5.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/86

—

toetab täielikult komisjoni uues teatises valitud lähenemisviisi tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitilist rolli poliitikakujundajate ja otsuselangetajatena, mis nõuab piisaval tasemel autonoomiat, suutlikkuse arendamist ja rahalisi vahendeid;

—

tervitab mõtet, et toetus, mis antakse partnerriikide avalikule sektorile eesmärgiga edendada tõhusamat ja tulemuslikumat riiklikku arengupoliitikat ja asjaomaseid tegevuskavasid ning neid ka rakendada, peaks võtma arvesse ka kohaliku avaliku sektori tähtsat rolli;

—

ärgitab komisjoni võtma vastu eeskirjad (finantsmääruse rakenduseeskirjad) täielikuks rahastamiseks juhul, „kui ühenduse huvides on olla meetme puhul ainsaks toetuse andjaks ja eelkõige ühenduse meetme läbipaistvuse tagamiseks” sellistes programmides nagu „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused”;

—

nõustub komisjoniga, et EL peaks kohandama oma toetust partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende ühenduste suureneva rolli, potentsiaali ja vajadustega, ning rõhutab, et see tähendab suuremaid rahaeraldisi detsentraliseerimist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende ühenduste mõjuvõimu suurendamist toetavateks meetmeteks;

—

väljendab oma valmisolekut anda komisjoni tehnilisel ja rahalisel toetusel ja koostöös kõigi huvitatud pooltega panus detsentraliseerimise aspektide hindamise ja jälgimise vahendite arendamisse partnerriikides;

—

märgib, et tagamaks kohalike omavalitsuste tihe kaasamine 2015. aasta järgsesse tegevuskavva, on tarvis tõeliselt osaluspõhist protsessi ja erinevalt aastatuhande arengueesmärkide arenguprotsessist tuleb osalemine kindlustada 2015. aasta järgse tegevuskava väljatöötamise varases järgus koos vajalike rahastamisvahenditega;

—

kinnitab oma toetust 2015. aasta nimetamisele Euroopa arenguaastaks ning nõuab seepärast, et eelarves nähtaks ette piisavad rahalised vahendid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste algatuste toetamiseks;

—

kinnitab taas oma valmisolekut pakkuda Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele poliitilist platvormi rahvusvahelise ja piiriülese koostöö arendamiseks.

Raportöör

Hans JANSSEN (NL/EPP), Oisterwijki linnapea

Viitedokument

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi” ”

COM(2013) 280 final

1.

tervitab Euroopa Komisjoni uut teatist „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi”. See on oluline samm edasi, et tunnistada ja kujundada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erilist seisundit partneritena ELi arengupoliitikas kõrvuti teiste partnerite ja osalistega, nagu keskvalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning samas neist eristudes;

2.

meenutab, et 2008. aastal avaldas Euroopa Komisjon oma esimese teatise (1) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta arenguprotsessis. See oli märkimisväärne samm kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koha, rolli ja lisaväärtuse tunnistamise poole koostöö- ja arengupoliitikas;

3.

viitab komitee varasematele arvamustele, eeskätt kahele kõige värskemale, mis koostati teatiste „EL kui ülemaailmne partner. Uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele” ja „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” kohta, milles rõhutati kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erilist seisundit ja rolli ELi välistegevuses;

4.

toetab täielikult komisjoni uues teatises valitud lähenemisviisi tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitilist rolli poliitikakujundajate ja otsuselangetajatena, mis nõuab piisaval tasemel autonoomiat, suutlikkuse arendamist ja rahalisi vahendeid;

5.

meenutab, et iga tüüpi „kohalikel omavalitsustel” – regioonidel, provintsidel, krahvkondadel, piirkondadel, valdadel, küladel jne – on strateegiline roll demokraatliku valitsemise edendamisel ja tõhusamale arengule kaasa aitamisel. Seepärast ei näe komitee põhjust, miks Euroopa Komisjon otsustas keskenduda teatises eeskätt omavalitsustasandile, nagu on sedastatud allmärkuses 1;

6.

tervitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamist partnerriikides, nagu teatises propageeritud, sest see aitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel täita neile muu hulgas muutuste kavaga pandud olulist rolli inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava teiste kesksete elementide vallas, samuti kaasavas ja jätkusuutlikus kasvus inimarengu huvides;

7.

kordab, et Euroopa kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on rikkalik kogemus paljudes valdkondades, milles partnerriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tuleb suutlikkust suurendada. Seda tuleks teatises selgemalt tunnistada, samuti tuleks selles keskenduda küsimusele, kuidas seda kogemust muu hulgas vastastikuse kogemustevahetuse abil üle kanda ja kohapealsetes tingimustes kohaldada;

8.

leiab teatises esitatud analüüsi põhjal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks tihedalt kaasata 2015. aasta järgset perioodi käsitleva arengualase tegevuskava koostamisse. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on täita oluline roll mitte ainult jätkusuutliku arengu alal, vaid ka sellega seonduvates valdkondades, nagu kaasav linnastumine, sotsiaalne ühtekuuluvus, kliimamuutustega kohanemine, inimeste turvalisus jne. Seoses sellega:

9.

tunnustab teatise ettevalmistamise etapil järgitud protsessi avatust. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused said esitada panuseid ja ideid ning mitmel puhul leidis aset mõttevahetus, muu hulgas ka komitee CIVEXi komisjoni koosolekul;

10.

tunnustab teatist komitee keskse rolli tunnistamise eest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arengupüüdluste stimuleerimisel ja koordineerimisel ning pakub oma jätkuvat koostööd ELi arengupoliitika edasisel kujundamisel ja rakendamisel. Selleks sobivate foorumite hulka kuulub detsentraliseeritud koostöö konverents, mis hõlbustab dialoogi ELi ja arengumaade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning Euroopa institutsioonidega, samuti – iseäranis koordineerimaks ELi pingutusi arengu toetamiseks naaberriikides – ARLEM ja CORLEAP, s.o kaks kogu, mis koondavad ELi ja (naabruses asuvate) partnerriikide kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajaid;

11.

nõustub komisjoniga, et keskselt juhitavad ja ülevalt alla suunatud meetmed ja -programmid üksi ei suuda tagada jätkusuutliku arengu takistuste kõrvaldamist ega võidelda vaesusega, ning et eelkõige kohalikul tasandil mängib rolli ka avalik ja erasektor;

12.

nõustub hästi tasakaalus seisukohaga, millele komisjon on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suhtes asunud: ühest küljest võivad nad oma võtmerolli täita sõltumata sellest, kuidas keskvõim toimib (nt ebakindlates riikides), teisest küljest võivad nende rolli kahjustada negatiivsed tegurid, sh kohalikul tasandil;

13.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut töötada välja strateegilisem lähenemisviis kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele partnerriikides, pidades silmas nende mõjuvõimu suurendamist ja arengueesmärkide saavutamist;

14.

jagab komisjoni seisukohta, et poliitilise tunnustusega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile arenguprotsessis peaks kaasnema piisav autonoomia, suutlikkuse arendamine ja rahalised vahendid, et suurendada piisavalt nende mõjuvõimu ning peegeldada vastutuse jaotust eri valitsustasandite vahel;

15.

ärgitab komisjoni muutma need tõesed tähelepanekud koostööprogrammide prioriteetideks, milles komisjon partnerriikidega kokku lepib. Arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust, tuleks nad täielikult kaasata nimetatud programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse, sh nende esindusühenduste kaudu;

16.

tervitab mõtet, et toetus, mis antakse partnerriikide avalikule sektorile eesmärgiga edendada tõhusamat ja tulemuslikumat riiklikku arengupoliitikat ja asjaomaseid tegevuskavasid ning neid ka rakendada, peaks võtma arvesse ka avaliku sektori tähtsat rolli kohalikul ja piirkondlikul tasandil. See langeb kokku Regioonide Komitee üleskutsega kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nii ELis kui ka arenguriikidest partnerriikides paremini arengupoliitikasse;

17.

nõustub tähtsusega, mille komisjon omistab sidusrühmade partnerlustele ja dialoogimehhanismidele kasusaajate tasandil, et astuda dialoogi asjaomaste keskvõimu esindajatega tagamaks nende murede ja vajadustega arvestamine. See on kooskõlas mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisiga. Samal ajal nõuab mitmetasandiline valitsemine ka seda, et keskvalitsused püüaksid omalt poolt kohalike ja piirkondlike omavalitsustega dialoogi astuda, et õppida tundma kohaliku tasandi vajadusi ja muresid;

18.

nii ELi liikmesriikides kui ka partnerriikides takistab kaasrahastamise nõue teatud osapooli osalemast. Partnerriikide puhul võivad kohalike osapoolte osalemisel olla takistuseks finantsressurssidest tingitud raskused, sellal kui mõnes liikmesriigis, nt Rootsis, ei saa kohalik ja piirkondlik omavalitsustasand osaleda sellistes programmides nagu „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused”, sest neil pole lubatud kasutada kohalikke makse rahvusvahelise arengukoostöö rahastamiseks. Arvestades programmi spetsiifilisi eesmärke ja Euroopa eri riikide mitmekesiseid kogemusi (sotsiaalvaldkond, detsentraliseerimine, tervishoid jne), ei tundu see vastavat ei ELi ega ELi väliskoostööprogrammi huvidele. Sellise olukorra ärahoidmiseks ärgitab Regioonide Komitee komisjoni võtma vastu eeskirjad (finantsmääruse rakenduseeskirjad) täielikuks rahastamiseks juhul, „kui ühenduse huvides on olla meetme puhul ainsaks toetuse andjaks ja eelkõige ühenduse meetme läbipaistvuse tagamiseks” (artikli 253 lõike 1 punkt e);

19.

toonitab, kui tähtis on territoriaalne lähenemisviis arengule, nagu on viidatud teatises, ning kutsub ELi üles tegema selle lähenemisviisi väljatöötamisel ja rakendamisel koostööd teiste arengupartneritega. EL peaks välja töötama ka stiimulid, nt täiendav rahaline toetus partnerriikidele, kes dialoogis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende riigi tasandi ühendus(t)ega teevad pidevalt edusamme territoriaalse lähenemisviisi rakendamisel oma riiklikus arengukavas või riiklikes arengukavades;

20.

märgib, et kuigi komisjoni ettepanek toetada legitiimseid omavalitsusi on asjakohane, ei ole eraldi viide võimalustele „koordineerida oma tegevust piirkondlike ametiasutustega” selle peatüki esimeses lõigus komitee arvates mõistetav, arvestades teatise joonealuses märkuses 1 esitatud osutust, et kasutatav termin „kohalikud omavalitsused” hõlmab iga tüüpi kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, s.t ühtaegu nii valdu ja linnu kui ka piirkondi, provintse ja regioone;

21.

nõustub komisjoniga, et eduka detsentraliseerimise eeldus on poliitiline tahe. Kooskõlas teatisega tuleks poliitilist tahet edendada nt poliitikadialoogi raames. Kui tahet üles näidatakse, tuleb seda ka tunnustada ELi koostöö raames pakutavate stiimulite kaudu;

22.

jagab seisukohta, et ELi toetus detsentraliseerimisele peaks keskenduma soodsa õigus- ja poliitilise keskkonna loomisele ning institutsioonilisele arengule ja suutlikkuse suurendamisele. Komitee toetab ka teisi seatud prioriteete, nt tugev keskendumine maksualasele detsentraliseerimisele, avaliku sektori finantsjuhtimine ja vastutus ning pikaajaline nõudluspõhine lähenemisviis suutlikkuse suurendamisele;

23.

kordab, et ELi riikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on rikkalikud teadmised ja kogemused paljudes valdkondades, milles partnerriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tuleb suutlikkust suurendada, ning leiab, et lisaks kahepoolsele koostööle ELi ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning sellega kombineeritult tuleks ka omavalitsuste ühendusi käsitada strateegiliste partneritena kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse arendamise programmide haldamisel;

24.

nõustub komisjoniga, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendused võivad olla vahendiks hea valitsemistava tagamisel ja arengualaste tulemuste saavutamisel kohalikul tasandil, ning märgib, et teatises välja toodud kuue peamise ülesande kõrval tuleks mainida ka ülesannet osutada teenuseid ühenduse liikmetele. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühenduste liikmed kutsuvad ühendusi sageli üles osutama suutlikkuse suurendamise ja koolituse alaseid teenuseid, iseäranis arenguprotsessi kontekstis. Selliste teenuste osutamine on osutunud määravaks ühenduste nähtavuse, nende liikmete pühendumuse ja seega ühenduste jätkusuutlikkuse aspektist. Samuti kogutakse selle käigus teavet ja tähelepanekuid, mida saab kasutada ühenduste lobitöös ja toetustegevuses;

25.

nõustub komisjoni seisukohaga, et paljudes partnerriikides on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendused veel nõrgad. Selleks et nad saaksid oma rolli täiel määral täita, on tarvis olulist pikaajalist toetust. See võib esineda erinevas vormis, nt otserahastamine ELi delegatsioonide hallatavate eelarvete osana või selliste suurte omavahel seotud programmide loomine või jätkamine nagu teatises viidatud programm „Kohalike omavalitsuste ühenduste toetamine ja tugevdamine AKV riikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil” (ARIAL). Igal juhul on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste Euroopa tasandi ühenduste teadmiste ja kogemuste kasutamisel vastastikuse õppimise ja kogemuste vahetamise kaudu määrav tähtsus;

26.

nõustub komisjoniga, et EL peaks kohandama oma toetust partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende ühenduste suureneva rolli, potentsiaali ja vajadustega;

27.

rõhutab, et see tähendab suuremaid rahaeraldisi detsentraliseerimist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende ühenduste mõjuvõimu suurendamist toetavateks meetmeteks. Praegu, uue rahastamisperioodi alguses on õige aeg seda teha. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema üheselt toetuskõlblikud kõigi paketti „EL kui ülemaailmne partner” kuuluvate vahendite puhul. Olulist muutust on tarvis ka Euroopa Arengufondis. 2012. aasta veebruaris antud temaatiline üldhinnang sellele, kuidas komisjon on detsentraliseerimist toetanud (Thematic global evaluation of the Commission support to decentralisation processes), (3) näitab, et otsetoetused detsentraliseerimisele moodustasid vaid 1 % komisjoni kõigist rahalistest toetustest (kõik sektorid ja riigid) 2000.–2004. aastal, vaid ligikaudu 2,5 % 2004.-2008. aastal ja taas palju vähem hinnangus käsitletud viimastel aastatel (2008.–2009. aasta). Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine valitsemistava tõhustamiseks ja paremate arengualaste tulemuste saavutamiseks väärib enamat;

28.

tervitab komisjoni soovi uurida võimalust kasutada uuenduslikku rahastamiskorda ja ideed, et see võiks olla seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsiooniliste tulemuste hindamisega. Liiga sageli toimuvad sellised hindamised aga suunaga ülevalt alla ning viivad karistusteni nende jaoks, kelle tulemused ei ole nii head. Üldiselt viib see osalejate avatuse vähenemisele. Arvestades, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tarvis oma suutlikkust suurendada, ärgitab komitee kasutama horisontaalseid õppeprotsesse, kasutades selliseid vahendeid nagu võrdlusanalüüs ja avatud võrdlus, mille käigus saab tugevdada kohalike ja piirkondlike liitude tõhustavat rolli, mida on lihtsam siduda positiivsete finantsstiimulitega ning mis on pikas perspektiivis asjakohasemad ja viljakamad;

29.

toetab seisukohta, et EL peaks oma programmides tagama piisava paindlikkuse, et toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende ühenduste algatusi. See on tõepoolest määrav element, kui valida strateegilisem lähenemisviis nende mõjuvõimu suurendamisele. Paindlikkus peaks seega hõlmama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende ühenduste endi algatuste otserahastamise võimalust ning võimalust rahastada taolisi algatusi koos nende partneromavalitsuste ja partnerühendustega Euroopas või nende kaudu;

30.

jagab komisjoni seisukohta, et eelarvetoetuste kontekstis peaks EL toetama süsteeme, mille abil jälgida keskvalitsuste finantsülekandeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. See peaks andma panuse selliste terviklikumate vahendite väljaarendamisse piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, mis aitavad – sarnaselt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga Euroopa tasandil – detsentraliseerimisprotsessi suunata ja loovad aluse olukorra jälgimiseks;

31.

väljendab valmisolekut anda komisjoni tehnilisel ja rahalisel toel panus vahendite väljatöötamisse detsentraliseerimise aspektide hindamiseks ja jälgimiseks partnerriikides, tehes seda koostöös kõigi huvitatud osapoolte, eeskätt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühenduste ja teiste organisatsioonide (ÜRO Habitat, UNDP) või üksustega, sh arengumaades (nt UEMOA omavalitsusüksuste nõukogu);

32.

leiab, et sellised terviklikud vahendid annavad väärtusliku panuse ELi ja partnerriikide vahelisse poliitikadialoogi. Need vahendid võimaldavad võtta arvesse poliitika koordineerimist, vastastikust täiendavust ja sidusust konkreetse riigi eri valitsustasandite vahel. Sellist poliitikadialoogi saab süvendada nende teemadega seonduvate finantsstiimulite abil kooskõlas sooviga uurida võimalust kasutada uuenduslikku rahastamiskorda;

33.

nõustub komisjoniga, et EL peaks ka edaspidi toetama Euroopa ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelist detsentraliseeritud ja piiriülest koostööd, mille aluseks on pikaajaline ja võrdne institutsiooniline partnerlus. Euroopa vaatenurgast tuleks edendada ja lihtsustada partnerluste koordineerimist laiemates võrgustikes või koostööd ühisprogrammide raames. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et detsentraliseeritud arengukoostöö portaal lihtsustab koordineerimist, pakkudes teavet olemasolevate projektide kohta ja võimaldades uute projektide väljatöötamisele suunatud arutelu. Komitee soovib jätkata oma sellealase rolli täitmist koostöös näiteks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendustega. Pidades silmas koordineeritumate lähenemisviiside oodatavat suuremat mõju, tuleks neid soodustada, suurendades sellistele lähenemisviisidele mõeldud ELi vahendeid;

34.

tervitab komisjoni seisukohta, et EL peaks toetama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende ühenduste rolli 2015. aasta järgset perioodi käsitleva arengualase tegevuskava kujundamisel, ning märgib rahuloluga, et seda seisukohta toetab nõukogu, (4) kes palub ELil ja selle liikmesriikidel, tehes vajaduse korral koostööd Regioonide Komiteega, võtta arvesse kohalike omavalitsuste seisukohti ja kogemusi ning toetada nende esindatust riikliku ja rahvusvahelise tasandi poliitilistes aruteludes, muu hulgas 2015. aasta järgse tegevuskava väljatöötamisel ning konverentsi „HABITAT III” ettevalmistamisel;

35.

märgib, et tagamaks kohalike omavalitsuste tihe kaasamine 2015. aasta järgsesse tegevuskavva, on tarvis tõeliselt osaluspõhist protsessi ja erinevalt aastatuhande arengueesmärkide arenguprotsessist tuleb osalemine kindlustada 2015. aasta järgse tegevuskava väljatöötamise varases järgus. Osaluse tagamiseks tuleb vabastada vajalikud rahalised vahendid;

36.

kinnitab oma toetust 2015. aasta nimetamisele Euroopa arenguaastaks (5) ja peab seda heaks võimaluseks algatada ja toetada – ka rahaliselt – meetmeid kohalikul ja piirkondlikul tasandil; seepärast nõuab, et eelarves nähtaks ette piisavad vahendid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste algatuste rahaliseks toetamiseks;

37.

kinnitab taas oma valmisolekut pakkuda Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele poliitilist platvormi rahvusvahelise ja piiriülese koostöö arendamiseks;

38.

kinnitab oma pühendumust panuse andmisele poliitika edasisse arendamisse ja uuendamisse, tuginedes muu hulgas kõnealusele teatisele ja detsentraliseeritud arengukoostöös omandatud kogemustele ning tehes koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võrgustike ja ühendustega. See kõik on suunatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamisele partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi.