5.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 356/23

—

nõustub Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikuga selles, et seni läbi viidud uuringud toovad ELi kehtivates õigusaktides ilmsiks terve rea ebaselgeid kohti ja lünki; rõhutab, et tervise ja keskkonnakaitsega seotud küsimuste tõstatamine on ülisuure tähtsusega, kui tööstus tahab saavutada avalikkuse heakskiitu, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama raamistikku kehtivates ELi õigusaktides peituvate riskide ohjamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks;

—

soovib, et austataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsuseid mittekonventsionaalsete süsivesinike ammutamise arendamise/tegevuse keelamise, piiramise ja kontrolli kohta. kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema õigus tundlikke alasid (nt joogivee kaitsealad, külad, põllumaad) võimalikest mittekonventsionaalsete süsivesinike käitlemistegevustest välja arvata;

—

rõhutab läbipaistvuse põhimõtte ja asjaomaste elanikkonnarühmade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise ülimalt suurt tähtsust otsuste langetamisel selles väga tundlikus valdkonnas ning tunneb muret selle üle, et mitte kõikides liikmesriikides ei ole siiani nende põhimõtetega piisaval määral arvestatud;

—

toetab komitee ettepanekut mittekonventsionaalsete süsivesinike lisamist läbivaadatud direktiivi I lisasse, et asjaomased projektid kuuluksid süstemaatiliselt keskkonnamõju hindamise direktiivi alla; kutsub komisjoni üles uurima ühiste keskkonnastandardite kehtestamise võimalust mittekonventsionaalsete süsivesinike uurimise ja ammutamise kohta ELis, et lihtsustada sidusate ja arusaadavate keskkonnamõju hindamiste läbiviimist.

Raportöör:

Brian MEANEY, Clare’i krahvkonnanõukogu ja Kesk-Lääne piirkondliku omavalitsuse liige

Viitedokument

omaalgatuslik arvamus

1.

tunnistab Euroopa vajadust taskukohaste, CO2-neutraalsete, säästvate, üleilmselt konkurentsivõimeliste ja turvaliste energiaallikate järele. See kujutab endast suurt väljakutset Euroopa Liidule. Sellest vajadusest juhituna on liikmesriigid püüdnud leida mitmesuguseid alternatiive, mistõttu on tärganud märkimisväärne huvi mittekonventsionaalsete süsivesinike vastu. See huvi on arenenud Euroopa Liidus valitseva siiani mitmekesise ja kooskõlastamata regulatiivse raamistiku kontekstis; juhib siiski tähelepanu sellele, et mittekonventsionaalsed süsivesinikud ei ole jätkusuutlikud ei kliimamuutusi ega pikaajalist energiavarustust silmas pidades, samuti on need seotud suurte riskidega;

2.

tunnistab märkimisväärseid ohte keskkonnale ja tervisele, mis tulenevad horisontaalse hüdrofrakkimise käigus suurtes kogustes kemikaalidega libestatud vee kasutamisest (mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamine), mida kasutatakse mittekonventsionaalsetele süsivesinikele ligipääsemiseks;

3.

leiab, et komisjon peaks väljendama tugevat poliitilist toetust, nõudes, et liikmesriigid rõhutaksid vajadust ning annaksid pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse vahendid, millega korrektselt täita regulatiivset ja järelevalverolli ning ülesandeid seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eri pädevustega üle terve Euroopa Liidu;

4.

rõhutab, et silmade ees peab olema siht saavutada 100 %-line üleminek taastuvenergiale, ning et tuleb tagada, et mittekonventsionaalne või muud liiki energia ei juhiks tähelepanu ja ressursse vajalikust taastuvenergiaallikatele üleminekust kõrvale. Tunnistab mittekonventsionaalsete süsivesinike võimalikku rolli üleminekuperioodil fossiilselt energialt taastuvenergiale;

5.

vastavalt Lissaboni lepingule (2009, artikkel 194) ei piirata ühegi liikmesriigi „õigusi otsustada oma energiaressursside kasutustingimuste, erinevate energiaallikate valiku ja oma energiavarustuse üldstruktuuri üle”. Seega on kildagaasi suhtes Euroopa Liidus väga erinevaid seisukohti. Komitee soovib, et „mittekonventsionaalsete süsivesinike turvalist ja ohutut ammutamist võimaldavate” seadusandlike ettepanekute koostamisel kõik ja ka Euroopa Komisjon tunnistaksid, austaksid ja arvestaksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusi, vastutust, arvamusi ja vaateid.

6.

võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusi, eriteadmisi kohalike olude kohta ja ressursside piiranguid ning võttes samuti arvesse mittekonventsionaalsete süsivesinike ammutamise mitmesuguseid olulisi mõjusid ja sellega seotud ohtusid, soovib komitee, et austataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsuseid mittekonventsionaalsete süsivesinike ammutamise arendamise/tegevuse keelamise, piiramise ja kontrolli kohta. Rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema õigus tundlikke alasid (nt joogivee kaitsealad, külad, põllumaad) võimalikest mittekonventsionaalsete süsivesinike käitlemistegevustest välja arvata või rakendada piiranguid juhtudel, kui käitlemistegevus seab ohtu omavalitsuste võime saavutada oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Peale selle tuleks tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste autonoomiat nende territooriumil mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamise keelamise üle otsustamisel; tuletab selles kontekstis meelde mittekonventsionaalsete süsivesinike ammutamise keeldusid, mis on kehtestatud näiteks Bulgaarias, Prantsusmaal, Luksemburgis, Šveitsis Fribourgi kantonis ja Hispaanias Cantabrieni piirkonnas;

7.

nõustub Euroopa Parlamendiga selles, et ettevõtete jaoks negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõjudega tegelemiseks koostatud vabatahtlikest suunistest – näiteks globaalse aruandluse algatus, ÜRO algatus Global Compact ja OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele – ei piisa mittekonventsionaalsete süsivesinike ammutamise negatiivsete mõjude leevendamiseks;

8.

nõustub Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikuga selles, et seni läbi viidud uuringud toovad ELi kehtivates õigusaktides ilmsiks terve rea ebaselgeid kohti ja lünki; rõhutab, et tervise ja keskkonnakaitsega seotud küsimuste tõstatamine on ülisuure tähtsusega, kui tööstus tahab saavutada avalikkuse heakskiitu, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama raamistikku kehtivates ELi õigusaktides peituvate riskide ohjamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks;

9.

soovitab komisjonil kaaluda võimalust paluda liikmesriikidel piirata mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamist seni, kuni regulatiivsed lüngad ELi õigusaktides on kõrvaldatud;

10.

sõltumata liikmesriikide õigusest oma energiavarusid kasutada tuleks igasuguse mittekonventsionaalsete süsivesinike käitlemise puhul tagada ausad ja õiglased tingimused üle kogu Euroopa Liidu täielikus kooskõlas asjaomaste ELi õigusaktidega keskkonnakaitse ja rahvatervise valdkonnas. ELis on vaja selget ja õiguslikult siduvat õigusraamistikku (eelistatavalt direktiivi kujul) mittekonventsionaalsete süsivesinike uurimise ja ammutamise kohta, et pakkuda piisavat garantiid kildagaasiga seotud tegevuste poolt keskkonnale ja inimtervisele tekkivate ohtude vastu;

11.

usub, et ELi keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõtet tuleks järjepidevalt rakendada üle kogu Euroopa Liidu ning et keskkonnamõju hindamine peaks olema kohustuslik, sõltumata mittekonventsionaalsete süsivesinike uurimise ja ammutamise ulatusest, ning võtma arvesse majandushuvisid ja vajadust tagada energiavarustuse kindlus ja säästva arengu toetamine;

12.

soovib, et ELis mittekonventsionaalsete süsivesinike uurimist ja kaevandamist käsitleva ELi direktiivi nurgakiviks oleks nõue, et iga üksiku mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamise projekti puhul tuleb kohustuslik olelusringi hindamine teostada enne kaevandamisloa saamist;

13.

rõhutab läbipaistvuse põhimõtte ja asjaomaste elanikkonnarühmade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise ülimalt suurt tähtsust otsuste langetamisel selles väga tundlikus valdkonnas ning tunneb muret selle üle, et mitte kõikides liikmesriikides ei ole siiani nende põhimõtetega piisaval määral arvestatud;

14.

märkides, et viimase aja tehnoloogilised arengud on esile kutsunud mittekonventsionaalsete gaaside kiire ammutamise kommertseesmärkidel teatud maailmajagudes, eelkõige Ameerika Ühendriikides, kus kildagaasi on hakatud nimetama „suunamuutjaks”, on komitee siiski teadlik kildagaasi tehnilistest ja majanduslikest piiridest ELis. Järjest enam teadvustatakse seda, et Euroopas tõenäoliselt ei teki nii suurt „kildagaasibuumi” nagu Ameerika Ühendriikides (1). Arvatakse, et Euroopa mittekonventsionaalse gaasi varud parimal juhul tasakaalustavad konventsionaalse gaasi tootmise vähenemist, mis on erinevate geoloogiliste tingimuste, (2) õigusaktide ja kõrgema rahvastikutiheduse tõttu piiratud; Tunnistab, et selles valdkonnas on endiselt tarvis ulatuslikku hindamist.

15.

täheldab lisaks, et mittekonventsionaalsete süsivesinike puuraugud kuivavad palju kiiremini kui konventsionaalsete süsivesinike omad ning seetõttu vajatakse rohkem puurimist, mis avaldab mõju tootmiskuludele; Siiski märgib komitee, et mittekonventsionaalsete süsivesinike ammutamisel kasutatakse nüüdisaegset tehnoloogiat, nt horisontaalne puurimine ja mitme puurkaevuga puurimisplatsid (kus ühel puurimisplatvormil puuritakse mitmes puuraugus), mis vähendab edukalt mõju keskkonnale ja kohalikule paikkonnale.

16.

praeguste gaasi hindade juures leiab komitee, et kildagaasil on vähe võimalusi avaldada olulist mõju Euroopa gaasivarustusele. Isegi kui Euroopas hõlvatakse gaasimaardlaid järjest kiiremini, suudab see parimal juhul anda Euroopa gaasivarudesse protsentuaalse osana kõigest ühekohalise numbri. See ei muuda vastupidiseks Euroopa Liidu sisese tootmise jätkuvat vähenemist ega suurenevat sõltuvust impordist; (3) tunnistab, et selles valdkonnas on tarvis edasist hindamist.

17.

on teadlik sellest, et leebed eeskirjad võivad olla kildagaasi majandusliku elujõulisuse üks eeltingimusi, kuna kildagaasi väljaarvamine paljudest keskkonnakaitseseadustest on olnud Ameerika Ühendriikides aset leidnud „kildagaasibuumi” üks peamisi tõukejõude; näiteks frakkimise lisaainete täpne koostis kaitstud patendiseadusega ega kuulu avaldamisele; toonitab seepärast eriti, et asjaomase tegevuse lubamiseks Euroopa Liidus tuleb ilmtingimata nõuda kõigi frakkimisvedelikus sisalduvate keemiliste komponentide ja nende määra avalikustamist

18.

märgib, et puurimise ajal on kildagaasil ja kinnisõlil puurimisplatside, veoautode parkimis- ja manööverdamisruumi, varustuse, gaasi töötlemise, transpordivahendite ja juurdepääsuteede tõttu vältimatult suur ja ruumiliselt intensiivne mõju maakasutusele (intensiivne maakasutus), mis võib ohustada jätkusuutlikku linna- või maa-asustust ning looduslikke elupaiku. Suur võimalik mõju on õhku eralduvad saasteained, põhjavee saastumine kontrollimatult lekkiva gaasiga või vedeliku vool pursete või lekete tõttu, frakkimisvedeliku leke ning reovee kontrollimatu heide. Frakkimisvedelikud sisaldavad ohtlikke aineid ja väljavoolav vedelik sisaldab ka raskemetalle ja radioaktiivseid materjale, kildagaasi puurimine kujutab endast inimtervisele (4) ja keskkonnale suuremat ohtu kui teiste fossiilsete kütuste ammutamine, (5) eriti kuna sama koguse ammutamine nõuab rohkem puurimist;

19.

komitee tunneb muret selle üle, et Euroopas kehtivad ja kaevandamistegevust mõjutavad kaevandamisseadused ja nendega seotud määrused ei võta arvesse mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamise konkreetseid aspekte eest. Euroopa Liidu liikmesriikide kaevandamisega seotud eeskirjad on väga erinevad. Paljudel juhtudel on kaevandamisõigustel eelis kodanike õiguste ees ning kohalikel poliitilistel organitel puudub sageli mõju võimalike projektide ja kaevandamispaikade üle, sest nende üle otsustavad riigi või piirkonna valitsus ja ametiasutused; viitab lisaks veel sellele, et erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei oma Euroopas maaomanik automaatselt õigusi tema maal leiduvatele maavaradele, nii et ta ei pruugi alati nende ammutamisest kasu saada;

20.

soovib, et nõuetekohaselt hinnataks mittekonventsionaalse gaasi tegelikku potentsiaali ELis. See aspekt võib olla äärmiselt oluline mis tahes energiaalase ja/või poliitilise kava jaoks, mida soovitakse ellu viia üleminekuressursina teel taastuvenergia suurema osakaalu poole ELis, millest on teatatud nii olulises ELi teedrajavas dokumendis nagu energia tegevuskava aastani 2050. See võimaldaks ka uurida kohalike energiaallikate süstemaatilisema kasutuse võimalusi. Nende kavade ja poliitikate üks eesmärkidest peab olema selle tagamine, et üleminek tulevastele majanduslikult konkurentsivõimelistele ja võimalikult väikese CO2-jalajäljega energiaallikatele toimuks nii, et EL muutub teiste geopoliitiliste piirkondade seas konkurentsivõimeliseks. Ppeale ettearvamatute ohtude keskkonnale, kliimale ja inimtervisele võib kildagaas õõnestada ka taastuvenergia arengut ja aheldada Euroopa veelgi kindlamasse sõltuvusse fossiilkütustest. Kildagaas nagu ka süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ei saa olla kodanike vajadustest eraldiseisev poliitiline eesmärk ning seda ei tohiks propageerida kui Euroopa energia tuleviku rohelist alternatiivi. Võttes arvesse kildagaasi suurt süsinikdioksiidiheidet, vajaminevate laienduste ulatust ja investeeringute taset ei ole on tarvis teha selgeks, kuidas ta saab olla „üleminekukütus”. Ameerika Ühendriikide intensiivse kildagaasi eraldamise tulemusel langevad gaasihinnad võivad ohustada madala süsinikdioksiidiheitega alternatiivide elujõulisust ja avaldada survet valitsuste toetusmehhanismidele;

21.

väljendab muret selle üle, et kui kildagaasi uurimine ja tootmine kogu maailmas suureneb, võib sellega kaasneda vabaneva metaani heitkoguste, mille kasvuhooneefekt on 20 kuni 25 korda suurem kui CO2 oma, märkimisväärne kasv, ning et kildagaasi üldist potentsiaali globaalse soojenemise suurendamise osas hinnatud rohkem kui 3,5-le kraadile (6). (Lubatav soojenemine oleks 2 kraadi). Seetõttu võib ebatraditsiooniliste õli- ja gaasiressursside kasutamine takistada ÜRO aastatuhande 7. arengueesmärgi, s.o keskkonnasäästlikkuse saavutamist ja õõnestada Kopenhaageni kokkuleppes sätestatud kõige uuemaid rahvusvahelisi kliimamuutusega seotud kohustusi;

22.

toetab ettepanekut suurendada ELi teadus- ja arendustegevuse toetust ökodisaini sektorile struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Investeerimispanga kaudu, märkides samas, et koos nende jõupingutustega tuleb suuremat tähelepanu pöörata uute standardite kehtestamisega kaasnevatele võimalikele konkurentsi moonutavatele mõjudele; tervitab komisjoni esialgset hinnangut mittekonventsionaalsete süsivesinike suhtes kohaldatava ELi keskkonnaalase õigusraamistiku kohta; komitee soovitab komisjonil viivitamatult;

23.

soovib, et komisjon nõuaks ettevõtetelt olemasolevate keskkonnatingimuste sõltumatut ja kontrollitavat määratlemist aladel, kuhu kavandatakse mittekonventsionaalsete süsivesinike käitlemise rajatisi.

24.

märgib kahetsusega, et kehtivas keskkonnamõju hindamise direktiivis ei ole mittekonventsionaalsete süsivesinike igapäevaseid tootmismahtusid arvesse võetud. See tähendab, et keskkonnamõjudele vaatamata ei kohaldada asjaomastele projektidele keskkonnamõju hindamise direktiivi. Vastavalt ettevaatuspõhimõttele ja Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis esitatud soovitustele, toetab komitee ettepanekut mittekonventsionaalsete süsivesinike lisamist läbivaadatud direktiivi I lisasse, et asjaomased projektid kuuluksid süstemaatiliselt keskkonnamõju hindamise direktiivi alla;

25.

kutsub komisjoni üles uurima ühiste keskkonnastandardite kehtestamise võimalust mittekonventsionaalsete süsivesinike uurimise ja ammutamise kohta ELis, et lihtsustada sidusate ja arusaadavate keskkonnamõju hindamiste läbiviimist;

26.

tunnistab vastavate kogemuste ja teadmiste puudumist Euroopas; rõhutab, et korralikud regulatsioonid mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamise uurimise ja ammutamise kohta sõltuvad osaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevustest ja ressurssidest. Tunnistab vajadust suurendada ja tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste inimressursse seoses mittekonventsionaalsete süsivesinikega;

27.

leiab, et kuna, mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamine toimub 2 või enama kilomeetri sügavuses, on põhjavee saastamise vältimiseks esmatähtis puuraugu terviklikkus ning manteldamise ja tsementimise kvaliteet. Ameerika Ühendriikide kogemused näitavad, et 6 % puuraukudest lekkisid (7).

28.

nõuab, et kõik frakkimisetapid oleksid järelevalve all ja registreeritakse andmed lõhede maksimaalse pikkuse kohta koos kaugusega põhjaveekihtidest;

29.

soovitab komisjonil kohustada ettevõtteid ette nägema parandusmeetmed juhuks, kui metaan ja/või looduslikult esinevad radioaktiivsed ained või muud põhjavett kahjustavad ained satuvad põhjavette seal, kui lõhed levivad põhjaveekihini või tekivad praod mantelduses või tsemendis.

30.

nõuab enne mis tahes tööde algust kohustuslikke tsemendi tardumise päevikuid ning manteldamise ja tsementimise surveproove;

31.

rõhutab, et tulemuslik ennetamine nõuab puurkaevu ehitamisel ja korrashoidmisel pidevat järelevalvet kõrgeimate standardite ja tavade range järgimise üle; rõhutab, et nii ettevõtted kui pädevad asutused tagaksid korrapärase kvaliteedikontrolli manteldamise ja tsementimise terviklikkuse üle;

32.

soovitab käitajatel, reguleerijatel ja päästeteenistustel ühiselt koostada reostuse vältimise kontrolli ja hädaolukorra lahendamise plaanid;

33.

soovitab kehtestada minimaalse vahemaa puurimisplatside ning avalike või erasektori kaevude ja allikate vahel;

34.

viitab sellele, et mittekonventsionaalsete süsivesinike varude ammutamisel tekkiv heitvesi ja jäätmed tekitavad hulgaliselt probleeme seoses nende turvalise ladustamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamisega, ning et see nõuab vastavat reguleerimist. Selles kontekstis on vältimatu asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine, kes tihti vastutavad jäätmekäitluse eest;

35.

kutsub üles hüdrofrakkimisest tekkivat heitvett ringlusse võtma nii, et kadude ja lekete risk oleks viidud miinimumini; tõdeb, et hüdrofrakkimine tekitab erinevaid saasteaineid sisaldavat heitvett; usub, et kohapealne suletudahelapõhine vee ringlussevõtmine varude uurimise/arendamise käigus terasest mahutite abil on keskkondlikult kõige kindlam viis tagasivooluvee töötlemiseks, viies miinimumini veehulga, maapinnale lekkimise võimalikkuse ja vee puhastamisega seotud transpordist tingitud kulud, liikluse ja teede kahjustused; kutsub üles lõpetama vooderdatud kaevete kasutamise nende suurema reostus- ja lekkeohu tõttu;

36.

soovib mittekonventsionaalsete süsivesinike käitlemisel taaskasutamata jäänud frakkimisvedeliku koguste ja koostise avaldamist; samuti – olles teadlik pinnase ja kivimi koostisest – selle võimalikust mõjust pinnaveele ja loomastikule;

37.

juhib tähelepanu sellele, et riigi ja omavalitsuse jäätmekäitlusettevõtetel või vee puhastamise ja reoveesetete kõrvaldamisega tegelevatel puhastusettevõtetel ei pruugi olla suutlikkust ja tehnilisi vahendeid kõnealuse heitvee koguste ja spetsiifilise koostisega toimetulekuks; nõuab heitvee puhastamise standardite ja kohustuslike veemajanduskavade kehtestamist käitajate poolt koostöös jäätmekäitlusasutuste ja pädevate asutustega;

38.

meenutab, et geoloogilistes formatsioonides looduslikult leiduvad radioaktiivsed ained erinevad maardlati; rõhutab radioaktiivsete ainete sisalduse hindamise vajalikkust enne tootmisloa andmist;

39.

tunneb muret selle üle, et hetkel ei ole ELi tasandil kohustust avaldada frakkimisvedeliku keemilist koostist; leiab, et selles osas on vaja täielikku läbipaistvust ja käitlejatele avaldamiskohustust; kutsub komisjoni üles uurima, milline oleks kõige sobivam õigusakt sellise kohustuse kehtestamiseks Euroopa Liidu tasemel;

40.

kutsub üles suurematele jõupingutustele, et töötada välja väiksema mürgisisalduse ja keskkonnaohtlikkusega frakkimisvedelike lisaaineid;

41.

rõhutab, et piirkonna geoloogilised omadused määravad ära kaevandustegevuse viisi ja meetodid; julgustab aktiivselt ja õigeaegselt kaasama riiklikke geoloogiainstituute ning ka asjaomaseid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi; peab iga kavandatud kaevandustegevuse puhul vajalikuks eelnevat luba ja kohustuslikku geoloogilist analüüsi sügavamate ja pinnaselähedaste kihtide kohta, mis hõlmaks ka aruandeid kõigi varasemate või toimuvate kaevanduste kohta antud piirkonnas; peale selle peab vajalikuks puuraukude päevikuid;

42.

märgib, et mitme horisontaalse puurkaevuga puurimiskohad viivad miinimumini maa kasutuse ja maastiku rikkumise;

43.

pooldab keskkonnasõbralike süsteemide (nn green completions) kasutamist, et vähendada või koguda metaani heitkoguseid puuraugu rajamise käigus;

44.

tuletab meelde, et tööõnnetused tulenevad sageli personali puudulikust koolitusest, ohutusnõuete hooletust või valest täitmisest;

45.

soovitab koostada standardsed hädaolukorra lahendamise kavad ja luua spetsiaalsed valmisolekurühmad;

46.

kutsub üles kaevanduskohtade läheduses elavate inimeste tervise üle erilist järelevalvet teostama; soovitab piirkonna elanike terviseregistrite loomist;

47.

soovitab teabelevi mittekonventsionaalsete süsivesinikega seotud tegevuste kohta elanikkonna seas jätta selliste kohalike ja mittekohalike ekspertide rühma ülesandeks, kes suudavad kohalikke keskkondlikke ja majanduslikke eripärasid arvesse võttes anda kasutuse kõigi etappide kohta objektiivse vaatenurga, rõhutades nii selle majanduslikku kasu kui ka sotsiaalseid ja keskkondlikke riske;

48.

leiab, et üldsuse osalus tuleks tagada osalejaid kaasavate mitmesuguste tõhusate planeerimisvahendite ja meetodite kohustusliku rakendamise abil enne uuringuid ja avalike konsultatsioonide kaudu enne ammutamist; kutsub üles avalikkust rohkem teavitama ja harima mittekonventsionaalsete süsivesinike küsimustes, et saavutada avalikkuse mõistmine, heakskiit ja usaldus neid tegevusi reguleerivate sätete vastu;

49.

tuginedes varasematele kogemustele vajavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused finantsgarantiisid, mis on 1,5 korda suuremad kui iga puuraugu nõuetekohase tampoonimise ja sulgemise maksumus. See maksumus sisaldab kulutusi materjalile ja oskusteabele, mida on vaja tööde teostamiseks ja lõpliku protsessi hindamiseks;

50.

veel soovib komitee, et finantsgarantiid eraldataks kohalikele omavalitsustele, tagamaks heade tavade järgimist puurimise ja frakkimise faasis. Need garantiid on olulised ennistustööde teostamiseks, kui ettevõtet enam ei eksisteeri;

51.

nõuab, et ettevõtted tagaksid nii rahaliselt kui muul viisil heade tavade järgimise mittekonventsionaalsete süsivesinike käitlemispaikade tervendamise ja taastamise juures;

52.

nõuab, et vajaliku pädevusega kohalikele omavalitsustele eraldataks vajalikke ressursse õhu ja põhjavee pikaajaliseks seireks piirkondades, kus toimub või on toimunud mittekonventsionaalsete süsivesinike eraldamine;

53.

märgib, et kildagaasi mitmefaasiline käitlemine võib kujutada endast haldusalast väljakutset seoses korrektsete õiguslike menetluste läbiviimise tagamisega planeerimise, keskkonnajärelevalve ja täitevmenetluste osas. Komitee soovitab liikmesriikidel tagada, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleksid vajalikud ressursid selle väljakutsega tegelemiseks;

54.

märgib, et faktid kohalikele omavalitsustele avaldatavast survest, milleks kasutatakse liiga väikest eelarvet, majandushuvisid ning osalise energiasõltumatuse saamise võimalust, pääsevad võidule sotsiaalsete riskide analüüside üle, vallandades seega pöördumatuid protsesse;

55.

olles teadlik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemustest kaevandustööstuse tsüklite kiire kasvu ja langusega, tõdeb komitee, et