5.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/82

—

võttes arvesse ELi ja Vietnami vahel 27. juunil 2012. aastal allkirjastatud partnerlus- ja koostöölepingut ning kaks korda aastas ELi ja Vietnami valitsuse vahel peetavat ELi–Vietnami inimõigustealast dialoogi,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Vietnam ühines 1982. aastal,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu poolt 24. septembril 2009. aastal avaldatud Vietnami käsitleva üldise korrapärase läbivaatamise tulemusi,

—

võttes arvesse 2010. aasta aprillis ÜRO inimõiguste nõukogu 14. istungjärgul esitatud ÜRO eriraportööri aruannet arvamus- ja sõnavabaduse õiguse edendamise ja kaitsmise kohta,

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 24. septembri 2012. aasta avaldust Vietnami blogipidajatele vanglakaristuse mõistmise kohta,

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas (1),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Vietnami kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et 24. septembril 2012. aastal mõisteti karistuseks vangi kolm väljapaistvat ajakirjanikku – Nguyen Van Hai/Dieu Cay, Ta Phong Tan ja Pan Thanh Hai; arvestades, et otsuse edasikaebamise järel kinnitati neile vanglakaristuseks vastavalt 12, 10 ja 3 aastat, millele järgneb mitu aastat koduaresti, ning selline karistus määrati artiklite avaldamise eest Vietnami vabade ajakirjanike klubi veebisaidil;

B.

arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide hiljutiste teadete kohaselt ootab Vietnamis kohtulikku arutamist või on juba pika vanglakaristuse saanud 32 küberdissidenti, 14 demokraatiameelset aktivisti on saanud oma sõnavabaduse õiguse kasutamise eest kokku üle 100-aastase vanglakaristuse, 22 rahumeelsest keskkonnakaitsjast koosnevale rühmale on mõistetud vanglakaristused, mis varieeruvad 10 aastast kuni eluaegse vangistuseni, ning riikliku ajalehe ajakirjanik vallandati pärast seda, kui ta kritiseeris oma isiklikus blogis kommunistliku partei peasekretäri; arvestades, et küberdissidente, sealhulgas Le Cong Caud ja Huynh Ngoc Tuani ahistab ja ründab pidevalt politsei;

C.

arvestades, et mitmetele meelsusvangidele on vanglakaristus mõistetud ebamääraselt sõnastatud nn riiklikku julgeolekut käsitlevate sätete alusel, milles ei tehta vahet vägivallaaktide ning lahknevate arvamuste ja uskumuste rahumeelse väljendamise vahel, selliste sätete hulka kuuluvad näiteks „Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vastane propaganda” (karistusseadustiku artikkel 88), „tegevus rahva võimu kukutamise eesmärgil” (artikkel 79), „usklike ja mitteusklike vahel erimeelsuste külvamine” (artikkel 87) ja „demokraatlike vabaduste kasutamine riigi huvide kahjustamiseks” (artikkel 258); arvestades, et dissidentide kinnipidamiseks kasutatakse üha ulatuslikumalt 2002. aasta määrust 44, mis lubab kinnipidamist ilma kohtumenetluseta;

D.

arvestades, et blogipidajad ja inimõiguste kaitsjad kasutavad üha rohkem internetti, et avaldada oma poliitilisi arvamusi, avalikustada korruptsioonijuhtumeid ning juhtida tähelepanu maa hõivamisele ja muudele võimukandjate kuritarvitustele;

E.

arvestades, et Vietnami ametivõimud suruvad pidevalt maha sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise kasutamise õigust ning kiusavad taga neid, kes seavad valitsuse poliitika kahtluse alla, avalikustavad võimukandjate korruptsioonijuhtumeid või kutsuvad üles kaaluma alternatiivseid võimalusi üheparteivalitsusele;

F.

arvestades, et Vietnam koostab dekreeti internetiteenuste ja veebisisu haldamise, pakkumise ja kasutamise kohta, st uut dekreeti interneti haldamise kohta, millega seadustataks veebisisu filtreerimine, tsensuur ja valitsuse sanktsioonid ebamääraselt sõnastatud „keelatud tegevuse” suhtes ning mis kohustaks internetiettevõtjaid ja interneti-teenuste pakkujaid, sealhulgas välisriigi äriühinguid, valitsusega koostööd tegema, et jälgida ja jälitada küberdissidente; arvestades, et digitaalsed vabadused on üha suuremas ohus;

G.

arvestades, et 2009. aastal ÜRO inimõiguste nõukogu poolt teostatud Vietnami inimõigustealase olukorra korrapärase läbivaatamise käigus nõustus Vietnam mitmete soovitustega sõnavabaduse valdkonnas, sealhulgas soovitusega tagada täielikult õigus otsida, saada ja edastada teavet ja ideid kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 19; arvestades, et Vietnam ei ole senini neid soovitusi rakendanud;

H.

arvestades, et maa konfiskeerimine valitsusametnike poolt, ülemäärase jõu kasutamine väljatõstmise vastu protesteeriva üldsuse suhtes, aktivistide meelevaldne vahistamine ja meeleavaldajatele raskete karistuste määramine jätkub endiselt, kuigi maa omandiõiguste ja kasutamise küsimustes on palju ebaselgust;

I.

arvestades, et usu- ja veendumusvabadus on maha surutud ning katoliku kirik ja tunnustamata religioonid, nagu Vietnami ühendatud budistlik kirik, protestantlikud kirikud ja muud kannatavad ränga usulise tagakiusamise all;

J.

arvestades, et Vietnam on alustanud ulatuslikku üldsusega konsulteerimist uue põhiseaduse koostamiseks, kuid oma arvamuse avaldajatele on saanud osaks karistused ja surveavaldused;

K.

arvestades, et Vietnam taotleb ajavahemikuks 2014–2016 kohta ÜRO inimõiguste nõukogus;

1.

väljendab sügavat muret Vietnamis toimuva ajakirjanike ja blogipidajate süüdimõistmise ja neile karmide vanglakaristuste määramise pärast; mõistab hukka jätkuva inimõiguste rikkumise, sealhulgas poliitilise hirmutamise, tagakiusamise, rünnakud, meelevaldsed vahistamised, karmid vanglakaristused ja ebaõiglase kohtupidamise, mis saab osaks nii veebikeskkonnas kui sellest väljaspool tegutsevatele poliitilistele aktivistidele, ajakirjanikele, dissidentidele ja inimõiguste kaitsjatele Vietnamis ning millega Vietnam rikub selgelt oma inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi;

2.

nõuab tungivalt, et ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik blogipidajad, veebikeskkonnas tegutsevad ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad; palub Vietnami valitsusel lõpetada igasugused repressioonid isikute vastu, kes kasutavad kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste normidega oma sõna-, usu- ja kogunemisvabaduse õigust;

3.

palub Vietnami valitsusel muuta või tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis piiravad sõnavabaduse kasutamise õigust ja ajakirjandusvabadust, et luua foorum dialoogiks ja demokraatlikuks aruteluks; palub lisaks valitsusel muuta internetiteenuste ja veebisisu haldamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva dekreedi eelnõud, tagamaks, et see kaitseb õigust sõnavabadusele veebikeskkonnas;

4.

nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus lõpetaks sunniviisilised väljatõstmised, tagaks sõnavabaduse isikutele, kes avalikustavad maaküsimustega seotud kuritarvitusi, ning tagaks sunniviisiliselt väljatõstetutele juurdepääsu õiguskaitsevahenditele ja asjakohase hüvitise vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja rahvusvahelise õiguse inimõigustealastest normidest tulenevatele kohustustele;

5.

palub Vietnami ametivõimudel täita Vietnami rahvusvahelisi kohustusi ja lõpetada usuline tagakiusamine ning kõrvaldada õiguslikud takistused, mis segavad sõltumatutel usuorganisatsioonidel vabalt rahumeelseid usutoiminguid teha – selleks tuleb tunnustada kõiki usukogukondi, tagada usukommete täitmise vabadus ja tagastada vara, mille riik on meelevaldselt konfiskeerinud Vietnami ühendatud budistlikult kirikult, katoliku kirikult ja muudelt usukogukondadelt;

6.

väljendab sügavat muret meelsusvangide kinnipidamistingimuste pärast, sest vangid kannatavad halva kohtlemise ja arstiabi puudumise all; palub ametivõimudel tagada vangide füüsiline ja psühholoogiline puutumatus, piiranguteta juurdepääs õigusabile ja asjakohane arstiabi neile, kes seda vajavad;

7.

kordab, et ELi ja Vietnami vaheline inimõigustealane dialoog peab jõudma konkreetsete edusammudeni inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonnas; kutsub sellega seoses Euroopa Liitu üles tõstatama Vietnamis toimuva inimõiguste rikkumisega seotud probleeme järjekindlalt kõige kõrgemal tasandil ning intensiivistama survet Vietnami ametivõimudele, et nad lõpetaksid interneti ja blogide kontrollimise, kaotaksid eraõigusliku meedia suhtes kohaldatavad keelud, lubaksid rühmitustel ja üksikisikutel edendada inimõigusi ja avaldada avalikult oma arvamust ja erimeelsusi, võtaksid meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks, tunnistaksid kehtetuks või muudaksid riiklikku julgeolekut käsitlevaid seadusi, mille alusel rahumeelseid teisitimõtlejaid kriminaalkorras karistatakse, ning vabastaksid rahumeelsed meelsusvangid;

8.

tuletab kõikidele pooltele meelde, et partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 1 on sätestatud, et „demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine on lepinguosaliste koostöö ja käesoleva lepingu sätete aluseks ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa”; palub ELi kõrgel esindajal hinnata Vietnami valitsuse poliitika vastavust partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud tingimustele;

9.

ergutab Vietnami võtma meetmeid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi (ICC) ja piinamise vastase konventsiooni (UNCAT) ratifitseerimiseks; palub valitsusel moodustada sõltumatu riiklik inimõiguste komisjon;

10.

palub, et Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) valitsustevaheline inimõiguste komisjon uuriks inimõiguste olukorda Vietnamis, pöörates erilist tähelepanu sõnavabadusele, ning esitaks riigile oma soovitused;

11.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Vietnami valitsus on esitanud üldsusele üleskutse esitada oma arvamusi esimese põhiseadusreformi kohta, mida pärast 1992. aastat kavandatakse, ja et arvamuste esitamise tähtaega on nüüd pikendatud kuni 2013. aasta septembrini; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et üldsusega konsulteerimine on kaasa toonud karistused ja surveavaldused nende suhtes, kes seaduspäraselt oma arvamust avaldavad; loodab, et uues põhiseaduses käsitletakse esmatähtsate valdkondadena kodaniku- ja poliitilisi õigusi ning usuvabadust; tunneb sellega seoses heameelt inimõigusorganisatsioonidega dialoogi algatamise üle; loodab, et see võib pikemas perspektiivis viia oluliste reformideni töö, hariduse ja inimõiguste valdkonnas; soovitab ametivõimudel esitada ÜRO arvamus- ja sõnavabaduse eriraportöörile kutse riigi külastamiseks ja täita täielikult kõiki võimalikke soovitusi;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Vietnami valitsusele ja parlamendile, ASEANi liikmesriikide valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO peasekretärile.