SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1. ELi raudteepoliitika viimase aja arengutendentsid

Komisjon esitas valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, mis võeti vastu 28. märtsil 2011 (edaspidi „2011. aasta valge raamat”), oma ettekujutuse Euroopa ühtsest raudteepiirkonnast, st raudtee siseturust, kus Euroopa raudteeveo-ettevõtjad saaksid osutada teenuseid ilma tarbetute tehniliste ja haldustakistusteta.

Euroopa Ülemkogu 2012. aasta jaanuari järeldustes rõhutatakse samuti seda, kui oluline on ära kasutada täielikult integreeritud ühtse turu võimalusi majanduskasvu edendamisel, seda nii võrgutööstusharude kui ka kõigi teiste jaoks[1]. Lisaks rõhutab komisjon 30. mail 2012 vastu võetud teatises „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed”,[2] et oluline on veelgi vähendada uute raudteesektori ettevõtjate bürokraatiakoormat ja neile tehtavaid takistusi, esitades sellekohaseid riigipõhiseid soovitusi. 6. juunil 2012 võttis komisjon vastu teatise ühtse turu juhtimise tugevdamise kohta, milles samuti rõhutatakse transpordisektori tähtsust[3].

Viimase kümnendi jooksul on ELi raudteeturul toimunud väga suured muutused, mis on järk-järgult kehtestatud kolme õigusliku raudteepaketiga (ja mõne täiendava õigusaktiga), mille eesmärk on avada liikmesriikide raudteeturud ning muuta need ELis konkurentsi- ja koostalitlusvõimelisemaks, samal ajal aga säilitada kõrge ohutustase. Hoolimata märkimisväärsetest muudatustest seoses ELi õigusaktide ja muude meetmetega (nn ELi õigustik), millega luuakse raudteeveoteenuste siseturg, on raudteede osatähtsus ELi-siseses transpordis endiselt tagasihoidlik. Seepärast on komisjon tulnud välja neljanda raudteepaketiga, et tõsta raudteeveoteenuste kvaliteeti ja tõhustada neid teenuseid ning kõrvaldada senised turutõkked.

Käesolev määrus on üks osa neljandast raudteepaketist, milles keskendutakse olemasolevate haldus- ja tehniliste takistuste kõrvaldamisele ning eelkõige kehtestatakse ühised ohutus- ja koostalitluseeskirjad, et tänu Euroopa Liidu Raudteeametile suurendada mastaabisäästu kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate jaoks, vähendada halduskulusid, kiirendada haldusmenetlusi ja vältida varjatud diskrimineerimist. Esialgne asutamismäärus kavatsetakse asendada ja lisada ametile uued tähtsad ülesanded, nii et sellest saab koostalitluse ja ohutuse alal tõeliselt toimiv Euroopa Liidu Raudteeamet.

1.2. Miks on vaja asendada kehtiv määrus (EÜ) nr 881/2004 (nagu seda on muudetud) uue õigusaktiga?

Alates 2004. aastast, kui esialgne asutamismäärus koostati, on Euroopa raudteede ja Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet” või „ERA”) [varem: Euroopa Raudteeagentuur] olukord mitmeti muutunud. On saadud hulgaliselt tõendeid ELi raudtee-siseturu toimimise kohta ka koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. Vastu võeti uued õigusaktid, mille tõttu muudeti ameti asutamise määrust (2008. aastal) või täiustati ERA olemasolevaid ülesandeid ilma asutamismäärust muutmata (nt otsus 2011/155/EL).

Mõju hindamise aruandes, mis on lisatud käesolevale ettepanekule, on toodud välja rida meetmeid, millega antakse ametile uued volitused ja lihtsustatakse kehtivaid menetlusi.

Peale selle on vaja teha mitmeid muudatusi selleks, et ERA asutamismäärusele ja ameti enda tegevusele antud hinnangu (2009–2010) abil tõhustada ameti toimimist, samuti tuleb arvesse võtta soovitusi, mis on esitatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta (2012), ja haldusnõukogu seisukohavõttu ameti tuleviku kohta (2012). Eelkõige tähendab see ameti sisestruktuuri, juhtimise ja otsustamismenetluste täiustamist ja ameti suhteid sidusrühmadega.

Samuti muudetakse õigusakti struktuur uue määrusega selgemaks (nt kõrvaldatakse artikleid ja nummerdatakse need uuesti) ning loogilisemaks (nt mõned artiklid lisatakse asjakohasematesse peatükkidesse ning koostatakse uued peatükid ja jäetakse tarbetud välja). Selle õigusaktide paketiga muudetakse ka raudtee koostalitluse ja raudteeohutuse direktiivi, mis on tihedalt seotud ERA ülesannetega, mistõttu tuleb kõnealuseid aspekte käesolevas määruses nõuetekohaselt arvesse võtta.

Eespool öeldut silmas pidades ja õigustalitluse nõuandeid arvesse võttes kavatseb komisjon esildada uue ERA käsitleva määruse, millega asendatakse algne määrus (EÜ) nr 881/2004. Võrreldes määrusega (EÜ) nr 881/2004 on tehtud mitmeid muudatusi, mille võib rühmitada kolme eri kategooriasse.

· Uued sätted: ameti uued ülesanded (veeremiüksuste turuleviimise lubade, raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmine), tugevam kontroll liikmesriikide asutuste üle, suuremad volitused seoses siseriiklike eeskirjadega, ERA uued eelarvevahendid (lõivud ja tasud), apellatsiooninõukogu; mõned uued sätted, eelkõige need, mis on seotud ameti sisemise töökorraldusega, tulenevad ELi ameteid käsitlevast ühisest lähenemisviisist.

· Kehtivate sätete selgitamine/lihtsustamine: eelkõige seoses töömeetodite, ERTMSi, raudteepersonali, registrite ja muude ülesannetega.

· Ajakohastamine, mille põhjuseks on õigus- ja poliitikaraamistiku areng: sätted, milles käsitletakse sisestruktuuri ja tegevust ning viiteid komiteemenetlusele ja delegeeritud õigusaktidele.

· Toimetuslikud muudatused võrreldes algse määrusega.

1.3. Käesoleva määruse seos raudtee koostalitluse ja raudteeohutuse direktiividega

Direktiiv 2008/57/EÜ (raudtee koostalitluse direktiiv) ja direktiiv 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv) on tihedalt seotud algse määrusega (EÜ) nr 881/2004. Neljanda raudteepaketiga tehakse ettepanek kõnealused direktiivid uuesti sõnastada; sellest hoolimata jäävad need käesoleva määrusega tihedalt seotuks. Ennekõike tuleneb see asjaolust, et amet tegutseb raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas, mille õiguslikuks aluseks on just need direktiivid.

Käesoleva määruse ja kõnealuste direktiivide vaheline seos hõlmab eelkõige järgmisi aspekte:

– koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd; koostalitluse direktiiv), ühised ohutuseesmärgid ( ohutusdirektiiv), ühised ohutusmeetodid ( ohutusdirektiiv): ameti ülesanne on koostada sellekohaseid soovitusi, mille peab vastu võtma komisjon, ja esitada komisjonile arvamusi KTKde kohaldamata jätmise kohta;

– ohutussertifikaadid: amet vastutab nende väljaandmise eest ja sellekohane täielik menetlus nähakse ette ohutusdirektiiviga;

– registrid: ameti ülesanne on esitada komisjonile soovitusi registrite tehniliste kirjelduste (viidatud koostalitlusdirektiivis) ja nende läbivaatamise kohta ning tagada nende kättesaadavus üldsusele;

– raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load: amet vastutab nende väljaandmise eest ja nende kohaldamise täielik menetlus nähakse ette koostalitluse direktiiviga;

– telemaatilised seadmed ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS): kõnealuseid erivaldkondi käsitletakse asjakohastes KTKdes, mis võetakse vastu koostalitluse direktiivi alusel, ja ametil kui süsteemihalduril on nendes valdkondades tähtis roll;

– teatatud vastavushindamisasutused: amet vastutab nende asutuste toetamise ja nende tegevuse jälgimise eest, kuna sellised asutused luuakse ja neile antakse ülesanded koostalitluse direktiivi alusel;

– riiklikud ohutusasutused: amet vastutab nende toetamise ja nende tegevuse jälgimise eest, kuna sellised asutused luuakse ja neile antakse ülesanded ohutusdirektiivi alusel;

– siseriiklikud raudtee-eeskirjad: ameti ülesanne on neid kontrollida ja nende arvu vähendada ning nendest teatamise menetlus on ette nähtud raudteeohutuse ja koostalitluse direktiividega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjoni talitused on pidevalt arutanud Euroopa ühtse raudteepiirkonna arengutendentse raudteesektori esindajatega. 2010–2011. aastal tehti määruse (EÜ) nr 881/2004 ja Euroopa Liidu Raudteeameti [määruses: Euroopa Raudteeagentuur] toimimise järelhindamine[4]. Kõnealusest hinnangust ja ELi asutusi käsitlevast üldhinnangust, mis tehti 2009. aastal, ilmnes ameti tagatud lisaväärtus ja sidusrühmade üldine positiivne arvamus ERA ja selle tegevuse tulemuste kohta. Hindamistulemusi on kasutatud kõnealuse määruse läbivaatamisega seotud järgneva mõjuhindamise oluliste sisendandmetena ja ettevalmistamisel.

Euroopa Komisjon tegi põhjaliku mõjuhindamise, et toetada seadusandlikke ettepanekuid, milles käsitletakse Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõhustamist ja selle konkurentsivõime suurendamist koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. 2011. aasta juunis loodi mõju hindamise juhtrühm, kuhu liikuvuse ja transpordi peadirektoraat kutsus osalema kõiki peadirektoraate.

Väliskonsultant koostas mõjuhinnangut toetava uuringu ja juhtis sihtotstarbelist sidusrühmadega konsulteerimist. Sihtotstarbeline sidusrühmadega konsulteerimine algas 18. novembril 2011 internetiküsitlusega, mis lõppes 30. detsembril 2011. Seejärel küsitleti kõige olulisemaid sidusrühmi ja korraldati sidusrühmadele tööseminar 2012. aasta veebruari lõpus.

Alates sellest ajast on liikuvuse ja transpordi peadirektoraat osalenud kõnealuse majandussektoriga peetud kahepoolsetel kohtumistel, et tutvustada oma seisukohti selle kohta, mida tuleks neljandas raudteepaketis teha koostalitluse ja ohutuse valdkonnas.

Arvestades algatuse tehnilisust, üldsusega ei konsulteeritud. Komisjon siiski hoolitses selle eest, et kõikide huvitatud isikutega konsulteeriti õigel ajal ja et arutelud hõlmasid kõiki algatuse põhielemente.

Mõjuhindamiskomitee

5. septembril 2012 tuli kokku mõjuhindamiskomitee ja andis ettepanekule positiivse hinnangu. Mõju hindamise aruandesse lisati järgmised komitee põhisoovitused:

– lisati rohkem statistikaandmeid ja teavet sidusrühmadega peetud konsultatsioonide kohta;

– lisati eeldatav koosmõju neljanda raudteepaketi muude elementidega ja selgitati kaudset mõju;

– kirjeldati üksikasjalikumalt poliitikavalikute 2–5 puhul ühiseid põhimeetmeid ja selgitati nende erinevusi;

– täpsustati ja selgitati üksikasjalikumalt mõjuhindamismeetodeid; täpsema ristviitamisega muudeti tekst loogiliseks;

– täpsemalt eristati ettevõtjate (raudteeveo-ettevõtjad) halduskulusid ja avaliku halduse asutuste (liikmesriikide ametiasutused, ERA ja komisjon) kulusid.

Väljatoodud poliitikavalikud

Üksikute meetmete sõelumise käigus tõi komisjon lisaks lähtestsenaariumile välja viis poliitikavalikut (2–6). Poliitikavalikute 2–5 puhul käsitletakse eelkõige Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „ERA” või „amet”) ja liikmesriikide asutuste koostoimimist ning nende kõikidega on võimalik saavutada kolm tegevuseesmärki. Poliitikavaliku 6 puhul on tegemist selliste horisontaalmeetmete kogumiga, mis enamasti on sõltumatud ERA ja liikmesriikide asutuste koostoimimisest ning mida on võimalik kohaldada lisaks poliitikavalikutele 2–5 ja millega eeldatavasti tugevdatakse lõplikku kogumõju.

Poliitikavalik 1: lähtestsenaarium (jätkatakse midagi muutmata) – jätkatakse praegu sektoris kohaldatavat poliitikasuunda.

Poliitikavalik 2: ametil suurem koordineerimisroll selle tagamisel, et raudteeveo-ettevõtjate sertifitseerimisel ja veeremiüksuste turuleviimise lubade väljaandmisel kohaldatakse ühtset lähenemisviisi.

Poliitikavalik 3: ERA on ühtne kontaktpunkt ning lõpliku otsuse sertifitseerimise ja turuleviimislubade andmise kohta teevad riiklikud ohutusasutused, kuid ERA kontrollib taotlusi ja otsuseid enne ja pärast nende menetlemist.

Poliitikavalik 4: ERA ja riiklikud ohutusasutused jagavad kohustusi ning lõpliku otsuse sertifitseerimise ja turuleviimisloa andmise kohta teeb amet.

Poliitikavalik 5: ERA võtab üle riiklike ohutusasutuste ülesanded seoses raudteeveo-ettevõtjate sertifitseerimise ja veeremiüksuste turuleviimise loa andmisega.

Poliitikavalik 6: horisontaalmeetmed, sh muud õiguslikud ja leebed meetmed (lisaks kohustuste jagamisele liikmesriikide asutuste ja ERA vahel), mille rakendamisega oleks võimalik suurendada raudteesektori konkurentsivõimet, näiteks            ERA osatähtsuse suurendamine raudteealase teabe levitamisel ja koolitamisel raudteevaldkonnas või siseriiklike tehniliste või ohutuseeskirjade ülevõtmisel ELi eeskirjasüsteemi (ERA ja riiklikud ohutusasutused selgitavad välja tarbetud eeskirjad ning seejärel esitatakse liikmesriikide asutustele taotlus kõnealused eeskirjad kõrvaldada, samuti piiratakse võimalust võtta vastu uusi eeskirju).

Poliitikavalikute mõju: kõikide kõnealuste valikuvõimaluste keskkonnamõju hinnati positiivseks, kuigi väikseks. Nende sotsiaalne mõju hinnati väikseks/tähtsusetuks.

Allpool toodud tabelis esitatakse poliitikavalikute kombineerimisel saadav majanduslik kasu (tõhusus) ja saavutatavate eesmärkide arv (tulemuslikkus).

Poliitikavalik || Tõhusus (kogu puhaskasu miljonites eurodes= || Tulemuslikkus (saavutatud tegevuseesmärkide arv)

Poliitikavalikud 2+6: ERA kui nn koordineerimisasutuse osatähtsuse suurendamine + horisontaalmeetmed || 411 || 1

Poliitikavalikud 3+6: ERA kui ühtne kontaktpunkt + horisontaalmeetmed || 461 || 2

Poliitikavalikud 4+6: kohustuste jagamine ERA ja riiklike ohutusasutuste vahel + horisontaalmeetmed || 497 || 3

Poliitikavalikud 5+6: ERA võtab üle riiklike ohutusasutuste ülesanded seoses turuleviimislubade andmise ja sertifitseerimisega + horisontaalmeetmed || 476 || 3

Järeldustest selgub, et eelistati poliitikavalikut 4 (kombineerituna valikuvõimalusega 6), kuna niiviisi saavutatakse kõige tasakaalustatum tulemus järgmistes valdkondades:

– kogu raudteesektor, arvestades ohutussertifikaatide ning veeremiüksuste ja muude allsüsteemide turuleviimise lubade väljaandmise kulude vähenemist ja aja lühenemist;

– mõju ELi eelarvele;

– mõju liikmesriikide asutuste kuludele;

– kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega;

– väljaselgitatud probleemide kõrvaldamine ning

– eesmärkide saavutamine.

Täiendav teave mõju hindamise ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide kohta esitatakse komisjoni talituste töödokumendis, mis lisatakse seadusandlikele ettepanekutele, mille eesmärk on kõrvaldada ELi raudteeturu koostalitluse ja ohutuse valdkonnas veel säilinud haldus- ja tehnilised takistused. See avaldatakse komisjoni peasekretariaadi veebisaidil pärast käesoleva õigusakti vastuvõtmist.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Selles jaotises kommenteeritakse ja selgitatakse ERA käsitleva uue määruse põhisätteid, vajaduse korral koos algse määruse (EÜ) nr 881/2004 muudatustega.

1. PEATÜKK – PÕHIMÕTTED

Artikkel 1: eesmärgid on läbi vaadatud, et need kajastaksid ameti uusi ülesandeid, ja need on lisatud põhjendustesse; selle asemel on selguse huvides lisatud „reguleerimisese ja -ala”.

Artikkel 2: õiguslik seisund on asjakohasemana lisatud sellesse artiklisse (varem algselt artikkel 22).

Artikkel 3: muudetud, et nõuetekohaselt hõlmata ameti uusi aktiliike.

2. PEATÜKK – TÖÖMEETODID

Lisatakse uus peatükk, et hõlmata algselt muudes peatükkides käsitletud teemasid, mis tegelikult on seotud meetoditega, mida ERA kasutab oma eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 4: töörühmi käsitlev artikkel kirjutatakse selguse huvides ümber, eelkõige arvestades järgmist: viide Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioonile (AEIF) on nüüdseks iganenud ja selle võib välja jätta; ERA personali käsitleva artikli asemel toodi siia algne artikli 24 lõige 4; töökord, mille kinnitab haldusnõukogu.

Artikkel 7: mõju hindamine; algses tekstis piirduti tasuvusanalüüsis üksnes ohutusvaldkonnaga (artikli 6 lõige 4); See ülesanne ei tohiks olla ameti konkreetse tegevuse osa, sellest tulenevalt on vaja lisada kõnealused sätted üldossa, muutes need üldiselt kohaldatavaks, ja sätestada selged ülesanded; see on kooskõlas haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta ning tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega.

Artikkel 8: uuringud; endine artikkel 20 – lisatud siia, kuna uuringud on eesmärkide saavutamise vahendid, mitte ülesanded.

Artikkel 9: arvamused; varem artikkel 10, milles käsitleti tehnilisi arvamusi; kooskõlas direktiividega jäetakse välja sõna „tehniline”; lõike 2a punkt b kui mittevajalik jäetakse välja; lõiget 3 (algselt lõige 2b) on muudetud, et laiendada selle reguleerimisala (varem hõlmas see ilma selgete põhjendusteta üksnes KTKsid).

Artikkel 10: külaskäigud liikmesriikidesse; endine artikkel 33 on toodud siia jaotisesse, kuna külaskäikude puhul on tegemist ameti eesmärkide saavutamise vahendiga.

3. PEATÜKK – RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 11: tehniline toetus – ohutus; väikesed muudatused, millega täpsustatakse ameti ülesandeid.

Artikkel 12: ohutussertifikaadid; ERA uus roll (ohutussertifikaatide väljaandmine) vastavalt mõju hindamise aruandes tehtud ettepanekule, mis on kooskõlas läbivaadatud ohutusdirektiiviga.

Artikkel 13: veeremiüksuste hooldamine; uus artikkel – mis algselt oli 3a peatükis, mida on lihtsustatud ja mis on lisatud ohutusalasesse kui kõige asjakohasemasse ossa.

Artikkel 14: ohtlike kaupade raudteevedu; uus artikkel, milles ametlikult sätestatakse juba praegune ERA tegevus ohtlike kaupade raudteeveo valdkonnas.

4. PEATÜKK – RAUDTEE KOOSTALITLUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 15: tehniline toetus – koostalitlus; pisut muudetud, et hõlmata raudtee koostalitluse direktiivi muudatusi (punktid b ja c) ning täpsustada ERA praegusi ülesandeid.

Artikkel 16: veeremiüksuste turuleviimise load; uus artikkel, mis hõlmab ERA uut rolli veeremiüksuste turuleviimise lubade väljaandmisel, nagu on esildatud mõju hindamise aruandes kooskõlas muudetud koostalitlusdirektiiviga.

Artikkel 17: veeremiüksusetüüpide turuleviimise load; uus artikkel, mis hõlmab ERA uut rolli veeremiüksusetüüpide turuleviimise lubade väljaandmisel, nagu on esildatud mõjuhinnangus kooskõlas muudetud koostalitlusdirektiiviga.

Artikkel 18: raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load; uus artikkel, mis hõlmab ERA uut rolli seoses raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise seadmete lubamisega; see on seotud ERA kui süsteemihalduri ülesannetega ja tema uue ülesandega anda välja ERTMSiga veeremiüksuse turuleviimise lube (selle tagamiseks, et ERTMSi seadmetega varustatud veeremiüksuste turuleviimise load oleksid kooskõlas raudtee-äärsete süsteemidega).

Artikkel 19: telemaatilised seadmed: uus artikkel on lisatud selleks, et ametlikult sätestada ERA juba praegune roll vastavalt TAP KTK-le ja TAF KTK-le ning kooskõlas mõju hindamise aruandega.

Artikkel 20: teatatud vastavushindamisasutuste toetamine; muudetud – sätted, milles käsitletakse komisjoni järelevalvet teatatud asutuste üle, on viidud järelevalvet käsitlevasse uude jaotisesse; ülejäänu käsitleb toetust teatatud asutustele (ülesanded, mis komisjon on pannud ametile seoses teatatud raudteeasutuste tehnilise sekretariaadiga alates 20. aprillist 2011, ja see tegevus juba käib); seda tegevust tuleb õigusaktides nõuetekohaselt kajastada).

5. PEATÜKK – SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED (lisatud koostalitlust käsitleva peatüki järele)

Artiklid 21, 22 ja 23: siseriiklikud eeskirjad; uued artiklid, millesse on koondatud algsed artiklid 9a ja 9b ning mida on muudetud, et ühtlustada menetlused koostalitluse ja raudteeohutuse direktiividega ning võtta arvesse ERA selliseid ulatuslikumaid volitusi seoses siseriiklike eeskirjadega, mis tulenevad mõju hindamise aruandest ja siseriiklike ohutuseeskirjade töörühma esialgsetest aruannetest; IT-andmebaasi haldamine on selgelt tehtud ülesandeks ERA-le, et täpsustada varasemaid jagatud kohustusi (komisjon ja ERA) ning kõrvaldada praegused tehnika-, koordineerimis- ja omandiprobleemid.

6. PEATÜKK – ERTMSiga SEOTUD ÜLESANDED: ERTMSi käsitlev jaotis on muudetud uueks eraldi peatükiks.

Artiklid 24–28: ERTMSi ülesandeid käsitleva artikli puhul on tegemist algse artikliga 21a, mida on muudetud, et täpselt sätestada ameti ja muude asjaosaliste kohustused seoses ERTMSiga, et tõhustada ERTMSi kasutuselevõttu ja käsitleda ERA praegust tegevust kõnealuses valdkonnas; artiklit 13e on muudetud kooskõlas komisjoni esialgse hinnanguga nelja aasta jooksul võetud tehniliste järelmeetmete kohta.

7. PEATÜKK – EUROOPA ÜHTSE RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA SEOTUD ÜLESANDED: uus peatükk – mitmed jälgimisülesanded on koondatud ühte peatükki nähtavuse ja selguse huvides.

Artikkel 29: riiklike ohutusasutuste järelevalve; uus artikkel – ERA uus ülesanne: riiklike ohutusasutuste kontrollimine, nagu on esildatud mõju hindamise aruandes (ja ERA määrust käsitlevas hinnangus).

Artikkel 30: teatatud asutuste järelevalve; uus artikkel – ERA uus ülesanne: teatatud asutuste kontroll, nagu on esildatud mõju hindamise aruandes.

Artikkel 31: koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtud edusammude järelevalve; põhineb osaliselt algsel artiklil 9 (uued lõiked 1 ja 2, ERA ohutusjärelevalvealaseid ülesandeid on nüüd täpsustatud) ja algsel artiklil 14 (uued lõiked 3 ja 4, kaks eraldi aruannet koostalitluse ja ohutuse kohta on nüüd liidetud ühte); lõige 5 – põhineb artikli 21b lõikel 2a kooskõlas mõju hindamise aruande ja ERA määrust käsitleva hinnanguga.

8. PEATÜKK – MUUD ÜLESANDED – uus peatükk, kuhu on koondatud registreid, raudteepersonali ja muid ülesandeid käsitlevad peatükid.

Artikkel 32: raudteepersonal; algsed artiklid 16b, 16c ja 17 on lihtsustamise eesmärgil kokku koondatud: mõned ülesanded on aegunud, mõnda kirjeldatakse direktiivis 2007/59; muudetud õigusselgusetuse ja kordamise vältimiseks.

Artikkel 33: registrid; sellesse artiklisse on koondatud algsed artiklid 18 ja 19, mida on ajakohastatud ja õigusaktidega ühtlustatud.

Artikkel 34: riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste võrgustikud; varem osaliselt algse artikli 6 lõikes 5 ja artiklis 9; on lisatud esindusasutuste võrgustik (lõige 2), et tõhustada ja struktureerida sidusrühmade koordineerimist ameti tasandil; on lisatud lõige 3, et tõhustada ja struktureerida kõikide sidusrühmadega konsulteerimist ning et lõpuks saavutaks amet parema kvaliteediga tulemuse (kooskõlas ERA määrust käsitleva hinnanguga ja seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta).

Artikkel 35: teabe vahetamine ja tulemuste levitamine; uus artikkel, milles sätestatakse ametlikult osa ERA praegusest tegevusest ning mille aluseks on mõju hindamise aruanne, ERA määrust käsitlev hinnang ja seisukohavõtt ameti tuleviku kohta.

Artikkel 36: teadusuuringud ja innovatsiooni edendamine; algne artikkel, millele on lisatud teadusuuringud ja milles sätestatakse ametlikult see, mida ERA juba praegu suurel määral teeb; kooskõlas haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta.

Artikkel 37: komisjoni abistamine; pisut muudetud.

Artikkel 38: raudteeprojektide hindamise abistamine; algselt artikkel 15, reguleerimisala laiendati, et see hõlmaks ohutust.

Artikkel 39: liikmesriikide ja sidusrühmade abistamine; uus artikkel, mis tuleneb mõju hindamise aruandest (poliitikavaliku 6 meede) ja ERA määrust käsitleva hinnangu tulemustest.

Artikkel 40: rahvusvahelised suhted; uus artikkel, milles sätestatakse ametlikult see, mida ERA juba praegu suurel määral teeb; kooskõlas mõju hindamise aruandega ja haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta.

Artikkel 41: varuosad; uus artikkel – uus ülesanne kooskõlas mõju hindamise aruandega.

9. PEATÜKK – AMETI TÖÖKORRALDUS: kavandatud üldjoontes nii, et järgitakse soovitusi, mis on esitatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta (2012), eriti seoses järgmiste aspektidega: haldusnõukogu suuremad volitused; juhatuse loomine; mitmeaastane tööprogramm; muud standardsätted, milles käsitletakse inimressursse ja eelarveküsimusi.

Muud olulised muudatused.

Artikkel 48: iga- ja mitmeaastane tööprogramm; uut eraldi artiklit tööprogrammide kohta peeti vajalikuks selguse huvides; kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi ühisavalduse ja soovitustega, ERA määrust käsitleva hinnanguga ja haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta (mitmeaastane perspektiiv, tegevuspõhine eelarvestamine ja tegevuspõhine juhtimine, suhted sidusrühmadega).

Artiklid 51–57: apellatsiooninõukogu; uued artiklid – apellatsiooninõukogu on vajalik, kuna ERA volitusi on suurendatud (veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmine); mõju hindamise aruandega nähakse ette luua sõltumatu apellatsiooninõukogu väljaspool ametit, ent samas tundub praegu EASAs kasutusel olev lahendus asjakohasem; põhineb EASA määruse asjakohastel sätetel.

10. PEATÜKK – FINANTSSÄTTED

Artikli 58 lõige 2: uus punkt c – lisatud uued ERA sissetulekuallikad (veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmise (uued ülesanded) eest väljastpoolt laekuvad lõivud ja tasud); uus punkt e – et ühtlustada EASA määrusega.

11. PEATÜKK – PERSONAL: uus peatükk, milles üldjoontes järgitakse standardsätteid, mis tulenevad ameteid käsitlevast ühisest lähenemisviisist (artiklid 62 ja 63).

Artikkel 61: personal – üldsätted; algselt artikkel 24, mida on muudetud kooskõlas ameteid käsitleva ühisavaldusega, ERA määrust käsitleva hinnanguga ja haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta; varem töölepingu maksimumkestuse suhtes kehtinud piirangud on jäetud välja.

12. PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

Artiklid 64, 66–68, 70–72: pärinevad algse määruse muudest osadest, mida on vajaduse korral muudetud kooskõlas ameteid käsitleva ühisavaldusega.

Artikkel 65: peakorterileping ja tegutsemistingimused; uus artikkel, mille puhul järgitakse ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta (2012).

Artikkel 69: koostöö riiklike asutuste ja organitega; uus artikkel, mis tuleneb ERA uutest sertifikaatide ja lubade väljaandmise volitustest; mõnel juhul peetakse vajalikuks koostööd riiklike asutuste ja organitega, arvestades nende ekspertkogemusi; võimalus kasutada (all)töövõttu mõnede ERA ülesannete täitmiseks.

13. PEATÜKK – LÕPPSÄTTED: uus peatükk.

Artiklid 73 ja 74: delegeeritud õigusaktid; uued artiklid – tulenevalt ERA uutest volitustest (anda välja veeremiüksuste turuleviimise lube ja ohutussertifikaate, omavahendid) on vaja vastu võtta delegeeritud õigusakte; analoogne EASAga.

Artikkel 75: komiteemenetlus; uus artikkel, mis on koostatud selleks, et mitte osutada teistele õigusaktidele (koostalitluse direktiiv).

Artikkel 76: hindamine ja läbivaatamine; algset artiklit on muudetud kooskõlas ameteid käsitleva ühisavaldusega.

MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 881/2004 VÕRRELDES SAMAKS JÄÄNUD ARTIKLID: 5, 6, 58, 59, 60.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesolev uus määrus on Euroopa Liidu Raudteeameti eelarve- ja personalikohustuste õiguslik alus. Üksikasjalikud arvutused on esitatud lisas finantsselgituses.

Oluline on rõhutada asjaolu, et ERA personaliküsimustega seoses sisaldab käesolev õigusakt järgmist:

1. vahendiarvutused, mis pärinevad varasemast kahest finantsselgitusest, mis olid lisatud algsele määrusele (EÜ) nr 881/2004 ja selle 2008. aasta muudatusele (määrus (EÜ) nr 1335/2008) ning millega nähti ERA-le ette 104 ajutist töötajat;

2. eelarvemenetlus ajavahemikuks 2005–2013, milleks eelarvepädevad institutsioonid andsid ERA-le veel 39 ametikohta selliste ülesannete täitmiseks, mida asutamismääruses ei käsitleta ning mille tulemusena on 2013. aastal kokku 143 ajutist töötajat;

3. käesoleva uue määrusega ERA-le ette nähtud uute ülesannete täitmise ja suuremate volituste kasutamise eeldatav mõju ressurssidele, arvestatuna 43 inimesega.

Punktiga 2 seoses tuleb märkida, et alates ERA loomisest 2005. aastal on ametikohtade arv järk-järgult suurenenud. Selline muutus on tingitud iga-aastasest üksikasjalikust läbivaatamisest ja eelarvepädevad institutsioonid on selle igal aastal vastu võtnud vastavalt komisjoni poolt ette pandud ametikohtade arvule. Põhiline erinevus punkti 1 ja 2 vahel seisneb selles, et terve rida ülesandeid ja tegevusvaldkondi, nt õigusküsimused, andmekaitseametnik, haldusnõukogu sekretariaat, siseaudit, kvaliteedi- ja ettevõtlusalane planeerimine, majanduslik hindamine (mõju hindamine), hanked, vahendite majandamine, haldusjuht, ei olnud asutamismääruses sätestatud või vähemalt ei nähtud nendeks jaoks ette spetsiaalseid töötajaid. Mõnes tegevusvaldkonnas, sh personali-, IT- ja finantsküsimustes, alahinnati ressursside vajadust märkimisväärselt.

Majanduslik hindamine tuleneb asjaolust, et ERA loodi integreeritud ja konkurentsivõimelise raudteepiirkonna arengule kaasa aitamiseks. See on olnud ameti tegevuse lahutamatu osa algusest peale – isegi kui finantsselgitusega ei ole selle jaoks ette nähtud spetsiaalseid töötajaid. Vajaduse sellise tegevuse järele on väljaspool kahtlust ja on viimasel ajal tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttest tulenevalt veelgi suurenenud; seepärast pandi ette lisada uus artikkel ametit käsitlevasse uude määrusesse.

Lisaks nimetatud arengutendentsidele on mitmesuguste komisjoni õigusaktidega pandud ametile ressursse mõjutavaid lisaülesandeid, ilma et need kajastuksid oleksid finantsselgituses nõuetekohaselt kajastatud. Näiteks komisjoni otsusega 2011/155/EL direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi avaldamise ja haldamise kohta pannakse ametile lisaülesanded seoses raudteeveeremiüksuste ja allsüsteemide lubamisel kasutatavate menetluste ja eeskirjade läbipaistvamaks muutmise ja lihtsustamisega. Täpsemalt on ERA roll seotud liikmesriikide loamenetluste dokumenteerimisega, raudteeveeremiüksuste lubamiseks liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade dokumenteerimisega ja andmete vastavuse kontrolliga, riiklike ohutusasutuste toetamisega ning andmete haldamise ja säilitamisega.

Punktiga 3 seoses tuleb märkida, et uute ja laiendatud ülesannete eelarve- ja personalimõju puhul on lähtutud põhiliselt mõju hindamisel tehtud arvutustest, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse (detsentraliseeritud asutuste kohta) soovituste rakendamisest, kontrollikoja ja siseauditi talituse soovitustest ning ERA määrust käsitlevast hinnangust. Kõiki õigusaktis tehtud muudatusi on põhjalikult selgitatud käesoleva seletuskirja 3. osas. Hinnanguliselt on kõnealuste uute ja laiendatud ülesannete täitmiseks kokku vaja 70 inimest, s.t lisaks ameti praegusele personalile on vaja 43 täiendavat töötajat. Need 43 inimest hakkavad andma välja lube ja sertifikaate ning see tegevus kaetakse välislõivude ja -tasudega, samal ajal kui vajadus ülejäänud 27 inimese järele kaetakse ameti olemasoleva personali sisemise ümberpaigutamisega. Seetõttu puudub täiendav mõju ELi eelarvele (v.a aastatel 2015 ja 2016, kui välislõive ja -tasusid veel ei saada).

Eespool nimetatud 43 täiendavat töötajat kuuluksid järgmistesse kategooriatesse:

· tehnilised eksperdid (41 inimest), kellest 30 tegelevad veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade väljaandmisega, 6 raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmisega ning 5 ohutussertifikaatide väljaandmisega;

· seonduvad haldustöötajad (kaks inimest), sh raamatupidaja, kes tegeleb kavandatava välislõivude ja -tasude süsteemi haldamisega, kaasa arvatud koostöö liikmesriikide asutustega.

Välislõivude ja -tasudega kaetaks ka seonduvad üldkulud, täpsemalt:

· ERA väljaantavate otsuste tõlkimine liikmesriikide keeltesse;

· arvepidamiseks vajalikud IT-süsteemid (välislõivud ja -tasud).

Ülejäänud 27 inimest, kes vabaneksid tänu ameti olemasoleva personali sisemisele ümberpaigutamisele, tegeleksid järgmiste ülesannetega:

· riiklike ohutusasutuste ja teatatud asutuste jälgimine ning liikmesriikide ohutus- ja koostalitlusalaste õigusaktide rakendamine;

· siseriiklike eeskirjade arvu vähendamine;

· liikmesriikide ja sidusrühmade nõustamine ja toetamine, raudteealase teabe levitamine, sellekohane koolitamine ja varuosade võimaliku standardimise koordineerimine.

ERA üldine mõju ELi eelarvele aastatel 2015–2020 on hinnanguliselt 157,113 miljonit eurot. Uute ülesannete täitmisega seotud kulude mõju ELi eelarvele on 0,4113 miljonit eurot, kuna alates 2017. aastast kaetakse need raudteesektori makstavate tasude ja lõivudega.

Käesoleval õigusaktil on ka mõju komisjoni ressurssidele (liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis). Sellega seoses sisaldab käesolev määrus järgmist:

1. ressursiarvutused, mis pärinevad varasemast kahest finantsselgitusest, mis olid lisatud algsele määrusele (EÜ) nr 881/2004 ja selle 2008. aasta muudatusele (määrus (EÜ) nr 1335/2008) ning millega nähti komisjonile ette kaks ametnikku / ajutist töötajat;

2. muudatused aastateks 2005–2013 ja komisjonile kolm täiendavat ERAga seotud küsimustega tegelevat töötajat, kes täidavad asutamismääruses kajastamata ülesandeid.

Praeguse algatuse elluviimiseks vajab komisjon kokku viit inimest, samas puudub vajadus uute töötajate järele.

2013/0014 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit

ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa piirideta raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteede suhtes kohaldatavate tehniliste normide valdkonnas seoses tehniliste aspektidega (koostalitlus) ja ohutusaspektidega, mis on lahutamatult seotud ja mis mõlemad peaksid olema liidu tasandil veelgi paremini ühtlustatud. Viimasel kahel kümnendil on vastu võetud asjakohased raudteealased õigusaktid (eelkõige kolm raudteepaketti), millest kõige olulisemad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta.

(2)       Selleks et ühel ja samal ajal saavutada raudtee ohutuse ja koostalitluse eesmärgid, tuleb teha märkimisväärset tehnilist tööd, mida peab juhtima spetsialiseeritud asutus. Seepärast oli kehtivas institutsioonilises raamistikus 2004. aasta teise raudteepaketi osana, võttes arvesse jõudude vahekorda liidus, vaja luua Euroopa ametiasutus, kes vastutab raudtee ohutuse ja koostalitluse eest (edaspidi „amet”).

(3)       Euroopa Raudteeamet loodi algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 [varem: Euroopa Raudteeagentuur],[7] et edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist, aidata elavdada raudteesektorit ja samal ajal veelgi suurendada selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Kuna ameti ülesannetes ja selle sisemises töökorralduses tehakse arvukalt muudatusi, on vaja määrus (EÜ) nr 881/2004 asendada uue määrusega.

(4)       Euroopa ühtse raudteepiirkonna paremaks toimimiseks kavandatakse neljanda raudteepaketiga olulisi muudatusi ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega ja käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette ülesanded, mis on seotud veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmisega. Sellega suurendatakse ameti osatähtsust.

(5)       Amet peaks aitama kaasa Euroopa sellise ühtse ja piiriülese raudteepiirkonna loomisele ja tulemuslikule toimimisele, millega tagatakse kõrge ohutustase ja samal ajal suurendatakse raudteesektori konkurentsivõimet. Selleks tuleks kaasa aidata Euroopa Liidu õigusaktide tehnilisele rakendamisele ning muuta raudteesüsteemid koostalitlusvõimelisemaks ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis. Samuti peaks amet tegutsema üleeuroopalise ametiasutusena, kes vastutab järgmiste dokumentide väljaandmise eest: raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifikaadid ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load. Lisaks peaks ta jälgima siseriiklikke raudteeveo-eeskirju ja riiklike asutuste tegutsemist raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas.

(6)       Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega. Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

(7)       Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide ja asjakohaste riiklike asutuste seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi.

(8)       Selleks et anda ülevaade raudteesektorit mõjutavatest majandusteguritest ja kõnealuse sektori ühiskondlikust mõjust, võimaldada teistel teha teadlikke otsuseid, hallata tegevusprioriteete ja ressursside tulemuslikumat jaotamist ametis, peaks amet edaspidi rohkem osalema mõju hindamises.

(9)       Amet peaks pakkuma erapooletut ja objektiivset tehnilist toetust, seda ennekõike komisjonile. Direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv] on aluseks koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) koostamisele ja läbivaatamisele ning direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv] on aluseks ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkide koostamisele ja läbivaatamisele. Selleks et tagada ameti tegevuse ja KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja -eesmärkide väljatöötamise järjepidevus pikema aja jooksul, on vaja alalist tehnilist raamistikku ja spetsialiseeritud asutuse spetsiaalseid töötajaid. Selleks peaks ameti ülesandeks olema anda komisjonile soovitusi seoses KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja eesmärkide koostamise ja läbivaatamisega. Samuti peaks riiklikel ohutusasutustel ja reguleerivatel asutustel olema võimalik küsida ametilt sõltumatut tehnilist arvamust.

(10)     Raudteeveo-ettevõtjatel on olnud mitmeid eri probleeme ohutussertifikaatide taotlemisel riiklikelt ohutusasutustelt, alates pikaleveninud menetlustest ja ülemäärastest kuludest kuni ebaõiglase kohtlemiseni, seda eelkõige uute turule tulijate puhul. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate ei ole teised liikmesriigid tingimusteta tunnustanud ja see kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimist. Selleks et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne ohutussertifikaat, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv].

(11)     Praegu kehtiva direktiiviga 2008/57/EÜ nähakse ette, et raudteeveeremiüksuse kasutuselevõtu loa peab andma iga liikmesriik, v.a erijuhud. Veeremiüksuste lubamisega tegelevas töökonnas, mille komisjon asutas 2011. aastal, arutati mitmeid eri juhtusid, kui tootjad ja raudteeveo-ettevõtjad on kannatanud ülemäära pika ja kuluka loamenetluse tõttu, ning tehti mitmeid parandusettepanekuid. Kuna mõni probleem tuleneb praeguse veeremiüksuste lubade menetlemise korra keerukusest, tuleks seda korda lihtsustada. Igal raudteeveeremiüksusel peaks olema ainult üks luba ning sellise veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise loa peaks välja andma amet. Majandussektor saaks tuntavat kasu tänu sellele, et vähenevad menetluskulud ja -aeg ning võimalik diskrimineerimisoht, seda eriti uute äriühingute puhul, kes soovivad tulla raudteeturule. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(12)     Selleks et edasi arendada Euroopa ühtset raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning võttes arvesse ameti praegust kaasatust, on vaja suurendada tema osatähtsust telemaatiliste seadmete valdkonnas. Sellega tagataks kõnealuste rakenduste järjepidev areng ja tõrgeteta kasutuselevõtt.

(13)     Arvestades Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) olulisust Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta arendamise ja selle ohutuse seisukohast ning võttes arvesse väljaarendamise killustatust, on vaja selle arendamist liidu tasandil paremini koordineerida. Seepärast tuleks suurendada ameti kui liidu kõige pädevama asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev areng, aidata tagada, et ERTMSi seadmed on kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne luba, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(14)     Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja sertifikaatide taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga.

(15)     Üldine eesmärk on tagada, et liikmesriikide ülesanded antakse ametile üle tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Ametil peaksid olema uute ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaksmääratud vajadustel. Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende ekspertkogemusi asjakohaste lubade ja sertifikaatide väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

(16)     Direktiiviga … [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiiviga … [raudtee koostalitluse direktiiv] nähakse ette kontrollida siseriiklikke meetmeid ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti piiratakse nendega liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Kui kehtima jääb praegune süsteem, mis koosneb paljudest erinevatest siseriiklikest eeskirjadest, võivad tekkida vastuolud liidu eeskirjadega ning tekib oht, et süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ja et välisettevõtjaid, eelkõige väiksemaid ja uusi ettevõtjaid, võidakse varjatult diskrimineerida. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu eeskirjade süsteemi suunas, on vaja kiiremini järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust.

(17)     Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonna toimimist, töökorraldust ning sellekohaste otsuste tegemist käsitlev kord on riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul väga erinev ja see asjaolu kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtsuse saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimistööd. Selleks peaks amet jälgima riiklikke ohutusasutusi ja teatatud vastavushindamisasutusi auditite ja kontrollide kaudu.

(18)     Ohutuse valdkonnas on oluline tagada võimalikult suur läbipaistvus ja teabe tulemuslik liikumine. Oluline ja vajalik on analüüsida tegevust ühiste näitajate alusel ja sektori kõiki osalisi kaasates. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga.

(19)     Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas saavutatud edu jälgimiseks peaks amet iga kahe aasta tagant avaldama asjakohase aruande. Arvestades ameti tehnilisi erialateadmisi ja erapooletust, peaks ta ka abistama komisjoni raudtee ohutuse ja koostalitluse alaste liidu õigusaktide rakendamise jälgimisel.

(20)     Tuleks suurendada üleeuroopalise võrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks[8]. Amet on just õige institutsioon, kes võib aidata saavutada kõnealuseid eesmärke.

(21)     Veeremi hooldus on ohutussüsteemi üks oluline osa. Hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi senise puudumise tõttu puudub Euroopas tegelikult raudteeseadmete hoolduse turg. Selline olukord on suurendanud sektori kulusid ja põhjustanud koormata reise. Seepärast tuleks Euroopas kehtivat hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi järk-järgult arendada ja ajakohastada ning amet oleks kõike asjakohasem asutus, kes võiks teha komisjonile ettepanekuid sobivate lahenduste kohta.

(22)     Vedurijuhtidelt nõutav kutsekvalifikatsioon on liidu ohutus- ja koostalitlusvaldkonna põhitegur. See on ka eeltingimuseks töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda küsimust tuleks käsitleda olemasolevat sotsiaaldialoogi raamistikku arvestades. Amet peaks andma tehnilist toetust, mis on vajalik selle aspekti arvessevõtmiseks liidu tasandil.

(23)     Amet peaks korraldama ja lihtsustama koostööd riiklike ohutus- ja ohutusjuurdlusasutuste ning Euroopa tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste vahel eesmärgiga edendada häid tavasid, vahetada asjakohast teavet, koguda raudteealaseid andmeid ja jälgida kõike raudteesüsteemi ohutusega seonduvat.

(24)     Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi isikute võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ohutussertifikaatide ja muude asjakohaste raudteedokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks.

(25)     Raudteevaldkonda käsitlev innovatsioon ja teadustegevus on olulised ülesanded, mida amet peaks oma mainet ja staatust arvestades soodustama. Ameti tegevuse raames selleks antav finantsabi ei tohiks moonutada asjaomast turgu.

(26)     Selleks et tõhustada liidu finantsabi, selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet kui ainus raudteevaldkonnas vaieldamatult pädev liidu asutus aktiivselt osalema raudteeprojektide hindamises.

(27)     Raudtee koostalitluse ja ohutuse alased õigusaktid, rakendusjuhised või ameti soovitused võivad mõnikord tekitada sidusrühmadele tõlgendamis- ja muid probleeme. Kõnealustest õigusaktidest nõuetekohane ja ühtne arusaamine on raudteealase õigustiku tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimus. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohastesse koolitus- ja selgitustegevusse.

(28)     Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu osamaksu ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning välja antud arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning võrdselt peaks olema lühi- ja pikaajalisi lepinguid, et säilitada teadmiste ja ärialane järjepidevus organisatsioonis ning samal ajal pidevalt vahetada vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga.

(29)     Ameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sh õigus koostada eelarve ning kiita heaks iga- ja mitme-aastased tööprogrammid.

(30)     Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud riigiasutuste esindajatele, kes vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees. Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, töötajate ametiliitude, reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil.

(31)     Selleks et haldusnõukogu koosolekuid nõuetekohaselt ette valmistada ja anda nõu seoses tehtavate otsustega, tuleks luua nõuandev juhatus.

(32)     On vaja tagada, et ameti tehtud otsustest mõjutatud isikutele oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamisvahend, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata apellatsiooninõukogule, kelle otsuseid on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtule.

(33)     Ameti tegevuse ulatuslikum strateegiline planeerimine aitaks tulemuslikumalt kavandada ja hallata selle ressursse ja parandaks tegevuse kvaliteeti. Seepärast peaks haldusnõukogu pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist võtma vastu mitmeaastase tööprogrammi ja seda korrapäraselt ajakohastama.

(34)     Ameti töö peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi poolne tulemuslik kontroll ning selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastase tööprogrammi küsimuses. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

(35)     Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud liidu vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks ameti suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta[9] ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta[10].

(36)     Kuna kavandatud meetmete eesmärke, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud küsimustele ühiste lahenduste esitamiseks, ei suuda liikmesriigid tehtava töö ühise laadi tõttu piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)     Selleks et nõuetekohaselt kindlaks märata nende lõivude ja tasude suurus, mida amet võib küsida, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses artiklitega, milles käsitletakse raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade ning ohutussertifikaatide väljaandmist ja uuendamist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.         Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38)     Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused selle tagamiseks, et rakendatakse käesoleva määruse artikleid 21 ja 22, milles käsitletakse siseriiklike eeskirjade kavandite ja kehtivate eeskirjade uurimist.

(39)     Käesoleva määruse artiklite 29, 30, 31 ja 51 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(40)     Ameti juhtimisel on oluline rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille kiitis heaks institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm juulis 2012 ning mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada ametite tegevust.

(41)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet”).

2. Käesolevas määruses käsitletakse järgmisi aspekte:

(a) ameti asutamine ja ülesanded;

(b) liikmesriikide ülesanded.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste aspektide suhtes:

(a) liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime, mis on ette nähtud direktiiviga ../../EL [koostalitlusvõime direktiiv];

(b) liidu raudteesüsteemi ohutus, mis on ette nähtud direktiiviga ../../EL [raudteeohutuse direktiiv];

(c) vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta [vedurijuhtide direktiiv].

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1. Amet on liidu juriidilisest isikust asutus.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

3. Ametit esindab direktor.

Artikkel 3

Ameti õigusaktide liigid

Amet võib:

a)           teha komisjonile soovitusi artiklite 11, 13, 14, 15, 23, 24, 26, 30, 32, 31, 33 ja 41 kohaldamise kohta;

b)           adresseerida liikmesriikidele soovitusi seoses artiklite 21, 22 ja 30 kohaldamisega;

c)           esitada komisjonile arvamusi vastavalt artiklitele 9, 21, 22 ja 38 ning liikmesriikide asjaomastele asutustele vastavalt artiklile 9;

d)           anda välja otsuseid vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18;

e)           esitada arvamusi nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta vastavalt artiklile 15;

f)            anda välja tehnilisi dokumente vastavalt artiklile 15;

g)           anda välja auditiaruandeid vastavalt artiklitele 29 ja 30;

h)           anda välja suuniseid ja muid mittesiduvaid dokumente, mis lihtsustavad raudtee koostalitlusvõime ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist vastavalt artiklitele 11, 15 ja 24.

2. PEATÜKK

TÖÖMEETODID

Artikkel 4

Töörühmade loomine ja koosseis

1. Amet loob piiratud arvu töörühmi eelkõige selliste soovituste koostamiseks, mis on seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetoditega.

Amet võib luua töörühmi muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel pärast komisjoniga konsulteerimist.

2. Amet nimetab töörühmadesse eksperdid.

Amet nimetab töörühmadesse esindajad, kelle liikmesriikide pädevad asutused on määranud töörühmadesse, kus nad soovivad osaleda.

Amet nimetab töörühmadesse raudteesektori spetsialistid lõikes 3 osutatud loetelust. Amet tagab, et nõuetekohaselt on esindatud need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel.

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Ameti töötajaid ei või töörühmadesse nimetada.

3. Kõik artiklis 34 osutatud esindusasutused edastavad ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on volitatud neid esindama igas töörühmas.

4. Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, töötervishoiule ja -ohutusele, osalevad asjaomastes töörühmades täisliikmena töötajate organisatsioonide esindajad.

5. Amet kannab töörühma liikmete reisi- ja elamiskulud vastavalt haldusnõukogu vastuvõetud eeskirjadele ja mahus.

6. Töörühmi juhib ameti esindaja.

7. Töörühmade tegevus on läbipaistev. Haldusnõukogu kehtestab töörühmade kodukorra.

Artikkel 5

Sotsiaalpartneritega konsulteerimine

Kui artiklites 11, 12, 15 ja 32 ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt otsusele 98/500/EÜ[11].

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma soovitused komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele.

Artikkel 6

Konsulteerimine raudtee-kaubaveoklientide ja raudteereisijatega

Kui artiklites 11 ja 15 sätestatud tööl on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon ja teda abistab artiklis 75 osutatud komitee.

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma ettepanekud komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele.

Artikkel 7

Mõju hindamine

1. Amet hindab oma soovituste ja arvamuste mõju. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada tema sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine.

2. Enne tööprogrammis sisalduva tegevuse alustamist teeb amet varase mõjuhindamise, millega seoses ta märgib:

(a) lahendatava küsimuse ja võimalikud lahendused;

(b) kuivõrd oleks ametil vaja võtta konkreetseid meetmed, sh anda välja soovitus või esitada arvamus;

(c) ameti eeldatav panus probleemi lahendamisse.

Peale selle koostatakse tõhususanalüüs tegevusprogrammis sisalduva iga tegevuse või projekti kohta eraldi ja omavahelist koostoimet silmas pidades, et kõige paremini kasutada ameti eelarvet ja ressursse.

3. Amet võib teha oma soovitustest tulenevate õigusaktide järelhindamise.

4. Liikmesriigid annavad ametile mõjuhinnanguks vajalikud andmed.

Artikkel 8

Uuringud

Amet tellib uuringud, mida rahastab oma eelarvest, kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

Artikkel 9

Arvamused

1. Amet esitab arvamusi direktiivi 2012/34/EL [direktiiv, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

2. Komisjoni taotluse korral esitab amet arvamuse seoses muudatustega mis tahes õigusaktis, mis on vastu võetud direktiivi … [koostalitluse direktiiv] või direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] alusel, eriti juhul, kui on teatatud väidetavatest puudustest.

3. Eelmistes lõigetes ja käesoleva määruse muudes artiklites osutatud arvamused esitab amet kahe kuu jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Amet avalikustab arvamused kahe kuu jooksul versioonis, millest on kõrvaldatud kogu konfidentsiaalne äriteave.

Artikkel 10

Külaskäigud liikmesriikidesse

1. Amet võib teha külaskäike liikmesriikidesse, et täita oma ülesandeid, eelkõige artiklites 12, 21, 22, 16, 17, 27, 29, 30, 31 ja 38 sätestatud ülesandeid kooskõlas haldusnõukogu kindlaksmääratud tegevuspõhimõtetega.

2. Amet teatab asjaomasele liikmesriigile kavandatud külaskäigust, edastab oma delegeeritud ametnike nimed ja külaskäigu alguskuupäeva. Ameti ametnikud, kes on delegeeritud tegema kõnealuseid külaskäike, esitavad tegevdirektori otsuse, milles on märgitud nende külaskäigu otstarve ja eesmärgid.

3. Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate tööd.

4. Igal külaskäigul koostab amet aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5. Eelmiste lõigete kohaldamine ei piira artikli 29 lõikes 6 ja artikli 30 lõikes 6 osutatud kontrollimisi, mida tehakse kõnealustes sätetes kirjeldatud korras.

3. PEATÜKK

RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 11

Tehniline toetus –raudteeohutusalased soovitused

1. Amet esitab komisjonile soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] vastavalt artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkide kohta. Samuti esitab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusmeetodid ja -eesmärgid.

2. Amet esitab komisjonile ohutusmeetmete kohta soovitusi komisjoni taotluse korral või omal algatusel.

3. Amet võib anda välja suuniseid või muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudteeohutusalaste õigusaktide rakendamist.

Artikkel 12

Ohutussertifikaadid

Amet annab ohutussertifikaadi välja kooskõlas direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11.

Artikkel 13

Veeremiüksuste hooldamine

1. Amet abistab komisjoni seoses direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 6 kohase hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemiga.

2. Amet annab välja soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 7 kohaldamiseks.

3. Amet analüüsib direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 15 kohaselt otsustatud alternatiivmeetmeid käesoleva määruse artikli 30 lõikes 2 osutatud aruandes.

Artikkel 14

Ohtlike kaupade raudteevedu

Amet jälgib arengutendentse õigusaktides, milles käsitletakse ohtlike kaupade raudteevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ[12] tähenduses, ja võrdleb neid õigusaktidega, milles käsitletakse raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige olulisi nõudeid. Selleks abistab amet komisjoni ja võib anda soovitusi kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel.

4. PEATÜKK

KOOSTALITLUSÜLESANDED

Artikkel 15

Raudtee koostalitluse alane tehniline abi

1. Amet teeb järgmist:

(a) annab komisjonile soovitusi KTKde ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 5;

(b) annab komisjonile soovitusi seoses ELi vastavustõendamise deklaratsiooni ja sellele lisatava tehnilise toimiku dokumentide vormide kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 15;

(c) annab komisjonile soovitusi registrite tehniliste kirjelduste ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44 ja 45;

(d) esitab arvamusi KTKdes esinevate puuduste kõrvaldamise vastuvõetavate viiside kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 6 lõikega 2 ja edastab need komisjonile;

(e) esitab komisjonile arvamusi seoses liikmesriikide taotlustega mitte kohaldada KTKsid kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 7;

(f) annab välja tehnilisi dokumente kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 4 lõikega 9;

(g) annab komisjonile soovitusi ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste kohta.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud soovituste koostamisel teeb amet järgmist:

(a) tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele;

(b) tagab, et KTKd töötatakse välja ja neid ajakohastatakse kooskõlastatult ning koostalitluse seisukohast olulised Euroopa standardid töötatakse välja kooskõlastatult ning et säilitatakse asjakohased kontaktid Euroopa standardimisasutustega.

3. Amet võib anda välja suuniseid või muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudtee koostalitluse alaste õigusaktide rakendamist.

Artikkel 16

Veeremiüksuste turuleviimise load

Amet annab raudteeveeremiüksuse turuleviimise load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 20.

Artikkel 17

Veeremitüüpide turuleviimise load

Amet annab veeremitüüpide turuleviimise load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 22.

Artikkel 18

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load

Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 18.

Artikkel 19

Telemaatilised seadmed

1. Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste haldamise eest kooskõlas asjakohaste KTKdega.

2. Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste ja nende staatuse muutmise taotlusi, ning haldab seda.

3. Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid.

4. Amet abistab komisjoni selle jälgimisel, kas telemaatilised seadmed võetakse kasutusele kooskõlas asjakohaste KTKdega.

Artikkel 20

Teatatud vastavushindamisasutuste toetamine

1. Amet toetab direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud teatatud vastavushindamisasutuste tegevust. Kõnealune toetus hõlmab eelkõige selliste suuniste koostamist, mis käsitlevad direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamist ja direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamist.

2. Amet soodustab teatatud vastavushindamisasutuste koostööd ja eelkõige tegutseb nende koordineerimisrühma tehnilise sekretariaadina.

5. PEATÜKK

SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 21

Siseriiklike eeskirjade kavandite uurimine

1. Amet uurib allpool esitatud sätete kohaseid siseriiklike eeskirjade kavandeid kahe kuu jooksul alates nende saamisest:

(a) direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 lõige 2;

(b) direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikkel 14.

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis.

3. Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on negatiivne hinnang, teeb amet järgmist:

(a) annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja ei tohiks jõustada ega/või kohaldada;

(b) teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest.

4. Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja kavandi muutmist või selle vastuvõtmise, jõustamise või rakendamise peatamist.

Artikkel 22

Kehtivate siseriiklike eeskirjade uurimine

1. Amet uurib siseriiklikke eeskirju, mis on esitatud kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikega 3, kahe kuu jooksul alates nende saamisest.

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis.

3. Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on negatiivne hinnang, teeb amet järgmist:

(a) annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja tuleks muuta või miks tuleks see kehtetuks tunnistada;

(b) teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest.

4. Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja muutmist või selle kehtetuks tunnistamist.

5. Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune või vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muude raudteevaldkonnas kehtivate liidu õigusaktidega.

Artikkel 23

Siseriiklikest eeskirjadest teatamiseks ja nende liigitamiseks kasutatavad IT-süsteemid

1. Amet loob sihtotstarbelise IT-süsteemi, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikke eeskirju, haldab kõnealust süsteemi ning teeb selle kättesaadavaks sidusrühmadele ja üldsusele.

2. Liikmesriigid teatavad artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab kõnealused eeskirjad selles süsteemis ja kasutab seda komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 21 ja 22.

3. Amet liigitab teatatud siseriiklikud eeskirjad vastavalt direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikele 8. Selleks kasutab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi.

4. Amet võtab direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 lõike 2 kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade liigitamisel arvesse ELi õigusnormide kujundamist. Selleks töötab amet välja eeskirjahaldusvahendi, mida liikmesriigid peavad kasutama oma eeskirjasüsteemi lihtsustamiseks. Amet kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi eeskirjahaldusvahendi avaldamiseks.

6. PEATÜKK

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS) seotud ülesanded

Artikkel 24

ERTMSi süsteemihaldur

1. Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab ERTMSi tehniliste kirjelduste haldamise eest.

2. Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotlusi, ning haldab seda.

3. Amet soovitab vastu võtta ERTMSi tehniliste kirjelduste uue versiooni. Ta teeb seda aga üksnes siis, kui eelmist versiooni on piisaval määral rakendatud. Uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist.

4. Amet töötab välja tehnilised vahendid ERTMSi eri versioonide haldamiseks, et tagada erinevate versioonidega varustatud võrkude ja sõidukite tehniline ja talitluslik ühilduvus ning stimuleerida kehtivate versioonide tõrgeteta rakendamist, ja hooldab neid.

5. Kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 5 lõikega 10 tagab amet, et ERTMSi seadmete järgmised versioonid ühilduvad tehniliselt varasemate versioonidega.

6. Amet valmistab sidusrühmade jaoks ette asjakohased kohaldamissuunised ja ERTMSi käsitlevate tehniliste kirjelduste selgitavad dokumendid ning levitab neid.

Artikkel 25

ERTMSi käsitlev teatatud vastavushindamisasutuste ajutine töörühm

1. Amet loob ERTMSi küsimustega tegeleva teatatud vastavushindamisasutuste ajutise töörühma, millele on osutatud direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27, ja juhib selle tegevust.

Kõnealune töörühm kontrollib, kuivõrd ühetaoliselt kohaldavad teatatud vastavushindamisasutused direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlust ja direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2. Amet esitab iga kahe aasta tagant komisjonile aruande lõikes 1 osutatud töörühma tegevuse kohta, sh statistika teatatud vastavushindamisasutuste esindajate osalemise kohta töörühmades.

3. Amet hindab koostalitluse komponentide vastavushindamise ja ERTMSi seadmete EÜ vastavustõendamise kohaldamise menetlust ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande, milles vajaduse korral tehakse ettepanek täiustuste kohta.

Artikkel 26

Rongisiseste või raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ja talitlusliku ühilduvuse toetamine

1. Raudteeveo-ettevõtjate taotlused võib amet aidata neil kontrollida ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist tehnilist ja talitluslikku ühilduvust enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist.

2. Kui ameti arvates esineb oht, et konkreetsete ERTMSi projektide raames puudub ERTMSi seadmetega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste vaheline tehniline ja talitluslik ühilduvus, võib ta nõuda asjakohastelt osalistelt, eelkõige tootjatelt, teavitatud vastavushindamisasutustelt, raudteeveo-ettevõtjatelt, taristuettevõtjatelt ja riiklikelt ohutusasutustelt, et need esitaksid kogu asjakohase teabe EÜ vastavustõendamise ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatud menetluse ning käitamistingimuste kohta. Amet teatab komisjonile sellisest ohust ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 27

ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide toetamine

1. Amet jälgib ERTMSi kasutuselevõttu vastavalt direktiivis 2012/88/EL[13] sätestatud kasutuselevõtukavale ja jälgib, kuidas kooskõlastatakse ERTMSi paigaldamist üleeuroopalistes transpordi- ja raudtee-kaubaveokoridorides, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 913/2010[14].

2. Amet tagab ERTMSi kasutuselevõttu käsitlevate liidu rahastatavate projektide tehnilise järelevalve, sh vajaduse korral pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumisdokumentide analüüsi. Amet aitab liidus asuvatel abisaajatel vajaduse korral ka tagada, et projektide raames rakendatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas kontrolli ja signaalimise KTKga ning tänu sellele ka täielikult koostalitlusvõimelised.

Artikkel 28

Laborite akrediteerimine

1. Amet toetab ERTMSi laborite ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige jagab asjakohaseid suuniseid akrediteerimisasutustele, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008[15].

2. Amet võib osaleda vaatlejana määrusega (EÜ) nr 765/2008 nõutud vastastikuses hindamises.

7. PEATÜKK

EUROOPA ÜHTSE RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 29

Riiklike ohutusasutuste jälgimine

1. Amet jälgib riiklike ohutusasutuste tegevust ja otsustamisprotsessi auditite ja kontrollide abil.

2. Ametil on õigus auditeerida järgmist:

(a) riiklike ohutusasutuste suutlikkus täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid;

(b) kui tulemuslikult riiklikud ohutusasutused jälgivad direktiivi […] [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteeme.

Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

3. Amet annab välja auditiaruanded ning saadab need asjaomasele riiklikule ohutusasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks.

4. Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid sellise ajavahemiku jooksul, mille kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõnealuse puuduse olulisust.

5. Kui riiklik ohutusasutus ei nõustu ameti soovitusega, millele osutatakse lõikes 4, või kui ta ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt teha otsuse kuue kuu jooksul.

6. Samuti on ametil õigus teha etteteatatud või -teatamata kontrolle riiklikesse ohutusasutustesse, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, menetlused ja andmed, mis on seotud direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate tööd. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta.

Artikkel 30

Teatatud vastavushindamisasutuste jälgimine

1. Amet kontrollib teatatud vastavushindamisasutusi akrediteerimisasutustele antava abi ning auditite ja kontrollide kaudu, nagu on sätestatud lõigetes 2–5.

2. Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige antakse akrediteeritud asutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud nõuetele.

3. Selliste teatatud vastavushindamisasutuste puhul, mida ei ole akrediteeritud vastavalt direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklile 24, võib amet auditeerida nende suutlikkust täita kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud nõudeid. Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

4. Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puudusi ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et need puudused takistavad asjaomasel teatatud asutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid teatava ajavahemiku jooksul.

5. Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 4 osutatud soovitusega või kui teatatud asutus ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon võtta vastu arvamuse artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kuue kuu jooksul.

6. Amet võib, sh koostöös asjakohaste riiklike akrediteerimisasutustega, etteteatatult või -teatamata kontrollida teatatud vastavushindamisasutusi, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, sertifikaadid ja andmed, mis on seotud direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Teatatud vastavushindamisasutused aitavad ameti töötajaid nende töös. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta.

Artikkel 31

Koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtud edusammude järelevalve

1. Amet koos riiklike ohutusjuurdlusasutuste võrgustikuga kogub asjakohaseid andmeid õnnetusjuhtumite ja intsidentide kohta ning jälgib riiklike ohutusjuurdlusasutuste panust raudteesüsteemi ohutusse tervikuna.

2. Amet jälgib kõike raudteesüsteemi ohutusega seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 34 osutatud võrgustikelt, sh andmete kogumist. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel.

3. Amet annab komisjoni taotluse korral välja soovitusi raudteesüsteemide koostalitluse parandamise kohta ning eelkõige soodustab koostööd raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel või taristuettevõtjate endi vahel.

4. Amet jälgib raudteesüsteemide koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtavaid edusamme. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande Euroopa ühtse raudteepiirkonna koostalitluse ja ohutuse kohta ning avaldab selle.

5. Amet esitab komisjoni taotluse korral aruanded ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise ja kohaldamise olukorra kohta konkreetses liikmesriigis.

8. PEATÜKK

MUUD ÜLESANDED

Artikkel 32

Raudteepersonal

1. Amet täidab asjakohaseid raudteepersonaliga seotud ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ[16] artiklites 4, 20, 22, 23, 25, 28, 33, 34, 35 ja 37.

2. Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ.

3. Amet konsulteerib pädevate asutustega raudteepersonali küsimustes lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete osas. Amet võib edendada koostööd kõnealuste asutuste vahel, sh korraldada asjakohaseid kohtumisi nende esindajatega.

Artikkel 33

Registrid ja nende kättesaadavus

1. Amet loob direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid ja peab neid. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist:

(a) registrite tehnilise kirjelduse väljatöötamine ja haldamine;

(b) liikmesriikide registrialaste arengutendentside koordineerimine;

(c) registrialaste suuniste andmine asjakohastele sidusrühmadele;

(d) komisjonile soovituste esitamine seoses olemasolevate registrite tehnilise kirjelduse täiustamise ja uute registrite loomise vajadusega.

2. Amet teeb avalikult kättesaadavaks järgmised direktiividega [koostalitluse direktiiv] ja [raudteeohutuse direktiiv] ette nähtud dokumendid ja registrid:

(a) allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid;

(b) koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonid ja koostalitluse komponentide EÜ kasutuskõlblikkuse deklaratsioonid;

(c) direktiivi … [direktiiv, millega luuaks Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] kohaselt välja antud litsentsid;

(d) direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 10 kohaselt välja antud ohutussertifikaadid;

(e) ametile direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 24 kohaselt saadetud uurimisaruanded;

(f) direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 ning direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 kohaselt komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad;

(g) veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

(h) taristuregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

(i) lubatud veeremitüüpide Euroopa register;

(j) register, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

(k) register, mis sisaldab reisijateveo telemaatiliste seadmete KTK / kaubaveo telemaatiliste seadmete KTK spetsifikaatide muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

(l) veeremiüksuste valdajate tähiste register, mida haldab amet vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK-le;

(m) kvaliteediaruanded, mis antakse välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 28 lõikega 2.

3. Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmise praktilise korra üle arutavad ja sellise korra lepivad kokku liikmesriigid ja komisjon ameti ettevalmistatud kavandi alusel.

4. Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmisel võivad asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud julgeolekukaalutlustel avalikustada.

5. Lõike 2 punktides c ja d osutatud litsentside ja sertifikaatide väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile ühe kuu jooksul kõikidest oma üksikutest otsustest kõnealuste litsentside ja sertifikaatide väljaandmise, uuendamise, muutmise või tühistamise kohta.

6. Amet võib lisada avalikku andmebaasi mis tahes avaliku dokumendi või lingi, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 34

Riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste võrgustikud

1. Amet loob direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 21 osutatud riiklike ohutusasutuste ja ohutusjuurdlusasutuste võrgustiku. Amet tagab neile sekretariaaditeenuse. Võrgustike ülesanded on eelkõige järgmised:

(a) raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

(b) heade tavade reklaamimine;

(c) raudteeohutusteabe, eelkõige ühiste ohutusnäitajatega seotud teabe edastamine ametile.

Amet lihtsustab koostööd kõnealuste võrgustike vahel, eelkõige võib ta teha otsuse pidada ühiskohtumisi mõlema võrgustikuga.

2. Amet loob liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste võrgustiku. Kõnealuste asutuste loetelu määrab kindlaks komisjon rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

(a) raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

(b) heade tavade reklaamimine;

(c) ametile raudtee ohutuse ja koostalitluse alase teabe esitamine.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgustikud võivad esitada artikli 9 lõike 2 kohaselt kavandatud soovituste kohta mittesiduvaid arvamusi.

4. Amet võib luua muid võrgustikke, kuhu kuuluvad raudteesüsteemi mõne osa eest vastutavad asutused või organid.

5. Komisjon võib osaleda käesolevas artiklis osutatud võrgustike kohtumistel.

Artikkel 35

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

Amet edastab ja levitab asjakohastele sidusrühmadele Euroopa raudteealase õigusraamistikuga, standardite ja suunistega seotud teavet kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohase teavitamis- ja levitamiskavaga. Selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid ajakohastab korrapäraselt haldusnõukogu.

Artikkel 36

Teadusuuringud ja innovatsiooni edendamine

1. Amet aitab komisjoni taotluse korral edendada raudteealaseid teadusuuringuid liidu tasandil, sh toetab asjakohaseid komisjoni talitusi ja esindusasutusi. Selline osalemine ei piira muid liidu tasandil tehtavaid teadusuuringuid.

2. Komisjon võib teha ametile ülesandeks edendada innovatsiooni, et parandada raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige edendada uute infotehnoloogialahenduste ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist.

Artikkel 37

Komisjoni abistamine

1. Amet abistab komisjoni tema taotluse korral liidu selliste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on tõhustada raudteesüsteemide koostalitlust ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemi ohutuse alane ühine lähenemisviis.

2. Kõnealune abi võib hõlmata järgmist:

(a) tehniline nõustamine erilist oskusteavet nõudvates küsimustes;

(b) teabe kogumine artiklis 34 osutatud võrgustike kaudu.

Artikkel 38

Raudteeprojektide hindamise abistamine

Ilma et see piiraks direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral koostalitluse ja ohutuse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad sellise allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks.

Amet esitab arvamuse selle kohta, kas projekt vastab asjakohastele raudtee koostalitluse ja ohutuse alastele õigusaktidele, ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku projekti tähtsuse ja olemasolevate ressursside alusel ning mis ei või olla pikem kui kaks kuud.

Artikkel 39

Liikmesriikide, kandidaatriikide ja sidusrühmade abistamine

1. Amet tegeleb omal algatusel või komisjoni, liikmesriikide, kandidaatriikide või artiklis 34 osutatud võrgustike taotluse korral koolituse ja muu asjakohase tegevusega, mis hõlmab raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist ja selgitamist ning on seotud ameti muude toodetega, nt registrite, rakendussuuniste või soovitustega.

2. Lõikes 1 osutatud tegevuse laadi ja ulatuse otsustab haldusnõukogu ja lisab selle tööprogrammi.

Artikkel 40

Rahvusvahelised suhted

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja selliste kolmandate riikide haldusasutustega, kes on pädevad ameti tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning tagada Euroopa Liidu raudteealaste õigusaktide ja standardite edendamine.

2. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega. Kõnealused kokkulepped ja koostöö arutatakse eelnevalt läbi komisjoniga ja nendest antakse korrapäraselt aru.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia ning täpsustus sellega seotud ressursside kohta lisatakse ameti iga- ja mitmeaastasesse tööprogrammi.

Artikkel 41

Varuosi käsitlev koordineerimine

Amet aitab välja selgitada need võimalikud raudtee-varuosad, mis tuleb standardida. Selleks võib amet luua töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet annab komisjonile asjakohaseid soovitusi.

9. PEATÜKK

AMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 42

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

(a) haldusnõukogu, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;

(b) juhatus, kes täidab artiklis 49 sätestatud ülesandeid;

(c) tegevdirektor, kes täidab artiklis 50 sätestatud kohustusi;

(d) apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklites 54–56 sätestatud kohustusi.

Artikkel 43

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist neli hääleõiguslikku esindajat.

Lisaks kuulub haldusnõukokku kuus hääleõiguseta esindajat järgmistest Euroopa tasandi rühmadest:

(a) raudteeveo-ettevõtjad,

(b) taristuettevõtjad,

(c) raudteesektor,

(d) ametiühingud,

(e) reisijad,

(f) kaubaveokliendid.

Komisjon nimetab iga kõnealuse rühma ühe esindaja ja tema asendaja nelja nime sisaldavast kandidaatide nimekirjast, mille vastavad Euroopa organisatsioonid esitavad.

2. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad määratakse vastavalt nende teadmistele ameti põhitegevusest, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad piirata esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

3. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku oma esindajad ja nende asendajad, kes esindavad haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

4. Haldusnõukogu liikme ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada.

5. Vajaduse korral nähakse artiklis 68 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osalemine ja osalemistingimused.

Artikkel 44

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega esimehe liikmesriikide esindajate hulgast ja aseesimehe oma liikmete hulgast.

Kui esimees ei saa oma kohuseid täita, asendab teda aseesimees.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 45

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor.

2. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotluse korral, liikmete enamuse taotluse korral või haldusnõukokku nimetatud liikmesriikide esindajate ühe kolmandiku taotluse korral.

Artikkel 46

Hääletamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikkel 47

Haldusnõukogu ülesanded

1. Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:

(a) võtab vastu aastaaruande ameti eelmise aasta tegevuse kohta, saadab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle;

(b) võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist ja kooskõlas artikliga 48 vastu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ameti järgmise aasta tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi;

(c) võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas 10. peatükiga;

(d) kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra;

(e) võtab vastu artikli 10 kohaste külaskäikude tegemise korra;

(f) kehtestab kodukorra;

(g) võtab vastu artiklis 35 osutatud teavitamis- ja levitamiskava ning ajakohastab neid;

(h) võtab vastu artiklites 29 ja 30 osutatud auditeerimise korra;

(i) kooskõlas lõikega 2 kasutab ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused”);

(j) võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras;

(k) nimetab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja võib pikendada tema ametiaega või ta ametist tagasi kutsuda kooskõlas artikliga 62;

(l) võtab vastu pettustevastase strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

(m) tagab Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

(n) võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvikonfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor.

Artikkel 48

Iga- ja mitmeaastane tööprogramm

1. Ameti haldusnõukogu võtab komisjoni arvamust arvesse võttes vastu tööprogrammi iga aasta 30. novembriks ja edastab selle liikmesriikidele, Euroopa parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artiklis 34 osutatud võrgustikele.

2. Tööprogrammi vastuvõtmine ei piira liidu iga-aastast eelarvemenetluse kohaldamist. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta sellega ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

3. Ameti tööprogrammis määratakse kindlaks iga tegevuse eesmärgid. Üldjuhul seostatakse iga tegevus ja projekt selgelt selle teostamiseks vajalike ressurssidega kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega ning artikli 7 lõikes 2 sätestatud varase mõjuhindamismenetlusega.

4. Vajaduse korral muudab haldusnõukogu vastuvõetud tööprogrammi, kui ametile antakse uus ülesanne. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inim- ja eelarveressurssidele ja võidakse teha otsus lükata edasi muude ülesannete täitmine.

5. Haldusnõukogu võtab ka iga aasta 30. novembriks vastu strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ja ajakohastab seda. Arvesse võetakse komisjoni arvamust. Programmi kavandamisel konsulteeritakse Euroopa Parlamendi ja artiklis 34 osutatud võrgustikega. Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm edastatakse liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile aja artiklis 34 osutatud võrgustikele.

Artikkel 49

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus valmistab ette haldusnõukogus vastuvõetavad otsused. Vajaduse korral teeb ta kiireloomulistel juhtudel teatavaid esialgseid otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige haldus- ja eelarveküsimustes.

Koos haldusnõukoguga tagab ta OLAFi uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve.

Ilma et see piiraks tegevdirektori kohustuste täitmist, mis on sätestatud artiklis 30, abistab ja nõustab ta tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.

3. Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ja [neli] haldusnõukogu liiget. Haldusnõukogu nimetab juhatuse liikmed ja esimehe.

4. Juhatuse liikmete ametiaja kestus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega.

5. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant. Juhatuse esimees kutsub juhatuse liikmete taotluse korral kokku täiendavaid koosolekuid.

6. Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra.

Artikkel 50

Tegevdirektori ülesanded

1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2. Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsusasutuselt ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitustest.

3. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta, kui tal palutakse seda teha. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande ülesannete täitmise kohta.

4. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja. Ta võtab vastu otsuseid, soovitusi, arvamusi ja muid ameti ametlikke dokumente.

5. Tegevdirektor vastutab ameti haldusjuhtimise ja talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige peab tegevdirektor tegema järgmist:

(a) juhtima ameti igapäevast tööd;

(b) rakendama haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;

(c) koostama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ning esitama need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

(d) rakendama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ning võimaluse piires reageerima komisjoni abitaotlustele, mis on seotud käesolevast määrusest tulenevate ameti ülesannete täitmisega;

(e) andma haldusnõukogule aru strateegilise mitmeaastase tööprogrammi rakendamisest;

(f) võtma vajalikke meetmeid, eelkõige võtma vastu ametisisesed haldusjuhised ja avaldama korraldusi, et tagada ameti töö kooskõlas käesoleva määrusega;

(g) kehtestama tulemusliku jälgimissüsteemi, et võrrelda ameti töötulemusi selle tegevuse eesmärkidega, ning kehtestama korrapärase hindamissüsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele.

(h) koostama igal aastal üldaruande kavandi punktis g osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemi alusel ning esitama selle haldusnõukogule;

(i) koostama ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 58 ja täitma eelarve vastavalt artiklile 59;

(j) koostama aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitama selle haldusnõukogule hindamiseks;

(k) koostama tegevuskava, mis sisaldab järelhindamise järelduste alusel võetavaid järelmeetmeid, ning esitama kaks korda aastas komisjonile aruande edusammude kohta;

(l) kaitsma liidu finantshuve ning selleks kohaldama ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teostama tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõudma tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldama tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

(m) koostama ameti pettustevastase strateegia ja esitama selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(n) koostama ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 60 alusel, ning nende rakenduseeskirjad.

Artikkel 51

Apellatsiooninõukogu loomine ja koosseis

1. Amet loob ühe või mitu apellatsiooninõukogu.

2. Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest. Nende puudumise korral esindavad neid asendajad.

3. Haldusnõukogu nimetab esimehe, kaks liiget ja nende asendajad komisjoni esitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast.

4. Kui apellatsiooninõukogu peab menetletava kaebuse puhul vajalikuks, võib ta haldusnõukogu taotluse korral nimetada asjaomase juhtumi menetlemiseks lõikes 3 osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendajad.

5. Komisjon kehtestab pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ja kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega ameti ettepanekul apellatsiooninõukogu kodukorra.

Artikkel 52

Apellatsiooninõukogude liikmed

1. Apellatsiooninõukogu liikmete ja nende asendajate ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud ega pruugi täita agentuuris ühtki muud ülesannet. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite juhistega.

3. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast eemaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon teeb pärast haldusnõukogu arvamuse saamist sellekohase otsuse.

Artikkel 53

Väljaarvamine ja taandamine

1. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed, kes leiavad, et nad ei tohiks osaleda kaebuse menetlemises ühel lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatavad sellest apellatsiooninõukogule, kes teeb asjakohase väljaarvamisotsuse.

Artikkel 54

Otsused, mille peale võib kaevata

1. Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsused, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Amet võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui tema arvates asjaolud seda võimaldavad.

Artikkel 55

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamise tähtaeg ja kaebuse vorm

1. Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18.

2. Kaebus ning selle põhjendus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates meetme teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul alates meetmest teadasaamise päevast.

Artikkel 56

Kaebuste läbivaatamine ning nende kohta tehtavad otsused

1. Kaebuse läbivaatamisel tegutseb apellatsiooninõukogu kiiresti. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

2. Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid asjakohaseid volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale asutusele. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimati nimetatud asutuse jaoks siduv.

Artikkel 57

Euroopa Kohtusse kaebamine

1. Kaebusi artiklite 12, 16, 17 ja 18 alusel ametis tehtud otsuste tühiseks tunnistamiseks võib Euroopa Liidu Kohtusse esitada alles pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

2. Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

10. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 58

Eelarve

1. Ameti tulude ja kulude eelarvestus koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ja see esitatakse ameti eelarves. Tulud ja kulud on tasakaalus.

2. Ameti tulud koosnevad järgmisest:

(a) liidu osamaks,

(b) ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksud vastavalt artiklile 68,

(c) lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad sertifikaatide ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 12, 16, 17 ja 18;

(d) tasud väljaannete, koolituse ja muude ameti osutatavate teenuste eest;

(e) mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, eeldusel et selline toetus ei kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust.

3. Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid.

4. Tulud ja kulud on tasakaalus.

5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttel koostatud kavandi põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Haldusnõukogu esitab kõnealuse eelarvestuse, sh ametikohtade loetelu kava, komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.

6. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7. Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas aluslepingu artikliga 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

9. Eelarve võtab vastu haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ameti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide puhul, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teatab sellest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada projekti kohta arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 59

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2. Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (üldine finantsmäärus) artiklile 147.

3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande asjaomase eelarveaasta kohta. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt aluslepingu artiklile 287. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande ameti tegevuse kohta.

4. Kui tegevdirektor saab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6. Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Lõpparuanded avaldatakse.

8. Tegevdirektor saadab hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle üldise finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli.

Artikkel 60

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,[17] välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja kui komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

11. PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 61

Üldsätted

1. Ameti personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja muid Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju.

2. Teenistuse huvides võtab amet tööle:

(f) tähtajatu töölepingu tingimustele vastavad töötajad ja

(g) tähtajatu töölepingu tingimustele mittevastavad töötajad.

Kõnealuse lõike asjakohased rakenduseeskirjad võetakse vastu ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.

3. Amet võtab asjakohased haldusmeetmed, et korraldada oma töö nii, et välditakse huvide konflikti.

Artikkel 62

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast avatud ja läbipaistva valikumenetlusega.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaati kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt kuni viis aastat.

5. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

7. Tegevdirektori võib ametist tagasi kutsuda üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 63

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muu personal

Amet võib kasutada ka liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele.

Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

12. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 64

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 65

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud sätted tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mis asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette peakorterilepingus, mille amet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud heakskiitu hiljemalt 2015. aastal.

2. Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 66

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4. Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Artikkel 67

Keelte kasutamine

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)[18] sätteid.

2. Ameti tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu institutsioonide tõlkekeskus.

Artikkel 68

Kolmandate riikide osalemine ameti töös

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja kohaldavad neid.

2. Kooskõlas lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste sätetega sõlmivad amet ja kolmandad riigid omavahelised kokkulepped, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad nende riikide osalemiseks ameti töös, eelkõige osalemise laad ja ulatus. Kõnealused kokkulepped hõlmavad muu hulgas rahalisi toetusi ja personali käsitlevaid sätteid. Sätetega võib ette näha hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus.

Amet allkirjastab kõnealused kokkulepped pärast komisjonilt nõusoleku saamist ja haldusnõukoguga konsulteerimist.

Artikkel 69

Koostöö riiklike asutuste ja organitega

1. Amet võib sõlmida lepinguid asjakohaste riiklike asutustega, eelkõige riiklike ohutusasutustega, ja muude pädevate organitega seoses artiklite 12, 16, 17 ja 18 rakendamisega.

2. Kõnealused lepingud võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, tellitakse riiklikelt asutustelt.

3. Amet tagab, et kõnealused lepingud sisaldavad vähemalt ülesannete konkreetset kirjeldust ning nende täitmise tingimusi ja tähtaega ning maksete suurust ja maksegraafikut.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud lepingud ei piira ameti üldkohustust täita artiklitega 12, 16, 17 ja 18 ette nähtud ülesandeid.

Artikkel 70

Läbipaistvus

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001[19].

Haldusnõukogu võtab […] vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 71

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) lisas. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist.

Artikkel 72

Pettustevastane võitlus

1. Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb amet kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999[20] ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96[21] sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

13. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 73

Artiklitega 12, 16, 17 ja 18 seotud delegeeritud õigusaktid

1. Komisjonil on õigus võtta artikli 74 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaldamisega seotud lõive ja tasusid.

2. Lõikes 1 osutatud meetmetega määratakse eelkõige kindlaks asjaolud, mille korral nõutakse lõive ja tasusid vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, ning kõnealuste lõivude ja tasude suurus ja nende maksmise viis.

3. Lõive ja tasusid nõutakse järgmistel juhtudel:

(a) raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmine ja uuendamine, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, sh märge võrkude või liinidega koostalitluse kohta;

(b) ohutussertifikaatide väljaandmine ja uuendamine;

(c) teenuste osutamine; tasud kajastavad iga üksiku teenuseosutamise tegelikku kulu;

(d) kaebuste menetlemine.

Kõik lõivud ja tasud väljendatakse ja makstakse eurodes.

4. Lõivude ja tasude summa määratakse selline, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatavate teenuste täieliku maksumuse katmiseks. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 3 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma selles kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, tuleb lõivude ja tasude määr kindlasti läbi vaadata.

Artikkel 74

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile delegeeritakse artikli 73 kohaselt volitused määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 73 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 75

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Kui on viidatud käesolevale artiklile, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 76

Hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon tellib käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt viie aasta möödudes ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hinnangus käsitletakse eelkõige kõiki vajadusi muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju.

2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3. Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 77

Üleminekusätted

1. Amet asendab määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeagentuuri ja on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane.

2. Erandina artiklist 43 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel enne käesoleva määruse jõustumist, haldusnõukogu liikmeks kuni oma ametiaja lõpuni.

Erandina artiklist 49 jääb määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ametisse kuni oma ametiaja lõpuni.

3. Erandina artiklist 61 jäävad kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivad töölepingud jõusse kuni neis sätestatud kehtivusaja lõpuni.

Artikkel 78

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 881/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 79

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[22]) struktuurile

06: Liikuvus ja transport

0602: Sise-, õhu- ja meretransport

060208: Euroopa Raudteeamet

06020801: Euroopa Raudteeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

06020802: Euroopa Raudteeamet – Toetus jaotisele 3

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[23]

ý Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Eesmärgid / ELi lisandväärtus kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”:

Amet aitab tagada koostalitlusvõimelise, ohutu ja kestliku raudteetranspordi ELi majanduse ja ELi kodanike jaoks. See on igati kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” kolme prioriteediga:

– Arukas majanduskasv: teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamine. Amet aitab kaasa raudteeveeremi ja -taristu võimalikult rangete tehniliste standardite väljatöötamisele, suurendades sellega teadmisi ja edendades innovatsiooni.

– Jätkusuutlik majanduskasv: ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine. Piirates üldist heitemäära ja energiatarbimist, aitab amet muuta ELi transpordisektorit säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Raudteetransport aitab kaasa „20.20.20” kliima-/energiaeesmärkide saavutamisele ja suurprojektile „Ressursitõhus Euroopa”. Amet täidab oma rolli selle rakendamises oma sektoris.

– Kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus”. Äärealade jaoks ja nende ühendamiseks kesksete piirkondadega on raudteetransport territoriaalse sidususe seisukohast väga oluline. Raudtee tagab taskukohase ja kestliku transpordivõimaluse suure hulga elanike jaoks ning suurendab sotsiaalse liikuvuse ja tööhõive võimalusi, ühtlasi aitab see vähendada erinevust ELi vaesemate ja rikkamate piirkondade ja riikide vahel.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Eelarvevaldkond: 06 02

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 060208 Euroopa Liidu Raudteeamet:

– Eelarverubriik 06 02 08 01 – Euroopa Liidu Raudteeamet – toetus jaotistele I ja II (halduskulud)

– Eelarverubriik 06 02 08 02 – Euroopa Liidu Raudteeamet – toetus jaotisele III (tegevuskulud)

Erieesmärgid:

Erieesmärk nr 1: tõhustada raudteeohutusalase sertifitseerimise ja lubade andmise menetlusi, andes välja kogu ELis kehtivad ühtsed ohutussertifikaadid, veeremiüksuste turuleviimise load ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load, ning tagada mittediskrimineeriv kohtlemine.

Erieesmärk nr 2: muuta ELi raudteeraamistik ühtsemaks, kontrollides liikmesriikide raudteeasutusi ja vähendades riiklike raudtee-eeskirjade arvu.

Erieesmärk nr 3: tõhustada ELi raudteealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, suurendades komisjonile, liikmesriikidele ja sidusrühmadele antavat abi.

Erieesmärk nr 4: abistada komisjoni raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste teiseste õigusaktide väljatöötamisel ja ajakohastamisel, sh ühtse ohutusalase lähenemisviisi arendamisel.

Erieesmärk nr 5: tagada ERTMSi ühtne arendamine ELis ja propageerida ERTMSi väljaspool ELi.

Erieesmärk nr 6: tagada vedurijuhtide nõuetekohane sertifitseerimine ja muude seonduvate ülesannete täitmine kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ.

Erieesmärk nr 7: säilitada ja ajakohastada avalikke raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid registreid ja andmebaase.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Erieesmärkidega seotud tulemused:

Erieesmärgi nr 1 tulemused: ohutussertifikaatide, veeremiüksuste turuleviimise lubade ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade taotlejate väiksemad kulud ning nende sertifikaatide ja lubade lühem väljaandmisaeg; ühesugused tingimused kõikidele taotlejatele ELis; ettevõtjate mittediskrimineeriv kohtlemine.

Erieesmärgi nr 2 tulemused: ELi raudteealaste õigusaktide kohaldamise ja liikmesriikide asutuste töötavade ühtlustamine; selgemad ja läbipaistvamad õigusnormid ja tegutsemistingimused ELis ning tarbetute eeskirjade arvu vähenemine, tänu millele piiratakse ettevõtjate diskrimineerimise võimalusi.

Erieesmärgi nr 3 tulemused: sidusrühmade ja liikmesriikide parem arusaam raudteealastest õigusaktidest ning sellest tulenev Euroopa ühtse raudteepiirkonna sujuvam toimimine; komisjoni eri talituste tulemuslikum ja tõhusam töö.

Erieesmärgi nr 4 tulemused: Euroopa ühtne raudteepiirkond on koostalitlusvõimelisem ja kõrge ohutustasemega, millest saavad kasu raudteeveo-ettevõtjad, kliendid ja reisijad.

Erieesmärgi nr 5 tulemused: ERTMSi rakendatakse järjepidevalt kogu ELis ja süsteemi seadmed on vastavuses kehtivate tehniliste kirjeldustega; ERTMSi standardeid propageeritakse väljaspool ELi.

Erieesmärgi nr 6 tulemused: vedurijuhte koheldakse ühtmoodi kogu ELis.

Erieesmärgi nr 7 tulemused: olulised raudtee koostalitluse ja ohutuse alased andmed on läbipaistvad raudteeveo-ettevõtjatele, liikmesriikidele ja üldsusele.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Erieesmärgi nr 1 näitajad:

– välja antud ohutussertifikaatide arv;

– veeremiüksuse turuleviimiseks välja antud lubade arv;

– raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtuks välja antud lubade arv.

Erieesmärgi nr 2 näitajad:

– liikmesriikide asutuste esitatud auditiaruannete arv;

– tühistatud siseriiklike eeskirjade arv;

– mujal liikmesriikides heaks kiidetud siseriiklike eeskirjade arv;

– muud kontrolli ja jälgimisega seotud tulemused.

Erieesmärgi nr 3 näitajad:

– raudteealaste õigusaktide rakendamist hindavate aruannete arv;

– hinnatud raudteeprojektide arv;

– korraldatud teavitus- ja koolitusürituste (seminarid, konverentsid) arv;

– välja antud tõlgendusdokumentide arv;

– abistamise eesmärgil tehtud külaskäikude arv;

– muud täiendava abistamisega seotud tulemused.

Erieesmärgi nr 4 näitajad:

– komisjonile koostalitluse uue tehnilise kirjelduse (KTK) kohta saadetud soovituste arv;

– komisjonile koostalitluse tehnilise kirjelduse (KTK) läbivaatamise kohta saadetud soovituste arv;

– komisjonile uute ühiste ohutusmeetodite kohta saadetud soovituste arv;

– komisjonile ühiste ohutusmeetodite läbivaatamise kohta saadetud soovituste arv;

– komisjonile, liikmesriikidele ja muudele sidusrühmadele esitatud arvamuste arv;

– välja antud mõjuhinnangute ja tasuvusanalüüside arv;

– muud koostalitlust ja ohutust suurendavad tulemused.

Erieesmärgi nr 5 näitajad:

– ERTMSi muudatuste ja uute versioonide kohta esitatud soovituste arv;

– komisjonile ERTMSi seadmete vastavushindamise rakendamise hindamise ja kõnealuste seadmetega seotud EÜ vastavustõendamise rakendamise hindamise kohta esitatud aruannete arv;

– komisjonile ERTMSi projektide tehnilise ühildamatuse kohta saadetud soovituste arv;

– muud ERTMSi ühtse väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud tulemused.

Erieesmärgi nr 6 näitajad:

– vedurijuhte käsitleva direktiivi kohaselt sertifitseeritud vedurijuhtide arv;

– muud vedurijuhte käsitlevate tingimuste ühtlustamisega seotud tulemused.

Erieesmärgi nr 7 näitajad:

– loodud ja hallatavate avalike andmebaaside ja registrite arv;

– muud raudteealaste andmete läbipaistvusega seotud tulemused.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Lubada ERA-l tegelda uute valdkondadega ja nõuetekohaselt jätkata praeguste ülesannetega, mis on vajalikud koostalitlusvõimelise ja ohutu raudtee siseturu (Euroopa ühtne raudteepiirkond) saavutamiseks.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi praegused tegevusvaldkonnad (Euroopa Raudteeameti ülesanded) on sätestatud ERA asutamismääruses (EÜ) nr 881/2004. Peale selle on direktiividega 2004/49/EÜ, 2008/57/EÜ ja 2007/59/EÜ otseselt või kaudselt antud ametile muid ülesandeid. Samamoodi on ka mitmed teisesed õigusaktid, mille komisjon on võtnud vastu eespool nimetatud direktiivide alusel, eelkõige KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja -eesmärkide kohta, mõjutanud ERA tegevust ja tööd. Käesoleva määruse eesmärk on koondada ameti praegused ülesanded ühte õigusakti ja laiendada ERA rolli sellistesse valdkondades, kus see on põhjendatud.

Vastavalt 2011. aasta transpordialasele valgele raamatule (Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas) ja praegusele algatusele lisatud mõjuhinnangu tulemustele seisneb käesoleva ettepaneku lisaväärtus ELi jaoks selles, et tänu järgmistele ettevõtmistele kõrvaldatakse raudteesektoris olemas olevad tehnilised ja haldustakistused:

– raudteeveeremile lubade andmise ja raudteeveo-ettevõtjate ohutuse sertifitseerimise menetlused muudetakse tõhusamaks (odavamaks ja kiiremaks) ja erapooletuks, viies need ELi tasandile;

– suurendatakse ELi raudteeõigustiku ühtsust ja selle kohaldamise määra, võimaldades ametil jälgida raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas aktiivselt tegutsevate riiklike asutuste toimimist;

– soodustatakse kiiremaid edusamme ühiste ELi raudteestandardite kasutuselevõtu suunas, milleks suurendatakse ERA osalust siseriiklike raudtee-eeskirjade arvu vähendamisel;

– parandatakse ELi vahendite kasutamist raudteesektoris (TEN, Ühtekuuluvusfond, struktuurifondid, uurimisprogrammid jne).

ELi kaasamisega ERA kaudu on võimalik saada lisaväärtust järgmisega:

– spetsiaalse struktuuri ja kvalifitseeritud personali kasutamine (mõned neist on juba praegu olemas);

– positiivsed kogemused proovitud ja katsetatud meetmetega (nt loodud ja toimiva riiklike ohutusasutuste võrgustiku kasutamine);

– ERA objektiivsus ja erapooletus, mida sidusrühmad hindavad kõrgelt.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

ERA määruse ja ameti tegevuse hindamisest (2009–2010) ning ELi asutuste üldisest hindamisest 2009. aastal ilmnes ameti tagatav lisaväärtus.

Käesoleva algatusega püütakse (ERA määruse läbivaatamise abil) kohaldada soovitusi, mille kontrollikoda on esitanud ERA hindamisel, siseauditi talituse soovitusi ning soovitusi, mis on esitatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta, eelkõige seoses sisestruktuuri, juhtimise ja toimimisega.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek on kooskõlas 2011. aasta transpordialase valge raamatuga, eelkõige selles esitatud 1. ja 19. algatusega:

– saavutada sõidukite ühtse tüübiloa kehtestamine ja raudteeveo-ettevõtjate ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtmine ERA rolli tugevdamise kaudu;

– suurendada ERA rolli raudteeohutuse valdkonnas, eelkõige seoses järelevalve teostamisega riiklike ohutusasutuste poolt siseriikliku ohutuse tagamiseks võetavate meetmete ja nende järkjärgulise ühtlustamise üle.

Ettepanek on vastavuses raudtee koostalitlust ja ohust käsitlevate ELi poliitikasuundade ja õigusaktidega, eelkõige direktiividega 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv) ja 2008/57/EÜ (raudtee koostalitluse direktiiv), mida samuti käesoleva algatuse raames muudetakse. Kõik kolm läbivaadatud õigusakti on omavahel seotud ning nendega püütakse kõrvaldada haldus- ja tehnilised takistused eelkõige tänu sellele, et kehtestatakse ühine lähenemisviis ohutus- ja koostalitluseeskirjadele eesmärgiga suurendada kogu ELis aktiivselt tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate mastaabisäästu, et vähendada halduskulusid, kiirendada haldusmenetlusi ja vältida varjatud diskrimineerimist.

Peale selle on käesolev algatus üks osa neljandast raudteepaketist, mille eesmärk lisaks eespool kirjeldatule on avada riigisisene raudtee-reisijateveo turg ja optimeerida raudteetaristu juhtimist; eelkõige eeldatakse, et tänu taristule juurdepääsuga seotud diskrimineerimise vähendamisele vähenevad ka juurdepääsutõkked uute turule tulijate jaoks.

Samuti on oluline ka vastastikune mõju ERA ja TEN-T Rakendusameti läbivaadatud ülesannetel seoses raudteeprojektide hindamisega, seoses suurema majandusliku kasuga ja ELi vahenditest rahastatavate projektide suurema tõhususega.

Peale selle on käesolev algatus kooskõlas kontrollikoja ja siseauditi talituse soovitustega ning detsentraliseeritud asutusi käsitlevas komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses esitatud soovitustega, samuti hinnanguga ERA kohta.

Käesoleva algatusega püütakse ka lisada ERA määrusesse mitmed ülesanded ja tegevusvaldkonnad, mis on ametile pandud muude õigusaktidega, eelkõige direktiiviga 2007/59/EÜ, komisjoni otsustega koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) ja ühiste ohutusmeetodite kohta.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2015–2020,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[24]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– x ühenduste asutatud asutustele[25]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kõik ELi ametid töötavad range järelevalve süsteemis, mis hõlmab siseauditit, komisjoni siseauditi talitust, haldusnõukogu, komisjoni, kontrollikoda ja eelarvepädevaid institutsioone. Jätkatakse ERA asutamismääruses sätestatud süsteemi kohaldamist.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Puuduvad.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ei kohaldata

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Pettusevastased meetmed sisalduvad ERA asutamismääruse artiklis 41 ja neid kohaldatakse jätkuvalt.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus] || Liigendatud/ liigendamata ([26]) || EFTA riigid[27] || Kandidaatriigid[28] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1.1 || 06.02.08 [ERA eelarverida] || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

Enne käesoleva ettepaneku hinnangulise mõju üksikasjade esitamist on oluline rõhutada, et hinnanguline mõju on praegu esialgne, kuna see sõltub eelarvepädevate institutsioonide poolt aastateks 2014–2020 vastu võetavast mitmeaastasest finantsraamistikust.

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (jooksevhindades, kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020

Ÿ Haldusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida nr 06.02.08 [ERA eelarverida] Alus: – lähtepunkt – 2013. aasta eelarve projekt 25 miljonit eurot, – personali 2% maksustamine aastatel 2014–2017, – eelarve suurenemine 1% aastas selle iga-aastase kohandamise tõttu. Alates 2017. aastast laekuvad väljastpoolt lõivud ja tasud, mistõttu uued töötajad ei mõjuta ELi eelarvet. || Kulukohustused || (1) || 25,613 (sh 0,113 uute ülesannete jaoks) || 26 (sh 0,3 uute ülesannete jaoks) || 26 (0 uute ülesannete jaoks) || 26,25 (0 uute ülesannete jaoks) || 26,5 (0 uute ülesannete jaoks) || 26,75 (0 uute ülesannete jaoks) || 157,113 (millest 0,413 uute ülesannete jaoks aastatel 2015–2016)

Maksed || (2) || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (5)=1+3 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 (millest 0,413 uute ülesannete jaoks aastatel 2015–2016)

Maksed || (6)=2+4 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =5 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 (millest 0,413 uute ülesannete jaoks aastatel 2015–2016)

Maksed || =6 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (jooksevhindades, kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020

Transpordi ja liikuvuse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud Alus: praegune eelarvetase kehtib liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis ERAga seotud küsimustega tegelevate töötajate puhul (0,655 miljonit eurot – 5 töötajat) igal aastal + 1% iga-aastane kohandamine || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005

Ÿ Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 26,268 || 26,66 || 26,665 || 26,92 || 27,175 || 27,43 || 161,118

Maksed || 26,268 || 26,66 || 26,665 || 26,92 || 27,175 || 27,43 || 161,118

3.2.2. Ettepanek ERA ametikohtade loetelu kavandi kohta (2015–2020)

ALATES 2017. AASTAST RAHASTATAKSE KÕIKIDE UUTE TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD VÄLISLÕIVUDEST JA -TASUDEST:

ERA kavandatav personal aastatel 2015–2020 [Alus: 143 töötajat ametikohtade loetelus 2013. aastal ja töötajate 2 % maksustamine 2017. aastaks (2–3 inimest aastas) || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

AD palgaastmed || || 101 || 100 || 99 || 99 || 99 || 99

Uued AD palgaastmed || || 0 || 0 || 12 || 14 || 14 || 14

AD palgaastmeid kokku || || 101 || 100 || 111 || 113 || 113 || 113

AST palgaastmed || || 37 || 36 || 34 || 34 || 34 || 34

Uued AST palgaastmed || || 0 || 0 || 4 || 4 || 4 || 4

AST palgaastmeid kokku || || 37 || 36 || 38 || 38 || 38 || 38

Ametikohtade loetelus töökohti kokku || || 138 || 136 || 149 || 151 || 151 || 151

Liikmesriikide lähetatud eksperdid || || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6

Uued liikmesriikide lähetatud eksperdid || || 2 || 5 || 12 || 13 || 13 || 13

Liikmesriikide lähetatud eksperte kokku || || 8 || 11 || 18 || 19 || 19 || 19

Lepingulised töötajad || || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15

Uued lepingulised töötajad || || 1 || 3 || 7 || 9 || 10 || 12

Lepingulisi töötajaid kokku || || 16 || 18 || 22 || 24 || 25 || 27

Uute ametikohtade arvu kumulatiivne kasv || || 5 || 10 || 35 || 40 || 41 || 43

Mõju EPP-le || || 0 || 0 || 16 || 18 || 18 || 18

KOKKU || || 162 || 165 || 189 || 194 || 195 || 197

|| || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldus- ja tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab tegevus- ja haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– Pidage silmas, et allpool esitatud väljundid on seotud ERA üldeelarvega (jaotised 1+2+3).

– Pidage silmas, et erieesmärgi nr 1 väljundite kulu moodustab ERA sissetuleku: amet küsib välistaotlejatelt tasu kõnealuste dokumentide väljaandmise eest. Seepärast on need märgitud sulgudes ja neid ei ole lisatud kõikide väljundite kogukulule

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU ||

||

Väljundi liik[29] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[30] tõhustada raudteeohutusalase sertifitseerimise ja lubade andmise menetlusi, andes välja kogu ELis kehtivad ühtsed ohutussertifikaadid, veeremiüksuste turuleviimise load ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load, ning tagada mittediskrimineeriv kohtlemine. || || || || || || || || || || || || || || ||

Ühtsed ohutussertifikaadid || Välja antud ohutussertifikaatide arv; || (0,01) – kaetakse lõivude ja tasudega || 0 || || 0 || || 110 || (1,1) || 110 || (1,1) || 110 || (1,1) || 110 || (1,1) || 440 || (4,4) kaetakse lõivude ja tasudega ||

Veeremiüksuse turuleviimise load || Veeremiüksuse turuleviimiseks välja antud lubade arv || (0,017) – kaetakse lõivude ja tasudega || 0 || || 0 || || 456 || (7,752) || 452 || (7,684) || 449 || (7,632) || 447 || (7,598) || 1804 || (30,67) Kaetakse lõivude ja tasudega ||

ERTMSi süsteemihaldur || Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtuks välja antud lubade arv || (0,05) kaetakse lõivude ja tasudega || 0 || || 0 || || 30 || (1,5) || 32 || (1,6) || 35 || (1,75) || 40 || (2) || 137 || (6,85) kaetakse lõivude ja tasudega ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || (10,352) || || (10,384) || || (10,482) || || (10,698) || || (41,92) ||

ERIEESMÄRK nr 2: muuta ELi raudteeraamistik ühtsemaks, kontrollides liikmesriikide raudteeasutusi ja vähendades riiklike raudtee-eeskirjade arvu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

Liikmesriikide asutuste jälgimine || Väljaantud auditiaruannete arv || 0,2 || 2 || 0,4 || 3 || 0,6 || 5 || 1 || 5 || 1 || 5 || 1 || 5 || 1 || 25 || 5 ||

Lahknevate siseriiklike eeskirjade arvu vähendamine ja suurem vastastikune tunnustamine || Tühistatud siseriiklike eeskirjade arv || 0,0015 || 1000 || 1,5 || 1500 || 2,25 || 1500 || 2,25 || 2000 || 3 || 1500 || 2,25 || 1500 || 2,25 || 9000 || 13,5 ||

Mujal liikmesriikides tunnustatud siseriiklike eeskirjade arv || 0,001 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 8000 || 6,0 ||

Muud || Muud kontrolli ja jälgimisega seotud tulemused || 0,001 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 125 || 0,125 || 125 || 0,125 || 150 || 0,15 || 150 || 0,15 || 750 || 0,75 ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || 25,25 ||

ERIEESMÄRK nr 3: tõhustada ELi raudteealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, suurendades komisjonile, liikmesriikidele ja sidusrühmadele antavat abi, ning muud ülesanded || || || || || || || || || || || || || || ||

Komisjoni abistamine || Raudteealaste õigusaktide rakendamist hindavate aruannete arv || 0,1 || 3 || 0,3 || 5 || 0,5 || 7 || 0,7 || 10 || 1 || 14 || 1 || 18 || 1 || 57 || 5,7 ||

Hinnatud raudteeprojektide arv || 0,05 || 5 || 0,25 || 7 || 0,35 || 10 || 0,5 || 15 || 0,75 || 20 || 1 || 25 || 1,25 || 82 || 4,1 ||

Liikmesriikide ja muude sidusrühmade abistamine || Korraldatud teavitus- ja koolitusürituste (seminarid, konverentsid) arv || 0,1 || 5 || 0,5 || 7 || 0,7 || 10 || 1 || 12 || 1,2 || 14 || 1,4 || 16 || 1,6 || 64 || 6,4 ||

Välja antud tõlgendusdokumentide arv || 0,1 || 2 || 0,2 || 2 || 0,2 || 4 || 0,4 || 8 || 0.8 || 10 || 1 || 10 || 1 || 36 || 3,6 ||

Abistamise eesmärgil tehtud külaskäikude arv || 0,1 || 2 || 0,2 || 4 || 0,4 || 8 || 0,8 || 10 || 1 || 10 || 1 || 12 || 1.2 || 46 || 4,6 ||

Muud ülesanded || Muud suurema abistamisega seotud tulemused || 0,001 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 600 || 0,6 ||

Erieesmärk nr 3 kokku || || || || || || || || || || || || || || 25 ||

ERIEESMÄRK nr 4: abistada komisjoni raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste teiseste õigusaktide väljatöötamisel ja ajakohastamisel, sh ühtse ohutusalase lähenemisviisi arendamisel || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

Koostalitluse suurendamine || Komisjonile saadetud uute KTKde arv || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 4 || 4 ||

Komisjonile saadetud läbivaadatud KTKde arv || 0,6 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 24 || 14,4 ||

Ohutustaseme tõstmine || Komisjonile saadetud uute ühiste ohutusmeetodite arv || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 4 || 4 ||

Komisjonile saadetud läbivaadatud ühiste ohutusmeetodite arv || 0,6 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 24 || 14,4 ||

Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimise soodustamine || Komisjonile, liikmesriikidele ja sidusrühmadele esitatud arvamuste arv || 0,2 || 6 || 1,2 || 6 || 1,2 || 8 || 1,6 || 8 || 1,6 || 8 || 1,6 || 8 || 1,6 || 44 || 8,8 ||

Välja antud mõjuhinnangute ja tasuvusanalüüside arv || 0,06 || 20 || 1,2 || 20 || 12 || 25 || 1,5 || 27 || 1.62 || 29 || 1,74 || 30 || 1,8 || 151 || 9,06 ||

Muud || Muud koostalitlust ja ohutust suurendavad tulemused || 0,006 || 50 || 0,3 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 450 || 2,7 ||

Erieesmärk nr 4 kokku || || || || || || || || || || || || || || 57,36 ||

ERIEESMÄRK nr 5: tagada ERTMSi ühtne arendamine ELis ja propageerida ERTMSi väljaspool ELi || || || || || || || || || || || || || || ||

ERTMSi süsteemihaldur || ERTMSi muudatuste ja uute versioonide kohta esitatud soovituste arv || 0,7 || 2 || 1,4 || 2 || 1,4 || 4 || 2,8 || 5 || 3,5 || 6 || 4,2 || 8 || 5,6 || 27 || 18,9 ||

ERTMSi rakendamises veendumine || ERTMSi seadmete vastavushindamise rakendamise hindamise ja kõnealuste seadmetega seotud EÜ vastavustõendamise rakendamise hindamise kohta esitatud aruannete arv || 0,04 || 8 || 0,32 || 12 || 0,48 || 20 || 0,8 || 25 || 1 || 30 || 1,2 || 30 || 1,2 || 125 || 5 ||

ERTMSi projektide tehnilist ühildamatust käsitlevate soovituste arv || 0,1 || 3 || 0,3 || 3 || 0,3 || 5 || 0,5 || 8 || 0,8 || 10 || 1 || 12 || 1,2 || 41 || 4,1 ||

Muud ülesanded || Muud ERTMSi ühtse väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud tulemused || 0,001 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 600 || 0,6 ||

Erieesmärk nr 5 kokku || || || || || || || || || || || || || || 28,6 ||

ERIEESMÄRK nr 6: tagada vedurijuhtide nõuetekohane sertifitseerimine ja muude seonduvate ülesannete täitmine kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

Vedurijuhte käsitlevate tingimuste ühtlustamine || Vedurijuhte käsitleva direktiivi kohaselt vedurijuhte käsitlevate tingimuste ühtlustamiseks võetud meetmete arv || 0,6 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 12 || 7,2 ||

Muud tulemused || 0,001 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 60 || 0,6 ||

Erieesmärk nr 6 kokku || || || || || || || || || || || || || || 7,8 ||

ERIEESMÄRK nr 7: säilitada ja ajakohastada avalikke raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid registreid ja andmebaase || || || || || || || || || || || || || || ||

Raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste andmete läbipaistvus sidusrühmade ja üldsuse jaoks || Loodud ja hallatavate avalike andmebaaside ja registrite arv || 0,1 || 15 || 1,5 || 17 || 1,7 || 20 || 2 || 20 || 2 || 25 || 2,5 || 25 || 2,5 || 122 || 12,2 ||

Muud tulemused || 0,001 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 15 || 0,015 || 15 || 0,015 || 15 || 0,015 || 15 || 0,015 || 80 || 0,8 ||

Erieesmärk nr 7 kokku || || || || || || || || || || || || || || 13 ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || 157,01 ||

3.2.4. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.4.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Arvutamise alus: praegu liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis ERAga seotud küsimustega tegelevad töötajad (viis inimest, 0,131 miljonit eurot inimeste kohta aastas + 1% iga-aastane kohandamine), kohaldatakse igal aastal; ERA suurematest volitustest hoolimata summa ei suurene

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020

Ametnikud (AD palgaastmed) || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Lepingulised töötajad || || || || || || ||

Ajutised töötajad || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Riikide lähetatud eksperdid || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005

3.2.4.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Arvutamise alus: praegu liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis ERAga seotud küsimustega tegelevad töötajad (viis inimest, 0,131 miljonit eurot inimese kohta aastas), kohaldatakse igal aastal; ERA suurematest volitustest hoolimata summa ei suurene

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[31]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 04 yy [32] || - peakorteris[33] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

- delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Praegused liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi töötajad, kes tegelevad ERAga seotud küsimustega, sh järgmisega: – ameti soovitustest tulenevalt raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonnas vastu võetud rakendusmeetmete (komisjoni otsused ja määrused) juhtimine; – halduslik koordineerimine ja kontroll ERA üle: tööprogrammid, mitmeaastased personalipoliitikakavad, haldusnõukogu ja eelarve allkomitee koosolekud; – poliitika koordineerimine: Osalemine ERA töörühmades, tööprogrammi sisu, komisjoni poolt ERA-le antud volitused, kohtumised töötasandil; ERA arvamuste arvessevõtmine; – ERAga seotud finants- ja arvepidamiskohustused komisjonis (eelarve, vastutusest vabastamine jne).

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.5. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– x Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

ERA eelarverida (06.02.08) tuleb kohandada finantsselgituses kindlaksmääratud summale (kokku 157,113 miljonit eurot ajavahemikuks 2015–2020).

Esialgu on finantsraamistikku lisatud üksnes soovituslikud summad Soovituslik summa ERA kohta prognoositi enne mõju hindamise tulemuste ja käesoleva algatusega seotud muude arvutuste saamist.

Aastatel 2015–2020 muutub amet nn täistegevusvalmis asutusest uute ülesannetega asutuseks.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[34]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.6. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

EFTA sissemakse Norralt ja Islandilt arvutatud 2 % tasemel eelarvest || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 3

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 3

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– x Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x omavahenditele

– ¨ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[35]

2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

ERA eelarverida 06.02.08 || || || || 10,352 || 10,384 || 10,482 || 10,698

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

Mõned ERA-le kavandatud uued ülesanded (ohutussertifikaadid, veeremiüksuste turuleviimise load, raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load) võimaldavad välistaotlejatelt kõnealuste sertifikaatide ja lubade väljaandmise eest tasu küsida.

Vastavalt mõjuhinnangule hakatakse neid uusi ülesandeid täitma 2017. aastal ja ERA tulu arvutati järgmiselt:

          – ohutussertifikaatide väljaandmise kulu: 0,01 miljonit eurot;

          – veeremiüksuse turuleviimise lubade väljaandmise kulu: 0,017 miljonit eurot;

          – raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kulu: 0,05 miljonit eurot;

          – igal aastal väljaantud kõikide otsuseliikide vastav arv on esitatud tabelis 3.2.3.

Arvutusmeetodi kokkuvõte

Mõju hindamise aruandes esitatud lõivude arvutamisel on võetud arvesse keskmist lõivusummat, mida praegu maksavad ettevõtjad, kes soovivad ELis saada ohutussertifikaati või veeremiüksuse turuleviimise luba; analoogset lähenemisviisi kasutati raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade puhul. Makstavad lõivud on väga erinevad, samuti on märkimisväärsed erinevused EL 15 liikmesriikides makstavate lõivude (ligikaudu 20 000 eurot ohutussertifikaatide eest ja 28 000 eurot lubade eest) ja EL 12 liikmesriikides makstavate lõivude (ligikaudu 3 000 eurot ohutussertifikaatide ja 17 000 eurot lubade eest) vahel. Kõnealuste lõivude tulevase suuruse kindlaksmääramisel lähtuti eeldusest, et : ameti personalikulusid ja veelgi ühtlustatumat taotluste menetlemise korda arvestades oleks kõige asjakohasem määrata summa suuruseks madala ja kõrge keskmise väärtuse keskmine.

Oluline on märkida, et lõivude puhul esitatud arvutuste korral on tegemist ohutussertifikaatide ja veeremiüksuse turuleviimise lubade kõikide liikide keskmise väärtusega. Mõjuhinnangut toetavas uuringus määrati kindlaks ohutussertifikaatide 4 liiki ja veeremiüksuse turuleviimise lubade 20 liiki. Kuigi ERA nn tsentraliseerimise tulemusena sertifikaadi- ja loaliikide arv väheneb, on neid kategooriaid siiski mitmeid. Näiteks on veduri ja vaguni turuleviimise lubamise menetlus ikkagi erinev. Seepärast on vaja kõnealuse kahe kategooria jaoks erinevaid lõive. Erinevus tuleb sellest, et vaguni turuleviimise loaga seotud lõivud on keskmisest väiksemad ning vedurite ja veoüksuste puhul suuremad.

Mõju hindamise aruandes arvutatud number (loa/sertifikaadi hind) on esitatud keskmisena ning ametil oleks võimalik kindlaks määrata eri kategooriate täpne lõivusumma selle tagamiseks, et kogutavate lõivude keskmine oleks võrdne eespool nimetatud keskmisega või sellest suurem. Arvutuse eesmärk on siiski realistlikult, ent konservatiivselt prognoosida ameti tulusid ning välistatud ei ole võimalus, et tegelikult kogutavate lõivusummadega saadakse suurem keskmine väärtus, kui see on vajalik ja põhjendatud.

Lubade ja sertifikaatide arvu arvutamisel lähtuti praegusest lubade ja sertifikaatide arvust. Seoses ohutussertifikaatidega eeldati, et järgmistel aastatel suureneb uute turule tulijate arvu tõttu väljaantavate ohutussertifikaatide arv aja jooksul, samal ajal kui ohutussertifikaadiliikide võimaliku muutumise tõttu võib nende arv väheneda. Seepärast eeldati konservatiivselt, et ohutussertifikaatide koguarv ei muutu.

Veeremiüksuse turuleviimise lubade puhul kasutati pisut teistsugust lähenemisviisi: aluseks võetakse praegu kehtivad loatasemed, mis on saadud sidusrühmadelt ja eri uuringutest. Tõenäoliselt tuleb turule uusi tulijaid, mis tähendab, et absoluutarvudes hõlmab loamenetlus rohkem veeremiüksusi, uued turule tulijad hakkavad tõenäoliselt kasutama ennast õigustanud tehnikat ja sellest tulenevalt ka juba sertifitseeritud veeremit. Kui ka tööstusharu standardimismäär suureneb, hõlmab loamenetlus tulevikus vähem veeremiüksuseliike, mille tulemusena antakse välja vähem lube. Jällegi tuleb märkida, et hindamisel tehti vahet EL 15 ja EL 12 liikmesriikide vahel.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi arvates on arvutused usaldusväärsed ja põhinevad nõuetekohaselt olemasolevatel ja tõendatavatel andmetel, mis on saadud sidusrühmadelt ja Euroopa Raudteeametilt. Täiendav teave metoodika kohta on esitatud mõju hindamise aruandes, mis on lisatud käesolevale ettepanekule, eelkõige selle VII lisas.

[1]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/127599.pdf.

[2]               COM(2012) 299 final.

[3]               COM(2012) 259 final.

[4]               http://ec.europa.eu/transport/evaluations/doc/2011_era-evaluation-881-2004.pdf.

[5]               ELT C … lk …

[6]               ELT C … lk …

[7]               ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

[8]               EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

[9]               EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[10]               EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[11]               Komisjoni otsus 98/500/EÜ, 20, mai 1998, valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

[12]               ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

[13]               ELT L 51, 23.2.2012, lk 1.

[14]             ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.

[15]             ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[16]             ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

[17]             Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, 23. detsember 2002, raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

[18]             EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

[19]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[20]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[21]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[22]             ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[23]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[24]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[25]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[26]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[27]               EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[28]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[29]               Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[30]               Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele.

[31]               Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[32]               Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[33]               Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[34]               Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[35]               Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.