SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Turvalisusnõuded on Galileo ja EGNOS programmide alusel loodud taristute kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel väga olulised. Nende kasutamine võib mõjutada liidu ja liikmesriikide julgeolekut. Peale selle on satelliitnavigatsioonisüsteemid oma strateegilisuse tõttu tundlikud taristud, mida võidakse kasutada pahatahtlikel eesmärkidel. Arvestades ka satelliitnavigatsiooni üha suuremat kasutamist paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tuua tänapäeva ühiskonnas kaasa olulisi kahjusid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo)[1] rakendamise jätkamise kohta on ette nähtud, et komisjon haldab programmide Galileo ja EGNOS alusel loodud kahe süsteemi kõiki julgeolekuga seonduvaid küsimusi. Samal ajal tuleb ka süsteemide turvalisust akrediteerida. Selleks kontrollitakse süsteemide vastavust julgeoleku kohta kehtestatud nõuetele ning tehakse kindlaks, et järgitakse nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavaid asjakohaseid julgeolekueeskirju. Sarnaselt muu akrediteerimistegevusega peab kahe Euroopa navigatsioonisüsteemi turvalisuse akrediteerimine olema sõltumatu ja seda eelkõige muudest nende kavandamise, rajamise ja kasutamisega seotud osalistest.

Määruse (EÜ) nr 683/2008 kohaselt ning koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008,[2] on nimetatud akrediteerimine tehtud ülesandeks Euroopa GNSSi Agentuurile. Selles viimases on täpsustatud agentuurile usaldatud akrediteerimise tingimused ja on eelkõige sätestatud, et turvalisuse akrediteerimise otsused tehakse komisjonist ja muudest programmide rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult. Sõltumatuse nõue peab kehtima ka agentuurile usaldatud muude ülesannete suhtes.

Selleks et tagada turvalisuse akrediteerimise sõltumatus, sealhulgas suures osas Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud muust tegevusest, on määrusega (EL) nr 912/2010 loodud agentuurile iseseisev organ – turvalisuse akrediteerimise nõukogu –, mis on tegevdirektori ja haldusnõukogu kõrval agentuuri üks kolmest organist. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu on sama tasandi organ kui haldusnõukogu ning on ainsana pädev tegema akrediteerimisalaseid otsuseid. Ta teeb need otsused sarnaselt haldusnõukoguga agentuuri nimel ning need on agentuuri jaoks siduvad, sest õiguslikus plaanis on agentuuril ainsana juriidilise isiku staatus.

Seega on Euroopa GNSSi Agentuur asutus, millel on eriline struktuur, sest olles küll agentuuri organ, on tema süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevus eraldatud agentuuri muust tegevusest, nagu turvakeskuse juhtimine, panustamine süsteemide turustamisse ja kõik muud ülesanded, mida komisjon saab agentuurile delegeerida.

Komisjon võttis 30. novembril 2011 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta) ettepaneku[3]. See tulevane GNSSi määrus asendab alates 1. jaanuarist 2014 määruse (EÜ) nr 683/2008 ning selles on kehtestatud programmide avaliku haldamise raamistik ajavahemikuks 2014–2020. Sellega on eelkõige ette nähtud, et enamik kahe süsteemi Galileo et EGNOS kasutamisega seotud ülesannetest usaldatakse Euroopa GNSSi Agentuurile. Komisjon väljendas oma ettepanekus tahet delegeerida need ülesanded agentuurile. Euroopa Parlament ja nõukogu, kes menetlevad seda teksti alates 2012. aasta algusest, jagavad seda seisukohta. 7. juunil 2012 võttis nõukogu vastu osalise üldise lähenemisviisi (11. juuni 2012. aasta dokument 11105/12), milles kinnitatakse seda käsitust.

Asjaolu, et Euroopa GNSSi Agentuur hakkab pärast 2013. aastat korraldama kahe süsteemi kasutamist, tekitab samal ajal küsimuse akrediteerimise tulevikust agentuuris. Turvalisuse akrediteerimise otsuste sõltumatus näib olevat vastuolus seigaga, et neid otsuseid tehakse üksuses, kes vastutab samal ajal ka nende süsteemide kasutamise eest: sellega võib kaasneda huvide konflikt, sest samal ajal ei saa olla nii hindaja kui ka hinnatav. Ja seda isegi siis, kui määrusega (EL) nr 912/2010 on ette nähtud tingimused turvalisuse akrediteerimise nõukogu teatava sõltumatuse tagamiseks, nagu eespool selgitatud. Komisjon on sellest probleemist teadlik ja on oma ettepanekus tulevase GNSSi määruse kohta näinud ette, et süsteemide turvalisuse akrediteerimine jääb üheks agentuuri ülesandeks „kõige kauem kuni 30. juunini 2016”, mil süsteemide kasutus on käivitunud täiel määral. Seega on akrediteerimise tegevuse saatus pärast seda kuupäeva jäetud lahtiseks ja selle kohta tuleb esitada ettepanek hiljem.

Parlamendikomisjonides, kus teksti arutati, leidis komisjoni ettepanek 30. juuni 2016 kuupäeva kohta saadikute seas laia toetuse. Nõukogus rõhutasid liikmesriigid vajadust tagada akrediteerimise sõltumatus ning soovisid, et süsteemide turvalisuse akrediteerimise saatus pärast 1. jaanuari 2014 otsustataks võimalikult kiiresti. Nõukogu võttis 7. juunil 2012 vastu avalduse (dokument 11279/12 ADD 1), milles ta sedastab, et akrediteerimist tuleb teostada Euroopa GNSSi Agentuuri muudest ülesannetest rangelt lahus, et hiljemalt 1. jaanuariks 2014 tuleb korraldada nimetatud tegevuste funktsiooni- ja struktuuripõhine lahusus ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees peaks olema Euroopa GNSSi Agentuuris ainus isik, kes vastutab turvalisuse akrediteerimise eest. Sellest johtuvalt kutsus nõukogu komisjoni üles esitama õigeaegselt ettepaneku määruse (EL) nr 912/2010 muutmiseks.

Leida tuleb vastus küsimusele, milline saab olema Euroopa navigatsioonilisasüsteemi turvalisuse akrediteerimine finantsraamistikus aastatel 2014–2020. See eeldab määruse (EL) nr 912/2010 muutmist.

Määruse (EL) nr 912/2010 muutmise käigus oleks võimalus sinna lisada ka muudatused, mis võimaldaksid viia määruse (EL) nr 912/2010 kooskõlla põhimõtetega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta, mille komisjon kiitis heaks 12. juunil 2012.

Lõpuks on eespool nimetatud ja komisjoni poolt 30. novembril 2011 vastu võetud ettepanekus tulevase GNSSi määruse kohta kehtestatud, et Euroopa GNSSi Agentuuri ülesandeid võidakse laiendada ja talle usaldatakse käitamisega seotud ülesandeid, mis aga mõjutab oluliselt tema personalivajadusi ning eelarvet tulevikus. Seepärast tuleb muuta määrusega (EL) nr 912/2010 seotud finantsselgitust.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjoni ettepaneku kohta ei ole tehtud mõjuhinnangut ega selle üle ei ole ametlikult konsulteeritud huvitatud isikutega.

Kuna nende muudatustega püütakse ühtlustada määrust (EL) nr 912/2010 institutsioonidevahelise lähenemisviisiga detsentraliseeritud ametite kohta, siis ei olnud alust mõjuhinnangu tegemiseks ega ametlikuks konsulteerimiseks huvitatud isikutega, sest nimetatud lähenemisviis on juba ise komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheliste konsulteerimiste vili.

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi turvalisuse akrediteerimist käsitlevate muudatuste puhul tuleb märkida, et liikmesriigid, kes on tihedalt kaasatud kõikidesse julgeolekuga seotud küsimustesse, on käesoleval juhul liidu institutsioonide ja Euroopa GNSSi Agentuuri kõrval peamised, kui mitte ainsad huvitatud isikud. Liikmesriikidega aga konsulteeriti selles küsimuses arutelude käigus, mis toimusid nõukogus tulevase GNSSi määruse üle, ja nõukogu tegi oma seisukoha teatavaks eespool nimetatud 7. juuni 2012. aasta avalduses. Lisaks arutati seisukohti, mille juurde lõpuks pidama jäädi, põhjalikult Euroopa GNSSi Agentuuriga peetud arutelude raames. Euroopa Parlamendile on ettepanek tulevase GNSSi määruse kohta edastatud, kuid praeguseni ei ole ta selle kohta eraldi arvamust avaldanud.

Samal ajal kaaluti ka muid lahendusi, mida võiks teoreetiliselt kasutada süsteemide turvalisuse akrediteerimisel pärast 2013. aastat. Neid variante oli kuus.

1) Usaldada akrediteerimine erasektorile

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide turvalisuse akrediteerimine mõjutab otse liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut. Seepärast soovivad liikmesriigid olla akrediteerimise tegevusse ja otsustesse tihedalt kaasatud. Sel põhjusel ei saa akrediteerimise usaldamist erasektorile tõsiselt kaaluda.

2) Luua akrediteerimisega tegelemiseks uus reguleerimisamet

Uue reguleerimisameti loomine Euroopa GNSSi süsteemide akrediteerimisega tegelemiseks võib näida hea lahendusena, kuid põrkub kokku seisukohaga, milles liidu institutsioonid on üht meelt juba aastaid, et enam ei loodaks uusi reguleerimisameteid. Lisaks tooks selline lahendus kaasa suured, kui mitte ebaproportsionaalselt suured kulud võrreldes reaalsete vajadustega selles valdkonnas. Süsteemide turvalisuse akrediteerimisega tegeleb alaliselt ligikaudu kümmekond inimest.

3) Usaldada akrediteerimine muule olemasolevale reguleerimisametile

Uue ameti loomisele alternatiivne lahendus seisneks turvalisuse akrediteerimise usaldamine muule olemasolevale reguleerimisametile. Liidu eri ametitest suudaksid põhimõtteliselt selliste keeruliste süsteemide nagu Galileo ja EGNOS turvalisust akrediteerida ainuüksi Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja vähemal määral Euroopa Kaitseagentuur.

Samal ajal tuleb märkida, et sedasorti akrediteerimisülesanne ei kuulu praegu nimetatud ametite ülesannete hulka. Lisaks peaks EASA tegelema EGNOSe sertifitseerimisega, mis tähendab olulist huvide konflikti selle tulevase sertifitseerimisülesande ja võimaliku turvalisuse akrediteerimisülesande vahel. Euroopa Kaitseagentuur tegeleb aga peamiselt koostöö edendamisega liikmesriikide vahel relva- ja kaitsetööstuse valdkonnas. Galileo ja EGNOSe turvalisuse akrediteerimise usaldamine talle võib näida vastuolus arusaamaga, et need kaks süsteemi on tsiviilhalduses olevad tsiviilsüsteemid.

4) Usaldada akrediteerimine komisjonile

Euroopa kahe satelliitnavigatsioonisüsteemi turvalisuse akrediteerimise usaldamist komisjonile kaaluti 2007. aastal määruse (EÜ) nr 683/2008 ettevalmistustööde käigus. Nimetatud määrusega reformiti programmide haldust. Sellest lahendusest aga loobuti, sest see näis olevat vastuolus sõltumatuse nõudega, kuna selle määruse kohaselt haldab komisjon „süsteemide kõiki julgeolekuga seonduvaid küsimusi”. Sama probleemiga oleme silmitsi praegu, sest ka tulevase GNSSi määrusega, millega asendatakse alates 1. jaanuarist 2014 määrus (EÜ) nr 683/2008, nähakse ette, et komisjon tagab programmide julgeoleku, sealhulgas süsteemide turvalisuse. Lisaks on liikmesriigid väga kiindunud akrediteerimise nõukogu struktuuri selle praegusel kujul Euroopa GNSSi Agentuuris ja halduslikust küljest oleks sellist organit komisjoni talituste juurde raske integreerida.

5) Usaldada akrediteerimine nõukogule

Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise usaldamine nõukogule kätkeb endas mitmeid eeliseid. Esiteks ei ole nõukogu kaasatud programmide haldamisse ja tema sõltumatust ei saaks seada kahtluse alla. Pealegi on tal keeruliste süsteemide akrediteerimisel teatav kogemus, sest ta on juba oma tarbeks akrediteerinud ligikaudu viiskümmend süsteemi. Lisaks sobib ta kõige paremini kandma akrediteerimise valdkonnas tehtud otsuste poliitilisi tagajärgi. Need otsused võivad oluliselt mõjutada programme nii maksumuse kui ka ajakava seisukohast. Liikmesriigid, kes soovivad olla akrediteerimisprotsessi tihedalt kaasatud, on nõukogus loomulikult palju paremini esindatud kui mis tahes muus liidu organis.

Ometi kaaluvad selle lahenduse negatiivsed küljed need eelised üle. Nõukogu ei ole korraldusasutus. Isegi kui tal on olemas kogemus mitme süsteemi akrediteerimisel, on nende näol praeguseni olnud tegemist üksnes nõukogu siseste süsteemidega, mis on mõeldud nõukogu toimimise tagamiseks. Lisaks kujutab akrediteerimise nõukogu, selle allorganite ja nende koosseisuliste töötajate üleviimine ja integreerimine nende praegusel kujul otse nõukogu peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektoraati, halduslikust küljest samu probleeme kui üleviimine komisjoni.

6) Euroopa GNSSi Agentuuri ülesannete selgem eraldatus

Tegemist on agentuuri sisekorralduse muutmisega selliselt, et ei tekiks kahtlust akrediteerimise tegevuse sõltumatuses muust agentuuri tegevusest.

Selline lahendus, mille kaudu eraldatakse Euroopa GNSSi Agentuuri ülesanded üksteisest paremini ning tugevdatakse ühe ja sama juriidilise ja institutsiooni katuse all tegutseva kahe erineva üksuse sõltumatust, võimaldab tagada akrediteerimise ülesannete täitmiseks piisava sõltumatuse. Selline lahendus osutub kokkuvõttes kõige odavamaks, lihtsamaks ja kergemini elluviidavaks. Sellist lahendust on soovitanud ka nõukogu oma 7. juuni 2012. aasta avalduses.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesannete iseseisvuse tagamiseks tuleks nimetatud ülesanded eraldada Euroopa GNSSi Agentuuri muudest ülesannetest. Sel eesmärgil suurendatakse ettepanekuga peamiselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimehe volitusi, ühtlustades need osaliselt vastavalt haldusnõukogu ja tegevdirektori volitustega.

Seepärast nähakse ette, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu valmistab ette ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööprogrammi selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud operatiivtegevust, ja aastaaruande selle osa, mis käsitleb agentuuri süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevust ja tulevikuväljavaateid, ning edastab need õigeaegselt haldusnõukogule nende integreerimiseks agentuuri tööprogrammi ja aastaaruandesse. Ta teostab oma esimehe üle ka distsiplinaarjärelevalvet.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele antakse turvalisuse akrediteerimise ülesannete täitmisel roll, mis on võrreldav tegevdirektori omaga agentuuri muude ülesannete täitmisel. Lisaks agentuuri esindamisele, mis on juba ette nähtud määrusega (EL) nr 912/2010 selle praeguses sõnastuses, juhib turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist ja tagab agentuuri tööprogrammi akrediteerimisega seotud osa elluviimise. Samuti esitab ta Euroopa Parlamendi või nõukogu nõudel aruande oma ülesannete täitmise kohta ja esineb nende institutsioonide ees.

Ühtlustamine institutsioonide vahelises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta kindlaks määratud põhimõtetega hõlmab eelkõige eeskirju, mis käsitlevad haldusnõukogu otsustamisprotsessi, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ja nende esimeeste ametiaega, mitmeaastase tööprogrammi olemasolu, haldusnõukogu volitusi personalijuhtimise valdkonnas, määruse hindamist ja läbivaatamist, huvide konfliktide ärahoidmist ning tundliku salastamata teabe töötlemist.

4.           MÕJU EELARVELE

Eespool punktis 3 nimetatud ettepaneku õiguslikul küljel iseenesest mingit mõju eelarvele ei ole.

Samal ajal kajastuvad need määrusega (EL) nr 912/2010 kaasaskäivas ja ettepanekule lisatud finantsselgituses, kus on võetud arvesse agentuurile usaldatud uute ülesannetega, nagu Euroopa GNSSi Agentuuri süsteemide kasutamisega kaasnevaid uusi personalivajadusi. Eelarve seisukohast on komisjoni ettepanekus vajalike summadega järgmises finantsraamistikus aastateks 2014–2020 juba arvestatud. Sarnaselt 2013. aasta lisavajadustega rahastatakse neid GNSSi programmide eelarveridadel summade ümberpaigutamise teel. Tuleb märkida, et agentuuri uute personalivajadustega seotud kulud kompenseeritakse osaliselt komisjoni ametikohtade loetelus 30 ametikoha vähendamise arvelt samas ajavahemikus (2014−2020). Eelarvet käsitlevad üksikasjad on lisas esitatud finantsselgituses.

Igal juhul tuleb meelde tuletada, et ühelt poolt peab aastate 2014–2020 finantsraamistiku eelarvepädev asutus finantsselgituses nimetatud summad kõigepealt vastu võtma ja teiseks tuleb vastu võtta ka uus GNSSi määrus.

2013/0022 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 638/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta)[6] artiklist 16 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)[7] artikliga 2 tuleneb, et Euroopa GNSSi Agentuur (edaspidi „agentuur”) tagab Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide (edaspidi „süsteemid”) turvalisuse akrediteerimise ning sel eesmärgil algatab ta turvamenetluste rakendamise, jälgib seda ning viib läbi turbeauditeid.

(2)       Määruses (EL) nr 912/2010, eelkõige selle III peatükis on sätestatud, millistes tingimustes agentuur täidab süsteemide turvalisuse akrediteerimise ülesannet. Nimetatud sätetega on eelkõige ette nähtud põhimõte, et turvalisuse akrediteerimise otsused tehakse komisjonist ja Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (edaspidi „programmid”) rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult ning seega moodustab Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutus agentuuri sees tegutseva iseseisva üksuse, kes teeb oma otsused sõltumatult.

(3)       Sellest põhimõttest lähtuvalt loodi määrusega (EL) nr 912/2010 Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”), kes on haldusnõukogu ja tegevdirektori kõrval agentuuri üks kolmest organist. Nimetatud organ täidab agentuurile usaldatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesandeid ning võtab agentuuri nimel vastu turvalisuse akrediteerimise otsused. Ta kehtestab oma kodukorra ja nimetab ametisse esimehe.

(4)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr xxx/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta,[8] millega asendatakse määrus (EÜ) nr 683/2008 ja mis jõustub 1. jaanuaril 2014, on kindlaks määratud programmide halduskord ajavahemikul 2014–2020. Selles laiendatakse agentuurile pandud ülesandeid ja nähakse eelkõige ette agentuuri keskne roll süsteemide kasutamisel.

(5)       Selles uues olukorras tuleb tagada, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu saaks täita oma ülesandeid täiesti sõltumatult, eelkõige teistest agentuuri organitest või muust tegevusest. Seepärast on äärmiselt oluline selgemini eristada agentuuri sees akrediteerimisega seotud tegevus muust tegevusest, nagu turvakeskuse juhtimine, panustamine süsteemide turuleviimisse ja kõik muud ülesanded, mida komisjon saab agentuurile delegeerida, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud ülesanded. Selleks tuleb agentuuri eri ülesannete vahel kehtestada selge ja tõhus struktuuripõhine lahusus hiljemalt 1. jaanuariks 2014.

(6)       Sel eesmärgil tuleb muuta määrust (EL) nr 912/2010 peamiselt selleks, et suurendada turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimehe sõltumatust ja volitusi ning ühtlustada suures osas tema volitused haldusnõukogu ja agentuuri tegevdirektori volitustega, nähes samal ajal ette kohustuse teha koostööd agentuuri eri organitega.

(7)       Tuleks ette näha, et tööprogrammi selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud operatiivtoiminguid, ja aastaaruande selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevust ja agentuuri tulevikuväljavaateid, valmistab ette ja kiidab heaks haldusnõukogu asemel turvalisuse akrediteerimise nõukogu ning edastab need õigeaegselt haldusnõukogule, et need integreerida agentuuri tööprogrammi ja aastaaruandesse. Ta peaks oma esimehe üle teostama ka distsiplinaarjärelevalvet.

(8)       Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele tuleks anda turvalisuse akrediteerimise ülesannete täitmiseks roll, mis on võrreldav tegevdirektori rolliga agentuuri muude ülesannete täitmisel. Seega lisaks agentuuri esindamisele, mis on juba ette nähtud määrusega (EL) nr 912/2010 selle 22. septembri 2010. aasta sõnastuses, peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees juhtima turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimise tegevust ja tagama agentuuri tööprogrammi selle osa elluviimise, mis on seotud akrediteerimisega. Samuti peaks ta Euroopa Parlamendi või nõukogu nõudel esitama aruande ülesannete täitmise kohta ja esinema nende institutsioonid ees.

(9)       Lisaks oleks turvalisuse akrediteerimise nõukogu autonoomsuse huvides ja huvide konflikti vältimiseks ka kasulik, et ühelt poolt turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle alluvuses töötav agentuuri personal töötaks kohas, mis tagaks nende autonoomsuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtegevusest, ning et teiselt poolt personali suhtes kohaldatavad agentuuri sise-eeskirjad tagaksid turvalisuse akrediteerimist teostava personali autonoomsuse ja sõltumatuse agentuuri muu tegevusega seotud personalist.

(10)     Arvestades ka, et Euroopa GNSSi programmidesse, sealhulgas turvalisuse valdkonnas, on kaasatud ka teatavad kolmandad riigid, tuleks sõnaselgelt ette näha, et kolmandate riikide esindajad võivad turvalisuse akrediteerimise nõukogu töös osaleda teatavatel tingimustel, mis tuleb kindlaks määrata.

(11)     Lisaks tuleb määrus (EL) nr 912/2010 viia kooskõlla põhimõtetega, mis on kehtestatud parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta, mille kolm institutsiooni võtsid vastu vastavalt 5. juulil, 26. juunil ja 12. juunil 2012, eelkõige haldusnõukogu otsuste vastuvõtmise eeskirjad, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ja nende esimeeste mandaadi kestus, mitmeaastane tööprogramm, haldusnõukogu volitused personalijuhtimisel, määruse hindamine ja läbivaatamine, huvide konfliktid ning tundliku salastamata teabe töötlemine.

(12)     Liidu finantshuvid peavad olema kogu kulutsükli vältel kaitstud proportsionaalsete meetmetega, eelkõige rikkumisjuhtude ennetamise ja avastamisega, juurdluste korraldamisega, kaotatud, alusetult välja makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite sissenõudmisega ning vajaduse korral karistuste rakendamisega.

(13)     Niipea kui määruse (EL) nr xxx/2013 [uus GNSSi määrus] artikliga [8] nähakse liikmesriikidele ette võimalus rahastada täiendavalt teatavaid programmide osasid, tuleks agentuurile anda võimalus sõlmida koos liikmesriikidega ühiseid lepinguid, kui see osutub ülesannete täitmiseks vajalikuks.

(14)     Seepärast tuleks määrust (EL) nr 912/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 912/2010 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Organid

1.           Agentuuri organid on

a) haldusnõukogu;

b) tegevdirektor,

c) Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu.

2.           Agentuuri organid täidavad oma ülesandeid, mis on sätestatud vastavalt artiklites 6, 8 ja 11, kooskõlas komisjoni sõnastatud suunistega, nagu ette nähtud määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 16.

3.           Ühelt poolt haldusnõukogu ja tegevdirektor ning teiselt poolt Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimees teevad koostööd, et tagada agentuuri toimimine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud agentuuri sise-eeskirjades, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.”

(2) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Õiguslik seisund, kohalikud esindused

1.           GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.           GNSSi agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.           GNSSi agentuur võib teha otsuse asutada liikmesriikides (nende nõusolekul) või GNSSi agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.

Vastuvõtvates liikmesriikides ja kolmandates riikides agentuuri sisseseadmist ja toimimist käsitlevad sätted, samuti nende liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt haldusnõukogu liikmetele, agentuuri töötajatele ja nende pereliikmetele antavad soodustused määratakse kindlaks agentuuri ning liikmesriikide või kolmandate riikide vaheliste erikokkulepetega. Haldusnõukogu kinnitab erikokkulepped.

Vastuvõtvad liikmesriigid ja kolmandad riigid pakuvad agentuuri tegevuse heaks toimimiseks sobiva raamistiku, eelkõige järgmiste aspektide osas:

a)       juurdepääsetavus tegevuskohtadele,

b)       sobiva haridusalase infrastruktuuri olemasolu töötajate ja riikide lähetatud ekspertide lastele,

c)       töötajate pereliikmete ja riikide lähetatud ekspertide juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustussüsteemile ja tervishoiuteenustele.

4.           GNSSi agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11a lõike 1 punktist d ei tulene teisiti.”

(3) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„ 2. Haldusnõukogu koosneb

a)          igast liikmesriigist nimetatud ühest esindajast,

b)         komisjoni nimetatud viiest esindajast,

c)          Euroopa Parlamendi nimetatud ühest hääleõiguseta esindajast.

Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada.

Üks Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu esindaja, üks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning üks Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana.”

b) Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„ 4. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat, seda võib ühe korra pikendada ning see lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.”

c) Lõige 6 asendatakse järgmisega:

„ 6. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks ning eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmiseks on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.”

(4) Artikkel 6 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 6

Haldusnõukogu ülesanded

1.           Haldusnõukogu tagab, et GNSSi agentuur täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see piiraks pädevust, mis on turvalisuse akrediteerimise nõukogule antud III peatüki kohastes ülesannetes.

2.           Peale selle täidab haldusnõukogu järgmiseid ülesandeid:

a) võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu agentuuri mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse integreerinud turvalisuse akrediteerimise nõukogu artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;

b) võtab hiljemalt iga aasta 15. novembriks vastu agentuuri tööprogrammi eesseisvateks aastateks, olles sinna integreerinud turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile c koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;

c) täidab artikli 13 lõigetes 5, 6, 10 ja 11 ning artikli 14 lõikes 5 ette nähtud eelarvega seotud ülesandeid;

d) teostab järelevalvet määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvakeskuse üle (edaspidi „Galileo turvaseirekeskus”);

e) võtab vastavalt artiklile 21 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (*)) rakenduseeskirjad;

f) võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta, olles sinna integreerinud turvalisuse akrediteerimise nõukogu artikli 11 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud osa, ning edastab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

g) tagab artiklis 26 osutatud järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste ning kõigi sise- või välisauditite aruannete asjakohase järgimise ning edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

h) tegevdirektor konsulteerib haldusnõukoguga komisjoni ja agentuuri vahel vastavalt määruse [tulevase GNSSi määruse] artikli [15 lõike 1 punktile d] sõlmitavate delegeerimiskokkulepete osas enne nende allkirjastamist;

i) võtab vastu oma kodukorra.

3.           Agentuuri personali küsimustes on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused ja lepinguid sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud vastavalt liidu ametnike personalieeskirjades ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor.

Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad III peatüki kohaste ülesannetega seotud personali värbamist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud personali suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.

Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. III peatüki kohaste ülesannetega seotud personali värbamisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud personali suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

Samuti määrab haldusnõukogu pärast turvalisuse akrediteerimise nõukoguga konsulteerimist, võttes nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid, kindlaks artiklis 15c osutatud riiklike ekspertide lähetamisega seotud üksikasjalikud eeskirjad.

4.           Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib pikendada või lõpetada tema ametiaja vastavalt artikli 15b lõikele 4. Ta teostab tegevdirektori üle distsiplinaarjärelevalvet.

_________________

(*)     EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.”

(5) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Tegevdirektor

Agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all, ilma et see piiraks vastavalt artiklis 11 ja 11a osutatud turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele antud volitusi.

(6) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

„Artikkel 8

Tegevdirektori ülesanded

Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid:

(1) vastutab agentuuri esindamise (välja arvatud II ja III peatüki kohaselt tehtavad toimingud ja otsused) ja juhtimise eest; allkirjastab komisjoni ja agentuuri vahel sõlmitavad delegeerimiskokkulepped vastavalt määruse [tulevase GNSSi määruse] artikli [15 lõike 1 punktile d];

(2) valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta;

(3) vastutab agentuuri iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest haldusnõukogu kontrolli all, välja arvatud programmide III peatüki kohased osad;

(4) võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada GNSSi agentuuri toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

(5) koostab artikli 13 kohaselt GNSSi agentuuri tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning vastutab artikli 14 kohaselt eelarve täitmise eest;

(6) koostab igal aastal üldaruande projekti, võttes nõuetekohaselt arvesse turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe tehtud tähelepanekuid III peatüki kohaste ülesannete kohta, ning esitab selle haldusnõukogule;

(7) tagab, et GNSSi agentuur suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud juhiseid;

(8) määrab kindlaks GNSSi agentuuri organisatsioonilise struktuuri ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(9) kasutab agentuuri personali suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud vastavalt nimetatud lõike teisele lõigule;

(10) võib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist võtta vajalikke meetmeid kohalike esinduste asutamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 4;

(11) tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja artikli 11 lõikes 11 sätestatud organite nõuetekohaseks toimimiseks on olemas sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid;

(12) koostab tegevuskava hindamiste järelduste ja soovituste järelevalve tagamiseks ning esitab komisjonile saavutatud tulemusi käsitleva poolaastaaruande;

(13) võtab liidu finantshuvide kaitsmiseks järgmised meetmed:

i) võtab pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavaid meetmeid ja tõhusaid kontrollimeetmeid;

ii) eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab sisse alusetult väljamakstud summad ning vajaduse korral kohaldab tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(14) koostab agentuuri pettusevastase strateegia ja esitab selle haldusnõukogule kinnitamiseks.”

(7) Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Tööprogrammid ja aastaaruanne

1.           Artikli 6 lõike 2 punkti a kohase agentuuri mitmeaastase programmiga on ette nähtud meetmed, mida agentuur täidab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalasse kuuluvates valdkondades. Selles programmis määratakse kindlaks iga meetme jaoks eraldatud inimressursid ja rahalised vahendid. Selles võetakse arvesse artiklis 26 osutatud hindamiste tulemusi.

2.           Mitmeaastase tööprogrammi põhjal nähakse artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud tööprogrammiga ette meetmed, mida agentuur viib ellu eesseisval aastal, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalasse kuuluvates valdkondades. Selles programmis määratakse kindlaks iga meetme jaoks eraldatud inimressursid ja rahalised vahendid. See hõlmab teabe eesmärgil ülesandeid, mille komisjon on vajaduse korral andnud määruse (tulevase GNSSi määruse) artikli [15 lõike 1 punkti d] kohaselt agentuurile täitmiseks.

3.           Artikli 8 punktis f osutatud iga-aastases üldaruandes antakse ülevaade agentuuri tööprogrammi täitmisest.”

(8) Artikli 10 punkt g asendatakse järgmisega:

„g) Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutus moodustab GNSSi agentuuri raames iseseisvalt tegutseva üksuse, kes võtab oma otsused vastu täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult komisjonist ja muudest programmide rakendamise eest vastutavatest üksustest ning agentuuri tegevdirektorist ja haldusnõukogust;”

(9) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

a) Lõige 3 asendatakse järgmisega:

« 3. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

a)       süsteemide turvalisuse akrediteerimine, mis seisneb süsteemide vastavusse viimises määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 13 osutatud julgeolekunõuetega ning kooskõlas vastavate nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavate julgeolekualaste õigusnormidega.

b)      valmistab ette ja kiidab heaks artiklis 8a lõikes 1 osutatud mitmeaastase tööprogrammi käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et see integreerida nimetatud mitmeaastasesse tööprogrammi;

c)       valmistab ette ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et see integreerida nimetatud mitmeaastasesse tööprogrammi;

d)      valmistab ette ja kiidab heaks artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud aruande osa, mis käsitleb käesoleva peatüki kohaseid agentuuri tegevust ja tulevikuväljavaateid ning nende täitmiseks vajalike inimressursse ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et integreerida see nimetatud aruandesse;

e)       teostab esimehe üle distsiplinaarjärelevalvet;

f)       kehtestab oma kodukorra.”

b) lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

„ 7. Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Vajaduse korral nähakse artiklis 23 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning selle tingimused.

8. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus esimees ja aseesimees ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Ametiaeg lõpeb, kui esimees või aseesimees lakkab olemast turvalisuse akrediteerimise nõukogu liige.”

c) Lõige 9 jäetakse välja;

d) Lõige 10 asendatakse järgmisega:

„ 10. Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kõigile inimressurssidele ja materiaalsetele vahenditele, mis on vajalikud asjaomase haldustoe andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute menetlemisel, turvamenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mis on tal vajalik oma ülesannete täitmiseks ja mis on agentuuri käsutuses, ilma et see piiraks artikli 10 punktis g osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.”

e) Lisatakse lõige 17:

„ 17. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses töötav agentuuri personal töötab viisil, mis tagab iseseisvuse ja sõltumatuse muust agentuuri tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtegevusest.”

(10) Artikli 11 järele lisatakse artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ülesanded

1.           Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees täidab järgmiseid ülesandeid:

a)       korraldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist;

b)      hoolitseb turvalisuse akrediteerimise nõukogu kontrolli all agentuuri tööprogrammi käesoleva peatüki kohase osa elluviimise eest;

c)       teeb koostööd tegevdirektoriga, et aidata tal koostada artikli 13 lõikes 3 osutatud ametikohtade loetelu kava;

d)      esindab agentuuri käesoleva peatüki kohastes toimingutes ja otsustes;

e)       kasutab käesoleva peatüki kohaste ülesannetega seotud agentuuri personali suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi vastavalt nimetatud lõike neljandale lõigule.

2.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad turvalisuse akrediteerimise nõukogult nõuda, et ta esitaks aruande oma ülesannete täitmise kohta ja esineks nende institutsioonide ees.”

(11) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt.

a) Lõige 3 asendatakse järgmisega:

« 3. Tegevdirektor koostab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega agentuuri järgmise aasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse III peatüki kohastes tegevusvaldkondades ning edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule.”

b) Lõige 5 asendatakse järgmisega:

« 5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande III peatüki kohastes tegevusvaldkondades.”

(12) Artikli 14 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta välja arvatud eelarve täitmise see osa, kuhu kuuluvad vajaduse korral agentuurile vastavalt määruse [tulevase GNSSi määruse] artikli [15 lõike 1 punktile d] antud ülesanded, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012 määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklites 164 ja 165 sätestatud menetlust.

_________________

(*)     ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.”

(13) IV peatüki järele lisatakse peatükk IVa:

«PEATÜKK IVa

INIMRESSURSID

Artikkel 15a

Töötajad

1.           Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse liidu ametnike personalieeskirju, liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.           Agentuuri sise-eeskirjadega, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad turvalisuse akrediteerimise ülesandeid täitva personali iseseisvuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest kooskõlas artikli 10 punktiga g.

Artikkel 15b

Tegevdirektori ametissenimetamine ja ametiaeg

1.           Tegevdirektor võetakse agentuuri tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.

2.           Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab agentuuri haldusnõukogu esimees.

Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.           Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori töö tulemuslikkust ning agentuuri tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

Ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

4.           Komisjoni ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.           Euroopa Parlament või nõukogu võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema ülesannete täitmise kohta ja esinemist nimetatud institutsioonide ees.

Artikkel 15c

Riikide lähetatud eksperdid

Agentuur võib kasutada ka riikide lähetatud eksperte. Eksperdid on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli.”

(14) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 16

Pettustevastane võitlus

1.           Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999 (*). Sel eesmärgil ühineb agentuur Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) (**) sisejuurdluse kohta ning võtab vastu asjakohased agentuuri personalile ja riikide lähetatud ekspertidele kohalduvad sätted, kasutades nimetatud kokkuleppele lisatud näidisotsust.

2.           Kontrollikojal on õigus kontrollida agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning agentuuri kaudu liidu rahalisi vahendeid saanud töövõtjaid või alltöövõtjaid kontrollikojale esitatud dokumentide või kohapeal läbiviidud kontrollide alusel.

3.           Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (***) võib OLAF pettuste, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise eesmärgil viia läbi juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi seoses agentuuri rahastatavate toetuste ja sõlmitud lepingutega.

4.           Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, nähakse agentuuri ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes, agentuuri ja kolmandate pooltega sõlmitud lepingutes ja toetuslepingutes ning agentuuri tehtud rahastamisotsustes sõnaselgelt ette kontrollikoja ja OLAFi õigus teostada kontrolle ja juurdlusi vastavalt oma pädevustele.

_________________

(*)     ELT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(**)   ELT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(***) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.”

(15) Artikkel 17 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 17

Eesõigused ja puutumatus

Agentuuri ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.”

(16) Artikkel 18 jäetakse välja.

(17) Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Salastatud või tundliku teabe kaitsmist käsitlevad turvaeeskirjad

Liidu salastatud teabe kaitsmisel kohaldab agentuur komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) lisas sätestatud komisjoni turvaeeskirju (*). Agentuur kohaldab neid eeskirju ka salastamata tundliku teabe suhtes. See hõlmab eelkõige sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

_________________

(*)     EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.”

(18) Artikli 22 järele lisatakse artikkel 22a:

„Artikkel 22a

Huvide konflikt

1.           Tegevdirektor ning liikmesriikide ja komisjoni poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles kinnitavad, et neil puuduvad otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Need deklaratsioonid esitatakse ametisse astumisel kirjalikult ja kui isiklik olukord peaks muutuma, siis esitatakse need uuesti.

2.           Ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad kirjalikult enne igat koosolekut, kus nad osalevad, huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavateks, võttes arvesse päevakorda kantud punkte.

3.           Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu kehtestavad poliitika, mis aitab huvide konfliktid ära hoida.”

(19) Artikli 23 järele lisatakse artikkel 23a:

„Artikkel 23a

Ühiste hankelepingute sõlmimine liikmesriikidega

Oma ülesannete täitmiseks on agentuuril lubatud sõlmida liikmesriikidega ühiseid lepinguid vastavalt komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (*) (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) sätestatud tingimustele.

_________________

(*)     ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.”

(20) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Käesoleva määruse hindamine ja läbivaatamine

1.           Komisjon hindab agentuuri, eelkõige selle mõju, tõhusust, head toimimist, töömeetodeid, vajadusi ja talle eraldatud ressursside kasutust hiljemalt 2016. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. See hindamine hõlmab eelkõige agentuuri ülesannete võimalikku muutmist ja sellise muutmise finantsmõju.

2.           Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused selle aruande sisu kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, agentuuri haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3.           Igas teises aruandes hinnatakse agentuuri tegevust, võttes arvesse selle eesmärke ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et agentuurile pandud eesmärkidest ja ülesannetest lähtudes ei ole agentuuri säilitamine enam põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku käesoleva määruse tühistamiseks.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

eesistuja                                                         eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

              3.4.    Hinnanguline mõju komisjoni inimressurssidele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur – Finantsselgituse muutmine

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[9] struktuurile

Asjaomased poliitikavaldkonnad: Ettevõtlus ja tööstus

Peatükk 02 05: EUROOPA Satelliitnavigatsiooni programmid (Galileo ja EGNOS)

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[10]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

þ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Toetada Euroopa kosmoseprogrammi ning satelliitsideteenuste arengut

Satelliitnavigatsiooni programmid (edaspidi „programmid”) on liidu juhtprogrammid. Nende eesmärk on osutada raadionavigatsiooniteenuseid ja need aitavad oluliselt arendada mitmeid tegevusvaldkondi, aitavad kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja Euroopa majanduse konkurentsivõime kasvule, luua töökohti, äritulusid ja sotsiaal-majanduslikku kasu. Seepärast on nad osa strateegiast „Euroopa 2020” ja säästva arengu poliitikast.

Täpsemalt on programmi Galileo eesmärk rajada Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS”). See võimaldab pakkuda kasutajatele kogu maailmas positsioneerimis-, sünkroniseerimis- ja navigatsiooniteenuseid paljudes erinevates valdkondades, mis ulatuvad transpordist väärtpaberite müügini ning hõlmavad elektrivarustust, ilmaennustusi ja teemakse.

EGNOS on Euroopa süsteem, mille eesmärk on parandada USA GPS-süsteemi toimimist Euroopa piirkonnas. See võimaldab kasutada olemasolevaid satelliitnavigatsiooniteenuseid ohutuse seisukohalt elutähtsate rakenduste jaoks. Mõne näitena lennu- ja meretranspordi valdkonnast võib tuua lennukite juhtimise ja maandamise või laevade juhtimise läbi kitsaste kanalite.

Võttes aluseks komisjoni ettepanekus Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta[11] kirjeldatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juunil 2012 vastu võetud osalises üldises lähenemisviisis toetatud haldusstruktuuri, on Euroopa GNSSi Agentuuril (edaspidi „agentuur”) süsteemide kasutusetapis keskne roll.

Kuna aga kaasseadusandjad alles menetlevad määrust Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (edaspidi „GNSSi määrus”) ja seda ei ole veel vastu võetud ning ära tuleb oodata ka järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev lõplik otsus, võivad teatavad käesoleva finantsselgituse koostamisel aluseks võetud eeldused muutuda.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Arvestades, et agentuuri kaasatus programmide kasutusetapis suureneb, tahetakse käesoleva ettepanekuga tugevdada turvalisuse akrediteerimise nõukogu (agentuuri üks kolmest organist) sõltumatust ja tagada, et agentuuril oleks oma ülesannete täitmiseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid.

1. Turvalisuse akrediteerimine

Kuna Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid on strateegiliselt olulised, on nende näol tegemist elutähtsate infrastruktuuridega. Neid võidakse kuritarvitada, mis võib seada ohtu liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku. Pealegi sõltub järjest rohkem majandussektoreid satelliitnavigatsioonist ja seega võib nende teenuste katkemine põhjustada Euroopa majandusele olulist kahju.

Süsteemide turvalisuse tagamiseks peab turvalisuse akrediteerimine olema sõltumatu. See on süsteemide jaoks esmatähtsusega. Sellise akrediteerimisega tagatakse, et turvameetmed kaitsevad süsteemi piisavalt ohtude ja haavatavuse eest, et süsteem ise ei kätke endas elutsükli kestel vastuvõetamatuid riske ning et ta on suuteline töötlema, salvestama ja edastama tundlikku või salastatud teavet ilma vastuvõetamatu riskita kooskõlas konkreetselt kindlaks määratud tingimustega.

Kuna agentuur osaleb uue haldusstruktuuri raames programmide rajamises rohkem, tuleb paremini eristada turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingud muudest toimingutest, et hoida ära huvide konflikt nende kahte tüüpi tegevuse vahel ja säilitada turvalisuse akrediteerimise sõltumatus.

2. Turu ja rakenduste arendamine

Agentuur peaks aitama kaasa Galileo ja EGNOS teenuste turustamisele ja edendama seeläbi nende turulejõudmist. Teenuste turustamise seisukohast on see viimane äärmiselt oluline, et süsteemidelt oodatav sotsiaal-majanduslik kasu oleks võimalikult suur.

3. Galileo turvaseire keskuste käitamine ja avaliku reguleeritud teenuse rakenduste väljatöötamine

Agentuur vastutab Galileo turvaseire keskuste tegevuse eest.

Turvaseirekeskus on turvalisuse seisukohast süsteemi Galileo aju. Tegemist on süsteemi elutähtsa operatiivkeskusega. Ta on suuteline analüüsima ja reageerima eri ohtudele ja rünnakutele. Seega peab see olema toimimisvalmis enne kui seda on Galileo teenused. See peab toimima kvalifitseeritud ekspertide najal 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Keskus asub geograafiliselt kahes kohas: Saint-Germain-en-Laye (Prantsusmaa) ja Swanwick (Ühendkuningriik).

4. Süsteemide kasutamine

Süsteemide kasutamise eesmärk on pakkuda kvaliteetseid teenuseid, et rahuldada kasutajate vajadused ja võtta kõik meetmed, et nimetatud teenuseid hakatakse kasutama võimalikult laialt ja võimalikult kiiresti. Selleks et tagada süsteemide toimimine pikaajalises perspektiivis ja maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu, peab kasutamiseks olema kindlasti olemas asjakohane struktuur.

Haldusraamistik peab olema eri programmide (Galileo ja EGNOS) jaoks kohandatud, kuna nad on eri arenguetappides. Selleks et vältida teenuste pakkumise katkemist, tuleb seda kohandada ka vastavalt programmide eri etappidele. EGNOS on juba toimiv ja kasutusetapis ning Galileo astub peagi teenuste pakkumisega oma arengus äärmiselt olulisesse etappi, mis tähistab selle kasutusetapi algust.

EGNOS

− kasutusetapp algas 2009. aasta oktoobris ;

− EGNOSe käitamise haldamise eest vastutab praegu komisjon. 1. jaanuariks 2014 antakse see ülesanne üle agentuurile. Üleandmist alustatakse järk-järgult alates 2012. aastast;

− kavandatud uue (alates 2014 kehtiva) haldusraamistiku raames haldab agentuur kogu EGNOSe kasutamisega seotud tegevust ning kasutab teatavate operatiivülesannete täitmiseks allhanget teistelt üksustelt, eelkõige süsteemi EGNOS operaatorilt.

Galileo

− eesseisvatel aastatel langevad programmi mitmed etapid omavahel kokku;

− praegu pooleli olevas kasutuselevõtu etapis jääb alles praegune korraldus, et tagada selle etapi katkematus ja ühtsus. Seega vastutab komisjon edasi programmi Galileo taristu valmimise eest;

− kasutusetapis, mis peaks algama esimeste teenuste pakkumisega 2014. aastal, delegeeritakse agentuurile komisjoniga sõlmitava delegeerimiskokkuleppega järk-järgult selle kasutusetapiga seotud haldustegevus. Agentuur vastutab siis kõigi süsteemi kasutamisega seotud ülesannete koordineerimise eest, nagu hooldamine, süsteemi hea toimimise tagamiseks vajalikud ülesanded, teenuste pakkumine ja uue põlvkonna süsteemide rajamine. Ta peab ka aitama määrata kindlaks uutele süsteemidele esitatavad nõuded, andes tagasisidet operatiivvajaduste muutumise ja kasutajate vajaduste kohta. Kasutusetapp on programmi jaoks uus etapp ning seda hallatakse delegeerimiskokkuleppega, mille komisjon sõlmib programmi haldamiseks agentuuriga.

Süsteemide kasutamisega seotud ülesannete täitmiseks peab agentuuril olema piisavalt inimesi. Teenuste katkematuse tagamiseks ja Galileo kasutusetapi sujuvaks käivitamiseks 2014. aastal on esmatähtis kohaldada enne 2014. aastat üleminekuperioode.

Erieesmärk

Arendada satelliitnavigatsioonil (Galileo) põhinevaid teenuseid ja infrastruktuuri ja tagada nende toimimine

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

02 05 EUROOPA SATELIITNAVIGATSIOONIPROGRAMMID (GALILEO JA EGNOS)

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid käivitati rohkem kui kümme aastat tagasi ning nende poliitiline eesmärk oli töötada välja ja võtta kasutusele kogu maailma kattev süsteem, mis võimaldaks Euroopa Liidul saada strateegilist ja majanduslikku kasu ning osutada täielikult tsiviilkasutuseks kohandatud satelliitnavigatsiooniteenuseid.

Galileo ja EGNOS toovad Euroopa Liidule olulist sotsiaal-majanduslikku kasu järgmisel viisil:

i) GNSSi järgneva turu (vastuvõtjad ja rakendused) kasvamisest tulenev otsene kasu. Näiteks kui rohkem lennukeid varustatakse GNSSi vastuvõtjatega, saavad nende vastuvõtjate tootjad suuremat tulu;

ii) uutest loodavatest rakendustest tulenev kaudne kasu. Kui lennuaeg tänu paremale navigatsioonile lüheneb, saastavad lennukid vähem ja reisijad säästavad aega. Samuti võimaldavad turvalisem transport ja tõhusamad hädaabiteenused rohkem elusid päästa;

iii) otsene kasu, mis tuleneb tehnoloogilisest mõjust teistele valdkondadele ja eelneva turu kasvust. Investeeringud GNSSi eelnevasse sektorisse toovad kasu tööstusele. Kuid kosmosevaldkonna arengust saavad kasu ka teised sektorid. Näiteks seadmeid, mis on välja töötatud kanderakettide või paakide vastupidavuse hindamiseks ja jälgimiseks, saab kasutada ka mootorsõiduki-, ehitus- ja energiasektori ettevõtetes ning avalikku teenust pakkuvates ettevõtetes.

Ehkki programmiga Galileo luuakse autonoomne süsteem, optimeeritakse selle teenuseid tänu koostalitlusvõimele teiste süsteemidega, nagu USA GPS ja Venemaa GLONASS. Seega võimaldab koostöö teiste satelliitnavigatsiooniteenuseid pakkuvate riikidega tuua suuremat kasu kasutajatele, kodanikele ja majandusele üldiselt.

Agentuuril on teenuste osutamisel keskne koht, sest ta haldab süsteemide kasutamist ja turvalisuse akrediteerimist. Samuti on tal oluline roll järgneva turu arengu soodustamisel. Seetõttu on agentuuri tegevuse tulemuslikkusel otsene mõju nendest süsteemidest tulenevale sotsiaal-majanduslikule kasule.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Agentuuri tegevuse tulemuslikkuse näitajad määratakse kindlaks lähtuvalt tegevusvaldkonnast ning need näitajad on järgmised:

1. Turvalisuse akrediteerimine

Agentuur peab tagama, et turvalisuse akrediteerimine toimub Galileo programmi iga etapi puhul õigeaegselt (näiteks iga satelliidi orbiidileviimiseks). Ülesande täitmise hindamisel lähtutakse agentuuri panusest infrastruktuuri edukasse kasutuselevõtmisesse ning igal aastal tehtavatest turvalisuse auditite ja kontrollide arvust.

Nimetatud auditid ja kontrollid hõlmavad süsteemide turvalisuse kõikide tahkude ning turvalisusega seotud krüptograafia- ja infotehnoloogiatoodete üksikasjalikku tehnilist läbivaatamist. Hindamine kinnitab nõutavate turbefunktsioonide olemasolu ja hindab selle toimimiskindlust. Hindamisel tehakse kindlaks süsteemi turbenõuetele vastavuse tase ja määratakse süsteemi usaldusväärsuse tase.

Auditite ja kontrollide arv on seotud maajaamade kasutuselevõtu ja toimimisega.

Hinnanguliselt peaks aastatel 2013 kuni 2015 korraldama igal aastal ligikaudu 10 auditit ja kontrolli ning seejärel aastatel 2016 kuni 2020 igal aastal ligikaudu 5 auditit ja kontrolli.

2. Turu ja rakenduste arendamine

Agentuuri teenuste turustamisega seotud tegevuse hindamisel võetakse arvesse EGNOSe ja Galileoga seotud teenuste turulejõudmist ning teenuste jaoks töötatakse pärast nende toimima hakkamist välja konkreetsed näitajad (näiteks lennujaamade arv, kus kasutatakse EGNOSel põhinevat lähenemise protseduuri, EGNOSe vastuvõtjatega varustatud traktorite arv või süsteemidest tulenev sotsiaal-majanduslik kogukasum).

Praeguseks on EGNOSel põhineva lähenemise protseduuri arendanud välja 82 lennujaama. Eesmärk on saavutada, et 2020. aastaks oleks kõnealuse protseduuri välja arendanud 50 % lennujaamadest, kus EGNOSe kasutamine on võimalik ja asjakohane.

3. Galileo turvaseire keskuste käitamine ja avaliku reguleeritud teenuse rakenduste väljatöötamine

Nimetatud tegevuste tõhusust saab mõõta toimivate protseduuride arvuga. Eesmärk on jõuda 2016. aastaks 500 protseduurini. Kuna keskused veel ei toimi, siis on protseduuride kord praegu veel kinnitamata.

4. Süsteemide kasutamine

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist käsitleva määruse ettepaneku kohaselt põhineb süsteemide kasutamisega seotud tegevus komisjoni ja agentuuri vahelisel delegeerimiskokkuleppel. Nagu see praegu toimub EGNOSe puhul, sätestatakse kõnealuses delegeerimiskokkuleppes üksikasjalikud näitajad nimetatud tegevuse rakendamise jälgimiseks.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Arvestades praeguseid agentuuri arengut kajastavaid näitajaid, ei ole võimalik täita Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist käsitleva määruse ettepanekuga ette nähtud uusi ülesandeid, eelkõige kasutamisega seotud ülesandeid. Seepärast tuleks esialgset finantsselgitust muuta, et kohandada seda vastavalt agentuuri tegelikule personalivajadusele.

Lisaks tuleb märkida, et kavandatud juhtimismudeli rakendamine eeldab, et agentuuril on vajalikud tehnilised ja operatiivtöötajad, kellel on kõrgetasemelised teadmised väga spetsiifilises valdkonnas. Agentuuri organisatsiooniline struktuur peaks samuti lähtuma kavandatud ülesannete eripärast.

Isegi siis, kui agentuur ei täida kõiki ülesandeid ise, vaid kasutab teenuste osutamisel, tähtsate muudatuste väljatöötamisel ja süsteemide uue põlvkonna arendamisel allhanget, peavad agentuuril olema tehnilised eksperdid, kes haldavad vajalikke hankelepinguid, kontrollivad allhanke korras osutatavaid teenuseid ja koostavad komisjonile kvaliteetseid aruandeid. Programmide keerukust silmas pidades on lisaks oluline vältida mis tahes intellektuaalomandiga seotud riske, mis võivad takistada edukaks tegevuseks olulise teabe hankimist, edastamist, kasutamist ja rakendamist ning seavad seega ohtu programmide sujuva, ratsionaalse ja tõhusa toimimise.

Täiendava personali rahastamine tagatakse vahendite ümberpaigutamise teel GNSSi programme käsitlevatel eelarveridadel.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Euroopa Liit toetub oma tegevuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 172 ja GNSSi käsitlevale määrusele.

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide raames loodud süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle aitavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

Ükski liikmesriik ei suuda üksi rajada satelliitnavigatsioonisüsteemi, sest see ületab tema rahalised ja tehnilised võimalused. Seetõttu saab seda teha üksnes Euroopa Liidu tasandil.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Koostoime on võimalik teiste olemasolevate või loodavate kosmoseprogrammidega, näiteks kasutajasegmentide laiendamisel (järgnevale turule suunatud rakendused).

Samuti tuleb otsida koostoimet Euroopa Komisjoni teiste tegevussuundadega teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Satelliitnavigatsioonisüsteemide rakendused ja tehnoloogiad võivad avaldada mõju erinevatele majandussektoritele ja ühiskonnaelu valdkondadele, nagu transport ja energeetika, asukoha määramise teenuse ja pangateenuste osutamine, põllumajandus jne. On tähtis, et komisjon koordineeriks teadusuuringute ja innovatsiooni programme, et maksimeerida kõnealustes valdkondades kohaldatavate programmide eeldatavat sotsiaal-majandusliku kasu.

Lisaks sellele peaks tugevdama koostööd Teadusuuringute Ühiskeskusega. GNSS-süsteemide turvalisuse ja GNSS rakenduste arendamisega seotud tegevuse puhul oleks programmidel abi keskuse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest ning kaasaegsetest katse- ja mõõteseadmetest.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

þ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2014–2016,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[12]

þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– þ  Euroopa Liidu asutatud asutustele[13]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Praegune halduskord loodi Galileo kavandamis- ja kasutuselevõtuetapi ning EGNOSe esialgse kasutamise tarbeks ehk ajavahemikuks 2008–2013. Seda raamistikku tuleb muuta, sest Galileo kasutuselevõtuetapp kestab ka pärast 2013. aastat ning 2014. aastal algab programmi uus etapp esimeste teenuste pakkumise näol. Samuti tuleb otsustada EGNOSe halduskord, sest süsteem on jõudnud toimimisetappi. Praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel oleva GNSSi käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada programmide halduskord, milles võetakse arvesse uut olukorda.

GNSSi käsitleva määruse ettepaneku kohaselt tuleks kehtestada püsiv, kestev ja pikaajaline halduskord. Kõnealune halduskord kasutab otstarbekamalt ja optimaalsemalt olemasolevaid struktuure ja võimaldab järkjärguliselt üle minna kasutuselevõtuetapist kasutusetappi, tagades teenuse katkematuse.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Oma ülesannete täitmisel järgib agentuur järelevalve ja aruandluse eeskirju, mis on sätestatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta. Seepärast teeb agentuur ettepanekud järgmiste dokumentide kohta:

− strateegiline raamistik (mitmeaastane tööprogramm), mis hõlmab peamisi toiminguid, eelarveprognoosi ja ajakava eesmärkide saavutamiseks hiljemalt 30. juuniks 2014;

− iga-aastane tööprogramm, milles esitatakse strateegiline raamistik üksikasjalike meetmete ja näitajatena, mille kohta esitatakse ettepanek hiljemalt eelneva aasta 15. detsembriks;

− iga-aastane aruanne, milles antakse hinnang iga-aastase tööprogrammi rakendamise kohta.

Agentuuri eesmärkide ja ülesannete täitmisel saavutatud tulemusi hinnatakse iga viie aasta järel. Agentuuri õiguspärasust hinnatakse iga kümne aasta järel.

Lisaks komisjoni poolt talle delegeeritud ülesannetega seotud tavapärastele meetmetele peab agentuur kindlustama, et kõikide Galileo ja EGNOS programmide raames sõlmitud kokkulepetega nähakse ette järelevalve ja finantskontroll. Kõikide järelevalve- ja hindamismehhanismide raames on kesksel kohal programmikulude kontrolli all hoidmine, tagades samal ajal teenuste osutamise vastavalt koostatud ajakavale.

Lisaks tugevdab komisjon, kasutades oma poliitilise järelevalve volitusi programmide Galileo ja EGNOS puhul, järelevalve- ja hindamismehhanisme, nõudes iga-aastast üksikasjalikku halduskava ja rakendamisaruandeid, korraldades korrapäraseid koosolekuid programmide edenemise kohta ning teostades finants- ja tehnoloogilisi auditeid.

Lõpuks võtab agentuur igapäevases halduses kasutusele riskijuhtimismehhanismi ja kasutab haldusvahendeid, et hoida kulude parema prognoosimise kaudu programmide kulud kontrolli all, kasutades varasemaid kogemusi ning võttes arvesse süsteemi tegelikku rakendamist.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Agentuur vastutab tegevuse eest, mis on oluline süsteemide toimimise ja nende turvalisuse tagamiseks ning vajalik nende turulejõudmiseks.

Kui agentuuril puudub tegevuse jaoks vajalik organisatsiooniline struktuur ja personal, seatakse programmide täitmine tervikuna kahtluse alla.

Peamised tuvastatud ohud on järgmised:

Tururisk. Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemi pakutavate teenuste turulejõudmine sõltub kahest peamisest tegurist: pakutavate teenuste kvaliteedist ja turu valmisolekust nende uute teenuste kasutamiseks. Kui tehniline tase on lubatust madalam ning teenuse osutamine on katkendlik, mõjutab see negatiivselt kasutajaid kogu maailmas ja infrastruktuur jääks seetõttu kasutusele võtmata. Seetõttu on ülioluline, et süsteemide kasutamine oleks tõhus. Lisaks sellele tuleb tagada kvaliteetsete vastuvõtjate kättesaadavus kõikide Galileo projekti raames pakutavate teenuste, eriti avalike reguleeritud teenuste jaoks, ning teavitada kasutajaid Galileo ja EGNOSe poolt pakutavatest teenustest, et maksimeerida nende turulejõudumist ja saavutada süsteemide suhtes kavandatud sotsiaal-majanduslik kasu.

• Tehnoloogilised riskid: Satelliitnavigatsioon tugineb tipptehnoloogiale, mis alles ootab valideerimist ja mille tehnilised nõuded pidevalt muutuvad. Tuleb kehtestada tõhusad menetlused, et arendamisel ja uue põlvkonna süsteemide loomisel võetaks arvesse kasutajate kõige uuemaid vajadusi ja kasutataks tõhusaimat tehnoloogiat. Agentuuril peavad olema asjakohased vahendid nende menetluste rakendamiseks ja ta peab esitama komisjonile vajaliku teabe, et komisjon saaks määrata kindlaks edasise tegevuse prioriteedid.

• Tööstusriskid: infrastruktuuride rajamisest võtavad osa mitmed erinevate riikide tööstusettevõtjad, kelle tööd tuleb tõhusalt koordineerida, et valminud süsteemid oleksid usaldusväärsed ja täielikult integreeritud, eeskätt turvalisuse seisukohast. Programmide tõhusa koordineerimise puudumine ja agentuuri ressursside puudulikkus võivad põhjustada viivitusi ja täiendavaid kulutusi.

• Julgeolekurisk. Agentuuri ülesanne on tagada tõhusal viisil süsteemide turvalisus, et tagatud oleks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolek.

• Juhtimisrisk: Programmide juhtimisel peavad erinevad üksused tegema omavahel koostööd, mistõttu on oluline tagada sobiv töökorraldus ja stabiilsus. Agentuuril on oluline roll programmide käitamisel ning seega kätkeb tema suutmatus tõhusalt tegutseda olulist juhtimisriski.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Agentuuri raamatupidamisdokumendid esitatakse Euroopa Kontrollikojale heakskiitmiseks ja nende suhtes kohaldatakse heakskiidu andmise menetlust. Agentuuri siseaudiitoriks on komisjoni siseauditi talitus. Lisaks koostab agentuur oma põhimenetluste kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks sertifitseerimise korra, mida tuleb kohaldada alates 2014. aastast.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Agentuuri kontrollib Euroopa Pettustevastane Amet.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…...…] || Liigendatud/ liigendamata[14]) || EFTA riigid[15] || Kandidaatriigid[16] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 02.0502.01 Euroopa GNSSi Agentuur – Jaotised 1 ja 2 02.0502.02 Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) – Jaotis 3 || CD || JAH || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…...…] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| Uute eelarveridade loomist ei taotleta. || || || || ||

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

Enne käesoleva ettepaneku eeldatava mõju üksikasjalikku kirjeldamist on oluline täpsustada, et käesolev hinnang on esialgne, sest sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020[17] vastuvõtmisest eelarvepädeva institutsiooni poolt.

Lisaks võivad muutuda teatavad eeldused, millest käesoleva finantsselgituse koostamisel lähtuti. Programmide juhtimise raamistik ja agentuuri sellest tulenevad ülesanded ei ole määratletud mitte käesoleva õigusakti ettepanekuga, vaid Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel oleva GNSSi käsitleva määrusega. Agentuuri täiendava personali vajadus on seotud uute ülesannetega, mis talle GNSSi käsitleva määruse ettepaneku kohaselt antakse.

Seega jätab komisjon endale õiguse muuta oma ettepanekut, kui rahastamises või halduskorras tehakse GNSSi käsitleva määruse ettepanekus olulisi muudatusi. Kui eelarvepädev institutsioon otsustab vähendada oluliselt programmidele eraldatud eelarvet, tuleb ümber hinnata agentuuri ülesanded ja talle määratud personal. Kui eelarvepädev institutsioon otsustab anda agentuurile täiendavaid ülesandeid, tuleb agentuuri personalivajadust uuesti hinnata. Näiteks koostas Euroopa Parlament raporti projekti (raportöör hr. Marinescu) ettepaneku kohta, mis käsitles määrust Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemide rajamise ja kasutamise kohta.[18] Sellega nähakse ette, et lisaks GNSSi käsitleva määruse ettepanekus agentuurile määratud ülesannetele tehakse talle ülesandeks ka nende tippkeskuste haldamine, kelle eesmärk on edendada GNSSi rakenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu.          

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number || Rubriik 1 – Arukas ja kaasav majanduskasv

[Asutus] <…….> || || || 2013[19][20] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014-2020

Eelarverida 02 05 02 01 „Euroopa GNSSi Agentuur” – Jaotised 1 ja 2 || Kulukohustused || (1) || 11,087[21] || 18,632 || 21,495 || 22,710 || 22,272 || 24,623 || 24,497 || 25,239 || 159,468

Maksed || (2) || 11,087 || 18,632 || 21,495 || 22,710 || 22,272 || 24,623 || 24,497 || 25,239 || 159,468

Eelarverida nr 02 05 02 02 „Euroopa GNSSi Agentuur” – Jaotis 3 || Kulukohustused || (1a) || 2,363 || 6,550 || 6,150 || 6,100 || 6,150 || 6,800 || 6,800 || 6,300 || 44,85

Maksed || (2a) || 2,363 || 6,550 || 6,150 || 6,100 || 6,150 || 6,800 || 6,800 || 6,300 || 44,85

|| || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || ||

Euroopa GNSSi Agentuurile ettenähtud assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a -3a || 13,450 || 25,182 || 27,645 || 28,810 || 28,422 || 31,423 || 31,297 || 31,539 || 204,318

Maksed || =2+2a -3b || 13,450 || 25,182 || 27,645 || 28,810 || 28,422 || 31,423 || 31,297 || 31,539 || 204,318

Komisjoni ettepanek uue mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta hõlmab juba agentuuri eelarvet ajavahemikuks 2014–2020. Uued ülesanded ja nendega seotud kulud kaetakse vahendite ümberpaigutamisega GNSSi programmi raames, lähtudes algselt ajavahemikuks 2013–2020 kavandatust. Mõju ulatub 117,1 miljoni euroni ja väljendub järgmiselt:

Eelarverida nr 02 05 01 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) || Kulukohustused || (3a) || -1,750 || -13,482 || -15,645 || -16,610 || -16,022 || -18,723 || -18,297 || -18,339 || -117,118

|| Maksed || (3b) || -1,750 || -13,482 || -15,645 || -16,610 || -16,022 || -18,723 || -18,297 || -18,339 || -117,118

TOTAL des crédits pour la GSA dans le CFP actuel || Kulukohustused || =1+1a +3a || || 11,700 || 12,000 || 12,200 || 12,400 || 12,700 || 13,000 || 13,200 || 87,200

Maksed || =2+2a +3b || || 11,700 || 12,000 || 12,200 || 12,400 || 12,700 || 13,000 || 13,200 || 87,200

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

<….> peadirektoraat ||

Ÿ Inimressursid || || || || || || || || 0

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || || 0

<….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIGI 5  assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| || || Aasta N[22] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || || 0

Maksed || || || || || || || || 0

3.2.2.     Hinnanguline mõju GNSSi agentuuri assigneeringutele – jaotus eesmärgi ja jaotise kaupa

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || || Aasta 2020

|| VÄLJUNDID

|| Arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku

|| Eesmärk nr 1 – GNSSi turvalisuse akrediteerimine || ||

Jaotised 1 ja 2 || || || || 2,123 || || 2,749 || || 2,804 || || 2,762 || || 2,637 || || 2,878 || || 2,845 || || 2,912 ||

Jaotis 3 || || || || 1,043 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 3,166 || || 4,149 || || 4,204 || || 4,162 || || 4,037 || || 4,278 || || 4,245 || || 4,312 ||

Eesmärk nr 2 - Turu ja rakenduste arendamine, sh kvaliteedi tõendamine ja GNSSist teavitamine || ||

Jaotised 1 ja 2 || || || || 1,415 || || 1,833 || || 1,869 || || 1,688 || || 1,612 || || 1,759 || || 1,739 || || 1,780 ||

Jaotis 3 || || || || 664 || || 3,750 || || 3,250 || || 3,200 || || 3,250 || || 3,750 || || 3,750 || || 3,250 ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || 2,079 || || 5,583 || || 5,119 || || 4,888 || || 4,862 || || 5,509 || || 5,489 || || 5,030 ||

Eesmärk nr 3 – Galileo turvaseire keskuste käitamine ja avaliku reguleeritud teenuse rakenduste väljatöötamine || ||

Jaotised 1 ja 2 || || 3,303 || || 5,193 || || 5,763 || || 6,138 || || 5,861 || || 6,396 || || 6,322 || || 6,472 ||

Jaotis 3 || || 656 || || 1,400 || || 1,500 || || 1,500 || || 1,500 || || 1,650 || || 1,650 || || 1,650 ||

Erieesmärk nr 3 kokku || || 3,959 || || 6,593 || || 7,263 || || 7,638 || || 7,361 || || 8,046 || || 7,972 || || 8,122 ||

Eesmärk nr 4 - GNSSi kasutamine || ||

Jaotised 1 ja 2 || || 1,750 || || 6,567 || || 8,878 || || 9,974 || || 10,110 || || 11,352 || || 11,379 || || 11,811 ||

Tugi (avalikud hanked, rahastamine, personalihaldus, projektide haldamine ja kontroll, juriidilised küsimused, kommunikatsioon) || ||

Jaotised 1 ja 2 || || 2,496 || || 2,291 || || 2,181 || || 2,148 || || 2,051 || || 2,238 || || 2,213 || || 2,265 ||

Euroopa GNSSi Agentuuri KULUD KOKKU || || 13,450 || || 25,182 || || 27,645 || || 28,810 || || 28,422 || || 31,423 || || 31,297 || || 31,539 ||

Agentuuri eelarve koostamisel ajavahemikuks 2013−2020 lähtuti järgmisest eeldustest:

– GNSSi käsitlev uus määrus, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praegu arutavad, tuleks võtta vastu komisjoni kavandatud tingimustel. Sel juhul tehakse agentuurile ülesandeks EGNOSe kasutusetapi juhtimine ja Galileo programmi kasutusetapi juhtimine delegeeritakse agentuurile alates 1. jaanuarist 2014. Selleks et agentuur suudaks neid olulisi ülesandeid täita, tuleb talle eraldada programmi eri etappide juhtimiseks vajalik personal ja eelarvevahendid. GNSSi programmide ja nende arenemisega seotud nõuded tingivad agentuuri laienemise, mis peaks kuni 2016. aastani olema eriti kiire ja seejärel rahulikum;

– Galileo turvaseire keskuste loomine Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis on ettevalmistamisel. Täielikult võetakse need kasutusse 2013. ja 2014. aastal ning peatselt algavad 24 kuud kestvad toimimisega seotud valideerimiskatsed, mistõttu on 2014. aastal vaja tagada täiendav personal ja teatavate ühekordsete kulude katmine. Keskuse vajalikkus ilmnes eelkõige teenuste üksikasjalikus ettevalmistusetapis. Keskusesse tuleb palgata pädevad töötajad, kes omavad põhjalikke teadmisi kasutatava tarkvara ja seadmete süsteemi turvaaspektidest ning keda tuleb koolitada teenuste kasutuselevõtu ja teenuste järkjärgulise pakkumise etapis. Nad peavad eelkõige vastama nõuetele, mis on esitatud PRS-teenuse (avalikule reguleeritud teenus) kasutajatele PRS-teenusele juurdepääsuks. Samuti on nende ülesandeks toimimismenetluste koostamine ning turvaintsidentide jälgimine ja haldamine kogu süsteemis;

– kuni 2017. aasta juunini ei kaasne agentuuri sisseseadmisega Prahas mingeid üürikulusid. Pärast seda kuupäeva maksab agentuur Tšehhi ametiasutustele renti summas, mis moodustab 25% kasutatavate ruumide üüri kaubanduslikust väärtusest. Prognooside koostamisel lähtuti Prahas kehtivatest hindadest. Lisaks peab agentuur tasuma ka muude tegevuskohtadega seotud üürikulud Prantsusmaal (Saint-Germain en Laye, Toulouse), Ühendkuningriigis (Swanwick) ja Madalmaades (Euroopa Kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskus, Euroopa Kosmoseagentuur);

– Agentuuri personalikulude arvutamisel on lähtutud komisjoni keskmistest kuludest. Arvestatud on tööjõu suhteliselt väikese rotatsiooniga ja sellega, et uued töötajad asuvad igal aastal tööle keskmiselt aprillis. Paranduskoefitsientide puhul on arvesse võetud ka elukalliduse kasvu (Prahas on see 15 % väiksem kui Brüsselis, kus see on omakorda 16 % väiksem kui Prantsusmaal);

– töötasu, üürikulude, infotehnoloogiaga ja komisjoni poolt osutatavate teenustega seotud kulude ning posti- ja telekommunikatsiooniteenustega seotud kulude suhtes kohaldatakse hinnanguliselt 3 % iga-aastast inflatsioonimäära. Muid arvestuslikke kulusid inflatsioon ei mõjuta, mis vähendab agentuuri jaoks nende tegelikku maksumust;

– halduskulude arvestamisel on lähtutud 2011. ja 2012. aasta tegelikest kuludest inflatsioonist tingitud kasvu arvestamata;

– seoses agentuuri peakorteri kolimisega Prahasse 2012. aasta septembris uuendatakse 2012. ja 2013. aasta jooksul täielikult agentuuri IT-võrk ja -seadmed. Võttes arvesse nende amortiseerumist ja kasutamist, tuleks seadmed nii agentuuris kui ka Galileo turvaseire keskustes 2018. aastal välja vahetada;

– ajavahemikul 2014–2020 on ellu viia kõige olulisemad teavituskampaaniaid: Galileo esimeste teenuste pakkumisega (2014–2015) alustamine ja Galileo täiemahulise kasutamise etapi (2018–2019) käivitamine. Nende oluliste meetmete puhul on vaja hõlmata agentuuri üldise teavituskampaaniaga rohkem turusegmente, korrastada olemasolevaid veebisaite ja teabevahendeid (sealhulgas reaalajas pakutavate sisuteenuste parandamine);

– kulude arvestamisel on lähtutud eeldusest, et turvalisuse akrediteerimise eraldamisega agentuuri muust tegevusest ei kaasne kesksete haldusteenuste dubleerimist.

Järgnevas tabelis on esitatud agentuuri üksikasjalik eelarve ajavahemikuks 2013–2020.

3.2.3.     Hinnanguline mõju agentuuri inimressurssidele ja eelarvele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed) || || || || || || || || ||

Ametnikud (AST palgaastmed) || || || || || || || || ||

Lepingulised töötajad || || 1,125 || 1,276 || 1,376 || 1,393 || 1,435 || 1,478 || 1,522 || 9,606

Ajutised töötajad || || 9,768 || 11,081 || 13,071 || 12,960 || 13,550 || 14,061 || 14,599 || 89,090

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || ||

KOKKU || || 10,893 || 12,357 || 14,447 || 14,353 || 14,985 || 15,539 || 16,122 || 98,696

Personalikulude arvestamisel on lähtutud järgmistest eeldustest:

− ajutine töötaja = komisjoni keskmine töötasu määr (95 000 eurot + inflatsioon);

− lepinguline töötaja = komisjoni keskmine töötasu määr (40 000 eurot + inflatsioon);

− inflatsioon 3 % aastas;

− personalikulude vähenemine 3 % seoses rotatsiooniga ;

− uute töötajate värbamisega seotud kulude vähenemine 25 % (arvestuslikult on keskmine tööleasumise kuupäev 1. aprill);

− sisseseadmiskulud vastavalt personalieeskirjadele : sisseseadmistoetus, päevaraha (ainult kolme kuu jooksul), kolimiskulud, reisikulud.

Agentuurile ajavahemikuks 2013–2020 vajalik personal (töötajate arv)

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ajutised töötajad || 77 || 97 || 109 || 117 || 121 || 123 || 124 || 125

Riikide lähetatud eksperdid/lepingulised töötajad || 17 || 25 || 29 || 31 || 31 || 31 || 31 || 31

KOKKU || 94 || 122 || 138 || 148 || 152 || 154 || 155 || 156

Agentuuri personal valdkondade kaupa (töötajate arv)

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Otseselt GNSSi süsteemide käitamisega seotud töötajate arv || 20 || 43 || 57 || 65 || 69 || 71 || 72 || 73

Galileo turvaseire keskuse töötajate arv || 28 || 34 || 37 || 40 || 40 || 40 || 40 || 40

Euroopa GNSSi Agentuuri (olemasolevate) tavaülesannete täitmisega seotud töötajate arv || 46 || 45 || 44 || 43 || 43 || 43 || 43 || 43

KOKKU || 94 || 122 || 138 || 148 || 152 || 154 || 155 || 156

Agentuuri personal valdkondade kaupa (protsent kogu töötajaskonnast)

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Käitamisega seotud Euroopa GNSSi Agentuuri töötajate osatähtsus || 21 % || 35 % || 41 % || 44 % || 45 % || 46 % || 46 % || 47 %

Galileo turvaseire keskusesse määratud GNSSi Agentuuri personali osatähtsus || 30 % || 29 % || 27 % || 26 % || 26 % || 26 % || 26 % || 26 %

GNSSi Agentuuri (olemasolevate) tavaülesannete täitmisega seotud GNSSi Agentuuri personali osatähtsus || 49 % || 36 % || 32 % || 30 % || 29 % || 28 % || 28 % || 27 %

KOKKU || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% || 100%

Nagu varem märgitud, vastutab agentuur mitmesuguste ülesannete täitmise eest, millest mõned on uued ja mõned seotud agentuuri praeguse tegevuse jätkamisega. Agentuuri praeguste ülesannetega seotud personali vähendamisega 5 % võrra on juba alustatud, sellega kaasnes 3 täistööajale taandatud ametikoha kaotamine ning 2014., 2015. ja 2016. aastal kaotatakse veel 1 täistööajale taandatud ametikoht.

Komisjon hindas agentuuri personalivajadust pärast agentuuriga konsulteerimist ja lähtudes uuringust, mis hõlmas üksikasjalikult kõiki programmide käitamisega seotud ülesandeid[23].

Täitmist vajavate ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || 1. GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimine (agentuuri tavaülesanne) 2. Galileo turvaseire keskuste juhtimine (agentuuri tavaülesanne, mida tõhustatakse veelgi peamiselt 2014. aastal pärast esimeste ametikohtade loomist 2012. ja 2013. aastal) 3. GNSSi rakenduste, sh avaliku reguleeritud teenuse kasutajatele suunatud uute tehnoloogiate ja turu edendamine (agentuuri tavaülesanne, vajaduse korral delegeeritakse agentuurile täiendavaid ülesandeid) 4. GNSSi käsitlev teavitustegevus (agentuuri tavaülesanne) 5. GNSSi süsteemide käitamine (komisjoni delegeeritud uus ülesanne – EGNOSe käitamine on komisjoni pädevuse üleandmine agentuurile, samal ajal kui Galileo programmi alusel loodud süsteemi käitamine kujutab endast programmi juhtimise delegeerimist komisjonilt agentuurile) Programmide kasutusetapiga seotud tegevused on määratletud ja struktureeritud ülesannete strukturaalse osadeks jaotamise kavas. Agentuurile delegeeritakse vastutus kõikide käitamisega seotud ülesannete ja nende koordineerimise tagamise, aga mitte tingimata nende täitmise eest. Tuleb märkida, et enamik neist tegevustest on seotud vajadusega tagada teenuste osutamine ning programmide praegune ülesehitus neid tegevusi ei hõlma. Ülesannete strukturaalse osadeks jaotamise kavas on kõnealused tegevused jagatud järgmise viie valdkonna vahel: -           Programmide rakendamise juhtimine, mis hõlmab peamiselt: o          komisjoni poolt ning rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste lepingutega sätestatud kõrgetasemeliste eesmärkide ning süsteemi turvanõuete üksikasjalik selgitamine dokumendis „Mission Requirement Document” (agentuuri tegevusega seotud nõudeid käsitlev dokument); o          programmide kavandamise ja nendega seotud kulude ja riskide kontrollimine; o          programmide käitamiseks vajalike kokkulepete ja lepingute sõlmimine ja nende täitmise järelevalve; -           programmide ülesehituse väljatöötamine, mis hõlmab edasise arengu kujundamist vastavalt agentuuri tegevusega seotud nõudeid käsitlevale dokumendile, süsteemi standardimise koordineerimist, uute infrastruktuuride (sh tarkvara) väljaarendamist ja valideerimist, tegevuse terviklikkuse tagamist ja süsteemi tõhususe hindamist; -           infrastruktuuriga seotud tegevus, mis hõlmab infrastruktuuriprojekti juhtimist, süsteemi tehnilist projekteerimist, kosmose- ja maapealsete infrastruktuuride loomist ning süsteemi ajakohastamise korraldamist; -           teenuste kasutamise ja osutamisega seotud tegevus, mis hõlmab teenuste osutamise, infrastruktuuri kasutamise ja toimingute nõuetekohase läbiviimise kontrolli juhtimist; -           teenuste kasutamine tänu kindlaksmääratud ja ajakohastatud äristrateegiale, teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise edendamisele ning uute rakenduste ettevalmistamise ja arendamise toetamisele.

Koosseisuvälised töötajad || Peamiselt tugi- ja haldusteenused, mille eesmärk on toimingute nõuetekohase läbiviimise tagamine. Alates 2015. aastast moodustab tugipersonal agentuuri töötajaskonnast 16 % ning on sellega liidu ja ametite standardeid silmas pidades tagasihoidlik (täielikult toimivate ELi ametite puhul on kõnealune määr 25 % ja komisjoni puhul veelgi kõrgem).

Järgnevas tabelis on esitatud agentuuri personali üksikasjalik loetelu ajavahemikuks 2013–2020.

Süsteemide käitamiseks vajalik täiendav personal asub tööle peamiselt AD kategooria ametikohtadele ning juhtimisülesannetega tegeleb neist vähem kui 10 % (palgaastmed AD10 ja AD12). Suurem osa muudest ametikohtadest täidetakse AD6 kuni AD9 palgaastme töötajatega, sest kogenud ja kõrgetasemelise tehnikaalase pädevusega töötajate värbamine on keeruline.

3.2.3.2.  Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

– þ  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

Ettepanek ei hõlma täiendava personali kasutamist komisjonis. Kavas on hoopis personali vähendamine, nii nagu seda kirjeldatakse ka punktis 3.4.

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga aastaks 2013 ning järgmiste aastate puhul komisjoni finantsraamistiku ettepanekuga aastateks 2014−2020.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[24]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– þ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨            omavahenditele

– ¨            mitmesugustele tuludele

3.4.        Hinnanguline mõju komisjoni inimressurssidele

Kuigi käesolevas finantsselgituses vaadeldakse peamiselt GNSSi programmide operatiivjuhtimisega seotud uute ülesannete delegeerimise mõju agentuurile, on siiski kasulik uurida ka, milline võiks olla tulevikus GNSSi programmide juhtimisega seotud mõju komisjoni inimressurssidele.

Nagu eespool selgitatud, on agentuurile hiljuti delegeeritud ülesannete puhul enamasti tegemist uute ülesannetega, millele sarnaseid GNSSi programmide praeguses korralduses ei ole. Kui komisjon annab EGNOSE kasutamisega seotud ülesanded üle agentuurile, siis on programmil Galileo põhineva süsteemi kasutamisega seotud delegeeritud ülesannete näol tegemist uute ülesannetega, sest süsteem veel ei toimi. See on põhjus, miks Galileo programmi raames ei pakuta praegu veel teenuseid ning miks komisjoni ja agentuuri meeskonnad teevad jõupingutusi infrastruktuuri kasutuselevõtuks. Selleks et infrastruktuur kasutusele võtta ja alustada elutähtsate teenuste osutamist, on vaja täiesti uut töökorraldust ja täiendavat personali. Ajavahemikel 2007–2013 ja 2014–2020 suureneb komisjoni ja agentuuri töötajate koguarv 31 %, ning keskmine aastaeelarve 103 % .

Paari aasta jooksul, kuni asjakohase etapi lõpuni, vastutab komisjon jätkuvalt Galileo infrastruktuuri kasutuselevõtu eest ning säilitab selle tegevuse järelevalve eest vastutava personali ametikohad. Seejärel piirdub komisjoni roll ainult programmide poliitilise järelevalvega, mistõttu pakkus komisjon GNSSi käsitleva määruse ettepanekule lisatud finantsselgituses, et ajavahemikus 2014–2020 vähendataks komisjoni tehnilist meeskonda kokku 30 töötaja võrra. Kõnealune vähendamine on seotud järgmiste asjaoludega:

2) EGNOSe käitamisega (Galileo programmi kasutusetapiga kaasnevad uued ülesanded) seotud tegevuste üleandmise käigus agentuurile vähendatakse komisjoni GNSSi personali 3 täistööajale taandatud ametikoha võrra (3,3 %);

3) komisjoni otsusega vähendada olemasolevat personali kaotatakse täiendavalt 12 täistööajale taandatud ametikohta (13 %).

4) 15 täistööajale taandatud ametikoha täiendav vähendamine komisjonisiseste ümberpaigutuste kaudu.

Komisjoni GNSSi teenuseid osutavate töötajate arv muutub seega järgmiselt:

GNSSi ülesannete täitmisega seotud komisjoni personal || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Vähendamine kokku

Vähendamine || 0 || -3 || || || -3 || -4 || -5 || 0 || -15

KOKKU || 92 || 89 || 89 || 89 || 86 || 82 || 77 || 77 ||

Eespool punktis 3 nimetatud ametikohtade täiendav vähendamine toimub mittelineaarselt seitsme aasta jooksul. 30 ametikoha vähendamine on eraldiseisev ning lisandub seega komisjoni personali 5%-lisele horisontaalsele vähendamisele aastatel 2013−2017. Need ametikohad jäetakse komisjoni ametikohtade loetelust välja.

Komisjoni personali täiendav vähendamine

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Vähendamine kokku

Komisjoni personali täiendav vähendamine KOKKU || -2 || -3 || -3 || -2 || -2 || -2 || -1 || -15

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Vähendamist rakendatakse vaatamata sellele, et komisjon kannab üldist vastutust GNSSi programmide eest ning vaatamata nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt komisjonile usaldatud paljudele uutele ülesannetele (nagu selgus GNSSi käsitleva uue määrusega seotud läbirääkimiste käigus), nagu näiteks uue poliitika väljatöötamine seoses intellektuaalomandi õigustega, uue tegevuskava väljatöötamine ning ranged aruandlusnõudeid GNSSi komitee, nõukogu ja Euroopa Parlamendi jaoks. Komisjon püüab uute ülesannetega toime tulla sisemiste ümberkorralduste abil.

Komisjoni tulevase rolli saab kokku võtta järgmise kuue tegevusvaldkonna lõikes:

– aidata kaasa Euroopa Liidu üldiste strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Eesmärk on edendada GNSSi tehnoloogia kaasamist mitmesugustesse teadusuuringute valdkondadesse ja nende tehnoloogiate arvesse võtmist sektorikesksetes poliitikaalgatustes, mis on seotud näiteks transpordivahendite, põllumajanduse, isikute liikuvuse, ajastamise või energeetikaga, et tagada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi innovatsioonipotentsiaali ja lisaväärtuse parim kasutamine kõnealustes ELi poliitikavaldkondades;

– määratleda ja edendada programmide kõrgetasemelisi eesmärke, et need vastaksid poliitilistele nõuetele ning muude sidusrühmade ja kasutajate vajadustele ning võtta neid nõudeid arvesse programmide strateegia ja tehniliste nõuete koostamisel;

– määratleda ja kohandada rakendamise tingimusi. Komisjoni programmidega seotud strateegiliste eesmärkide kohaselt tuleb määratleda nende rakendamiseks vajalikud meetmed (nt delegeerimiskokkulepped), koostada maajaamade paiknemist käsitlevad lepingud ja töötada välja asjakohased standardid. Lisaks sellele vastutab komisjon ka edaspidi süsteemide turvalisuse eest. Seega peab komisjon kehtestama turvanõuded ja tagama turvalisusküsimuste koordineerimise;

– määratleda ja arendada GNSSiga seotud poliitikavaldkondi, luua õiguslik ja rahvusvaheline raamistik, mis toetaks GNSSi programmide eesmärkide saavutamist. GNSSi programmide õigusraamistiku väljatöötamise käigus pöörab komisjon tähelepanu GNSSi kasutajate ohutuse ja turvalisuse küsimusele, hindab satelliitnavigeerimise seadmete ja süsteemide haavatavust ja teeb ettepaneku tasakaalustavate meetmete võtmiseks, tagab Euroopa satelliitnavigatsiooniteenuste ühtlustamise, suurendab süsteemi stabiilsust, et võimaldada tööstusel kavandada tulevasi investeeringuid ja suurendab ohutust ja turvalisust (nt võtab meetmeid, et vähendada sõltuvust GPSist). Rahvusvahelises plaanis koostab komisjon rahvusvahelisi kokkuleppeid ja peab läbirääkimisi nende sõlmimiseks, koordineerib oma tegevust rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada kokkusobivus ja koostalitlusvõime GNSSi muude süsteemidega.

– jälgida programmide rakendamist. Kuigi komisjon ei vastuta programmide operatiivjuhtimise eest, jääb tema kanda üldine vastutus programmide nõuetekohase toimimise eest. Samuti on ta vastutav kõikide lisakulude ja hilinemiste eest. Seepärast on oluline, et komisjon kontrolliks tähelepanelikult programmide rakendamist Euroopa Kosmoseagentuuri (kasutuselevõtuetapi lõpetamine) ning Euroopa GNSSi agentuuri (kasutusperioodi rakendamine) poolt. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament esitasid praegu kaasotsustamismenetluses oleva GNSSi käsitleva määruse eelnõu raames aruannete edastamise kohta väga ranged nõuded. Komisjon kontrollib kõnealuste aruannete koostamist, tutvustamist ja esitamist GNSSi komiteele ja eelkõige eelarvepädevatele asutustele;

– korraldada suhteid sidusrühmadega; esitada neile ajakohastatud, positiivset, sidusat ja kasulikku teavet programmide EGNOS ja Galileo edusammude kohta; koostada korrapäraselt eksperdiarvamusi sisemiste ja väliste sihtrühmade jaoks.

[1]               ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[2]               ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

[3]               KOM(2011) 814 (lõplik).

[4]               ELT C, , lk .

[5]               ELT C , , lk .

[6]               ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[7]               ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

[8]               ELT L …, ...2013, lk …[Seni kuni ei ole seda määrust ega tulevast mitmeaastast finantsraamistikku kehtestavat määrust vastu võetud, ei saa käsitada ei Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud ülesannete ulatust ega sellest johtuvalt eraldatud eelarvevahendeid lõplikena.]

[9]               ABM − tegevuspõhine juhtimine; ABB − tegevuspõhine eelarvestamine.

[10]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[11]             KOM(2011) 814 (lõplik).

[12]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[13]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[14]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[15]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[16]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[17]             Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve, KOM(2011) 500.

[18]             PE489.561v02-00

[19]             See summa erineb agentuurile 2013. aastaks eraldatud eelarvest, sest selles võetakse arvesse GNSSi programmidega seotud ümberpaigutamiste tõttu 20 täiendava ametikoha rahastamist 2013. aastal. Komisjon esitab eelarvepädevale asutusele ettepaneku 2013. aasta jooksul.

[20]             Sellele summale lisanduvad eelarve täitumise ülevaate saldo (0,709) ülekanded ja kolmandate riikide osamaksed (0,325). Sega on 2013. aastaks assigneeringute kogusumma 14,484 miljonit eurot.

[21]             See summa hõlmab 1,75 miljonit eurot 20 täiendava ametikoha rahastamiseks 2013. aastal. Kasutatud prognoosis sisaldub kuue kuu palk aastaks 2013 , võttes arvesse 20 uue ametikoha täitmiseks vajaminevat aega.

[22]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[23]             Konsultatsioonifirma Roland Berger korraldatud uuring hõlmas 2011. aastal EGNOSt ja 2012. aastal Galileod. Selle tulemusena koostati süsteemide käitamise tagamiseks vajalike ülesannete strukturaalse osadeks jaotamise kava (sh nende ülesannete täitmiseks vajalik personal). Kokkuvõte nendest ülesannetest on esitatud täitmist vajavate ülesannete kirjelduste tabelis.

[24]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.