This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013JC0006
Joint Proposal for a COUNCIL DECISION on the Union position within the Association Council set up by the Euro-Mediterranean Agreement establishing an association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Kingdom of Morocco, of the other part, with regard to the adoption of a recommendation on the implementation of the EU-Morocco Action Plan implementing the advanced status (2013-2017)
Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb ELi seisukohta edasijõudnud riigi staatusest tuleneva EL-Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel
Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb ELi seisukohta edasijõudnud riigi staatusest tuleneva EL-Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel
/* JOIN/2013/06 final - 2013/0107 (NLE) */
Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb ELi seisukohta edasijõudnud riigi staatusest tuleneva EL-Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel /* JOIN/2013/06 final - 2013/0107 (NLE) */
SELETUSKIRI Marokot ja ELi seob 2000. aasta märtsist
kehtiv Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerimisleping, mille alusel kiitsid
mõlemad pooled 2005. aasta juulis Euroopa naabruspoliitika raames heaks
ELi ja Maroko tegevuskava viieks aastaks. Selles raamistikus on ELi ja Maroko suhted
arenenud ning oluliselt küpsemaks saanud. 2008. aasta oktoobris vastu
võetud edasijõudnud riigi staatust käsitlev ühisdokument[1] on neile andnud uut hoogu ja
neid oluliselt süvendanud poliitiliste suhete ja julgeoleku, majanduse ja
kaubanduse valdkonnas ning muudes sektorites ja rahvastevaheliste kontaktide
loomisel. Kuna Euroopa naabruspoliitika raames sõlmitud
praeguse tegevuskava kehtivusaeg lõppeb 2010. aasta juulis, siis on peetud
vajalikuks rääkida läbi ja sõlmida uus tegevuskava, mis põhineks edasijõudnud
riigi staatust käsitleva ühisdokumendi eesmärkidel ja ambitsioonidel. Selle uue
kava sõlmimise ootuses on mõlemad pooled siiski kokku leppinud, et jätkavad 2005. aasta
tegevuskava kohaldamist. ELi ja Maroko suhteid mõjutab piirkonnas 2011. aastast
alates kiiresti muutuv üldine poliitiline olukord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisteatises
„Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” sõnastati uus lähenemisviis, mille
eesmärk on suurem diferentseeritus, võimaldades igal partneril arendada enda
suhteid ELiga vastavalt oma püüdlustele, vajadustele ja suutlikkusele,
tuginedes samas ka vastastikusele vastutusele ja suurele pühendumisele
universaalsetele inimõiguste, demokraatia ja õigusriikluse väärtustele ning
ühiselt kokkulepitud prioriteetide rakendamise suutlikkusele. Uues tegevuskavas
määratakse konkreetselt kindlaks ELi ja Maroko eelistatud partnerluse
prioriteetsed eesmärgid, võttes täielikult arvesse edasijõudnud riigi staatust
ja kahe poole suhete laiaulatuslikkust. Euroopa välisteenistus pidas tihedas koostöös
Euroopa Komisjoni talituste ja ELi liikmesriikidega ettevalmistavaid kõnelusi
Marokoga, mille tulemusel lepiti kokku tegevuskava eelnõus, eelkõige selle
raames elluviidavate prioriteetsete meetmete nimekirjas. Viimane ELi ja Maroko
assotsiatsiooninõukogu koosolek toimus 23. aprillil 2012. Seal nentisid
mõlemad osapooled, et nad on lähedal kokkuleppe saavutamisele, milleni nad
jõudsid lõpuks 2012. aasta novembris. Pooled teatasid kirjavahetuse teel
tehniliste konsultatsioonide lõpetamisest 28. novembril 2012 (Euroopa
välisteenistus) ja 10. jaanuaril 2013 (Maroko). Edasijõudnud riigi staatusest tulenev ELi ja
Maroko uus tegevuskava (2013–2017) on eelseisvatel aastatel oluline pidepunkt
ELi ja Maroko kahepoolsete suhete arendamisel. Selles sätestatakse teekaart
tihedamaks assotsieerumiseks Maroko ja ELi vahel. Euroopa naabruspoliitika
toimib jätkuvalt katalüsaatorina, pakkudes ühtset poliitilist raamistikku, mis
põhineb muu hulgas partnerlusel ja ühisel vastutusel, samuti tulemustepõhisel
diferentseerimisel ja konkreetsetele vajadustele kohandatud abil. Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) lisavad
käesolevale dokumendile nõukogu otsuse ühisettepaneku, mis käsitleb ELi ja
Maroko assotsiatsiooninõukogus ELi võetavat seisukohta tegevuskava rakendamise
soovituse vastuvõtmise kohta. Seega
paluvad Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja võtta nõukogul vastu lisatud nõukogu
otsuse ühisettepanek. 2013/0107 (NLE) Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb ELi seisukohta
edasijõudnud riigi staatusest tuleneva EL-Maroko tegevuskava (2013–2017)
rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis
on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja
nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 24. jaanuari
2000. aasta otsust 2000/204/EÜ, ESTÜ, Euroopa-Vahemere piirkonna
assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, ning eelkõige selle
artikli 2 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti
selle artiklit 29, võttes arvesse komisjoni ning liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Euroopa-Vahemere piirkonna
leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, kirjutati alla 26.
veebruaril 1996 ning see jõustus 1. märtsil 2000. (2) Lepinguosalistel on kavas
kiita heaks edasijõudnud riigi staatusest tulenev, Euroopa naabruspoliitikaga
hõlmatud ELi ja Maroko uus tegevuskava (2013–2017), mis peegeldab kahe osapoole
partnerlust ja aitab kaasa Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu rakendamisele
selle eesmärkide saavutamiseks vajalike konkreetsete meetmete väljatöötamise ja
vastuvõtmise kaudu, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 ELi seisukoht edasijõudnud riigi staatusest
tuleneva, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud EL-Maroko tegevuskava (2013–2017)
rakendamise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere
piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning
teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, toetub käesolevale otsusele lisatud
assotsiatsiooninõukogu soovituse eelnõule. Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise
päeval. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja Eelnõu:
SOOVITUS, milles
käsitletakse edasijõudnud riigi staatusest tuleneva, Euroopa naabruspoliitikaga
hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist ELi ja Maroko assotsiatsiooninõukogu, võttes arvesse Euroopa-Vahemere piirkonna
lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, eriti selle
artiklit 80, ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikliga 80
tehakse assotsiatsiooninõukogule ülesandeks sõnastada soovitused, mida ta peab
lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikuks. (2)
Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikli 90
kohaselt võtavad lepinguosalised üld- või erimeetmeid, mida on vaja kõnealusest
lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad kõnealuses lepingus sätestatud
eesmärkide saavutamise. (3)
Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguosalised on heaks
kiitnud edasijõudnud riigi staatusest tuleneva, Euroopa naabruspoliitikaga
hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017) teksti. (4)
Euroopa naabruspoliitika raames rakendatav ELi ja
Maroko tegevuskava aitab kaasa lepingu rakendamisele, võimaldades
lepinguosalistel ühiselt välja töötada ja kokku leppida konkreetsed sammud, mis
annavad rakendamiseks praktilisi suuniseid. (5)
Tegevuskaval on kaks eesmärki: kavandada
Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus sätestatud lepinguosaliste kohustuste
täitmiseks vajalikud konkreetsed meetmed ning luua laiem raamistik ELi ja
Maroko suhete edasiseks tugevdamiseks, et suurendada oluliselt
majandusintegratsiooni ning tugevdada poliitilist koostööd kooskõlas
Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu üldiste eesmärkidega, (6)
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Ainus artikkel Assotsiatsiooninõukogu soovitab
lepinguosalistel rakendada edasijõudnud riigi staatusest tulenevat, Euroopa
naabruspoliitikaga hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017), niivõrd kui
rakendamine on suunatud nende eesmärkide täitmisele, mis on seatud
Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt
Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi
vahel. […] Assotsiatsiooniõukogu nimel eesistuja LISA
EUROOPA
NAABRUSPOLIITIKA EDASIJÕUDNUD
RIIGI STAATUSEST TULENEVA MAROKO TEGEVUSKAVA (2013–2017) EELNÕU I. Sissejuhatus Euroopa naabruspoliitikaga kehtestatakse kaugeleulatuvad eesmärgid, mis
tuginevad vastastikusele vastutusele ning selliste vastastikku tunnustatud
ühiste väärtuste järgimisele, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte, hea
valitsemistava ning inimõiguste austamine. Samuti tugineb naabruspoliitika
turumajanduse, vaba liikumise ja säästva arengu põhimõtetele ning vaesuse
vähendamisele ja poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja
institutsiooniliste reformide elluviimisele. Naabruspoliitika osaks on ka rahu
ja stabiilsuse ala loomine, sealhulgas kriisiohjamine, ennetustöö ja
konfliktide lahendamine piirkonnas. Maroko toetab neid väärtusi ja põhimõtteid,
mis on olnud talle teejuhiks oma poliitika kujundamisel nii riiklikul kui ka
rahvusvahelisel tasandil. 1969. aastal kaubanduslepinguga alanud
Euroopa Liidu ja Maroko partnerlus on saanud uut hoogu 1996. aastal
allkirjastatud assotsieerimislepingu ja Euroopa naabruspoliitikaga. Need
viimased on võimaldanud tugevdada poliitilisi, majanduslikke ja kaubanduslikke
suhteid ning arendada kultuurivahetust ja inimeste vahelisi suhteid.
Assotsieerimislepingu alusel on ELi ja Maroko suhted järk-järgult ja
järk-järgult arenenud ELi ja Maroko tõeliseks partnerluseks, tehes Marokost ELi
eelistatud partneri. Edasijõudnud riigi staatust kirjeldava
ühisdokumendi vastuvõtmine 2008. aasta oktoobris märkis kahepoolsetes
suhetes uue etapi algust. Selles dokumendis tugevdatakse ELi ja Maroko jaoks
prioriteetset partnerlust, täpsustades uued eesmärgid poliitiliste,
majanduslike ja inimsuhete süvendamise osas. 2010. aasta märtsis Grenadas
toimunud ELi ja Maroko tippkohtumisel kinnitati neid eesmärke, rõhutades ELi ja
Maroko partnerluse eripära. Tänasel päeval tegutsevad mõlemad pooled oma
kaugele arenenud suhete raames selle nimel, et veelgi tugevdada seda
eeskujulikku ja vastastikku kasulikku partnerlust, eesmärgiga tegelda koos
solidaarselt ühiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Edasijõudnud riigi staatuse elluviimisel on
ühisteks põhimõteteks edusammud hea valitsemistava suunas ning poliitilised ja
sotsiaal-majanduslikud reformid. Kõnealune partnerlus nõuab Marokolt alustatud
oluliste reformide elluviimisel tugevamat pühendumust ning sügavuti minekut nii
poliitilisel tasandil, eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi
põhimõtete austamise osas, kui ka majanduslikul ja sotsiaalsel tasandil,
eelkõige käegakatsutavate edusammude saavutamise kaudu inimarengu valdkonnas.
ELi toetuse suurust kohandatakse vastavalt Maroko eesmärkide ja edusammudele
reformide elluviimisel, aga samuti riigi vajadustele ja võimekusele. EL ja Maroko
jätkavad tööd selles suunas, mis on kooskõlas 1. juulil 2011 vastuvõetud
Maroko uue põhiseadusega ja ELi uue strateegiaga, mis on välja töötatud
Vahemere lõunapiirkonnaga partnerluse raames demokraatia ja ühise heaolu nimel. EL nendib, et Maroko jaoks kujutab otsus ELiga
läheneda tema välispoliitika jaoks üliolulist valikut. Tema eesmärk on
saavutada ELiga optimaalne lähedus, mis toetada ja suunata riigi poliitilist
kaasajastamist, majanduslikku avatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Maroko näeb
seda eesmärki ka kui parimat vahendit, et edendada kooskõlastamist ja
koordineerimist ELiga ühist huvi pakkuvates strateegilistes küsimustes. Kaks
poolt on seisukohal, et Magribi piirkonna integratsioon suurendab sellest
protsessist saadavat kasu, ja nad kinnitavad oma tahet tegutseda ühiselt, et
anda selles suunas liikumisele uut hoogu. Lisaks on pooled kooskõlas ELi
lepingu artikliga 8 ja Maroko püüdlustega sõlmida vastastikuste suhete
haldamiseks uus leping leppinud kokku, et jätkavad arutelu sellise lepingu võimaliku
iseloomu ja vormi üle. Euroopa naabruspoliitika raames rakendatav ELi
ja Maroko tegevuskava on võimaldanud assotsieerimislepingus ettenähtud
vahendeid sihipärasemalt kasutada ja toetanud Maroko eesmärki siduda oma
majanduslikud ja sotsiaalsed struktuurid tugevamini ELi omadega. Uus tegevuskava
edasijõudnud riigi staatuse elluviimiseks kujutab endast Maroko ja ELi suhete
jätkuva tugevdamise protsessis üht olulist etappi, mis mobiliseerib kõik
edasijõudnud riigi staatuse vahendid, mehhanismid ja instrumendid. Tegevuskava toetab
sellise poliitika ja sääraste meetmete väljatöötamist ja elluviimist, mille
eesmärk on edendada õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste tugevdamist,
majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vaesuse vähendamist ja
keskkonnakaitset, aidates nii kaasa ka säästva arengu pikaajalise eesmärgi
saavutamisele. Selle uue vahendi
rakendamisel võetakse arvesse tasakaalu, mis on vajalik ühelt poolt Maroko
kiiremaks liikumiseks avatuse ja majanduse moderniseerimise poole ning teiselt
poolt säästvaks sotsiaal-majanduslikuks arenguks. Lisaks jätkavad mõlemad pooled majandusliku
integratsiooni elluviimist, käivitades läbirääkimised kaugeleulatuvate ja
terviklike vabakaubanduspiirkondade lepingu üle, mille raames arendatakse edasi
juba lõpetatud või käimasolevaid valdkondlikke läbirääkimisi, eelkõige
teenuskaubanduse liberaliseerimise ja asutamisõiguse üle peetavaid
läbirääkimisi, ning uuritakse võimalust parandada vastastikku soodustusi, mis
on vastu võetud vaba liikumise raames põllumajandus-, töödeldud põllumajandus-
ja kalandustoodete valdkonnas, võttes arvesse mõlema poole eriasjaolusid. See uus vahend
kujutab endast vana tegevuskava ja edasijõudnud riigi staatust käsitleva
ühisdokumendi sünteesi. Selles käsitletakse reforme ja tegevuskavas sätestatud
meetmeid, mida ei ole veel ellu viidud, ning uusi ühisdokumendiga lisatud
aspekte. Lisaks peegeldab see uus dokument kooskõlas Maroko reformikavaga
diferentseerituma lähenemise ja vastutuse põhimõtteid. Sellega viiakse ellu
edasijõudnud staatust käsitlevat tegevuskava. Selles nõutakse, et Maroko
valitsus koostaks olemasolevate erinevuste hindamise põhjal õigusnormide
ühtlustamise strateegia ning määratleks lähendamise prioriteedid ja elluviimise
ajakava. Nimetatud strateegiat toetatakse ELi toetusprogrammidest. Kõnealuses
vahendis sätestatakse muu hulgas astmeline ja järjestikune õigusaktide
ühtlustamine ühenduse acquis’ga. Selle eesmärk on lõimida Maroko
majandus järk-järgult ELi siseturuga ning edendada kaubandust, investeerimist
ja majanduskasvu. Selle saavutamiseks
võtavad mõlemad pooled endale kohustuse korrapäraselt analüüsida tegevuskavas
sätestatud võrdlusaluste alusel erinevusi Maroko õiguse ja Euroopa acquis’i
vahel. Iga tegevuskavas kirjeldatud valdkonna puhul hinnatakse prioriteete
ja nimetatud ühtlustamise tagamiseks vajalikke vahendeid. Õigusaktide
ühtlustamine võib toimuda ühel järgmistest viisidest: i) acquis’
astmeline täielik ülevõtmine teatud sektorites lühi- või pikaajalises
perspektiivis, ii) acquis’ ühe osa ülevõtmine või iii) acquis’
peamiste põhimõtete või heade tavade ülevõtmine konkreetses valdkonnas. Tegevuskava
rakendamise esimese kahe aasta jooksul võtab Maroko valitsus oma õigusaktide
ühtlustamise kohta ELi omadega vastu riikliku kava, et määratleda prioriteedid,
ulatus ja ajakava, nagu on nõutud Maroko kuninga 2010. aasta kõnes. Uues
tegevuskavas aidatakse kaasa programmitööle, ELi abi elluviimisele ja
järelevalvele, võttes arvesse vajadusi ja saavutatud vahetulemusi. Selleks
teevad Maroko ja EL kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud kokkulepitud
prioriteetide saavutamiseks. ELi toetus tuleb peamiselt Marokoga kokkulepitud
riiklike sihtprogrammide kaudu, kus määratletakse abi prioriteedid ja suunav
finantsraamistik. Nimetatud toetust antakse ELi välisabi andmist
reguleerivatest eeskirjadest ja menetlustest rangelt kinni pidades. ELi toetuse andmisel Marokole võib kasutada
mitmeid eri vahendeid, sealhulgas neid, milleni jõutakse mõttevahetuse käigus
uue naabruspoliitika strateegia üle. Need vahendid hõlmavad näiteks nõuandeid,
tehnilist teadmisi, häid tavasid ja oskusteabe vahetust ning selliste
valdkondade toetamist nagu võimekuse arendamine ja institutsioonide
ülesehitamine, valdkondlikud reformid, integratsiooni edendamine, sotsiaalne ja
majanduslik ühtekuuluvus, piirkondlike arenguerinevuste vähendamine ning
kodanikuühiskond. Uue tegevuskava elluviimisel on väga oluline
roll ka Euroopa finantseerimisasutuste laenudel. Siinkohal peaksid ELi
rahastatud naabruspoliitika investeerimisvahendid ning Euroopa–Vahemere
piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu andma olulise tõuke laenude
kasutamiseks infrastruktuuriprojektide ehitamiseks ning arenguks ja
partnerluseks erasektoriga. See võimaldab muu hulgas koondada täielikult
Euroopa–Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu raames tagatud
Euroopa Investeerimispanga vahendid. Pooled on samuti kokku leppinud, et nad
arutavad koos, kuidas kasutada optimaalselt uusi finantskoostöö rakendamise
vahendeid, näiteks uues naabruspoliitika strateegiaga loodud rahastamisvahendid,
ja juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis aitaksid Marokol oma reforme ellu
viia ja lõimumist ELiga. Eesmärk on suurendada tõhusust ning parandada
integratsiooni taset, milleni Maroko ja ELi võivad jõuda. Tegevuskava rakendamine on kavandatud
viieaastasse perioodi (2013–2017). Erilist tähelepanu pööratakse
prioriteetsetele meetmetele, mis on sätestatud tegevuskava lahutamatu osa
moodustavas tabelis (vt III lisa). Tegevuskava rakendamisel võivad pooled
tegevuskava kohandada vastavalt Maroko valitsuse ja/või ELi uutele
prioriteetidele, ilma et tuleks vastu võtta uut tegevuskava. Reformide kehtestamine paljudes
võtmesektorites nõuab täpsete eesmärkide kindlaks määramist ja kohaste
vahendite olemasolu. Assotsiatsiooninõukogu ja assotsieerimislepingu raames
loodud allkomiteed tagavad tegevuskava rakendamise üle korrapärase järelevalve,
eelkõige seoses edusammude ja toetusega. Pooled võivad koostada ka
eduaruandeid. Kodanikuühiskond saab järelevalves aktiivselt osaleda. Tegevuskava on edasijõudnud riigi staatuse
elluviimise protsessi osa ja kujutab endast olulist etappi kahe poole suhete
arendamisel eelistatud partnerluse suunas. Edasijõudnud riigi staatust käsitlev ajutine
töörühm arutleb selle alusel, kuidas määratleda uue partnerluse uued väljavaated
ning selle sisu, rahastamisvahendid ja eesmärgid. II. Tegevuskava A. ÜHISTE VÄÄRTUSTE ALA 1. Poliitiline ja strateegiline dialoog 1.1 Koostöö välispoliitika ja
julgeoleku valdkonnas Dialoogi ja koostöö parandamine välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas,
et tagada korrapärane seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes küsimustes,
mõlema poole huvidega arvestamine ning julgeoleku ja stabiilsuse suurendamine,
eelkõige Magribi piirkonnas Kahepoolse poliitilise dialoogi arendamine, eelkõige järgneva kaudu: ·
korraldada vastavalt vajadusele Maroko ja ELi
tippkohtumisi; ·
korraldada vastavalt vajadusele Maroko
välisministri ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja
Euroopa Komisjoni asepresidendi kohtumisi; ·
korraldada vastavalt vajadusele Maroko
välisministri ja tema Euroopa ametivendade mitteametlikke kohtumisi; ·
korraldada vastavalt vajadusele Maroko valdkondlike
ministrite osalemine koos nende Euroopa ametivendadega Euroopa Liidu Nõukogu
korrapäraste koosolekute raames toimuvatel kohtumistel; ·
korraldada vastavalt vajadusele Maroko kõrgete
ametnike ning ELi Nõukogu töörühmade ja komiteede (eelkõige poliitika- ja
julgeolekukomitee, Magribi ja Mašriki riikide töörühm, Aafrika töörühm,
terrorismi töörühm ja inimõiguste töörühm) liikmete koosolekuid; ·
toetada Marokot ELi sätestatud tingimuste alusel
juhtumipõhiselt ELi Nõukogu deklaratsioonides ning otsustes ühise välis- ja
julgeolekupoliitika valdkonnas. Parem kooskõlastamine mitmepoolsetes
foorumites ·
Korraldada Maroko välisministri ning liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni
asepresidendi kohtumisi New Yorgis, et kahe partneri seisukohti paremini
kooskõlastada. ·
Käivitada ühisalgatusi ÜRO inimõiguste nõukogu ning
ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide
raames mõlema poole seatud ja kokkulepitud prioriteetide alusel ning koostada
ajakava koosolekute tarbeks, mis toimuvad Genfis ja New Yorgis enne inimõiguste
küsimustega tegelevate organite koosolekuid. ·
Kehtestada mitteametlikud
konsultatsioonimehhanismid, eesmärgiga parandada mitmepoolsete konventsioonide
rakendamist. ·
Korraldada kooskõlastamise ja koordineerimise
koosolekuid rahvusvahelise, piirkondliku ja alampiirkondliku julgeoleku
ohtudega võitlemiseks võetud algatuste teemal. ·
Maroko ja ELi koostöö kliimamuutuste vastu
võitlemise teemal. Koostöö tugevdamine konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas ·
Tugevdada koostööd ja dialoogi ühise julgeoleku- ja
kaitsepoliitika raames. ·
Kavandada raamlepingu sõlmimine infoturbe
valdkonnas. ·
Sõlmida raamleping Maroko osalemiseks ELi
kriisiohjamise (tsiviil- ja sõjalistes) operatsioonides. ·
Osaleda vajadusel Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži
korraldatavatel konflikti ennetamise ja kriisiohjamise koolitustel. ·
Uurida koostöövõimalusi konfliktijärgse olukorra
haldamisel ja ülesehitamisel rahu tugevdamisega. ·
Arendada partnerlust rahu ja julgeoleku nimel
Aafrikas, võttes arvesse kahe poole huvisid. ·
Aidata kaasa ÜRO konfliktide lahendamise
pingutustele. ·
Osaleda aktiivselt keemilise, bioloogilise,
kiirgus- ja tuumaohualaste piirkondlike tippkeskuste algatuses, mis on mõeldud
institutsioonilise võimekuse suurendamiseks keemilise, bioloogilise, kiirgus-
ja tuumaohualaste ohtudega silmitsi seismisel, sõltumata sellest, kas oht on
kriminaalset, õnnetuslikku või looduslikku päritolu (Marokosse kavandatav
Lääne-Aafrika/Atlandi ookeani ranniku keskuse sekretariaat). Koostöö tugevdamine massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning relvade
ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimise valdkonnas ·
Aidata kaasa tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010.
aasta läbivaatamiskonverentsi lõppdokumendi rakendamisele. ·
Osaleda aktiivselt relvakaubanduslepingu üle
peetavates läbirääkimistes. ·
Korraldada seminare ja õppusi ülemaailmse
tuumaterrorismiga võitlemise algatuse põhimõtete rakendamiseks. ·
Tugevdada massihävitusrelvade ja nende
kandesüsteemide leviku tõkestamise üle peetavat dialoogi, mis hõlmab nende
relvadega seotud spetsiifilise ohu uurimist piirkondlikule julgeolekule,
eelkõige järgneva kaudu: –
kehtivate rahvusvaheliste kohustuste elluviimine
riiklikul tasandil, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 1540/04 ja 1977/2011; –
kõnealuses valdkonnas asjakohaste rahvusvaheliste
instrumentidega ühinemine ja nende rakendamine tugevdatud koostöö alusel
pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Rahvusvaheline
Aatomienergiaagentuur (IAEA); –
süvendatud koostöö, et hoida ära ebaseaduslik kauplemine
selliste ainete, varustuse või oskustega, mida võidakse kasutada
massihävitusrelvade või nende kandesüsteemide tootmiseks, ning sellega
võitlemine; –
ballistiliste rakettide leviku tõkestamist
käsitleva Haagi tegevusjuhendi (HCOC) ja üldise tuumarelvakatsetuste
keelustamise lepingu (CTBT) ülemaailmseks kohaldatavaks muutmise ja rakendamise
edendamine. ·
Kehtestada relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordi tõhus riiklik kontrollisüsteem, mis võimaldaks jälgida selliste
relvade ja kaupade eksporti ja transiiti, mida võidakse
kasutada massihävitusrelvade tootmiseks, eelkõige järgneva kaudu: –
võtta vastu ekspordi kontrollimist käsitleva
õigusakt, milles käsitletaks eelkõige relvade ja kahesuguse
kasutusega kaupade lõppsihtkohta ning nähakse rikkumise korral ette tõhusad ja
asjakohased karistused; –
arendada välja riigiasutuste ja eraettevõtjate
partnerlus, et tagada relvade ja kahesuguse kasutusega
kaupade ekspordi kontrollimise valdkonna kohustuste levitamine ja neist
kinnipidamine. ·
Suurendada dialoogi neil teemadel, mis on seotud
väike- ja kergrelvade ekspordi kontrollimise ning ümberlaadimise ja transiidi
kontrollimisega, sealhulgas piirkondlike õppe- ja teadlikkuse suurendamise
seminaride korraldamise kaudu. ·
Teha koostööd tavarelvastuse, sealhulgas väike- ja
kergrelvade salakaubaveo ennetamise ja selle vastu võitlemise osas. 1.2 Koostöö kodanikukaitse
valdkonnas ·
Arendada piirkondlikku koostööd looduskatastroofide
ja inimeste põhjustatud katastroofide ennetamisel, nendeks valmistumisel ja
nendega tegelemisel. ·
Sõlmida töökokkulepe Maroko ja Euroopa Komisjoni
talituste vahel järelevalve- ja teabekeskusega (MIC) koostöö tegemiseks
ühenduse kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimiste ajal. ·
Lihtsustada koostöö tugevdamist ja mitmekesistamist
kodanikukaitse valdkonnas, sealhulgas loodusõnnetuste ja tehnoloogiliste ohtude
ennetamine, nendeks valmistumine ja nende ohjamine, loodusõnnetustest
hoiatamise süsteemi loomine ning kohased koolitused ja spetsialiseerumine. 1.3 Piirkondlik koostöö Piirkondliku
integratsiooni algatuste ja projektide toetamine ·
Pühenduda aktiivselt Vahemere Liidu optimaalsele
elluviimisele, et sellest saaks kõikehõlmav ja solidaarne partnerlusraamistik. ·
Võtta kohustus tugevdada 5+5 (viiest ELi-Vahemere
lõunapiirkonna ja Magribi riigist koosnev rühm) ning Araabia Magribi Liidu ja
ELi vahelisi alampiirkondliku konsulteerimise ja koostöö mehhanisme, eelkõige
ühist huvi pakkuvates valdkondades muutuva geomeetriaga projektide arendamise
kaudu. ·
Edendada piirkondadevahelist integratsiooni,
eelkõige Araabia Magribi Liidus, muu hulgas majanduse ja kaubanduse valdkonnas. ·
Edendada Agadiri lepingu tõhusat elluviimist
selliselt, et Vahemere äärsete araabia riikide vahel tugevneks majanduslik
integratsioon. ·
Suurendada kahepoolset konsulteerimist Aafrika ja ELi
partnerluse üle. 2. Demokraatia, õigusriik ja valitsemistava Selle peatüki meetmete eesmärk on austada
demokraatia ja inimõiguste ning valitsemistava põhimõtteid ja seda eelkõige
Maroko 1. juulil 2011. aastal vastuvõetud uue põhiseaduse rakendamise
raames 2.1 Demokraatia, õigusriik ja
valitsemistava Demokraatia ja õigusriigi ning võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte
tagavate institutsioonide konsolideerimine ·
Tugevdada parlamendi ja valitsuse rolli. ·
Tugevdada erakondade rolli demokraatliku pluralismi
raames ning edendada tihedamat suhtlust erakondade ja parlamendifraktsioonide
vahel. ·
Suurendada parlamendi opositsiooni panust ja
keskset rolli parlamendi töös ja tagada tema õigused. ·
Tugevdada kodanikuühiskonna rolli, eelkõige
konsulteerimise tugevdamise kaudu kodanikuühiskonna esindajate ja seaduste
eelnõude väljatöötajate vahel. Selle
jaoks tuleb luua foorumid, et soodustada kodanikuühiskonna esindajate kaasamist
avalike poliitikameetmete väljatöötamisse, elluviimisesse ja hindamisse. ·
Suurendada kodanike osalemist avaliku elu
juhtimises, rakendades eelkõige nende õigust esitada petitsioone ja õigusaktide
ettepanekuid. ·
Tugevdada meetmeid, mille eesmärk on suurendada
valimisnimekirjadesse registreerunute arvu ja valimistel osalemise määra. ·
Tugevdada meetmeid ja
haldusasutusi, mille ülesandeks on demokraatlike tavade ja õigusriigi
tugevdamise järele valvata, sealhulgas luua konstitutsioonikohus. ·
Korraldada kooskõlas rahvusvaheliste standarditega
demokraatlikud valimised. ·
Rakendada valimiste sõltumatu ja neutraalse
vaatluse seadust, sealhulgas asjaomast kodanikuühiskonda kaasates. ·
Rakendada selliseid
seadusandlikke meetmeid, mis tagaksid naiste ja meeste võrdse juurdepääsu
saadikumandaatidele ja valitavatele ametikohtadele, ning teha jõupingutusi
naiste poliitilises elus osalemise suurendamiseks. ·
Ärgitada Marokot
rakendama meetmeid, mis võimaldaksid välismaal elavatel marokolastel kasutada
oma õigust valida ja olla valitud. ·
Suurendada Maroko
inimõiguste riikliku nõukogu ning ombudsmani institutsiooni tegevussuutlikkust
ja sõltumatust. Riigiasutuste
tänapäevastamine ·
Tagada võrdsetel alustel juurdepääs avalikele
teenustele, samuti olukord, et kogu territoorium oleks nendega võrdselt kaetud,
teenuseid osutataks katkematult ning et avalikud teenused vastaksid kvaliteedi-,
läbipaistvuse, aruandlus- ja vastutuse eeskirjadele. Võtta vastu ja viia ellu
avalike teenuste harta, kus määratletaks riigiasutuste toimimise head
haldustavad. ·
Tugevdada kaebuste vastuvõtmise, suunamise ja
haldamise struktuure riigiasutustes ja töötada välja koolituskavad
vastuvõtustruktuuride töötajaile. ·
Tänapäevastada
avaliku teenistuse personalijuhtimist. ·
Lihtsustada
haldusmenetlusi. ·
Koolitused ühenduse
poliitikavaldkondade teemal. ·
Edendada avalikus
teenistuses soolist võrdõiguslikkust ja eelkõige naiste juurdepääsu juhtivatele
ametikohtadele. ·
Teha koostööd
riiklike strateegiate hindamise valdkonnas. 2.2 Dekontsentreerimine,
detsentraliseerimine ja regionaliseerimine Haldusliku ja eelarvelise detsentraliseerimise ja
dekontsentreerimise konsolideerimine ·
Viia ellu halduslik dekontsentreerimise protsess. ·
Suurendada kohalike omavalitsuste
juhtimissuutlikkust ja tehnilist võimekust ning suutlikkust koolituse ja
personalijuhtimise valdkonnas. ·
Rakendada kohalike omavalitsuste ja nendega seotud
organisatsioonide rahandust käsitlevat seadust ·
Lihtsustada ja parandada kohaliku maksusüsteemi
rentaablust. ·
Suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust oma
maksusüsteemi potentsiaali paremini hinnata ja ära kasutada. ·
Edendada Maroko ja Euroopa kohalike omavalitsuste
partnerluse ja koostööalgatusi. ·
Rakendada piirkondadeks jagamise laiendatud
protsessi, võttes vastu seaduse, milles määratletakse kohalike ja piirkondlike
omavalitsuste toimimise raamistik ja tingimused, ja rakendades seda. ·
Suurendada piirkondadeks jagamise projekti
toetavate ja juhtivate ametiasutuste suutlikkust, et eelkõige luua rahastamise
ja võrdsustamise mudel, kohane halduskorraldus ning arendada partnerlust ja
lepingu sõlmimist. ·
Muuta kohalikud teenused professionaalsemaks ja
tugevdada projektijuhtimist. ·
Edendada Maroko
kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ELi Regioonide Komitee koostööd. 2.3 Kohtureform Kohtu reformimine ja selle sõltumatuse suurendamine ·
Suurendada kohtunike sõltumatust ja tõhusat
tegutsemist ning luua kõrgem justiitsnõukogu. ·
Viia läbi kohtunike sõltumatuse tagamiseks
vajalikud reformid, eelkõige seoses nende ametissenimetamise, edutamise,
pensionile mineku ja distsiplinaarkaristustega. ·
Vaadata läbi kohtunike ja kohtukantselei seadus
ning kohtuga seotud eri elukutsete õigusraamistik. ·
Suurendada kõigi jaoks juurdepääsu õiguskaitsele ja
tagada, et seaduses ettenähtud juhtudel oleks see tasuta kättesaadav neile,
kellel ei ole piisavalt vahendeid. ·
Tagada õigus õiglasele kohtuprotsessile, süütuse
presumptsiooni põhimõttele ja tõhusale õiguskaitsevahendile. ·
Viia lõpule uue kriminaalseadustiku koostamine,
vaadata läbi kriminaalmenetlusseadustik ja tsiviilkohtumenetluse seadustik
kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. ·
Luua riiklik kuritegevuse vaatlusorgan. ·
Arendada välja alternatiivsed vaidluste lahendamise
mehhanismid, nagu vahendamine, vahekohus ja lepitusmenetlus, ning kohaldada
vangistuse kõrval muid karistusviise, sealhulgas süüdistavate järelevalve. ·
Dekontsentreerida kohtud, vaadata läbi
kohtupiirkonnad ja korraldus. ·
Lihtsustada ja parandada kohtumenetlusi, vähendades
sealhulgas menetluste ja protsesside ning tehtud otsuste täideviimise kestust,
et tagada kohtuotsuste tegemine mõistliku aja jooksul. ·
Parandada vastavalt seadusele kinnipeetavate
kohtuabi. ·
Arendada edasi kohtunike ja teiste kohtutöötajate
koolitust järgmistes valdkondades: inimõigused, rahvusvahelised konventsioonid,
süüdistatavate õigused, äriõigus. ·
Tugevdada esimese astme kohtutes perekonnaosakondi,
et tagada perekonnaseadustiku kohaldamine. ·
Suurendada alaealistega tegelevate kohtunike ja
kohtupolitsei ametnike võimekust. ·
Suurendada sotsiaalhoolduse suutlikkust ja
infrastruktuure – sotsiaaltöötajad ja alaealiste jälgimiseks või
ümberkasvatamiseks mõeldud asutused. ·
Tagada
rahvusvaheliste standardite, eelkõige ÜRO 1985. aasta standardsete
miinimumeeskirjade (alaealiste asjades õigusemõistmise kohta (Pekingi
eeskirjad)) ja ÜRO 1990. aasta suuniste (alaealiste kuritegevuse ennetamiseks
(Riyadhi suunised)) rakendamine. Kinnipidamistingimuste parandamine ·
Tagada kinnipeetutele nende õiguste täielik
austamine igas kinnipidamise etapis. ·
Tugevdada institutsiooniliselt vanglate ja
rehabilitatsiooniasutuste üldametit, eelkõige koolituse, kinnipeetavate õiguste
tagamine (eesmärgiga parandada kinnipidamistingimusi), vanglate ülerahvastatuse
vastu võitlemise ja kinnipeetavate rehabiliteerimise osas.
·
Tagada kõigi füüsiline ja vaimne puutumatus ning
tugevdada võitlust karistamatuse vastu, sealhulgas nende kohustuste raames, mis
tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist piinamise ja muul julmal,
ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastu. ·
Koolitada juhtivtöötajaid ja vangivalvureid,
suurendades nende pädevust pedagoogika, julgeoleku ja inimõiguste valdkonnas. ·
Luua kinnipidamisasutustesse uued õppekeskused. ·
Teha koostööd kinnipeetavate rehabilitatsiooni
parandamise valdkonnas. ·
Parandada kinnipidamistingimusi, leevendades
vanglates ülerahvastatuse probleemi vanglate ehitamise ja renoveerimise kava
kaudu. ·
Dekontsentreerida, luues vanglate detsentraliseeritud
ja kohalikuks juhtimiseks üheksa piirkondlikku direktoraati. 2.4 Inimõiguste ja põhivabaduste
edendamine ja kaitse Inimõiguste ja põhivabaduste austamise, edendamise ja kaitse tagamine
vastavalt rahvusvahelistele normidele ·
Ühtlustada Marokos kehtivaid inimõigusi käsitlevaid
õiguslike vahendeid rahvusvaheliste normidega. ·
Tunnistada nõuetekohaselt ratifitseeritud ja
avaldatud rahvusvahelised konventsioonid ülimuslikuks riigisisese õiguse suhtes
ning ühtlustada riiklikku õigust, et see oleks kooskõlas nimetatud
konventsioonidega (põhiseaduse preambul). ·
Võtta riigisisesesse õigusesse üle naiste
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni vabatahtlik
protokoll ja rakendada seda ·
Viia ellu 2010. aasta augustis Maroko perioodilise
aruande läbivaatamise järel Genfis ÜRO rassilise diskrimineerimise
likvideerimise komitee 77. istungil vastu võetud soovitused. ·
Anda kodaniku- ja poliitiliste õiguste
rahvusvahelise pakti kaebuste esitamise menetlusi käsitleva vabatahtliku
protokolliga nr 1, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni vabatahtliku protokolliga ja piinamise vastase konventsiooni
vabatahtliku protokolliga seotud Maroko ühinemiskirjad hoiule ÜROsse. ·
Ratifitseerida rahvusvaheline konventsioon kõikide
isikute kaitsmiseks vägivaldse kadumise eest. ·
Jätkata ÜRO inimõiguste nõukogu üldise korrapärase
läbivaatamise ajal tehtud soovituste elluviimist Marokos. ·
Uurida võimalust esitada Marokole kutse alaliseks
osalemiseks erimenetlustes. ·
Pidada konsultatsioone eesmärgiga ratifitseerida
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut. ·
Suurendada seadusega kaitset, mis puudutab õigust
elule, ja säilitada surmanuhtluse de facto moratoorium, jätkates
dialoogi karistusseadustiku nende sätete läbivaatamise üle, mille eesmärgiks on
surmanuhtluse kaotamine, ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise
pakti vabatahtliku protokolliga nr 2 ühinemise üle. ·
Jätkata võrdsete võimaluste ja lepitusorgani
soovituste elluviimist, eelkõige karistamatuse vastu võitlemise riikliku strateegia
rakendamist. ·
Võtta vastu ja viia ellu demokraatia ja inimõiguste
riiklik tegevuskava. ·
Tõhustada dialoogi ja koostööd võitluses rassismi
ja ksenofoobia vastu. ·
Võtta vastu ja viia ellu seadus, mille kohaselt
tamasikti keel oleks riigikeel araabia keelega samadel alustel. ·
Suurendada
jõupingutusi selleks, et edendada Maroko eri etniliste rühmade kultuurilisi
õigusi ja neid säilitada (audiovisuaalses valdkonnas on sellega juba alustatud)
ning tagada Marokos kõneldavate dialektide kaitse: luua selleks Maroko keelte
ja kultuuri riiklik nõukogu. ·
Tagada usuvabadus. ·
Edendada
vastavalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste
rahvusvahelise pakti artiklile 26 võitlust
igasuguses vormis diskrimineerimise vastu. 2.5 Sõnavabadus, sealhulgas
audiovisuaalses valdkonnas, ning ühinemis- ja kogunemisvabadus Põhivabaduste kaitse tagamine kooskõlas rahvusvaheliste
normidega ·
Suurendada sõnavabaduse tagatisi kooskõlas
rahvusvaheliste normidega. ·
Võtta vastu uus ajakirjanduskoodeks kooskõlas
rahvusvaheliste normidega inimõiguste valdkonnas ning toetada ajakirjanike
eetikakoodeksi välja töötamist ja ellu viimist. Kaaluda ajakirjanike vabadust
piiravate meetmete vähendamist või isegi kaotamist ning tagada neile
ametikohustuste täitmisel allikakaitse. ·
Kohaldada ajakirjanduse tõhusat iseregulatsiooni,
tagades demokraatiast, eetika- ja deontoloogilistest eeskirjadest range
kinnipidamine kooskõlas rahvusvaheliste normidega. ·
Viia lõpule riikliku ajakirjandusnõukogu loomine. ·
Viia ellu meediakanalite paljusust ja nende
iseseisvust – eelkõige rahalist –edendavad reformid, sealhulgas turu
liberaliseerimise kaudu meedia- ja reklaamivaldkonnas. ·
Suurendada audiovisuaalse teabevahetuse ülemameti
rolli audiovisuaalse turu liberaliseerimise protsessis ja meediakanalite
paljususe ning arvamuse ja mõtteavalduste paljususe edendamisel. ·
Suurendada nii välist (teenusepakkujate paljusus)
kui sisemist audiovisuaalset paljusust (sisu paljusus), eesmärgiga tagada
vajalikud vahendid mitmekülgse sisu tootmiseks, ning eelkõige luua
professionaalne ja tõhus audiovisuaalne infosüsteem. ·
Võtta vastu ja viia ellu riigiasutuste, valitud
organisatsioonide ja muude avalikku teenust osutavate asutuste valduses olevale
teabele juurdepääsuõigust käsitlevad õiguslikud meetmed. ·
Luua ajakirjandusega seotud õigusrikkumiste jaoks
enne kohtussepöördumist kasutatavad vahendamise mehhanismid. ·
Kohaldada tõhusalt olemasolevaid õigusakte
ühinemisõiguse kohta ja suurendada vahendeid, mis võimaldavad astuda
riigiasutuste otsuste või tegematajätmiste vastu. ·
Muuta seadust, milles käsitletakse meeleavaldusi
avalikus ruumis ja avalikke kogunemisi, muutes seda mõistlikumaks kompromissiks
avalikust korrast kinnipidamise ning põhiõiguste ja -vabaduste säilitamise
vahel. ·
Võtta vastu ja viia ellu streigiõiguse tingimusi
käsitlev seadus, konsulteerides tööturu osapooltega. 2.6 Naiste õiguste edendamine Naiste kodaniku-, poliitiliste,
sotsiaalsete ja majanduslike õiguste ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine
kõigis valdkondades ·
Viia ellu naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsioon ning õiguste ja vabaduste võrdõiguslikkuse põhimõte
kodaniku, poliitika, majanduse, sotsiaal-, kultuuri, hariduse ja
keskkonnavaldkonnas. ·
Viia ellu sooline võrdõiguslikkus, luua
võrdõiguslikkuse amet ja võidelda igasuguses vormis diskrimineerimise vastu. ·
Viia ellu valitsuse võrdõiguslikkuse tegevuskava 2011–2015
soolise võrdõiguslikkuse kehtestamiseks riiklikes strateegiates. ·
Viia ellu ELi ja Vahemere piirkonna esindajate
tippkohtumise järeldused naiste rolli kohta ühiskonnas (Marrakech, november 2009). ·
Luua ja tugevdada mehhanisme ning struktuure naiste
õiguste edendamiseks ja kaitseks. ·
Perekonnaseadustiku tugevdatud kohaldamise jaoks
mehhanismide ja vahendite kasutuselevõtt, jätkata tuleb kohtunike teadlikkuse
suurendamist ja koolitamist perekonnaseadustiku põhimõtete ja eesmärkide teemal
ning suurendada perekonnakohtute materiaalseid ja inimressursse. ·
Luua ja panna toimima perekondliku solidaarsuse
fond. ·
Täiustada naistevastase vägivalla õigusraamistikku
(karistusõiguse reformimise ja naistevastast vägivalda käsitleva seaduse
vastuvõtmise kaudu). ·
Kohaldada tõhusamalt töökoodeksis ettenähtud
võrdõiguslikkuse meetmeid. 2.7 Laste ja kõige kaitsetumate,
eelkõige puuetega inimeste õiguste edendamine Laste ja puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine kooskõlas
rahvusvaheliste normidega ·
Tugevdada töökoodeksi tõhusaks rakendamiseks
kontrollimehhanisme, keelates kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
konventsioonidega 182 ja 138 alla 15 aasta vanuste laste töö. ·
Võtta vastu ja viia ellu koduabiliste tööhõive- ja
töötingimusi käsitlev seadus. ·
Võtta laialdasemalt kasutusele puudust
kannatavatele isikutele mõeldud tervisekindlustus (RAMED). ·
Võtta vastu ja viia ellu puuetega inimeste õigusi
käsitlev seadus. ·
Luua nõuandev organ perede ja laste jaoks ning
nõuandev organ, mis tegeleb noorte ja noorteühenduste tegevusega. 2.8 Maroko, ELi ja Euroopa
Nõukogu koostöö Maroko ja Euroopa Nõukogu koostöö arendamine, eelkõige Euroopa
Nõukoguga seotud konkreetsetes valdkondades, ja selle koostöö suundade ning
Maroko ja ELi partnerluse raames võetavate meetmete vahel sünergia kindlaks
määramine ·
Algatada Maroko inimõiguste riikliku nõukogu ja Euroopa Nõukogu
inimõiguste voliniku koostöö inimõiguste edendamise
valdkonnas. ·
Maroko järkjärguline ühinemine selliste Euroopa
Nõukogu asjaomaste konventsioonidega põhiõiguste kaitse valdkonnas, millega
saavad ühineda Euroopa Nõukogu ühinemismenetluste alusel riigid, kes ei ole
Euroopa Nõukogu liikmed, eelkõige järgmistega: –
küberkuritegevuse konventsioon ja selle
lisaprotokoll; –
inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon; –
lapse õiguste konventsioon; –
konventsioon laste kaitsmise kohta seksuaalse
ekspluateerimise ja kuritarvitamise eest; –
rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist
ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon; –
korruptsioonivastase võitluse konventsioon ja selle
lisaprotokoll; –
terrorismi ennetamise konventsioon; –
kriminaalasjades vastastikuse abistamise
konventsioon ja selle teine lisaprotokoll; –
piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava
kohtlemise või karistamise vastane konventsioon; –
konventsioon isikute kaitse kohta isikuandmete
automatiseeritud töötlemisel; –
konventsioonid, mis on seotud audiovisuaalse
teabevahetusega ja Maroko toetamisega Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega
liitumisel. ·
Viia ellu kolmepoolne koostöö kava. ·
Jätkata demokraatia edendamise partneri staatuse
elluviimist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. ·
Edendada Maroko territoriaalüksuste ning Euroopa
Nõukogu Piirkondlike ja Kohalike Omavalitsuste Kongressi koostööd. ·
Kasutada Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia
õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) kogemusi Marokos, kes on selle liige alates 2007. aastast. ·
Lähendada Maroko inimõigustega seotud
õigusraamistikku Euroopa Nõukogu omale. 2.9 Võitlus korruptsiooni vastu Koostöö korruptsiooni vastu võitlemisel ·
Viia ellu ÜRO konventsioon ja muud asjaomased
instrumendid korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas. ·
Jätkata koostööd Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooniga (OECD) korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemiseks
valdkonnas. ·
Jätkata Maroko õigusaktide ajakohastamist ja
ühtlustamist korruptsiooni ennetamise ja selle vastu
võitlemiseks valdkonnas. ·
Viia ellu korruptsiooni ennetamise ja selle vastu
võitlemise riikliku strateegia tegevuskava. ·
Suurendada riigi võimekust hinnata objektiivselt korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas
kohaldatud meetmeid. ·
Kaardistada korruptsiooniriskid kahepoolse –
piirkondliku ja valdkondliku lähenemise alusel. ·
Muuta menetlused läbipaistvamaks, lihtsustada ja
muuta need elektrooniliseks avaliku halduse tasandil ning viia ellu
elektroonilise halduse eesmärgid. ·
Tugevdada inspektsiooni-, kontrolli- ja
aruandlusasutusi, et tagada eelkõige nende otsuste läbipaistvus ning arendada nende
asutuste koostööd. ·
Tugevdada aususe ja läbipaistvuse eeskirju riigi
rahanduse haldamise, avalike teenuste delegeeritud haldamise ning riigihangete
sõlmimise ja täideviimise puhul. ·
Luua aususe ja korruptsioonivastase võitluse
riiklik organ ja suurendada selle rolli, sõltumatust ja võimekust. ·
Suurendada kodanikuühiskonna osalemist
korruptsiooni ennetamisel. ·
Toetada korruptsioonivastase õigusabi keskuste
loomist. ·
Tugevdada finantsküsimustega tegelevaid kohtuid,
sealhulgas kontrollikoda. ·
Rakendada korruptsiooniohvrite ja korruptsioonist
teatajate kaitset käsitlevat seadust. Et viia ellu kõik peatükis „ÜHISTE VÄÄRTUSTE
ALA” kirjeldatud eesmärgid, peab Maroko jätkama oma jõupingutusi selle nimel,
et suurendada kõigi riikliku tasandi poolte ja esindajate teadlikkust sellest,
kui oluline on lähtuda järgmistes dokumentides sätestatud põhimõtetest ja
väärtustest: Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioon, Euroopa Liidu
põhiõiguste harta, Euroopa Nõukogu osalised kokkulepped ning asjaomased Euroopa
Liidu direktiivid. Soovituslik nimekiri Euroopa õigusaktidest, mida tuleks
selle puhul arvesse võtta, on esitatud käesoleva dokumendi lisas (vt I lisa).
See teadlikkuse suurendamine hõlmab ka riigi seadusandjat, kes peaks neid
väärtusi ja põhimõtteid arvesse võtma siseriiklike õigusaktide koostamisel. 3. Õigus- ja julgeolekualane koostöö 3.1 Kohtuasutuste koostöö
tsiviil- ja kriminaalasjades Õigusaktide vastuvõtmine õigusalaseks
koostööks riikide vahel ·
Rakendada peamisi rahvusvahelisi konventsioone,
näiteks järgmisi: –
Haagi 1965. aasta konventsioon kohtu- ja
kohtuväliste dokumentide välisriigis kättetoimetamise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades; –
Haagi 1970. aasta konventsioon tõendite
välisriigis kogumise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades; –
Haagi 1980. aasta konventsioon rahvusvahelise
lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste kohta; –
Haagi 1996. aasta konventsioon vanemliku vastutuse
ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvuse, kohaldatava seaduse,
tunnustamise, kohtuotsuste täitmise ja koostöö kohta. ·
Tugevdada dialoogi laste rahvusvahelise kaitse ja
perekonnaõiguste küsimuste üle seoses Maroko osalemisega Haagi rahvusvahelise
eraõiguse konverentsi algatatud piiriüleseid pereküsimusi käsitleva
õiguskonverentsi töös, nn Malta protsessis. ·
Töötada välja konkreetsed lahendused vanemliku
vastutuse pinnalt tekkivate konfliktide ning eelkõige lapseröövide
ennetamiseks, juhtimiseks ja lahendamiseks. ·
Sõlmida Maroko ja Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse
(EUROJUST) vaheline koostööleping, võttes arvesse isikuandmete kaitse nõudeid. 3.2 Politseikoostöö Maroko ja liikmesriikide politseivõimude
koostöö jätkamine ·
Edendada politseikoostööd heade tavade valdkonnas. ·
Sõlmida Maroko pädevate asutuste ja Euroopa
Politseiameti (EUROPOL) vahel strateegiline koostöö leping. ·
Sõlmida Maroko ja Euroopa Politseikolledži (CEPOL)
vahel koostööleping ning võimaldada Marokol osaleda CEPOLi koolitustel. ·
Luua kuritegevusega võitlemise kõrgem asutus. 3.3 Koostöö võitluses terrorismi
vastu Terrorismi ennetamise ja selle vastu
võitlemise osas koostöö arendamise ja tugevdamise jätkamine ·
Tugevdada koostööd terrorismi
ennetamise ja selle vastu võitlemise osas ennetuse, teabe ning kohtu- ja
politseikoostöö tasandil. ·
Jätkata ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1988/11, 1989/11 ja 1373/01
elluviimist ning ratifitseerida kõik asjaomased rahvusvahelised konventsioonid
ja protokollid. ·
Jätkata koostööd terrorismi
töörühma raames. ·
Rakendada terrorismivastaseid õigusakte, sealhulgas
selliseid, milles käsitletakse terrorismi rahastamise ennetamist ja selle vastu
võitlemist, tagades samal ajal inimõigustest kinnipidamise. 3.4 Koostöö võitluses
organiseeritud kuritegevuse vastu Organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlemise rahvusvaheliste instrumentide ratifitseerimine ja rakendamine ·
Rakendada ÜRO piiriülese organiseeritud kuritegevuse
konventsiooni ning selle lisaprotokolle, milles käsitletakse rändajate salaja
üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamise tõkestamist; tulirelvade, nende osade
ja komponentide ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja kaubandust ning
inimestega, eelkõige naiste ja lastega, kauplemise takistamist, sellise
kauplemise vastu võitlemist ja selle eest karistamist. ·
Töötada välja õigusaktid, tuginedes asjaomastele
rahvusvahelistele normidele ja instrumentidele. ·
Töötada välja inimkaubanduse ennetamist ja selle
vastu võitlemist käsitlevad õigusaktid, tuginedes rahvusvahelistele normidele
ja instrumentidele. ·
Parandada kõige kaitsetumate inimrühmadega (naised
ja lapsed) tegelemist. ·
Tegelda koolitamisega organiseeritud kuritegevuse
ennetamise ja sellega võitlemise osas, eelkõige inimkaubanduse teemal,
sealhulgas selle kaubanduse ohvrite kindlakstegemine, kaitse ja abistamine. ·
Parandada kuritegude iseloomu, ebaseadusliku üle
piiri toimetamise, kaubitsemise ja ärakasutamise meetodite analüüsimise
vahendeid. ·
Vahetada teavet ja tavasid küberkuritegevuse
ennetamise ja sellega võitlemise valdkonnas. Inimkaubanduse vastu võitlemise meetodite
väljatöötamine ·
Tõhustada üldstrateegiat, mis hõlmab rändajate
värbajaid, transportijaid ja majutajaid, ärakasutajaid ning muid vahendajaid,
kliente ja kasusaajaid. ·
Käivitada kohtunikele, politseijõududele ja
piirivalvuritele suunatud koolitused. 3.5 Võitlus narkootikumide,
sealhulgas uimastikaubandusega ja selle ennetamine Uimastikaubanduse, sealhulgas nende
transiidi ja ekspordi ning narkomaania vastu võitlemise tugevdamine, eelkõige
ennetamise kaudu, mis toimub riikliku narkovastase võitluse strateegia
erinevate peatükkide rakendamise raames ·
Tugevdada uimastiennetuse ja uimastite vastase
võitluse riiklikku strateegiat, hõlmates nõudluse ja pakkumise vähendamist ning
ennetamise ja piirkondlikke arendustegevuse meetmeid. ·
Jätkata dialoogi uimastite kasutamise ennetamise ja
nende vastu võitlemise teemal. ·
Käivitada koostöö Euroopa Narkootikumide ja
Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA), eelkõige ühistegevus riikliku
narkootikumide ja narkomaania seirekeskusega. ·
Käivitada ametitele ja seaduse kohaldamise
(eelkõige politseijõud), narkomaanidega tegelemise ja nende ravimise eest
vastutavatele isikutele suunatud koolitused. ·
Suurendada uimastivaldkonnaga tegeleva riikliku
komisjoni võimekust. ·
Teha koostööd kanepitaimede jätkuva hävitamise
raames ja rakendada alternatiivseid arengukavasid. ·
Maroko peab välja töötama uimastisõltlaste
ennetus-, ravi- ja rehabiliteerimiskavad, sealhulgas koostöös Euroopa Nõukogu
pädevate organitega. ·
Tugevdada eristruktuure, mis võimaldavad tagada
uimastisõltuvuses olevate inimeste meditsiinilise ja sotsiaalse abistamise. ·
Teha koostööd eesmärgiga töötada välja eeskirjad
keemiliste lähteainete ja muude uimastite tootmiseks kasutatavate ainete
väärkasutamise puhuks. 3.6 Rahapesu ning majandus- ja
finantskuriteod Jõupingutuste ja
koostöö tugevdamine rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel ·
Rakendada assotsieerimislepingu
artiklit 61. ·
Vahetada teavet õigusaktide, tavade, Euroopa
tüpoloogiate ja rahvusvaheliste instrumentide kohta, eelkõige rahapesuvastase
töökonna soovitused rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise ja selle
vastu võitlemise kohta. ·
Jätkata õigus- ja regulatiivraamistiku
väljatöötamist rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise ja selle vastu
võitlemise osas kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovituste põhimõtetega. ·
Tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise
ennetamise ja selle vastu võitlemise riiklikku kava. ·
Parandada teabevahetust Euroopa rahapesu
andmebüroode (Financial Intelligence Unit, FIU) süsteemide ja Maroko süsteemide
vahel, eelkõige Egmonti rühma raames. ·
Töötada välja kohtunikele, prokuröridele,
politseijõududele ja kõigile muudele asjaomaste asutuste töötajatele suunatud
koolituskavad kõnealuses valdkonnas. ·
Suurendada Maroko rahapesu andmebüroo võimekust ja
tugevdada selle ennetavat rolli. ·
Jätkata maksukohustuslaste teadlikkuse suurendamise
kampaaniaid. ·
Töötada välja maksukohustuslaste kontrollimise ja
jälgimise menetlused. 3.7 Piirihaldus, isikute liikuvus
ja rändepoliitika, rahvusvaheline kaitse ja varjupaigaküsimused Rände, liikuvuse ja julgeoleku üle dialoogi
jätkamine, eesmärgiga: ·
korraldada paremini seaduslikku rännet; ·
suurendada maksimaalselt rände positiivset mõju arengule;
·
võidelda tõhusalt ebaseadusliku rände ja
inimkaubanduse vastu, sealhulgas koostöö tagasivõtmise ja parema piirikontrolli
osas; ·
edendada rahvusvahelist kaitset ja tõhustada
varjupaigapoliitikat; ·
edendada ja austada rändajate õigusi, nii ELis
elavate Maroko kodanike kui ka kolmandatest riikidest pärit kodanike õigusi
Marokos; ·
edendada ELi seaduslikult saabuvate Maroko
rändajate integratsiooni ning samuti oma päritoluriiki naasvate marokolaste
sotsiaalse ja kutsealase taasintegreerimise algatusi. Dialoogi eesmärk on sõlmida
liikuvuspartnerlus, mille raames lepivad mõlemad pooled kokku ja viivad ellu
mitmeid algatusi rände, liikuvuse ja julgeoleku valdkonnas. Dialoogi kaudu
kindlaks määratud meetmed hõlmavad muu hulgas seaduslike rändevõimaluste edendamist,
viisade saamise tingimuste lõdvendamist (kasutades muu hulgas ära ELi
viisaeeskirja), päritoluriigi poolt tagasivõtmist ning sotsiaalset ja
kutsealast taasintegreerimist vabatahtliku naasmise puhul. See liikuvuspartnerlus on loodud pikaajalise koostööraamistikuna kooskõlas üldist rännet,
liikuvust ja Maroko poliitikameetmeid selles valdkonnas käsitleva
lähenemisviisiga ning see põhineb poliitilisel dialoogil ja koostööl, mis
areneb ajas Maroko ja ELi olemasolevate suhete põhjal. Rahvusvahelise kaitse ja varjupaigapoliitika
arendamine järgneva kaudu: ·
Maroko õigus- ja institutsioonilise raamistiku
tugevdamine varjupaigaõiguse valdkonnas kooskõlas rahvusvaheliste normide ja
Maroko põhiseadusega; ·
Genfi 1951. aasta konventsiooni ja selle 1967. aasta
protokolli rakendamise jätkamine, näiteks rahvusvahelist kaitset vajavate
rändajate kindlaksmääramise tingimuste, mittetagasisaatmise põhimõtte
kohaldamise ja pagulasstaatuse saamise tagajärgede osas. ·
Riiklike rändealaste strateegiate tugevdamine,
võttes arvesse rahvusvahelise kaitse vajadusi ja vajadust pakkuda pagulastele
kestvaid lahendusi, mis võimaldaks neid ka integreerida. ·
Koostöö jätkamine ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku
Ametiga tema volituste rakendamise raames Marokos ja kogu varjupaigataotluste
menetluse eest vastutavate riiklike struktuuride väljaarendamine. 3.8 Isikuandmete kaitse Isikuandmete kõrgetasemelise kaitse
tagamine infoühiskonna, riiklike andmebaaside ja elektroonilise andmevahetuse
rakenduste arendamise raames ·
Tõhustada koostööd isikuandmete kaitse
kontrollimise riikliku komisjoni ja sarnaste Euroopa isikuandmete käsitlemise
kontrolliasutuste vahel. ·
Kaitsta isikuandmeid seoses e-kaubanduse
arenemisega (elektrooniline allkiri, domeeninimede haldamine). 4. Rahvaste lähendamine 4.1 Parlamentaarne koostöö ·
Tugevdada ELi-Maroko parlamentaarse ühiskomisjoni
tegevust. ·
Suurendada parlamendi tehnilist,
organisatsioonilist ja seadusandlikku võimekust. ·
Teha koostööd Maroko parlamendi ja Euroopa
Parlamendi vahel, et tugevdada eelkõige käesoleva tegevuskava elluviimise kaudu
Maroko ja ELi partnerlust. 4.2 Teabevahetuse ja
konsultatsioonivõrgustike edendamine kodanikuühiskonna esindajate vahel ja uute
osalejate kaasamine ·
Suurendada Maroko kogukondade esindajate
organisatsioonilist ning juhtimisalast ja kampaaniavõimekust. ·
Edendada vahetusi Maroko ja Euroopa valitsusväliste
organisatsioonide vahel. ·
Lihtsustada kodanikuühiskonna, eelkõige
noorsooühingute juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele. ·
Suurendada piirkondliku arengu ametite rolli
koostööprogrammide rakendamisel, kogemuste vahetamisel ja kodanikuühiskonna
esindajate võimekuse parandamisel. ·
Luua tõhus dialoog ELi (sealhulgas Põhiõiguste
Ameti) ja Maroko inimõiguste
riikliku nõukogu vahel. 4.3 Suhete struktureerimine
Maroko ja ELi territoriaalüksuste vahel ning Regioonide Komiteega ·
Tõhustada vahetusi Maroko ja Euroopa kohalike
omavalitsuste vahel Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja
piirkondlike omavalitsuste assamblee raames. ·
Edendada kohalike omavalitsuste koostööprojektide
väljatöötamist, eelkõige arenguametite kaudu. ·
Edendada mitmetasandilist valitsemist ja koostööd
erinevatel institutsioonilistel tasanditel. ·
Tugevdada kohalikke omavalitsusi ning nende
ajakohastamise ja koolitamise kavasid. 4.4 Maroko majandus- ja
sotsiaalnõukogu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostöö Seoste
tugevdamine ja struktureeritud koostöö edendamine Maroko majandus- ja
sotsiaalnõukogu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel ·
Luua struktureeritud koostöö ja korrapärane dialoog
nende kahe institutsiooni vahel. ·
Edendada sotsiaalset dialoogi Maroko
sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel ning ELi organisatsioonidega. ·
Vahetada teavet, väljaandeid ja andmebaase, et
aidata kaasa tegevuse täiustamisele ja arutelu rikastamisele kahes kõnealuses
institutsioonis. ·
Korraldada ühiskonverentse ühist huvi pakkuvatel
teemadel. 4.5 Koostöö
ombudsmani institutsiooni ja Euroopa ombudsmani vahel Struktureeritud koostöö ja korrapärase
dialoogi loomine nende kahe organi vahel ·
Suurendada teadmisi vahendamise valdkonnas. ·
Töötada välja tegevuskava praegu läbiräägitava
konventsiooni kohta, eelkõige järgmistes küsimustes: –
kodanikuõiguste tugevdamise mehhanismid
riigiasutuste suhtes; –
avaliku sektori kutse-eetika parandamise
mehhanismid; –
inimõiguste levitamise mehhanismid ja hea halduse
põhimõtted. ·
Koordineerida kahe institutsiooni tegevus
rahvusvahelistes organites. 4.6 Kultuurikoostöö ·
Viia lõpule kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse
kaitse ja edendamise UNESCO 2005. aasta konventsiooni ratifitseerimise ja
rakendamise protsess. ·
Suurendada kultuurikoostööd kultuuridevahelise
dialoogi edendamise nimel. ·
Tegutseda sellistel rahvusvahelistel foorumitel
nagu UNESCO, et edendada ja kaitsta kultuurilist mitmekesisust. ·
Edendada dialoogi ja koostööd ajaloolise pärandi säilitamise
ja väärtustamise osas ning kuultuuritööstuste arendamist. ·
Laiendada Maroko osalemist Vahemere piirkonna
kultuurikoostöö programmides (Euromed Heritage ja Euromed Audiovisuel),
kaasates sinna asjaomased Maroko asutused nagu audiovisuaalse kommunikatsiooni
ülemamet (Haute Autorité de la Communication Audiovisuelle (HACA)), tamasikti
kultuuri kuninglik instituut (Institut Royal de la Culture Amazighe (IRCAM)),
välismaal elava maroko kogukonna nõukogu (Conseil de la communauté marocaine à
l’étranger (CCME)) jne. ·
Ajakohastada ja parandada (avaliku ja eraõigusliku)
kultuurisektori haldamist. ·
Arendada Maroko rolli kultuuridevahelise dialoogi
edendamisel kultuuritööstuste tugevdamise kaudu, eesmärgiga tõhustada sellise
audiovisuaalse sisu tootmist ja levitamist, milles käsitletakse eelkõige ELiga
ühiseid väärtusi ja eesmärke. ·
Teha koostööd põhja ja lõuna vaheliste suhete eest
vastutava Euroopa Nõukogu keskusega. ·
Teha koostööd Tsivilisatsioonide Liitu käsitleva
Maroko riikliku tegevuskava ümbersõnastamisel. B. ÜHINE MAJANDUSRUUM 5. Majanduslik ja sotsiaalne reform 5.1 Makromajanduslik raamistik Makromajandusliku võimekuse parandamiseks
ning majanduskasvu, tööhõive ja arengu edendamiseks tehtud edusammude toetamine
·
Jätkata makromajandusliku raamistiku stabiilsuse
tugevdamist, sealhulgas jooksevkonto jätkusuutliku seisundi edendamise ja
majanduse väliskaubanduse arendamise kaudu. ·
Jätkata ettevaatlikku eelarvepoliitikat, eesmärgiga
konsolideerida eelarvet keskpikas perspektiivis, et tagada riigirahanduse stabiilsus
ja jätkusuutlikkus. ·
Jätkata riigivõla vähendamise poliitikat. ·
Suurendada keskpanga suutlikkust pangasüsteemi
järelevalvepoliitika ja inflatsiooni ohjeldamise poliitika rakendamisel. ·
Tugevdada finantsjuhtimise süsteemi, eelkõige
oskusteabe vahetamise kaudu. ·
Mitmekesistada majanduskasvu allikaid. ·
Jätkata riigiasustuste reformimist. ·
Jätkata jõupingutusi reformimaks energia ja teatud
toiduainete hinna toetustesüsteemi selliselt, et väheneks eelarvekoormus ja
oleks tagatud riigirahanduse jätkusuutlikkus, arvestades meetmetes eelkõige
piisavalt madala sissetulekuga inimestega. 5.2 Maksusüsteem Rahvusvahelistele
ja Euroopa normidele vastava maksupoliitika ja -haldamise kehtestamise
jätkamine Avaliku sektori
tulude taseme tagamine ja maksusüsteemi võrdsuse suurendamine ·
Jätkata erikordade vähendamist ja piirata uute
maksuvabastuste kehtestamist. ·
Laiendada maksubaasi. ·
Jätkata käibemaksureformi, lihtsustades ja
parandades selle maksu majanduslikku neutraalsust. ·
Jätkata tulumaksureformi. ·
Parandada maksukohustuse täitmist ja suurendada
järk-järgult varimajanduse maksustamist. Maksuhalduse
ajakohastamine ·
Jätkata maksude peadirektoraadi teenuste
arvutistamist. ·
Jätkata maksusüsteemi lihtsustamist, eelkõige
deklaratsiooni esitamise, vaidlustamise või karistuste tähtaegade ühtlustamise
kaudu. ·
Parandada maksukontrolli tõhusust ja
tulemuslikkust, tuginedes eelkõige uutele lähenemisviisidele, nagu riskipõhine
ja suunatud käsitlus, ning andes maksu peadirektoraadi kasutusse vahendid,
millega saab auditeid automaatselt kavandada. ·
Parandada sisekontrollisüsteeme: otsuste
jälgitavus, haldamise sisemenetlused, haldamise audit ja kontroll,
tulemuslikkuse näitajate jälgimise vahend, tulemustabel jne. ·
Parandada teenuste kvaliteeti üldiselt ja eelkõige
kliendivastuvõttu. Maksualane
koostöö ja järkjärguline ühtlustamine Euroopa ettevõtete tulumaksusüsteemiga ·
Jätkata ja süvendada dialoogi maksualase hea
valitsemise põhimõtete rakendamise üle, sealhulgas ELi tegevusjuhend
äriühingute maksustamise kohta. ·
Rakendada Euroopa ja Vahemere piirkonna
ettevõtlusharta investeerimist soodustavat maksualast mõõdet. ·
Koolitada maksude peadirektoraadi juhtivtöötajaid. 5.3 Avaliku sektori
finantsjuhtimine ja -kontroll Avaliku sektori kulude kavandamise,
juhtimise, täitmise ja kontrolli tingimuste läbipaistvuse, tõhususe ja
tulemuslikkuse suurendamine Riigi rahanduse mõistliku juhtimise
rakendamise jätkamine ·
Võtta vastu ettevalmistamisel olev eelarveseadust
käsitlev uus seadus, millega sätestataks järgmised põhimõtted: –
mitmeaastane kavandamine; –
tulemuslikkusele suunatud juhtimine; –
eelarve läbipaistvus eelarvestruktuuri
ümbertegemise kaudu, muutes selle rohkem kavapõhiseks; –
eelarve jätkusuutlikkuse tagamine uute normide
loomise kaudu; –
parlamendi suurem ja selgem roll eelarveprotsessis. Avaliku sektori raamatupidamise
ajakohastamise jätkamine, minnes järk-järgult üle tekkepõhisele arvestusele ·
Laiendada avaliku sektori kulude juhtimise
infosüsteemi. ·
Suurendada eelkõige dekontsentreeritud
ametiasutuste ja eelarve haldamise eest vastutajate võimekust. ·
Ajakohastada riigi kohalike rahaliste vahendite
haldamise süsteemi. Avaliku sektori kulude sisekontrolli
süsteemi ajakohastamine ·
Parandada jätkuvalt avaliku sektori kulude
nõuetekohasuse ja tõhususe auditeerimise ja kontrolli eest vastutavate avaliku
sektori asutuste (riiklik finantsinspektsioon, ministeeriumide või piirkondlike
omavalitsuste haldusalas tegutsevad üldinspektsioonid) suutlikkust. ·
Jätkata järkjärgulist lähenemist rahvusvahelistele
standarditele ja meetoditele (Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon
(IFAC), Siseaudiitorite Instituut, Kõrgeimate
Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI), samuti ELi
parimatele tavadele avaliku sektori kulude ja tulude auditeerimise ja kontrolli
valdkonnas. ·
Kohaldada avaliku sektori asutuste juhtide
(eelarvevahendite käsutajad), audiitorite ja raamatupidajate vastutust
käsitlevaid õigusakte. ·
Suurendada suutlikkust selliste õigusaktide
tõhusamaks kohaldamiseks, mis käsitlevad riigi finantskontrolli riigiettevõtete
üle. ·
Jagada kogemusi ja oskusteavet riigi rahanduse
kontrollimise ja auditeerimisega tegelevate Maroko asutuste ning ELi sarnaste
asutuste vahel. Avaliku sektori kulude sõltumatu kontrolli
süsteemi tugevdamine ·
Tugevdada kontrollikoja suutlikkust. ·
Jagada kogemusi Maroko kontrollikoja ning ELi
liikmesriikide sõltumatute kontrolliasutuste vahel. ·
Tõsta eelarvedemokraatiat Maroko parlamendi
volituste ja analüüsivõime suurendamisega iga-aastaste eelarveseaduste
vastuvõtmise ja täitmise etappides. 5.4 Struktuurireformid Maroko
majanduse konkurentsivõime tõstmiseks Struktuurireform ja areng toimiva ja
konkurentsivõimelise turumajanduse suunas ·
Jätkata ettevõtluskeskkonda parandavate reformide,
sealhulgas pooleliolev töö investeeringute harta kallal ja füüsilise
infrastruktuuriga seotud meetmed, et toetada investeerimist, suurendada
konkurentsivõimelisust ja arendada tööhõivet. ·
Võtta kaubandust ja investeerimist mõjutavate
meetmetega seoses kasutusele kiirhoiatus- ja nõustamismehhanism. ·
Rakendada riikliku tööstusarengu pakti ning
kaubandust ja turustamist käsitleva Rawaj kava raames integreeritud
tööstusplatvorme ja kaubandustsoone käsitlevat üldkava. ·
Parandada tööstusliku ja kaubandusliku otstarbega
maa-alade kasutuselevõttu. ·
Jätkata tootlikkuse parandamist ja tööjõu
koolitamist käsitlevate meetmete elluviimist olulistes majandussektorites,
iseäranis sektorites, millele on osutatud riiklikus tööstusarengu paktis
(aeronautika, auto-, elektroonikatööstus, offshoring, põllumajanduslik
toidutööstus, tekstiilitööstus). ·
Teha strateegilisi ja kaubandusuuringuid, mis
võimaldavad arendada tööstussektoreid ja uusi tegevusalasid. 5.5 Tööhõive (sealhulgas
sotsiaalsed põhiõigused ja tööõiguse põhireeglid) ning sotsiaalpoliitika Tugevdada dialoogi ja koostööd, mis
käsitleb tööhõivet, sotsiaalpoliitikat ning soolist võrdõiguslikkust Edendada soolist võrdõiguslikkust ·
Edendada igal tasandil (tööhõive, haridus,
koolitus, ettevõtlus ja otsustamine) aktiivselt soolist võrdõiguslikkust. ·
Jätkata soolise võrdõiguslikkuse ning sooliste
stereotüüpide kaotamise poliitikat. ·
Lapseootel naiste jaoks parem kaitse töökohal. Tugevdada sotsiaalseid põhiõigusi ja
tööõiguse põhireegleid ·
Luua soodsad tingimused ühinemisvabadust ja
ühinemisõiguse kaitsmist käsitleva ILO konventsiooni nr 87 ratifitseerimiseks. ·
Tugevdada ILO konventsioonide nr 29, 87, 98, 100, 105,
111, 138 ja 182 rakendamise ja kohaldamise kontrollimist. ·
Tugevdada tööõiguse, sealhulgas laste tööd
käsitlevate sätete rakendamise kontrollimehhanisme. ·
Jätkata läbirääkimisi majandus- ja
sotsiaalpartneritega, et võtta vastu seadus streigiõiguse rakendamise kohta. ·
Tugevdada asjakohaseid ja sõltumatuid struktuure
(kahe- ja kolmepoolse) sotsiaaldialoogi pidamiseks, sealhulgas
sotsiaalpartnerite võimekust. ·
Edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust ning
selliste ettevõtlustavade arendamist, mille puhul peetakse kinni ÜRO
ülemaailmsest kokkuleppest, ILO kolmepoolsest põhimõtete deklaratsioonist
rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta ning OECD vastava
valdkonna tavadest. ·
Tugevdada töötervishoiu-, -hügieeni ja -ohutuse
edendamise ja järelevalve vahendit, sealhulgas järgmiste meetmete abil:
vastavasisulised koolitused, ettevaatuspõhimõtte institutsionaliseerimine,
ohtlike või mürgiste ainete käitlemisest tulenevate kutseohtude ärahoidmine
ning valdkondlike parimate tavade ja analüüside jagamine, et vähendada
õnnetuste ja kutsehaiguste tekkimist. ·
Lähendada riigi õigusakte ELi direktiivide
üldpõhimõtetele, mis käsitlevad kutsealaste riskide vältimist, töötervishoiu ja
-ohutuse kaitset, riski- ja õnnetustegurite kõrvaldamist, teavitamist,
konsulteerimist ja tasakaalustatud osalust ning töötajate ja nende esindajate
väljaõpet,[2]
ning teha seda kooskõlas riikliku töötingimuste instituudiga. ·
Tugevdada tööõnnetuste üldise statistika
registreerimise ning läbipaistva ja sidusa käsitlemise meetodeid. Tööhõive-, tööalase konkurentsivõime ja
inimväärse töö poliitika elluviimine, eesmärgiga arendada tööhõivet ja võidelda
tööpuuduse vastu. Juurdepääsu parandamine tootlikule inimväärsele tööle
ametlikus majanduses ·
Edendada kooskõlas õiguse ja sotsiaalse võrdsuse
põhimõtetega Marokos tööhõive-, tööalase konkurentsivõime ja inimväärse töö
poliitikat, võttes seejuures arvesse Euroopa tööhõivestrateegia ja Marrakechis 2008.
aasta novembris toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite konverentsil
määratletud tegevusraamistiku suuniseid. Eelkõige läbi järgmise tegevuse. –
Suurendada elanikkonna osakaalu ametlikus
tootmissektoris, naiste osakaalu tööhõives ning füüsilisest isikust ettevõtjate
osakaalu üldises tööhõives. –
Arendada iseäranis noorte seas erialakoolitust
(eelkõige praktika ja praktikat sisaldav kutseõpe), et parandada nende tööalast
konkurentsivõimet. –
Kohandada kvalifikatsioone paremini tööturu
vajadustega, eriti eesmärgiga lihtsustada noorte ja naiste juurdepääsu
tootlikele ja ametlikele töökohtadele. –
Rakendada aktiivsete tööhõivemeetmete
hindamis- ja kontrollimehhanismi, et suurendada nimetatud meetmete tõhusust ja
kooskõla tööturu vajadustega. Suurendada riikliku tööhõive- ja pädevuskeskuse
(ANAPEC) võimekust. –
Juurutada inimväärse töö tervikprogrammi pärast
selle vastuvõtmist Maroko ja ILO poolt ning teostada järelevalvet selle
eesmärkide ja näitajate saavutamise üle. Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise
üldise poliitikakava vastuvõtmise ja rakendamise edendamine ·
Võtta vastu ja rakendada hüvitissüsteemi töökoha
kaotuse korral. ·
Jätkata püüdlusi absoluutses või suhtelises
vaesuses elava või haavatavas olukorras oleva elanikkonna osakaalu kiireks
vähendamiseks. ·
Jätkata püüdlusi sotsiaalselt tõrjutute (näiteks
slummide elanike) osakaalu kiireks vähendamiseks ·
Jätkata koostööd Maroko riigi püstitatud vaesuse
vähendamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise eesmärgi täitmise nimel. ·
Tagada kõikide inimeste, iseäranis kõige
haavatavamate elanikkonnarühmade aktiivne sotsiaalne kaasamine tööturul
osalemise julgustamise kaudu. ·
Kehtestada kindlad haldus- ja reguleerivad meetmed
puudega inimeste integreerimiseks ühiskonna- ja tööellu. ·
Laiendada kohustuslikku ravikindlustust kõigile
sotsiaal-ametialastele kategooriatele (eeskätt FIEdele ja üliõpilastele). ·
Vahetada häid tavasid, et laiendada ja tugevdada
sotsiaalkaitset, eeskätt seoses kõige ebasoodsamas olukorras olevate
elanikkonnarühmadega. ·
Tagada sotsiaalkaitsesüsteemi rahaline
jätkusuutlikkus. Kuluhüvitis-
või ravikindlustusmehhanismi täiustamine viisil, mis tagab kogu (ning eelkõige
sotsiaalselt ebasoodsas olukorras oleva) elanikkonna kaetuse kvaliteetse
baastervishoiuteenusega ·
Vähendada kodumajapidamiste, eriti kõige
ebasoodsamas sotsiaalses olukorras olevate elanikkonnarühmade keskmisi otseseid
kulusid (nn out of pocket ehk puhaskulu). ·
Suurendada ravi- või hoolduskindlustuskaitset
omavate elanike arvu. Lähenemine: nimetatud reformide elluviimiseks võtab Maroko õigusnormide
ühtlustamise valdkonnas ELi kaasabil arvesse ELi direktiive, mis käsitlevad
tööohutust ja töötervishoidu (et töötada välja uus õiguslik ja
reguleerimisraamistik kutseohtude ärahoidmise kohta), soolist võrdõiguslikkust,
kaitset diskrimineerimise eest ja tööõigust. Samuti võetakse arvesse ELi
põhiõiguste hartat. 5.6 Kohalik ja piirkondlik areng ·
Kohaliku tasandi arengu ühtlustamine. –
Suurendada omavalitsusüksuste institutsioonilisi ja
rahalisi ressursse, iseäranis maapiirkondades (Omavalitsused 2015).; –
Tagada omavalitsuste arengukavade üldine kasutamine
(koostamine, vastuvõtmine, korrapärane läbivaatamine). –
Edendada omavalitsuste koostööd. –
Ajakohastada omavalitsuste juhtimist arvutipõhiseks
muutmise, menetluste digitaliseerimise ning kodanikele osutatavate teenuste
parandamise kaudu. –
Suurendada piirkondlike omavalitsuste, erasektori
ja vabaühenduste vahelist partnerlust kohaliku ja piirkondliku iseloomuga
infrastruktuuri ja tehnika kasutamisel ja haldamisel. –
Kasutada ära piirkondlike omavalitsuste
maksupotentsiaal. ·
Piirkondliku ning maa- ja linnapiirkondade vahelise
ebavõrdsuse kiirem vähendamine: –
Määratleda ja viia ellu regionaalarengu- ning
teatavaid alasid (nt mägipiirkondi) käsitlev poliitika. –
Koostada ja viia ellu regionaalarengukavad 16
piirkonnas. –
Vähendada ebavõrdsust juurdepääsul sotsiaalsele ja
majanduslikule põhiinfrastruktuurile. –
Suurendada piirkondlikku ja kohalikku arengut
edendavate organite võimekust. –
Hinnata komisjoni ja Maroko järgmiste
ühishindamiste raames Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta elluviimist
ning vastavate rahaliste vahendite olemasolu korral asjaolu, kas nimetatud
hartat tunnustatakse ja rakendatakse üleriigiliselt ehk ka väljaspool
majanduslikke tõmbekeskusi ning milline on olnud mõju eri piirkondades ja
lõppkasusaajatele. –
Tugevdada Maroko ja ELi vaheliste piirkondlike ja
piiriüleste kavade osas tehtavat koostööd, et vähendada piirkondade ebavõrdset
arengut ja suurendada sealset heaolu. 5.7 Sotsiaal- ja inimareng ·
Tõhustada riikliku inimarengu algatuse projekte. ·
Tugevdada nimetatud projektide kontrolli- ja
hindamissüsteemi. ·
Edendada mikroprojekte kui töökohtade loomise ja
stabiilse sissetuleku tagamise vahendeid. ·
Suurendada naiste, noorte ja erivajadustega
inimeste osalemist nimetatud projektide juhtorganites. 5.8 Säästev areng ·
Rakendada riikliku keskkonnaharta säästvat arengut
käsitlevaid sätteid ning säästvat arengut vastava raamseaduse vastuvõtmise
abil. ·
Luua ka edaspidi säästvat arengut käsitleva
strateegilise planeerimisega seotud struktuure ja menetlusi ning tagada eri
asjaosaliste tegevuse koordineerimine. 6. Kaubandus,
turg ja õigusliku reguleerimise reform 6.1 Maroko vastava
õigusraamistiku lähendamine ELi omale ·
Käivitada mehhanism Maroko õiguse ja ELi acquis’i
vahelise erinevuse mõõtmiseks, et hõlbustada õigusnormide lähendamise riikliku
kava vastuvõtmist. ·
Määrata kindlaks õigusliku reguleerimise
lähendamise prioriteetsed valdkonnad, vajalikud riiklikud ressursid ning
elluviimise ajakava. 6.2 Kaubandussuhted, sealhulgas
põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimine Võttes arvesse Euromedi
tegevuskavas sisalduvaid soovitusi ning edasijõudnud riigi staatust käsitleva
ühisdokumendi eesmärke, teevad kaks poolt pingutusi põhjaliku ja laiaulatusliku
vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, eesmärgiga luua ühine majanduspiirkond. AA II jaotises
(kaupade vaba liikumine) võetud kohustuste täitmine ·
Lahendada ELi ja Maroko vahelise
assotsieerimislepingu kaubandussätetega seotud küsimusi, eeskätt eesmärgiga
kõrvaldada vastastikused kaupade impordi- ja ekspordi- ning tolli- ja muud
tõkked. ·
Jätkata ja süvendada kaubavahetuse liberaliseerimist
kooskõlas valdkonna poliitikaga. ·
Täita põllumajandustooteid, töödeldud
põllumajandustooteid, kala ja kalatooteid hõlmava kaubavahetuse
liberaliseerimise lepingut ning teostada selle üle järelevalvet. ·
Koolitada personali ja suurendada haldussuutlikkust
rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas. Euroopa–Vahemere vabakaubanduspiirkonna
edendamisele kaasaaitamine ·
Jätkata Vahemere piirkonna partneritega sõlmitud
piirkondlike või piirkondadevaheliste või kahepoolsete vabakaubanduslepingute
täitmist. ·
Täita kaubandusvaidluste lahendamist käsitlevat
lepingut ja teostada selle üle järelevalvet. Toetada sealhulgas teatava arvu
Maroko vahekohtunike koolitamist rahvusvahelise kaubanduse teemal, et nad
suudaksid täita vahekohtuniku ülesandeid vaidluste lahendamise menetlustes. ·
Teostada järelevalvet Agadiri lepingu täitmise üle
kõigis valdkondades, mida leping praegu hõlmab; teha tööd uute
lepinguvaldkondade, nagu investeerimisteenuste, lisamiseks ning julgustada
Agadiri lepingu laiendamist ka piirkonna muudesse riikidesse. ·
Viia ellu algatusi Euroopa–Vahemere partnerluse
tugevdamiseks, eeskätt kaubandust ja investeerimist hõlbustava Euroopa–Vahemere
ühise mehhanismi käivitamiseks, mille üks osa on kaubandust ja investeerimist
mõjutav kiirhoiatus- ja nõustamismehhanism. ·
Tugevdada koostööd ja dialoogi kaubanduse
kaitsevahendite määratlemisel ja kasutamisel. ·
Jätkata teenuskaubanduse liberaliseerimise ja
asutamise üle peetavaid kahepoolseid läbirääkimisi. Põhjaliku ja
laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimine ·
Pidada läbirääkimisi Maroko ja ELi vahelise
täieliku ja põhjaliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis aitab mõlema poole
turgudel järk-järgult integreeruda. ·
Põhjalik ja
laiaulatuslik vabakaubandusleping hõlmab järgmisi
valdkondi (mittetäielik nimekiri, mille puhul on võetud arvesse õigusliku
lähendamise raames kindlaks määratud prioriteetseid valdkondi): –
tööstustoodete tehniline reguleerimine, standardid
ja vastavushindamine; –
riigihanked; –
kapitali liikumine ja maksed; –
intellektuaalomandi õiguste kaitse; –
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed; –
konkurentsipoliitika; –
tolliküsimused ja kaubanduse soodustamine; –
dialoog kaubanduse kaitsevahendite üle; –
teenuskaubanduse põhjalikum liberaliseerimine ja
investeeringute kaitsmine; –
säästev kaubandus ja areng; –
võimaluste uurimine tõhustamaks vastastikuseid
soodustusi, mis kehtivad põllumajandustooteid, töödeldud põllumajandustooteid
ja kalatooteid käsitleva vabakaubanduslepingu raames, võttes arvesse
lepinguosaliste põllumajanduspoliitikat ning toodete tundlikkust ja eripära. 6.3 Tööstustoodangu turulepääsu hõlbustamine 6.3.1 Tööstustoodangu vaba liikumine
(ELi ühtlustatud valdkonnad) Tööstustoodangu turulepääsu hõlbustamine. Tööstustoodangut käsitlevate
Maroko õigusaktide jätkuv ühtlustamine ELi ja rahvusvaheliste eeskirjade ja
tavadega ·
Jätkata edasijõudnud riigi staatuse menetluse
raames kehtiva õigustiku vastavusse viimist ELi acquis’ga ning selle
rakendamist parema infrastruktuuri kaudu. ·
Jätkata standardeid, tehnilisi eeskirju ja
vastavushindamist käsitlevate õigusaktide lähendamist, et ühtlustada õigusaktid
järk-järgult ELi õigusraamistikuga horisontaaltasandil ja prioriteetsetes
sektorites. ·
Tugevdada standardimise (IMANOR), akrediteerimise
(COMAC) ja vastavushindamise, metroloogia ja turujärelevalvega tegelevaid
asutusi, eeskätt teabe ja eksperditeadmiste vahetamise teel ning nende
integreerimise teel ELi ja rahvusvahelistesse struktuuridesse, sealhulgas
Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooniga (EA) ühinemine. ·
Pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks
vastavushindamise ja tööstustoodangu vastuvõetavuse kohta ühist huvi pakkuvates
valdkondades, kus õigusaktid ja standardid ühtivad ELi omadega. 6.3.2 Piirangute kaotamine (ELiga
ühtlustamata valdkonnad) Kaupade
liikumise hõlbustamine ja halduskoostöö parandamine ·
Jätkata diskrimineerivate meetmete ennetamist ning
tagada huvitatud pooltele võimalus tõstatada täheldatud probleeme. ·
Tugevdada keskset kontaktpunkti ja tehniliste
kaubandustõkete lepingu alusel loodud teabepunkti, et hõlbustada teabeedastust
ning koostööd ELi ja Maroko vahel ning ettevõtjatega. ·
Analüüsida jätkuvalt Maroko õigusakte, mis
käsitlevad kaupade märgistamist, koostist, tootmist ja kirjeldamist, et
lähendada neid ELis kehtivatele üldpõhimõtetele. ·
Teha kindlaks ja vaadata läbi mittetariifsed tõkked
ning lihtsustada nende kaotamist Euromedi kaubanduse hõlbustamise mehhanismi
abil. 6.4 Tervise ja taimetervise
valdkonna küsimused Looma- ja taimetervise parandamine, toidu
ja sööda ohutuse tagamine ning Maroko ja ELi vahelise kaubanduse hõlbustamine ·
Jätkata tervise ja taimetervise meetmete
kohaldamist käsitleva WTO lepingu, Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni
rahvusvaheliste standardite, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja codex
alimentariuse täitmist. ·
Ajakohastada looma- ja taimetervise-, toidu ja
sööda ohutuse ning loomade heaolu eeskirju, et ühtlustada neid ELi kaitsetaseme
ja eeskirjadega, milles käsitletakse muu hulgas hügieeni, tuvastamist ja
jälgitavust, elusloomi, toitu ja sööta, kalatooteid jne. Eeskätt tuleks: –
võtta vastu õigusnormid, mis on töötatud välja ja
kiidetud heaks mestimisprojekti raames, mida rahastas EL vahemikus 2007–2009; –
võtta vastu toiduohutuse seaduse nr 28-07
rakenduseeskirjad. ·
Julgustada põllumajandusliku toidutööstuse,
sealhulgas kalatööstuse hügieeni- ja ohutusnormide ajakohastamist vastavalt
seadusele nr 28-07. ·
Teha koostööd pestitsiidide registreerimise, toidus
ja söödas sisalduvate jääkide ja saasteainete kontrollimise ning taimedele või
taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise vastu võetavate kaitsemeetmete
valdkonnas. ·
Koostöö riikliku toiduohutuse ametiga, eesmärgiga: –
parandada nakkuslike loomahaiguste ennetamist ja
kaotamist; –
rakendada toiduohutust käsitlevaid uusi eeskirju
(seadus nr 28-07); –
muuta piiripunktid nõuetekohaseks; –
ajakohastada laborid akrediteeringute saamiseks. ·
Jätkata koostööd riikliku toiduohutuse ametiga, et
asutada loomatervishoiu piirkonnapõhine süsteem ekspordi hõlbustamiseks Maroko
ja Euroopa Liidu vahelise vabakaubanduslepingu raames. ·
Jätkata koostööd ohutust käsitleva hoiatusmehhanismi
raames ja osaleda kiirhoiatusmehhanismis vastavalt ELi üldeeskirjadele. ·
Toetada Maroko jätkuvat osalemist süsteemis TRACES (Trade
Control and Expert System). ·
Teha koostööd riikliku toiduohutuse ametiga,
eesmärgiga rajada Marokos põllumajanduslike toidutööstusettevõtete
heakskiitmise süsteem (loomse päritoluga toiduained). Nimetatud süsteem peab: a) tagama Maroko tarbijate tervise kaitse; b) kujutama vahendit, millega suurendatakse
läbipaistvust, prognoositavust ja kontrollimiste usaldusväärsust, et hõlbustada
kaubandust; c) põhinema eksportivate riikide ametlike
inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide hindamisel (spetsiaalsete toodete
või asutuste asemel) kooskõlas direktiivide ja rahvusvaheliste standardite,
iseäranis codex alimentariuse CAC/GL 26-1997 raames kehtestatud
põhimõtetega; d) tagama riikliku toiduohutuse ameti
ressursside tõhusa kasutamise. Lähenemine: nimetatud eesmärkide saavutamiseks kehtestab Maroko vajalikud
prioriteedid ning võtab vastu õigusnormid, nagu toiduohutuse seaduse nr 28-07
rakenduseeskirjad või õigusakti eelnõud, mis on töötatud välja mestimisprojekti
raames, mida EL rahastas vahemikus 2007–2009. Õigusnormide lähendamise raames
võtab Maroko ELi kaasabil arvesse ELi õigusakte veterinaar- ja
fütosanitaarpoliitika valdkonnas. 6.5 Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus Põllumajandussektori ajakohastamine ja
suutlikkuse suurendamine kaubavahetuse liberaliseerimise raames ning kooskõlas
Maroko keskkonnakava (Plan Maroc Vert) sihtidega ·
Arendada solidaarset põllumajandust (Maroko
keskkonnakava II sammas), eeskätt tundlike ja ebasoodsas olukorras olevate
piirkondade väikesemahulist põllumajandust. Esmatähtis tegevus
väljapakutud partnerprogrammide tõhustamise raames on järgmine: –
vahemere puuviljakasvatuse arendamine mägipiirkondades,
eesmärgiga võidelda vaesuse vastu; –
kohaliku toodangu arendamine vastavalt kahe poole
huvivaldkondadele; –
põllumajandussektori majandusliku olukorra
parandamine, eriti mehhaniseerimise, turustamise, väiketootjatele pakutavate
teenuste, tehnilise innovatsiooni, tootmise ja kvaliteedi tõstmise püüdluste
jmt vallas; –
kvaliteetse tootmise arendamine muu hulgas
bioloogiaharus; –
koostöö geograafiliste tähiste valdkonnas; –
loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse
säilitamine. ·
Edendada kvaliteetset tootmist ning suurendada
sektoritevahelist koostööd. ·
Hõlbustada, tugevdada ja julgustada partnerluse
sisseseadmist Maroko ja ELi põllumajandustootjate kutseorganisatsioonide vahel. ·
Alustada läbirääkimisi kahepoolse lepingu
sõlmimiseks geograafiliste tähiste kaitsmise kohta alates kolmandast kuust
pärast põllumajandusliku kaubavahetuse, põllumajandustööstuse ja kalanduse
liberaliseerimist käsitleva lepingu jõustumist. ·
Abistada Marokot maaelu arengu katseprojektideks
(ENPARD) vajalike tingimuste kiires täitmises ning võimaldada keskmises
perspektiivis ENPARDi algatuse aastapõhist arendamist. Muu kui tervishoiuvaldkonna reguleerimine
ja standarditega vastavusse viimine ning põllumajandus- ja kalandussaaduste
heade tavade koodeks ·
Lähendada õigusakte, mis käsitlevad standarditega
vastavusse viimist mujal kui tervishoiuvaldkonnas ning põllumajandus- ja
kalandussaaduste heade tavade koodeksit, et ühtlustada need järk-järgult ELi
õigusraamistikuga. ·
Tugevdada ja nõustada põllumajandus- ja
kalandussaaduste eespool nimetatud aspektidega tegelevaid institutsioone
(sõltumatu ekspordi kontrolli ja koordineerimise asutus EACCE, riiklik
toiduohutuse amet jm), eeskätt teabevahetuse abil ja nende integreerimisega
Euroopa ja rahvusvahelistesse struktuuridesse. ·
Erialaspetsialistide koolitamine muu kui
tervishoiuvaldkonna vastavusnõuete ning eeskirjade kohaldamise valdkonnas. Kaubanduse hõlbustamine põllumajandus- ja
kalandussaaduste suhtes kehtivate mittetariifsete tõkete kõrvaldamisega ·
Ajakohastada Maroko seadusi toidu märgistamise,
koostise, tootmise ja esitlemise kohta ning põllumajandus- ja kalandussaaduste
kirjeldamise kohta. ·
Liikuda lähemale ELi üldpõhimõtetele lihatoodete
ning rasvainete sisalduse jne märgistamise kohta. Keskkonnakava õigusnormide ühtlustamise
parandamine kooskõlas lähendamise eesmärgiga ·
Suurendada põllumajandussektori õigussuutlikkust ja
valdkondlikku poliitikat järgmiselt: tutvustada ELi siseseid ja väliseid
haldusmehhanisme, eeskätt põllumajandusturgude ühise korralduse eri mehhanisme
ning ühist põllumajanduspoliitikat. ·
Ajakohastada põllumajanduse uue
ajakohastamispoliitika raames toodete ja turu strateegilist järelevalvet. Kalandus Tagada
kalanduse juhtimise raamistiku elluviimine kooskõlas strateegia „Halieutis”
eesmärkidega ning ühise kalanduspoliitikaga kalavarude kaitse ja säästva
kasutamise ning ühist huvi pakkuvates valdkondades ·
Tagada kalavarude jätkusuutlikkus (strateegia
„Halieutis” I suund): –
tõhustada teadusuuringuid; –
ühtlustada püügipiirkondade korraldamise kavasid
seoses lubatud kogupüügiga; –
ajakohastada laevastikku ning kohandada
püügikoormust; –
jätkata võitlust ebaseadusliku, teatamata
ja reguleerimata kalapüügi vastu; –
stimuleerida vesiviljeluse arendamist. ·
Optimeerida tootmist (strateegia „Halieutis” II
suund): –
ajakohastada sadama infrastruktuuri ning
kalapüügiga seotud lossimiskohti; –
tagada sadamaala tõhus haldamine. ·
Täiustada kalatoodete väärtustamist ning
turustamist (strateegia „Halieutis” II ja III suund): –
hõlbustada töösturite juurdepääsu kvaliteetsele
toorainele; –
stimuleerida tööstusliku tootmise mitmekesistamist
ja suunamist tulusamate turgude poole; –
struktureerida ja elustada siseturgu; –
hõlbustada kauplemist kalandustoodetega, et aidata
rajada vabakaubanduspiirkond. ·
Läbivate teemade integreerimine: –
avalik haldus: tugevdada kutseorganisatsioonide
nõuanderolli ning julgustada valdkonna eri segmentide vahelise dialoogi
pidamist; –
õigusraamistik: tugevdamine, täpsustamine ja
ajakohastamine; –
järelevalve ja kontroll: vahendite tõhustamine
tegevusharu üleselt; –
kvaliteet ja hügieen: rakendada meetmeid ja
mehhanisme [seos punktiga 5.4]; –
tööhõive ja inimressursid: luua kalandussektori
tööhõive vaatluskeskus (töötingimused, naisspetsialistide väärtustamine,
majanduskeskkonnaga kohanemise meetmed); –
konkurentsiklastrite loomine. Lähenemine: kõnealuste eesmärkide
saavutamiseks võtab Maroko ELi kaasabil arvesse määrust ühisele
kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta
(määrus (EÜ) nr 2371/2002 ja seotud aktid), samuti ühise
kalanduspoliitika mehhanisme ühist huvi pakkuvates valdkondades, mis on
järgmised: –
keskkonnamõõtme integreerimine; –
kontroll, seire ja järelevalve; –
teaduse toetamine. Strateegia „Halieutis” elluviimine
kooskõlas õigusnormide lähendamise põhimõttega eelkõige kalavarude
jätkusuutlikkuse valdkonnas. ·
Jätkata uue õigusraamistiku vastuvõtmist ja
elluviimist. Sellega võetakse riigi õigusesse üle ELi eeskirjad ebaseadusliku,
teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta ning ennekõike 29. septembri 2008.
aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku,
teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja
lõpetamiseks. ·
Arendada kalapüügi üle teostatava kontrolli ja
järelevalve suutlikkust ning kalatoodete seaduslikku liikumist kogu
majandusharu lõikes. Suutlikkus hõlmab: –
uueks ülesandeks täielikult välja koolitatud
inimressurssi; –
vahendeid, mis võimaldavad andmete elektroonilist
haldamist kooskõlas ELi standarditega, kuna EL on Maroko kalatoodete ekspordi
suurim sihtkoht; –
kalalaevade satelliitseiret. ·
Jätkata õigusraamistiku vastuvõtmist ja rakendamist
merekeskkonna kaitsmiseks ja saastatuse ärahoidmiseks. ·
Tagada kalandusuuringute
riiklikule instituudile (INRH), kes on vastutav merekeskkonna
kvaliteedi järelevalve eest, vajalikud uuringu- ja järelevalveseadmed ja
-vahendid. ·
Arendada vesiviljelust ning toetada vesiviljelusega
tegelevat institutsiooni (vesiviljeluse arendamise amet), võttes vastu
õigusliku raamistiku, millel on ergutav mõju ja mille puhul peetakse kinni
rahvusvahelistest keskkonnanormidest ja -standarditest. Sellega ergutatakse
investeerimist asjaomasesse valdkonda. ·
Jätkata kalalaevastiku ajakohastamist püügikoormust
tõstmata. ·
Tagada rahvusvaheliste ja piirkondlike kalanduse
haldamise organisatsioonide, eeskätt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala
Kaitse Komisjoni ning Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud normide rakendamine ja täielik järgimine. ·
Aidata reguleerida püügikoormust vastavalt
kalavarude kasutamise tasemele. ·
Julgustada selektiivsete püügivahendite kasutamist. ·
Aidata kaasa laevade põhjustatava reostuse
ärahoidmisele. ·
Kohaldada meremeeste koolitamise ja tervishoiu
valdkonna standardeid ja nõudeid. ·
Parandada inimeste otsimist ja päästmist merel. 6.6 Asutamisvabadus, äriühingute
õigused, arvepidamine ja auditeerimine Äriühingute asutamine Äriühingute asutamise hõlbustamine ja
ärikeskkonna parandamine ·
Edendada äriühingute jaoks soodsat
tegevuskeskkonda, korraldades ennekõike ümber õigussüsteemi, lihtsustades
menetlusi ja vähendades bürokraatiat. ·
Võtta meetmeid, mis võimaldavad tagada ettevõtete
asutamise veebikeskkonnas. ·
Tugevdada Maroko investeeringute edendamise ametit,
mis oleks välismaiste investeeringute koondumispunkt. ·
Tagada korrapärane dialoog välisinvestorite
esindajatega, et parandada asutamistingimusi. ·
Tugevdada koostööd Euromedi investeeringute
edendamise ametitega. Lähenemine: nimetatud eesmärkide saavutamiseks pöörab Maroko iseäranis tähelepanu
järgmisele: –
haldusmenetluste lihtsustamine (veendudes, et
teenustele juurdepääsu- ja teenuse pakkumise haldusmenetlused on läbipaistvad,
proportsionaalsed ning põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel, mis tagavad
teenuseosutajatele prognoositavuse ja õiguskindluse). –
teenuseosutajate abistamine haldusmenetluste
täitmisel (tõhustades olemasolevat teavet või rajades teenuseosutajatele
ühtseid kontaktpunkte); –
„e-eeskirjade” kasutuselevõtmise laiendamine kõigile
Maroko piirkondlikele investeerimiskeskustele. Äriühinguõigus Äriühinguõiguse ühtlustamine, et tagada
kõigi poolte kaitse ja lihtsustada ettevõtjate tegevust ·
Parandada aktsionäride ja muude poolte kaitset
kooskõlas ELi vastavate õigusnormide ja tavadega. ·
Võtta vastu eri äriühinguliikide ja avaliku sektori
asutuste usaldusväärse juhtimise koodeks kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste
õigusnormidega ning teostada järelevalvet kõikide olemasolevate koodeksite
täitmise üle. ·
Jätkata Maroko ärijuhtimisinstituudi abistamist,
eesmärgiga propageerida, juurutada ja levitada ettevõtte usaldusväärse
juhtimise põhimõtteid (kohtumised, arutelufoorumid, veebilehed jne) ning tagada
ärijuhtimise strateegiline järelevalve ja analüüsimine (publikatsioonid,
uuringud, ärijuhtimise vaatluskeskus). ·
Viia lõpule äriregistri ajakohastamine ning riigi
ametlikus teatajas avaldamise süsteem kolmandate poolte teavitamiseks. Lähenemine: nimetatud eesmärkide täitmiseks võtab Maroko haldusliku lähenemise
valdkonnas ELi kaasabil arvesse ELi õigusnorme äriühingu õiguse kohta. Arvepidamine ja
auditeerimine ELi ja rahvusvaheliste arvepidamis- ja
auditeerimisstandardite täitmine eelkõige börsil noteeritud äriühingute poolt ·
Jätkata pingutusi kvaliteetse auditeerija elukutse
edendamiseks. ·
Jätkata meetmeid, mida on võetud selleks, et börsil
noteeritud äriühingud võtaksid vastu ja täidaksid ELi ja rahvusvahelisi
arvepidamis- ja auditeerimisstandardeid, sealhulgas järgmisi: –
neljas nõukogu direktiiv, 25. juuli 1978, mis
põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki
äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (78/660/EMÜ); –
seitsmes nõukogu direktiiv, 13. juuni 1983, mis
põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb
konsolideeritud aastaaruandeid (83/349/EMÜ); –
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta
määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise
kohta; –
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta
direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja
konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit. 6.7 Teenused, finantsteenused ja
postiteenused Maroko
teenustesektori jätkuv areng ·
Maroko õiguse ühtlustamine ELi õigusega
sektoriüleselt või sektoripõhiselt kohaldatavate õigusaktide osas, eesmärgiga
lähendada Maroko õigusnorme ELi omale. ·
E-kaubanduse arengu soodustamine. ·
Teenuskaubanduse hindamise tõhustamine. ·
Kutsealaste kvalifikatsioonide vastastikuse
tunnustamise alaste arutelude toetamine teenuskaubanduse ja ettevõtluse
protokollis sätestatud ulatuses, et soodustada teenuseosutajate liikuvust. Lähenemine: nende eesmärkide saavutamiseks võtab Maroko arvesse –
direktiivi 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse
kohta; –
direktiivi 2006/123 teenuste kohta siseturul
(ühtsete kontaktpunktidega seotud meetmed, haldusliku lihtsustamise põhimõtete
ja elektrooniliste haldustoimingute süstematiseerimine, mis on seotud
direktiivi 2006/123 ülevõtmisega). Finantsteenused Finantsteenuste
(pangandus, kindlustus ja kapitaliturg) valdkonnas kehtivate eeskirjade ja
järelevalvemeetmete reformi jätkamine, mis seisneb lähenemises Euroopa
eeskirjadele (finantssektor on määratletud lähenemisel prioriteetse sektorina).
·
Kohaldada jätkuvalt Basel II raamistikku ja selle
muudatusi (Basel III). ·
Tagada asjakohane pangahoiuste tagamise süsteem. ·
Jätkata Euroopa Liidu eeskirjadele läheneva
finantsturgude stabiilsust toetava järelevalveraamistiku tõhustamist. ·
Jätkata finantseerimisasutuste, finantsturgude ja
kindlustusasutuste järelevalvega tegelevate ametiasutuste õiguste, tõhususe ja
sõltumatuse suurendamist vastavalt rahvusvahelistele standarditele; jätkata
makrotasandi usaldatavusjärelevalve arendamist. ·
Tõhustada institutsioonilist ja õiguslikku
raamistikku kindlustus- ja väärtpaberiturgude arengu võimaldamiseks. ·
Jätkata finantsjärelevalve tõhususe ja
usaldusväärsuse suurendamist vastavalt soovitustele, mis Rahvusvaheline
Valuutafond (IMF) esitas finantssektori hindamise programmi käsitlevas
aruandes. Lähenemine: nende eesmärkide saavutamiseks võtab Maroko arvesse ELi acquis’d
(pärast erinevuste analüüsi ja lähenemise kulu/tulu põhisele analüüsile
tuginevat prioriteetide hindamist ning pidades silmas lähenemise saavutamiseks
vajalikke vahendeid, vt II lisa). Postiteenused Maroko postiteenuste sektori
arenguprotsessi jätkamine ·
Vahetada kogemusi ja oskusteavet postiteenuste
sektoris kohaldatavate õigusaktide valdkonnas, sealhulgas võimaluste osas
lähendada õigusnorme Euroopa Liidus kohaldatavatele. ·
Vahetada kogemusi osutatava
teenuse kvaliteedi edendamise osas. ·
Vahetada kogemusi ja oskusteavet postiteenuste hindamise suutlikkuse tõhustamiseks ja
elektroonilise kaubanduse arenguga seotud majanduskasvu perspektiivide osas. ·
Koostada selgesõnalised eeskirjad konkurentsile
avatud postiteenuste sektoris tegutsevale teenusepakkujale antud lubade kohta. ·
Töötada välja selgesõnalised eeskirjad
universaalteenuse kohta – tegemist on kindlaksmääratud kvaliteediga
postiteenuse pideva osutamisega ühe lepinguosalise territooriumi igas punktis
kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga, kusjuures on ära näidatud teenuse eest
tasumise viisid. ·
Jälgida, et teenuse osutamist korraldava ja
reguleeriva ametiasutuse otsused ja rakendatavad menetlused oleksid kõikide
turuosaliste jaoks erapooletud, vältida mis tahes konkurentsi kahjustavaid
meetmeid postiteenuste sektoriga seotud turgudel. ·
Rajada võimalikult kiiresti postiteenuseid
korraldav ametiasutus, mis on postiteenuste osutajatest õiguslikult sõltumatu
ja mis ei kuulu postiteenuste osutajate hulka. Lähenemine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ
ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist
käsitlevate ühiseeskirjade kohta, mida muudeti direktiividega 2002/39/EÜ ja 2008/06/EÜ. 6.8 Kapitali liikumine ja
jooksevkonto Liikumine kapitalikonto järkjärgulise
avamise poole ·
Jätkata kapitalikonto järkjärgulist avamist. ·
Vahetada teavet heade tavade kohta seoses
üleminekuga kapitalikonto täielikule avatusele. ·
Rakendada ellu kapitali liikumise
järelevalvemehhanism. 6.9 Riigihanked Riigihanke- ja kontsessioonilepingute
võitjate väljaselgitamise menetluste läbipaistvuse ja tõhususe suurendamine ·
Jätkata Maroko õigusnormide lähendamist Euroopas
kohaldatavatele õigusaktidele, et tagada menetluste avatus, läbipaistvus,
võrdne juurdepääs teabele ja konkurentsipõhisus. ·
Rakendada ellu tõhus ja sõltumatu süsteem
hankemenetlustega seotud vaidluste lahendamiseks. ·
Jätkata riigihangete läbiviimise haldus-, juhtimis-
ja järelevalvemenetluste ajakohastamist, eeskätt digitaalsete hankemenetluste
juurutamist. ·
Standardiseerida riiklike asutuste ja ettevõtete
hankemenetlused, et need vastaksid konkreetsetele üldhuvidele, mis erinevad
tööstuslikest või kaubanduslikest huvidest. ·
Parandada vee-, energia-, transpordi- ja
postiteenuste sektoris tegutsevate võrguoperaatorite hankekorda. ·
Korraldada riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi
esindavatele ostjatele/korraldajatele ning hankemenetluste väljakuulutamise ja
läbiviimise kontrolliga tegelevatele ametnikele tõhusat koolitust. Lähenemine:
·
Riigihanke- ja kontsessioonimenetluste osas
direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ. ·
Riigihanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimise
läbivaatamise korra tõhustamise osas direktiivid 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ, mida
muudeti direktiiviga 2007/66/EÜ. 6.10 Konkurentsipoliitika Tänapäevase
õigusliku raamistiku loomine konkurentsipoliitika jaoks ja konkurentsi
reguleerimise eest vastutavate ametiasutuste suutlikkuse suurendamine selle
rakendamiseks ·
Muuta seadust nr 06/99, konsolideerides
konkurentsipoliitikaga seotud olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja
andes kogu konkurentsipoliitika elluviimisega seotud pädevuse ühele
institutsioonile (uus põhiseadusega ette nähtud organ: konkurentsinõukogu),
tagades sellele institutsioonile autonoomse juhtimise ja õiguse menetluste
alustamiseks, sealhulgas õiguskaitseorganite juhtimisel läbiviidavate uurimiste
algatamiseks, õiguse siduvate otsuste tegemiseks ning õiguse lisaks
nõuandvatele arvamustele ka siduvate arvamuste esitamiseks. ·
Tõhustada konkurentsiõiguse kohaldamisel
rakendatavat haldussuutlikust ning määrata kindlaks võimaliku koostöö
valdkonnad (turgude analüüsimise meetodid, konkurentsiuuringute läbiviimine,
kontrolli kehtestamine koondumiste üle, vaidluste lahendamise meetodid). ·
Koordineerida ja ühtlustada konkurentsiameti ja
sektoripõhiste reguleerivate asutuste tegevust, andes konkurentsi kahjustavate
toimingute vastase võitluse ja majandusliku kontsentreerimise juhtimise
valdkonnas ainupädevuse konkurentsinõukogule. ·
Tagada spetsiaalne koolitus konkurentsi valdkonnas
esitatud hagide ja apellatsioonidega tegelevatele kohtunikele. ·
Toetada Marokos kehtivate raamõigusaktide
järkjärgulist kohaldamist, eeskätt mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja
võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamist. 6.10.1 Riigiabi Riigiabi,
maksuvabastuste ja nende kohaldamisel konkurentsiolukorrale avaldatava mõju
ühtne määratlemine ·
Ajakohastada korrapäraselt aruandeid. ·
Pöörata tähelepanu riigiabi määratluse ja riigiabi
kohta peetava arvestuse metoodika täpsustamisele. ·
Parandada riigiabi ja eelarvetoetusi käsitlevat
teabevahetust ning hinnata nende mõju konkurentsile. ·
Töötada välja ühtne määratlus abi olemuse ja selle
kokkusobivuse kohta konkurentsipõhimõttega. 6.11 Intellektuaalne ja
tööstusomand Tagada
järkjärguline lähenemine ELi kehtivale kaitsetasemele ja tugevdada asjaomaste
sätete tõhusat kohaldamist, pidades seejuures silmas riiklike õigusaktide
ühtlustamist WTO intellektuaalomandi kaubandusaspektide lepingu (TRIPS)
sätetega. Konkreetsed eesmärgid ·
Maroko õigusnormide lähendamine ELi omadele[3]: –
tööstusomandiga seotud õigusi reguleerivate
õigusaktide vaheliste erinevuste väljaselgitamine (patendid,
tööstusdisainilahendused, kaubamärgid); –
õigusnormide lähenemist reguleerivate õigusaktide
vastuvõtmine ja kohaldamine, eeskätt patentide, tööstusdisainilahenduste ning
kaubamärkide valdkonnas (sh juba toimiv kootöö Euroopa Patendiametiga). –
erinevuste väljaselgitamine autoriõiguste ja
sellega seonduvate õiguste valdkonnas, vastavate õigusaktide lähendamist
hõlmavate asjaomaste õigussätete vastuvõtmine. ·
Haldus- ja õigussuutlikkuse tugevdamine: –
kehtestada intellektuaalomandiga seotud õiguste
rakendamise toetamiseks veenvad ja tõhusad karistusmeetmed (õigusasutused,
tollisüsteem); –
jätkata ja tõhustada Maroko intellektuaal- ja
kommertsomandi ameti (OMPIC) 2015. aasta arengueesmärkide täitmist; –
määrata kindlaks vajadused ja võimalused koolituste
ja analüüside läbiviimiseks ning info- ja teavitussüsteemide täiustamiseks
(OMPIC); –
analüüsida Maroko autoriõiguste ameti (BMDA)
vajadusi ja suurendada selle ameti haldussuutlikkust; –
jätkata koostööd Euroopa Patendiameti (EPO) ja
Siseturu Ühtlustamise Ametiga (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (OHIM).
·
Võltsimise ja piraatluse vastase võitluse alane
koordineerimistegevus, koostöö ja teavitamine: –
intellektuaalomandiga seotud õiguste tõhusaks kaitsmiseks
tehtavate pingutuste suurendamine eeskätt õigusliku järelevalve tõhustamise
teel; –
piraatluse ja võltsimise vastu suunatud kohaliku
tasandi meetmete jätkamine ja tõhustamine tolliasutustele ja
õiguskaitseasutustele antavate haldusvolituste ja õiguste suurendamise teel; –
võltsimis- ja piraatlusjuhtumite poolt riigi loome-
ja innovatsioonipotentsiaalile avaldatava mõju analüüs ja hindamine; –
avalikkuse teavitamine intellektuaalomandiga seotud
õiguste olulisest rollist riigi majanduskasvu saavutamisel; –
koostöö erasektori ja teiste asjaomaste
institutsioonidega ning regulaarsete meetmete võtmine võltsimise ja
piraatlusega võitlemiseks (Maroko tööstusomandi ja võltsimisvastase võitluse
riikliku komitee (CONPIAC) tegevuskava, asjaomaste ühingutega peetav dialoog
jne). ·
Koostöö ja läbirääkimised: –
viia lõpule EPOga peetavad valideerimislepingu
alased läbirääkimised; –
jätkata ja tihendada koostööd liikmesriikide
asutuste, kolmandate riikide ja OMPICiga; –
teha koostööd võltsimisvastase kaubanduslepingu
(ACTA) ellurakendamiseks ja võltsimisvastase võitluse koordineerimiseks; –
jätkata Maroko õigusnormide lähendamist Euroopas
kohaldatavatele õigussätetele, viia lõpule ühinemine assotsieerumislepingu
artiklis 39 toodud konventsioonidega, rakendada ellu Euroopa-Vahemere piirkonna
ettevõtluse harta innovatsiooniga seotud telje eesmärgid. Lähenemine: nende eesmärkide saavutamiseks võtab Maroko arvesse olemasolevat
Euroopa Liidu acquis’d. Vt II lisa. 6.12 Toll Tolliameti tegevuse tõhustamise jätkamine
ning tolli töö aluseks olevate õigusaktide jätkuv ühtlustamine rahvusvaheliste
ja ühenduse õigusaktidega ning kaubavahetust lihtsustavate tollimeetmete
ellurakendamise jätkamine, tagades samal ajal rahvusvahelise tarneahela
turvalisuse ·
Algatada menetlus volitatud ettevõtjate (AEO)
vastastikuseks tunnustamiseks: –
uurida AEO menetlust ja staatust Marokos; –
tõhustada Maroko kohta tehtud AEO menetluse ja
staatuse kirjelduse alusel arutelu AEO süsteemi üle Marokos, pidades silmas AEO
võimalikku vastastikust tunnustamist. ·
Võtta meetmed halduse koordineerimiseks teiste
piiril tegutsevate asutustega (ühtne kontaktpunkt). ·
Sõlmida Euroopa-Vahemere piirkonna
sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon ja lisada sellele
kohaldamiseeskiri. ·
Kaasata Maroko osalema piirkondlikus konventsioonis
sisalduvate Euroopa-Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite läbivaatamise
menetluses. ·
Kontrolliahela reform: –
Tõhustada eelkontrolli meetmeid tööseminaride
korraldamise, reaalsete töökohtade pilootkülastuste kavandamise, erialasele
teabele juurdepääsu võimaldamise ning transpordivahendite ja veetavate kaupade
andmebaaside koostamise abil. –
Parandada järelkontrollisüsteemi parimate tavade
vahetamise innustamise ja asjaomaste tehniliste vahendite kättesaadavaks
tegemise teel arvutirakenduste kujul. –
Toetada digitaalselt töödeldava riskiteabe ja
kaubandustehingute kohta edastatava digitaalse teabe kasutamist Maroko
tolliasutuste poolt (tolli ülemaailmne võrgustik). ·
Arendada eeskätt eetika seirekeskuse töö kaudu
avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, pidades eriti silmas selle asutuse
olulist rolli ja tegutsemist Maailma Tolliorganisatsiooni Arusha
deklaratsioonis väljendatud põhimõtete alusel. ·
Jätkuvalt kohaldada ja kohandada kombineeritud
nomenklatuuri. ·
Tagada Maroko osalemine ühenduse programmis „Toll 2013”
ja kõikides tulevastes kolmandatele riikidele avatud tolliprogrammides. 6.13 Ettevõtluspoliitika Maroko kohustub rakendama ellu Vahemere
riikide, sealhulgas Maroko jaoks ühiseks alusdokumendiks kujunenud
Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta, et muuta investeerimiskliima
soodsamaks, innustada ettevõtlikkust, toetada investeeringuid ja parandada
juurdepääsu Euroopa-Vahemere piirkonna turgudele. Konkurentsivõimeliste ettevõtete
arengukeskkonna ja -tingimuste parandamine ja investeeringute edendamine ·
Parandada ettevõtluskeskkonda ja jätkata
Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta ellurakendamist, võttes arvesse 2008.
aastal harta kümne tegevussuunaga[4]
seotud 77 indikaatori alusel tehtud ühishindamise tulemusi. Pidada eriti silmas
vajadust saavutada edasiminek järgmistes valdkondades: –
õiguslik reform ja haldusmenetluste lihtsustamine; –
juurdepääs rahastamisele; –
innovatsioonipoliitika; –
inimressurss (ettevõtlikkuse kujundamine ja oskuste
täiendamine). ·
Tõhustada ministeeriumidevahelist ja kõikide ettevõtete
arengu ning innovatsiooni edendamisega seotud avalikus ja erasektoris
tegutsejate vahelist koordineerimist. ·
Toetada riikliku ettevõtluskeskkonna komitee
tegevust, mis on võimaldanud avaliku ja erasektori partnerlussuhete abil
kiirendada ettevõtluskeskkonna parandamiseks vajalike reformide kavandamist ja
elluviimist, sealhulgas eeskätt haldusmenetluste lihtsustamist ja läbipaistvuse
suurendamist, ettevõtlusega seotud õiguskeskkonna ajakohastamist ning
kaubandusvaidluste lahendamist. ·
Käivitada piirkondlike ettevõtluskeskkonnakomiteede
tegevus. ·
Hinnata kompleksselt ja üldiste indikaatorite
alusel kogu riigi ulatuses tehtud edusammude ulatust ja nende edusammude
kasutegurit ettevõtete jaoks, kasutades piirkondliku tasandi hindamismeetmeid. ·
Vaadata läbi Euroopa-Vahemere piirkonna
ettevõtlusharta, et paremini arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete (VKE) vajadusi, võttes aluseks dokumendi Euroopa „Small Business
Act”. Pöörata erilist tähelepanu naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, ettevõtete
sotsiaalsele vastutusele ja keskkonnakaitsega seotud küsimustele. ·
Suurendada atraktiivsust investorite jaoks ja
kinnistada investeeringud kohalikul tasandil. ·
Arendada välja tööstus-, tehnoloogia- ja
kaubandustaristu, eeskätt innovatsioonikeskused, ning innustada klastrite
rajamist. ·
Kujundada teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks
soodne arengukeskkond. ·
Parandada juurdepääsu tööstusehituseks mõeldud
maale, lihtsustades kinnisvara üleandmise ja ehituslubade saamise menetlusi. ·
Toetada kohalikke ettevõtteid
välisinvesteeringutega, et innustada innovatsiooni ja endogeenset
majandusarengut. ·
Toetada Maroko innovatsioonikeskuse väljaarendamist
ja selle tegevust. ·
Võtta kasutusele noore innovaatilise ettevõtja ja
füüsilisest isikust ettevõtja käsitlus. ·
Tõhustada toetust mikroettevõtetele, võttes aluseks
selle ettevõttetüübi jaoks väljatöötatud riikliku strateegia põhimõtted. ·
Parandada ettevõtete (sealhulgas VKEde)
õiguskaitsevahendeid, töötades samas välja alternatiivsed menetlused vaidluste
lahendamiseks (vahendaja kasutamine ja arbitraaž). ·
Parandada kaubanduskohtute tehtud kohtuotsuste
kvaliteeti ja lühendada nende otsuste tegemise aega. ·
Tõhustada eeskätt asjakohase teabe ja kogemuste
vahetamise teel koostööd Vahemere piirkonna partneritega võitluses piraatluse ja
võltsimise vastu. ·
Rajada Maroko VKEde seirekeskus ja arendada
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise riikliku ameti kaasabil
välja selle seirekeskuse piirkondlik võrgustik, muutes selle ettevõtete
süsteemi analüüsi- ja järelevalvevahendiks. 6.14 Tööstusalane koostöö Arenduskapitali atraktiivsuse tõstmine ·
Toetada tehnosiiret ja tööstuspartnerlust. ·
Luua piirkonnad ettevõtlusinkubaatorite ja
hargettevõtluse edendamiseks ning toetada teadusuuringuid ja arendustegevust
Maroko seisukohast kandvatesse sektoritesse. ·
Toetada mestimisprojekte ja partnerlussuhteid
Euroopa klastritega. ·
Soodustada kogemuste ja heade tavade vahetust
teadusuuringute, arendustegevuse ja tööstusliku innovatsiooni valdkonnas,
eeskätt neis suundades, mis on seotud klastrite, tehnoloogiliste platvormide
või innovatsiooniga seotud tehnoloogiaparkide väljaarendamisega. ·
Arendada partnerlussuhteid, mis toetavad
taastuvenergiaga seotud tööstusharude innovatsiooni ja arengut, pidades silmas
taastuvenergiaga seotud arengusuundi riiklikus energiapoliitikas. Tekstiili- ja
rõivatööstuse tuleviku üle peetava dialoogi jätkamine ·
Jätkata ja tõhustada heade haldustavade vahetamist
riiklike ametiasutuste, tööstusorganisatsioonide, ettevõtete, uurimiskeskuste
ja teiste Euroopa-Vahemere piirkonna tekstiili- ja rõivatööstusega seotud
sotsiaalpartnerite vahel. ·
Süvendada arutelu mitte üksnes tekstiili- ja
rõivatööstuse ees seisvate uute ülesannete üle, vaid samavõrd ka võimalike
tulevikusuundade ning konkreetsete meetmete üle, mida tuleb võtta tekstiili- ja
rõivatööstuse konkurentsivõime suurendamiseks Euroopa-Vahemere piirkonnas. Tööstussektoreid hõlmava arutelu
süvendamine ·
Innustada tööstusega seotud mitmesuguste riiklike
huvirühmade vahelist kogemustevahetust ja arutelu, mis keskendub mitte üksnes
tööstussektorite ees seisvatele ülesannetele, vaid samavõrd ka võimalikele
tuleviku arengusuundadele ja konkreetsetele meetmetele riikliku
tööstusstruktuuri uuendamiseks ja Maroko tööstusliku konkurentsivõime
parandamiseks. ·
Innustada dialoogi mitmetes tööstuspoliitikaga
seotud sektorites ja/või valdkondades, nagu VKE-dega, turismiga,
kosmoseuuringutega, toorainetega, standardiseerimise ja tööstustoodete
vastavushindamise ja tunnustamise lepingutega seotud poliitika. Ettevõtete jätkusuutliku arengu toetamine ·
Innustada tehnosiiret ning heade haldustavade,
ratsionaliseerimise ja kogemustevahetuse juurutamist jätkusuutliku arengu
valdkonnas, et toetada Maroko ettevõtteid nende arendustegevuses. Regionaalsete ja Maroko
osalusel toimuva järelevalvega tegevuskavade väljatöötamine Euroopa-Vahemere
piirkonna tööstuskoostöö jaoks ·
Osaleda Euroopa-Vahemere piirkondliku
tööstuskoostööga seotud meetmetes. 6.15 Tarbijakaitse ·
Jätkata Maroko õigusnormide lähendamist ELi acquis’le
ning arendada välja riiklik õigusraamistik tarbijakaitse valdkonnas. ·
Suurendada eeskätt kõrgema tarbimisnõukogu ja
Maroko tarbimiskeskuse haldusvõimekust tarbijakaitsepoliitika tõhusaks ja
konkreetseks kohaldamiseks. ·
Jätkata Maroko sõltumatute tarbijakaitseühingute
toetamist Maroko riigi poolt ja rajada spetsiaalne fond Maroko tarbijaühingute
ettepanekutes sisalduvate projektide rahastamiseks. ·
Luua Maroko tarbimiskeskus. 6.16 Töötajad ja
sotsiaalkindlustuse koordineerimine Võetud sotsiaalsete kohustuste
täieulatuslik täitmine vastavalt töötajaid puudutavatele assotsieerumislepingu
sätetele ning sotsiaalkindlustuse koordineerimine ·
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine
kehtivate õigussätete alusel. ·
Maroko päritolu töötajate ning seaduslikult
töötavate ELi kodanike võrdse kohtlemise põhimõtte täieliku kohaldamise
jälgimine töötingimuste, töötasu ja töölt vabastamise osas. ·
Mittediskrimineerimise põhimõtte täielik
rakendamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas nii töötajatele kui ka nende
pereliikmetele. 6.17 Statistika Marokos
kohaldatavate eeskirjade Euroopa ja rahvusvaheliste normidega ühtlustamise
lõpuleviimine ·
Võtta vastu ja rakendada ellu statistika valdkonda
reguleerivad seaduseelnõud ning jätkata aastateks 2013–2017 koostatud
tegevuskava ellurakendamist. ·
Jätkata statistiliste andmete ja statistika
koostamise meetodite ühtlustamist, et tagada koostatava statistika vastavus
Euroopas kehtivatele statistika koostamise headele tavadele. ·
Jätkata riikliku statistikasüsteemi täiustamise
ning kvantitatiivse ja kvalitatiivse arendamisega. ·
Rajada kaubandus- ja uue tehnoloogia tööstuse
seireamet ning innovatsiooni seireamet. ·
Maroko valuutavahetusameti (Office des Changes)
koostöö maksebilansi statistika koostamisega tegelevate Euroopa
ametiasutustega. 7. TRANSPORT, ENERGIA, KESKKOND,
INFOÜHISKOND, TEADUSUURINGUD JA ARENDUSTEGEVUS 7.1 Transport ja taristu 7.1.1 Taristuvõrgu areng (maanteed,
kiirteed, lennujaamad, sadamad ja ühendus üleeuroopaliste võrkudega) Riikliku transpordi- ja taristupoliitika
ellurakendamine kvaliteetse, tõhusa, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku
transpordisüsteemi rajamise teel, mis põhineb järgmistel tegevussuundadel: ·
Konsolideerida ja tõhustada transporditaristu
arengule ja korrashoiule suunatud poliitikat, toetada nende taristute
ühendamist piirkondlike võrkudega, eeskätt üleeuroopalise transpordivõrguga,
toetada erasektori osalemist transpordi arengus. ·
Arendada Maroko majanduse logistilist
konkurentsivõimet, eeskätt logistikapiirkondade rajamise, huvirühmade ja
inimressursside arengu ja kaubavoogude optimeerimise teel. ·
Edendada liikuvust ja jätkusuutlikku transporti
keskkonnasäästlike ning kaupade ja isikute ohutust tagavate tõhusate
transpordisüsteemide rajamise teel. ·
Toetada transpordi valdkonna regulatiivse ja
õigusliku raamistiku lähendamist Euroopa õigusruumis kehtivatele õigusaktidele
ja transpordivaldkonna rahvusvahelistele standarditele. ·
Töötada välja riiklik raamistik linnamajanduse
jätkusuutliku arengu kavade ettevalmistamiseks ja elluviimise jälgimiseks
suuremate linnade reisi- ja kaubaveo vajadusteks. Piirkondlikud aspektid ·
Jätkata osalemist Vahemere transporditaristuga
seonduvas planeerimistegevuses, eeskätt seoses tulevase Vahemere piirkonna
transpordivõrguga ja sellega seotud vahendite kindlaksmääramisega ning seoses
üleeuroopalise transpordivõrguga ühenduste parandamisega. ·
Jätkata osalemist satelliitnavigatsioonisüsteemide,
GPS positsioneerimissüsteemide ja neil süsteemidel põhinevate rakenduste
väljaarendamises Vahemere piirkonnas, samuti osalemist uues piirkondlikus
satelliitnavigatsiooni projektis Euromed GNSS II. ·
Võtta vastavalt programmi PART (Vahemere
piirkondlik transpordi tegevuskava) nõuetele asjakohased meetmed, mille
eesmärgiks on muuta Maroko, piirkondlike partnerite ja Euroopa Liidu vahelised
transpordivood sujuvamaks. 7.1.2 Maanteetransport ja
liiklusohutus Asjakohaste
meetmete võtmine ja teatavate maanteetranspordi ja liiklusohutuse valdkonnaga
seotud reformide läbiviimine. ·
Uurida võimalust avada Marokos Interbusi bussiliin,
et lähendada rahvusvahelise reisijateveoga seotud tavasid ja eeskirju Euroopa
nõuetega ning tagada nende nõuete edendamine Maroko ja Euroopa Liidu riikide
vahelistel liinidel. ·
Töötada välja eri transpordiliike hõlmav
integreeritud ühistranspordisüsteem. ·
Edendada Euroopa ja rahvusvahelisi liiklusohutuse
valdkonna eeskirju. ·
Rakendada ellu tegevuslubade süsteem, mis hõlmaks
samaaegselt nii reisija- kui ka kaubavedusid, et tagada kaubavedude sektoris
kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine ja stimuleerida ühistranspordi sektorit. ·
Tõhustada sotsiaalõiguse normide kohaldamisega
tegelevate organisatsioonide tegevust ning täpsustada tehnilisi nõudeid, mis
tulenevad rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu transpordialaste konventsioonide
sätetest ohtlike kaupade veo, intelligentsete transpordisüsteemide
väljaarendamise ning töö- ja puhkeaja sätestamise valdkonnas. 7.1.3 Raudteetransport Asjakohaste meetmete võtmine ja teatavate raudteetranspordi sektori
reformide elluviimine. ·
Edendada Maroko ja Euroopa raudteevõrkude
koostalitlust. ·
Teha koostööd Euroopa raudteeliikluse
juhtimissüsteemi (ERTMS) juurutamiseks, et jõuda selles valdkonnas
rahvusvaheliste nõuete tasemeni ning parandada varasemast enam rongiliikluse
ohutust. Piirkondlikud aspektid ·
Uurida piirkondliku koostöö võimalusi, et edendada
maismaatranspordi (maantee-, raudtee- ja linnatransport) tõhusust, ohutust ja
koostalitlusvõimet. ·
Jätkata õigusliku raamistiku ja eeskirjade
lähendamist Euroopa ja rahvusvaheliste normidele piirkondlikul tasandil. 7.1.4 Lennutransport Asjakohaste meetmete võtmine ja teatavate
lennutranspordi valdkonna reformide elluviimine. ·
Jätkata praeguse lennunduspoliitika elluviimist
ning lennundust reguleerivate eeskirjade ajakohastamist tsiviillennunduse
seadustikku hõlmava seaduseelnõu vastuvõtmisega. ·
Kindlustada 2006. aasta
Euroopa-Vahemere lennunduslepingu kõikide sätete täitmine, pidades eeskätt
silmas selles kokkuleppes sätestatud eeskirjade lähendamise eesmärki. ·
Teha tihedat koostööd lennuohutuse valdkonnas,
eeskätt rakendades ellu programmi, et arendada välja ohutusseadmed radarseire
täiustamiseks ja lennukontrolli automaatsüsteemide tõhustamiseks. ·
Uurida vastavalt 2006. aasta
Euroopa-Vahemere lennunduslepingus ettenähtud eeskirjade lähendamise protsessi
nõuetele võimalusi Maroko osalemiseks ühtse Euroopa taeva programmis. Sellega
seoses uuritakse võimalusi Maroko kiireks kaasamiseks ühtse Euroopa taeva
programmi komitee tegevusse. ·
Jätkata koostööd lennuliikluse
korraldamises. ·
Jätkata Maroko järkjärgulist
kaasamist välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise Euroopa programmi,
lähtudes 23. märtsil 2011. aastal Euroopa Lennundusohutusametiga kokku lepitud
töökorraldusest. ·
Teha koostööd Euroopa Liiduga,
et kehtestada kord, mis hõlbustab juurdepääsu liikumisvõimetute õhusõidukite
eemaldamise seadmetele Maroko rahvusvahelistel lennuväljadel. ·
Teha koostööd Euroopa Liiduga, et töötada välja
mehhanism, mis võimaldab lennukite tuletõrje- ja päästemeeskonnad viia
vastavusse rahvusvaheliste ja/või Euroopa nõuetega, eeskätt pääste- ja
tuletõrjevarustuse valimise ja hankimise teel ning meeskondade isikkoosseisu
koolitamise ja kvalifikatsiooni hindamise ja/või atesteerimise teel. Piirkondlikud aspektid ·
Jätkata õigusliku raamistiku ja eeskirjade
lähendamist Euroopa ja rahvusvahelistele õigusnormidele piirkondlikul tasandil.
·
Jätkata koostöös Euroopa Liidu ja Vahemere
piirkonna partneritega osalemist piirkondlikus projektis Euromed Aviation. ·
Jätkata koostööd ja abistamist
Euroopa Lennundusohutusameti juures tegutseva Vahemere riikide lennundusohutuse
töörühma kaudu. 7.1.5 Meretransport Asjakohaste meetmete võtmine ja teatavate
meretranspordi sektori reformide elluviimine. ·
Süvendada koostööd Euroopa Liiduga, et ühtlustada
Maroko mereohutuspoliitika põhimõtted Euroopa Liidu omadega. ·
Pidada dialoogi sadamataristu arengu,
sadamateenuste täiustamise, sadamatoimingute ühtlustamise, mereala ruumilise
haldamise ja planeerimise, meresõidu ja sadamate ohutuse ja julgeoleku ning
Euroopa Liidu ja Maroko vahelise meretranspordi korralduse tõhustamise
küsimustes, eeskätt seoses meremagistraalidega. ·
Kohaldada tõhusaid meretranspordi ohutuse eeskirju,
rakendades laevade päritolusadama ja lipuriigi kontrollimiseks riiklikke
kontrollimeetmeid ja suurendades merendusega seotud ametiasutuste
haldussuutlikkust, et nad saaksid täita oma kohustusi meresõidu ohutuse,
julgeoleku ning merereostuse ennetamise ja kontrolli valdkonnas. ·
Rakendada ellu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
(IMO) rahvusvahelised konventsioonid ning merekeskkonnakaitse komitee
resolutsioonid. ·
Tagada meremagistraalidega seotud sadamate jaoks
kiired, tõhusad ja mittekulukad haldusmenetlused (inspektorite tööga seotud
haldusmenetlused ja koordineerimistegevus) ning teenuste kõrge kvaliteet
(sadamataristu, sadamateenused, merendusteenused ja mitut transpordiliiki
hõlmavad teenused). ·
Käivitada dialoog komisjoniga, et töötada välja
koostöökava, eeskätt suutlikkuse suurendamiseks, Vahemere saastumisega
võitlemiseks ja saastumise vältimiseks, et Maroko saaks osaleda Euroopa
Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) tegevuses. Piirkondlikud
aspektid ·
Jätkata osalemist merenduspoliitikat, sadamaid ja
lähimerevedusid (short sea shipping) hõlmavas piirkondlikus koostöös. ·
Jätkata koostööd Euroopa Liiduga ja Vahemere
piirkonna partneritega Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames ja osaleda
jätkuvalt piirkondlikus projektis Euromed meresõidu ohutuse ja julgeoleku
(projekt SAFEMED) ja meremagistraalide (projekt MEDAMOS) valdkonnas. 7.1.6 Logistiline ahel Asjakohaste
meetmete võtmine ja teatavate logistika valdkonna reformide elluviimine. ·
Jätkata uue logistilise konkurentsivõime arendamist
käsitleva riikliku strateegia rakendamist Marokos. ·
Alustada dialoogi logistilise ahela üle eesmärgiga
kaasata Maroko Euroopa Liidu poolt 2007. aastal käivitatud tegevusse
logistilise ahela täiustamiseks ja selle ohutuse suurendamiseks. 7.1.7 Transpordi valdkonna kutsealad ·
Koordineerida tegevust Euroopa Liiduga, et
tagada kutsetunnistuste vastastikune tunnustamine transpordiga seotud
kutsealade osas, eeskätt laevapardal töötavate isikute ja lennumeeskonna puhul. Lähenemine: nende eesmärkide saavutamiseks võtab Maroko
Euroopa Liidu toel arvesse Euroopas kohaldatavaid eeskirju maantee-, raudtee-,
lennu- ja meretranspordi ning sadamasektori valdkonnas. 7.2 Energeetika Energiastrateegiate ning institutsioonilise
ja õigusraamistiku alase dialoogi tõhustamine ja lähendamispoliitika
rakendamine, eesmärgiga integreerida Maroko energiaturg järk-järgult Euroopa
Liidu omaga, pidades eeskätt silmas keskkonnakaitsega seotud küsimusi. ·
Rakendada energiastrateegiad, mis hõlmavad
lähenemist Euroopa Liidu energiastrateegiatele ja põhinevad tarnekindlusel,
konkurentsivõime tagamisel ja säästva energia kasutamisel. ·
Jätkata CO2-heite vähendamist hõlmavate
arengustrateegiate väljaarendamist ja elluviimist. ·
Töötada välja Maroko keskpikad ja pikaajalised
energiastrateegiad (2020/2030) ning riiklik prioriteetsete arengusuundade kava. ·
Tõhustada assotsieerimislepingu raames käimasolevat
energeetika alast dialoogi. ·
Töötada välja ja rakendada tegevuskontseptsioon
aastani 2020, mis võimaldab tõhustada institutsioonide, eeskätt energeetika- ja
kaevanduste ministeeriumi tegevust, sealhulgas ministeeriumi tegevust
piirkondlikult tasandil. ·
Tõhustada seire- ja strateegilise järelevalve
süsteeme, et täpsemalt prognoosida ja kavandada energeetikavaldkonna meetmeid,
sealhulgas energiastatistikat, kasutades Euroopa standarditele lähenemisel
eeskätt teabe- ja kogemustevahetust ning oskusteabe süvendamist. ·
Jätkata teadmiste- ja kogemustevahetust
energeetikas rakendatavate strateegiate ühenduse acquis’le lähendamise
kiirendamiseks, pidades eeskätt silmas gaasi- ja elektrienergia sektorit,
õigustoiminguid ja õigus-, institutsioonilist, organisatsioonilist ja tehnilist
raamistikku ning energiasektoris kohaldatavaid eeskirju. ·
Energiaturu mitmekesistamine: –
teha koostööd maagaasi kasutamise arendamiseks
vajalike tingimuste loomiseks – õiguslik raamistik ja kohaldatavad eeskirjad,
tehnilised ja abimeetmed; –
teha koostööd alternatiivsete energiaallikate
väljaarendamiseks – uuringud ja tehnoloogiline areng põlevkivi ja
põlevkivigaasi valdkonnas. ·
Töötada välja riiklik energiaregulatsiooni skeem, eeskätt
elektrienergia ja maagaasi jaoks, mis läheneb järk-järgult Euroopa Liidu
elektrienergia ja maagaasi valdkonna direktiividele. Selleks võtta vastu
elektrienergia ja maagaasi kasutust reguleerivad õigusaktid ja nende
rakenduseeskirjad. ·
Jätkata elektrienergia ja maagaasi sektori reforme,
et tõsta nende valdkondade tulusust ja Euroopa Liidu acquis’ kohaselt
need valdkonnad järk-järgult konkurentsile avada. Piirkondliku energiaalase koostöö
tõhustamine ·
Suurendada Maroko rolli Euroopa-Vahemere piirkonna
energiapartnerluse raames tehtavas koostöös, pidades eeskätt silmas Vahemere
päikeseenergia kava ning võttes arvesse prioriteetsete tegevussuundade kava
aastateks 2008–2013 ja Euroopa Liidu eesmärke Vahemere piirkonna jaoks. ·
Jätkata piirkondlike algatuste ja projektidega
seotud koostööd. ·
Konsolideerida ja arendada Marokot läbivaid
olemasolevaid ühendusliine ja taristut, et võimaldada Vahemere põhja- ja
lõunakalda elektrivõrkude ja gaasijuhtmete ühendamist. ·
Integreerida järk-järgult Maroko, Alžeeria ja
Tuneesia elektriturud. ·
Suurendada Maroko suutlikkust energiatoodete
piirkondlikuks ladustamiseks. ·
Lihtsustada energiataristu rahastamist – lähendada
Maroko süsteemi järk-järgult Euroopa Liidu omale, eeskätt energiatoodete
ladustamise valdkonnas. Tuumaohutuse valdkonnas tehtav koostöö ·
Teha koostööd võimaliku tsiviilotstarbelise
tuumaenergia programmi jaoks vajalike tingimuste täitmiseks – teabe- ja
kogemustevahetus, tuumaenergia ohutuse ja radioloogilise kaitsega seotud
küsimused. ·
Vahetada kogemusi ja teadmisi õigusliku raamistiku
loomiseks, mis läheneb Euroopa Liidu asjaomastele eeskirjadele ja tavadele,
eeskätt selleks, et tagada tuumaenergeetika ohutuse kõrgeim tase ja
nõuetekohane kaitse ioniseeriva kiirguse vastu. ·
Teha koostööd selleks, et rajada Marokosse sõltumatu
riiklik tuumaenergiaohutuse ja kiirguskaitse kontrolliasutus. Energiatõhususe edendamine ·
Jätkata riiklikus prioriteetsete tegevussuundade
kavas ettenähtud meetmete võtmist, eeskätt tööstuse, eluaseme, avalike hoonete
ehituse, transpordi ja turismi valdkonnas. ·
Tõhustada institutsioonilist ja organisatoorset
raamistikku, eeskätt taastuvenergia arendamise ja energiatõhususe ameti
tegevust. ·
Viia ellu reguleerimismeetmed, lähendades eeskirju
Euroopa Liidu omadele ning kehtestades vajalikud stiimulid, uuenduslikud
finantsmehhanismid (kolmandatest isikutest investorid, puhta arengu mehhanismid
jne), koolitus-, teavitus- ja kommunikatsioonimeetmed. ·
Jätkata osalemist Euroopa Liidu arukas
energiakasutuse programmis. Taastuvenergiaallikate kasutamise
arendamine ·
Viia ellu taastuvenergia arendamise riiklikud
eesmärgid ning Maroko päikeseenergia kava ja Maroko tuuleenergia projekt. ·
Jätkata suuremahuliste taastuvenergia arendamise
meetmete ja väikesemahuliste projektide (päikese-veesoojendid, üldelektrivõrku
ühendatud ja ühendamata päikesepaneelid, biomass jne) elluviimist ning rohelise
elektrienergia eksporti, pöörates seejuures tähelepanu uuenduslikele
rahastamisalgatustele ja -mehhanismidele. ·
Tõhustada institutsioonilist ja organisatsioonilist
raamistikku, töötada välja ja viia ellu Euroopa Liidu eeskirjadele lähenevad
tegevuskavad kõnealustes valdkondades. ·
Arendada riigi tasandil välja biokütuse
potentsiaal. ·
Teha jätkusuutliku arengu saavutamiseks koostööd
uuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas. ·
Luua uurimis- ja arenduskeskused ja -instituudid,
mille tegevuse eesmärk on arendada välja energiatõhususe ja energiaallikate
taastuvuse seisukohalt jätkusuutlikud energiatootmise tehnoloogiad – määrata
kindlaks uurimisvaldkonnad, moodustada asjaomased uurimisüksused, süvendada
oskusi ja teadmisi. ·
Süvendada energiaküsimuste eest vastutava
ministeeriumi haldusalas olevate akadeemiliste asutuste õppeprogramme mainitud
valdkondades. ·
Arendada välja eeskätt taastuvenergia allikate,
energiatõhususe ja päikeseenergia abil merevee magestamise küsimustega
tegelevad teadmistepõhised teadus- ja tehnoloogiapargid, mis hõlmavad
uuenduslikke ettevõtteid, uurimiskeskusi ja koolitusasutusi. ·
Edendada riigi tasandil energiatõhusust ja
taastuvenergia allikaid toetavaid tehnoloogiaid ja seadmeid, rajades selleks
tööstusklastreid ja viies ellu teadus- ja arendusprogramme. Energiarajatiste ohutuse ja järelevalve
tõhustamine ·
Tõhustada energiarajatiste ja -seadmete ohutust ja
julgeolekut ning tehnilise kontrolli süsteeme ja suurendada valmisolekut
ohuolukordade ennetamiseks seoses kõnealuste rajatistega. ·
Vahetada kogemusi ning teadmisi, et tõhustada
energiaküsimuste eest vastutava ministeeriumi laboratooriumi tegevust, eeskätt
süsivesinike kvaliteedi kontrolli valdkonnas. ·
Vahetada kogemusi ja teadmisi energiaküsimuste eest
vastutava ministeeriumi laboratooriumi sertifitseerimiseks. ·
Teha koostööd eesmärgiga töötada välja
energiasektori ja kaevanduste valdkonna ning lõhkeainete ja surveseadmetega
seotud ohuolukordade ennetamise ja riskiohjamise strateegia. 7.3 Kaevandused Koostöö ja partnerlussuhete tõhustamine
kaevanduste arendamise valdkonnas ·
Parandada suutlikkust kaevandamise sektorit
reguleerivates eeskirjades, väikekaevanduste arendamisel, vanade kaevanduste ja
geoloogilise pärandi haldamisel, geoloogilise taristu ja geograafiliste
infosüsteemide arendamisel. ·
Pöörata tähelepanu keskkonnakaitse ja
kaevanduspiirkondade taastamisega seotud küsimustele ning kaevandusalade
taaskasutusse võtmisele pärast kaevanduste sulgemist. ·
Töötada välja vanu kaevandusi ning maa- ja
naftavarusid käsitlev infosüsteem ning maavaradega seotud statistika süsteem
ning arendada neid. ·
Korraldada mineraloogiliste ja fossiilsete näidiste
sektori tegevus ja väärtustada seda. 7.4 Keskkonnakaitse ja
veeressursid Heade
keskkonnakaitsealaste haldustavade edendamine, sealhulgas kiire lähenemine
Euroopa Liidus kohaldatavatele õigusaktidele ja poliitikale Haldusstruktuuride
tegevuse tõhustamine ja strateegiline kavandamine ·
Tõhustada ja täiustada selliste Maroko institutsioonide
töölerakendamist, mille ülesandeks on keskkonnakaitse, saastumise kontrollimine
ja üleriiklik, piirkondlik ja kohalik veekasutuse haldus, sealhulgas tegevuse
koordineerimise ja eri üksuste vahel toimuva koostöö tugevdamine. ·
Suurendada strateegilise kavandamise alast
suutlikkust, pöörates seejuures tähelepanu finantsstrateegiatele ja juhindudes
Euroopa Liidu kogemusest. ·
Luua ja rakendada tööle Maroko
keskkonnakaitsealaste õigusaktide järgimist kontrollivad inspektorite rühmad. ·
Kohaldada turumehhanisme (näiteks keskkonnamaksud)
ja rakendada põhimõtet „saastaja maksab”, luues sealjuures keskkonnakaitsega
seotud vastutuse süsteemi. Keskkonnakaitsega seotud hinnangud ·
Tugevdada keskkonnamõjude hindamise süsteemi,
sealhulgas riiklike ja piirkondlike mõju-uuringute komiteede ja avaliku
arvamuse komisjonide tegevust ning ühtlustada vastavad õigusaktid Euroopa Liidu
omadega. ·
Tõhustada kavade ja programmide strateegilise
keskkonnamõju hindamise süsteemi. Kodanikuühiskonna huvirühmade toetamine ja
avalikkuse kaasamine ·
Toetada kodanikuühiskonna huvirühmi ja suurendada
avalikkuse osalust keskkonnakaitse valdkonnas, võttes eeskujuks Euroopa Liidu
kogemused ja head tavad. Teabe kättesaadavus ja sellele juurdepääsu
võimaldamine ·
Tõhustada Maroko keskkonnateabe kogumise ja
töötlemise süsteemi, võttes eeskujuks Euroopa Liidu kogemused ja head tavad. ·
Parandada avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele
ning muuta tõhusaks seadus avalikkuse keskkonnateabele juurdepääsu ja
keskkonnakaitse valdkonnas tehtavate otsuste kohta. Teabe edastamine ja levitamine ·
Töötada välja ja viia ellu keskkonnateabe
edastamise strateegiad. ·
Koostada ja avalikustada korrapäraselt koostatavad
aruanded looduskeskkonna seisundi kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Keskkonnakaitsega
seotud sektorite toetamine ja nende lähendamine Euroopa Liidu asjaomastele
õigusaktidele ja strateegiatele järkjärgulise ühtlustamise teel Õhu kvaliteet ·
Edendada õhukvaliteedi juhtimist (piirväärtused,
ohulävi, piirkondade ja linnastute määratlemine ja klassifitseerimine,
õhukvaliteedi seire- ja hindamissüsteemi käivitamine), et parandada
rahvatervise taset ja keskkonna seisundit, võttes eeskujuks Euroopa Liidu
asjaomase õigusliku raamistiku. ·
Töötada välja ja viia ellu õhusaastega, sealhulgas
piiriülese õhusaastega võitlemise tegevuskavad. Merekeskkonna
kaitse ·
Edendada merekeskkonna kaitset, sealhulgas mere
ökosüsteemide säilitamise meetmeid. ·
Võtta vastu
rannikupiirkondade integreeritud kaitset reguleerivad õigusaktid. Jäätmekäitlus ·
Töötada välja riiklik jäätmekäitluse strateegia. ·
Toetada integreeritud jäätmekäitluskeskuste
võrgustiku rajamist, mis hõlmab tööstusjäätmete käitlemise keskusi. ·
Viia ellu jäätmekäitluskeskuste registreerimise ja
tegevuslubade väljastamise süsteem ning nende keskuste inspekteerimis- ja kontrollisüsteem,
juhindudes Euroopa Liidus kohaldatavates õigusaktides sätestatud põhimõtetest,
ning suurendada mitteametliku sektori professionaalsust. Looduskaitse ·
Jätkata looduskaitsealade süsteemi rakendamist,
lähtudes Euroopa Liidus kohaldatavatest põhimõtetest ja headest tavadest. ·
Jätkata metsa ökosüsteemide kaitsmise ja taastamise
strateegia rakendamist, pidurdada metsade hävimist ja jätkata taasmetsastamise
üldkava alusel taasmetsastamist. Jätkata käimasolevat metsa sertifitseerimisega
seotud tööd (Forest Stewardship Council/SFC). ·
Parandada teaduslikke
teadmisi liigilise mitmekesisuse kohta riigis (olemasolevad liigid,
ökosüsteemid, taksonoomiaprobleemid). ·
Taastada kahjustatud
ökosüsteemid ja võtta koos kohaliku elanikkonnaga asjakohased meetmed hävimisohus
liikide populatsiooni taastamiseks. ·
Võtta vastu riiklikud õigusaktid looduses
elutsevate liikidega kaubitsemise kohta, et täita ÜRO ohustatud looduslike
looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonis sätestatud
kohustused. Saastumine ja
tööstuslikud ohud ·
Luua suurtest tööstusettevõtetest pärineva reostuse
ennetamise ja vähendamise integreeritud süsteem, võttes eeskujuks Euroopa
normid ja head tavad. ·
Luua süsteem ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste
ohu ohjeldamiseks, võttes eeskujuks Euroopa normid ja head tavad. Kemikaalid ·
Võtta vastu eeskirjad kemikaalide registreerimise,
hindamise ja autoriseerimise kohta, võttes eeskuju Euroopa Liidu õigusaktidest
ja headest tavadest. ·
Võtta vastu strateegia, mis hõlmab inimtervise ja
looduskeskkonna jaoks kõige ohtlikumate kemikaalide järkjärgulist asendamist. Kõrbestumine ja
pinnasekaitse meetmed ·
Rakendada kõrbestumise vastu võitlemise ja pinnase
kaitse kava meetmeid. Lubade
väljastamise, järelevalve ja kontrollimise suutlikkus ·
Suurendada keskkonnakaitse ja veemajandusega seotud
lube väljastavate ning asjaomase järelevalve ja kontrollimisega tegelevate
Maroko ametiasutuste haldussuutlikkust. Keskkonnaaspektidega
arvestamine ·
Toetada keskkonnaaspektide integreerimist teistesse
valdkondadesse, nagu veevarustus, metsandus, põllumajandus, haridus,
energeetika, transport, kalandus, tööstus ja teadusuuringud. Tõhustada
keskkonnaalast piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd Rahvusvaheline
koostöö ·
Rakendada tõhusamalt keskkonnakaitse valdkonna
konventsioone ja protokolle, milles Maroko on osalisriik, ning liikuda selliste
keskkonda käsitlevate täiendavate konventsioonide ja protokollide
ratifitseerimise suunas, mis kuuluvad Euroopa Liidu õigussüsteemi. Piirkondlik
koostöö ·
Tihendada Vahemere merekeskkonna ja rannikuala
kaitse konventsiooni (Barcelona konventsiooni) ja selle protokollide alusel
tehtavat koostööd. ·
Jätkata algatuse Horisont 2020 alusel tehtavat
koostööd. ·
Tõhustada koostööd Euroopa Keskkonnaametiga ameti
piirkondliku tegevuse raames, sealhulgas ühised keskkonnateabesüsteemid. Lähenemine: nende reformide elluviimiseks võtab
Maroko eeskirjade lähendamisel Euroopa Liidu abiga arvesse Euroopas
kohaldatavaid asjaomaseid eeskirju keskkonnanõuete hea haldamise valdkonnas,
mis hõlmavad õhu kvaliteeti, jäätmekäitlust, veeressursside haldamist ja
merekeskkonna kaitset, looduskaitset, tööstusreostust ja kemikaale. Kliimamuutus ·
Tõhustada ja viia lõpule kliimaküsimustega seotud
Maroko asutuste loomine. ·
Rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
kliimamuutuste raamkonventsiooni. Töötada välja strateegiad ja kavad
kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning rakendada neid. ·
Kasvuhoonegaaside inventuurid. ·
Teha koostööd pärast 2012. aastat kohaldatavate
kliimamuutuse valdkonnaga seotud meetmete väljaarendamisel ja nende
rakendamisel. ·
Teha koostööd kliimamuutuse leevendamise ja sellega
kohanemise valdkonnas. ·
Teha koostööd Cancuni ja Durbani lepingute
rakendamiseks. ·
Töötada välja vähese CO2-heitega
seadmete arengustrateegia, mis toetab rohelise majanduse arengut. ·
Töötada välja asjakohased riiklikud
leevendamismeetmed, sealhulgas valdkondlikud arvestusühikute väljastamise
mehhanismid. ·
Jälgida, et otsustusmenetluse käigus võetaks
arvesse kliimamuutusega seotud küsimusi. ·
Võtta esimesed meetmed saastekvootidega kauplemise
süsteemi ettevalmistamiseks. ·
Integreerida põllumajandusse kliimamuutusega seotud
prioriteedid, nagu puuviljaistanduste osatähtsuse suurendamine, valitud
sordiseemne ning kliimaga kohanenud sortide kasutamine, vee kogumise
tehnoloogiate üldine levitamine ja niisutamise optimeerimine, põllumajanduse
arengut toetavate agronoomia valdkonna uuringute tulemuste kättesaadavaks
tegemine. Veemajandus Riikliku veemajanduse strateegia
elluviimine õigustike konsolideerimiseks ja veeressursside integreeritud
halduse tagamiseks ·
Edendada veenõudluse reguleerimist ja
veeressursside väärtustamist järgmiste meetmete abil: –
niisutuseks kasutatavate veeressursside kokkuhoid,
mis saavutatakse tänu lokaalse niisutamise massilisele kasutuselevõtule ja
põllumajandusliku vee kasutamise tõhustamisele; –
heitvee põllumajanduslikult kasutatavaks veeks
ümbertöötlemise süsteemi rakendamine Euroopa Liidus kohaldatavate õigusaktide
põhimõtete eeskujul; –
vee kokkuhoid joogivee, tööstusvee ja turismi
valdkonnas kasutatava vee puhul. ·
Looduskeskkonna ja ohustatud piirkondade
veeressursside säilitamise ja kaitse edendamine järgmiste meetmete abil: –
veeressursside kvaliteedi säilitamine ja võitlus
vee saastumise vastu; –
elanikkonna ja tööstuse heitvee kvaliteedi
parandamise süsteemi rakendamine; –
põhjavee, vesikondade, oaaside ja niiskete
piirkondade säilitamine; –
vee kvaliteedi, sealhulgas suplemiseks mõeldud vee
kvaliteedi parandamise süsteemi rakendamine Euroopa Liidus kohaldatavates
õigusaktides sätestatud põhimõtete kohaselt. ·
Veega seotud loodusõnnetuste ohu vähendamine ja
kliimamuutusega kohanemine järgmiste meetmete abil: –
isikute ja vara kaitse üleujutuste vastu, võitlus
põua vastu, mille aluseks on iga vesikonna kohta koostatud põua halduskavad; –
viia lõpule üleujutuste vastase kaitse riiklikus
kavas toodud abinõud; –
parandada ennetustegevust eeskätt üleujutuste
hoiatussüsteemide ja päästetööde kavade arendamise teel. ·
Jätkata muudatusi õigusraamistikus ja
institutsioonilisi reforme, viies lõpule seaduse nr 10-95 rakendamise ja vaadates
kõnealuse seaduse uuesti läbi, et integreerida sellesse siiani hõlmamata
valdkonnad, nagu vee kokkuhoid ja puhastatud heitvete taaskasutus. ·
Ajakohastada infosüsteeme ja tõhustada nendega
seotud vahendeid ja oskusi järgmiste meetmete abil: –
veeressursside ja vesikondade haldamise
ajakohastamine ja veevarude halduse ning veevarude haldamise ajakohastamine ja
parandamine; –
Maroko veeressurssidega seotud andmete kogumise ja
töötlemise süsteemi tõhustamine ja ajakohastamine riikliku veeressursside
infosüsteemi loomise teel, võttes eeskuju Euroopa Liidu headest tavadest
kõnealuses valdkonnas; –
veeressursside haldamisega tegelevate Maroko
ametiasutuste haldussuutlikkuse tõhustamine veepolitsei, lubade väljastamise,
järelevalve ja kontrollimeetmete rakendamise valdkonnas, võttes eeskuju
kõnealuses valdkonnas Euroopas kohaldatavatest eeskirjadest; –
veeressurssidega seotud kommunikatsiooni- ja
teavitamisstrateegiate väljatöötamine ja rakendamine; –
strateegilise kavandamise alase suutlikkuse
suurendamine, pöörates seejuures tähelepanu finantsstrateegiatele ja juhindudes
Euroopa Liidu kogemusest. ·
Veeressursside haldamine ja arendamine järgmiste
meetmete abil: –
edendada ja arendada mittekonventsionaalseid
veeressursse, nagu merevee magestamine, riimvee mineraalainetest vabastamine,
heitvee taaskasutamine ja vihmavee kogumine. 7.5 Infoühiskond ·
Analüüsida võimalusi koostöö täiustamiseks Euroopa
Liidu ja Maroko vahel infoühiskonna valdkonnas ja eeskätt sünergia loomiseks
strateegia „Digitaalne Maroko” ja Euroopa digitaalse tegevuskava vahel. ·
Jätkata täieliku eeskirjade raamistiku
väljaarendamist ja rakendamist elektroonilise kommunikatsiooni valdkonnas, mis
hõlmab eeskätt arvutivõrkude ja elektrooniliste teenuste jaoks õiguste
määratlemist, neile juurdepääsu võimaldamist ja nendevaheliste ühenduste
teostamist ning universaalteenust ja kasutajaõigusi, tarbijakaitset,
isikuandmete töötlemist ja eraelu kaitset ning raadiosagedusalade spektri
tõhusat haldamist. ·
Jätkata eeskirjade väljatöötamist järgmistes
prioriteetsetes valdkondades: –
korraldada arutelu elektrooniliste sideteenuste
osutamiseks vajalike loamenetluste kohta; –
täiustada turu analüüsi, näiteks analüüsides
infrastruktuurivõrgule (füüsilise) juurdepääsu hulgimüügiturgu (kaasa arvatud
jagatud või täielikult eraldatud kliendiliinijuurdepääs) kindlaksmääratud
asukohas, ning lairibavõrgule juurdepääsu hulgimüügiturgu. Samuti tuleb tagada
juurdepääsu võimaldamisega seotud kohustuste tõhus ja asjakohane täitmine
(võrguoperaatori valik ja eelvalik, andmesideteenustele juurdepääs, eraldatud
juurdepääs jne) võrguoperaatorite poolt, kellel on asjaomastele turgudele
märkimisväärne mõju. –
lihtsustada numbriliikuvust nii tava kui ka
mobiilsidevõrgus ning tagada selle protsessi parem rakendamine (operaatorite
vahel numbriliikuvuseks kuluv aeg, teenuse katkestuse periood tarbija jaoks,
lepingu maksimaalne kestus, kuritarvitustega ja konkurentsi moonutamisega
seotud karistused jne). –
tagada elektroonilise side konfidentsiaalsuse
tagamise meetmete ja soovimatute postituste (spämmi) vastaste meetmete tõhus
rakendamine. ·
Infosüsteemide turvalisuse suurendamise ja
kriitilise tähtsusega taristu ja andmete kaitse mehhanismi väljatöötamine ja
rakendamine; näha ette võrkude ja teenuste häireteta ja stabiilne toimimine,
mille puhul arvestatakse avatuse ja koostalitluse põhimõtteid. ·
Täiustada e-valitsemisega seotud rakenduste
standardeid ja struktuuri, et rajada riiklike infosüsteemide koostalitlusvõime,
mis tugineb Euroopa koostalitlusvõime raamistikule (EIF, European
Interoperability Framework). ·
Töötada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
ning tööstuste jaoks välja ettevõtjatevaheliste elektrooniliste tehingute
tehnilised kirjeldused, normid ja standardid, et digitaliseerida tehingud ja
ratsionaliseerida äritehinguid, konsulteerides selleks sõltumatute ja
kõnealuses valdkonnas pädevate Euroopa asutustega (eeskätt Euroopa
Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa
Telekommunikatsioonistandardite Instituut). ·
Edendada koostööd ja vastastikust teabevahetust
arvutivõrkude ja elektroonilise side strateegiate, raadiosagedusala spektri
kasutamise, lubade väljastamise menetluste, digitaalvaldkonnas kohaldatava
intellektuaalomandi õiguste, ettevõtetevahelist e-kaubandust toetavate
elektrooniliste tehingute ja infoühiskonna arengu üle riiklikul, piirkondlikul
ja ülemaailmsel tasandil. ·
Täpsemalt jätkata edasiminekut infoühiskonna
tehnoloogia alaseks dialoogiks ja koostööks loodud Maroko uue
digitaalstrateegia „Digitaalne Maroko” elluviimisel: –
toetada avalikke internetipunktide rajamist, mis
võimaldavad laiendada kodanike ringi, kellel on juurdepääs uutele
tehnoloogiatele (kiire internet ja avalikud teenused), pidades eeskätt silmas
vajadust võidelda digitaalse lõhega vaesemates piirkondades ja maapiirkondades.
–
toetada riiklikku, kultuurilist ja hariduslikku
digitaalset arengut, ühendades selleks asjaomased riiklikud meetmed, erasektori
algatused ja rahvusvahelise partnerluse pakutavad võimalused; –
käivitada arutelu avatud andmete üle ning teabe
kasutamise ja taaskasutamise lubade andmise üle kodanikele ja ettevõtetele. –
toetada kodanikuühiskonna osalemist infotehnoloogia
ja telekommunikatsiooni valdkonna strateegia „Digitaalne Maroko” rakendamisel
kodanike jaoks; –
edendada infoühiskonna tehnoloogiaga seotud
ettevõtluskultuuri ja innovatsiooni erasektoris ning õppe- ja
koolitusprogrammides ja kursustel; –
vahetada teavet ja häid tavasid digitaalse
allkirjaga seotud sertifitseerimise ning elektroonilise side ja tehingute
turvalisuse kohta; –
toetada kava väljatöötamist ja elluviimist Maroko
üleriiklikuks üleminekuks Internet IPv6 adresseerimissüsteemile. ·
Tõhustada igasugust koostööd Euroopa Liiduga info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna normide ja standardite osas, eeskätt
digitaaltelevisiooni, digitaalsete mobiilsidevõrkude ja tulevaste internetivõrkude,
väljaarendamisel olevate kiirete võrkude omavahelise ühendamise
(EUROMEDCONNECTi projekti järgmine etapp) ning infoühiskonna tehnoloogilist
arengut toetava regulatiivse raamistiku osas. –
Toetada Maroko riiklike asutuste ja eraõiguslike ettevõtete
osalemist Euroopa uurimis- ja innovatsiooniprogrammide info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia ühisprojektides, eeskätt valdkondades, mis on
seotud oluliste ühiskonnaprobleemide lahendamisega ning kiire võrgutaristu ja
teadusuuringuid toetavate andmete väljatöötamisega; –
toetada piirkondliku koostöö tõhustamist Euroopa
Liiduga, riikliku teadusuuringute arendamist koostöös Euroopa partneritega,
ühisuuringute jaoks teadusvõrkude rajamist ning teadurite vahetust Euroopa
Liidu liikmesriikidega; –
näha ette Euroopa-Vahemere piirkonna
teadusuuringute programmi käivitamine, milles võetakse paremini arvesse
Vahemere piirkonna keskkonda ja arengut. ·
Toetada vaba juurdepääsu internetile ja koostööd
Vahemere lõunaosa piirkonna reguleerivate asutustega. ·
Teha koostööd Euroopa ja Vahemere piirkonna
elektronside reguleerijate rühma ja ELi liikmesriikide reguleerivate asutustega
ühist huvi pakkuvates küsimustes. 7.6 Teadus ja tehnoloogia,
teadusuuringud ja innovatsioon Majanduse ja ühiskonna arengu teenistuses
oleva teadusuuringute- ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine ning Maroko
integreerimine Euroopa teadusruumi ·
Riikliku teadusuuringute süsteemi rolli
suurendamine Maroko arengus: –
parandada riikliku teadusuuringute süsteemi
haldamist; –
edendada laboratooriumidele märgiste väljastamist
ja toetada teadurite ja nende meeskondade ühinemist; –
luua väärtuse suurendamiseks struktuurid; –
tõhustada teadusuuringute sisemist ja välist
hindamismehhanismi ja luua mehhanismid riikliku teadusuuringute süsteemi
erinevate poolte vahelise koostöö paremaks koordineerimiseks; –
edendada koostööd ja partnerlust ülikoolide ja
teadussasutuste ning teadusuuringu tulemuste lõppkasutajate vahel; –
jätkata Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta
rakendamist innovatsiooniga seotud aspektides ning hinnata ühiselt tehtud
edusamme lähtuvalt piirkondlikul tasandil kindlaksmääratud indikaatoritest; –
edendada Euroopa-Vahemere piirkonna teaduslikku ja
tehnoloogilist partnerlust; –
mobiliseerida Euroopas asuv Maroko oskusteave, et
tõhustada vahetusi ning Maroko ja Euroopa Liidu suhteid teaduse, tehnoloogia,
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; –
vaadata üle Maroko liitumistingimused EUREKA
võrgustikuga. ·
Maroko osalemine Euroopa teadusruumis: –
uurida võimalusi teha teadusalast koostööd, mis
põhineb näiteks kahepoolsel koostööl (project twinning) (programme
level management) prioriteetsetes valdkondades rakendatavate Euroopa
teadus- ja innovatsiooniprojektide elluviimisel; –
parandada Maroko osalemistingimusi Euroopa teadus-
ja innovatsiooniprogrammides; –
suurendada Maroko ülikoolide ja uurimiskeskuste
teadusuuringute alast suutlikkust, et kaasata Maroko Euroopa teadus- ja
innovatsiooniprojektidesse ja programmi COST (European Cooperation in Science and Technology; Euroopa
teaduse ja tehnika alane koostöö); –
tõhustada Euroopa teadus- ja
innovatsiooniprogrammide Maroko temaatiliste riiklike kontaktpunktide
võrgustikku ning toetada Maroko ja Euroopa teadurite vahetust; –
edendada teadusprojektides osalevate isikute
vahetust ja toetada Maroko teadlaste osalemist rahvusvahelistes
teadusaruteludes; –
määrata kindlaks tingimused Maroko ühinemiseks
Euroopa Tehnoloogiainstituudi programmidega ja neis programmides osalemiseks. Lähenemine: nende
eesmärkide täitmiseks võtab Maroko Euroopa
Liidu abiga arvesse Euroopas kohaldatavaid asjaomaseid õigusnorme teaduse ja
tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning eeskätt Euroopa
teadus- ja innovatsiooniprogrammidega seotud sätteid, mille eesmärgiks on
tööstuse konkurentsivõime parandamine, elukvaliteedi parandamine ja jätkusuutliku
arengu tagamine. 7.7 Audiovisuaalsektor ·
Edendada arvamuste-, teabe- ja kogemustevahetust
audiovisuaalpoliitika kohta, sealhulgas ka selle õiguslike aspektide kohta. ·
Toetada kõnealust sektorit, täiustades selle
halduseeskirju, parandades osutatavate teenuste kvaliteeti ning parandades
oskusi koolituste ja tehnilise abi kaudu. ·
Toetada läbipaistva, tõhusa ja loogilise
ülesehitusega reguleeriva süsteemi väljaarendamist, mis hõlmab õiguslikku
raamistikku ja audiovisuaalse kommunikatsiooni ülemameti uute põhiseaduslike
õiguste rakendamist. 7.8 Integreeritud
merenduspoliitika Suhteraamistiku
väljaarendamine, mis võimaldab Marokol osaleda Euroopa Liidu integreeritud
merenduspoliitikas ·
Töötada välja integreeritud lähenemine kõikidele
riikliku ja piirkondliku tasandi meetmetele, mis on seotud mere või
rannikualadega või mis avaldavad neile mõju. ·
Jätkata kõnealuste merendusega seotud meetmete
halduse parandamist, kasutades selleks selliseid vahendeid nagu mereruumi
kavandamine, rannikualade integreeritud haldamine ning mere- ja
merendusuuringute valdkonnas tehtavad pingutused. 7.9 Turism ·
Rakendada turismistrateegia kontseptsioon 2020. ·
Tagada teabevahetus jätkusuutliku, kvaliteetse ja
vastutustundliku turismi strateegiate, meetmete ja projektide kohta. 8. Haridus, täienduskoolitus ja tervishoid 8.1 Haridus Võrdsete
võimaluste põhimõtte juurutamine ·
Vähendada koolist väljalangevuse taset, eriti
tütarlaste puhul maapiirkondades. ·
Suurendada kooli taaskaasatavate õpilaste hulka. ·
Täiustada õppestipendiumide süsteemi. ·
Võidelda koolivägivallaga. Põhiharidusele
üldise juurdepääsu võimaldamine ja võitlus kirjaoskamatusega ·
Vähendada kirjaoskamatuse taset, eriti noorte ja
naiste seas maapiirkondades. ·
Kehtestada kohustuslik haridus (kuni põhihariduse
ülemise astmeni). ·
Suurendada kesk-erihariduse osatähtsust, eriti
tütarlaste seas. Koolihariduse
kvaliteedi parandamine ·
Laiendada koolieelset haridust. ·
Vähendada klassikursuste kordamise arvukust. ·
Laiendada emakeele valdamist ja võõrkeelte õpet. ·
Täiustada õpetajate koolituse süsteemi. ·
Tõhustada õpiraskustega õpilaste juhendamist ja
järelevalvet. Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtluse
harta rakendamise jätkamine haridusega seotud valdkondades ·
Edendada hariduses ettevõtlikkust kui hariduse alg-
ja keskastme üht põhioskust. ·
Hinnata tehtud edusamme piirkondlikul tasandil
kindlaksmääratud indikaatorite alusel. 8.2 Täiendõpe ja kutseõpe ·
Toetada kutsehariduse reformi. ·
Jätkata dialoogi ja kogemustevahetust, kasutades
Euroopa kutsehariduse õpitulemuste ülekandmise, akumuleerimise ja tunnustamise
süsteemi (Euroopa kutsehariduse ja -koolituse
ainepunktide süsteem) ja kutsehariduse alase Euroopa kvaliteeditagamise
võrdlusraamistiku pakutavaid võimalusi. ·
Valmistada ette institutsioonilised ja
rakenduslikud tingimused riikliku kutsetunnistuste raamistiku kehtestamiseks. ·
Viia (koos sotsiaalpartneritega) läbi kutsehariduse
süsteemi ja juhtimise ümberkujundamine ja tõhustada teabe levitamist
kutseoskuste alase pakkumise ja nõudluse vahel, et saavutada parem vastavus
tööturu vajadustega. ·
Parandada tööturu ja tõenduspõhise (evidence-based)
avaliku poliitika põhimõtete analüüsi kvaliteeti. ·
Toetada jätkuõppe arengut eeskätt jätkuõppe
vajadusteks ettenähtud vahendite haldamise täiustamise teel (erikokkulepete
reform), et seeläbi parandada neile vahenditele juurdepääsu ja nende kasutamise
tõhusust. ·
Jätkata Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtluse
harta elluviimist kutseõppega seotud osas, pöörates erilist tähelepanu
ettevõtlikkuse edendamisele. Parandada teabe kogumist ettevõtetes toimuva
koolituse kohta. Hinnata koos tehtud edusamme piirkondlikul tasandil
kindlaksmääratud indikaatorite alusel. 8.3 Kõrgharidus Maroko kõrgharidussüsteemi reformi ja
kõrghariduse Bologna protsessi põhimõtetele lähendamise toetamine ·
Käivitada dialoog ja kogemustevahetus Euroopa
kõrgharidusruumi aluseks oleva Bologna protsessi põhimõtete ja soovituste
kohta. ·
Lähendada Maroko õigusakte ja eeskirju Bologna
protsessi raames seatud eesmärkidele. ·
Rakendada ainepunktide ülekandesüsteemi (Euroopa
ainepunktisüsteem) ja diplomilisa süsteemi (asjaomaste ainepunktide, erialade
ja õppeasutuste kinnitamine ja väljaarendamine) mehhanismid, mis toetavad
läbipaistvust, tulemuste võrreldavust ja õppetulemuste vastastikust
tunnustamist. ·
Jätkata riikliku kvalifikatsiooniraamistiku
väljatöötamist. ·
Tõhustada kutseala omandamisega seotud õpinguid, et
suurendada ülikooli lõpetanute tööhõives osalemise määra ja arendada
partnerlussuhteid kutsealade esindajatega. ·
Jälgida lõpetanuid ning suurendada nende seas
tööhõivemäära. ·
Tõhustada haridusteenuste ja kõrghariduse pakkumise
dekontsentreerimist ja detsentraliseerimist, et toetada „laiendatud
piirkondlikul lähenemisel” põhinevat süsteemi. Kõrgharidussüsteemile
juurdepääsu parandamine ·
Täiustada üliõpilastele pakutavaid sotsiaalseid
teenuseid (sotsiaalstipendiumid, tulemusstipendiumid, üliõpilaslinnakute
vastuvõtusuutlikkus, ülikoolisööklad, kohustusliku ravikindlustuse raames
pakutav ravikulutuste katmine). ·
Võtta meetmed üliõpilaste abistamiseks, eriti
ülikoolides, millele on vaba juurdepääs. ·
Rakendada meetmeid kursuste kordamise ja ülikoolist
väljalangemise vastu (integreeritud keeleõppe mehhanism, ülikooliõppe
metoodilised moodulid, keele ja kommunikatsioonimoodulid, informaatikamoodulid,
tuutorite süsteem, üliõpilaste erialane nõustamine ning ühiste alusmoodulite ja
üleminekuainete väljaarendamine õpingute ümbersuunitlemise võimaldamiseks). ·
Rakendada ellu tõhus teabe- ja nõustamissüsteem. Maroko
kõrgharidussüsteemi kvalitatiivne arendamine ·
Parandada ülikooli isikukoosseisu võimekust ja
pädevust. ·
Edendada kaugõpet. ·
Arendada Maroko kõrgharidussüsteemi jaoks välja
uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. ·
Tõhustada kõrghariduses rakendatavat
sertifitseerimismenetlust. ·
Tõhustada kõrgharidusasutuste juhtimist ja nende
autonoomiat. ·
Suurendada pädevust õppekavade, projektide ja
haridusasutuste hindamisel (pedagoogiline, haldus- ja finantshindamine). ·
Töötada Maroko kõrgharidussüsteemi jaoks välja
institutsioonilise hindamise süsteem. ·
Tugevdada sõltumatut kvaliteedi tagamist. ·
Kasutada teaduspõhist õpet, eriti doktoriõppe
astmel. Tõhustada
koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, suurendades ja/või täiustades Maroko
osalemist kõrghariduse valdkonnas rakendatavates Euroopa programmides. ·
Jätkata kõrghariduse reformi ja ajakohastamist
programmi Tempus ja sellele järgnevate programmide raames. ·
Toetada Maroko osalemist kõrghariduse valdkonnas
rakendatavates liikuvus- ja partnerlusprogrammides. ·
Jätkata kõnealuste programmide osas
teavitustegevust potentsiaalsete kandidaatide, üliõpilaste ja ülikoolide seas.
·
Toetada Maroko lähenemist Euroopa Liidus
pooleliolevatele protsessidele diplomite vastastikuse tunnustamise valdkonnas. ·
Tõhustada kogemustevahetust Maroko MERIC keskuse ja
ENIC-NARIC võrgustiku vahel. ·
Toetada Euroopa-Vahemere piirkonna Portorozi
ülikooli koostööd Maroko haridusasutustega. 8.4 Ühenduse strateegiate kaudu
haridusele antav abi ·
Tõhustada Maroko osalemist Jean Monnet’
kõrghariduse toetusprogrammis ja Euroopa integratsiooni valdkonna
teadusuuringute projektides. ·
Suurendada Maroko kaasamist kolmandate riikide
vastutavatele isikutele suunatud spetsiaalsetesse programmidesse, mis
võimaldavad neid teavitada ühenduse strateegiatest. 8.5 Tervishoid Maroko rahvatervise taseme parandamine ning
Maroko ja Euroopa Liidu tervishoiu alase dialoogi tõhustamine ·
Jätkata koostööd tervishoiusektori reformi
valdkonnas, võttes eeskätt aluseks Maroko riikliku strateegia „Visioon –
tervishoid 2020”, tegevuskava aastateks 2008–2012 ja vajadusel ka hilisemad
vastuvõetavad dokumendid, sealhulgas vastuvõetav tervishoiusüsteemi käsitlev
raamseadus, mille eesmärk on parandada selle kvaliteedi ja sellele juurdepääsu
eeskätt vaesema elanikkonna jaoks, ning arvestades tervishoiu piirkondadeks
jaotamise ning preventiivsete meetmete võtmise vajadust. ·
Tõhustada institutsioonide ja laboratooriumide
suutlikkust, parandades tervisejärelevalvet ja tervisekaitset (riikliku
tervishoiuameti rajamine). ·
Jätkata koostööd tervishoiu valdkonna indikaatorite
osas, eeskätt seoses aastatuhande arengueesmärkidega 4 ja 5. ·
Tõhustada nakkushaiguste ja mittenakkushaiguste
ennetamist ja nende haiguste leviku kontrollimist, pidades eeskätt silmas
pikaajalise kuluga ja kuluka raviga kroonilisi haigusi, kasutades selleks muu
hulgas tervishoiu valdkonda käsitlevate rahvusvaheliste instrumentide
ratifitseerimist ja nende rakendamist, nt WHO tubakavastane raamkonventsioon ja
WHO rahvusvahelised tervise-eeskirjad. ·
Teha koostööd teatud eeskirjade ja ravimeetodite
pikaajaliseks järkjärguliseks lähendamiseks Euroopa Liidus kohaldatavatele
eeskirjadele ja ravimeetoditele. ·
Arutleda võimaluse üle süvendada piirkondlikku
koostööd tervishoiu valdkonnas, pidades eeskätt silmas Euroopa-Vahemere
piirkonna koostööd. Lähenemine: nende
eesmärkide saavutamiseks võtab Maroko vastu tervishoiu valdkonna õigusaktid ja
eeskirjad, pidades silmas lähenemist Euroopa Liidu toel Euroopa asjaomastele
direktiividele ja WHO soovitusi tervishoiu järelevalve ja ohutuse kohta. 8.6 Noorsugu ja sport ·
Tõhustada koostööd noorte ja noorsootöötajate
mitteformaalset koolitust, et toetada kogemustevahetust, kultuuridevahelist
dialoogi ja kodanikuühiskonna arengut läbi noortele suunatud programmide, nagu
„Noored tegevuses” (2007–2013), „Euromed Youth IV” ja selles valdkonnas
tulevikus rakendatavaid programme. ·
Toetada teabe- ja kogemustevahetust ühist huvi
pakkuvates valdkondades, nagu sotsiaalne kaasamine sporditegevusse ja
sporditegevuse kaudu, sport ja haridus, kehaline tegevus ning võitlus dopingu
kasutamise ja vägivalla (eeskätt staadionidel esinevate vägivallailmingute)
vastu spordis. ·
Võimaldada Maroko ametnikel osaleda spordi
valdkonnaga seotud õppepäevadel, seminaridel ja kollokviumidel. ·
Teha koostööd spordi valdkonnaga seotud ürituste
korraldamisel Marokos olemasolevate struktuuride raames. C. Maroko osalemine Euroopa Liidu
programmides ja ametites ·
Tõhustada piirkondlikku koostööd järgmiste Euroopa
Liidu ametitega: Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Koolitusfond, Euroopa
Lennundusohutusamet, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, Euroopa
Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa
agentuur, Euroopa Politseiamet, Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus, Euroopa
Keskkonnaamet ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet. ·
Tagada Maroko osalemine kolmandatele riikidele
avatud ühenduse programmides, eeskätt järgmistes programmides: konkurentsivõime
ja uuendustegevuse raamprogramm, Toll 2013 (2008–2013), programm SESAR,
programm Marco Polo. ·
Osaleda võrgustikus Enterprise Europe Network. ·
Euroopa Liit aitab konkretiseerida Maroko osalust
oma programmides ja ametites. D. Finantsmõõde ·
Võtta Euroopa Liidu ja Maroko partnerlussuhete
finantsmõõtme rakendamisel arvesse vajadusi, mis tulenevad järgmistest
asjaoludest: –
Maroko edasijõudnud riigi staatus; –
Maroko dünaamiline areng, mis keskendub
poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele ning millega
kaasnevad olulised vajadused majandusliku ja sotsiaalse taristu osas; –
vajadus toetada kaasavat majanduskasvu, et
vähendada vaesust riigis; –
vajadus konsolideerida Maroko avanemist ja
kaasamist maailmamajandusse ja eeskätt Euroopa Liidu majandusse; –
Euroopa Liidu uus strateegia naabrusküsimustes. ·
Uurida võimalusi selleks, et jõuda alates 2013.
aastast uude etappi ühenduse asjaomaste finantsvahendite kasutamisel, mille
eesmärgiks on abistada Marokot lähtuvalt Euroopa Liidu regionaal- ja
ühtekuuluvuspoliitika põhimõtetest ning mis eeldab uue rakenduskorra
vastuvõtmist. ·
Optimeerida koostööprogrammide parema suunatuse
kaudu olemasolevate rahastamisvahendite kasutamist ning parandada Euroopa Liidu
ja Maroko vahelist koostööd, et optimeerida Maroko suutlikkust abi vastu võtta.
·
Kasutada ära Euroopa Liidu poolt välispoliitika
raames uute asjakohaste rahastamisvahendite ja valdkondlike programmide kaudu
pakutavad võimalused, võttes arvesse olemasolevaid vajadusi, reformide osas
tehtud edusamme ja Maroko suutlikkust antavat abi ära kasutada. III Järelevalve ja järelevalvearuanded Tegevuskava
elluviimise järelevalve ·
Käesoleva tegevuskava näol on sarnaselt eelneva
samalaadse dokumendiga tegemist Euroopa Liidu ja Maroko vahelist koostööd
käsitleva strateegiadokumendiga. ·
Tegevuskava esitatakse ametlikuks vastuvõtmiseks
Euroopa Liidu / Maroko assotsiatsiooninõukogule. ·
Assotsieerimislepingu alusel rajatavad ühised
struktuuriüksused, eeskätt asjaomased allkomiteed ja töörühmad, edendavad ja
tagavad käesoleva tegevuskava elluviimist. ·
Allkomitee teostab igal aastal käesoleva
tegevuskava alusel õigusnormide lähendamise üle ELi acquis’le ja
õigusaktide lähendamise riikliku kava elluviimise üle üksikasjalikku
järelevalvet. Selle tegevuse käigus esitavad nad assotsiatsiooninõukogule
aruande. Kõnealuse aruande koostamisel veenduvad allkomiteed, et asjaomased
ministeeriumid on kasutanud instrumenti „TAIEX assessment” ning teisi
ELi rakendatud vahendeid, et hinnata eeskirjade erinevust acquis’st. Järelevalvearuanded ·
Euroopa Liit ja Maroko võivad uurida ühepoolselt
käesoleva tegevuskava rakendamist sõltumata assotsiatsiooninõukogu teostatavast
järelevalvest. ·
Euroopa Liidul ja Marokol on õigus paluda
valitsusvälistel organisatsioonidel ja teistel tegevuskavaga hõlmatavates
valdkondades tegutsevatel Maroko ja Euroopa Liidu huvitatud organisatsioonidel
esitada oma arvamusi tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude kohta. IV Lõppsätted ·
Tegevuskava kestuseks on viis aastat (2013–2017). ·
Assotsiatsioonikomitee ülesandeks on analüüsida
tegevuskava rakendamist esitatud aruannete ja allkomiteede esitatud kokkuvõtete
põhjal. Assotsiatsioonikomiteel on samuti õigus esitada lähtuvalt tehtud
edusammudest ja/või uutest vajadustest uusi prioriteetseid suundi ja
tegevuskava muudatusettepanekuid ning esitada need muudatused kinnitamiseks
assotsiatsiooninõukogule. ·
Seejuures võtab assotsiatsioonikomitee arvesse
valitsusväliste organisatsioonide ja teiste tegevuskavaga hõlmatavates
valdkondades tegutsevate Maroko ja Euroopa Liidu huvitatud organisatsioonide
esitatud arvamusi. ·
Pärast kolme aasta möödumist käesoleva tegevuskava
rakendamise algusest kohustuvad pooled määrama kindlaks järgmised etapid uue
raamkokkuleppe sõlmimiseks lähtuvalt edasijõudnud riigi staatust käsitlevas ühisdokumendis
mainitud ajutises töörühmas toimunud arutelude tulemustest. I LISA
Euroopa ja/või Euroopa Nõukogu konventsioonide loetelu ·
Euroopa inimõiguste konventsioon (artikkel 6 –
Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele); Euroopa Liidu põhiõiguste harta (VI
jaotis. Õigusemõistmine). ·
Euroopa inimõiguste konventsioon (artikkel 3 –
Piinamise keeld); Protokoll nr 13. Surmanuhtluse kaotamine; Euroopa Liidu
põhiõiguste harta (artiklid 2 ja 4). ·
Euroopa inimõiguste konventsioon (artikkel 10 –
Sõnavabadus; artikkel 11 – Kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus);
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklid 11 ja 12). ·
Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlev ühenduse
raamstrateegia. ·
Euroopa inimõiguste konventsioon (artikkel 14 –
Diskrimineerimise keelamine); Euroopa Liidu põhiõiguste harta (III jaotis). ·
Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta
(artikli 4 lõige 3, artiklid 7, 8, 11, 15, 16, 17, 20 ja 27). ·
Euroopa inimõiguste konventsioon (artikkel 14 –
Diskrimineerimise keelamine); Euroopa Liidu põhiõiguste harta (III jaotis). ·
Süüdimõistetud isikute üleandmise Euroopa
konventsioon ja selle lisaprotokoll. ·
Euroopa Nõukogu küberkuritegude konventsioon ja
selle lisaprotokoll. ·
Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise
konventsioon. ·
Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu
avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon. II LISA
Peamised viited ühenduse acquis’le Euroopa siseturuga seotud
valdkondades Finantsteenused Peamiseks pangandussektori direktiiviks
on kapitalinõuete direktiiv, mis hõlmab kaht direktiivi: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta
direktiiv 2006/48/EÜ
krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine). ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006.
aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute
ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine). Teised selle valdkonna olulised direktiivid on
järgmised: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000.
aasta direktiiv 2000/46/EÜ
elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide
täitmise üle peetava järelevalve kohta. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002.
aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles
käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste,
kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994.
aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta. Peamised direktiivid Maroko jaoks kindlustuse
valdkonnas on järgmised: ·
Direktiiv 2009/138/EÜ, ELT 17, 17.12.2009,
Solventsus II, mis hõlmab enamiku varasemaid kindlustuse valdkonna direktiive
ja mida kohaldatakse alates 2012. aasta lõpust; ·
5–6 aasta jooksul: võtta vastu õigusaktid, millega
nähakse ette Solventsus II süsteemiga sarnane kindlustusandjate maksevõime- ja
järelevalvesüsteem ning rakendada samalaadseid meetmeid ka liikluskindlustuse
puhul, võttes aluseks asjakohase direktiivi. ·
16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ
(liikluskindlustuse direktiivi kodifitseeritud versioon), ELT, 9.10.2009. Peamised direktiivid Maroko jaoks väärtpaberite
valdkonnas on järgmised: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003.
aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu
kuritarvitamise) kohta ning komisjoni vastuvõetud direktiivide kohaldamine. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003.
aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele
lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta ning
komisjoni soovitused seoses kõnealuse direktiiviga. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004.
aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega
muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006.
aasta direktiiv 2006/31/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2004/39/EÜ
finantsinstrumentide turgude kohta seoses teatavate tähtaegadega. ·
Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ
finantsinstrumentide kohta. ·
Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses
investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu
läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud
direktiivi jaoks määratletud mõistetega. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta
direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009.
aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012.
aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski
vahetustehingute teatavate aspektide kohta. Investeerimisfondide valdkonna tähtsamad direktiivid on järgmised: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta
direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja
haldusnormide kooskõlastamise kohta (EMPs kohaldatav tekst). ·
Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/16/EÜ
avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide
kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta
seoses teatavate mõistete selgitamisega. ·
Komisjoni 1. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/43/EL,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses
organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise
ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga. ·
Komisjoni 1. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/42/EL
(millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ
seoses fondide ühinemisi, investor- ja ühiseurofondi struktuure ja teatamise
korda käsitlevate sätetega) parandus. ·
Komisjoni 1. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 583/2010,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses
investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile
esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal
kui paberil (EMPs kohaldatav tekst). ·
Komisjoni 1. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 584/2010,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses
standardteate ja eurofondi tõendi vormi ja sisuga, elektroonilise side kasutamisega
pädevate asutuste vaheliseks üksteise teavitamiseks, ning kohapealse kontrolli
ja uurimise korra ja pädevate asutuste vahelise teabevahetusega (EMPs
kohaldatav tekst). ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011.
aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate
kohta. Taristu valdkonna
peamised direktiivid on järgmised: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta
direktiiv 2009/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse
lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta
direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud
süsteemide ja krediidinõuetega. Postiteenused Peamised direktiivid Maroko jaoks postiteenuste
valdkonnas on järgmised: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997.
aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse
kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, mida muudeti
direktiividega 2002/39/EÜ ja 2008/06/EÜ.
Intellektuaalne ja tööstusomand Tähtsamad direktiivid on järgmised: ·
Direktiiv 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste
kaitse). ·
Direktiiv 2001/29/EÜ (autoriõigused ja nendega
kaasnevad õigused infoühiskonnas). ·
Direktiiv 2001/84/EÜ (autori õigused teose edasimüügi
korral). ·
Direktiiv 2006/116/EÜ (kaitse ulatuse laiendamine). ·
Määrus 1383/2003 tolli tegevuse kohta. ·
Direktiiv 91/250/EMÜ, asendatud direktiiviga 2009/24/EÜ
arvutiprogrammide õiguskaitse kohta. ·
Direktiiv 92/100/EMÜ, asendatud direktiiviga 2006/115/EÜ
rentimis- ja laenutamisõiguse kohta. ·
Direktiiv 93/83/EMÜ satelliitlevi ja kaabli kaudu
taasedastamise kohta. ·
Direktiiv 96/9/EMÜ andmebaaside õiguskaitse kohta. Kaubamärkide kohta: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008.
aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon). ·
Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009
ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon). Patenditunnistuste kohta: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta
määrus (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta
(kodifitseeritud versioon). ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta
määrus (EÜ) nr 1610/96 taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu
kohta. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006.
aasta määrus (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse
(EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ)
nr 726/2004 muutmise kohta. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998.
aasta direktiiv 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta. ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006.
aasta määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega
riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide
sundlitsentsimist. Tootedisainilahenduste kohta: ·
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998.
aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta. ·
Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus
(EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta. III LISA: EL / Maroko tegevuskava prioriteetsed suunad
tulenevalt Maroko edasijõudnud riigi staatusest (2013–2017) Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Poliitiline ja strateegiline dialoog || 1) kahepoolse poliitilise dialoogi tugevdamine ja tihendatud koostöö mitmepoolsete suhete alusel || a) ministrite ja/või kõrgete esindajate tasemel ad hoc koosolekute korraldamine ühist huvi pakkuvates küsimustes; || LP || b) ühisalgatused, mitteformaalsete koostöövormide väljatöötamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuse raames, eeskätt rahvusvahelist julgeolekut ohustavate tegurite vastase võitluse, inimõiguste ja piirkondlike küsimuste osas || LP 2) koostöö tihendamine konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli, kodanikukaitse ning keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumarelva ohu vältimise valdkonnas. || a) raamlepingu sõlmimine Maroko osalemiseks Euroopa Liidu (sõjaliste ja mittesõjaliste) kriisiohjeoperatsioonides; || LP || b) töiste sidemete loomine Maroko ja Euroopa Komisjoni asutuste vahel, et teha koostööd teabe- ja järelevalvekeskusega; || LP || c) tõhusa riikliku kontrollisüsteemi väljatöötamine relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollimiseks || KP aktiivne osalemine relvakaubanduse lepingu üle peetavates läbirääkimistes; || (*) Selles veerus on andmed toetusmeetmete kohta, mida praegu rakendatakse või mis on kavandamisel või mida võidakse planeerida. Maroko osalemine ühenduse programmides ja ühenduse agentuuride töös kujutab ka endast prioriteetset meedet. Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Õigusriik, demokraatia ja valitsemine || 3) konsolideerida asutused, mis tagavad demokraatia ja õigusriigi toimimise || a) konsolideerida parlamendi, valitsuse, poliitiliste parteide, riikliku inimõiguste komitee (CNDH) ja ombudsmani ülesanded ja suutlikkus; || KP Asjaomaste instantside suutlikkuse suurenemine || CNDH ja ministeeriumidevahelise inimõiguste delegatsiooni abistamise programm (SPRING) ja nende institutsioonide suutlikkuse suurendamine Valitsuse peasekretariaadi abistamine (programm P3A III) Parlamendi abistamine (programm P3A III ja „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” b) asjaomaste õigusaktide vastuvõtmine || KP Õigusaktide ja eeskirjade kvaliteedi paranemine ja põhiseadusele vastavuse paranemine Parlamendi haldustegevuse tõhustumine Konstitutsioonikohtu asutamine c) koostöö tihendamine Euroopa Nõukoguga || KP Tegevuskava lõigus 2.8 toodud asjaomaste konventsioonidega järkjärguline ühinemine Demokraatia edendamise partneri staatuse järkjärguline rakendamine || Programmid „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” ja „Tõhustada demokraatlikku reformi lõunanaabriteks olevates riikides” d) avaliku halduse tõhustamine, mille tagatiseks on avalike teenustele juurdepääsu võimaldamine, võrdsuse, territooriumi ühtlase katmise ja teenuse pidevuse kriteeriumide jälgimine ning pakutava teenuse kvaliteedi paranemine; || KP Avalike teenuste harta ja teenuste dekontsentreerimise harta rakendamine; haldusmenetluste lihtsustamine; elektroonilise halduse käivitamine || Programm HAKAMA e) eelarveseaduse vastuvõtmine || LP || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Õigusriik, demokraatia ja valitsemine || || f) edasijõudnud regionaalpoliitika rakendamise protsess || KP Seaduse vastuvõtmine, milles on sätestatud territoriaalsete üksuste solidaarse koostöö tingimused ja meetodid, nende asjaomased pädevusalad ja regionaalpoliitika toimimise meetodid Seaduse vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks territoriaalsete omavalitsuste tegevuse kord || 4) tagada kohtunikkonna sõltumatus ja tõhustada nende tegevust || a) võtta vastu kohtusüsteemi reformi strateegia || LP || Võimalik kohtusüsteemi reformi abiprogramm; suutlikkuse tõhustamine; Programm „Tõhustada demokraatlikku reformi lõunanaabriteks olevates riikides” b) kohtunikkonna sõltumatuse tugevdamine || KP Kohtuasutuste kõrgema nõukogu ellukutsumine c) asjaomaste õigusaktide vastuvõtmine || KP Uue kriminaalseadustiku vastuvõtmine; reformi jaoks ettenähtud ajakavast ja strateegias kindlaksmääratud prioriteetidest kinnipidamine d) õigussüsteemi ajakohastamine eeskätt õigusmenetluste lihtsustamise ja täiustamise abil || KP Menetlusaja lühendamine; õigusele juurdepääsu parandamine; vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine e) kohtunike ja teise õigusvaldkonnas töötavate isikute koolituse süvendamine Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Õigusriik, demokraatia ja valitsemine || 5) kodanikuühiskonna rolli konsolideerimine || a) koordineerimisasutuste tegevuse tõhustamine, et toetada kodanikuühiskonna kaasamist riiklike strateegiate väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse; || KP Konsulteerimisprotsessi mõjutamine koostöös Maroko asjaomaste piirkondade ja huvirühmadest ühingute esindajatega || Kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse edendamine valdkondlike programmide IEDDH, ANE & AL, „Ränne ja varjupaigaõigus” ning kahepoolsete programmide abil b) Maroko huvirühmadest ühingute juhtimise ja organisatoorse suutlikkuse tõhustamine koostöös riiklike ja rahvusvaheliste asutustega || KP Partnerlussuhete sõlmimine || Abiprojekt põhjaosa maapiirkondade maaelu integreeritud arengu kiirendamiseks (DRIN), programmid „Abi võrdsuse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks” ja „Abi metsanduspoliitika elluviimiseks” ning kodanikuühiskonna toetamine kodanikuühiskonna naabrusrahastu kaudu 6) naiste ja alaealiste õiguste kaitse konsolideerimine || a) naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamist käsitleva konventsiooni ja selle vabatahtliku protokolli rakendamine; || LP || Abiprogramm võrdsuse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks; suutlikkuse suurendamine; abi kodanikuühiskonnale läbi kodanikuühiskonna naabrusrahastu, Programm „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” b) võrdsuse ja kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemise ameti rajamine || LP c) naiste vastu suunatud vägivalla, sealhulgas abieluvägivalla vastu võitlemise õigusliku raamistiku väljatöötamise lõpuleviimine || LP Naiste vastu suunatud vägivalla keelustamise seaduse vastuvõtmine || d) naiste, laste ja puudega isikute õiguste kaitse ja tõhustamise mehhanismide rakendamine; || KP Edusammud vastavalt valitsuse koostatud kavale; kriminaalseadustiku reform; koduabiliste töötingimuste ja töö sisu sätestava seaduse rakendamine; perekonna ja laste nõustamisnõukogu rajamine || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Õigusriik, demokraatia ja valitsemine || || e) Kontrollimehhanismide tõhustamine alla 15 aasta vanuste laste töö keelustamist sätestavate tööseadustiku sätete täitmise jälgimiseks || KP ILO raportid || || 7) ühingute moodustamise õiguse, sõnavabaduse ja rahvakogunemise õiguse konsolideerimine || a) uue ajakirjandusseadustiku vastuvõtmine ja rakendamine, mis hõlmab tava- ja elektroonilist ajakirjandust ning ajakirjaniku kutseala deontoloogiliste aspektide korraldust; || LP Kaasav konsulteerimismenetlus, mis hõlmab kõiki uue ajakirjandusseadustiku väljatöötamisega seotud partnereid; riikliku pressinõukogu rajamine; Vastavus rahvusvahelistele eeskirjadele || b) kõiki meediavorme ja nende sõltumatuse tagamist hõlmava reformi läbiviimine; || KP Audiovisuaalmeedia turu avamise jätkamine; Audiovisuaalkommunikatsiooni ülemameti sõltumatuse suurendamine || || c) ühingute moodustamise õigust tagavate õigusaktide tõhus kohaldamine, avalikes kohtades rahvakogunemiste korraldamise seaduse läbivaatamine; || LP Ühingute moodustamise kohta vahetult väljastatavad dokumendid; vastavus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti sätetele, eeskätt selle artikli 21 sätetele. || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi tugi (*) Õigusriik, demokraatia ja valitsemine || || d) sotsiaalpartneritega läbirääkimiste pidamine, et viia lõpule seaduse vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks streigiõiguse rakendamise tingimused ja meetodid ja mille puhul võetakse arvesse sotsiaalpartneritega peetud läbirääkimiste tulemusi || KP Sotsiaalpartneritega peetavad läbirääkimised; õigusliku raamistiku ja toimingute vastavus ILO kontrolliasutuste poolt väljendatud põhimõtetele || || 8) korruptsioonivastase võitluse tõhustamine || a) korruptsiooniohvrite ja asutustes esinevate korruptsiooniilmingute avalikustajate kaitset sätestava seaduse kohaldamine; || LP || Abi riiklikule ausa teenistuse ja korruptsiooni vastu võitlemise ametile (tehniline abi programmi P3A III raames) ja suutlikkuse suurendamine || || b) riikliku ausa teenistuse ja korruptsiooni vastu võitlemise ameti loomine ja selle rolli tugevdamine; || LP Sellise seaduse vastuvõtmine ja rakendamine, millega rajatakse riiklik ausa teenistuse ja korruptsiooni vastu võitlemise amet; ICPC aruanne || c) riikliku korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise strateegia tegevuskavade vastuvõtmine ja rakendamine; || KP Organisatsiooni Transparency International väljatöötatud indikaatorid ja muud riiklikud ja rahvusvahelised pädevad allikad || Programm „Tõhustada demokraatlikku reformi lõunanaabriteks olevates riikides”; Programm P3A III Sigma Liikuvus, ränne ja julgeolek || 9) Piirihalduse parandamine, tagasivõtmine, isikute liikuvus ja rändepoliitika, rahvusvaheline kaitse ja varjupaigaküsimused || Liikuvust hõlmab partnerluse loomine, mis hõlmab mitut aspekti: || LP || Partnerlust käsitlevas pühendatud lisas on kirjeldatud ELi ja selle liikmesriikide toetusmeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas: reformide toetamist, suutlikkuse suurendamist, kodanikuühiskonna toetamist, koolitust, kogemuste ja teadmiste vahetust, a) seaduslik ränne: viisade väljastamise eeskirjade leevendamine, sealhulgas ELi viisaeeskirjade raames; || a) ebaseaduslik ränne: võitlus ebaseadusliku rände vastu / piirihaldus / tagasivõtuleping; || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) || || c) seos rände ja arengu vahel; || || teavituskampaaniaid, valdkondlikku programmi „Ränne ja varjupaigaküsimused” ning koostööd ELi asjaomaste agentuuridega; Abi suure rändega piirkondadele (Rifi piirkonnas rakendatav projekt DRIN). || || d) rahvusvahelise kaitse edendamine ja varjupaigapoliitika tõhustamine || || Majandus- ja sotsiaalreform || 10) majanduse ja rahanduse valdkonna struktuursete reformide jätkamine || a) integreeritud tööstusplatvormide ja kaubandustsoonide üldkava rakendamine; || KP Riikliku tööstusarengu pakti rakendamine majanduse juhtivates sektorites (eeskätt autotööstus, lennukitööstus, elektroonika, offshoring, tekstiili- ja nahatööstus, põllumajandus-toiduainetööstus), Rawaj strateegia rakendamine kaubanduse ja turustamise valdkonnas || Programmid Hakama ja SPRING (reformide toetamine ja suutlikkuse suurendamine) || b) tootlikkuse suurendamise ja tööjõu koolitamiseks võetud meetmete rakendamise jätkamine majanduse juhtivates sektorites; || c) ärikeskkonna parandamine VKEde ja mikroettevõtjate jaoks ja ettevõtluse toetamine, Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta rakendamise jätkamine; || KP Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta järelevalveindikaatorid, riikliku ettevõtluskeskkonna komitee tegevuskava rakendamine; VKEde järelevalvekeskuse rajamine, mikroettevõtjate strateegia vastuvõtmine; õigusloomereform ja halduse lihtsustamine; „Small Business Act” VKEde jaoks || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Majandus- ja sotsiaalreform || || d) maksupoliitika ja riikliku rahanduse reformi jätkamine || KP Maksuhalduse läbipaistvuse suurendamine ja tõhustamine; Maksusüsteemi (sh käibemaksu) lihtsustamine, eelarveseaduse täitmine; || 11) Integreeritud tööhõivestrateegia väljatöötamine ning sotsiaalpoliitika ja rahvatervise edendamine || a) tööhõivepoliitika, töölevõtmise tingimusi ja inimväärset tööd käsitleva poliitika väljatöötamine, võttes arvesse Euroopa tööhõivestrateegia suuniseid ja 2008. aasta novembris Marrakechi ministeeriumidevahelisel Euro-Med konverentsil kindlaksmääratud tegevuse raamistikku; || LP || Programmid „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” ja SPRING (reformide toetamine ja suutlikkuse suurendamine). b) töökaotuse korral makstava hüvitise kehtestamine ja kohaldamine; || LP c) kohustusliku ravikindlustuse ja ravikindlustusesüsteemi (RAMED) laiendamine; || LP || Programmid „Põhiravikulude hüvitamine”; Tervishoiusektori abiprogramm d) rahvatervise olukorra parandamine, eeskätt institutsioonide tegevuse tõhustamise teel; || KP Maroko riikliku strateegia „Tervishoiuvisioon 2020” rakendamine; WHO ja/või ELi asjakohaste eeskirjadega järkjärguline ühtlustamine e) Riiklike toetuste korralduse reform (haigekassa); || LP Üldise hüvitiste korra asendamine hüvitistega, mis on suunatud energia hinna ja teatud toiduainete maksumuse hüvitamisele ja on suunatud väiksema sissetulekuga elanikkonnale. || Programm „Põhiravikulude hüvitamine”; Programm „Abi võrdsuse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks” Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Majandus- ja sotsiaalreform || || f) võitlus vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu || KP Maapiirkondades vaesuse vastu võitlemise tõhustamine; põhiravikulude hüvitamise laiendamine; INDH projektide tõhustamine || Programm INDH II, Abi maapiirkondade tervishoiupoliitikale (SPRING), Kirjaoskamatuse kaotamise programm (SPRING) Abiprojekt põhjaosa maapiirkondade maaelu integreeritud arengu kiirendamiseks (DRIN) Kaubandus, turud ja õigusloomereform || 12) lähendamine ELi acquis’le || a) õigusliku raamistiku ja õigusloome lähendamine esimestes kinnitatud prioriteetsetes sektorites: 1) finantsteenused (kindlustus), 2) riigihanked, ja 3) standardid ja tehnilised eeskirjad (kvaliteet ja ohutus) [viimase kohta vt eesmärk 13 punkt a]; || LP || Programm „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” ja institutsioonide partnerlussuhted tööstusministeeriumiga b) õigusnormide lähendamise riikliku programmi vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks muud prioriteetsed sektorid; || Kuni 2015. aastani (2 aastat pärast programmi vastuvõtmist c) riiklikule lähendamisprogrammile vastavate asjakohaste õigus- ja õigusloomereformide kinnitamine || KP Kinnitatud riiklikus lähenemisprogrammis kindlaksmääratud ajakavast ja prioriteetidest kinnipidamine; 13) Kaubandussuhete süvendamine || Majanduslik integreerimine järgmiste meetmete abil: || || Teavitamismeetmed a) tööstustoodete turgudele juurdepääsu parandamine Maroko õigusaktide ühtlustamise abil ELi omadega ja taristu kvaliteedi parandamise teel prioriteetsetes sektorites; || LP tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingute allkirjastamine (elektrikaubad ja mänguasjad) KP tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingute allkirjastamine (ehitusmaterjalid, gaasiseadmed ja masinad) Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Kaubandus, turud ja eeskirjade reform || || b) koostöö tõhustamine kaubanduslike kaitsevahendite ja arbitraaži valdkonnas; || LP Oskusteabe edendamine kaubanduslike kaitsevahendite ja arbitraaži valdkonnas || c) läbirääkimiste jätkamine lepingu sõlmimiseks teenuskaubanduse ja asutamise liberaliseerimiseks, pidades silmas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle läbirääkimiste alustamist tulevikus || LP d) läbirääkimiste alustamine põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. || LP Kaardistamistulemused 14) edusammud muudes kaubandusega seotud valdkondades || a) intellektuaal- ja tööstusomand: järkjärguline lähendamine ELis kohaldatavale kaitsetasemele ning haldus- ja õigussuutlikkuse tõhustamine; || LP Maroko õigusnormide lähendamine ELi omadele; veenvate ja tõhusate karistusmeetmete kohaldamine (õigus, toll); võltsimis- ja piraatlusjuhtude avaldatava mõju hindamine riigi loome- ja innovatsioonipotentsiaalile; patendisüsteemi täiustamine || Institutsioonide koostööprogramm OMPIC || b) sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade ajakohastamine ja riikliku toiduohutuse ameti (ONSSA) suutlikkuse suurendamine eeskätt pestitsiidide, väetiste ja kasvusubstraatide valdkonnas; || KP Toiduohutust hõlmava seaduse nr 28-07 rakendustekstide vastuvõtmine ja rakendamine ning ELi rahastatud 2007.–2009. aastate koostööprojekti raames väljatöötatud ja kinnitatud loomatervise valdkonna õigusaktide eelnõude vastuvõtmine || Programm „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Kaubandus, turud ja eeskirjade reform || || || Laboratooriumide ajakohastamine nende akrediteerimiseks Piirkondliku süsteemi rakendamine loomatervise valdkonnas || || c) tarbijakaitse taseme parandamine; || KP Õigusaktide lähendamise jätkamine; kõrgema tarbimisnõukogu haldussuutlikkuse suurendamine; Maroko tarbimiskeskuse loomine || 15) põllumajanduse ja kalanduse sektori ajakohastamine ja suutlikkuse suurendamine || a) kvaliteetse tootmise edendamine || KP Geograafiliste tähiste kaitse lepingu sõlmimine || || b) Solidaarse põllumajanduse (Rohelise Maroko kava II sammas) toetamine, eeskätt ohustatud ja raskeltharitavate piirkondade väikepõllumajanduse toetamine ning maaelu areng || KP Kvaliteettoodete, piirkondlike toodete, sealhulgas mahetoodete tootmine; programmi sihtpiirkondade abistatavate valdkondade dünaamiline areng; Katseprogrammid ENPARD || Rohelise Maroko kava II samba toetusprogrammid; Algatus ENPARD; Põllumajandusnõukogu strateegia abiprogramm (SPRING); || c) toodete ja turgude järelevalve ajakohastamine || KP || || d) kalanduse haldusraamistiku rakendamine, eeskätt hulgikaubanduse ajakohastamiseks (Halieutise strateegia alusel ja järgides Euroopa kalanduspoliitika kalavarude kaitse ja säästliku kasutamise põhimõtteid) || KP Kalandustoodete siseturu struktureerimine ja dünaamiline areng; kalandustoodete väärtustamise ja nende turustamistingimuste parandamine; || Programm „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Taristu || 16) transpordi tõhususe suurendamine || a) lennutranspordi haldamise ajakohastamine ja lennuohutuse ja -julgeoleku parandamine; || KP Programmi rakendamine ohutusvahendite väljaarendamiseks, mis hõlmab radarseire tõhustamist ja automaatse lennujuhtimissüsteemi tõhustamine || || b) ohutusele, julgeolekule ja tõhustatud mereseirele orienteeritud merendusstrateegia rakendamine || KP Sadamariigi ja lipuriigi teostatava kontrolli tõhustamine || Programm „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” (suutlikkuse suurendamine ja reformide toetamine); Programmid SafeMed ja MEDAMOS || 17) Energiavarustuse kindluse tõhustamine || a) õigusraamistiku ja õigusnormide lähendamise jätkamine energiasektoris, sealhulgas taastuvenergia ja maagaasi osas, võttes arvesse Maroko energiastrateegiat, mis põhineb energiavarustuse kindluse, konkurentsivõimelisuse ja sektori ajakohastamise põhimõtetel || KP 2020. aasta visiooni väljatöötamine ja rakendamine || Programm „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” || || b) energiaühenduste taristu ja energiaturgude integreerimise tõhustamine || KP Määrata kindlaks soodustingimused Maroko operaatorite ELi turgudele juurdepääsuks ning energiaturgudega liitumise tingimused || || || c) asjakohaste tingimuste kohaldamine maagaasi kasutamise edendamiseks, sealhulgas reguleerimisamet || KP Jõuda 2020. aastaks maagaasi 20 % osatähtsuseni riigi energiabilansis || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Taristu || || d) taastuvenergia suures ja väikeses ulatuses kasutamise areng, rohelise elektrienergia eksport, energiatõhususe suurendamine || KP Metsaressursside kaitse ja jätkusuutliku kasutamise strateegia tõhustamine; jõuda 2020. aastaks olukorrani, kus 42 % toodetavast elektrienergiast pärineb taastuvatest energiaallikatest; Maroko päikeseenergia kavas ja Maroko tuuleenergia projektis kindlaksmääratud eesmärkide täitmine || Keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng || 18) keskkonnakaitse, veeressursside halduse ja kliimamuutusega võitlemise tõhustamine || a) riiklike strateegiate ja programmide väljatöötamine keskkonnakaitse ja veeressursside kasutamise valdkonnas, sealhulgas rohelise majanduse riikliku strateegia väljatöötamine || KP Järkjärguline lähenemine ELi õigusnormidele || - metsanduspoliitika abiprogramm, - abi riikliku strateegia väljaarendamiseks rohelise majanduse valdkonnas ning kliimamuutusega seotud strateegia väljaarendamiseks; Programmi „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” veemajandusega seotud sektor; - abi riikliku keskkonnaharta elluviimiseks ja jätkusuutliku arengu teostamiseks || || b) kodanikuühiskonna ja keskkonnakaitse alase tegevusega seotud maakondlike ühenduste kaasamise edendamine; || LP Keskkonnaalaste ühenduste pädevuse suurendamiseks korraldatavad koolitused; kodanikuühiskonna osalemine strateegiliste dokumentide ettevalmistamises ja kavandamises; Hindamine VVOde hindamisplatvormi (GT-PEV) alusel. Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng || || c) jätkata võitlust kliimamuutustega; || KP Cancuni ja Durbani lepingute rakendamine; kliimamuutusega seotud riikliku strateegia ja kliima soojenemise vastase võitlusega seotud maakondlike kavade rakendamine; || || || d) ettevõtete jätkusuutliku arengu toetamine || KP Heade haldustavade ja ratsionaliseerimise juurutamine || Haridus, kõrgharidus ja kutseõpe || 19) haridussüsteemi täiustamine, kõrgharidussüsteemi ning kutseõppe viimine vastavusse tööturu nõuetega || a) kirjaoskamatuse kaotamise strateegia rakendamine || LP || Haridusstrateegia rakendamise abiprogramm, kirjaoskamatuse kaotamise strateegia abiprogramm (SPRING); INDH II, Erasmus Mundus, Tempus, ja uus kõigile suunatud programm Erasmus, partnerlust ja liikuvuse toetamine programmis „Edasijõudnud riigi staatuse saavutamine” || || b) kooliharidusele ja kõrgharidusele juurdepääsu parandamine, hariduse kvaliteedi ja juhtimise parandamine; || KP Kõrgharidussüsteemi reform ning õigusliku raamistiku ja õigusnormide lähendamine Bologna protsessi eesmärkidele; üliõpilaste ja ülikoolide personali liikuvusvõimaluste suurendamine ülikoolidega sõlmitavate partnerlussuhete raames; kvaliteedi tagamise konsolideerimine (eeskätt kõrghariduse kvaliteedi tagamise ameti loomise teel) || Valdkond || Eesmärgid || Maroko tegevus || Ajakava / indikaatorid || ELi toetus (*) Haridus, kõrgharidus ja kutseõpe || || c) kõrghariduse ja kutsehariduse reform, mille eesmärgiks on saavutada suurem vastavus tööturu nõuetele; || KP Tööjõu koolituse parandamine riiklikus arengupaktis kindlaksmääratud olulistes majandussektorites (lennundus, autotööstus, elektroonika, offshoring, põllumajanduslik toiduainetööstus, tekstiilitööstus); õppejõudude arvu ja üliõpilaste õppekohtade arvu suurendamine ja hariduse kvaliteedi parandamine mainitud sektorites. || Kutsehariduse valdkonna strateegia abiprogramm (SPRING) Teadusuuringud ja areng, infoühiskond || 20) Suutlikkuse suurendamine infoühiskonna, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas || a) uue digitaalse strateegia „Digitaalne Maroko 2013” rakendamine ja sünergia tekitamine Euroopa digitaalse tegevuskavaga ning Euroopa infoühiskonna valdkonna strateegiatega; || LP || || || b) Maroko ülikoolide ja teadusuuringute keskuste teadussuutlikkuse suurendamine; || KP Riiklike valdkondlike kontaktpunktide võrgustiku edendamine; õigusnormide lähendamine Euroopa õigusnormidele teaduse ja tehnoloogia valdkonnas || || || || || || || || || LP – lühiajaline perspektiiv (enne 2014. aasta lõppu) || || || KP – keskpikk perspektiiv (enne 2017. aasta lõppu) || || [1] ELi ja Maroko
assotsiatsiooninõukogu võttis dokumendi vastu 13. oktoobril 2008. [2] Nõukogu direktiiv
89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse
parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183,
29.6.1989. [3] Järkjärguline lähenemine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/48/EÜ
intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ja määrusele nr 1383/2003 tollimeetmete kohta. [4] Lihtsad menetlused ettevõtete jaoks, ettevõtlusalane
haridus ja ettevõtlikkuse kujundamine, oskuste parandamine, parem juurdepääs
rahastamisele ja investeerimist toetav maksunduspoliitika, parem juurdepääs
turgudele, innovatsioon, tugevad kutseühendused, kvaliteedi tagamise süsteemid
ja teenused ettevõtetes, Euroopa-Vahemere võrgustikud ja partnerlussuhted,
ettevõtetele pakutav selgesõnaline ja sihipärane teave.