12.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 55/127

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Rwanda ratifitseeris 1975. aastal,

—

võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—

võttes arvesse Aafrika hartat demokraatia, valimiste ja valitsemistava kohta,

—

võttes arvesse ÜRO ning Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste komisjoni juriidilisi dokumente, eelkõige põhimõtteid ja suuniseid õiglast kohtulikku arutamist ja õigusabi käsitlevate õiguste kohta Aafrikas,

—

võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja Ashtoni 4. veebruari 2013. aasta vastust kirjalikule küsimusele E-010366/2012 Victoire Ingabire kohta,

—

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000, ja eriti selle VII lisa, milles nõutakse inimõiguste austamist, õigusriigile rajatud demokraatiat ning läbipaistvat ja vastutustundlikku valitsemist,

—

võttes arvesse piinamise ning julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,

—

võttes arvesse Amnesty Internationali 2013. aastal avaldatud aruannet „Õigus on ohus: Victoire Ingabire üle peetud esimese astme kohtuprotsess”,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et 2010. aastal, pärast 16 aastat kestnud pagulust Hollandis, pöördus Victoire Ingabire, Rwanda opositsioonierakondade moodustatud koalitsiooni Ühinenud Demokraatiajõud (FDU (1)) president, tagasi Rwandasse, et kandideerida presidendivalimistel;

B.

arvestades, et Victoire Ingabirel ei lastud valimistel kandideerida ning ta vahistati 14. oktoobril 2010. aastal; arvestades, et valimised võitis 93 % häältega senine president Paul Kagame, Rwanda Patriootliku Rinde (RPF) juht; arvestades, et FDU-l ei olnud võimalik end enne 2010. aasta valimisi erakonnana registreerida; arvestades, et samuti koheldi ka teisi opositsioonierakondi;

C.

arvestades, et pr Ingabire poliitiline tegevus on keskendunud muu hulgas õigusriigi põhimõtetele, poliitilisele ühinemisvabadusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele Rwandas;

D.

arvestades, et RPF on president Kagame juhtimisel endiselt domineeriv erakond Rwandas, kontrollides avalikku elu üheparteilise süsteemi tingimustes, kus Rwanda võimude kritiseerijaid kiusatakse, ähvardatakse ja vangistatakse;

E.

arvestades, et 30. oktoobril 2012 mõisteti Victoire Ingabirele kaheksa-aastane vanglakaristus; arvestades, et ta mõisteti süüdi kahe ajakohastatud süüdistuse alusel ning nelja ülejäänud süüdistuse osas mõisteti ta õigeks; arvestades, et tema süüdimõistmine vandenõus kahjustada riigivõimu terrorismi abil ning 1994. aasta genotsiidi alahindamises põhines tema oletatavatel sidemetel hutu mässuliste rühmitusega Rwanda Demokraatlikud Vabastusjõud (FDLR); arvestades, et riiklik süüdistaja nõudis talle eluaegset vanglakaristust;

F.

arvestades, et 25. märtsil 2013 pöördus Victoire Ingabire apellatsioonikohtusse ja nõudis tõendite uut ülevaatamist;

G.

arvestades, et Victoire Ingabire süüdistamine „genotsiidi-ideoloogias” ja „divisionismis” peegeldab Rwanda valitsuse sallimatust poliitilise pluralismi suhtes;

H.

arvestades, et 2013. aasta aprillis, ülemkohtule esitatud apellatsioonikaebuse käigus, kui ta oli vabastatud prokuröri esitatud kuuest süüdistusest, mõisteti ta süüdi uute süüdistuste alusel, mis ei põhinenud õigusdokumentidel ja mida tema kaitsja väitel kohtumenetluse käigus ei olnud tutvustatud; arvestades, et need kaks uut süüdistust hõlmavad negatsionismi/revisionismi ja riigireetmist;

I.

arvestades, et 2013. aasta mais, pärast 2012. aastal Rwanda kõrgemas kohtus Victoire Ingabire vastu antud tunnistusi, väitsid neli prokuröripoolset tunnistajat ja üks kaassüüdistatu ülemkohtule, et nende tunnistusi on võltsitud; arvestades, et üks väljapaistev inimõigusorganisatsioon väljendas muret nende „pikaajalise suhtlemisvõimaluseta kinnipidamise” ja „tunnistuste saamiseks piinamise kasutamise” pärast;

J.

arvestades, et 2011. aastal alanud kohtuprotsessi peavad paljud vaatlejad poliitiliselt motiveerituks; arvestades, et Rwanda seadused ja kohtuvõim rikuvad rahvusvahelisi konventsioone, mille osaliseks Rwanda on, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Rwanda valitsus allkirjastas 16. juulil 1997. aastal, ja konkreetselt selle sätteid sõna- ja mõttevabaduse kohta;

K.

arvestades, et alates 16. aprillist 2012 oli pr Ingabire boikoteerinud oma kohtuprotsessi, protesteerimaks ähvarduste ja ebaseaduslike ülekuulamismenetluste vastu, mida kasutati mõnede tema kaassüüdistatavate – endiste FLDRi liikmete kolonelleitnant Tharcisse Nditurende, kolonelleitnant Noël Habiyaremye, kapten Jean Marie Vianney Karuta ja major Vital Uwumuremyi – suhtes, ning samuti kohtu otsuse vastu lühendada kaitse esitatud tunnistaja, Michel Habimana (kes süüdistab Rwanda ametivõime tõendite võltsimises) ärakuulamiseks ette nähtud aega; arvestades, et Rwanda ametivõimud ei ole neid asjaolusid kinnitanud;

L.

arvestades, et Bernard Ntaganda, erakonna PS-Imberakuri asutaja, mõisteti neljaks aastaks vanglasse, süüdistatuna riikliku julgeoleku ohustamises, „divisionismis” ja katses korraldada sanktsioneerimata meeleavaldusi;

M.

arvestades, et 13. septembril 2012 esitati Victoire Ingabire – koos kahe muu Rwanda poliitiku, Bernard Ntaganda ja Deogratias Mushyayidiga, keda kõiki praegu Kigalis vangis hoitakse – Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna kandidaatideks;

N.

arvestades, et Rwanda on allkirjastanud Cotonou lepingu, milles on sätestatud, et inimõiguste austamine on ELi ja AKV riikide vahelise koostöö oluline aspekt;

O.

arvestades, et põhiliste inimõiguste austamine, sh poliitiline pluralism, sõna- ja ühinemisvabadus, on Rwandas tõsiselt piiratud, mis muudab opositsioonierakondade tegutsemise ja ajakirjanike kriitilised seisukohavõtud raskeks;

P.

arvestades, et demokraatia tugevdamine, sh kohtunike sõltumatuse ja opositsioonierakondade osalemise tagamine, on äärmiselt oluline, pidades eelkõige silmas 2013. aasta parlamendivalimisi ja 2017. aastal toimuvaid presidendivalimisi;

Q.

arvestades, et 1994. aasta Rwanda genotsiid ja kodusõda avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju piirkonna stabiilsusele;

1.

väljendab sügavat muret Victoire Ingabire üle peetud esimese astme kohtuprotsessi pärast, kus ei peetud kinni rahvusvahelistest standarditest, eelkõige tema õigusest süütuse presumptsioonile, ning mis põhines fabritseeritud tõenditel ja tema kaassüüdistatavate tunnistustel, keda oli kinni peetud Camp Kami sõjalises kinnipidamisasutuses, kus tunnistuste saamiseks olevat väidetavalt kasutatud piinamist;

2.

mõistab teravalt hukka kohtuprotsessi poliitilise motiveerituse, poliitiliste oponentide kohtu alla andmise ning kohtuprotsesside tulemuste eelneva kindlaksmääramise; kutsub Rwanda kohtuvõime üles tagama Victoire Ingabirele viivitamatu ja õiglane edasikaebamise võimalus, mis vastab nii Rwanda kui ka rahvusvahelise õiguse kehtestatud standarditele;

3.

nõuab kinnipidamist võrdõiguslikkuse põhimõttest, võttes meetmeid tagamaks, et mõlemad osapooled – süüdistus ja kaitse – saaksid kasutada ühesuguseid protseduurilisi vahendeid ja võimalusi kohtumenetluse ajal saadaolevate tõendusmaterjalide leidmiseks ning võrdseid võimalusi oma seisukohtade kaitsmiseks; julgustab tõendeid paremini kontrollima, sh kasutades vahendeid selle tagamiseks, et neid ei ole saadud piinamise abil;

4.

kutsub ELi üles saatma vaatlejad Victoire Ingabire apellatsioonimenetlust jälgima;

5.

rõhutab oma austust Rwanda kohtusüsteemi sõltumatuse vastu, kuid tuletab Rwanda ametivõimudele meelde, et Cotonou lepingu artikli 8 alusel Rwandaga peetava ametliku poliitilise dialoogi käigus on EL väljendanud oma muret seoses inimõiguste austamise ning õigusega õiglasele kohtumõistmisele;

6.

tuletab meelde, et kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus on mis tahes demokraatia põhikomponendid, ning on seisukohal, et neile põhimõtetele on Rwandas seatud tõsiseid piiranguid;

7.

mõistab hukka igal kujul repressioonid, ähvardamised ning poliitikute, ajakirjanike ja inimõiguste aktivistide vahistamised; nõuab tungivalt, et Rwanda ametivõimud vabastaksid viivitamatult kõik üksikisikud jt aktivistid, keda peetakse kinni või kes on süüdi mõistetud üksnes selle eest, et nad kasutasid oma õigust sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusele; nõuab seoses sellega tungivalt, et Rwanda ametivõimud korrigeeriksid sõnavabaduse tagamiseks oma siseriiklikku õigust;

8.

nõuab tungivalt, et Rwanda valitsus järgiks rahvusvahelist õigust ning austaks inimõiguste ülddeklaratsiooni, 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat;

9.

tuletab meelde, et piinamise või muu väärkohtlemise abil saadud tunnistuste kasutamine mis tahes kohtumenetluses on vastuvõetamatu;

10.

kutsub Rwanda õigusorganeid üles tõhusalt uurima väiteid piinamiste jt inimõiguste rikkumiste kohta ning andma selliste kuritegude sooritajad kohtu alla, sest karistamatusega ei saa leppida;

11.

väljendab oma muret seoses asjaoluga, et 19 aastat pärast RPFi võimuletulekut ja kaks aastat pärast president Kagame tagasivalimist puuduvad Rwandas endiselt toimivad opositsioonierakonnad;

12.

palub Rwanda ametivõimudel tagada seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus ja eelkõige kohtunike sõltumatus ning edendada opositsioonierakondade osalemist vastastikuse austuse ja demokraatiaprotsessi osana peetava kaasava dialoogi raames;

13.

on seisukohal, et 2008. aasta seadus genotsiidi-ideoloogia kohta, mida kasutati Victoire Ingabire süüdistamiseks, kujutab endast poliitilist vahendit valitsusevastase kriitika summutamiseks;

14.

kutsub Rwanda valitsust üles vaatama läbi „genotsiidi-ideoloogiat” käsitlevat seadust, et viia see kooskõlla Rwanda rahvusvahelistest õigustest tulenevate kohustustega, ning muutma seadust, millega nähakse ette karistus diskrimineerimise ja sektantlusega seotud õigusrikkumiste eest, et viia see kooskõlla Rwanda kohustustega rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide alusel;

15.

rõhutab, et Victoire Ingabire üle peetud kriminaalmenetlus, mis oli üks pikemaid Rwanda ajaloos, on nii poliitilises kui ka juriidilises mõttes oluline proovikivi Rwanda kohtuvõimu suutlikkusele käsitleda kõrgetasemelisi poliitilisi kohtuasju õiglaselt ja sõltumatult;

16.

tuletab Rwanda ametivõimudele meelde, et demokraatia aluseks on pluralistlik valitsus, toimiv opositsioon, sõltumatu meedia ja kohtuvõim, inimõiguste ning sõna- ja kogunemisvabaduse austamine; kutsub seoses sellega Rwandat üles neid standardeid täitma ja parandama inimõigustealast olukorda riigis;

17.

rõhutab, et seoses Rwandas toimuva rahvusvahelise arengualase tööga tuleks üha enam tähtsustada inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ning läbipaistvat ning reageerivat valitsemissüsteemi; kutsub ELi üles avaldama koostöös teiste rahvusvaheliste abiandjatega jätkuvat survet inimõigustealaste reformide läbiviimiseks Rwandas;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu institutsioonidele, Ida-Aafrika Ühendusele, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Victoire Ingabire kaitsjatele ning Rwanda presidendile.