15.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 114/6

1.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu kodakondsus mitte ainult ei võimalda eri riiklike identiteetide kooseksisteerimist Euroopa Liidus (olenemata riikliku kodakondsuse tunnustamise viisidest), kaasates kodanikud Euroopa integratsiooni protsessi, vaid aitab ka tugevdada Euroopa demokraatiat;

2.

rõhutab, et vaba liikumine on ELi edasise majandusliku ja poliitilise arengu nurgakivi, see pakub ELi kodanikele ametialaseid ja õppimisvõimalusi ja loob eurooplaste vahel tihedamaid sidemeid, olles seega ELi kodakondsuse üks põhielement;

3.

rõhutab, et vaja on keskenduda ka majanduslikule mõõtmele, et tagada majanduslikult tugev Euroopa, mis suudab tugevdada ELi kodakondsuse sotsiaalset mõõdet, võttes arvesse võlakriisi jätkuvat süvenemist ja tööpuuduse suurenemist, mis puudutab üha enam eurooplasi, eriti noori;

4.

võtab arvesse seda, et osa Euroopa kodanikest väidab, et nad tunnevad ennast Euroopa Liidu tasandi otsustusprotsessist kaugel, ja tuletab meelde, et otsused tuleb teha võimalikult avatult ja kodanikele võimalikult lähedal;

5.

on teadlik sellest, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on tänu oma kodanikulähedusele parimal positsioonil, et paremini selgitada seda, milles seisneb ELi kodakondsus, ning edendada ELi kodakondsust ja sellest igale kodanikule tulenevaid konkreetseid eeliseid;

6.

rõhutab, et praegusel hetkel, mil majandus- ja rahaliit tugevneb ning samal ajal peetakse läbirääkimisi poliitilise liidu kindlustamiseks tänu võimalusele vaadata läbi aluslepingud, on vältimatult vaja seda, et hoogustatud integratsiooniga kaasneks suurem demokraatlik legitiimsus;

7.

tuletab meelde, et Euroopa identiteedi ja demokraatia ülesehitamise põhiline ja väga tähenduslik etapp viidi ellu Maastrichti lepingus, milles võeti kasutusele mõiste „Euroopa Liidu kodakondsus”, mis anti kõigile Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikele ja mida käsitleti Amsterdami lepingu vastuvõtmisega riiklikku kodakondsust täiendavana;

8.

märgib samuti, et Lissaboni lepinguga kehtestatud uued sätted tugevdasid ELi kodakondsust, mida peetakse riigi kodakondsusele lisandunud, mitte lihtsalt täiendavaks kodakondsuseks, mis ei asenda siiski riigi kodakondsust. ELi kodakondsust ei käsitleta poliitilist süsteemi toetavate varasemate sidemete väljendusena, vaid täiendava õigusraamistikuna, mis muudab õiguse liikuda vabalt ühest liikmesriigist teise õiguste ja mitte piirangute koguks;

9.

märgib, et kaks kümnendit pärast ELi kodanike õiguste kehtestamist Maastrichti lepinguga ei ole need kodanike jaoks igapäevaelus just alati tegelikkuseks saanud. Seda tähelepanekut kinnitasid ELi kodanikud ulatuslikul avalikul konsultatsioonil ELi kodakondsuse teemal, mille käigus tõid 12 000 ELi kodanikku näiteid bürokraatlikest takistustest, millega nad endiselt silmitsi seisavad, näiteks vaba liikumise õiguse teostamisel (1). Ka eurobaromeetri uuringud kodanikuõiguste (2) ja valimisõiguste (3) kohta, rida otsedialooge kodanike ning riigi ja ELi tasandi poliitikute vahel ning ka paljud küsimused, mida laiem üldsus on teabetalitusele Europe Direct ELi õiguste kohta esitanud, kinnitavad vajadust selles valdkonnas rohkem ära teha;

10.

rõhutab, et aruandes osutatud õigused on õigused, mis antakse ELi aluslepingutega Euroopa Liidu kodanikele, ent paljud neist õigustest on põhiõigused, mis kehtivad ka kolmandate riikide kodanikele;

11.

märgib, et ELi kodakondsuse ja liikmesriigi kodakondsuse suhe on endiselt ebaselge. Ühelt poolt sõltub see otseselt liikmesriigi kodakondsusest, mis on ainus tingimus ELi kodakondsuse saamiseks, nagu see on määratletud iga riigi õiguses. ELi kodakondsuse see aspekt piirab selle rolli õiguste täiendava allikana, mis on seotud liikmesriigi kodakondsusega. Samas eraldab ELi kodakondsus kodakondsuse mõiste rahvusriigist ja rõhuasetus ei ole enam isiku integreerimisel poliitilisse kogukonda, kus ta elab, vaid elukohal, isiklike, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste võrdsel kaitsel ja vabal liikumisel Euroopa Liidu kodanikuna;

12.

märgib, et teatud liikmesriigi kodakondsuse ja seeläbi ELi kodakondsuse saamine võib olla põhimehhanism kolmandate riikide kodanike Euroopa ühiskondadesse integreerimiseks ja peab seega olema piisavalt kättesaadav sisserändajatele, kes on ELis pikka aega ametlikult elanud. Sellistele sisserändajatele kodakondsuse andmine on oluline viis nende integreerimiseks Euroopa ühiskondadesse;

13.

täheldab, et juba 2010. aasta arvamuses ELi kodakondsuse kohta kutsus komitee Euroopa Liitu üles muutma oma poliitikat ja otsustussüsteeme demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks. Samuti taotles komitee selliste mehhanismide vastuvõtmist, mis suudaksid ergutada kahesuunalist poliitilist dialoogi ja viia osalusdemokraatia põhimõte tegelikkuses ellu;

14.

tunnustab seda, et komisjon esitas kokkuvõtte seni võetud meetmetest ja teeb jõupingutusi oma kohustustuste täitmiseks ELi kodakondsuse edendamisel, pakkudes välja meetmed kaheteistkümnes eri valdkonnas;

15.

märgib siiski, et aruandes esitatakse ettepanekuid, mis on suunatud ennekõike ELi majanduslikule mõõtmele ja käsitlevad ELi integratsiooni poliitilist või sotsiaalset mõõdet alles teises järjekorras. Näiteks ei sisalda aruanne konkreetseid ja märgatavaid ettepanekuid patsientide õiguste või tervishoiuteenuste piiriülese pakkumise tugevdamiseks, multikultuursuse edendamiseks, nn sotsiaalsema Euroopa toetamiseks (nt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise teel) ega Euroopa identiteedi järkjärguliseks ülesehitamiseks;

16.

märgib, et käsitletavas aruandes esitatud meetmed on esmapilgul kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Sellegipoolest on kohustuslik, et Euroopa Komisjon põhjendaks ametliku ettepaneku iga eraldi meedet üksikasjalikult, kuna mõned konkreetsed ettepanekud võivad vajada põhjalikumat käsitlemist (näiteks fakultatiivsete ühiste Euroopa Liidu dokumentide väljastamine). Samuti ei tohi kavandatavad meetmed tuua kaasa ülemäärast haldus- ja rahalist koormust asjaomastele riigiasutustele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

17.

täheldab, et pidades silmas järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi 2014. aastal, tuleb aruandes arvesse võtta ka Euroopa Komisjoni hiljutist teatist ja kaasnenud aruannet (4). Need dokumendid on suunatud demokraatlike protsesside ja esindusdemokraatia tugevdamisele ELis Euroopa Parlamendi valimistel osalemise ergutamise teel;

18.

tuletab meelde, et Regioonide Komitee oli aruande ettevalmistamisse tihedalt kaasatud ja aruandes võeti arvesse Regioonide Komitee tellitud uuringu tulemusi ja soovitusi seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolliga ELi kodakondsuse ja kodanike õiguste edendamisel (5);

19.

soovitab võtta meetmeid, mis tagaksid kodakondsusalase koolituse ja hariduse, kodanikele võimaluse teostada oma õiguseid ja kohustusi vabal ja teadlikul viisil, kodakondsuse sotsiaalse mõõtme tugevdamise süveneva majanduskriisi kontekstis ning Euroopa kodanike vaba liikumise õiguse teostamist piiravate takistuste kõrvaldamise;

20.

rõhutab, et üha suureneva liikuvusega maailmas on väga oluline luua kodanike heaks tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, (6) ning täheldab, et ELi kodanike liikumisvabaduse ja teises liikmesriigis elamise õiguse tõrgeteta rakendamine on väga oluline, sest kodanikud hindavad seda ELi aluslepingutest tulenevat õigust kõige enam, nähes seda ELi integratsiooni kõige tähtsama saavutusena. Selles kontekstis ei piisa õiguste loomisest, vaid samuti tuleb tagada, et kõik valitsustasandid teevad koostööd kindlustamaks, et õiguste omanikud saaksid neid takistamatult kasutada;

21.

rõhutab, et üks 2010. aasta aruande peamistest järeldustest on see, et ELi kodanike raskused oma õiguste teostamisel ei tulene mitte niivõrd ELi tasandi õigusaktide puudusest, kuivõrd nende õigusaktide riiklikul tasandil ülevõtmise ja elluviimisega seotud teguritest. Komitee leiab eeltoodud tähelepanekuid arvesse võttes, et komisjoni aruandes ei pöörata asjakohast tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikule panusele sellesse, et Euroopa kodakondsus oleks tõhusam ja kvaliteetsem;

22.

täheldab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on loodavas osalusprotsessis väga oluline ülesanne, et tagada tõeliselt altpoolt üles suunatud käsitluse saavutamine, millega võimaldatakse kodanikel anda märkimisväärne panus nende õigusi konkreetselt mõjutava ELi poliitika kujundamisse;

23.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimet anda panus ELi kodanike liikuvuse ja riigis viibimisega seotud probleemide ja samuti rändajate vastuvõtmisega seotud küsimuste lahendamisse, ning märgib, et nad on võimelised jõudma rühmadeni, kelle osalus poliitilises protsessis on sageli vähene, näiteks noored ja sisserändajad;

24.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega soovitakse lahendada Euroopa Liidu õiguste vähese tundmise probleemi kohalikul ja piirkondlikul tasandil – mis viib sageli eksitava teabe levimiseni sidusrühmade hulgas ja raskendab asjaomaste õiguste teostamist –, luues selleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste e-õppe vahendi. Kuna Regioonide Komitee liikmed on hästi kursis oma päritolupiirkonna kohalike ametnike vajaduste ja võimetega, on komitee valmis aktiivseks koostööks Euroopa Komisjoniga selle vahendi väljatöötamisel ja levitamisel liikmesriikides;

25.

tervitab komisjoni uusi algatusi, millega soovitakse kaotada takistused ELi kodakondsusest tulenevate õiguste tõhusalt teostamiselt, ent samas märgib, et liikmesriikides on ikka lõhe kohaldatavate õigusnormide ja kodanike igapäevase elu vahel, eelkõige piiriülestes olukordades, ning sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata;

26.

leiab, et ELi kodakondsus võib tuge saada sellest, kui kodanikele, eelkõige noortele, kelle liikuvus on ELis suurem, antakse paremad võimalused aktiivseks osalemiseks kohaliku kogukonna elus;

27.

peab vältimatuks tugevdada ELi tasandil sotsiaalset kodakondsust toetavaid algatusi, kuna sotsiaalsete õiguste teostamisvõimalus on teatud juhtudel seotud liikmesriikide sätestatud nõuete ja kriteeriumidega, mis soodustab eri diskrimineerimisvorme, olles vastuolus võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on ELi õiguses ette nähtud;

28.

märgib, et Euroopa Komisjoni aruanne sisaldab teatud meetmeid sotsiaalse kodakondsuse suurendamiseks, ühe näitena võib välja tuua positiivse algatuse, millega luuakse ametipraktika kvaliteediraamistik, ent millel oleks komitee hinnangul mõte ainult suunisena;

29.

toetab kindlalt seda, et tõhusalt tugevdataks liikuvuse ja eriti noorte liikuvuse õigust, võttes arvesse üha suurenevat tööpuudust liikmesriikides;

30.

märgib, et selles valdkonnas on vaja veel meetmeid. Näiteks nähtub eurobaromeetri eriuuringust, (8) et ainult pool küsitlusele vastanutest oli teadlik Euroopa ombudsmani olemasolust ja ülesannetest, samuti olid vastanud väga vähe teadlikud Euroopa Parlamendile petitsiooni saatmise õigusest (9);

31.

teeb sellega seoses ettepaneku, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtaksid asjaomaste ELi fondide toetusel konkreetseid ja tõhusaid meetmeid Euroopa kodanike teavitamiseks Euroopa ombudsmanist ja õigusest saata Euroopa Parlamendile petitsioon;

32.

märgib, et Euroopa Parlamendi valimistel osalemise määr on alates 1979. aastast aina vähenenud, langedes 2009. aastal 43 %-ni, (10) mis kinnitab tähelepanekut, et Euroopa kodanikud tunnevad, et nende arvamust ei võeta Euroopa Liidu tasandi otsustusprotsessis arvesse. Eurobaromeetri uuringu kohaselt on seda meelt 68 % vastanutest;

33.

juhib tähelepanu headele tavadele, (11) mille kohaselt võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused korraldada asjaomaste ELi fondide toel teavitusprogramme ja -kampaaniaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et teavitada oma piirkonna elanikke nende õigusest hääletada, ent ka kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Komitee rõhutab samuti seda, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad edendada teavitamise ja teadlikkuse suurendamist, eriti õpilaste ja tudengite seas, valmistades neid ette oma valimisõigusi aktiivselt teostama;

34.

täheldab, et vaja on jätkata kolmandate riikide kodanike poliitiliste õiguste tugevdamist ja ärgitada liikmesriike mitte rakendama ülemäära piiravaid sätteid kolmandate riikide kodanike juurdepääsule nende riikide kodakondsusele. Varasemates arvamustes on komitee tõdenud esiteks seda, et ametlikult liikmesriikides elavad sisserändajad loodavad omandada ELi kodakondsuse, ning teiseks seda, et selliste ametlike sisserändajate osalemine poliitilises elus on äärmiselt oluline tegur nende integreerimiseks kohalikku kogukonda;

35.

kutsub eranditult kõiki liikmesriike üles aitama oma kodanikel kasutada õigust hääletada ja kandideerida riiklikel valimistel, sõltumata sellest, kas nad elavad või asuvad selle liikmesriigi territooriumil. ELis vabalt liikumise õiguse kasutamine ei tohiks viia nende poliitiliste õiguste äravõtmiseni;

36.

leiab, et praegu on olemas vajalikud tingimused, et süvendada või alustada dialoogi ELi kodanike hääleõiguse laiendamise üle, et see hõlmaks ka piirkondlikke ja riiklikke valimisi nende elukohariigis, ilma et see piiraks ühelgi juhul iga liikmesriigi suveräänsust (jus domicilii);

37.

rõhutab, et ELi kodakondsuse kontseptsioon võiks hoogustada ELi laienemise protsessi, mis ei seisne üksnes majanduslikus ja õiguslikus kohandumises ELi acquis'ga, vaid nõuab ühinevates riikides ka poliitilisi meetmeid demokraatlike struktuuride ja õigusriigi tugevdamiseks. ELi kodakondsuse väljavaade võib sellistele meetmetele konkreetse väljundi pakkuda;

38.

tuletab meelde vajadust lihtsustada kohalikul ja piirkondlikul tasandil haldusmenetlust, et ELi kodakondsusega kaasnevaid õigusi, eelkõige aga liikumisvabadust saaks tõepoolest kasutada, kõrvaldada kõik takistavad tavad või muud diskrimineerimise vormid, mis viivad ELi kodanike ebavõrdse kohtlemiseni, eelkõige elamisõiguse andmisel. Samuti on vaja, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuksid asjakohaseid lahendusi, tehes enne kindlaks nende ees seisvad probleemid;

39.

tunnistab, et komisjoni väljapakutud meetmed näitavad selles osas teatud edusamme. Võttes arvesse seda, et teatud tegevusvaldkonnad eeldavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset kaasamist, (12) on vaja nii mõjuhindamise läbiviimist kui ka rahastamist ELi fondidest;

40.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekuid edendada ELis sõidukite tehnoülevaatuse tõendite lihtsamat piiriülest tunnustamist, samuti ettepanekut ühtlustada mootorsõidukite tehnoülevaate nõuded. Need ettepanekud tuleks ellu viia võimalikult kiiresti, et kodanikud saaksid lihtsamalt kasutada oma liikumisvabaduse õigust, mis hõlmab sõiduki ümberregistreerimist teistes liikmesriikides;

41.

soovitab tugevdada koostööalgatusi, millega soovitakse edendada kodanike teavitamist nende vaba liikumise õigusest, näiteks sõpruslinnad, piiriülese koostöö algatused jne;

42.

märgib veelkord, (13) et pidades silmas Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimisi, on väga tähtis teavitada kõiki ELi kodanikke veelgi rohkem nende õigustest, eelkõige valimisõigustest nende elukohaliikmesriigis, ning aidata neil seda õigust teostada;

43.

rõhutab uut mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020 silmas pidades, et programmid „Põhiõigused ja kodakondsus” ja „Kodanike Euroopa” võivad anda märkimisväärset hoogu ELi kodakondsuse tugevdamisele ja selliste meetmete toetamisele, millega edendatakse Euroopa õigusaktide ja poliitika tundmist ja rakendamist liikmesriikides;

44.

soovitab võtta ELi kodakondsuse programmidega seotud meetmete rahastamiseks lihtsama ja tõhusama lähenemisviisi, määratledes täpsemalt poliitilistele otsustele vastavad prioriteedid ja pöörates tähelepanu meetmete tulemustele, nii et projektid avaldaksid strateegiliste ja poliitiliste eesmärkide saavutamisele suuremat mõju. Selleks on esmatähtis kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nende meetmete kavandamisse, eelkõige seoses koolituse ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisega.