22.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/55

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 151 ja 153,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28,

—

võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist 2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2012)0750) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti,

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist 2012. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2011)0815) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande kavandit,

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2012. aasta prioriteetide rakendamise kohta (1),

—

võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse 8. septembri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (3),

—

võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (4),

—

võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta (COM(2012)0173),

—

võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000120/2012 komisjonile ja sellega seotud 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta (5),

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682) (6),

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta (7),

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (8),

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (9),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

—

võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust B7-0113/2012 komisjonile ja sellega seotud 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (10),

—

võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „„Noorte liikuvus”. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (11),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (12),

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames (13),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (14),

—

võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile (15),

—

võttes arvesse nõukogu poolt 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

—

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (16),

—

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (17),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0024/2013),

A.

arvestades, et kriisi tööhõivealased ja sotsiaalsed tagajärjed on kaugeleulatuvad ja nüüd muudab neid veelgi rängemaks teatud riikides riigivõlakriisi tõttu rakendatav eelarve konsolideerimise mõju ning piiratud rahapoliitika euroalas, mis on vastuolus teiste suurte majanduspiirkondade kehtestatud rahapoliitikaga ja ei suuda tulemuslikult lahendada riigivõlakriisi ega edendada majanduskasvu; arvestades, et kriis mõjutab negatiivselt Euroopas tehtavate sotsiaalinvesteeringute kvaliteeti ja kvantiteeti; arvestades, et euroala majandus on praegu languses ning EL on hetkel ainus suur piirkond maailmas, kus töötus endiselt kasvab;

B.

arvestades, et 2012. aastal tööhõive olukord halvenes ja et 2013. aasta väljavaated on pessimistlikud; arvestades, et tööturu killustatus suureneb jätkuvalt, pikaajaline töötus on jõudnud muret tekitavale tasemele, töötajate vaesus on endiselt suur probleem, mitmes liikmesriigis vähenevad leibkondade keskmised sissetulekud ning näitajad viitavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme suurenemisele ja nende vormide süvenemisele, kusjuures mitmes liikmesriigis suureneb töötajate vaesus ja sotsiaalne kihistumine;

C.

arvestades, et töötus on 2008. aastast alates märgatavalt tõusnud ning jõudnud 25 miljoni töötu ehk 10,5 %-ni ELi tööealisest elanikkonnast; arvestades, et ainuüksi viimase 12 kuu jooksul on töötute arv suurenenud 2 miljoni võrra; arvestades, et tööhõive vähenemine on olnud suurem nendes riikides, kus on alustatud põhjalikumat eelarve konsolideerimist;

D.

arvestades, et olukord tööturul on haridustasemest sõltumata eriti kriitiline noorte jaoks, kes töötavad sageli ajutise töölepinguga või tasustamata praktikantidena; arvestades, et osalt põhjustab noorte raskusi ebakõla omandatud oskuste ja tööturu nõudmiste vahel, piiratud geograafiline liikuvus, haridussüsteemist varakult lahkumine ilma kvalifikatsiooni omandamata, asjakohaste oskuste ja töökogemuse puudumine, ebakindlad töötingimused, piiratud koolitusvõimalused ja ebatõhus aktiivne tööturupoliitika;

E.

arvestades, et kogu ELis on rohkem kui viiendik noortest (22,8 %) töötud ning teatavates liikmesriikides ulatub noorte töötuse määr üle 50 %; arvestades, et alla 25-aastaseid mittetöötavaid või haridust ega kutset mitteomandavaid eurooplasi on rohkem kui 7 miljonit; arvestades, et nimetatud näitajad on tõusuteel ja on oht, et nendest noortest võib kujuneda n-ö kadunud põlvkond; arvestades, et mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte probleemi lahendamata jätmise kulu hinnatakse kogu ELi ulatuses 153 miljardi eurole;

F.

arvestades, et pärast 30. jaanuari 2012. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumist kutsus komisjon oma „Noortele pakutavate võimaluste algatuse” raames liikmesriike üles töötama välja ja viima ellu terviklikke algatusi noorte tööhõive, hariduse ja oskuste valdkonnas ning töötama oma riiklike reformikavade raames välja noorte töökavad; arvestades, et enamik liikmesriike ei ole kõnealuseid algatusi veel esitanud;

G.

arvestades, et kriis on teistest rängemini tabanud pensionieale lähenevaid ja pikaajaliselt töötuid isikuid, kolmandate riikide töötajaid ja vähekvalifitseeritud töötajaid;

H.

arvestades, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja läbi viia vajalikke reforme; arvestades, et varakult tööturult lahkuvate isikute arvu vähendamisega on võimalik tõsta tegelikku pensioniiga, tõstmata seejuures kohustuslikku pensioniiga; arvestades, et kui tegelikku pensioniiga edukalt tõstetakse, peab pensionisüsteemide reformiga kaasnema poliitika, millega luuakse töövõimalused eakamate töötajate juurdepääsuks pidevõppele, kehtestatakse maksusoodustuste poliitika, mille raames pakutakse stiimuleid kauemaks tööturule jäämiseks, ja toetatakse aktiivset tervena vananemist;

I.

arvestades, et pikaajaline töötus jõudis muret tekitavale tasemele 2012. aasta teises kvartalis, mil statistika näitas, et üle 12 kuu olid töötud olnud 11,1 miljonit eurooplast, kes moodustasid tööealisest elanikkonnast 4,6 %; arvestades, et enamikus liikmesriikides on töötute inimeste töö leidmise tõenäosus vähenenud, eriti nende puhul, kelle suhtes kohaldatakse märkimisväärseid eelarve konsolideerimise meetmeid;

J.

arvestades, et EU-27s ohustab ligikaudu 120 miljonit inimest sotsiaalne tõrjutus, kuna nad on märkimisväärses vaesusohus, kannatavad tõsist materiaalset puudust või elavad väga madala tööhõivega leibkondades;

K.

arvestades, et peaaegu kõigis liikmesriikides on vähenenud kulud sotsiaalkaitsele, ja arvestades, et sotsiaalkaitsekomitee hoiatab laste vaesuse, sissetulekute nappuse, tõsise materiaalse puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse leviku eest, mida põhjustab eelarve konsolideerimise meetmete mõju;

L.

arvestades, et majanduskasvu ja tööhõive kõrge taseme saavutamine on vajalik majanduse taastamiseks, eelarve konsolideerimiseks ning pikas plaanis heaoluriigi ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse jaoks;

M.

arvestades, et liikmesriikide kriisile reageerimisest peaksid suure osa moodustama sihipärased sotsiaalinvesteeringud, sest need on peamised vahendid Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide saavutamiseks;

N.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu teatas 30. jaanuaril 2012. aastal, et „majanduskasv ja tööhõive taastuvad üksnes siis, kui me jätkame püsivat ja laiaulatuslikku lähenemisviisi, kombineerides eelarve aruka konsolideerimise, millega säilitatakse investeerimine tulevasse majanduskasvu, usaldusväärse makromajanduspoliitika ning aktiivse tööhõivestrateegia, millega hoitakse alal sotsiaalne ühtekuuluvus”;

O.

arvestades, et kõrge võlataseme ja riigi rahanduse pikaajaliste probleemide tõttu tuleb jätkata eelarve konsolideerimist, kuid selle puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta asjaolu, et see peab olema keskmise ja pika perspektiiviga eesmärk; arvestades, et lühiajaliselt võib eelarve konsolideerimisel olla negatiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele, eriti majanduslanguses või väikese kasvumääraga riikides, kus see ohustab edasist majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali; arvestades, et seetõttu tuleb eelarve konsolideerimist reguleerida majanduskasvu soodustaval viisil, mis ei kahjusta majanduse kasvupotentsiaali ega selle sotsiaalset struktuuri;

P.

arvestades, et pinged finantsturgudel on jätkuvalt suured ja liikmesriikide vahel valitsevad rahastamisele juurdepääsu osas endiselt suured erinevused; arvestades, et kõrged riskipreemiad suurendavalt liialt riigivõlakoormat, nõudes suuremat eelarve konsolideerimist, süvendades kriisi ja takistades seega majanduskasvu ja töökohtade loomist;

Q.

arvestades, et olukorra pakilisusele vaatamata on Euroopa Liit ebaõnnestumas peaaegu kõigi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide valdkonnas ja liikmesriikides on kõnealuse strateegia eesmärkide täitmisel saavutatud oodatust vähem edu; arvestades, et 2012. aasta riiklikes reformikavades võetud kohustused on enamiku ELi tasandi eesmärkide täitmiseks ebapiisavad;

R.

arvestades, et investeeringud haridusse ja koolitusse, teadusesse ja innovatsiooni – majanduskasvu ja töökohtade loomise põhivaldkondadesse – on ELis endiselt väiksemad kui selle peamistel majanduspartneritel ja konkurentidel mujal maailmas; arvestades, et tulusad investeeringud sellistes valdkondades on jätkusuutlikud vahendid kriisist väljumiseks ja ELi majanduse tugevdamiseks konkurentsivõime ja tootlikkuse saavutamisel;

S.

rõhutab, et sooline mõõde on ülioluline Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisel, sest naised moodustavad suurima osa veel kasutamata tööjõust; arvestades, et naised moodustavad suurema osa ELis vaesuses elavatest inimestest; arvestades, et avalikud teenused, näiteks lapsehoolduse ja teiste ülalpeetavate hoolduse kärped mõjutavad negatiivselt naisi ja järelikult nende tööturul osalemise võimalusi; arvestades, et sellepärast tuleb kogu Euroopa poolaasta protsessis erilist tähelepanu pöörata nii soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kui ka konkreetsele naistele suunatud poliitikale; arvestades, et naiste õigusjärgne pensioniiga tuleb meeste eaga ühtlustada;

T.

arvestades, et Euroopa poolaasta raames on vajalik tagada tööhõive-, sotsiaal- ja majanduspoliitika suurem vastasmõju, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 148;

U.

arvestades, et on esmatähtis suurendada kõigi Euroopa poolaasta protsessis osalejate demokraatlikku vastutust, omanikutunnet ja legitiimsust; arvestades, et seejuures on väga oluline Euroopa Parlamendi asjakohane kaasatus;

V.

arvestades, et riikide parlamendid on kodanike omandatud ja delegeeritud õiguste esindajad ja tagajad; arvestades, et Euroopa poolaasta kehtestamisel tuleks täielikult järgida riikide parlamentide õigusi,

1.

nõuab tungivalt Euroopa Ülemkogult selle tagamist, et alljärgnevad põhimõtted võetaks tema 2013. aasta Euroopa poolaasta poliitilistesse suunistesse, ning teeb presidendile ülesandeks kaitsta seda seisukohta 14.–15. märtsil 2013 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel; juhib eelkõige tähelepanu käesolevale resolutsioonile lisatud konkreetsetele soovitustele, mis tuleb Euroopa Ülemkogul oma poliitilistes suunistes vastu võtta;

2.

taunib asjaolu, et eelmise aasta Euroopa poolaasta tsükli jooksul kindlaksmääratud prioriteedid, eelkõige töökohtade loomise, töökohtade kvaliteedi ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud prioriteedid, ei ole andnud oodatud tulemusi;

3.

märgib, et majandusolukord ja kriisi sotsiaalsed tagajärjed on viimase aasta jooksul veelgi halvenenud, ning rõhutab seetõttu, kui tähtis on suurendada liikmesriikide pühendumust 2013. aasta poliitiliste suuniste järgimisele, eeskätt tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;

4.

kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal kehtestatud iga-aastaste poliitiliste suunistega keskendutakse igati Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia kõigi eesmärkide täitmisele; peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsile ei lisatud Euroopa 2020. aasta strateegia eduaruannet; palub komisjonil esitada kõnealune aruanne enne Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist;

5.

taunib asjaolu, et 2012. aasta poliitilised suunised ja nende rakendamine ei ole olnud Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamisel piisavalt tulemuslikud; taunib asjaolu, et osad liikmesriigid on 2020. aasta eesmärkidest veelgi kaugenenud;

6.

taunib asjaolu, et 2012. aasta riiklikes reformikavades võetud kohustused on enamiku ELi tasandi eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad; väljendab muret selle pärast, et liikmesriikide praegused eesmärgid on Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste tööhõive, hariduse ja vaesuse vähendamise eesmärkide täitmiseks ebapiisavad;

7.

kutsub liikmesriike üles võtma 2013. aasta riiklikes reformikavades vastu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikud kohustused;

8.

kutsub Euroopa Ülemkogu üles oma poliitilistes suunistes tagama, et piisavalt ELi vahendid eraldataks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pühendaksid rohkem vahendeid Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele;

9.

peab kahetsusväärseks, et eelmisel aastal ei täitnud enamik liikmesriike võetud kohustust esitada riiklik töökohtade loomise kava oma 2012. aasta riikliku reformikava osana; kutsub liikmesriike üles eelnimetatud kohustusest 2013. aastal kinni pidama; rõhutab, et riiklikes töökohtade loomise kavades tuleb esitada töökohtade loomise ja keskkonnasäästliku tööhõive edendamise mitmekülgsed meetmed, tööhõivepoliitika ja rahastamisvahendite vahelised seosed, tööturureformid, selge ajakava mitmeaastase reformikava rakendamiseks järgmise 12 kuu jooksul ning valdkonnad ja piirkonnad, mille puhul on märgata teatavate erialaste oskuste nappust või ülejääki;

10.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole muutnud riiklikke töökohtade loomise kavu kohustuslikuks nõudeks, ja kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet nende kavade ettevalmistamise üle igal aastal Euroopa poolaasta tsükli jooksul;

11.

kutsub liikmesriike üles võtma vastu töökohtade loomist soodustavaid meetmeid, nagu tööjõu maksureformid, millega ergutatakse tööhõivet; edendatakse ja toetatakse tegelikku ja vabatahtlikku füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ja alustavaid ettevõtjaid; parandatakse ettevõtluse raamistikku; lihtsustatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele; muudetakse mitteametlik ja deklareerimata töö seaduslikuks tööks; reformitakse tööturge, et muuta need kohanemisvõimelisemaks, dünaamilisemaks ja kaasavamaks, tagades seejuures töötajatele piisava kindluse; varustatakse tööandjad ja -võtjad asjakohaste oskuste ja vahenditega, mis võimaldavad neil vastata muutuvatele tööturuvajadustele, järgides samal ajal töösuhete riiklike mudelite mitmekesisust; ajakohastatakse sotsiaalpartnerite aktiivsel osalemisel sotsiaaldialoogide raames palkade kujundamise süsteeme, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga inimväärset elu võimaldava töötasu piires; kasutatakse ära selliste valdkondade nagu keskkonnahoidlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suurt jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomise potentsiaali;

12.

palub Euroopa Ülemkogul seada noorte töötuse probleem 2013. aasta poliitilistes suunistes prioriteediks;

13.

kutsub liikmesriike üles võtma noorte töötuse vastu võitlemiseks otsustavaid meetmeid, muu hulgas sihipäraseid aktiivse tööturupoliitika meetmeid, meetmeid tööturul oskuste mittevastavuse probleemi lahendamiseks, eelkõige hoides ära koolist või praktikasüsteemist väljalangemise ja tagades, et haridus- ja koolitussüsteemid võimaldavad noortele tõhusal viisil asjakohased oskused, ning edendama noorte ettevõtlust, tõhusat ettevõtluse arendamist ja koolist tööle ülemineku kindlustamise raamistikke;

14.

toetab tugevalt komisjoni noortegarantii kavade ettepanekut; nõuab ettepaneku kiiret rakendamist ja sellele piisava rahastamise tagamist; on seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfondil peab olema noortegarantii kavade rahastamises tähtis roll ja et ELi ja liikmesriikide poolse rahastamise vahel tuleb leida sobiv tasakaal;

15.

nõuab, et liikmesriigid töötaksid välja terviklikud strateegiad mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte jaoks; nõuab samuti tungivalt, et liikmesriigid näitaksid nende strateegiate väljatöötamisel piiratud eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriikide suhtes üles finantssolidaarsust;

16.

avaldab kahetsust, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ei käsitleta töökohtade kvaliteeti ja liiga vähe tähelepanu on pööratud tööturul inimeste ja eelkõige naiste, üle 45-aastaste isikute, puudega inimeste ja enim puudust kannatavate isikute osaluse suurendamiseks vajalike eeltingimuste kehtestamisele;

17.

tuletab meelde, et liikmesriikide vahel valitsev tööhõive taseme ja sotsiaalnäitajate alane lõhe suureneb; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid, kellel on võrdlemisi ühtne tööturg, tugev heaolusüsteem ja võimalus muuta ajutiselt töötunde, tööaega ja muud paindlikku töökorraldust (sisemine paindlikkus) ning tõhusad kollektiivläbirääkimiste mudelid, on osutunud kriisi tööhõivealaste ja sotsiaalsete tagajärgede suhtes vastupidavamaks;

18.

soovib, et tööturud oleksid kohanemisvõimelisemad ja dünaamilisemad, suudaksid kohaneda majandusolukorra häiretega, põhjustamata koondamisi, ning oleksid kaasavamad, soodustades inimeste ja eeskätt haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste suuremat osalemist tööturul;

19.

hoiatab, et kokkuhoiumeetmed ei tohiks ohustada tööhõive kvaliteeti, sotsiaalkaitset ega tervishoiu- ja ohutusstandardeid; julgustab liikmesriike edendama nende ettevõtjate ja VKEde kindlakstegemist, kes pingutavad, et olla rohkem sotsiaalselt eeskujulikumad kui lihtsalt neilt nõutavate õiguslike miinimumkohustuste täitmine;

20.

toonitab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel on keskse tähtsusega haridus ja koolitus;

21.

rõhutab, kui tähtis on haridussüsteemist varakult lahkumise määra vähendada, et vähendada mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte arvu;

22.

palub, et jätkusuutliku, majanduskasvu soodustava ja diferentseeritud eelarve konsolideerimise ajal tagaksid liikmesriigid tulemuslikud ja piisavad investeeringud haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse, et täita kõik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid;

23.

kutsub liikmesriike üles lisama Euroopa hariduse, koolituse, noorte ja spordi vahetusprogrammid Euroopa poolaasta raames võetavatesse meetmetesse;

24.

on sügavas mures vaesuse ja töötuse suurenemise pärast kõigis vanuserühmades 2012. aasta Euroopa poolaasta tsüklist alates;

25.

tunneb heameelt asjaolu üle, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis käsitletakse vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning tegeletakse kriisi sotsiaalsete tagajärgedega; palub komisjonil rõhutada neid meetmeid riigipõhistes soovitustes ja eelkõige tegeleda töötajate vaesusega, nende inimeste vaesusega, kellel puudub side tööturuga või see on piiratud, ning eakate vaesusega; kutsub Euroopa Ülemkogu üles kinnitama need suunised prioriteedina;

26.

nõuab, et aktiivse kaasamise ühtsete strateegiate rakendamine oleks ELi ja riiklike sotsiaalpoliitika meetmekavade keskne osa;

27.

tunnistab vajadust rakendada proportsionaalset ja diferentseeritud majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, et vältida negatiivset lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist negatiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; rõhutab, et eelarve konsolideerimiskavade mõju tuleb hinnata nende majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasamisele avalduva lühiajalise mõju alusel, eriti majanduslanguses või väikese kasvumääraga riikides; kutsub komisjoni ja Euroopa Ülemkogu üles kasutama majanduslanguse ajal täielikult ära määruses (EL) nr 1175/2011 ja nõukogu määruses (EL) nr 1177/2011 ettenähtud paindlikkust;

28.

rõhutab, et komisjon peaks rohkem arvestama kohalike, piirkondlike ja riiklike eriomaste suundumustega, samuti võimalike eksimustega oma prognoosis, mis on aluseks iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

29.

on seisukohal, et eelarve konsolideerimist tuleb rakendada proportsionaalsel ja majanduskasvu soodustaval viisil ning et konsolideerimise kiirus võib riigiti erineda vastavalt iga riigi ja laiema Euroopa majanduse eelarvepoliitilisele manööverdamisruumile, et vältida majanduskasvule ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõju ning tagada võla jätkusuutlikkus;

30.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja ümber kujundama oma mudelid, mis käsitlevad eelarvekärbete mitmekordistavat mõju majanduskasvule ja tööhõivele, kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi hiljutiste muudatustega;

31.

kutsub Euroopa Ülemkogu üles tagama oma poliitilistes suunistes eri prioriteetide vahel järjepidevus, et need ei seaks ohtu majanduskasvu ega töökohtade loomise potentsiaali, ei suurendaks vaesust ega sotsiaalset tõrjutust ega takistaks üldist juurdepääsu kvaliteetsete avalike teenuste osutamisele; on veendunud, et põhiprioriteet peab olema kehtestada integreeritud reformimeetmed ja investeeringud, mis edendavad majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagades samas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse;

32.

kutsub Euroopa Ülemkogu – juhul kui ta pooldab iga-aastase majanduskasvu analüüsi esimest prioriteeti „diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine” – selgitama üksikasjalikult, kuidas esimest prioriteeti saab rakendada, järgides täiel määral sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise ja vaesuse vastu võitlemise eesmärki, mis on esitatud analüüsi neljandas prioriteedis „toimetulek töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega”;

33.

rõhutab vajadust saavutada ühelt poolt eelarve konsolideerimise ja majandusmeetmete ning teiselt poolt sotsiaalpoliitika, majanduskasvu ja tööhõivemeetmete täielik sidusus;

34.

osutab sellele, et rangete eelarvepiirangute ja erasektori vähenenud laenuandmisvõime ajal on struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond oma rahalise suuruse ja taotletavate eesmärkide tõttu üheks tähtsaimaks hoovaks liikmesriikide käes, et stimuleerida majandust ning aidata saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kindlaks määratud majanduskasvu ja tööhõive eesmärke; rõhutab sellega seoses, et arvestades ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli riiklike programmide väljatöötamisel Euroopa poolaasta raames, peaks see poliitika olema iga-aastases majanduskasvu analüüsis tähelepanu keskmes ning andma oma panuse iga-aastasesse arutellu ELi majanduskasvu ja töökohtade teemal;

35.

väljendab muret asjaolu pärast, et Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna roll Euroopa poolaasta protsessis on jätkuvalt piiratud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni algatatud ja Euroopa Ülemkogu poolt toetatavates iga-aastase majanduskasvu analüüsi poliitilistes suunistes napib parlamentaarset kaasatust ja kodanikuosalust ning seega ka demokraatlikku legitiimsust;

36.

on seisukohal, et Euroopa Parlamendil on vajaliku demokraatliku legitiimsuse loomisel põhiroll; on seisukohal, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi suhtes kohaldatava seadusandliku tavamenetluse õigusliku aluse puudumise korral peaks Euroopa Ülemkogu võtma poliitiliste suuniste kinnitamisel arvesse parlamendi märkusi, et tagada demokraatlik legitiimsus;

37.

palub komisjonil nõuda, et liikmesriigid tagaksid riiklike reformikavade väljatöötamisel võimalikult suure läbipaistvuse ja kindlustaksid, et protsessis osalevad ulatuslikult riikide parlamendid ja sotsiaalpartnerid;

38.

tuletab meelde, et töövõimalusterohke majanduskasvu tugevdamiseks on vajalik tööhõivepoliitika, millega luuakse töökohtade loomiseks soodsad tingimused, lihtsustatakse sujuvat üleminekut ühelt töökohalt teisele ja tööta olekust tööellu, suurendatakse tööjõu hulka ja parandatakse selle asukoha ja oskuste sobivust tööturu vajadustega;

39.

rõhutab, et tööturul tuleb viia ellu reforme tööviljakuse ja tõhususe suurendamiseks, et parandada ELi majanduse konkurentsivõimet ning tagada jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine, austades rangelt nii Euroopa sotsiaalõigustiku ja selle põhimõtete sõnastust kui ka mõtet; on veendunud, et tööturgude reforme tuleb rakendada viisil, mis edendab tööhõive kvaliteeti;

40.

soovitab liikmesriikidel vähendada tööjõu, eelkõige madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate ning haavatavate rühmade maksustamist, kui eelarvetingimused seda võimaldavad; leiab, et uute töötajate, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliselt töötute sotsiaalkindlustusmaksete või tööhõivetoetuste skeemide maksete sihipärane ajutine vähendamine on väga tõhus stiimul, mille abil edendada töökohtade loomist;

41.

märgib, et demograafilised muutused mõjutavad selgelt sotsiaalse taristu pakkumist, kujutades endast tõsist väljakutset kõigile põlvkondadele kogu ELis; toonitab seoses sellega, et komisjoni analüüsis tuleks kaaluda rohkem ühtekuuluvuspoliitika rolli demograafiliste probleemide lahendamisel;

42.

rõhutab vajadust viia pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks läbi vajalikke reforme; on veendunud, et pensioniiga võiks võrrelda tervena elatud aastate arenguga, aga tuletab meelde, et tööturult varajase lahkumise vähendamise abil, eeskätt töötingimuste parandamise kaudu, on võimalik tõsta veel tegelikku pensioniiga, tõstmata seejuures kohustuslikku pensioniiga; on samuti seisukohal, et tegeliku pensioniea edukaks tõstmiseks peab pensionisüsteemide reformiga kaasnema poliitika, millega piiratakse juurdepääsu ennetähtaegselt pensionile jäämise süsteemidele ja muudele ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimaluste, luuakse töövõimalused eakamate töötajate juurdepääsuks pidevõppele, tagatakse juurdepääs elukestvale õppele, kehtestatakse maksusoodustuste poliitika, mille raames pakutakse stiimuleid kauemaks tööturule jäämiseks, ja toetatakse aktiivset tervena vananemist;

43.

kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada, et kokkuhoiukavad ei saaks takistuseks töökohtade loomise meetmetele ja majanduskasvu edendavale poliitikale ega ohustaks sotsiaalkaitset; nõuab, et liikmesriigid seaksid prioriteediks majanduskasvu soodustavad kulud, nagu kulud haridusse, pidevõppesse, teadusesse ja innovatsiooni ning energiatõhususse, ning tagaksid samal ajal nende kulude tulemuslikkuse;

44.

nõustub komisjoniga, et uuenduslikud ELi rahastamisvahendid võivad toimida sihtotstarbeliste investeeringute katalüsaatorina, saavutada ELi eelarvet võimendava mõju ning suurendada ELi majanduskasvu potentsiaali; seda silmas pidades õhutab komisjoni andma liikmesriikidele ja piirkondadele üksikasjalikku teavet, täiendavat abi ja suuniseid, mis puudutab rahastamisvahendite tõhusamat kasutamist ühtekuuluvuspoliitika raames 2013. aastal ja tulevasel programmitöö perioodil (2014–2020); kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni ja tooma ka oma vastavates riiklikes reformikavades selgelt välja, kuidas nad kavatsevad rahastamisvahendite abil kasutada struktuurifondide eraldisi majanduskasvu ja tööhõivet suurendavate prioriteetide edendamiseks;

45.

peab tervitatavaks 2013. aasta majanduskasvu analüüsi prioriteetide tähelepanu keskendumist selliste põhivaldkondade nagu keskkonnasäästlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus (nn valge sektor) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töökohtade loomise potentsiaali ärakasutamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama algatusi, mis hõlbustavad nende suure töökohtade loomise potentsiaaliga valdkondade arengut;

46.

tuletab meelde, et nende uute valdkondade töökohtade loomise potentsiaali täielikuks kasutamiseks on vajalikud eelkõige madalama kvalifikatsiooniga ja eakamate töötajate kohanemine ning uued oskused; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles prognoosima oskustega seotud vajadusi ja tagama oskuste pakkumiseks vajalikud investeeringuid haridusse ja koolitusse;

47.

peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsi prioriteetides ei ole üldse nimetatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks astutud samme; on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive määraga seotud peaeesmärgi saavutamiseks on kõige olulisem suurendada märkimisväärselt naiste osalemist tööturul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma naiste hulgas suurema tööhõive määra edendamiseks vajalikke meetmeid, näiteks taskukohased hooldusteenused ja lapsehooldusteenused, piisavad emadus-, isadus- ja vanemapuhkuse süsteemid ning tööaja ja töökoha paindlikkus;

48.

kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtluskeskkonda, eriti VKEde jaoks, ning palub komisjonil ja Euroopa Ülemkogul suurendada jõupingutusi, et muuta ühtne turg paremini toimivaks, edendada digitaalset majandust ja keskenduda arukale reguleerimisele eesmärgiga vähendada ebavajalikku bürokraatiat; väljendab heameelt ühtse turu akti II üle ja nõuab selle kiiret ja täielikku rakendamist;

49.

nõuab tungivalt, et komisjon seaks ühtse turu juhtimise üheks peamiseks prioriteediks, sest see aitab olulisel määral kaasa Euroopa poolaasta eesmärkide – püsiv majanduskasv ja tööhõive – saavutamisele; on seisukohal, et komisjoni riigipõhistes soovitustes tuleks liikmesriikidele anda ka ühtse turu toimimise parandamiseks praktilisemaid lahendusi, et tagada ühtse turu väljakujundamisele suurem üldsuse ja poliitikute toetus;

50.

väljendab heameelt selle üle, et nüüd tunnistatakse, kui oluline on VKEde juurdepääs rahastamisele – VKEd on ELi tööhõive ning töökohtade loomise nurgakiviks ning nad on võimelised noorte töötust oluliselt vähendama ja soolist tasakaalustatust märkimisväärselt suurendama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid VKEde juurdepääsu rahastamisele oma riiklikes majanduskasvu kavades täielikuks prioriteediks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid lihtsa juurdepääsu sel eesmärgil loodud Euroopa fondidele;

51.

tunnistab Euroopa Investeerimispanga suurenenud laenuandmisvõime tähtsust ja soovitab see viia kooskõlla ELi prioriteetidega, mis keskenduvad piirkondlike erinevuste kõrvaldamisele; teeb komisjonile ettepaneku paluda liikmesriikidelt, et nad kasutaksid osa struktuurifondide eraldistest selleks, et jagada Euroopa Investeerimispanga laenuriski ning anda VKEdele ja mikroettevõtjatele laenugarantiisid, mis hoogustaks majandustegevust kõigis sektorites ja piirkondades, tagaks uusi tööhõivevõimalusi ning aitaks lahendada krediidi kättesaamatuse probleemi, mis praegu on takistuseks VKEdele;

52.

palub, et liikmesriigid edendaksid ja toetaksid ettevõtlust, sealhulgas sotsiaalset ettevõtlust, ning alustavaid ettevõtjaid, eelkõige ettevõtluse arenduskavade ja rahastamisele juurdepääsu kaudu;

53.

kutsub komisjoni üles tagama, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames toetataks tugevalt sotsiaalset ettevõtlust, sest sellel on selgelt suur potentsiaal uute töökohtade loomiseks ja innovatiivse majanduskasvu tekitamiseks;

54.

nõuab, et komisjon kasutaks täielikult ELi vahendeid ja rahalisi toetusi, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid; kutsub liikmesriike üles struktuurifonde täiel määral ära kasutama, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning võidelda tulemuslikult struktuurse, pikaajalise ja noorte töötusega;

55.

märgib, et ühtekuuluvuspoliitika kui ELi peamine investeerimisvahend, millel on täita tähtis roll Euroopa 2020. aasta strateegias ning mille puhul võetakse täpselt arvesse kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke investeerimisvajadusi, aitab kaasa mitte üksnes piirkondadevaheliste erinevuste kaotamisele, vaid ka liikmesriikide majanduse elavdamisele ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade tulemuslikule loomisele liikmesriikides ja liidus tervikuna; täheldab, et seetõttu on ühtekuuluvuspoliitika üks paremini kättesaadavaid vahendeid, millega elavdada majandust uute töökohtade loomise kaudu, nagu komisjon on ette näinud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis; on seepärast seisukohal, et mis tahes kärped ühtekuuluvuspoliitika eelarves tooksid kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, ning nõuab seetõttu, et uuel programmitöö perioodil eraldataks ühtekuuluvuspoliitikale piisaval määral vahendeid, vähemalt sel määral, milles lepiti kokku praeguseks programmitöö perioodiks 2007–2013, ning et see hõlmaks jätkuvalt kõiki ELi piirkondi;

56.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on tunnistanud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis, et vaja on suurendada haldussuutlikkust, et tagada struktuurifondide seni kasutamata vahendite kiirem jaotamine; juhib tähelepanu sellele, et vastavad jõupingutused peaksid keskenduma riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustele; rõhutab, et struktuurifondide seni kasutamata vahendite kiirem väljamaksmine aitab parandada turulikviidsust;

57.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et regionaalpoliitika täidaks ka edaspidi tähtsat osa riiklike programmide väljatöötamisel Euroopa poolaasta raames ning oleks üheks põhivahendiks keskpikas ja pikas perspektiivis seatud sotsiaalpoliitiliste ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamisel;

58.

peab väga oluliseks seda, et ühtekuuluvuspoliitika aitaks kaasa seesmiste konkurentsierinevuste ja struktuurilise tasakaalustamatuse vähendamisele, kasutades võimalust kohaneda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil kindlaks tehtud eritingimuste ja -vajadustega; kiidab seetõttu heaks komisjoni algatuse suunata võimaluse korral seni kulutamata struktuurifondide vahendid ümber energiatõhususe, noorte tööhõive ja VKEde toetuseks, kuna neil on oluline roll Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel; palub teavitada end nõuetekohaselt selle algatuse rakendamisest riiklikul tasandil;

59.

palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et hõlbustada noorte üleminekut haridusest ja koolitusest tööturule; viitab sellega seoses teatud liikmesriikide edukale nn kahepoolsele kutseõppele, millega on saavutatud Euroopa Liidus suurim noorte tööhõive määr;

60.

peab ülitähtsaks aidata noortel omandada oskusi tõhusamalt, mis nõuab suuremat koostööd ja teabevahetust ettevõtjate, valitsuste ja haridusasutuste vahel;

61.

väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et komisjon kavatseb esitada noorte tööhõivepaketi; kutsub liikmesriike üles edendama ja välja töötama tihedas koostöös tööturu osapooltega Euroopa noortegarantiid, mille eesmärk on pakkuda igale ELi noorele pärast kõige rohkem neljakuulist tööta olekut töö- ja praktikakohta, lisakoolitust või kombineeritud töö- ja koolitusprogrammi; on seisukohal, et noortegarantii kavasid tuleks peamiselt kaasrahastada liidu, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest; kustub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele ja piirkondadele tehnilist abi eelnimetatud kavade rakendamiseks ning kasutama noortegarantii kavade väljatöötamiseks võimalikult optimaalselt Euroopa Sotsiaalfondi abi; rõhutab, et tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega peaksid riiklikud sektori tasandi partnerid täitma põhirolli noortegarantii kavade rakendamisel;

62.

märgib, et koos noortegarantii kavadega tuleks kehtestada kvaliteediraamistik, et tagada nende kavade kvaliteet ja see, et pakutava hariduse, koolituse ja töökohaga kaasneksid asjakohased töötingimused ning tervishoiu- ja ohutusstandardid; leiab, et seda arvestades tuleks kõigepealt individuaalselt hinnata iga noore vajadusi ning noortele tuleks osutada kohandatud ja individuaalseid teenuseid;

63.

tervitab komisjoni soovitust kehtestada tööhõivekomitee kaudu noortegarantii kavade elluviimise mitmepoolne järelevalve ja palub, et Euroopa Parlament selleks osaleks;

64.

tunneb heameelt komisjoni algatuse üle teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii kavade kohta; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles edendama noorte seas ettevõtlust ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ning rakendama konkreetseid noortele suunatud ettevõtluse arendamise toetuskavasid;

65.

rõhutab, et 2012. aasta jaanuaris esitas Euroopa Ülemkogu katseprojekti, et aidata kaheksal kõige suurema noorte töötuse määraga liikmesriigil jaotada osa nende ELi struktuurifondide eraldistest ümber võitluseks noorte töötusega; peab kahetsusväärseks, et 2012. aasta mais vähendas komisjon märgatavalt hinnangut ümberjaotamiseks olemasolevate vahendite kohta 82 miljardilt eurolt 29,8 miljardile eurole, vähendades seeläbi katseprojektide ulatust; taunib asjaolu, et ainult väike osa nendest vahenditest on siiani ümber jagatud eesmärgiga aidata noortel tööd leida;

66.

tervitab ettepanekut kasutada programmitöö perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi rohkem noorte tööhõive meetmete jaoks; keskenduda Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel eelkõige noortega seotud meetmetele, eriti väljaõppele/praktikale ja ettevõtlusele; toetab kasutamata struktuurifondide vahendite ümberpaigutamist ELi rahastamisperioodist 2007–2013 kõrge noorte töötuse määra vähendamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamiseks;

67.

rõhutab, et järelevalveoskusi teatud valdkondades ja/või piirkondades on tarvis parandada ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem võimalikult kiiresti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et täiendada ülevaadet oskuste kohta Euroopa Liidus selleks, et anda põhjalik ülevaade oskustega seotud vajadustest ELis;

68.

kutsub ELi ja liikmesriike üles suurendama haridus- ja koolitusvaldkonna ning ettevõtjate koostööd ja koostoimet, et prognoosida oskustega seotud vajadusi ning kohandada haridus- ja koolitussüsteemid tööturu vajadustele vastavaks, et tööjõud saaks vastavalt muutuvale töökeskkonnale ja vananeva tööjõu individuaalsetele vajadustele omandada vajalikud oskused ning et lihtsustada üleminekut haridusest ja koolitusest tööle;

69.

palub liikmesriikidel seada prioriteediks investeeringud kõigi vanuserühmade haridusse, koolitusse, ettevõtlusoskuste edendamisse ja pidevõppesse, mitte üksnes formaalõppe, vaid ka mitteformaalse ja informaalse õppimise arendamise kaudu; hoiatab hariduse valdkonna eelarve kärpimise pikaajalise sotsiaalse ja majandusliku kahju eest, sest need takistavad kriisist väljumist ja vähendavad liikmesriikide majanduste konkurentsivõimet;

70.

rõhutab asjaolu, et tööalane konkurentsivõime võib oluliselt suureneda, kui kasutatakse ära uusi õppevõimalusi ning rakendatakse maksimaalselt mujal kui formaalõppe raames omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi; toonitab mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise tähtsust; tervitab komisjoni ettepanekut nõukogu soovituse kohta, mille kohaselt tuleb kutsuda liikmesriike üles looma 2015. aastaks valideerimissüsteeme, mis on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, sealhulgas võimalus omandada mitteformaalse või informaalse õppimise alusel täielik või osaline kvalifikatsioon;

71.

soovitab tulemuslikult rakendada riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku kui elukestva õppe arendamise edendamise vahendit; kordab oma üleskutset komisjonile võtta tegelikult kasutusele Euroopa oskuste pass, et tagada läbipaistvus ja edendada töötajate piiriülest liikuvust;

72.

rõhutab vajadust parandada õpetajate kvaliteeti, pädevust ja staatust kui tulemusliku Euroopa haridus- ja koolitussüsteemi eeltingimust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühendama sellele eesmärgile vajalikke jõupingutusi ja vahendeid;

73.

on veendunud, et tööturureformide eesmärk peaks olema tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine ning ühtlasi töökohtade kvaliteedi kaitse; kutsub Euroopa Ülemkogu üles pöörama oma 2013. aasta poliitilistes suunistes tähelepanu töökohtade kvaliteedile, eeskätt seoses töötajate juurdepääsuga põhiõigustele, mis on sätestatud aluslepingutes, ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktide kohaldamist;

74.

on veendunud, et struktuursete tööturureformidega tuleks luua sisemist paindlikkust tööhõive säilitamiseks majandushäire ajal ja tagada töökohtade kvaliteet, kindlus töökohavahetuste puhul, aktiivse tööotsimise nõudel põhinevad ja taasintegreerimise poliitikaga ühendatud töötushüvitiste süsteemid, millega säilitatakse stiimulid töötamiseks, tagades samas piisava sissetuleku, lepingulised korraldused tööturu killustatusega võitlemiseks, majanduslike ümberkorralduste prognoosimiseks ja pidevõppele juurdepääsu tagamiseks;

75.

kutsub liikmesriike üles võitlema ebakindlate töötingimuste ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja nende levikuga ning tagama, et ajutise või osalise tööajaga lepinguga inimestel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on piisav sotsiaalkaitse ja juurdepääs koolitusele;

76.

kutsub liikmesriike üles vajaduse korral parandama tööhõivealaseid õigusakte ja püsivate töösuhete edendamise nimel toetama ja välja töötama paindlikuma töökorralduse pakkumise tingimusi koos piisaval tasemel sotsiaalkindlustusega, eelkõige eakate ja noorte töötajate jaoks, ning edendama vabatahtliku liikuvuse toetuskavade kaudu töötajate liikuvust;

77.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, sealhulgas vähemustesse kuuluvate isikute (nt romad) ja puuetega inimeste vähese tööturul osalemise probleemiga ning pidama alati kinni inimväärset elu võimaldava töötasu põhimõttest;

78.

palub liikmesriikidel tihedas koostöös tööturu osapooltega suurendada aktiivse tööturupoliitika ulatust ja tulemuslikkust, mida toetatakse vastastikku aktiveerimisstiimulitega, näiteks tööturule naasmist toetavad programmid, ning asjakohaste hüvitiste süsteemidega, et säilitada tööalast konkurentsivõimet, toetada inimeste tööle naasmist ja tagada inimväärsed elutingimused;

79.

palub liikmesriikidel prognoosida ümberkorraldamise protsessi, et säilitada töökohti, suurendada riigisisest ja -välist liikuvust ning vähendada ümberkorraldamisprotsessi võimalikku negatiivset mõju; kutsub liikmesriike üles rakendama tulemuslikult riiklikke õigusakte ja kehtivaid ELi direktiive, nagu kollektiivsete koondamiste direktiiv, ettevõtete ülemineku direktiiv ning töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistiku direktiiv, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet; on seisukohal, et ELi vahenditel peaks olema suur osa võimaliku negatiivse mõju või ümberkorraldamise protsessi ärahoidmisel, vähendamisel või leevendamisel;

80.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) jõustatakse tulemuslikult;

81.

palub komisjonil ja liikmesriikidel astuda samme liikuvuse edendamiseks tööturgude piires ja vahel, kaotades töötajate vabalt liikumiselt ELi piires õiguslikud ja haldustõkked, nagu Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate suhtes kohaldatavad tööturu üleminekupiirangud, ning edendades oma vaba liikumise õigust kasutavate töötajate sotsiaalkindlustusõigusi ja töötingimusi; kutsub liikmesriike üles kasutama rohkem EURESe portaali, et suurendada töökohtade ja tööotsijate kokkuviimist piiriüleselt;

82.

juhib tähelepanu vaesuse ja töötuse suurenemisele kõigi vanuserühmade seas; palub sellest tulenevalt komisjonil ja liikmesriikidel võtta endale uusi kohustusi, et tegeleda selle olukorraga, eriti töötajate vaesusega, nende inimeste vaesusega, kellel puudub side tööturuga või on see piiratud, kaasa arvatud pikaajaliselt töötud ja eakad töötajad, ja eakate vaesusega;

83.

kutsub liikmesriike üles tagama, et eelarve konsolideerimise negatiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, naiste tööhõivele ja naiste vaesusele muutub vastupidiseks tänu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele riikide eelarves, liikmesriikidele toekamate soopõhiste soovituste esitamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide ja vastavate riiklike eesmärkide liigitamisele soolise kuuluvuse alusel;

84.

kutsub liikmesriike üles täiustama sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja tõhusust ning tagama, et need toimiksid edaspidigi puhvritena vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; märgib ühtlasi, et Euroopa sotsiaalset mudelit on vaja ajakohastada „aktiveerivate heaoluriikide” suunas, kes investeerivad inimestesse ning tagavad vahendid ja stiimulid jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ning sotsiaalsete moonutuste vältimiseks;

85.

kutsub liikmesriike üles väikese sissetulekuga ja haavatavate rühmade kõrvaletõrjumise ennetamiseks rakendama aktiivse kaasamise strateegiaid, piisavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid teenuseid ning ühtset lähenemisviisi kvaliteetsele tööhõivele;

86.

kutsub liikmesriike üles täpsustama oma riiklikes reformikavades, kuidas kavatsetakse kasutada ELi rahalisi vahendeid riiklike vaesusega seotud eesmärkide ja muude sotsiaal-, tööhõive- ja haridusalaste eesmärkide saavutamise toetamiseks, tagades Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise;

87.

kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et kõik tervishoiureformid keskenduksid kvaliteedi parandamisele, piisavuse, taskukohasuse, üldise kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele;

88.

on veendunud, et sihipärased värbamistoetused uutele töötajatele, kes kuuluvad ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, on tõhus viis nende tööturul osalemise taseme tõstmiseks;

89.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et eelarve konsolideerimine on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive- ja sotsiaalse mõõtmega;

90.

on mures kriisi sotsiaalse mõju pärast vaesusele naiste hulgas; kutsub komisjoni üles hindama eelarve konsolideerimise mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste tööhõivele;

91.

kutsub liikmesriike üles töötama töötajate vaesuse vähendamiseks välja meetmed, nagu tööturul osalemise piisava taseme edendamine leibkonnas ja madalapalgalise või ebakindla töökohaga inimestele abistamine parema töökoha leidmisel; kutsub liikmesriike üles võitlema töötajate vaesusega, järgides tööturupoliitikat, mille eesmärk on töötajatele äraelamist võimaldava töötasu tagamine;

92.

kutsub komisjoni üles esitama parlamendi vastutavale komisjonile majanduskasvu analüüsi iga aasta novembri alguseks, alustades 4–5. novembrist 2013, et parlamendil oleks piisavalt aega oma seisukoha esitamiseks järgmise Euroopa poolaasta kohta;

93.

kutsub Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles tagama, et omanikutunde tekitamiseks kaasatakse riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, tööturu osapooled, ametiasutused ja kodanikuühiskond aktiivselt Euroopa 2020. aasta strateegia poliitiliste suuniste elluviimisse ja selle järelevalvesse ning majanduse juhtimise protsessi;

94.

palub Euroopa Ülemkogul ja komisjonil integreerida Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive-, sotsiaal- ja hariduseesmärkide järelevalve ja hindamine paremini Euroopa poolaastasse 2013;

95.

toonitab, et Euroopa poolaasta demokraatlikku legitiimsust on vaja suurendada; kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma oma 2013. aasta poliitiliste suuniste vastuvõtmisel arvesse Euroopa Parlamendi esitatud probleeme ja ettepanekuid;

96.

rõhutab, et Euroopa Parlament peaks täielikult osalema Euroopa poolaasta protsessis, et esindada kodanike huve ja suurendada liikmesriikide elluviidava sotsiaalpoliitika legitiimsust;

97.

loodab, et riikide parlamentide roll Euroopa poolaasta raames majandus- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemises osalemisel tugevneb, et suurendada tehtud otsuste legitiimsust;

98.

nõuab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamist, et suurendada sotsiaalpoliitika piisavust ja tulemuslikkust;

99.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.