SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli importi käsitleva dumpinguvastase menetluse raames.

Üldine taust

Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Antud juhtumi puhul ajutisi meetmeid ei kehtestatud.

Kooskõla liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest.

Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetme kokkuvõte

Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb lõplikel järeldustel dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta. Sellepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada hiljemalt 22. veebruaril 2013.

Õiguslik alus

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.

Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel.

Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0009 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) ettepanekut, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1) Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 25. novembril 2011 Euroopa Liidu Teatajas teate[2] Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit bioetanooli liitu importimist käsitleva dumpinguvastase menetluse (edaspidi „dumpinguvastane menetlus” või „menetlus”) algatamise kohta.

(2) Samal kuupäeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate[3] USAst pärit bioetanooli liitu importimist käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta ning algatas eraldi uurimise (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus”). See menetlus lõpetatakse 21. detsembril 2012 tasakaalustavaid meetmeid võtmata.

(3) Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse alusel, mille 12. oktoobril 2011 esitas European Producers Union of Renewable Ethanol Association (ePURE) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % bioetanooli kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müümise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise alustamise jaoks piisavaks.

1.2. Menetlusega seotud isikud

(4) Komisjon teatas menetluse algatamisest kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, USAs asuvatele eksportijatele/tootjatele, importijatele ja teistele teadaolevalt seotud isikutele ning USA ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda ärakuulamist menetluse algatamise teates sätestatud aja jooksul.

(5) Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

1.2.1. USAs asuvate eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

(6) Pidades silmas USAs asuvate eksportijate/tootjate potentsiaalselt suurt arvu, nähti menetluse algatamise teates ette väljavõttelise uuringu läbiviimine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(7) Selleks et komisjon saaks otsustada väljavõttelise uuringu vajalikkuse üle ja moodustada vajaduse korral valimi, paluti USAs asuvatel eksportijatel/tootjatel endast komisjonile teada anda 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamise teate avaldamist ning täita vastav vorm, esitades kooskõlas menetluse algatamise teates märgituga põhilise teabe oma tegevuse kohta seoses bioetanooli tootmise ja müügiga ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”).

(8) Representatiivse valimi moodustamise eesmärgil konsulteeriti ka asjaomaste USA ametiasutustega.

(9) 15‑päevase tähtaja jooksul andis endast teada ja esitas nõutud teabe üle 60 eksportija/tootja.

(10) Vastavalt algmääruse artiklile 17 moodustas komisjon valimi, tuginedes bioetanooli suurimale representatiivsele ELi suunatud ekspordimahule, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikul määral uurida. Koostatud valim hõlmas kuut USA bioetanoolitootjat (USA valim).

(11) Uurimise ajal leiti, et ühe USA valimisse kaasatud tootja toodangut uurimisperioodil liitu ei eksporditud. Sellepärast jäeti see äriühing valimist välja.

(12) Uurimise käigus selgus, et kuigi valimisse kaasatud tootjad märkisid valimi moodustamiseks kasutatud vormil, et nad ekspordivad bioetanooli ELi, ei eksportinud ükski neist bioetanooli liidu turule. Tegelikult müüsid nad oma toodangu omamaistele sõltumatutele kauplejatele/segajatele, kes segasid bioetanooli bensiiniga ja müüsid segu edasi oma riigis ja ekspordiks eelkõige ELi. Kohapealse uurimise käigus selgus, et vastupidiselt ettekujutusele, mis oli välja kujunenud valimisse kaasatud USA tootjate poolt vormidel esitatud teabe põhjal, ei olnud need tootjad alati teadlikud sellest, kas nende toodang oli mõeldud liidu turule või oli see mõeldud mis tahes muu turu, sealhulgas USA turu jaoks, ning samuti ei olnud nad teadlikud kauplejate/segajate müügihindadest. See tähendab, et USA bioetanoolitootjad ei ole tegelikult vaatlusaluse toote liitu eksportijad. Tegelikud eksportijad on kauplejad/segajad. Sellest tulenevalt ei olnud esialgses etapis USA valimi tasandil kogutud ja kontrollitud andmete alusel võimalik kindlaks teha, kas USAst pärit bioetanooli eksporditi uurimisperioodil liitu dumpinguhindadega.

(13) Seega ei saanud selles etapis dumpinguvastaseid meetmeid kohaldada.

(14) Selleks et selgitada välja bioetanooli eksport liitu, tuginesid USA valimisse kaasatud tootjad peamiselt andmetele, mille olid neile esitanud sõltumatud segajad/kauplejad, keda esialgses etapis ei uuritud. Kuigi esialgses etapis tegi üks selline kaupleja uurimise huvides koostööd ja esitas täiendavaid andmeid, ei olnud need piisavad selleks, et teha täpselt ja usaldusväärselt kindlaks vajalikud andmed, mille alusel arvutada välja dumpingumarginaalid.

(15) Dumpingu uurimise lõpuleviimiseks peeti seega vajalikuks võtta aluseks pigem andmed, mis käsitlesid kauplejaid ja segajaid, kes vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportisid.

(16) Seega saadeti dumpingut käsitlevad küsimustikud kaheksale suurimale USA kauplejale/segajale, kes määrati kindlaks USA valimi uurimise raames. Nende kauplejate/segajate eksporditavad kogused moodustavad üle 90 % bioetanooli koguekspordist liitu. Kaks kauplejat/segajat nõustusid uurimise raames koostööd tegema ja nende eksporditavad kogused moodustavad umbes 51 % bioetanooli koguekspordist liitu uurimisperioodi jooksul.

1.2.2. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(17) Pidades silmas liidu tootjate potentsiaalselt suurt arvu, nähti menetluse algatamise teates ette väljavõttelise uuringu läbiviimine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(18) Menetluse algatamise teates andis komisjon teada, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi (ELi valim). Enne uurimise algatamist teada olnud 19st liidu tootjast kuulus valimisse viis äriühingut ja kontserni. Valim koostati selle põhjal, milline oli teadaolevate tootjate bioetanooli tootmismaht uurimisperioodil, ja nende tootjate asukoha põhjal. Kõnealusesse valimisse kaasatud tootjate toodang moodustab 48 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil.

(19) Kuid uurimine näitas, et ELi valimisse kaasatud kontsernidesse kuulus suur arv äriühinguid või individuaalseid tootmisüksusi, kes tootsid ja müüsid vaatlusaluse tootega samasugust toodet. Käesoleval juhul oleks see tähendanud 13 äriühingu uurimist ja uurimiseks ettenähtud aega arvesse võttes ei olnud nende kõigi uurimine võimalik. Seega otsustati representatiivse valimi moodustamiseks analüüsida veel kord olemasolevaid andmeid. Leiti, et valim peaks põhinema liidu ja kontsernide suurimatel individuaalsetel tootmisüksustel, võttes samuti arvesse liidu tootjate konkreetset geograafilist jaotust.

(20) Sellest tulenevalt moodustati lõppkokkuvõttes lõplik ELi valim, millesse kaasati kuus individuaalset tootjat ning mille aluseks võeti bioetanooli tootmis- ja müügimahtude ning tootja geograafilise asukoha representatiivsus hindamisperioodil. Valitud tootjad asusid Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Rootsis ja Saksamaal ning nende toodang moodustas 36 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 44 % nende äriühingute teatatud kogutoodangust, kes esitasid andmeid valimi moodustamiseks. Kõnealune valim tunnistati representatiivseks liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju uurimise eesmärgil.

(21) Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkuseid valimi sobivuse kohta.

(22) Mõni huvitatud isik väitis, et ELi valim ei olnud nii representatiivne kui algselt moodustatud valim, millesse kuulusid terved kontsernid. Nende arvates on liidu tootmisharu olukorda võimalik objektiivselt hinnata üksnes siis, kui hõlmatud oleksid kõik valimisse kaasatud kontsernidesse kuuluvad äriühingud. Nad väitsid eelkõige, et kulusid ja tulusid saab seostada konkreetsete kontserni kuuluvate äriühingutega, keda ei kontrollita, ning seetõttu ei pruugita neid kulusid ja tulusid kahjuanalüüsis arvesse võtta.

(23) Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon võttis nõuetekohaselt arvesse ja analüüsis kõigi valimisse kaasatud ja kaasamata äriühingute, eelkõige kontserni kuuluvate äriühingute esitatud andmeid eesmärgiga tagada, et kõik valimisse kaasatud äriühingute tootmis- ja müügitegevusega kaasnevad kulud ja tulud oleksid kahjuanalüüsis täielikult ja õigesti kajastatud.

(24) Mõni huvitatud isik vaidlustas alles tegevust alustavate liidu tootjate kaasamise ELi valimisse. Nad väitsid samuti, et üks äriühing, millel oli 2011. aastal suur kasutamata tootmisvõimsus ning mis asus liikmesriigis, mis ei rakendanud taastuvenergia direktiivi, oleks tulnud valimist välja jätta. Samuti väideti, et nende äriühingute valimisse kaasamise korral peaks komisjon korrigeerima nende andmeid, et võtta arvesse neid erakorralisi asjaolusid.

(25) Ollakse seisukohal, et kui tegemist on äriühingutega, mis alustasid või taasalustasid oma tegevust alles hiljuti, ei välista see nende kaasamist valimisse. Selliste äriühingute kaasamine valimisse ei ole vastuolus algmääruse artiklis 17 sätestatud kriteeriumidega valimi moodustamise kohta. Neid äriühinguid käsitlevate andmete korrigeerimisega seoses ei tõstatanud huvitatud isikud ühtegi konkreetset küsimust ega esitanud ühtegi põhjendatud tõendit oma väite toetamiseks. Samuti ei näidatud, mille alusel nõutud korrigeerimist teha.

(26) Peale selle ei ilmnenud uurimise käigus mingeid kulusid, näiteks amortisatsiooni arvestamine kiirendatud korras, mida tuleks korrigeerida, et kõrvaldada tegevuse alustamisest tulenevad mis tahes moonutused. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(27) Mõni huvitatud isik ei olnud samuti rahul sellega, et üks äriühing, mis oli esialgselt ELi valimisse kaasatud ja mis asus liikmesriigis, kus bioetanooli tarbimis- ja tootmismahud olid suured, ei kuulunud enam ELi valimisse. Need isikud väitsid, et kõnealuse äriühingu majanduslik olukord oli hea, ning olid seisukohal, et just sel põhjusel oli nimetatud äriühing valimist välja jäetud. Nad väitsid lisaks, et valim oli moodustatud selliselt, et oleks tagatud kahju kindlakstegemine. Nende isikute sõnul oleks komisjon pidanud kõigile tootjatele saatma n-ö miniküsimustikud eesmärgiga koguda asjakohaseid andmeid valimi moodustamiseks.

(28) Miniküsimustike väljasaatmisega seoses tuleb märkida, et enne valimi moodustamist küsis komisjon teavet kõikidelt teadaolevalt asjaga seotud liidu tootjatelt, et koguda valimi moodustamiseks asjakohaseid andmeid. Nagu on märgitud menetluse algatamise teate punktis 5.2.1, oli see teave uurimise algatamise kuupäevast alates kättesaadav toimikus, millega huvitatud isikud võisid tutvuda, ning sellest teabest ei nähtunud vastajate majanduslik olukord. Seega oli komisjoni käsutuses piisavalt asjakohast teavet, et koostada algmääruse artiklis 17 sätestatud kriteeriumidele vastav representatiivne valim, kuid tal ei olnud võimalik valida äriühinguid soovitud tulemustest lähtuvalt. Sellepärast lükati eespool nimetatud väited tagasi.

(29) Lisaks väideti, et valimisse oleks tulnud kaasata äriühingud, kes toodavad bioetanooli suhkrupeedist, sest tootmine sellest toorainest võib olla palju tulutoovam kui näiteks tootmine nisust. Kuigi seda väidet ei põhjendatud, nähtus olemasolevast teabest, et suhkrupeedist toodetud bioetanool moodustab ainult väikese osa liidu toodangust – ligikaudu 12 % 2011. aastal – ning et kaks valimisse kaasatud äriühingut kasutavad bioetanooli tootmisel lähteainena osaliselt suhkrupeeti. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(30) Eespool esitatud teabele tuginedes ollakse seisukohal, et kahjuanalüüsi eesmärgil eespool selgitatud põhimõtetest lähtuvalt moodustatud valim on liidu tootmisharu silmas pidades representatiivne.

1.2.3. Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(31) Pidades silmas menetluses osalevate importijate potentsiaalselt suurt arvu, nähti menetluse algatamise teates ette importijate väljavõttelise uuringu läbiviimine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(32) Menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul esitas nõutud teabe ja nõustus enda valimisse kaasamisega ainult kolm importijat. Koostööd tegevate importijate väikest arvu silmas pidades ei peetud väljavõttelise uuringu läbiviimist vajalikuks.

1.2.4. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(33) Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele. Seega saadeti küsimustikud valimisse kaasatud USA eksportijatele/tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, kolmele koostööd tegevale sõltumatule liidus asuvale importijale ja kõigile kasutajatele, kes olid teadaolevalt uurimisega seotud.

(34) Vastused saadi valimisse kaasatud USA eksportijatelt/tootjatelt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, kahelt sõltumatult importijalt ja neljalt kasutajalt.

(35) Komisjon küsis teavet huvitatud isikutelt ja kontrollis kogu saadud teavet, mida peeti vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide lõplikuks kindlakstegemiseks.

(36) Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

USAs asuvad eksportijad/tootjad

· - Marquis Energy LLC, Hennepin, Illinoisi osariik

· - Patriot Renewable Fuels LLC, Annawan, Illinoisi osariik

· - Platinum Ethanol LLC, Arthur, Iowa osariik

· - Plymouth Energy Company LLC, Merrill, Iowa osariik

· - POET LLC, Wichita, Kansas ja Sioux Falls, Lõuna-Dakota osariik

USAs asuv sõltumatu kaupleja

· - Bio Urja Trading LLC, Houston, Texase osariik

Šveitsis asuv seotud kaupleja

· - Cargill International SA, Genf

Liidus asuvad tootjad

· - Abengoa Energy Netherlands B.V., Rotterdam, Madalmaad

· - BioWanze, S.A., Wanze, Belgia

· - Crop Energies Bioethanol GmbH, Mannheim, Saksamaa

· - Ensus, Yarm, Ühendkuningriik

· - Lantmännen Energi / Agroetanol, Norrkoping, Rootsi

· - Tereos BENP, Lillebonne, Prantsusmaa

Liidus asuvad sõltumatud importijad

· - Shell Trading Rotterdam B.V., Rotterdam, Madalmaad

· - Greenergy Fuels Limited, London, Ühendkuningriik

Liidus asuvad kasutajad

· - Shell Nederland Verkoopmaatschappij B.V., Rotterdam, Madalmaad

1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(37) Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 2008. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(38) Vaatlusalune toode on USAst pärit bioetanool – mida mõnikord nimetatakse etanoolkütuseks –, s.t põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN 15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 massiprotsendi, kuid kaasa arvatud põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 mahuprotsendi; vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 2207 10 00, ex 2207 20 00, ex 2208 90 99, ex 2710 12 21, ex 2710 12 25, ex 2710 12 31, ex 2710 12 41, ex 2710 12 45, ex 2710 12 49, ex 2710 12 51, ex 2710 12 59, ex 2710 12 70, ex 2710 12 90, ex 3814 00 10, ex 3814 00 90, ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 alla.

(39) Bioetanooli on võimalik toota mitmesugustest põllumajanduslikest lähteainetest, näiteks suhkruroost, suhkrupeedist, kartulist, maniokist ja maisist. USAs eristatakse tooteid tootmiseks kasutatavate lähteainete alusel järgmiselt:

a) tavapärane biokütus (toodetakse peamiselt maisipõhistest lähteainetest ja nimetatakse tavaliselt maisietanooliks), mida määratletakse kui maisitärklisest saadud taastuvkütust, mida toodetakse tehastes, mille ehitamist alustati pärast USA energiasõltumatuse ja varustuskindluse seaduse jõustumist 2007. aasta detsembris,[4] ja mis peab tulevikus aitama vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi „KHG”) heitkoguseid 20 % võrreldes bensiini ja diislikütuse olelustsükli jooksul eralduvate KHG heitkoguste baastasemega;

b) täiustatud biokütus, mida määratletakse muu taastuvkütusena kui maisitärklisest saadud etanool ja mida toodetakse taastuvast biomassist ning mille olelustsükli jooksul eralduvad KHG heitkogused, mille on määranud kindlaks USA energiapoliitika seaduse rakendusasutus, on KHG heitkoguste baastasemest vähemalt 50 % väiksemad. See mõiste hõlmab nn tselluloosipõhiseid biokütuseid, näiteks bioetanooli, ja biomassipõhist diislikütust. Täiustatud biokütuste tegevuskava hõlmab tselluloosipõhiste biokütuste, biomassipõhiste diislikütuste ja diferentseerimata täiustatud biokütuste tegevuskava.

(40) Täpsemalt määratletakse tselluloosipõhist biokütust[5] taastuvkütusena, mis on toodetud taastuvast biomassist saadud tselluloosist, hemitselluloosist või ligniinist ja mille olelustsükli jooksul eralduvad KHG heitkogused, mille on määranud kindlaks USA energiapoliitika seaduse rakendusasutus, on olelustsükli jooksul eralduvate KHG heitkoguste baastasemest vähemalt 60 % väiksemad. Bioetanool kuulub tselluloosipõhiste biokütuste hulka. USA föderaalvalitsus toetab ulatuslikult täiustatud biokütuste, eelkõige põllumajandus- ja metsandusjäätmetest valmistatud tselluloosipõhise bioetanooli tootmisega seotud teadusuuringuid ja katseprojekte. USA ametiisikute sõnul ja avalikkusele kättesaadavate andmete[6] alusel kasvab seda tüüpi bioetanooli tootmine 2014. aastal umbes 4 miljardi liitrini ja 2021. aastaks rohkem kui 50 miljardi liitrini. Uurimisperioodil ei olnud tselluloosipõhise bioetanooli tootmine märkimisväärne.

(41) Alates uurimisperioodist kuni käesoleva ajani on peamiseks USAs kasutatavaks lähteaineks olnud mais, seevastu liidus kasutatakse põhilise lähteainena nisu.

(42) Uurimise käigus tehti kindlaks, et puhtal kujul müüakse bioetanooli tavaliselt segajatele/kauplejatele, kes segavad[7] seda bensiiniga eelkõige selleks, et toota kvaliteetseid segusid, mida eksporditakse või müüakse omamaisel turul edasiseks segamiseks ja kasutatakse kütusena. Segamine ei ole eriti keeruline protsess ja selle võib läbi viia, segades tooteid spetsiaalsetes mahutites, lisades soovitud vahekordades bioetanooli ja bensiini.

(43) Maailmas kasutatavate eri tüüpi bioetanooli ja bioetanooli sisaldavate segude eristamiseks tähistatakse segatud etanoolkütuseid tähega E ja arvuga, mis osutab etanoolkütuse mahuprotsendile segus. Näiteks kütus E85 koosneb 85 % veevabast etanoolist ja 15 % bensiinist. Väikese etanoolisisaldusega segud kannavad tähistusi E5 kuni E25. Neid tuntakse ka gasoholi nimetuse all, ehkki rahvusvaheliselt nimetatakse gasoholiks tavapäraselt segu E10. 2011. aastaks kasutati E10 või väiksema etanoolisisaldusega segusid rohkem kui 20 maailma riigis eesotsas USAga, kus 2010. aastal sisaldas peaaegu kogu jaemüügis müüdud bensiin 10 % bioetanooli.

(44) Uurimine näitas, et 2005. aasta energiapoliitika seaduse (millega muudeti puhta õhu seadust esimese riikliku taastuvkütuse standardi kehtestamisega) alusel loodud kehtiva riikliku taastuvkütuse standardi (National Renewable Fuel Standard) programmi (RFS1) kohaselt loetakse igat tüüpi bioetanooli biokütuseks. USA Kongress tegi USA keskkonnakaitseametile (US Environmental Protection Agency – EPA) ülesandeks koordineerida kõnealuse programmi väljatöötamist ja rakendamist USA energeetikaministeeriumi (US Department of Energy), USA põllumajandusministeeriumi (US Department of Agriculture) ja sidusrühmadega.

(45) Riigi energiapoliitika tulemusel sai USAst alates 2005. aastast maailma suurim bioetanooli tootja ja tema toodang moodustab 57,5 % ülemaailmsest toodangust. 2009. aastal tagati USA keskkonnakaitseameti nõuetega, et taastuvkütuseid toodeti vähemalt 11 miljardit USA gallonit, eelkõige selleks, et täita 2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega (Energy Independence and Security Act of 2007) kehtestatud eesmärgid. Suuremahuline tootmine võimaldas USA tootjatel samuti hakata eksportima bioetanooli muudele turgudele, sealhulgas ELi.

(46) Ametlike allikate ning turuteabe ja avalikult kättesaadava teabe[8] kohaselt loetakse igat liiki USAs toodetavat, müüdavat või sealt eksporditavat bioetanooli ning kõiki USAs toodetavaid, müüdavaid või sealt eksporditavaid bioetanooli sisaldavaid segusid – täpsemalt bioetanooli ja mineraalbensiini segusid, mida on kirjeldatud põhjenduses 43 – bioetanoolkütusteks, mis on hõlmatud seadusandliku paketiga, mis käsitleb energiatõhususe, taastuvenergia ja alternatiivkütuste valdkondi USAs.

(47) Leiti, et olenemata tootmises kasutatavate lähteainete või tootmisprotsesside võimalikest erinevustest on kõikidel käesoleva uurimisega hõlmatud bioetanooli liikidel ja bioetanooli sisaldavatel segudel samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote omaduste võimalikud väikesed erinevused ei muuda toote põhimääratlust, omadusi ega erinevate huvitatud isikute arusaama tootest.

(48) Mõni huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote määratlus pole täpne eelkõige seetõttu, et see ei võimalda kütusena kasutatavat bioetanooli eristada muul otstarbel kasutatavast bioetanoolist. Sellest tulenevalt väitsid nad, et uurimine peaks hõlmama mis tahes otstarbeks ette nähtud ja kõikidest allikatest saadud etanooli, kaasa arvatud sünteetiline etanool, mis konkureerib tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud bioetanooliga.

(49) Teine huvitatud isik väitis vastupidist – nimelt seda, et uurimine peaks hõlmama ainult kütusena kasutatavat bioetanooli ning et tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud bioetanool tuleks seega välja jätta.

(50) Sellega seoses märgitakse, et vaatlusalune toode tuleks määratleda eelkõige selle põhiliste füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste, mitte aga kasutamise või otstarbe alusel. Erinevaks otstarbeks kasutatavatel toodetel võivad nende edasisest kasutusalast olenemata olla tegelikkuses samad või sarnased põhilised omadused ning teatavatel tingimustel võib tootmisharu ja turu eripära arvesse võttes olla vajalik toote määratlust ja kasutusala põhjalikumalt analüüsida.

(51) Käesoleva juhtumi puhul on selge, et menetluse algatamise teatega ei soovitud toote määratlusega hõlmata sünteetilist etanooli. Sünteetilisel etanoolil on teistsugused omadused kui bioetanoolil ning sünteetiline etanool ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele, mis on seotud vaatlusaluse toote määratlusega. Uurimises ei osalenud ühtegi tootjat, kes oleks keskendunud selle toote tootmisele. Sellepärast ei ole võimalik vaatlusaluse toote määratlusega hõlmata sünteetilist etanooli ja see jäetakse uurimise alt välja. Vastupidiselt mõne huvitatud isiku ettepanekule ei muuda see selgitus uurimise ulatust ega vaatlusaluse toote määratlust ning sellel ei olnud mingit mõju kasutatud andmete kvaliteedile.

(52) Kütusena kasutataval bioetanoolil ja muuks otstarbeks mõeldud bioetanoolil võivad olla sarnased omadused. Kuid uurimise käigus uuriti dumpingut nende USA ettevõtjate tasandil, kes tootsid või segasid kütusena kasutamiseks mõeldud bioetanooli, täpsemalt kütusesegudesse lisatavat bioetanooli. Sarnaselt keskenduti liidu tootjate uurimise raames kütusena, mitte aga muul otstarbel kasutatavale bioetanoolile. Sellest tulenevalt ei peaks muul otstarbel kui kütusena kasutatav bioetanool olema hõlmatud käesoleva uurimisega.

(53) Nendel importijatel, kes ei kasuta USAst imporditud bioetanooli kütusena, on võimalus esitada deklaratsioon vastavalt eesmärgipärast kasutamist käsitlevatele sätetele, mis on esitatud liidu tolliseadustiku rakendussätete[9] artiklites 291–300.

2.2. Samasugune toode

(54) Leiti, et bioetanoolil, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse ELi turul, on USAst liitu eksporditud bioetanooliga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused.

(55) Nagu kirjeldatakse põhjenduses 39, on bioetanooli võimalik toota mitmesugustest lähteainetest. Kuid uurimise tulemused ei osutanud, nagu sõltuksid lõpptoote omadused sellest, millist lähteainet kasutati. Leiti, et USAs eeskätt maisist toodetud ja liitu eksporditud vaatlusalune toode on asendatav liidu tootjate poolt liidus eelkõige nisust toodetud ja liidus müüdud tootega. Peale selle tehti kindlaks, et bioetanooli kasutamises turul tegutsevate ettevõtjate ja tarbijate poolt ning nende ettekujutuses bioetanoolist ei ole erinevusi või need ei ole olulised.

(56) Sellest tulenevalt järeldatakse, et liidus toodetud ja müüdud bioetanooli ning USAst eksporditud vaatlusalust toodet tuleks käsitada samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(57) Mõni valimisse kaasatud USA tootja väitis, et USA turul toodetav ja müüdav bioetanool ei ole vaatlusaluse tootega samasugune, sest see ei vasta täpselt menetluse algatamise teates esitatud tootekirjeldusele. USA turul müüdaval bioetanoolil on veesisaldus üle 0,3 % piirmäära ja see vastab pigem USA standardile (ASTM), mitte standardile EN 15376.

(58) Kuid uurimine näitas, et USA turul müümiseks toodetud bioetanoolil on vaatlusaluse tootega suures osas samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Algmääruse artikli 1 lõikes 4 on sätestatud, et samasugune toode ei pea tingimata olema vaatlusaluse tootega täiesti sarnane, vaid selleks võib olla ka toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt sellega väga sarnane. See on nii USA turul müüdava bioetanooli ja liitu eksporditava bioetanooli puhul. On pretsedente, kus tooteid käsitati teatavatest erinevustest olenemata vaatlusaluse tootega samasuguste toodetena[10].

(59) Sellest tulenevalt otsustati esialgsed järeldused tühistada ning järeldada, et USA standardile ASTM vastav ja USA turul müüdav bioetanool on vaatlusaluse tootega samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

3.1. Sissejuhatus

(60) Nagu on selgitatud põhjendustes 6–16, hõlmas uurimine – eesmärgiga teha kindlaks dumpingu võimalik olemasolu – ühelt poolt bioetanooli tootjaid ning teiselt poolt kauplejaid/segajaid, kes eksportisid vaatlusalust toodet liidu turule.

(61) Algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt täpsustatakse tollimaksu kehtestavas määruses tollimaks iga asjaomase tarnija jaoks või kui see on raskendatud, siis iga asjaomase tarniva riigi jaoks.

(62) Teatavad tootjad väitsid, et on võimalik kindlaks teha ja jälgida nende tooteid, mida müüakse USA ettevõtjatele ekspordi (eelkõige liitu suunatud ekspordi) eesmärgil. Nad osutasid taastuvenergia direktiiviga ettenähtud sertifitseerimisprotsessile, kuid ei suutnud näidata seost nende USA turul toimuva müügi ja muude ettevõtjate poolt liitu suunatud ekspordi vahel. Nagu eespool põhjenduses 12 ja hiljem põhjenduses 63 märgitud, ei olnud kõnealused tootjad teadlikud liitu suunduva ekspordi hinnatasemest.

(63) Antud juhtumi puhul leiti, et tulenevalt bioetanoolitööstuse struktuurist ja sellest, mil viisil vaatlusalust toodet USA turul toodetakse ja müüakse ning liitu eksporditakse, on USA tootjate jaoks individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramine raskendatud. Täpsemalt öeldes, USA valimisse kaasatud tootjad ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu ning uuritud kauplejad/segajad hankisid bioetanooli erinevatelt tootjatelt ning segasid ja müüsid seda eelkõige ekspordiks ELi. Seega ei olnud vastupidiselt eespool nimetatud isikute väidetele võimalik jälgida kõiki oste eraldi ja võrrelda normaalväärtuseid vastavate ekspordihindadega; samuti ei ole võimalik kindlaks teha tootjat liitu eksportimise hetkel. Teisisõnu sisaldab iga liitu suunduv saadetis bioetanooli, mille on tootnud USA eri tootjad ja mitte üksnes USA valimisse kuuluvad tootjad. Lisaks sellele näitas uurimine, et USA valimisse kuulunud tootjatele nende USAs asuvate USA klientide poolt makstav hinnatase ei vastanud liitu eksproditud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatele hindadele.

(64) Sellepärast ollakse seisukohal, et tuleks kehtestada ühtne üleriigiline dumpingumarginaal.

3.2. Normaalväärtus

(65) Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 selgitas komisjon esmalt välja, kas vaatlusaluse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele kahe koostööd tegeva kaupleja/segaja poolt toimus representatiivses mahus, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(66) Võttes arvesse, et samasuguse toote müük omamaisel turul toimus piisavas koguses, määrati normaalväärtus kindlaks USA sõltumatute klientide poolt kahele eespool nimetatud kauplejale/segajale tavapärase kaubandustegevuse raames makstud või makstava hinna alusel.

3.3. Ekspordihind

(67) Koostööd tegevad kauplejad/segajad esitasid andmeid, mis võimaldasid ekspordihinna kindlaks määrata tegelikult makstud või makstava hinna alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8. Nende tehingutega seoses, mille puhul import liitu toimus seotud kaupleja kaudu, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks selle jaemüügihinna alusel, millega seotud kaupleja müüs toodet esimest korda edasi sõltumatutele liidu tarbijatele.

(68) Seoses Šveitsis asuva seotud kaupleja kaudu toimuva müügiga ei arvatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ekspordihindadest maha, sest neid ei peetud importimise ja liidus edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kuludeks. Uurimine näitas, et seotud kaupleja põhitegevusala oli sularahahaldus nn suhkruäri, sealhulgas biokütustega tegeleva ettevõtja jaoks ning põllumajandustegevusega kaasnevate riskide maandamine tuletislepingute sõlmimise abil nii börsivälistel kui ka organiseeritud finantsturgudel.

(69) Mõni USA tootja väitis, et institutsioonidel on tavaks kasutada dumpingumarginaali arvutamisel ekspordihinnana hinda, millega eksportija müüb toodet esimesele sõltumatule kliendile. Antud juhul oleks selleks hind, millega USA tootjad müüvad toodet USAs asuvatele sõltumatutele kauplejatele/segajatele. Kuid nagu on märgitud põhjendustes 62 ja 63, ei eksportinud ükski USAs asuv bioetanooli tootja vaatlusalust toodet ELi ega olnud teadlik liitu suunduva ekspordi hinnatasemest. Seetõttu ei saa nende omamaist hinda kasutada, sest see ei ole vaatlusaluse toote eest liidus makstud või makstav ekspordihind. Sellepärast ei saa selle väitega nõustuda.

3.4. Võrdlus

(70) Koostööd tegevate kauplejate/segajatega seoses kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus tehti tootetüüpide lõikes tehasehindade alusel, võttes algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse tegurites ilmnenud erinevusi, mis mõjutasid hindu ja hindade võrreldavust. Üks kaupleja/segaja väidab, et omamaist müüki käsitlevad andmed ei olnud representatiivsed. Kuna kauplejad/segajad ei esitanud andmeid kogu omamaise müügi kohta, põhinevad arvutused küsimustikus esitatud ja kohapealsete kontrollkäikude käigus saadud andmetel.

(71) Üks kaupleja/segaja väidab, et omamaine müügihind peaks põhinema NYMEX-ist saadud hetketuru andmetel. Komisjon on arvamusel, et kahelt kauplejalt/segajalt saadud kontrollitud andmed on usaldusväärsemad.

(72) Sel eesmärgil hinda korrigeeriti, et võtta nõuetekohaselt arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude erinevusi, kui see oli asjakohane ja põhjendatud.

(73) Vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seoses ilmnes eripära, et kauplejate/segajate bioetanoolisegude müüki on uurimisperioodil toetatud peamiselt aktsiisisoodustuste kaudu. Normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutatakse meetodit, mille puhul võetakse täiel määral arvesse asjaomaste kauplejate/segajate tegelikku müügihinda nii omamaisel kui ka eksporditurul. Seega, kui võrreldakse kauplejate/segajate poolt USA turul küsitavat müügihinda ja nende ELi turule suunatud ekspordihinda eesmärgiga arvutada vaatlusaluse toote dumpingu tase, välistatakse sellega toetuste igasugune võimalik mõju hindadele, sest toetused mõjutasid hindamisperioodil võrdselt nii omamaist müüki kui ka eksporti. Üks kaupleja/tootja väitis, et ta ei saanud omamaise müügi eest toetust. Ta ei suutnud siiski oma väidet tõestada. Lisaks sellele on seda väidet raske ühildada USA ametiasutuste esitatud teabega subsiidiumide kasutamise kohta.

3.5. Dumping

(74) Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Sellele võrdlusele tuginedes järeldati, et koostööd tegevad sõltumatud kauplejad/segajad tegelesid dumpinguga.

(75) Koostööd tegevaid kauplejaid/segajaid käsitlevatele koondandmetele tuginedes määrati kindlaks kaalutud keskmine dumpingumarginaal 9,5 %, mis on USA jaoks kindlaksmääratud üleriigiline dumpingumarginaal.

(76) Mõni valimisse kaasatud USA tootja väitis, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral tuleks tema jaoks näha ette individuaalne marginaal. Põhjenduste 6–16 sisule ja põhjendustes 60–64 esitatud selgitustele tuginedes ei saa selle väitega nõustuda, sest uurimine kinnitas,et nende ettevõtjate toodete eksporti liitu ei saanud jälgida eelkõige seetõttu, et neil puudus uurimisperioodil eksport ELi ning neile ei olnud tavaliselt teada ei ekspordi aeg ega liidu importijate poolt makstud või makstav hind − seega ei saanud nende tootjate puhul ekspordihinda ja dumpingumarginaali usaldusväärselt kindlaks määrata.

(77) Mõned tootjad küsisid lisateavet dumpingu arvutamise kohta kahe koostööd tegeva kaupleja/segaja puhul. Tuleb siiski arvesse võtta, et küsitud teave sisaldab ärisaladust ja seega ei saa seda avaldada muudele isikutele peale asjaomase isiku. Teisalt on institutsioonidel tavaks avaldada dumpingu kindlaksmääramise üldine meetod kõikidele isikutele, kelle individuaalseid andmeid arvutamisel ei kasutatud. Kõnealust meetodit kirjeldati kõikidele huvitatud isikutele saadetud ülddokumendis.

4. KAHJU

4.1. Liidu toodang ja liidu tootmisharu

(78) Liidu toodang määrati kindlaks turuaruande alusel, mille esitas kaebuse esitaja uurimise ajal. Nimetatud aruandes samasuguse toote ELi kogutoodangu kohta esitatud teavet võrreldi teabega, mille esitasid 17 koostööd tegevat liidu tootjat. Kahe andmekogumi vahel tuvastati väike, umbes 5 % erinevus. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõni suhteliselt väike koostööst hoiduv ELi tootja ei esitanud teavet toodangu kohta. Selle põhjal hinnati liidu kogutoodangu mahuks uurimisperioodil 3,42 miljonit tonni. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, on liidu tootmisharuks algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning seega osutatakse neile koos kui liidu tootmisharule.

4.2. Liidu tarbimine

(79) Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu kogutoodangu põhjal, lisades sellele kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, mis tehti kindlaks parimate olemasolevate statistiliste andmete alusel, kuid maha arvati liidu tootmisharu teatatud varude erinevus ja eksport. Mõni huvitatud isik väitis, et tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud statistilised andmed ei olnud täielikud, sest nende puhul ei ole arvesse võetud bioetanooli olulist importi muudest kolmandatest riikidest, mis toimus eelkõige uurimisperioodil. Samuti olid nad seisukohal, et komisjon on hinnanud USAst pärit impordi mahtu tegelikust suuremaks ning et tarbimise ja turuosa näitajad ei olnud seega usaldusväärsed.

(80) Neid väiteid analüüsiti ja võrreldi olemasoleva teabega. Kolmandatest riikidest pärit impordi küsimuses ei esitanud huvitatud isikud mingeid tõendeid vaatlusaluse toote impordimahtude kohta. Sellest olenemata võeti kolmandatest riikidest pärit importi arvesse impordimahtude hindamisel. Uurimisperioodil USAst imporditud mahtude kohta koostatud hinnangus tuvastati tehniline viga. Sellest tulenevalt on impordimahte uuesti hinnatud ja vajaduse korral korrigeeritud. See ei mõjuta siiski kahju kohta tehtud järeldusi ja põhjuslikku seost käsitlevat hinnangut.

(81) Vaatlusaluse toote impordiga seoses tuleks rõhutada, et vaatlusaluse toote kohta puuduvad konkreetsed kombineeritud nomenklatuuri koodid. Peale selle hõlmavad need kombineeritud nomenklatuuri koodid, mille all vaatlusalust toodet saab tolliasutustele deklareerida, vaatlusalusele tootele lisaks ka muid tooteid.

(82) Bioetanoolisegude impordiga seoses ilmnes sõltumatute importijate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastustest, et enamik impordist deklareeriti tollile TARICi koodi 3824 90 97 99 all. Impordimahtude kohta ei ole võimalik siiski saada andmeid otse Eurostatilt, sest kõnealune TARICi kood hõlmab peale vaatlusaluse toote muid erinevaid kemikaale.

(83) Kombineeritud nomenklatuuri koodide 2207 10 00 ja 2207 20 00 all deklareeritud impordiga seoses ei olnud võimalik eristada vaatlusalust toodet ja muid uurimisega hõlmamata tooteid, sest puudus piisav teave imporditud toote kohta.

(84) Kuna Eurostatilt ei olnud võimalik saada täielikku teavet impordi kohta, siis otsustati sellest tulenevalt kasutada ka muid teabeallikaid eesmärgiga teha kindlaks vaatlusaluse toote import liidu turule.

(85) Selleks et saada parim hinnang USAst pärit vaatlusaluse toote impordi kohta, peeti kõige usaldusväärsemaks võtta aluseks USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (US International Trade Commission – ITC) koostatud statistika. Teatatud ekspordimahud vastavad USA tariifistiku koodidele 2207 10 60 ja 2207 20 00.

(86) Selle impordi hindamisel lähtuti mõistlikkuse põhimõttest ning USAst liidu turule suunatud impordi kindlaksmääramisel võeti arvesse kõiki USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni teatatud koguseid.

(87) Brasiiliast liitu imporditud koguste hindamisel tugineti järgmistele teabeallikatele: Ühendkuningriigi taastuvkütuste agentuuri (United Kingdom Renewable Fuels Agency) koostatud aruanded Ühendkuningriiki imporditud koguste kohta; Madalmaadelt, Rootsilt ja Soomelt ning Eurostatilt impordi kohta saadud väljavõtted tolliandmebaasist. Madalmaade, Rootsi ja Soome puhul hinnati impordimahtu importijate ja eksportijate nimede ja olemasolevate tootekirjelduste põhjal. Nende impordikoguste hindamisel toimiti konservatiivselt. Impordimahtude arvutamisel võeti arvesse kõiki teatatud koguseid.

(88) Lisaks kasutati Eurostati andmeid ka selleks, et hinnata liitu suunatud ülejäänud impordikoguseid nende liikmesriikide puhul, keda ei ole nimetatud eespool põhjenduses 87. Impordimahte korrigeeriti selle alusel, kui suurt osa bioetanoolist kasutati liidus kütusena. Selle korrigeerimise alused on esitatud kaebuses. Nimetatud protsendimäär saadi Euroopa Komisjoni avaldatud iga-aastasest etüülalkoholi bilansist[11]. Liidus oli kütusena kasutatava bioetanooli osakaal 2008. aastal 54 %, 2009. aastal 66 % ning 2010. aastal 68 %. Uurimisperioodil kasutati 2010. aasta kohta esitatud näitajat, et teha kindlaks uurimisperioodil toimunud asjakohane import.

(89) Muudest riikidest pärit impordi hindamiseks kasutati teabeallikatena Eurostati ning Madalmaadelt, Rootsilt ja Soomelt impordi kohta saadud väljavõtteid tolliandmebaasist. Kasutatav metoodika oli sama nagu see, mida kasutati Brasiiliast pärit impordi kindlakstegemise puhul.

(90) USAst ja Brasiiliast pärit impordi keskmise CIF-hinna arvutamisel ühiku kohta kasutati teabeallikana Madalmaadelt, Rootsilt ja Soomelt impordi kohta saadud väljavõtteid tolliandmebaasist. USA puhul kasutati ka kontrollitud andmeid, mille esitas küsimustikule vastuseks sõltumatu importija. USA puhul määrati 2008. ja 2009. aasta keskmised CIF-hinnad kindlaks USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni poolt nende aastate kohta teatatud keskmise hinna alusel, mida väljendati 2010. aasta kohta saadud keskmise CIF-hinna suhtes.

(91) Varude erinevus määrati kindlaks liidu tootmisharu käsitleva teabe alusel, mille esitas kaebuse esitaja.

(92) Selle põhjal tehti kindlaks, et liidu tarbimine on arenenud järgmiselt:

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Liidu kogutoodang (tonnides) (A) || 2 153 118 || 2 797 948 || 3 274 665 || 3 389 503

Kolmandatest riikidest, sealhulgas asjaomasest riigist pärit koguimport (tonnides) (B) || 1 252 705 || 1 130 703 || 859 605 || 1 031 226

Liidu tootmisharu kogueksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse (tonnides) (C) || 26 263 || 41 023 || 53 085 || 59 633

Varude erinevus[12] (tonnides) (C) || 0 || 4 730 || -8 415 || -5 458

Liidu tarbimine (tonnides) || 3 379 559 || 3 882 897 || 4 089 600 || 4 366 554

Indeks (2008=100) || 100 || 115 || 121 || 129

Allikas: (A) turuaruanne, (B) Eurostat, USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon, Ühendkuningriigi taastuvkütuste agentuur ning Madalmaade, Rootsi ja Soome tolliandmebaasidest pärit andmed impordi kohta; (C) kaebus, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastused, kaebuses esitatud teave liidu tootmisharu kohta.

(93) Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine märgatavalt ehk 29 %. Seda suurenemist soodustas taastuvenergia direktiivi rakendamine liikmesriikides. Nimetatud direktiiviga seati sihid taastuvenergia tarbimise suurendamiseks.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import ELi

4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht, turuosa ja hind

(94) USAst pärit ja liitu suunatud impordi maht, turuosa ja hind arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

USAst pärit impordi maht (tonnides) (A) || 63 406 || 53 332 || 348 868 || 686 185

Indeks (2008=100) || 100 || 84 || 550 || 1 082

Turuosa (%) || 1,9 % || 1,4 % || 8,5 % || 15,7 %

Indeks (2008=100) || 100 || 73 || 454 || 837

Keskmine hind (eurot tonni kohta) (B) || 590,6 || 552,5 || 542,5 || 626,7

Indeks (2008=100) || 100 || 94 || 92 || 106

Allikas: (A) USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni deklareeritud ekspordimaht, (B) Madalmaade, Rootsi ja Soome tolliandmebaasidest pärit andmed impordi kohta ning kontrollitud vastused, mille andsid küsimustikule sõltumatud importijad.

(95) USAst pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 63 406 tonnilt 686 185 tonnile. Sama märkimisväärselt suurenes vaatlusalusel perioodil USA eksportijatele kuuluv turuosa liidus, nimelt 1,9 %‑lt 15,7 %‑ni.

(96) Kuigi USAst pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 6 %, olid USA eksportijate küsitavad hinnad järjepidevalt madalamad liidu tootjate keskmistest hindadest, nagu on selgitatud põhjenduses 117. USA eksportijate selline hinna süstemaatilist allalöömist hõlmav kaubandustava selgitab, miks suurenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil nii märkimisväärselt.

4.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinna allalöömine

(97) Selleks et hinnata igasugust hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldi iga tooteliigi kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid liidu turul sõltumatutelt klientidelt ning mis korrigeeriti tehasehindade tasemele, iga tooteliigi vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mida USA eksportijad küsisid esimeselt sõltumatult kliendilt liidu turul ning mis kehtestati CIF-hindade alusel. Õiglase hinnavõrdluse tagamiseks korrigeeriti USA hindu, et võtta nõuetekohaselt arvesse kehtivaid tollimakse ja importimisjärgseid kulusid.

(98) Selle võrdluse tulemused näitasid, et hinna allalöömise keskmine määr oli järjepidevalt 5,6 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadest uurimisperioodil. Selline hinna allalöömine on tõend hinnasurvest, mida asjaomasest riigist pärit import avaldas liidu turule eelkõige uurimisperioodil.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Sissejuhatavad märkused

(99) Algmääruse artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnatakse kõiki majandusnäitajaid, et anda hinnang liidu tootmisharu seisundile vaatlusalusel perioodil.

(100) Kahjuanalüüs, milles võrreldakse selliseid makromajanduslikke näitajaid nagu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse kasutamine, müügimaht, turuosa, kasv, varud, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus, põhineb liidu tootmisharu kui tervikut käsitlevatel andmetel, mis saadi ePURE-lt.

(101) Kahjuanalüüs, mis on seotud selliste makromajanduslike näitajatega nagu hinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, palgad ja laovarud, on tehtud andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud kontrollitud vastustes.

(102) Bioetanoolitööstus on liidus veel algusjärgus. Äriühingud on hiljuti investeerinud uutesse tootmisrajatistesse või suurendanud olemasolevat tootmisvõimsust, et neil oleks võimalik rahuldada liidus kasvavat nõudlust. Asjaolu, et vaatlusalusel perioodil alustasid tootmist uued tootjad, mõjus soodsalt selliste näitajate arengule nagu toodang, tootmisvõimsus, müügimaht ja tööhõive.

(103) Uurimine näitas samuti, et seda laadi tootmisharu puhul kulub tegevuse alustamisest tavapärase tootmistaseme saavutamiseks kaks kuni kolm aastat.

4.4.2. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse kasutamine

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides) || 2 153 118 || 2 797 948 || 3 274 665 || 3 389 503

Indeks (2008=100) || 100 || 130 || 152 || 157

Tootmisvõimsus (tonnides) || 3 443 766 || 3 992 640 || 4 670 076 || 4 734 915

Indeks (2008=100) || 100 || 116 || 136 || 137

Tootmisvõimsuse kasutamine || 63 % || 70 % || 70 % || 72 %

Indeks (2008=100) || 100 || 112 || 112 || 114

Allikas: liidu tootmisharu käsitlevad andmed, mis saadi kaebuse esitajalt.

(104) Taastuvenergia direktiivi kohaldamise tulemusel kasvas liidu toodang vaatlusalusel perioodil olulisel määral – umbes 57 %. Ajavahemikul 2008–2010 suurenes liidu toodang 36 %, kuid seejärel kasv aeglustus järsult, moodustades vaatlusalusel perioodil ainult 3,5 % võrreldes 2010. aastaga.

(105) Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 37 % ja arenes sarnaselt toodanguga.

(106) Tootmisvõimsuse kasutamine suurenes vaatlusalusel perioodil 14 % ning see toimus vaatlusaluse perioodi alguses. Võttes arvesse, et 2009. aastal olid teatavad liidu tootjad alles tegevust alustamas, võis eeldada, et tootmisvõimsuse kasutamine edaspidi paraneb, sest tootjatel kulub pärast tegevuse alustamist tavaliselt kaks kuni kolm aastat, enne kui nad saavutavad tavapärase tootmistaseme, nagu on selgitatud põhjenduses 103. Nii see aga siiski ei läinud.

(107) Seega kinnitas uurimine, et taastuvenergia direktiivi oodatava avaldamise tõttu alustas mitu ELis asuvat äriühingut oma tegevust vaatlusalusel perioodil või vaatlusaluse perioodi alguses. See tõi kaasa soodsad arengud eriti seoses eespool kirjeldatud kahjunäitajatega eelkõige ajavahemikul kuni 2010. aastani. Kuid liidu turul valitsev olukord muutus kooskõlas USAst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga 2010. aastal ning tegevuse mahu suurenemine, mida uurimisperioodil oodati, ei realiseerunud.

4.4.3. Müügimaht ja turuosa

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Müügimaht (tonnides) || 2 035 367 || 2 650 526 || 3 117 410 || 3 229 326

Indeks (2008=100) || 100 || 130 || 152 || 159

Turuosa || 60,2 % || 68,3 % || 76,2 % || 74,0 %

Indeks (2008=100) || 100 || 113 || 126 || 122

Allikas: liidu tootmisharu käsitlevad andmed, mis saadi kaebuse esitajalt.

(108) Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu müügimaht 59 % ning turuosa võideti juurde 13,8 protsendipunkti. Aastatel 2008–2010 suurenes müügimaht ühtlases tempos, kuid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes müügimaht vähem kui tarbimine, mis kasvas sellel perioodil 6,8 %.

(109) Sarnaselt suurenes liidu tootmisharu turuosa kuni 2010. aastani, misjärel see uurimisperioodil vähenes. 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil USAst pärit impordi turuosa peaaegu kahekordistus, saades juurde 7,2 protsendipunkti, kaotas liidu tootmisharu turuosast 2,2 protsendipunkti.

4.4.4. Kasv

(110) Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine märgatavalt, nimelt 29,2 %. Kuigi asjaomasel perioodil suurenesid ka müügimaht ja turuosa, ei saanud liidu tootmisharu sellest tarbimise kasvust täit kasu, eelkõige alates 2010. aastast. 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal liidu tootmisharu müügimahu kasv aeglustus ning turuosa vähenes võrreldes eelmiste aastatega.

(111) Mõni huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel perioodil teatavate näitajate põhjal kindlaks tehtud kasvusuundumused ei näita, nagu oleks tootmisharu kahju kannatanud. Nagu eespool selgitatud, näitas uurimine siiski, et liidu tootmisharu kasvu aeglustumine 2010. aastal ja uurimisperioodil kattus USAst pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsu kasvuga.

4.4.5. Tööhõive ja tootlikkus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Töötajate arv || 2 331 || 2 419 || 2 523 || 2 552

Indeks (2008=100) || 100 || 104 || 108 || 109

Tootlikkus (ühikutes töötaja kohta) || 924 || 1157 || 1 298 || 1 328

Indeks (2008=100) || 100 || 125 || 141 || 144

Allikas: liidu tootmisharu käsitlevad andmed, mis saadi kaebuse esitajalt.

(112) Tööhõive kasvas vaatlusalusel perioodil 9 %. Täpsemalt öeldes, ajavahemikul 2008–2010 kasvas see 8 %, kuid uurimisperioodil oli kasv kõigest 1 %. Selline kasvukõver peegeldab tootmisvõimsuse ja toodangu kasvu liidus.

(113) Liidu tootmisharu töötajate tootlikkust mõõdeti toodanguna ühe töötaja kohta aastas. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootlikkus olulisel määral ehk 44 %. See peegeldab kogemuste omandamise mõju ning tõhususe suurenemist nii tegevuse alustamise etapis kui ka pärast seda.

4.4.6. Tegeliku dumpingumarginaali suurus

(114) Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa uurimisperioodil kindlaks määratud dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada tähtsusetuks.

4.4.7. Taastumine varasema dumpingu mõjust

(115) See küsimus ei ole antud juhul asjakohane, kuna varasema dumpingu mõju puudub.

4.4.8. Liidu tootmisharu keskmised ühikuhinnad

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Ühikuhind (eurodes) || 702,59 || 634,88 || 657,41 || 768,59

Indeks (2008=100) || 100 || 90 || 94 || 109

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(116) Vaatlusalusel perioodil kerkisid liidu tootmisharu hinnad üldiselt 9 %. 2009. aastal hinnad langesid võrreldes 2008. aastaga, kuid seejärel tõusid pidevalt kuni uurimisperioodi lõpuni. Uurimine näitas siiski, et hinnatõus ei olnud piisav selleks, et liidu tootmisharul oleks olnud võimalik katta oma kulud. Müügihindade ja kulude vaheline lõhe suurenes veelgi, seda eelkõige uurimisperioodil. See areng kattub USAst pärit madala dumpinguhinnaga impordi üha suurema tungimisega liidu turule.

(117) Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil olid liidu tootmisharu hinnad pidevalt kõrgemad (kuni 23 %) USAst pärit impordi dumpinguhindadest.

4.4.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Maksustamiseelne puhaskasum (eurodes) || -33 305 225 || 1 343 823 || ‑33 932 738 || -82 070 168

Indeks (2008= -100) || -100 || 4 || -102 || -246

Liidu müügi kasumlikkus (% netomüügist) || -11,65 % || 0,33 % || -5,72 % || -9,74 %

Indeks (2008= -100) || -100 || 3 || -49 || -84

Rahavoog (eurodes) || -2 528 061 || 34 783 260 || 48 733 697 || 36 832 646

Indeks (2008=-100) || -100 || 1 376 || 1 928 || 1 457

Rahavoog (% liidu müügist sõltumatutele isikutele) || -0,9 % || 8,7 % || 8,2 % || 4,4 %

Indeks (2008=-100) || -100 || 980 || 930 || 494

Investeeringud (eurodes) || 330 441 830 || 86 279 988 || 38 710 739 || 23 018 175

Indeks (2008=100) || 100 || 26 || 12 || 7

Investeeringutasuvus || -10 % || 2 % || -88 % || -357 %

Indeks (2008=100) || -100 || 15 || -870 || -3 538

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(118) Liidu tootmisharu kasumlikkus määrati kindlaks nii absoluutsummades (maksustamiseelne netokasum) kui ka protsendina, mille maksustamiseelne netokasum või -kahjum moodustab samasuguse toote müügikäibest. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne; erandiks oli 2009. aasta, kui valimisse kaasatud äriühingutel õnnestus jõuda kasumiläveni.

(119) Investeeringutasuvust iseloomustas samasugune areng ning tasuvus oli tunduvalt väiksem sellest, mis oli vajalik liidu tootmisharu püsimajäämiseks.

(120) 2008. aastal oli rahavoog negatiivne, kuid 2009. ja 2010. aastal olukord paranes. Uurimisperioodil hakkas rahavoog siiski taas vähenema – see kajastas liidu tootmisharu vähenevat võimet oma tegevust ise rahastada.

(121) Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse areng vaatlusalusel perioodil piiras liidu tootmisharu võimet oma tegevusse investeerida ning kahjustas liidu tootmisharu arengut, nagu näitab selgelt investeeringute vähenemine 93 % sellel perioodil.

4.4.10. Palgad

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Palgad (eurodes) || 45 066 253 || 57 253 228 || 68 711 959 || 76 030 008

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes) || 75 691 || 81 233 || 88 638 || 99 646

Indeks (2008=100) || 100 || 107 || 117 || 132

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(122) Vaatlusalusel perioodil kasvasid palgad 32 %, mis peegeldas töötajate tootlikkuse kasvu.

4.4.11. Varud

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Lõppvarud (tonnides) || 34 585 || 24 022 || 38 649 || 31 408

Indeks (2008=100) || 100 || 69 || 112 || 91

Varude ja toodangu suhe || 8,3 % || 3,5 % || 3,8 % || 2,5 %

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(123) Vaatlusalusel perioodil varude tase mõnevõrra vähenes.

4.5. Järeldus kahju kohta

(124) Uurimine näitas, et madala dumpinguhinnaga import liidu turule kasvas järsult 2010. aastal ning eelkõige uurimisperioodil. Sellel perioodil paranesid teatavad liidu tootmisharu majandusliku olukorraga seotud kahjunäitajad, kuid kasv ei olnud kooskõlas tarbimise suurenemisega vaatlusalusel perioodil ning sellest tulenevalt ei paranenud olukord piisavalt, et liidu tootmisharu oleks saanud oma tegevust arendada.

(125) Nagu uue ja kasvava tegevusvaldkonna puhul tavaline, arenesid teatavad näitajad – nagu müügimaht, toodang ja tootmisvõimsuse kasutamine – vaatlusalusel perioodil positiivses suunas. Seda saab selgitada asjaoluga, et sellel perioodil sisenesid turule uued liidu tootjad. Sellest olenemata näitas uurimine, et olukord, mis valitses liidu turul alates 2010. aastast, kui suurenes järsult madala hinnaga import, ei võimaldanud liidu tootjatel saavutada piisavat tootmis- ja hinnataset, mis oleks taganud arengu ja aidanud säilitada vaatlusalusel perioodil tehtud olulisi investeeringuid.

(126) Leiti, et madala hinnaga impordi abil löödi liidu tootmisharu hindu pidevalt alla. Hinnatase ei olnud selline, mis oleks võimaldanud asjaomasel tootmisharul katta oma kulud ja tagada tootmise arendamiseks vajaliku rahavoo ja kasumi.

(127) Liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad – nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus – tõepoolest halvenesid või jäid kõvasti allapoole tavapärast taset. See mõjutas oluliselt liidu tootmisharu võimet kapitali kaasata ja oma tegevusse rohkem investeerida.

(128) Eespool toodut silmas pidades leiti, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Sissejuhatus

(129) Kooskõlas dumpinguvastast menetlust käsitleva algmääruse artikli 3 lõigetega 5 ja 6 uuriti, kas asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid liidu tootmisharu samaaegselt kahjustada; selle eesmärk oli tagada, et nende muude tegurite tekitatavat võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

5.2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(130) Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil märgatavalt – 29 %. Seevastu asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes olulisel määral, s.t 1,9 %-lt liidu turu mahust vaatlusaluse perioodi alguses 15,7 %-ni uurimisperioodil. See pani liidu tootmisharu selge surve alla, seda eelkõige alates 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, mil selline import enam kui kahekordistus. Alates 2010. aastast ja eelkõige uurimisperioodil imporditi liidu turule vaatlusalust USAst pärit toodet madala hinnaga suures koguses ning selle abil toimus liidu tootmisharu hindade allalöömine. Selline olukord ei võimaldanud tootmisharul uurimisperioodil eeldatud viisil areneda.

(131) Mõni huvitatud isik on väitnud, et liidu tootmisharu olukord paranes just alates 2010. aastast kuni uurimisperioodini – s.t. samal ajal, mil USAst pärit import kahekordistus. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 102 ja 107, mõjutas teatavate kahjunäitajate – näiteks toodang ja müügimaht – arengut positiivselt asjaolu, et paljud liidu tootjad hakkasid vaatlusalusel perioodil turule sisenema. Liidu tootmisharu kaotas siiski uurimisperioodil turuosa võrreldes 2010. aastaga, samas kui liidu turg koges samal ajal USAst pärit dumpinguhinnaga impordi suurimat kasvu. Hinna allalöömise ja hinnasurve mõjul halvenes liidu tootmisharu üldine finantsseisund, eelkõige kasumlikkus.

(132) Madala hinnaga impordil oli seega suur tähtsus selles, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju.

5.3. Muude tegurite mõju

(133) Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka järgmiseid teadaolevaid liidu tootmisharu kahjustada võivaid tegureid eesmärgiga tagada, et nende tegurite tekitatud mis tahes kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile: import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, majanduskriisi mõju ja muud tegurid, nagu toorainehindade kõikumine, nõudluse areng ja liidu tootmisharu moodustavate äriühingute väidetavad sisemised probleemid.

5.3.1. Import kolmandatest riikidest (Brasiilia)

(134) Olemasoleva teabe kohaselt ei eksportinud vaatlusalusel perioodil ükski kolmas riik peale Brasiilia vaatlusalust toodet ELi olulistes kogustes. Brasiilia kehtestatud impordihinnad on liidu tootjate hindadest palju väiksemad. Brasiiliast pärit impordi maht ja selle turuosa ilmutasid vaatlusalusel perioodil siiski selgeid vähenemise märke (vastavalt -81 % ja -25,8 %). Sellest tulenevalt, kuna impordimahud vähenesid uurimisperioodil nii madala tasemeni, ei saa neid pidada sellisteks, et nende tõttu oleks katkenud põhjuslik seos USAst pärit madala hinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Brasiiliast pärit impordi maht (tonnides) || 1 022 980 || 884 020 || 396 249 || 195 342

Indeks (2008=100) || 100 || 86 || 39 || 19

Brasiiliast pärit impordi turuosa (%) || 30,3 % || 22,8 % || 9,7 % || 4,5 %

Keskmine CIF-hind ühiku kohta (eurodes imporditud tonni kohta) || 560,8 || 496,2 || 580,8 || 622,4

Indeks (2008=100) || 100 || 88 || 104 || 111

Allikas: Eurostat, Ühendkuningriigi taastuvkütuste agentuur, Madalmaade, Rootsi ja Soome tolliandmebaasidest pärit andmed impordi kohta ning kaebus.

(135) Huvitatud isikud väitsid, et Brasiiliast pärit import toimus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul miinimumtasemest suuremas koguses ning et kaupa imporditi liidu turule dumpinguhindadega. Nad väitsid lisaks, et USAst pärit impordiga täideti kõigest Brasiiliast pärit impordi äralangemise tõttu tekkinud vaba turuosa. USAst pärit importi ei saa seega väidetavalt pidada liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjuseks.

(136) Nagu eespool selgitatud, siis vähenes Brasiiliast pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Selle impordi turuosa kahanes 30,3 %-lt 4,5 %-le ajal, mil tarbimist iseloomustas väga suur kasv. Võttes arvesse Brasiilia eksportijate poolt liidu turul kehtestatud hinnataset, ei saa välistada, et Brasiiliast pärit bioetanooli müük suurendas teataval määral liidu tootmisharu kantud kahju. Leitakse siiski, et asjaomane import vähenes uurimisperioodil sellisele tasemele, et seda ei saa pidada kõnealuse kahju peamiseks põhjuseks. Tõepoolest, 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil Brasiiliast pärit import vähenes umbes 200 000 tonni, suurenes USAst pärit dumpinguhinnaga import üle 330 000 tonni. Selle põhjal võib väita, et Brasiiliast pärit bioetanooli müük liidu turul, seda eelkõige uurimisperioodil, ei olnud nii suur, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos, mis tehti kindlaks sellel perioodil USAst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

5.3.2. Liidu tootmisharu eksporditegevus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Eksportmüügi maht (tonnides) || 26 263 || 41 023 || 53 085 || 59 633

Allikas: kaebus ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(137) Uurimine näitas, et uurimisperioodil eksportis liidu tootmisharu bioetanooli väikestes kogustes hindadega, mis olid liidu turul valitsevatest hindadest enamasti kõrgemad. See andis alust järeldada, et eksporditegevus ei olnud tegur, mille tõttu oleks katkenud põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

5.3.3. Majanduskriisi mõju

(138) Leiti, et majanduskriis ei avaldanud liidu tootmisharule negatiivset mõju. Bioetanooli tarbimine liidus suurenes kõige rohkem 2009. aastal, s.t aastal, mida peetakse üldiselt majanduskriisi halvimaks aastaks. Samal ajal suurenesid ka tootmine ja müük liidu tootmisharu poolt.

(139) Eespool toodut arvesse võttes leitakse, et majanduskriis ei olnud tegur, mille tõttu oleks katkenud põhjuslik seos asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

5.3.4. Muud tegurid

(140) Huvitatud isikud nimetasid ka muid tegureid, mille tõttu oleks põhjuslik seos võinud katkeda – näiteks toorainehindade kõikumine, oodatust väiksem nõudluse kasv, liidu õigusraamistik, millega väidetavalt kahjustatakse liidu tootjate huve, ning liidu tootjate teatavad väidetavad sisemised probleemid.

(141) Toorainehindade kõikumisega seoses leiti, et nii maisi kui ka nisu hinnad olid vaatlusalusel perioodil kõikuvad. Uurimine näitas, et enamik tootjaid siiski maandavad seda riski oma tarnijatega kokku lepitud konkreetse hinnakujundusmehhanismi abil või finantsturgude kaudu. Sellest tulenevalt võib väita, et kuigi lähteainete hinnad erinesid eelkõige ajavahemikul 2008–2010, kui maisi hind oli väiksem kui nisu hind, olid lähteainete hinnad uurimisperioodi teisel poolel üldiselt samasugused. See näitab, et mis tahes hinnaerinevused viidi miinimumini ning need ei olnud püsivat laadi.

(142) Mõni huvitatud isik väitis, et taastuvenergia direktiivi rakendamine liikmesriikides on olnud liiga aeglane ning tarbimine ei arenenud kooskõlas eespool nimetatud direktiivis sätestatud sihtidega. Kuid isegi kui esialgseid sihte vaatlusaluse perioodi jooksul täiel määral ei saavutatud, on positiivne, et tarbimine suurenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt – nimelt 29,2 % –, ning seda näitajat ei saa analüüsis tähelepanuta jätta. Igal juhul ei saa taastuvenergia direktiivi väidetavalt aeglase rakendamisega põhjendada madala dumpinguhinnaga impordi suurt mahtu liidu turul ning asjaolu, et sellega löödi alla liidu tootmisharu hindu ja põhjustati nimetatud tootmisharule kahju. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(143) Huvitatud isikud on samuti väitnud, et liidu tootmisharu üksi ei saanud liidu nõudlust rahuldada tulenevalt valitsevast regulatiivsest ebakindlusest ning et sertifitseerimissüsteem on väga aeglane, mis vähendab sertifitseeritud liidu tootjate eeliseid. Mõni huvitatud isik on lisaks väitnud, et liidu tootjate kantud mis tahes kahju põhjuseks olid sisemised probleemid, mis kimbutasid paljusid liidu tootjaid vaatlusalusel perioodil. Neid väiteid siiski ei põhjendatud ning uurimine ei kinnitanud, et neil väidetel oleks alust olnud. Sellest olenemata tuleb märkida, et uurimise tulemusel selgus, et liidu toodangu väidetavalt madal tase oli peamiselt tingitud liidu turul valitsenud madalatest müügihindadest, mida mõjutas suures osas USAst pärit madala dumpinguhinnaga ja liidu tootjate hindu alla lööva impordi järsk kasv eelkõige uurimisperioodil. Ilmnes, et ELi tootjatel ei olnud muud valikut kui tootmine peatada, sest hinnad ei võimaldanud neil isegi toorainekulusid katta, seda eelkõige uurimisperioodil. Sellest tulenevalt ei anna eespool nimetatud põhjendamata väited alust arvata, et nende tõttu oleks katkenud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule uurimisperioodil tekitatud kahju vahel.

(144) Seega järeldatakse, et kõigi eespool nimetatud tegurite tõttu ei oleks katkenud põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja USAst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(145) Huvitatud isikud märgivad lõpetuseks, et uurimisperioodil deklareeriti märkimisväärne osa impordist CN rubriigi 3824 all, mille eest tuleb maksta madalat tollimaksu. Nimetatud tollimaksu suurendati pärast uurimisperioodi lõppu. Osapoolte arvates põhjustasid kahju madalad tollimaksud, mitte dumpinguhinnaga müük. Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et tollimaksud võivad muutuda mis tahes ajal ning seega ei saa selle väitega seada küsimuse alla kahju olemasolu uurimisperioodil.

5.4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(146) Eespool esitatud analüüs näitas, et asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil olulisel määral. Peale selle leiti, et asjaomased impordihinnad olid väiksemad hindadest, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul.

(147) Sellise asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemisega samaaegselt toimus tarbimise üldine ja pidev suurenemine ELis ning samale ajale langesid ka liidu tootmisharu negatiivsed tulemused vaatlusalusel perioodil. Asjaomases riigis asuvatel eksportijatel õnnestus liidu tootmisharu hindade süstemaatilise allalöömisega oma turuosa suurendada. Samal ajal ei suutnud liidu tootmisharu saavutada jätkusuutlikku ja positiivset kasumlikkuse taset olenemata oma tegevuse laiendamisest.

(148) Muude teadaolevate liidu tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine näitas, et need tegurid ei näi olevat sellised, et nende tõttu oleks katkenud põhjuslik seos asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(149) Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toimet dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, jõuti järeldusele, et USAst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6. LIIDU HUVID

6.1. Sissejuhatavad märkused

(150) Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas olenemata järeldusest, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas kahju, oli mõjuvaid põhjuseid järeldada, et antud juhtumi puhul ei olnud liidu huvides võtta vastu dumpinguvastaseid meetmeid. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, vaatlusaluse toote importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

6.2. Liidu tootmisharu huvid

(151) Uurimine näitas, et USAst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellise impordi poolt kaubandusele avalduva moonutava mõju kõrvaldamiseks võetavate meetmete puudumisel näib tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(152) Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul tõhusad kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul kehtestada hinnad, mis kajastavad tootmiskulusid. Võib eeldada, et meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul ka suurendada müügimahtu ja seeläbi võita tagasi turuosa, mis kaotati dumpinguhinnaga impordi tulemusel. See avaldab omakorda soodsat mõju liidu tootmisharu finantsseisundile ja kasumlikkusele.

(153) Sellepärast jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine USAst pärit asjaomase toote impordi suhtes ei ole vastuolus liidu tootmisharu huvidega.

6.3. Importijate huvid

(154) Liidus asuvatele sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustikule vastas kaks äriühingut. Nende koostööd tegevate importijate valdustesse korraldati kontrollkäigud. Mõlema kontrollitud äriühingu puhul moodustab bioetanooliga seotud äritegevus üksnes väikese osa nende kogukäibest (alla 5 %). Peale selle märkisid mõlemad äriühingud, et neil on võimalik kanda igasugune hinnatõus üle oma klientidele, s.t kasutajatele.

(155) Olemasoleva teabe põhjal järeldati, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele märkimisväärset negatiivset mõju.

6.4. Kasutajate huvid

(156) Liidus asuvatele kasutajatele mõeldud küsimustikule vastas neli äriühingut. Nendest ühe valdustesse korraldati kontrollkäigud.

(157) Kontrollitud äriühingu puhul moodustab bioetanool väikese osa tema kogukäibest (alla 5 %). Äriühing on koostanud mõjuhinnangu seoses seguga E5 ja arvutanud välja, et kui kehtestatakse tollimaks 100 eurot/m3, tooks see lõppkasutajale kaasa hinnatõusu 0,5 senti liitri kohta.

(158) Ka ülejäänud kolme kasutaja puhul nähtub küsimustikule saadetud vastustes sisalduvatest andmetest, et mõju oleks piiratud. Ühe äriühingu puhul on asjaomasest riigist ostetud kogused üsna väikesed ning dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine avaldaks äriühingu kasumlikkusele üksnes minimaalset mõju.

(159) Kaks teist koostööd tegevat kasutajat on seotud kasutajad ning nad on deklareerinud, et nad saavad mis tahes kehtestatavad dumpinguvastased tollimaksud oma klientidele üle kanda. Peale selle selgitasid nad, et neil on piisavalt erinevaid tarneallikaid ning nad ei ole USAst pärit impordist sõltuvad.

(160) Huvitatud isikud väitsid, et liidus puudub kogunõudluse rahuldamiseks piisav tootmisvõimsus ning liit peab vajaminevate koguste tagamiseks bioetanooli importima. Kontrollitud tootmisvõimsuse näitajate põhjal selgus, et liidus on kasutamata tootmisvõimsust, võttes eelkõige arvesse müügihindade madalat taset. Sellest tulenevalt suudaksid liidu tootjad suurendada oma toodangu mahtu, et rahuldada kasvavat nõudlust, seda eelkõige juhul, kui kaubandusmoonutused turult kõrvaldatakse. Lisaks on oodata, et lähemal ajal ehitatakse uusi tehaseid ja need võetakse kasutusele ning see aitab vähendada mis tahes väidetavat puudujäägi riski ELis.

(161) Eespool toodut silmas pidades jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine USAst pärit bioetanooli impordi suhtes ei avaldaks liidus asuvatele kasutajatele olulist negatiivset mõju.

6.5. Järeldus liidu huvide kohta

(162) Eespool esitatut silmas pidades järeldati, et liidu huve käsitleva olemasoleva teabe põhjal puuduvad üldiselt mõjuvad põhjused, mis õigustaksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist USAst pärit bioetanooli impordi suhtes.

7. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(163) Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei saaks põhjustada liidu tootmisharule edasist kahju.

(164) Nende meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse dumpingumarginaale ja tollimaksumäära, mis on vajalik liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaale.

(165) Kahjuliku dumpingu mõju kaotamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada sellist maksustamiseelset kasumit, mida asjaomast liiki tootmisharul oleks samasuguse toote müügist võimalik liidus mõistlikul määral teenida tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(166) Võttes arvesse eelkõige põhjendustes 102 ja 103 esitatud järeldusi, leitakse, et liidu tootmisharu jaoks seatud sihtkasum peaks põhinema kasumil, mida saadi siis, kui USAst pärit import oli tähtsusetu, s.t ühe valimisse kaasatud liidu tootja (kelle ettevõte ei olnud kõnealusel ajal algusfaasis) 2008. ja 2009. aasta keskmisel maksustamiseelsel kasumimarginaalil. Seega leitakse, et kasumimarginaal 6,8 % käibest oleks põhjendatud ja seda võiks pidada sobivaks minimaalseks marginaaliks, mida liidu tootmisharu oleks võinud uurimisperioodil tavapärastes kaubandustingimustes kahjuliku dumpingu puudumise korral saavutada.

(167) Selle põhjal arvutati liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustav hind. Selle hinna saamiseks korrigeeriti valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning saadud tulemusele liideti eespool nimetatud kasumimarginaal.

(168) Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes USAs asuvate koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda – nagu see oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutustes – mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõik võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

7.2. Tollimaksude vorm ja tase

(169) Eespool toodut silmas pidades leiti, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu põhimõttele kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sellest tulenevalt tuleks kõik tollimaksumäärad kehtestada kindlakstehtud dumpingumarginaalide tasemel.

(170) Kavandatavad lõplikud dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

|| Dumpingu-marginaal || Kahjumarginaal || Lõplik tollimaks (%)

Kogu riiki hõlmav ühtne dumpingumarginaal || 9,5 % || 31,1 % || 9,5 %

(171) Pidades silmas asjaolu, et dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse ka segude suhtes, mis sisaldavad bioetanooli üle 10 mahuprotsendi – kusjuures sel juhul võetakse proportsionaalselt arvesse nende segude bioetanoolisisaldust –, peetakse meetme tõhusaks rakendamiseks liikmesriikide tolliasutuste poolt asjakohaseks kehtestada puhta bioetanooli sisalduse põhjal kindlasummaline tollimaks.

(172) Käesolevas määruses sätestatud dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks kirjeldatud uurimise tulemuste põhjal. Sellepärast kajastab see nimetatud uurimise ajal tuvastatud olukorda. Asjaomast kogu riiki hõlmavat ja kõigi äriühingute suhtes kohaldatavat ühtset tollimaksu kohaldatakse USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(173) Kui esialgu kavandati vaatlusaluse tootega seotud kiirete turuarengute tõttu piirata kõnealuste meetmete kehtivust kolme aastaga, siis pärast huvitatud isikutelt saadud märkusi hinnati olukorda uuesti. Kaebuse esitajad rõhutasid, et käesolevas etapis on liiga vara eeldada suuri muutusi turuolukorras, kuna üleminek uue põlvkonna bioetanoolile võib tõenäoliselt palju aega võtta ning seega ei tohiks seda käesolevas ettepanekus arvestada. Peale selle oleks liiga vara hinnata mõnede praegu arutuse all olevate õigusakti ettepanekute tulemust ja mõju kõigi turul osalejate jaoks. Pärast nende väidete läbivaatamist jõuti järeldusele, et erandi tegemine algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud tavapärasest meetmete kehtivusajast ei ole asjakohane. See ei piira mis tahes huvitatud isiku võimalust paluda läbivaatamist, kui asjaolud seda nõuavad vastavalt artikli 11 lõikele 3.

8. REGISTREERIMINE

(174) Komisjon sai kaebuse esitajalt taotlusi USAst pärit bioetanooli impordi registreerimiseks. Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6 võib komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali õigustamaks sellist sammu. Kaebuse esitaja väitis, et kuna USAst pärit bioetanooli impordi suhtes paralleelselt läbi viidud subsiidiumivastase menetluse tulemusel kehtestati selline registreerimisnõue,[13] olid need tingimused automaatselt täidetud.

(175) Tuleb siiski rõhutada, et paralleelselt läbi viidud subsiidiumivastase menetluse kohane registreerimisnõue kehtestati täiesti erinevate asjaolude alusel. Nagu on märgitud määruse (EL) nr 771/2012 põhjenduses 10, siis vaatamata sellele, et uurimisperioodil on tõendatult makstud tasakaalustatavaid subsiidiume ja seeläbi on tekitatud kahju liidu tootmisharule, otsustas komisjon ajutised tasakaalustavad tollimaksud kehtestamata jätta, sest esialgselt tehti kindlaks, et uurimisperioodil jõus olnud peamine subsiidiumikava ei kehtinud enam, sest selle kava raames ei oleks enam saadud kasu sel ajal, kui ajutised meetmed oleksid kehtima hakanud. Siiski olid olemas tõendid, et USA võib eelolevatel kuudel tagasiulatuvalt taaskehtestada peamise subsiidiumikava, mis leiti olevat tasakaalustav. Komisjon leidis, et sellisel juhul oleks tal kõnealuse uurimise raames olnud õigus kehtestada ajutised tasakaalustavad tollimaksud (ja neid hiljem koguda). Sellest tulenevalt otsustas komisjon Euroopa Liidu õiguste kaitseks ja nendel erilistel asjaoludel anda tolliasutustele korraldus import registreerida. Need erilised asjaolud ei kehti käesoleva dumpinguvastase menetluse puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes; bioetanool, millele osutatakse ka kui etanoolkütusele, on põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN 15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 massiprotsendi, kuid kaasa arvatud põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 mahuprotsendi, ning mis kuulub praegu CN-koodide ex 2207 10 00, ex 2207 20 00, ex 2208 90 99, ex 2710 12 21, ex 2710 12 25, ex 2710 12 31, ex 2710 12 41, ex 2710 12 45, ex 2710 12 49, ex 2710 12 51, ex 2710 12 59, ex 2710 12 70, ex 2710 12 90, ex 3814 00 10, ex 3814 00 90, ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 (TARICi koodid 2207 10 00 12, 2207 20 00 12, 2208 90 99 12, 2710 12 21 11, 2710 12 25 92, 2710 12 31 11, 2710 12 41 11, 2710 12 45 11, 2710 12 49 11, 2710 12 51 11, 2710 12 59 11, 2710 12 70 11, 2710 12 90 11, 3814 00 10 11, 3814 00 90 71, 3820 00 00 11 ja 3824 90 97 67) alla.

2. Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr on 62,3 eurot netotonni kohta. Dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse proportsionaalselt põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud puhta etüülalkoholi protsentuaalsele kogusisaldusele massis (bioetanooli sisaldus).

3. Lõikes 1 kirjeldatud tooted on lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, kui need on mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui kütusena. Tollimaksuvabastust võimaldatakse Euroopa Liidu asjakohastes õigusnormides sätestatud tingimustel, pidades silmas sellise kauba kasutamise suhtes kohaldatavat tollikontrolli (vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklid 291–300).

4. Juhul kui kaubad on enne vabasse ringlusesse laskmist saanud kahjustada ja sellest tulenevalt on tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse kindlaksmääramise eesmärgil jaotatud osadeks vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[14] artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab protsendile, mille võrra tegelikult makstud või makstavat hinda korrigeeriti.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tollimakse käsitlevaid kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2]               ELT C 345, 25.11.2011, lk 7.

[3]               ELT C 345, 25.11.2011, lk 13.

[4]               Vt www.ethanol.org – RFS (Renewable fuels standard) under the Energy Independence and Security Act (2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega kehtestatud taastuvkütuste standard).

[5]               Vt US Internal Revenue Code (IRC – USA maksuseadustik) – § 40(b)(4) punkt E.

[6]               Vt www.ethanol.org – RFS (Renewable fuels standard) under the Energy Independence and Security Act (2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega kehtestatud taastuvkütuste standard).

[7]               Uurimine näitas, et USAs piisab alkoholisegu krediidi kasutamiseks USA maksuseadustiku § 40(b)(3) tähenduses kõigest 0,1 % bensiini segamisest puhta bioetanooli hulka.

[8]               Näiteks a) Ameerika etanooliliidu (American Coalition for Ethanol – ACE) veebisaidil avaldatud teave; b) 2005. aasta energiapoliitika seadus (Energy Policy Act – EPA), eriti P.L. 109-58; c) 2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadus (Energy Independence and Security Act of 2007) (P.L. 110-140, H.R.6), millega muudeti ja karmistati taastuvkütuste standardi nõudeid, seades eesmärgiks saavutada taastuvkütuste kasutamine 2008. aastal 9 miljardit gallonit ja 2011. aastal 13,9 miljardit gallonit; d) faktilehed, mis USA energeetikaministeerium andis välja puhaste linnade algatuse raames, jne.

[9]               Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2.7.1993.

[10]             Näiteks, nõukogu määruses persulfaatide kohta väidetakse, et Hiinast pärit toode oli ELi tootega samasugune toode olenemata kvaliteeti mõjutavatest erinevustest puhtuses ja rauasisalduses. EÜT L 308, 21.12.1995, lk 61, põhjendus 10. Vt samuti Esimese Astme Kohtu otsus kohtuasjas T-2/95: Industrie des Poudres Spheriques, milles kohus sedastas, et institutsioonidel on seaduslik õigus järeldada, et Hiinast ja Venemaalt pärit kaltsiummetall oli EList pärit kaltsiummetalliga samasugune toode (olenemata erinevustest hapnikusisalduses, mille tõttu oli ELi toode konkreetse otstarbe jaoks sobimatu), moodustades 11 % ELi tarbimisest (punktid 202–221). Seda punkti apellatsioonkaebuses (C‑458/98 P) ei vaidlustatud.

[11]             ELT C 225, 18.9.2009, lk 13; ELT C 176, 2.7.2010, lk 6; ELT C 236, 12.8.2011, lk 16.

[12]             Eeldatakse, et 2008. aastal varude erinevus puudus.

[13]             Komisjoni määrus (EL) nr 771/2012, 23.8.2012; ELT L 229, lk 20.

[14]             EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.