7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 174/7

Raportöör

Arnoldas Abramavičius (LT/EPP), Zarasai linnapea ja linnavolikogu liige

Viitedokument

Komisjoni teatis „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2013–2014”

COM(2013) 700 final

1.

märgib, et käesolevas arvamuses rõhutatakse Regioonide Komitee pühendumust laienemisprotsessile ja juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerollile nii ELi ja kandidaatriikide, nende eri tasandi valitsuste kui ka kodanike ettevalmistamisel. Komitee esitab selles tehtud edusammude hinnangu ja konkreetsed ettepanekud Lääne-Balkani riikide (Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo*), Türgi ja Islandi kohta, samuti arutletakse kõnealuse valdkonna tulevaste arengute üle; (1)

2.

tuletab meelde, et 2014. aastal on kavas teise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi käivitamine ja selle hinnangulised rahastamisvahendid on 11,7 miljardit eurot ajavahemikuks 2014–2020;

3.

kordab taas, et ühinemiseelses protsessis on oluline parandada majanduse juhtimist ja konkurentsivõimet, (2) et täita ühinemise majanduslik kriteerium, st tõhusalt toimiv turumajandus, ning märgib sellega seoses, et tähtis on tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piisav ettevalmistus kandidaatriikides, eriti nende puhul, kes tegutsevad väljaspool suurlinnapiirkondi. Kõnealuse küsimuse olulisust toetab ka asjaolu, et üheski Lääne-Balkani riigis ei ole praegu toimivat turumajandust;

4.

rõhutab taaskord, kui oluline on edendada kandidaatriikides soolist võrdõiguslikkust ja toob esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selles küsimuses kodanike teadlikkuse suurendamisel;

5.

võtab kahetsusega teadmiseks Islandi valitsuse kavatsuse ühinemistaotlus tagasi võtta ja usub, et Islandi ühinemine oleks toonud kasu mõlemale poolele;

6.

kordab oma nõudmist Euroopa Komisjonile võtta kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohaliku ja piirkondliku omavalitsemise olukorda arvesse detsentraliseerimise edusammude hindamise olulise osana ja mitmetasandilise valitsemise süsteemi hea toimimise eeltingimusena;

7.

tervitab kindlalt hiljuti esitatud kaht lähenemisviisi laienemisele: 1) nõukogu poolt 2011. aastal vastu võetud lähenemisviis, mille raames tegeletakse kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna peatükkidega varases etapis läbirääkimiste alguses, tagades sellega, et kohtusüsteemi hea toimimine ja tõhus võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga on ühinemise kesksed tingimused, ja 2) nõukogu poolt 2013. aastal vastu võetud lähenemisviis, mille kohaselt tegeletakse esmajoones majanduse põhialustega ja majanduslikele kriteeriumitele vastavusega, mis on majandusarengu ning soodsa ettevõtlus- ja investeerimiskliima loomise kesksed tegurid;

8.

tõstab esile varasemate laienemisvoorude kogemuse, mis on näidanud, et ühinevate riikide jaoks on liikmesuse väljavaade olnud peamine stiimul vajalike poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimiseks;

9.

rõhutab, et ELi laienemine on kahesuunaline protsess, mis tähendab, et mitte ainult ühinevad riigid ei pea olema asjakohaselt ette valmistatud, vaid see nõuab ka ELilt piisavat suutlikkust uute liimesriikide vastuvõtmiseks ja kohustust toetada neid riike nende ees seisvate väljakutsete ületamisel;

10.

on kindlal veendumusel, et austada tuleb heanaaberlike suhete põhimõtet ELi liikmesriikides, kandidaatriikides ja teistes riikides ning piiriülese ja piirkondliku koostöö arendamise rolli ja tähtsust nende riikide vahel;

11.

nõuab, et Euroopa Komisjon võtaks kõik vajalikud abinõud, tagamaks, et kõik kandidaatriigid on suutelised ELiga ühinemise ettevalmistamise käigus kasutama teise ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid;

12.

viitab energia ja transpordivõrgu olulisusele piirkondade säästva arengu jaoks ja tervitab tähelepanu, mida komisjon osutab kõnealusele küsimusele oma hiljutises teatises laienemisstrateegia kohta;

13.

korrates tõhusate kohaliku ja piirkondliku valitsemise tasandite olulisust, juhib komitee tähelepanu soovitustele tugevdada kohalikku omavalitsemist ühinemiseks valmistuvates riikides ja muuta avaliku halduse reform prioriteetsemaks;

14.

tervitades komisjoni kavatsust tegutseda aktiivselt sõnavabaduse edendamise nimel ühinemiseks valmistuvates riikides, märgib komitee, et kohalikul ja piirkondlikul meedial on tavaliselt vähem rahalisi vahendeid ja ta on välissurve suhtes palju tundlikum ning vajab seetõttu rohkem abi ja koolitust;

15.

märgib, et romade edukas integratsioon sõltub esmajoones kohalikest omavalitsustest, ning nõuab, et pöörataks rohkem tähelepanu asjaomaste ühinemiseks valmistuvate riikide kohalike omavalitsuste suutlikkusele selles valdkonnas tegutseda;

16.

kordab, et oluline on kodanike toetus laienemisprotsessile, ja tõstab esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna rolli kodanike kaasamisel sellese arutellu, samuti kahepoolse suhtluse võimaldamisel liikmesriikide ja ELi institutsioonide ning kodanike vahel;

17.

leiab, et makropiirkondlike strateegiate arendamine oleks kasulik koostöövahend mitmete piirkondade ühiste väljakutsetega toimetulemiseks ning ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide konkreetse koostöö algatamiseks, ning nii jõude ühendades luuakse võimalus kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ja ühiste projektide heaks;

18.

kutsub partnereid ühinemiseks valmistuvate riikidega piirnevatest ELi liikmesriikidest üles kasutama ära piiriülese ja detsentraliseeritud koostöö võimalusi, et tagada tugevam ja laialdasem koostöö ühinemiseks valmistuvate riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, võttes arvesse ELi uut programmiperioodi 2014–2020 ja uusi rahalisi toetusvahendeid;

19.

avaldab soovi jätkata Euroopa Komisjoniga koostööd kohalike omavalitsuste programmi raames, mis on suunatud Lääne-Balkani riikide, Türgi ja Islandi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja mille abil üritatakse anda neile parem arusaam sellest, mida Euroopa Liit tähendab, eeskätt kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee soovitab laiendada juurdepääsu kohalike omavalitsuste programmile, hõlmates ka sellest huvitatud idapartnerluse riigid;

20.

märgib, et arvestades mõne idapartnerluse riigi püüdlusi ELi liikmes saada, peaks Euroopa Komisjoni oma seisukoha selgelt määratlema;

21.

märgib, et Island kui väljakujunenud ja toimiva demokraatia ja küpse turumajandusega riik täidab täielikult ELi liikmeks saamiseks nõutavad poliitilised ja majanduslikud kriteeriumid;

22.

tuletab meelde, et siiani on avatud 27 läbirääkimispeatükki, millest 11 on ajutiselt suletud;

23.

märgib, et Islandi valitsus on ühinemisprotsessi peatanud ja et ühinemisläbirääkimiste jätkamine otsustatakse üleriigilise referendumiga;

24.

rõhutab, et komitee on jätkuvalt täielikult pühendunud koostöö jätkamisele Islandi kohalike omavalitsuste liiduga, et valmistada neid loodud ühise nõuandekomitee kaudu ühinemiseks ette, kui Island peaks otsustama ühinemisläbirääkimisi jätkata;

25.

rõhutab, et jätkab kohaliku tasandi suutlikkuse suurendamise toetamist, nt kohalike omavalitsuste programmi raames;

26.

arvestades, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik oli esimene riik, kes allkirjastas ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, ja et talle anti kandidaadi staatus juba 2005. aastal, ning võttes arvesse riigi edusamme ELi liikmesuse poliitiliste kriteeriumide täitmisel, samuti komisjoni soovitust avada ühinemisläbirääkimised viie aasta jooksul alates stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamisest, avaldab komitee kahetsust, et nõukogu lükkas selle otsuse edasi, ning kutsub üles tegema positiivse otsuse 2014. aastal;

27.

toetab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi jõupingutusi parandada oma suutlikkust ühinemistingimuste täitmiseks ning rõhutab vajadust teha täiendavaid pingutusi sellistes valdkondades nagu õigusriik (sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatus ja korruptsioonivastased meetmed), sõna- ja meediavabadus. Lisaks rõhutab komitee, et oluline on hoida heanaaberlikke suhteid, sh leides ÜRO egiidi all vastastikku rahuldava lahenduse riigi nime osas;

28.

tervitab edusamme valitsemise detsentraliseerimise suunas, mis on Ohridi raamlepingu keskne element. Samuti nõuab komitee jätkuvat edasiminekut haldus- ja finantsvaldkonna detsentraliseerimisel, seejuures tuleb keskenduda eeskätt asjaomaste õigusraamistike täielikule rakendamisele ning tagada piisavad vahendid ja pidev konsultatsioon keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel;

29.

rõhutab riigi haldussuutlikkuse suurendamise olulisust, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine ja haldamine. Komitee nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks riigi napile suutlikkusele kavandada ja kasutada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahendeid detsentraliseeritud rakendussüsteemis, ja soovitab tugevdada riiklikke juhtimis- ja kontrollsüsteeme;

30.

meenutab, et omavalitsustasandi rahastamine on endiselt ebapiisav, kuigi see on rahalise jätkusuutlikkuse tagamise eeltingimus. Selle valdkonna meetmete raames võiks käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu tuludest kanda praegusest suurema osa üle omavalitsustele;

31.

kordab piirkondliku arengu koordineerimise olulisust ja avaldab kahetsust, et asjaomaseid piirkondliku arengu seadusi ei ole täielikult rakendatud ja et piirkondliku majandusarengu eest vastutavad organid seisavad silmitsi täiendavate kärbetega nende niigi ebapiisavates eelarvetes;

32.

tervitab olulist tööd, mida on teinud kohalike omavalitsusüksuste riiklik liit (ZELS) e-valitsuse algatuste käivitamisel omavalitsustasandi avalikus halduses, ja kutsub üles seda kogemust jagama. Komitee innustab keskvalitsust toetama ZELSi koolituskeskuse tegevust, et suurendada kohalike asutuste suutlikkust;

33.

tervitab Montenegro edusamme riigivalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ülesehitamisel alates iseseisvuse väljakuulutamisest 2006. aastal;

34.

osutab edusammudele, mida on tehtud 2012. aasta juunis alanud ühinemisläbirääkimistes, ja tervitab läbirääkimispeatükkide 23 (kohtusüsteem ja põhiõigused), 24 (õigus, vabadus ja turvalisus) 20 (ettevõtlus- ja tööstuspoliitika), 6 (äriühinguõigus) ja 5 (riigihange) avamist pärast kahe peatüki (teadus ja uurimistegevus; haridus ja kultuur) ajutist sulgemist;

35.

tervitab asjaolu, et ühinemisläbirääkimiste jaoks on loodud struktuurid, mis hõlmavad kodanikuühiskonna esindajaid, ja et on tehtud täiendavaid jõupingutusi läbipaistvuse ja kodanike osalemise suurendamiseks poliitikakujundusprotsessis;

36.

kutsub Montenegro valitsust üles jätkama reforme läbipaistva, tõhusa ja vastutusvõimelise halduse loomiseks ja innustab kiiresti vastu võtma uue, kohaliku tasandi avalike ja riigiteenistujate seaduse rakendusakti;

37.

juhib tähelepanu sellele, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend on peamine valdkond, kus katsetada kandidaatriigi suutlikkust hallata praeguseid ühinemiseelseid vahendeid ja pärast liikmeks saamist struktuurifonde. Komitee kutsub Montenegrot üles tugevdama oma haldussuutlikkust olemasolevates ühinemiseelse abi rahastamisvahendi struktuurides ja võtma meetmeid nende asjakohaseks ettevalmistamiseks eesmärgiga suurendada ühinemiseelsete vahendite kasutamise suutlikkust;

38.

märgib, et Montenegro peab jätkama tööd liikmesuse majanduskriteeriumide täitmiseks, tagades, et tema väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on liikmesusega kaasneva konkurentsisurvega toime tulemiseks asjakohaselt ette valmistatud;

39.

tervitab otsust käivitada Serbiaga ühinemisläbirääkimised 2014. aasta jaanuaris, mis kinnitab Serbia suunda ELiga ühineda. Samuti tervitab komitee praegu ühinemisläbirääkimiste ettevalmistuste algust, täpsemalt õigustiku analüütilise kontrollimise (sõelumise) algust septembris 2013 pärast seda, kui 1. septembril jõustus stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping;

40.

rõhutab, et väga oluline on rahumeelne ja ulatuslik lahendus suhete normaliseerimiseks Kosovoga*, ja tervitab 2013. aasta jooksul tehtud edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu poliitiliste kriteeriumide täitmise suunas; (1)

41.

arvestades piirkondliku tasandi tähtsust säästva arengu jaoks, rõhutab komitee, kui oluline on Vojvodina autonoomse piirkonna esinduskogu vastuvõetud deklaratsioon (3) oma seaduslike õiguste kaitsmiseks, ja juhib tähelepanu sellele, et Serbia põhiseaduse raames ettenähtud seadus Vojvodina omavahendite kohta tuleb veel vastu võtta;

42.

nõuab detsentraliseerimisprotsessi jätkamist, et täiendavalt tugevdada kohalike omavalitsuste pädevusi. Komitee avaldab kahetsust riigi haldusalase detsentraliseerimise nõukogu piiratud kaasamise üle ja selle üle, et kohalikul tasandil mõju avaldavate seaduste väljatöötamise otsustusprotsessis ei konsulteerita kohalike omavalitsustega ikka veel piisavalt;

43.

kutsub üles lahendama viivitamatult Vojvodina autonoomse piirkonna põhimäärusega seonduva ebaselge olukorra, kuna Serbia Konstitutsioonikohus jõudis otsusele, et põhimääruse teatud sätted on vastuolus põhiseadusega;

44.

juhib tähelepanu sellele, et kohalike omavalitsuste kehtiva õigusraamistiku rakendamine on jätkuvalt väga piiratud ja kohalikul tasandil rakendatakse pädevusi jätkuvalt, ilma et nõuetekohaselt analüüsitaks, millist suutlikkust ja ressursse oleks vaja. Kohalike omavalitsuste õigusraamistikku on vaja jätkuvalt täpsustada ja asjakohaselt rakendada;

45.

tervitab regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise alal tehtud edusamme ja juhib tähelepanu sellele, et kohalikul tasandil tuleb täiendavalt tagada piisav rakendussuutlikkus, eelkõige asjaomastel strateegiatel põhinevate projektide usaldusväärse ettevalmistamise näol;

46.

rõhutab komisjoni üleskutseid jätkata Serbias tööd õigusriigi põhimõtte tugevdamisel, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, meediavabaduse poolt ja diskrimineerimise vastu ning vähemuste kaitseks;

47.

teeb ettepaneku luua stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumise järel Serbiaga ühine nõuandekomitee;

48.

on seisukohal, et Türgi ja EL peavad tegema kõik võimalikud jõupingutused, et liikuda edasi oma praegustest pingelistest suhetest, jätkates läbirääkimisi koostöö vaimus vastavalt hiljutistele positiivsetele kahepoolsetele arengutele. Türgi liitumisega, mis toimub mõlema osapoole huvides, peavad kaasnema õigusriiki ja pluralismi tugevdavad reformid;

49.

tervitab hiljutist reformi, millega tugevdatakse provintsikuberneride volitusi, ent nõuab, et seesugune reform viidaks ellu kui vahend, mis annab panuse Türgi regionaliseerimisse ja kohaliku demokraatia tugevdamisse seoses kuberneride demokraatliku valimisega;

50.

tunneb heameelt selle üle, et hiljuti algasid läbirääkimised peatüki 22 „Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine” ja riikliku regionaalarengu strateegia teemal, ning loodab, et need annavad panuse piirkondlike ning linna- ja maapiirkondade vaheliste erinevuste vähendamisse;

51.

on mures raskuste pärast, millega mõned Türgi kohaliku tasandi valitud esindajad puutuvad kokku, täites oma valijaskonna esindaja ülesandeid. Komitee nõuab nende õiguspärast kohtlemist usalduse õhkkonnas, järgides Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi soovitusi (4);

52.

nõustub komisjoni seisukohaga, et Türgi õigussüsteem vajab jätkuvaid reforme, et oleks tagatud sõna-, meedia-, usu-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse kaitsmine, kindlustades nii praeguse reformidele suunatud poliitika jätkusuutlikkuse;

53.

soovib, et loodaks piirkondlikud apellatsioonikohtud, mis seaduse järgi oleksid pidanud alustama tööd hiljemalt 2007. aasta juunis, ning et kohtunike ja prokuröride pidev koolitamine piirkondlike apellatsioonikohtute jaoks oleks prioriteet. Komitee rõhutab, et piirkondlikud apellatsioonikohtud on oluline samm kohtusüsteemi tõhususe parandamise ja praeguse kohtuasjade venimise vähenemise suunas;

54.

kordab oma pettumust selle üle, et Türgi ei täida täielikult oma kohustusi, mis tulenevad ELi ja Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokollist, ning kutsub Türgit üles täitma neid kohustusi täielikult, rõhutades, et edasine hilinemine võib ühinemisprotsessile taas mõju avaldada;

55.

juhib tähelepanu ka sellele, et heanaaberlikud suhted on ühinemise ettevalmistamise võtmeelement, mistõttu on ELi liikmesriigi ja selle suveräänsete õiguste vastu suunatud mis tahes ähvardused või tegevus Euroopa ühiste väärtuste suur rikkumine;

56.

on mures Türgi hiljutiste arengute pärast ja rõhutab kohtuvõimu sõltumatuse olulisust. Komitee tuletab meelde, et Türgi on ELiga ühinemise kandidaatriik ja sellest tulenevalt võtnud endale kohustuse järgida täiel määral Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume;

57.

märgib, et on väljendatud muret, et Türgi valitsus ei konsulteeri alati piisavalt kohalike omavalitsustega ega koosta vastavaid mõjuhinnanguid, sealhulgas ka kesksete õigusaktide valdkonnas, nagu hiljuti vastuvõetud suurlinnade munitsipaalvalitsuste seadus, mida puudutav ulatuslik arutelu oleks võinud olla positiivne samm selles suunas ja mis oleks võinud oluliselt kaasa aidata mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamisele;

58.

tervitab hiljutisi edusamme volituste delegeerimisel kohalikele omavalitsustele, mille teatavaid märke on näha uues suurlinnade munitsipaalvalitsuste seaduses, millega laiendatakse kohalike omavalitsusüksuste pädevusi ning milles osaliselt käsitletakse Euroopa Nõukogu Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi kriitikat (5) selle üle, et väiksematel omavalitsustel on vähe võimalusi avalike teenuste pakkumiseks. Komitee väljendab kahetsust selle üle, et Euroopa Nõukogu soovitusi omavalitsuste tugevdamiseks, andes neile võimaluse ise tulu koguda, ei ole rakendatud;

59.

tunneb heameelt, et uue põhiseaduse väljatöötamise raames ning seoses hiljuti esitatud demokratiseerimispaketi ning kurdide ja teiste vähemuste õigustega toimusid arutelud detsentraliseerimise ja pädevuste delegeerimise üle kohalikule tasandile. Komitee rõhutab suurenevat üksmeelt vajaduse suhtes kõrvaldada Türgi kahtlused Euroopa Nõukogu Euroopa kohalike omavalitsuste harta osas;

60.

tervitab kindlalt demokratiseerimispaketti, millega tsentraliseeritakse haridussüsteem ja poliitiliste parteide valimisreklaami õigused, lubades kasutada muid keeli ja dialekte peale türgi keele; tervitab seda, et demokratiseerimispaketiga lubatakse taastada endised kohanimed seal, kus kohanimi ei olnud varem türgikeelne või ei kasutatud selles türgi tähestikku;

61.

kutsub Türgi ametivõimusid üles tegema tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga, et hinnata, milliseid ühinemiseelse abi programme võiks kasutada säästva arengu edendamiseks Türgi kaguosas 22. peatüki üle peetavate läbirääkimiste raames;

62.

väljendab muret naiste väga madala osakaalu pärast kohalikus poliitikas ja kutsub kõiki poliitilisi parteisid üles seadma järgmistel kohalikel valimistel üles rohkem naiskandidaate;

63.

tervitab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi rakendamisega seotud institutsioonide tugevdamist koolituse ja tehnilise abi kaudu ning soovitab jätkata jõupingutusi, et suurendada kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust;

64.

toetab täiendavaid meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ning pooldab korruptsioonivastase võitluse jätkamist (eriti omavalitsustasandil) ja meetmeid läbipaistvuse, aruandekohustuse ja osaluse suurendamiseks;

65.

kutsub Türgit ja teisi asjaomaseid osapooli aktiivselt toetama käimasolevaid ÜRO läbirääkimisi, mille eesmärk on saavutada Küprose küsimuse õiglane, mitmekülgne ja püsiv lahendus, ning Türgit rahuloomise protsessile kaasa aitama, alustades oma relvajõudude Küproselt väljatoomist, ning tagastama Famagusta suletud tsooni selle õigusjärgsetele elanikele, järgides sealjuures julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone ja ELi aluspõhimõtteid;

66.

arvestades käimasolevaid läbirääkimisi kordab oma taotlust anda Regioonide Komitee Türgi töörühmale ühise nõuandekomitee staatus;

67.

arvestades potentsiaalsete kandidaatriikide püüdlusi teha edusamme ühinemise suunas ning kohalikke ja piirkondlikke osalejaid hõlmavate kontaktide intensiivistumist, ootab ühiste nõuandekomiteede loomist iga potentsiaalse kandidaatriigiga Lääne-Balkani piirkonnas;

68.

täheldab, et riiklikel (6) ja kohalikel valimistel (2011) (7) tehti edusamme vaba ja ausa konkurentsi põhimõtete tagamise suunas, samuti tuleb märkida üldist edasiminekut ELiga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks vajalike poliitiliste tingimuste täitmisel;

69.

kordab taas komisjoni 2012. ja 2013. aasta oktoobris esitatud soovitust anda Albaaniale kandidaatriigi staatus, tingimusel, et ellu viiakse mitmeid struktuurireforme. Komitee kutsub Albaaniat üles tegema edusamme sellistes valdkondades nagu avaliku halduse reform, kohtusüsteemi sõltumatus, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning inimõiguste kaitse;

70.

leiab, et tagasihoidlikke edusamme on tehtud regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi akrediteeringu saamiseks on tarvis veelgi tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et vähendada hilinemiste ja kulukohustustest vabastamise riske. Lisaks on tarvis parandada programmitöö võimekust, eriti mis puudutab projektide usaldusväärset ettevalmistamist;

71.

võtab teadmiseks Albaania kavatsuse vähendada kohalike omavalitsusüksuste arvu ning kordab taas, et kõnealuse protsessi käigus on tarvis leida tasakaal haldustõhususe ja demokraatliku legitiimsuse ning ka kodanike juurdepääsu aspektide vahel;

72.

tervitab linnaplaneerimise seaduse vastuvõtmist 2013. aasta aprillis, sest see on samm edasi tõhusa ja nüüdisaegse kohaliku omavalitsemise suunas, ning väljendab kahetsust, et kõnealuse seaduse rakendamine edeneb väga aeglaselt;

73.

kahetseb, et hoolimata käimasolevatest haldusalastest parandustest on kohalike omavalitsuste käsutuses ikka veel äärmiselt piiratud rahalised ja haldusvahendid infrastruktuuri ja teenuste arendamiseks ning nende sissetulekud on vähenenud 21 % võrra;

74.

väljendab samuti kahetsust selle üle, et nende personalijuhtimine ja finantskontrollisüsteemid on endiselt nõrgad. Komitee arvates takistab see nende tõhusat toimimist ning piirab kohalike omavalitsuste ja nende liitude rolli kohaliku ja keskvalitsuse töö koordineerimise tugevdamisel. Seetõttu kutsub komitee üles aktiveerima kohaliku ja keskvalitsuse tasandi koostööd ning tugevdama kohalike omavalitsuste liitude rolli;

75.

märgib, et endiselt on korruptsioonikontroll väga puudulik (sh ka kohalikul tasandil), ning kutsub üles määrama ametisse korruptsioonivastase võitluse koordinaatori, kellel on jõulised volitused kõigi korruptsioonivastaste meetmete hindamiseks;

76.

tervitab romade elutingimuste parandamise riiklikku strateegia olemasolu ja selle juurde kuuluvat riiklikku tegevuskava ning rõhutab vajadust nimetatud kavatsused ka ellu viia;

77.

väljendab kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina edusammud kõigi valitsustasandite toimimise ja tõhususe parandamise suunas on olnud väga piiratud. Komitee tunneb muret selle pärast, et ELi integratsiooniprotsess on takerdunud, ning leiab, et veel on tarvis olulisi jõupingutusi, täitmaks tingimused tõsiseltvõetava taotluse esitamiseks ELiga ühinemiseks;

78.

rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused ei ole teinud edusamme, et luua ELi vahendite detsentraliseeritud haldamiseks vajalikke struktuure. See seab ohtu ELi rahalise abi (ühinemiseelse abi rahastamisvahend) ning seetõttu läksid need vahendid sel aastal Bosnia ja Hertsegoviina jaoks juba kaotsi;

79.

toonitab, et pädevuste jagunemine föderatsiooni osade, kantonite ja valdade vahel ei ole selge ning kohaliku tasandi autonoomia finantsküsimustes on suhteliselt väike;

80.

tõstab esile, et Bosnia ja Hertsegoviina praegune poliitiline olukord takistab riigil ühtse seisukoha saavutamist ELi küsimustes. Komitee leiab, et tarvis on tugevdada Euroopa integratsiooni direktoraadi rolli, kooskõlastamaks ELiga seonduvaid küsimusi kõigil valitsustasanditel, või teha seda sarnase mehhanismi kaudu. Komitee märgib, et sellise mehhanismi puudumise tõttu oli komisjon sunnitud edasi lükkama edasised arutelud teise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi üle;

81.

väljendab kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarne assamblee on teinud vaid väga tagasihoidlikke edusamme ELiga seotud õigusaktide vastuvõtmisel. Poliitilised lahkhelid avaldavad endiselt negatiivset mõju assamblee tööle;

82.

nõuab, et võetaks arvesse USA ja ELi abiga loodud eksperdirühma töö tulemusi. Nimetatud eksperdirühm töötas välja soovitused föderatsiooni põhiseaduse reformimiseks, et tegeleda riigi kulukate ja keerukate haldusstruktuuridega, kus paljud pädevused kattuvad föderatsiooni, kantonite ja valdade vahel. Komitee tervitab asjaolu, et eksperdirühm lähtus oma soovitustes laiaulatuslikust ja osalusel põhinevast konsulteerimisprotsessist, kuhu olid kaasatud kõik valitsustasandid, sh ka kohalik tasand valdade, föderatsiooni linnade ja kodanikuühiskonna kaudu;

83.

toonitab samuti vajadust parandada inimõiguste kaitset ja viia ellu juba vastuvõetud sihtstrateegiad;

84.

kutsub kõiki föderaalseid üksusi üles jätkama konstruktiivset poliitilist dialoogi omavahel ja föderaalsete asutustega;

85.

tervitab nõukogu otsust alustada läbirääkimisi Kosovoga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks;

86.

väljendab heameelt piirkondliku koostöönõukogu otsuse üle muuta oma põhikirja, et võimaldada Kosovol nõukogus iseseisvalt osaleda. Kosovo osalemine piirkondlikus koostöönõukogus moodustab hea aluse Kosovo osaluse aktiveerimiseks ja laiendamiseks teistes piirkondlikes foorumites;

87.

tunnustab Kosovo ja Serbia aktiivset ja konstruktiivset osalemist ELi toetatavas dialoogis ning märgib, kui oluline on Serbia ja Kosovo vaidluste rahulik ja kõikehõlmav lahendamine kogu piirkonna arengu jaoks;

88.

märgib, et kuigi peamised juhtimisstruktuurid on kesk- ja kohalikul tasandil paigas, on kohalik tasand siiski nõrk ning tarvis on sobivat rahastamist ja haldussuutlikkust. Komitee kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et parandada õigusaktide rakendamist, suurendada valitsuse (sh omavalitsustasandi) vastutust ja läbipaistvust ning kohalikele omavalitsustele pakutavat toetust detsentraliseerimisprotsessi jätkamiseks;

89.

tervitab asjaolu, et kohalikud omavalitsused on parandanud oma suutlikkust, sh pagulaste ja põgenike tagasipöördumise ja taasintegreerimise valdkonnas, halduse ja eelarveteabe läbipaistvuse osas ning omavalitsustasandi otsustusprotsessidest aruandmise osas;

90.

kordab veel kord läbipaistva ja tõhusa haldussüsteemi olulisust ning kutsub Kosovo valitsust üles pöörama suurt tähelepanu komisjoni soovitustele võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga ning arendada välja piisavad kohtusüsteemid ja avalikud haldussüsteemid;

91.

märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusasutuste koostöö on Kosovos ikka veel ennekõike üksikjuhtumite tasemel ning seda tuleks parandada, eriti mis puudutab riiklike poliitikameetmete määratlemist ja rakendamist;

92.

kordab vajadust veelgi toetada õigusriiki, mis kujutab endast stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi nurgakivi. Kõnealuses kontekstis on väga tervitatav õigusriigi põhimõtet puudutava struktureeritud dialoogi jätkamine, sest see toetab ja suunab Kosovot kõnealuses valdkonnas, sealhulgas aruteludes Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX) tuleviku üle Kosovos;

93.

teeb ettepaneku pidada täiendavaid läbirääkimisi kohaliku omavalitsuse eristaatuse andmiseks Põhja-Kosovos asuvale Mitrovicat ümbritsevale enklaavile, kus elavad peamiselt serblased.