad teatasid järjest pingelisemast finantsolukorrast, mis oli seotud madala kasumlikkuse ja halvenevate äritingimustega nii tarnijate kui ka klientide puhul. Kapitali kaasamise võimet pärssisid veel pankade kõhklused rahastada jalgrattaturgu valitsevas majanduskliimas.

Tabel 14

Rahavoog

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Rahavoog || 3,2 % || 3,1 % || 1,8 % || 1,3 %

Indeks (2008=100) || 100 || 97 || 99 || 98

Allikas: küsimustiku vastused

(m) Töötasud

(183)   Vaatlusaluse perioodi jooksul jäid tööjõukulud töötaja kohta üldjoontes stabiilseks, suurenemine toimus ainult 2009. aastal. See oli tingitud peamiselt personali arvu vähendamisest, mille puhul jäid alles väljaõppinud töötajad, et tagada tõhusus ja kvaliteet.

Tabel 15

Töötasud

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Tööjõukulu töötaja kohta (eurodes) || 15 747 || 17 393 || 17 383 || 16 581

Indeks (2008=100) || 100 || 110 || 110 || 105

Allikas: küsimustiku vastused

5.           Järeldused kahju kohta

(184)   Vaatamata võetud meetmetele halvenes suurem osa liidu tootmisharu tulemuslikkusega seotud kahjunäitajatest vaatlusaluse perioodi jooksul. Märkimisväärselt halvenesid eelkõige sellised makromajanduslikud näitajad nagu tootmismaht (–19 %), tootmisvõimsus (–5 %), tootmisvõimsuse rakendamine (–14 %) ja tööhõive (–17 %). Lisaks halvenesid vaatlusalusel perioodil kasumiga seotud mikromajanduslikud näitajad, kusjuures kasumlikkus vähenes uurimisperioodil –0,1 %

(185)   Eespool esitatud andmed näitavad, et liidu tootmisharu on haavatavas seisundis, arvestades kasumi vähenemist ning lähenemist nullkasumile 2010. aastal ja uurimisperioodil. Lisaks sellele pärssis edasise kasvu ja kasumi suurenemise võimalused Hiina Rahvavabariigist saabunud dumpinguhinnaga impordi ja meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordi surve (vt põhjendusi 223 ja 224).

(186)   Sellele vaatamata suutis liidu tootmisharu säilitada ja isegi veidi suurendada oma turuosa kahaneval turul. Vaatlusalusel perioodil suurenenud investeeringud (+16 %) näitavad liidu tootmisharu jõupingutusi konkurentsivõime säilitamiseks. See asjaolu koos liidu tootmisharu kõige viimaste uuendustega, mida kirjeldatakse põhjenduses 248, näitab säilinud elujõudu ja majanduslikku kestvust.

(187)   Eespool toodud põhjendusi arvesse võttes tehakse järeldus, et liidu tootmisharu sai jätkuvalt kahju algmääruse artikli 3 tähenduses ning jäi haavatasse seisundisse.

(188)   Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud konserveeritud mandariinide kohtuasjale[33] viidates, et komisjon oli kohustatud tegema kõik võimaliku teatud puuduva teabe hankimiseks, mida ei õnnestunud saada Hiina RV eksportivate tootjate vähese koostöö tõttu, ja et komisjon rikkus teabe hankimata jätmisega talle algmäärusega pandud menetlusest tulenevaid kohustusi. Täiendavalt soovitasid huvitatud isikud kasutada erinevate Hiina RVst imporditud tootetüüpide puhul Hiina RV ekspordistatistikat, mis erinevalt Eurostatist eristab peamisi ELi turule imporditavaid jalgrattatüüpe, või nõuda kõige suuremate importivate liikmesriikide pädevatelt tolliasutustelt algmääruse artikli 6 lõigete 3 või 4 kohaselt Hiina RVst imporditud erinevate tootetüüpide analüüsi läbiviimist.

(189)   Nagu märgitakse põhjendustes 19 ja 21, teatas komisjon uurimise algatamisest ametlikult Hiina RV teadaolevatele eksportivatele tootjatele, ühele Hiina RV tootjate liidule ja asjaomase riigi esindajatele. Komisjon pöördus umbes 70 Hiina RV äriühingu poole, mis olid komisjoni talitustele eelmisest uurimisest juba teada ning hilisemal etapil, kui algatati põhjenduses 16 märgitud subsiidiumivastane uurimine, tegi komisjon kindlaks veel 300 Hiina RV eksportivat tootjat, kellega samuti võeti ühendust seoses kõnealuse vahepealse läbivaatamisega. Lisaks sellele teatati vaatlusaluse riigi esindajatele uurimise algatamise ajal, et juhul kui eksportivad tootjad ei ilmuta piisavat koostöövalmidust, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide alusel kooskõlas algmääruse artikliga 18. Rõhutati, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad asjaomase isiku jaoks osutuda ebasoodsamaks.

(190)   Konserveeritud mandariinide kohtuasjas käsitles kohus jõupingutuste ulatust, mida komisjon peaks tegema välja selgitatud potentsiaalsete võrdlusturgude koostöö saavutamiseks, et saada asjakohaseid andmeid normaalväärtuse kindlakstegemiseks, mis põhineb turumajandusliku kolmanda riigi omamaiste tootjate hinnal või kalkuleeritud väärtusel.

(191)   Käesolevas uurimises on teabe puudumise põhjuseks nende isikute ulatuslik koostööst keeldumine, kes on tegelikult uurimisalused isikud. Nagu osutatakse põhjenduses 186, tehti kõnealustele isikutele korduvalt koostööettepanekuid, mida nad ei võtnud vastu. Erinevalt konserveeritud mandariinide juhtumist püüdis komisjon aktiivselt ja korduvalt saavutada asjaomaste isikutega koostööd. Seetõttu ei ole paralleelid konserveeritud mandariinide juhtumi ja käesoleva uurimise asjaolude vahel põhjendatud.

(192)   Komisjon hindas teiste allikate kasulikkust, kaasa arvatud Hiina RV ekspordistatistika. Jõuti järeldusele, et alternatiivsed allikad ei ole käesoleva uurimise jaoks asjakohased, kuna andmed ei ole piisavalt üksikasjalikud võimaldamaks uute marginaalide väljaarvutamist. Lisaks sellele leiti, et Hiina RV statistika ei ühti Eurostati andmetega, näidates oluliselt suuremat importi kui Eurostati andmed. Seetõttu ei saa soovitatud alternatiivseid allikaid kasutada. Mõned huvitatud isikud tegid ettepaneku, et komisjon püüaks saavutada koostööd kõige suurema impordiga liikmesriikidega ja laseks nende tolliasutustel analüüsida Hiina RVst imporditud erinevaid tooteliike. Vastuseks sellele väitele sedastatakse, et kui jätta kõrvale asjaolu, et see on praktikas teostamatu, siis ei täidaks see koostööst keeldumise tõttu tekkinud teabelünka isegi juhul, kui selliseid andmeid kogutaks. Seda eelkõige seetõttu, et nõutav analüüs ei saa põhineda vaid arvetel, sest need ei kirjelda tootetüüpe piisava üksikasjalisusega, mis võimaldaks tootetüüpe sisuliselt võrrelda.

(193)   Mitmed huvitatud isikud väitsid ka, et komisjon ei viinud läbi Hiina RVst pärit impordi tootevaliku analüüsi imporditud toodete õiglaseks võrdlemiseks liidus toodetud jalgratastega, selleks et objektiivselt ja õiglaselt määrata kindlaks kahju tekitamine ja hinna allalöömine. Lisaks väitsid huvitatud isikud, et komisjon viitas põhjenduses 5 märgitud eelmise uurimise käigus kindlaks tehtud hinna allalöömise näitajale, mis arvutati välja Eurostati keskmise hinna alusel, teadmata imporditava kauba tegelikku koostist. Edasi väideti, et komisjon ei üritanudki kindlaks teha, kas imporditud tooted on tegelikult liidus toodetud jalgratastega võrreldavad, ja seetõttu on komisjoni hinna allalöömise analüüs koostööst keeldunud tootjate osas puudulik. Huvitatud isikud väitsid, et sellest lähtudes tuleb ka järeldada, et komisjon ei ole objektiivselt hinnanud liidu tootmisharule jätkuvalt tekitatavat kahju ega piisavalt selgitanud, kuidas see kindlaks tehti.

(194)   Sellega seoses tuleb märkida, et põhjenduses 160 esitatud selgituse kohaselt arvutati hinna allalöömine koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle puhul tuvastati dumping, välja nende tegeliku kontrollitud ekspordihinna alusel (CIF-hind liidu piiril) nii dumpinguvastase tollimaksuga kui ilma selleta, võttes arvesse nende ekspordi tootevalikut uurimisperioodil. Siiski ei olnud põhjenduses 3 osutatud vahepealse läbivaatamise käigus kindlaks tehtud allalöömistasemeid võimalik muuta, sest Hiina RV eksportivate tootjate koostöövalmidus oli väga madal, mistõttu Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta tehtud järeldusi ei saa pidada Hiina RV kohta tervikuna tüüpiliseks, nagu märgitud põhjenduses 145.

(195)   Ulatusliku koostööst keeldumise tõttu pidi komisjon toetuma kättesaadavatele faktidele, et kindlaks teha dumpingu, allalöömise ja kahju kõrvaldamise üleriigilised tasemed. Selles kontekstis kaalus komisjon alternatiivseid teabeallikaid, mida põhjendustes 192–194 esitatud põhjustel ei olnud võimalik kasutada. Arvestades vastuolude puudumist järeldustes, võeti käesoleva uurimise raames võrdlusaluseks dumpingu, allalöömise ja kahju kõrvaldamise üleriigiline tase, mis tehti kindlaks põhjenduses 3 osutatud vahepealse läbivaatamise käigus.

(196)   Olgu kinnitatud, et vastupidiselt huvitatud isikute väidetele kasutati võrdlustasemeid, mis kehtestati pärast põhjenduses 3 osutatud vahepealset läbivaatamist nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005, mitte aga neid, mis kehtestati põhjenduses 5 osutatud aegumisläbivaatamise järel rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011.

(197)   Lisaks muule väideti, et komisjon jättis analüüsimata riikide tolliasutuste väidetavad vead, mis takistasid Hiina RV impordihindade õiglast võrdlust. Tuletatakse meelde, et ulatusliku koostööst keeldumise tõttu ei oleks käesolevas uurimises olnud võimalik läbi viia sisulist hinnavõrdlust, seetõttu ei peetud väidet antud tingimustes asjakohaseks

F. MUUTUNUD TINGIMUSTE PÜSIV ISELOOM NING DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS JA KAHJU

1.           Dumping

(198)   Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt analüüsiti, kas dumpingu ja kahjuga seotud asjaolud on oluliselt muutunud ja kas seda muutust saab põhjendatult pidada püsivaks.

(199)   Kolme koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldati eelmise uurimise tulemusel jääktollimaksumäära, samal ajal kui käesoleva uurimise käigus arvutati neile individuaalsed tollimaksumäärad. Nagu osutatakse põhjendustes 113 ja 115, vastavad Hiina Rahvavabariigi kolm eksportivat tootjat kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele. Toimikus puudus teave vaatlusaluste koostööd tegevate eksportivate tootjate olukorra võimalike muutuste kohta lähiajal.

(200)   Lisaks näitas uurimine, et Hiina Rahvavabariigi valitsus tühistas vahepealse muutmisläbivaatamise ajal kehtinud Hiina ekspordikvootide süsteemi ja seda ei võeta arvatavasti uuesti kasutusele eelkõige ekspordile suunatud valitsuspoliitika tõttu jalgrattasektoris, mida käsitletakse põhjenduses 203. Peale selle ei leitud uurimises tõendeid selle kohta, et kolme kõnealuse äriühingu ekspordihindadega seotud käitumine muutuks oluliselt lähiajal.

(201)   Seetõttu peetakse muutunud tingimusi, mida arvesse võttes arvutati kolmele koostööd tegevale Hiina eksportivale tootjale dumpingumarginaalid, püsivaks.

(202)   Seoses Hiina Rahvavabariigile kehtestatud üleriigilise tollimaksuga ei leitud uurimise käigus mingeid asjaolude muutusi ja seetõttu tehakse ettepanek säilitada vahepealse muutmisläbivaatamise ajal kehtestatud tollimaksumäär.

(203)   Samuti uuriti, kas meetme edasine kohaldamine dumpingu tasakaalustamiseks on endiselt vajalik. Hiina jalgrattaliidu andmetel oli Hiina jalgrataste kogutoodang 2011. aastal kuni 83,45 miljonit, mis on 2010. aastaga võrreldes 2,3 % võrra suurem. Lisaks sellele on Hiina jalgrattatööstus jätkuvalt ekspordile suunatud. Näiteks eksportis Hiina Rahvavabariik 2011. aastal 55,72 miljonit jalgratast ehk 67 % kogutoodangust, mis tähendas 4,2 % langust võrreldes 2010. aastaga. Omamaise müügi maht oli umbes 23,73 miljonit jalgratast 2011. aastal. Hiina Rahvavabariigi kõige tähtsam tootmispiirkond on Tianjin, kus toodeti umbes pool 2011. aasta kogutoodangust. Tianjini kohaliku kergetööstuse (Tianjin Municipal Light Industry) ja tekstiilitööstuse 12. viisaastaku arenguplaani (Textile Industry Development Plan for the 12th Five-Year Plan) kohaselt arendatakse selles piirkonnas uusi tööstusparke, mis on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Sellest võib järeldada, et 2015. aastaks kasvab Tianjini piirkonna hinnanguline jalgrataste tootmisvõimsus 55 miljonini, mis tähendab 2011. aastaga võrreldes 44 % kasvu, samal ajal kui umbes pool toodangust eksporditakse (rohkem kui liidu jalgrataste kogutarbimine uurimisperioodil).

(204)   Peale selle teatasid kolm koostööd tegevat äriühingut, et nende tootmisvõimsuse rakendamise määr uurimisperioodi jooksul oli vahemikus 72–81 %. Ekstrapoleerides võime hinnata Hiina tööstuse vaba tootmisvõimsuse rohkem kui 25 miljonile jalgrattale, mis on suurem kui liidu tootmisharu kahekordne kogutoodang uurimisperioodil ja 24 % võrra suurem liidu kogutarbimisest. Arvestades, et jalgrataste tootmine on töömahukas, võib oletada, et kuna odavat tööjõudu on Hiina Rahvavabariigis palju, suudavad Hiina tootjad üsna kiiresti uue tootmisvõimsuse kasutusele võtta.

(205)   Mahu mõistes on liidu turg maailmas suuruselt teine pärast Hiina turgu, mis muudab liidu potentsiaalse nõudluse seisukohalt väga atraktiivseks.

(206)   Kõrvalehoidmise uurimise järeldused (vt põhjendus 14) kinnitasid, et liidu turg on Hiina eksportivatele tootjatele endiselt atraktiivne ja et meetmete puudumise korral suunavad nad väga tõenäoliselt märkimisväärse koguse uuesti liitu.

(207)   Olgu märgitud, et teised Hiina Rahvavabariigi potentsiaalsed olulised eksporditurud (Kanada[34]) on kehtestanud dumpinguvastased meetmed, mis vähendab kolmandate riikide potentsiaalsete tollimaksudeta turgude kättesaadavust Hiina ekspordile.

(208)   Meeldetuletuseks märgitakse, et USA-l oli kunagi omamaine jalgrattatootmine ning Hiina Rahvavabariigi vastu olid kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud. Aga pärast dumpinguvastaste tollimaksude kaotamist 1990. aastatel sisenes Hiina import massiliselt USA turule. Omamaine tootmine peaaegu kadus järgmistel aastatel. Hinnanguliselt oli 2011. aastal USAs müüdud jalgratastest 99 % imporditud. Nendest 93 % pärines Hiina Rahvavabariigist ja 6 % Taiwanist. USA omamaine toodang moodustab hinnanguliselt umbes 56 000 jalgratast aastas, samas kui aasta tarbimine oli umbes 16 miljonit jalgratast. USA jalgrattaturu (kaasa arvatud seotud osade ja tarvikute müük) koguväärtus hinnati 2011. aastal 6 miljardile USA dollarile.

(209)   Järelikult on Hiina jalgrattatööstus ekspordile suunatud tööstus, mille puhul täheldatakse ebaõiglast hinnakäitumist mitmetel turgudel kogu maailmas. Lisaks kinnitavad kõrvalehoidmise uurimise tulemused, et Hiinat huvitab jätkuvalt eksport liidu turule. Peale selle lubab kõnealune käitumine eeldada, et meetmete tühistamise korral saaks liidu turust Hiina madalate hindadega impordi sihtmärk eesmärgiga võtta üle siseturg. Seega järeldatakse, et meetmete kohaldamise jätkamine on dumpingu korvamiseks vajalik.

(210)   Pärast avalikustamist väideti, et analüüsimisel jäeti tähelepanuta asjaolu, et Hiina RVs piirab tootmise kasvu tööjõu kättesaadavus ja et Hiina RV kaotab oma tööjõukulu eelise teistele Lõuna-Aasia riikidele, mis tegutsevad sooduskaubanduslepingute alusel. Koostööst keeldumise tingimustes ei olnud see väide kontrollitav ja jäeti seetõttu tähelepanuta

2.           Kahju

(211)   Seoses vahepealse läbivaatamise ex officio algatamise alustega vaadeldi uurimise käigus järgmisi muutusi ELi jalgrattatööstuse struktuuris: i) üleminek täielikult tootmistsüklilt (osalisele) kokkupanekule, kasutades imporditud osi; ii) kulutaseme muutus seoses laienemisega ja äriühingute ümberpaiknemisega ning uute tootmisüksuste rajamisega Kesk- ja Ida-Euroopas; iii) tooraine osas suurenev üleminek teraselt sulamite kasutamisele, et vastata tarbijate eelistustele. Põhjenduses 162 esitatud järelduste kohaselt on kõik eespool nimetatud arengud jätkuvad ja ülemaailmse iseloomuga ning seetõttu pole lähiajal muutusi oodata.

(212)   Seoses kahju edasise avaldumise tõenäosuse hindamisega, võttes arvesse liidu tootmisharu senist haavatavat seisundit, mida kirjeldatakse põhjendustes 184–187, on tõenäoline, et liidu tootjad ei suuda osutada vastupanu jätkuvale hinnasurvele, mida avaldab Hiina dumpinguhinnaga import, ja on selle tulemusel sunnitud liidu turult lahkuma, millega kaasneb tööhõive, investeeringute, tehnoloogia ja oskusteabe kadu (vt põhjendusi 247 ja 248). Seetõttu võib järeldada, et kui meetmed praegu tühistatakse, on kahju jätkumine tõenäoline.

Huvitatud isikute märkused

(213)   Mõned isikud väitsid, et liidu tootmisharu ei saa olulist kahju, sest avalikult kättesaadav teave viitab heale finantsolukorrale. Tuleb märkida, et liidu tootmisharu finantsolukorda hinnatakse uurimise jooksul tüüpiliselt liidu tootjate valimilt kogutud ja kontrollitud teabe alusel. Seda hinnangut ei saa asendada avalikult kättesaadav teave mõne liidu tootja kohta, isegi kui nende tootmise ja müügi väärtus on oletatavalt suur. Seetõttu on põhjendustes 162–187 esitatud uurimise analüüside tulemused vastuolus nende isikute esitatud teabega. Seda arvestades loeti kõnealused väited alusetuks.

(214)   Samuti väideti, et dumpinguvastaste meetmete edasine kohaldamine Hiina Rahvavabariigi suhtes oleks diskrimineerimine, sest kolmandatest riikidest pärit oletatavalt dumpinguhinnaga ja kahju põhjustav import saabub eelkõige Sri Lankast, samal ajal kui nendest riikidest pärit impordi suhtes ei ole dumpinguvastaseid meetmeid kehtestatud. Kõrvalehoidmise uurimise tulemusel laiendati dumpinguvastaseid meetmeid teiste seas ka Sri Lankast imporditud jalgratastele. Pealegi ei esitatud ühtki tõendit selle kohta, et asjaomase riigi tegelikud tootjad kasutaksid dumpingut. Seda arvestades loeti huvitatud isiku väide põhjendamatuks ja lükati tagasi.

G. PÕHJUSLIK SEOS

1.           Sissejuhatus

(215)   Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt uuriti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju on põhjustanud vaatlusalune dumpinguhinnaga import. Dumpinguhinnaga impordi kõrval uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis võiksid liidu tootmisharu kahjustada, et vältida nende muude tegurite tekitatava võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile. Eelkõige analüüsiti kõrvalehoidmise uurimise andmeid.

2.           Hiina dumpinguhinnaga impordi mõju

(216)   Hiina import vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul ja uurimisperioodil oli selle turuosa suurus 2,9 %. See on suhteliselt madal näitaja ja vähenevat turuosa tuleb vaadelda koos meetmetest kõrvalehoidva impordiga Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast (vt põhjendusi 223 ja 224).

(217)   Nagu osutatakse põhjenduses 160, jõuti järeldusele, et Hiina Rahvavabariigist pärit import lööb jätkuvalt märkimisväärselt alla liidu tootmisharu müügihinna liidu turul, avaldades sellega suurt survet hinnatasemele liidu turul.

(218)   Samal ajal ilmutab suurem osa kahjunäitajatest langussuundumust, eelkõige tootmine (–19 %) ja müügimaht (–9 %), tootmisvõimsus (–5 %) ja tootmisvõimsuse rakendamine (–14 %).

(219)   Liidu tootmisharu kasumlikkus langes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, jõudes Hiina hinnasurve tõttu nullkasumi lähedale. Seetõttu ei olnud liidu tootmisharu võimeline tõstma hindu kasumlikule tasemele ilma märkimisväärset turuosa kaotamata.

(220)   Seda arvestades jõuti järeldusele, et jalgrataste dumpinguhinnaga impordi avaldatud survel oli otsustav mõju liidu tootmisharu praeguse haavatava majandusliku olukorra tekkimises.

(221)   Pärast avalikustamist väideti, et tootmismahu ja tootmisvõimsuse rakendamise languse olulisust ei põhjendatud piisavalt, viidates eelkõige asjaolule, et tootmise languse mõju kasumlikkusele jäeti tunnistamata. Olgu märgitud, et kõik kahju elemendid on liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamise puhul asjakohased, olenemata sellest, kas need avaldavad konkreetsel juhul kasumlikkuse tasemele mõju või mitte. Nagu selgitatakse põhjenduses 237, ei põhjustanud kasumlikkuse ja teiste kasumiga seotud näitajate langust kahanev turg, vaid seda saab seostada Hiina RV dumpinguhinnaga impordi jätkuva survega. Seetõttu lükati väide tagasi.

(222)   Sama isik väitis veel, et Hiina RVst pärit impordi turuosa arengut ei analüüsitud asjakohaselt, sest analüüs ei käsitlenud impordi järsku langust vaatlusalusel perioodil. Väideti ka, et põhjusliku seose analüüsimisel jäeti arvesse võtmata ekspordihinna kasvutrend. Vastuseks sellele väitele tuletatakse meelde, et Hiina RVst pärit impordi vähenevat mahtu tuleb vaadelda seoses samaaegselt läbi viidud meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järeldustega (vt põhjendust 216). Eurostati andmete põhjal kindlaks tehtud Hiina RV impordi hinnasuundumus ei ole sisuline, sest see ei võta arvesse nende Hiina RV jalgrataste hinna arengut, mis imporditi meetmetest kõrvale hoides teiste riikide kaudu. Sellest lähtudes lükati väide tagasi

3.           Meetmetest kõrvalehoidva impordi mõju

(223)   Nagu selgitatakse põhjenduses 15, tehti kõrvalehoidmise uurimisega kindlaks kõrvalehoidmine Hiina Rahvavabariigi vastu kehtestatud meetmetest kokkupaneku ja ümberlaadimise kaudu Indoneesias, Malaisias, Sri Lankas ja Tuneesias. Nende andmete põhjal loeti erinevus kõnealuste riikide Eurostati andmete kohaste impordimahtude ja teadaolevate tegelike tootjate, kes vastavad määrusega (EL) nr XX/2013 kehtestatud laiendatud meetmete kohase maksuvabastuse tingimustele, ekspordimahtude vahel impordiks, millega hoitakse kehtivatest meetmetest kõrvale (edaspidi „kõrvalehoidev import”).

(224)   Põhjusliku seose analüüsi kontekstis määratleti sellist importi kui Hiinast pärit importi ja seetõttu tuleks seda käsitada koos Hiinast pärit otsese impordiga. Sellisel alusel kindlaks tehtud Hiina impordi maht ulatus uurimisperioodil 1 904 761 ühikuni. 2008. aastal suurenes import 2 321 240 ühikuni. Impordi maht vähenes 2009. aastal 1 802 101 ühikuni, s.t 22 % võrra, ja suurenes 2010. aastal peaaegu samale tasemele nagu 2008. aastal, hõlmates 10,6 % turuosast. Viimati vähenes import jälle uurimisperioodil 13 % võrra, hõivates turuosa 9,5 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes impordi maht 18 % võrra. Turu kahanemise kontekstis (vt põhjendus 153) ei toonud kirjeldatud impordi mahu langus kaasa märkimisväärset turuosa kaotust, sest viimane vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul ainult 0,8 % võrra. Kuna tooteliikide valik Hiina Rahvavabariigist pärit impordis ja kõrvalehoidvas impordis ei ole teada, ei saa selle impordi hindu ja liidu tootmisharu hindu liidu turul sisuliselt võrrelda.

Tabel 16

Import Hiina RVst koos kõrvalehoidva impordiga Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Impordi maht (ühikutes) || 2 321 240 || 1 802 101 || 2 194 354 || 1 904 761

Indeks (2008=100) || 100 || 78 || 95 || 82

Turuosa || 10,3 % || 8,8 % || 10,6 % || 9,5 %

Allikas: Eurostat

(225)   Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordi mõju analüüs on puudulik, sest põhineb ainult mahuefektil ja sellest puudub täielikult tootevaliku analüüsil põhinev hinnavõrdlus. Väideti et selle analüüsi puudumise põhjuseks on menetlusviga, sest tootevaliku analüüs jäeti tegemata vaatamata asjaomaste riikide eksportivate tootjate koostööle. Lisaks väideti, et nendest riikides pärit import liitu kujutab endast madala hinnaga laste- või muid jalgrattaid, mis ei konkureeri liidus toodetud jalgratastega. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et tootevalikut ei olnud võimalik analüüsida põhjenduses 192 selgitatud asjaolude tõttu. Pealegi toimus valdava osa meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordi ümberlaadimine tingimustes, kus andmed tootevaliku kohta ei olnud kättesaadavad. Muu öeldu kõrval leidis kinnitust, et liidu tootjad toodavad kõiki tootesegmente, seetõttu ei peeta põhjendatuks väidet laste- ja odava hinnaga jalgrataste impordi kohta, mis väidetavalt ei konkureeri teiste jalgrattatüüpidega.

4.           Muude tegurite mõju

4.1.        Import teistest riikidest

(226)   Koguimport teistest kolmandatest riikidest ulatus 6 931 333 ühikuni uurimisperioodi jooksul. See impordi tase kajastas väikest, 1 % suurust kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(227)   Arvestades liidu tarbimise kahanemist, jäi muudest kolmandatest riikidest saabuva impordi turuosa üldjoontes stabiilseks, saavutades uurimisperioodil 34 %.

(228)   Taiwan jäi peamiseks liitu eksportivaks riigiks suhteliselt püsiva turuosaga vaatlusalusel perioodil, mis moodustas 14 % liidu tarbimisest uurimisperioodi jooksul.

(229)   Tai oli suuruselt teine liitu eksportiv riik. Tai turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 2 protsendipunkti võrra, s.t 7 %-lt 2008. aastal kuni 5 %ni uurimisperioodil.

(230)   Nagu selgitatakse põhjenduses 157, ei võeta Eurostati kajastatavate hindade juures arvesse igast riigi tootevalikut ja seetõttu kasutatakse hinnasuundumuste näitamiseks üksnes indekseid. Kuna muudest kolmandatest riikidest imporditav tootevalik pole teada, ei saa selle impordi hindu ja liidu tootmisharu hindu liidu turul sisuliselt võrrelda.

(231)   Siiski olgu märgitud, et ainult Taiwanist pärit impordi maht ületas Hiina impordi mahu (koos kõrvalehoidva impordiga). Seoses sellega tuleb märkida, et Taiwanist imporditud jalgrattad on tavaliselt suunatud kallima hinnaga toodete turule ja vastupidise olukorra kohta ei esitatud ühtki tõendit. Seetõttu tehakse järeldus, et see import ei põhjusta liidu tootmisharule kahju.

(232)   Mitu huvitatud isikut väitis, et import muudest kolmandatest riikidest toimus madalamate hindadega kui import Hiinast ja seetõttu ei ole import Hiinast põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Selle väitega ei saa nõustuda, sest keskmisi impordihindu polnud võimalik Eurostati andmete põhjal põhjenduses 157 selgitatud põhjustel kindlaks teha ning seda arvestades polnud selle teabe alusel võimalik järeldusi teha.

(233)   Veel üks huvitatud isik väitis, et eeldatavalt kasvab import nendest kolmandatest riikidest, kelle suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011 üldist soodustuste süsteemi (Kambodža ja Bangladesh). Siiski ei saa impordihindade ja koguste mõju ning liidu turule avaldatavat mõju eelnevalt hinnata. Pealegi ei olnud teave kõnealuste riikide suutlikkuse kohta oma tootmisvõimsuse ja müügimahu suurendamiseks liidu turul kättesaadav. Seda arvestades pole olemasolevate andmete põhjal võimalik teha selgeid järeldusi ja see väide lükati tagasi.

(234)   Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et sooduskaubanduslepingute alusel tegutsevatest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju ei ole piisavalt põhjalikult käsitletud, sest nendest riikidest saabuva impordi mahud väideti olevat olulised võrreldes Hiina RVst pärit impordiga ja mõnest riigist imporditi oluliselt madalamate hindadega. Sellega seoses tuletatakse meelde, et Hiina RV on suuruselt teine liitu importija. Teistest kolmandatest riikidest pärit import oli Hiina RVst pärit jalgrataste impordimahust väiksem. Samuti ei esitatud nende riikide suhtes dumpingu kahtlustusi. Seetõttu tehti järeldus, et nendest riikidest pärit impordil ei ole sellist mõju, mis saaks katkestada põhjusliku seose Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurte mahtude ja samal ajal liidu tootmisharule olulise kahju jätkuva tekitamise vahel. Seda arvestades lükati väide tagasi.

Tabel 17

Import muudest kolmandatest riikidest*

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

|| Ühikud || Turuosa || Hind EUR/ühik || Ühikud || Turuosa || Hind EUR/ühik || Ühikud || Turuosa || Hind EUR/ühik || Ühikud || Turuosa || Hind EUR/ühik

Taiwan || 3 428 043 || 15 % || || 2 949 433 || 14 % || || 3 458 448 || 17 % || || 2,864,114 || 14 % ||

Indeks || 100 || 100 || 100 || 86 || 94 || 126 || 101 || 110 || 125 || 84 || 93 || 151

Tai || 1 522 209 || 7 % || || 1 384 410 || 7 % || || 1 234 123 || 6 % || || 993,952 || 5 % ||

Indeks || 100 || 100 || 100 || 91 || 99 || 118 || 81 || 88 || 114 || 65 || 73 || 113

Muud riigid || 2 746 124 || 12 % || 66 || 2 838 962 || 14 % || 73 || 2 847 164 || 14 % || 80 || 3,077,535 || 15 % || 80

Indeks || 100 || 100 || 100 || 103 || 113 || 111 || 104 || 113 || 122 || 112 || 125 || 121

Kokku || 7 696 376 || 34 % || 99 || 7 172 805 || 35 % || 116 || 7 539 735 || 36 % || 122 || 6,935,601 || 34 % || 132

Indeks || 100 || 100 || 100 || 93 || 102 || 118 || 98 || 106 || 124 || 90 || 101 || 134

*Ilma kõrvalehoidva impordita Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast. Allikas: Eurostat

4.2.        Tarbimise areng

(235)   Nagu osutatakse põhjenduses 153, vähenes tarbimine alates 2008. aastast kuni uurimisperioodini 10 % võrra. Siiski säilitas liidu tootmisharu oma turuosa ja isegi kasvatas seda mõnevõrra (vt põhjendus 168). Seda arvestades ei saa turu kahanemist pidada kahju põhjustajaks.

4.3.        Majanduskriis ja kliimatingimused

(236)   Teatud huvitatud isikud väitsid, et liidus valitsevad halvad majanduslikud tingimused mõjutasid tarbijate ostukäitumist vaatlusaluse perioodi jooksul. Veel väideti, et 2011. aasta ebasoodsad ilmastikutingimused liidus mõjutasid vähemalt osaliselt liidu tootmisharu olukorda. Väidetavalt tõi nende tegurite mõju kaasa jalgrataste tarbimise üleüldise languse liidus.

(237)   Uurimine näitas tõepoolest liidu tarbimise langust vaatlusaluse perioodi jooksul. Nagu osutatakse põhjenduses 234, ei saa turu kahanemist siiski pidada kahju tekkeallikaks.

(238)   Nimetatud huvitatud isikud väitsid ka, et tootmine ja tööhõive vähenesid üksnes tarbimise vähenemise tõttu ja mitte dumpinguhinnaga impordi mõjul. Peab siiski ütlema, et kuna jalgrattatööstuses ei ole kõrgeid püsikulusid, ei mõjutanud tootmise vähenemine liidu jalgrattatööstuse kasumlikkust. Tööhõivet aga mõjutasid liidu tootmisharus läbi viidud ümberkorraldused. Igal juhul ei selgita see areng teiste kahjunäitajate negatiivseid suundumusi.

4.4.        Dumpinguvaba import

(239)   Dumpinguvaba impordi kogused ühelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt olid tühised, s.t ligikaudu 0 % Hiina Rahvavabariigist pärit koguimpordist, ja seetõttu ei saanud see avaldada arvestatavat mõju liidu tootmisharu olukorrale.

4.5.        Elektrijalgrattad

(240)   Väidetavalt kannatas liidu tootmisharu kahju elektrijalgrataste arengu tõttu, mis asendasid kinnituste kohaselt vaatlusaluse toote. Kuid elektrijalgrataste areng on toimunud alles viimasel ajal ning nende müügimahud olid uurimisperioodi jooksul marginaalsed. Seetõttu ei saanud need avaldada mõju liidu tootmisharu olukorrale.

4.6.        Struktuurimuutuste mõju

(241)   Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon jättis kahju ja põhjusliku seose analüüsi tehes analüüsimata turu ja liidu tootmisharu kindlaks tehtud struktuurimuutuste mõju. Näiteks väideti, et komisjon ei käsitlenud tootmiskulu analüüsis tootmise Euroopa idapoolsetesse riikidesse üleviimise mõju. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et läbi viidi muutuste püsiva iseloomu analüüs (vt põhjendust 162) ning tehti järeldus, et muutused olid püsiva iseloomuga (vt põhjendust 211). Seetõttu viidi läbi liidu tootjate valimil põhinev uus kahju analüüs, et kajastada struktuurimuutusi. Seda arvestades järeldatakse, et kõnealuste muutuste mõju võeti kahju ja põhjusliku seose analüüsi puhul nõuetekohaselt arvesse. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

4.7.        Järeldus

(242)   Vaatamata liidu tarbimise kahanemisele leiti, et liidu turule siseneb olulises mahus Hiinast pärit dumpinguhinnaga jalgrattaid kas otseimpordi või meetmetest kõrvalehoidva impordi kaudu. Kõnealuse impordi üpris stabiilne ja märkimisväärne turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul langes kokku liidu tootmisharu kestva majandusliku haavatavusega (vt põhjendusi 184–187). Seda arvestades tehakse järeldus, et Hiina Rahvavabariigist pärit impordi (otseimport ja kõrvalehoidev import) ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel, on põhjuslik seos.

(243)   Vaadeldi ka muid tegureid, nagu muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju, tarbimise areng, majanduskriis ja kliimatingimused, dumpinguvaba import, elektrooniliste jalgrataste areng. Ükski nendest teguritest ei osutunud piisavalt oluliseks, et selle mõjul oleks katkenud dumpinguhinnaga Hiina impordi ja kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslik seos.

(244)   Eespool kirjeldatud analüüsi alusel, millega eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevate tegurite mõjud liidu tootmisharu olukorrale dumpinguhinnaga ekspordi kahjulikest mõjudest, tehti järeldus, et Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga import koos kõrvalehoidva impordiga on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

H. LIIDU HUVID

1.           Sissejuhatus

(245)   Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele vaatamata on olemas kaalukaid põhjusi otsustamaks, et kõnealusel juhul ei ole allpool kehtestatud määradega dumpinguvastaste meetmete võtmine Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes liidu huvides (vt põhjendus 279).

(246)   Siinkohal olgu meelde tuletatud, et eelmise uurimise tulemuste kohaselt oli meetmete rakendamine liidu huvides. Lisaks sellele kujutab käesolev uurimine endast algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist, mis tähendab, et olukorra analüüsimine, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata mis tahes kehtivate dumpinguvastaste meetmete mittesoovitavat negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(247)   Liidu huvide kindlakstegemine põhineb erinevate seonduvate huvide hindamisel, nagu liidu tootmisharu, jalgrattatootjate, sõltumatute importijate ja kasutajate huvid.

2.           Liidu tootmisharu huvid

(248)   Uurimine näitas, et tootmisharu on ikka veel haavatavas seisundis. Võttes arvesse Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi olulist mahtu ning dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosust, on tõsine oht, et meetmete lõpetamise korral hääbub liidu tootmine.

(249)   Liidu tootmisharu aitab märkimisväärselt kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja teadmispõhisele tootmisele, nagu hiljuti välja töötatud elektroonilise jõuseadmega rattad ning elektroonilised jalgrattad, mis ei oleks majanduslikult elujõulised, kui liidus ei oleks jalgrattatööstust. Lisaks sellele panustab liidu tootmisharu keskkonnakaitsesse keskkonnahoidliku transpordi edendamise ja süsinikdioksiidi heite vähendamise kaudu.

(250)   Liidu tootmisharu edendab ka seotud tootmisharusid, nagu jalgrataste varuosade ja jalgrattatarvikute tootmine ning seonduvad teenused. Kogu liidu tootmisharu loob otse ja kaudselt 60 000–70 000 töökohta liidu turul.

(251)   Liidu tootmisharu on teinud jõupingutusi ümberkorraldamiseks ja investeerinud innovatsiooni, mis läheksid kaduma, kui liidu tootmisharu hääbuks. Meetmete kehtestamise korral aga suudaks liidu tootmisharu müügimahu säilitada ja seda isegi suurendada ning saavutada vajaliku investeeringutasuvuse, mis võimaldaks ka edaspidi investeerida uude tehnoloogiasse ja innovatsiooni.

(252)   Võttes arvesse põhjendustes 184–187 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta, võib eeldada, et ilma meetmeteta halveneb liidu tootmisharu finantsolukord oluliselt ja lõpptulemusena võib tootmist ähvardada lõpetamine. Seetõttu on dumpinguvastaste meetmete võtmine liidu tootmisharu huvides.

3.           Jalgrattaosade tootjate huvid

(253)   Uurimise käigus andis endast teada jalgrattaosade tootjate ühendus COLIPED. COLIPED väitis, et liidus tegutseb ligikaudu 370 äriühingut, mis varustavad jalgrattatootjaid osadega ja annavad tööd umbes 16 000 inimesele. Tootmisharus tegutsevad tarnijad sõltuvad jalgrattatootmise jätkumisest liidus.

(254)   53 jalgrattaosade tootjat, kes esindavad 39 % jalgrattaosade tootmisharu hinnanguliselt 1,2 miljardi euro suurusest kogukäibest, toetas meetmete võtmist. Jalgrattaosade tootjad saavad kasu kehtivate meetmete laiendamisest olulistele jalgrattaosadele (vt põhjendus 1). Kehtiv maksuvabastuskava (vt põhjendus 1) soodustab kohalikku jalgrattaosade tootmist, piirates Hiina päritoluga jalgrattaosade kasutamist kuni 60 %ni toote koguväärtusest. Kehtestatud meetmete tõttu oli liidu tootmisharu arenemisvõimeline ja suutis investeerida uutesse projektidesse, mille eesmärk oli taastada teatud oluliste osade tootmine liidus.

(255)   Sellega seoses leiti, et ilma meetmeteta tõenäoliselt lõppeva jalgrattatootmise tõttu liidus oleksid tagajärjed ka liidu jalgrattaosade tööstusele negatiivsed, sest nad jäävad oma klientidest ilma. Seda arvestades jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on jalgrattaosade tootmisharu huvides.

4.           Kasutajate/tarbijate huvid

(256)   Euroopa Jalgratturite Liit (ECF), Euroopa riikide jalgratturite ühenduste katusorganisatsioon, toetas kehtivate dumpinguvastaste meetmete edasist rakendamist. ECF kinnitas, et kohalik tootmine on tarbijate huvides, sest see tagab kvaliteedi ja ohutuse ning samuti kohandatud klienditeeninduse.

(257)   ECF kinnitas, et impordi suurendamisel Hiinast oleks negatiivne mõju liidu kõrgetele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele tarbija arvelt.

(258)   Dumpinguvastaste tollimaksude mõju tarbijahinnale ei ole hinnangu kohaselt märkimisväärne, sest suurem osa liidu jalgrattatootjatest toodab maksuvabastuskava alusel, pealegi saab olulisi jalgrattaosi kuni 60 % ulatuses kasutatavate osade koguväärtusest importida Hiinast ilma tollimaksuta.

(259)   Tuletatakse meelde, et eelmise uurimise järelduste kohaselt ei avalda meetmed kasutajatele/tarbijatele märkimisväärset mõju. Meetmete olemasolule vaatamata on jalgrataste tarne kättesaadav Hiina Rahvavabariigist, samuti riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata. Seda arvestades tehakse järeldus, et dumpinguvastased meetmed ei avalda olulist negatiivset mõju liidu kasutajatele.

(260)   Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et analüüsis ei ole arvesse võetud kasutajatele avalduvat meetmete negatiivset mõju meetmetega kaasnevate lisakulude näol. Märgitakse, et tarbijaid esindav ECF avaldas toetust meetmete võtmisele kvaliteedi ja ohutuse huvides (vt põhjendus 255). Pealegi saavad kasutajad tänu maksuvabastuskavale juba kasu teatud jalgrattaosade alandatud hinnast (vt põhjendus 257). Seda arvestades loeti väide põhjendamatuks.

5.           Sõltumatute importijate huvid

(261)   Mitte ükski sõltumatu importija ei teinud uurimises koostööd. Seetõttu polnud võimalik anda hinnangut meetmete mõju kohta uurimisperioodi jooksul. Lisaks tuleb meelde tuletada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole importi tõkestada, vaid taastada aus kaubandus ja tagada, et importi ei teostata kahjustavalt allalöödud hindadega.

(262)   Tuletatakse meelde, et olemas on ka teised impordiallikad ja umbes 45 % kasutatavatest jalgratastest on tegelikult imporditud.

(263)   Arvestades et Hiina Rahvavabariigist pärit õiglase hinnaga import võib endiselt liidu turule siseneda, ja kuna importimist jätkavad ka kolmandad riigid, on tõenäoline, et importijate tavapärane äritegevus jätkub ka juhul, kui Hiina Rahvavabariigi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitatakse. Muudetud dumpinguvastased meetmed kolme koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks suurendaksid importimisvõimalusi Hiina Rahvavabariigist 0 % või vähendatud määra võrra. Seda arvestades tehakse järeldus, et dumpinguvastased meetmed ei mõjuta oluliselt liidu sõltumatuid importijaid.

6.           Meetmete tõhusus

(264)   Üks huvitatud isik väitis, et meetmed ei ole tõhusad, sest ehkki dumpinguvastaseid meetmeid on rakendatud peaaegu 20 aastat, kannab liidu tootmisharu ikka veel kahju. Tuleb märkida, et vaatamata kehtivatele meetmetele on tõestatud, et Hiina eksportivad tootjad hoidsid meetmetest kõrvale muude kolmandate riikide kaasabil, mis selgitas vähemalt osaliselt liidu tootmisharu olukorda uurimisperioodi jooksul. Seetõttu lükati väide tagasi.

(265)   Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et üle kahekümne kolme aasta kehtinud meetmete edasine kohaldamine ei ole õigustatud ei õiguslikel ega poliitilistel põhjustel. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et meetmete kohaldamise kestusele ei ole seatud ajalisi piiranguid, juhul kui nende kehtestamise või säilitamise tingimused on täidetud. Samuti on käesoleva juhtumi puhul meetmete võtmine õigustatud, kuna uurimise tulemused kinnitavad kahjustava dumpingu esinemist. Lisaks halvendab liidu tootmisharu olukorda meetmetest kõrvalehoidmine. Seetõttu lükatakse väide tagasi

7.           Järeldus

(266)   Meetmete edasine kohaldamine Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes oleks selgesti liidu tootmisharu ja liidu jalgrattaosade tarnijate huvides. See võimaldaks liidu tootmisharul kasvada ja parandada oma olukorda, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import. Lisaks sellele ei mõjutaks see märgatavalt ebasoodsalt importijaid, sest Hiina Rahvavabariigist ja muudest kolmandatest riikidest pärit õiglase hinnaga jalgrattad oleksid endiselt turul kättesaadavad. Võttes arvesse , et liidu tootmisharu kasutab laialdaselt olemasolevat maksuvabastuskava, jõuti järeldusele, et olemasolevad meetmed ei avalda olulist negatiivset mõju kasutajatele/tarbijatele. Vastupidi, kui kohaldatavad meetmed tühistataks, lõpetaksid liidu jalgrattatootjad tõenäoliselt tootmise, ohustades sellega ka liidu jalgrattaosade tootjate püsimist.

(267)   Eeltoodut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes allpool esitatud määradega (põhjendus 279).

I. KAVANDAVAD TOLLIMAKSUD

1.           Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(268)   Dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks säilitada nõukogu määrusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud meetmed, välja arvatud allpool sätestatu.

(269)   Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja tollimaksu suurust, mis on vajalik liidu tootjatele põhjustatud kahju kõrvaldamiseks.

(270)   meetmeid tuleks kohaldada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata kindlaksmääratud dumpingumarginaale. Kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu suuruse arvutamisel võeti arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja teenida üldjoontes sellist brutokasumit, mida seda tüüpi tootmisharu võiks mõistlikult teenida normaalsetes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumise korral, samasuguste toodete müügi puhul liidus. Käesolevas arvutuses kasutatavaks brutokasumimarginaaliks võeti 8 % jalgrataste müügikäibest. Sama suurust kasutati eelmises uurimises, sest miski ei osutanud vajadusele seda määra muuta.

(271)   Arvestades, et Hiina Rahvavabariigi koostöövalmidus oli väga madal, nagu osutati põhjendustes 22 ja 24, ei saa koostööd tegevate äriühingute kohta tehtud järeldusi pidada riigile iseloomulikuks. Seetõttu jäetakse üleriigiline kahjumimarginaal muutmata ja säilitatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005[35] kehtestatud suuruses.

(272)   Kahe koostööd tegeva eksportija jaoks, kellel puhul tuvastati dumpingu kasutamine, tehti kahjumimarginaalid kindlaks nende enda ekspordihindade põhjal, mida võrreldi samal kaubanduslikul tasemel liidu tootmisharu vastava tooteliigi mittekahjustavate hindadega. Kolmanda äriühingu jaoks, mille puhul dumpingu kasutamist ei tuvastatud, kahjumimarginaali ei arvutatud. Äriühingu Oyama Bicycles (Taicang) Co. Ltd. jaoks ei määratud kindlaks kahjumimarginaali. Küll aga tehti oluline, dumpingumarginaalist kõrgem kahjumimarginaal kindlaks äriühingu Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd puhul.

(273)   Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et sihtkasum 8 % seati turutingimustel, mis ei vasta praegusele olukorrale, ja komisjon ei esitanud piisavaid põhjendusi, mis õigustaksid eelmise, põhjenduses 5 mainitud uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasumi edasist kasutamist. Olgu märgitud, et käesoleva läbivaatamise käigus ei leitud ühtki viidet sellele, et sihtkasumi määra tuleks muuta. Asjaomane isik ei esitanud ühtki põhjendatud kalkulatsiooni teistsuguse sihtkasumi määra kasutamise kohta. Seetõttu lükati väide tagasi.

2.           Lõplikud meetmed

(274)   Kolme koostööd tegeva Hiina eksportijate kontserni puhul tehti käesoleva määrusega sätestatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu kajastavad need kõnealuste kontsernide olukorra kohta uurimise käigus tehtud järeldusi. Osutatud tollimaksumäärasid (vastandina üleriigilisele tollimaksule, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seetõttu eranditult Hiina Rahvavabariigist pärit ja kõnealuste kontsernide toodetud, seega konkreetselt nimetatud juriidiliste isikute toodete impordi suhtes. Teiste käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata kontsernide, kaasa arvatud seotud majandusüksuste valmistatud toodete importimisel ei saa neid määrasid kasutada ning nende suhtes kohaldatakse sama tollimaksumäära nagu kõigi muude äriühingute suhtes.

(275)   Kõik taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile[36] koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(276)   Dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohase jõustamise tagamiseks ei tuleks jääktollimaksu kohaldada mitte üksnes nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei teinud, vaid ka nende äriühingute suhtes, kellel puudus uurimisperioodi jooksul igasugune eksport.

(277)   Selleks et hoida tollimaksumäärade suurest erinevusest tulenevad kõrvalehoidmise riskid võimalikult madalal, peetakse selle juhtumi puhul vajalikuks rakendada erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmed kujutavad endast liikmesriigi tolliasutustele käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist ja kohustust maksta dumpinguvastast jääktollimaksu, mida kohaldatakse kõigi muude eksportivate tootjate suhtes, kui importkaubaga ei esitata sellist arvet.

(278)   Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidmise uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(279)   Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tehakse tollimaksumäärad koostööd tegevate eksportijate jaoks kindlaks tasemel, mis on piisav liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Äriühingutele Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd ja Ideal (Dongguan) Bike Co. Ltd. arvutatud tollimaksumäärad põhinevad dumpingumarginaalidel, mis tehti kindlaks uurimisega, sest need olid madalamad kui kahjumimarginaalid. Oyama Bicycles (Taicang) Co. Ltd. puhul oli kahjumimarginaal madalam kui dumpingumarginaal, seetõttu arvutati tollimaks kahjumimarginaali tasemel.

(280)   Uurimisperioodiks arvutati individuaalsed tollimaksumäärad järgmiselt:

            Äriühing ||             Lõplik tollimaks

            Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd. ||             19,2 %

            Oyama Jalgrats (Taicang) Co. Ltd. ||             0 %

            Ideal (Dongguan) Bike Co. Ltd. ||             0 %

            Kõik muud äriühingud ||             48,5 %

(281)   Olgu märgitud, et nõukogu määruse (EÜ) nr 71/97 artikli 2 lõike 1 kohane dumpinguvastane tollimaks 48,5 %, mida kohaldati selle määrusega kõigi muude äriühingute suhtes (vt põhjendus 279), kehtib nõukogu määruse (EÜ) nr 71/97 artikli 1 kohaselt ka Hiina Rahvavabariigist pärit oluliste jalgrattaosade impordi suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712 00 70 91 ja 8712 00 70 99) alla kuuluvate mootorita jalgrataste ja muude rataste (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) impordi suhtes.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool tabelis loetletud äriühingute toodetud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing || Lõplik tollimaks || TARIC lisakood

Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd. || 19,2 % || B772

Oyama Jalgrats (Taicang) Co. Ltd. || 0 % || B773

Ideal (Dongguan) Bike Co. Ltd. || 0 % || B774

Kõik muud äriühingud || 48,5 % || B999

3. Individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse lõikes 2 osutatud äriühingute suhtes tingimusel, et liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, mis vastab lisas sätestatud nõuetele. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesoleva määrusega jäetakse jõusse määrusega (EÜ) nr 71/97 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste ja teatud jalgrattaosade impordi suhtes kehtestatud laiendatud dumpinguvastane tollimaks.

Määruse (EÜ) nr 71/97 artikli 2 lõikes 1 osutatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu all mõistetakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1) faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

2) järgmine avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et (kogus) jalgratast, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis (äriühingu nimi ja registrijärgne asukoht) (TARICi lisakood) (riigis). Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

Kuupäev ja allkiri”.

[1]               EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1.

[2]               EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.

[3]               EÜT L 175, 14.7.2000, lk 39.

[4]               ELT L 183, 14.7.2005, lk 1.

[5]               ELT L 261, 6.10.2011, lk 2.

[6]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[7]               EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1.

[8]               EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.

[9]               EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17.

[10]             EÜT L 175, 14.7.2000, lk 39.

[11]             ELT L 183, 14.7.2005, lk 1.

[12]             ELT L 55, 28.2.2008, lk 1.

[13]             ELT L 261, 6.10.2011, lk 2.

[14]             ELT C 71, 9.3.2012, lk 10.

[15]             ELT L 258, 26.9.2012, lk 21.

[16]             ELT L XXX, kuupäev, lk.

[17]             ELT C 122, 27.4.2012, lk 9.

[18]             ELT C 346, 14.11.2012, lk 7.

[19]             ELT L XXX, kuupäev, lk.

[20]             ELT L 282, 28.10.2011, lk 1.

[21]             www.bloomberg.com.

[22]             http://news.xinhuanet.com/english/2008-12/26/content_10564812. htm.

[23]             Komisjoni määrus (EL) nr 627/2011, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes, ja nõukogu rakendusmäärus 1331/2011, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

[24]             http://www.fsa.gov.uk/about/who.

[25]             http://www.amf-france.org/affiche_page.asp?urldoc=lesmissionsamf.htm&lang=en&Id_Tab=0.

[26]             http://www.csrc.gov.cn/pub/csrc_en/about/.

[27]             http://english.gov.cn/links/statecouncil.htm.

[28]             Üldkohtu 18. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-156/11, Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd vs. nõukogu, punkt 167 (seni avaldamata) ja Üldkohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-150/09; Ningbo Yonghong Fasteners Co., Ltd vs. nõukogu, punkt 53 (seni avaldamata).

[29]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1168/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ELT L 344, 14.12.2012, lk 1.

[30]             Kohtuasi C-249/10 P.

[31]             ELT L 237, 3.9.2012, lk 1.

[32]             ELT L 183, 12.7.2005, lk 1.

[33]             Kohtuasi C-338/10, 22. märts 2012.

[34]             SIMA – Teade kordusuurimise järelduste kohta – jalgrattad – 2011.

[35]             ELT L 183, 14.7.2005, lk 1.

[36]             European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.