Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52013DP0087

    Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta (COM(2011)0628/2 – C7-0341/2011 – COM(2012)0551 – C7-0312/2012 – 2011/0288(COD) – 2013/2531(RSP))

    ELT C 36, 29.1.2016, p. 631–704 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    29.1.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 36/631

    P7_TA(2013)0087

    Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve (Otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise kohta)

    Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta (COM(2011)0628/2 – C7-0341/2011 – COM(2012)0551 – C7-0312/2012 – 2011/0288(COD) – 2013/2531(RSP))

    (2016/C 036/42)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekut,

    —

    võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,

    arvestades, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepaneku osas võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,

    otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:

    MANDAAT

    Muudatusettepanek 1

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (1 a)

    ÜPP reformi üks põhieesmärk ja -nõue on bürokraatia vähendamine. Tuleb kehtestada tegelikkusele vastavad piirmäärad ja miinimumkünnised ning usalduse ja kontrolli vahel tuleb saavutada nõuetekohane tasakaal, mille abil tagada liikmesriikide ja toetusesaajate tulevase bürokraatliku koormuse jäämine mõistlikesse piiridesse. Bürokraatia vähendamise käigus tuleks kõikidel tasanditel võtta nõuetekohaselt arvesse kontrollide haldus- ja muid kulusid ning premeerida hästi toimivaid haldus- ja kontrollisüsteeme. Peamine eesmärk peab olema halduskoormuse vähendamine ning põllumajandustootjate ja haldusasutuste bürokraatliku koormuse vähendamine ning mõistlikesse piiresse taandamine.

    Muudatusettepanek 2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3)

    Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate karistuste , tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    (3)

    Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate halduskaristuste , tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa ja -karjamaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Liidu toimimise leping artikli 287 lõike 4 kohaselt võib kontrollikoda esitada kas Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kõnealuste delegeeritud aktide kohta arvamuse.

     

    (Neid kahte muudatusettepanekut, mis asendavad „karistuse”„halduskaristusega” ja „püsirohumaa”„püsirohumaa ja -karjamaaga”, kohaldatakse kogu teksti ulatuses; nende vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

    Muudatusettepanek 3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (5 a)

    Käesolev määrus peaks vajaduse korral tagama erandid vääramatu jõu ja erakordsete asjaolude korral. Seoses põllumajandusalaste eeskirjadega tuleks vääramatu jõu mõistet tõlgendada Euroopa Kohtu kohtupraktikast lähtudes.

    Muudatusettepanek 4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 9 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (9 a)

    Sertifitseerimis- ja makseasutustele esitatavate üha kasvavate nõudmistega ei tohi kaasneda bürokraatia edasine suurenemine liikmesriikides. Igal juhul ei tohiks need nõuded olla rahvusvahelistest auditeerimisnormidest rangemad. Sertifitseerimisprotsessi kohaldamisala ja sisu puhul peab säilima kulude ja tulude tasakaal ning lisaaruandlusnõuded peavad andma selget lisandväärtust.

    Muudatusettepanek 5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (10)

    Selleks et aidata tõsta toetusesaajate teadlikkust ühelt poolt põllumajandustavade ja põllumajanduslike majapidamiste juhtimise ning teiselt poolt keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundi, toiduohutuse, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud standardite vahelisest seosest, on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid ulatusliku põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis annab nõu toetusesaajatele. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ei tohiks kuidagi mõjutada toetusesaajate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Liikmesriigid peaksid ka tagama nõustamise ja kontrollide selge eristamise.

    (10)

    Selleks et aidata tõsta toetusesaajate teadlikkust ühelt poolt põllumajandustavade, põllumajanduslike majapidamiste juhtimise ja riskijuhtimise ning teiselt poolt keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundi, toiduohutuse, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud standardite vahelisest seosest, on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid ulatusliku põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis annab nõu toetusesaajatele. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ei tohiks kuidagi mõjutada toetusesaajate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Liikmesriigid peaksid ka tagama nõustamise ja kontrollide selge eristamise.

    Muudatusettepanek 6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (11)

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peaks hõlmama vähemalt nõuetele vastavuse reguleerimisalasse kuuluvaid nõudeid ja standardeid. Kõnealune süsteem peaks samuti hõlmama nõudeid otsetoetustele, mida tuleb järgida seoses kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega, aga ka põllumajandusmaa säilitamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu xxx määrusele (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad. Veel peaks nimetatud süsteem hõlmama teatavaid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooni ning ka väikeste põllumajandusettevõtete majandustegevuse säästva arenguga seonduvaid elemente.

    (11)

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peaks hõlmama vähemalt nõuetele vastavuse reguleerimisalasse kuuluvaid nõudeid ja standardeid põllumajandusettevõtte tasandil . Kõnealune süsteem peaks samuti hõlmama nõudeid otsetoetustele, mida tuleb järgida seoses kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega, aga ka põllumajandusmaa säilitamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusele (EL) nr …/2013 [otsetoetused], millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad. Lisaks peaks nimetatud süsteem hõlmama teatavaid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooni ning ka põllumajandusettevõtete majandustegevuse keskkonnahoidlikkuse ja säästva arenguga seonduvaid elemente , sealhulgas põllumajandusettevõtete ajakohastamise, konkurentsivõime suurendamise, eri sektoritesse integreerimise, innovatsiooni ja turule orienteeritusega seotud tegevused ning ka tegevused raamatupidamisarvestuse, ettevõtluse ja majandusressursside säästva majandamisega seotud põhimõtete edendamiseks ja rakendamiseks . Lõpuks peaks liikmesriikidel olema võimalik lisada oma süsteemidesse põllumajandusettevõtete ülemineku ja nende majandustegevuse mitmekesistamise edendamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtt looduskatastroofide ning looma- ja taimehaigustega tegelemiseks, samuti nõustamine integreeritud tõrje ja kemikaalivabade alternatiivide kasutamises.

    Muudatusettepanek 7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (12)

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga liitumine peaks toetusesaajate jaoks olema vabatahtlik. Kõigil toetusesaajatel peaks isegi ÜPP raames toetust mitte saades olema lubatud süsteemis osaleda . Liikmesriigid võivad siiski kehtestada prioriteetsuskriteeriumid . Süsteemi iseloomu tõttu tuleks nõuandetegevuse käigus saadud teavet käsitada konfidentsiaalsena, välja arvatud liidu või liikmesriigi õigusaktide tõsise rikkumise korral. Süsteemi tõhususe tagamiseks peaksid nõustajad olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saama korrapäraselt koolitust.

    (12)

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga liitumine peaks toetusesaajate jaoks olema vabatahtlik. Kõigil toetusesaajatel peaks isegi ÜPP raames toetust mitte saades olema lubatud süsteemis osaleda. Liikmesriikidel peaks olema võimalus määratleda keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkriteeriumide alusel toetusesaajate kategooriad, kellel on eelisjuurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile . Süsteemi iseloomu tõttu tuleks nõuandetegevuse käigus saadud teavet käsitada konfidentsiaalsena, välja arvatud liidu või liikmesriigi õigusaktide tõsise rikkumise korral. Süsteemi tõhususe tagamiseks peaksid nõustajad olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saama korrapäraselt koolitust.

    Muudatusettepanek 8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 13

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (13)

    On oluline, et komisjon annaks liikmesriikide käsutusse akrediteeritud makseasutuste EAGFiga seotud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid nende asutuste kulude hüvitamisena raamatupidamise alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate personali- ja halduskulud on nende endi kanda.

    (13)

    On oluline, et komisjon annaks liikmesriikide käsutusse akrediteeritud makseasutuste EAGFiga seotud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid nende asutuste kulude hüvitamisena raamatupidamise alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Makseasutuste töö tõhustamiseks peaksid liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate personali- ja halduskulud olema makseasutuste endi kanda.

    Muudatusettepanek 9

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 14

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (14)

    Agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidifotode hankimine ja täiustamine peaks komisjonile tagama vahendid põllumajandusturgude juhtimiseks ning põllumajanduskulude järelevalve hõlbustamiseks.

    (14)

    Agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidifotode hankimine ja täiustamine peaks komisjonile tagama vahendid põllumajandusturgude juhtimiseks, põllumajanduskulude järelevalve hõlbustamiseks ning selliste vahendite kasutuse jälgimiseks, millest põllumajandus sõltub (nt agrometsandussüsteemid), ning hindamiseks ja õigeaegse abi andmiseks loodusõnnetuste puhul .

    Muudatusettepanek 10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 23

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (23)

    Maaelu arengu programmide rahastamine liidu eelarvest toimub aastate peale jagatud osamaksete alusel. Selleks et võimaldada liikmesriikidele ligipääsu ettenähtud liidu fondidele kohe programmide rakendumisel, tuleb need fondid teha liikmesriikides kättesaadavaks. Seetõttu on vaja vastavalt piiratud eelmaksete süsteemi , et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha programmide kohaselt toetusesaajatele makseid õigel ajal.

    (23)

    Maaelu arengu programmide rahastamine liidu eelarvest toimub aastate peale jagatud osamaksete alusel. Selleks et võimaldada liikmesriikidele ligipääsu ettenähtud liidu fondidele kohe programmide rakendumisel, tuleb need fondid teha liikmesriikides kättesaadavaks. Seetõttu tuleks esmatähtsale kohale seada vastavalt piiratud eelmaksete süsteem , et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha programmide kohaselt toetusesaajatele makseid õigel ajal.

    Muudatusettepanek 11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 27

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (27)

    Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid edastama kindlaksmääratud tähtaegade jooksul teabe teostatud kontrollide arvu ja nende tulemuste kohta. Vastavat kontrollistatistikat kasutatakse veamäära kindlakstegemiseks liikmesriigi tasandil ning üldisemalt EAGFi ja EAFRD haldamise kontrollimiseks. See on komisjonile tähtis allikas veendumaks fondide nõuetekohases haldamises ning oluline osa iga-aastasest kinnitavast avaldusest. Arvestades nimetatud statistilise teabe olulisust ja tagamaks, et liikmesriigid täidaksid teabe õigeaegse saatmise kohustust, on vaja takistada nõutavate andmete hilist esitamist viisil, mis on proportsionaalne andmete puudumise ulatusega. Seega tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt võib komisjon peatada selle osa igakuistest või vahemaksetest, mille kohta ei ole asjakohast statistilist teavet saadetud õigel ajal.

    (27)

    Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid edastama kindlaksmääratud tähtaegade jooksul teabe teostatud kontrollide arvu ja nende tulemuste kohta. Vastavat kontrollistatistikat kasutatakse veamäära kindlakstegemiseks liikmesriigi tasandil ning üldisemalt EAGFi ja EAFRD haldamise kontrollimiseks. See on komisjonile tähtis allikas veendumaks fondide nõuetekohases haldamises ning oluline osa iga-aastasest kinnitavast avaldusest. Arvestades nimetatud statistilise teabe olulisust ja tagamaks, et liikmesriigid täidaksid teabe õigeaegse saatmise kohustust, on vaja proportsionaalselt takistada nõutavate andmete hilist esitamist viisil, mis on proportsionaalne andmete puudumise ulatusega. Seega tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt võib komisjon peatada selle osa igakuistest või vahemaksetest, mille kohta ei ole asjakohast statistilist teavet saadetud õigel ajal. Peatamist tuleks siiski ainult kasutada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega juhul, kui viivitamisega seatakse ohtu iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus.

    Muudatusettepanek 12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 30

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (30)

    ÜPP kohaste meetmete ja tegevuste rahastamine toimub osaliselt halduskoostöö raames. Liidu fondide usaldusväärse haldamise tagamiseks peaks komisjon kontrollima, kuidas maksete sooritamise eest vastutavad liikmesriikide asutused fonde haldavad. Tuleks kindlaks määrata komisjoni teostatava kontrolli laad ja täpsustada komisjoni vastutus eelarve täitmise küsimuses ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi.

    (30)

    ÜPP kohaste meetmete ja tegevuste rahastamine toimub osaliselt halduskoostöö raames. Liidu fondide usaldusväärse haldamise tagamiseks peaks komisjon vajalikul määral kontrollima, kuidas maksete sooritamise eest vastutavad liikmesriikide asutused fonde haldavad. Tuleks kindlaks määrata komisjoni teostatava kontrolli laad , üldeeskirjad ja põhimõtted, mida komisjon peab kontrollimisel järgima, täpsustada komisjoni vastutust eelarve täitmise küsimuses ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi.

    Muudatusettepanek 13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 31

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (31)

    Selleks et komisjonil oleks võimalik täita oma kohustust kontrollida liidu kulude haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides ning piiramata seejuures liikmesriikide teostatavaid kontrolle , tuleb ette näha kontroll komisjoni delegeeritud isikute poolt ning nende isikute õigus paluda seejuures abi liikmesriikidelt.

    (31)

    Selleks et komisjonil oleks võimalik täita oma kohustust kontrollida liidu kulude haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides, tuleb ette näha kontroll komisjoni delegeeritud isikute poolt ning nende isikute õigus paluda seejuures abi liikmesriikidelt. Kõnealuste riigisiseste sätete puhul tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, liikmesriigi kontrolli- ja juhtimissüsteemide usaldusväärsust ja ning liikmesriikide kontrolliorganite tegevuse üldist tulemuslikkust komisjoni teostatavate kontrollide puhul.

    Muudatusettepanek 14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 36

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (36)

    Liikmesriikide rakendatavad sissenõudmismenetlused võivad sissenõudmise mitme aasta võrra edasi lükata, andmata selle eduka toimumise kohta mingit tagatist. Nende menetluste maksumus võib ka olla ebaproportsionaalne võrreldes makstud või makstavate summadega. Seetõttu tuleks teatavatel juhtudel lubada liikmesriikidel sissenõudmismenetlused lõpetada.

    (36)

    Liikmesriikide rakendatavad sissenõudmismenetlused võivad sissenõudmise mitme aasta võrra edasi lükata, andmata selle eduka toimumise kohta mingit tagatist. Nende menetluste maksumus võib ka olla ebaproportsionaalne võrreldes makstud või makstavate summadega. Alusetult makstud summade, sealhulgas intresside sissenõudmise ülemmäär on väga madal ja summad tuleks sisse nõuda ainult juhul, kui see on kulutasuv. Seetõttu tuleks teatavatel juhtudel lubada liikmesriikidel sissenõudmismenetlused lõpetada.

    Muudatusettepanek 15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 37

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (37)

    Liidu eelarve finantshuvide kaitsmiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma meetmed, mis tagavad, et EAGFi ja EAFRD rahastatavad tehingud teostatakse korrektselt ka tegelikkuses. Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade või kohustuste eiramisi. Selleks tuleks kohaldada nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

    (37)

    Liidu eelarve finantshuvide kaitsmiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma proportsionaalsed meetmed, mis tagavad, et EAGFi ja EAFRD rahastatavad tehingud teostatakse korrektselt ka tegelikkuses. Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade või kohustuste eiramisi. Selleks tuleks kohaldada nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta. ELi poliitika prioriteetide ja eesmärkide sidususe tagamiseks tuleks ELi üldeelarve finantshuvide seisukohalt riskantseks lugeda ka ohud keskkonnale ja rahvatervisele, sest nendega seotud kulud muutuvad avaliku sektori, sealhulgas ELi kantavateks väliskuludeks. Teiste valdkondade lisakulude minimeerimine peaks tagama avaliku sektori kulutuste tõhususe.

    Muudatusettepanek 16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 37 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (37 a)

    Lisaks määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tuleks käesolevas määruses sätestada üksikasjalikumad sätted, mis käsitlevad rikkumisi ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Toetusesaajat, kes saab toetust ilma toetuskõlblikkuse kriteeriume või toetuse saamisega seotud kohustusi täitmata, tuleks käsitada seda soodustust valesti saanuna. Sellised soodustused tuleb vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklile 4 lõpetada. Et vältida toetuse saajate poolset nõuete täitmata jätmist, tuleks kohaldada halduskaristusi määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 5 tähenduses toetuse vähendamise või sellest ilmajätmise näol, eriti olukordades, kus asjasse puutuvad tahtlikud rikkumised või need, mida põhjustab hooletus. Kõnealused halduskaristused võivad mõjutada toetust, mille kõlblikkustingimused või -kohustused on täidetud. Siiski on oluline, et rikkumiste korral, mis on seotud määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] 2. peatüki III jaotisega, ei tohiks kõikide toetuse lõpetamiste ja vähendamiste summa ületada makset, millele osutatakse kõnealuses peatükis.

    Muudatusettepanek 17

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 38

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (38)

    Erinevad põllumajandusalased sektoripõhised määrused hõlmavad kontrollide, maksete lõpetamise, maksete vähendamise või makse saajate hulgast väljaarvamise ning karistuste määramise üldpõhimõtetega seonduvaid sätteid. Need eeskirjad tuleks koondada horisontaalsel tasandil ühte raamistikku. See peaks hõlmama haldus- ja kohapealsete kontrollidega seonduvaid liikmesriikide kohustusi ning toetuse sissenõudmise, vähendamise ja toetuse saajate hulgast väljaarvamise eeskirju. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad selliste kohustuste täitmise kontrolli suhtes, mis ei pruugi olla seotud toetuse maksmisega.

    (38)

    Erinevad põllumajandusalased sektoripõhised määrused hõlmavad kontrollide, maksete lõpetamise, maksete vähendamise või makse saajate hulgast väljaarvamise ning proportsionaalsete halduskaristuste määramise üldpõhimõtetega seonduvaid sätteid. Need eeskirjad tuleks koondada horisontaalsel tasandil ühte raamistikku. See peaks hõlmama haldus- ja kohapealsete kontrollidega , sh nende üldpõhimõtete ja kohaldatavate kriteeriumidega seonduvaid liikmesriikide kohustusi ning toetuse sissenõudmise, vähendamise ja toetuse saajate hulgast väljaarvamise eeskirju. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad selliste kohustuste täitmise kontrolli suhtes, mis ei pruugi olla seotud toetuse maksmisega. Ette on vaja näha tõhus stiimul liikmesriikide jaoks, et nad vähendaksid kohapealsete kontrollide arvu, kui veamäär on vastuvõetaval tasemel, ja paindlikkus asjaomaste liikmesriikide või piirkonna kohalike tavade alusel, et võimaldada põhjendatud erandeid põllumajanduslikel, ökoloogilistel või keskkonnaalastel põhjustel.

    Muudatusettepanek 18

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 38 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (38 a)

    Kui ei ole tegemist pettusega, peaks õiglane põllumajandustootjate eeskirjade eiramise eest karistamise süsteem välistama mitmekordsed karistused ning käesoleva määruse kohaste haldustrahvide ja kriminaalseadustiku põhjal määratud kriminaalkaristuste samaaegse kohaldamise.

    Muudatusettepanek 19

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 38 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (38 b)

    Haldustrahve, sealhulgas saadud toetuste tagasimaksmise kohustust ei tohiks põllumajandustootjale määrata asjaolude korral, mille üle tal puudub kontroll, ja eelkõige ettenägematute asjaolude korral.

    Muudatusettepanek 20

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 41

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (41)

    Tuleks säilitada ühtse süsteemi põhielemendid, eelkõige sätted, milles käsitletakse elektroonilist andmebaasi, põldude identifitseerimise süsteemi, toetuse- või maksetaotlusi ning toetusõiguste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi.

    (41)

    Tuleks säilitada ühtse süsteemi põhielemendid, eelkõige sätted, milles käsitletakse elektroonilist andmebaasi, põldude identifitseerimise süsteemi, toetuse- või maksetaotlusi ning toetusõiguste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi. Liikmesriigid peaksid nende süsteemide loomisel kasutama asjakohaselt tehnoloogiat, et vähendada halduskoormust ning tagada tõhusad ja tulemuslikud kontrollid.

    Muudatusettepanek 21

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 44

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (44)

    Määruse (EÜ) nr 485/2008 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks liidu eelarve finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida EAGFi rahastatavate tegevuste õigsust ja nõuetele vastavust. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 485/2008 kehtetuks tunnistada.

    (44)

    Määruse (EÜ) nr 485/2008 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks liidu eelarve finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida EAGFi rahastatavate tegevuste õigsust ja nõuetele vastavust. Lihtsuse, selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 485/2008 kehtetuks tunnistada.

    Muudatusettepanek 22

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 50

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (50)

    Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/200125), mis asendati määrusega (EÜ) nr 73/2009, kehtestati põhimõte, mille kohaselt tuleks teatavate ÜPP toetuse täielik maksmine toetusesaajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Kõnealune põhimõte kajastus seejärel nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)26 ning nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus))27. Selle nn „nõuetele vastavuse” süsteemi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusi nagu ÜPP raames saadud toetuse vähendamine või selle saajate hulgast väljaarvamine kas täielikult või osaliselt.

    (50)

    Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/200125), mis asendati määrusega (EÜ) nr 73/2009, kehtestati põhimõte, mille kohaselt tuleks teatavate ÜPP toetuse täielik maksmine toetusesaajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Kõnealune põhimõte kajastus seejärel nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)26 ning nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus))27. Selle nn „nõuetele vastavuse” süsteemi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama halduskaristusi ÜPP raames saadud toetuse vähendamise või selle saajate hulgast kas täielikult või osaliselt väljaarvamise näol kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning võttes arvesse nimetatud karistuste käesolevas määruses kehtestatud järkjärgulisuse üldpõhimõtet .

    Muudatusettepanek 23

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 53

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (53)

    Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate vajalikul määral võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama.

    (53)

    Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate vajalikul määral võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Komisjon peaks nõuete täitmise eesmärgil avaldama suunised loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta, mis peaksid vajaduse korral tagama paindlikkuse põllumajandusliku majapidamise tasandil, et luua vajalik tasakaal õigusaktide eesmärkide kaitsmise ja proportsionaalsete halduskaristuste kohaldamise vahel ainult mittetäitmise korral, mis on toetusesaajatele omistatav vahetult ja ühemõtteliselt, eelkõige seoses kasutatava tehnoloogia korduva rikkega.

    Muudatusettepanek 24

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 54

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (54)

    Mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, siis selle sätted on nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on neid täielikult rakendanud, tuues eelkõige välja põllumajandustootjate selged kohustused. Kõnealuse direktiivi kohaselt hakatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi nõudeid kohaldama hiljemalt 1. jaanuarist 2013.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 26

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 56

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (56)

    Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 22 kohaselt tunnistatakse nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ (põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest) 23. detsembril 2013 kehtetuks. Selleks et nõuetele vastavuse eeskirjad hõlmaksid jätkuvalt põhjavee kaitset, on kuni direktiivi 2000/60/EÜ hõlmamiseni nõuetele vastavusega asjakohane kohandada nõuetele vastavuse reguleerimisala ning määratleda heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standard, mis hõlmaks direktiivi 80/68/EMÜ artiklite 4 ja 5 nõudeid.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 27

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 57

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (57)

    Nõuetele vastavuse süsteem toob nii toetusesaajatele kui ka riigiasutustele kaasa teatavaid halduspiiranguid, kuna tuleb tagada arvestuse pidamine, kontrollide teostamine ja vajaduse korral karistuste kohaldamine. Kõnealused karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Kõnealused karistused ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete alusel kehtestatud muid karistusi. Järjepidevuse huvides on asjakohane koondada liidu asjakohased sätted ühe õigusakti alla. Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate puhul võidakse järeldada, et nõuetele vastavuse süsteemi kohaselt tehtavad pingutused ületavad kõnealuste põllumajandustootjate vastavas süsteemis hoidmise eeliseid. Lihtsustamise huvides tuleks kõnealused põllumajandustootjad seega nõuetele vastavuse süsteemist ja eelkõige selle kontrollisüsteemist välja jätta ning vabastada nad nõuetele vastavuse karistustest, mida võidakse kohaldada. Samas ei piira selline erand kohustust järgida sektoripõhiste õigusaktide kohaldatavaid sätteid ning võimalust saada kontrollitud ja kõnealuste õigusaktide kohaselt karistatud.

    (57)

    Nõuetele vastavuse süsteem toob nii toetusesaajatele kui ka riigiasutustele kaasa teatavaid halduspiiranguid, kuna tuleb tagada arvestuse pidamine, kontrollide teostamine ja vajaduse korral karistuste kohaldamine. Kõnealused karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Kõnealused karistused ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete alusel kehtestatud muid karistusi. Järjepidevuse huvides on asjakohane koondada liidu asjakohased sätted ühe õigusakti alla. Määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate puhul võidakse järeldada, et nõuetele vastavuse süsteemi kohaselt tehtavad pingutused ületavad kõnealuste põllumajandustootjate vastavas süsteemis hoidmise eeliseid. Lihtsustamise huvides tuleks kõnealused põllumajandustootjad seega nõuetele vastavuse süsteemist ja eelkõige selle kontrollisüsteemist välja jätta ning vabastada nad nõuetele vastavuse karistustest, mida võidakse kohaldada. Samas ei piira selline erand kohustust järgida sektoripõhiste õigusaktide kohaldatavaid sätteid ning võimalust saada kontrollitud ja kõnealuste õigusaktide kohaselt karistatud. Nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatud väiksemaid mittetahtlike rikkumisi ei tohiks karistada. Karistamise asemel tuleks teha hoiatus ja kontrollida hoiatuse järgimist järgmise kontrolli ajal.

    Muudatusettepanek 28

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 60

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (60)

    Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Juhul kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust jätta vähendamine või väljaarvamine kohaldamata, kui asjaomane summa on alla 100 euro, tuleb pädeval kontrolliasutusel järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul kontrollida, et tuvastatud mittevastavus on parandatud.

    (60)

    Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Juhul kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust jätta vähendamine või väljaarvamine kohaldamata, kui asjaomane summa on alla 100 euro, tuleb pädeval kontrolliasutusel järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul kontrollida, et tuvastatud mittevastavus on parandatud. Liikmesriigid võivad luua ka varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse kergemate esmakordsete nõuete mittetäitmise juhtude korral, et saavutada nõuetele vastavuse süsteemi parem vastuvõtmine põllumajanduskogukondades ja kaasata põllumajandustootjad paremini nõuete rakendamisse. Süsteem peaks hõlmama kirja vormis esitatavaid hoiatusi, millele järgnevad asjaomase toetusesaaja parandusmeetmed ja liikmesriigipoolne kontroll järgneval aastal.

    Muudatusettepanek 29

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 68

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (68)

    Iga ÜPP raames võetava meetme üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata meetme kvaliteedi tõstmiseks ja selle edusammude tõendamiseks. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjoni peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe, sealhulgas liikmesriikidelt pärineva teabe õigeaegne kättesaadavus. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ning võimalike andmeallikate vahelist sünergiat. Lisaks märgiti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa”, et liidu üldeelarve kliimaga seonduvaid kulusid tuleks suurendada vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi. Seetõttu peaks komisjon olema suuteline hindama ÜPP raames antava liidu toetuse mõju kliimaeesmärkidele.

    (68)

    Iga ÜPP raames võetava meetme üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata meetme kvaliteedi tõstmiseks ja selle edusammude tõendamiseks. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjoni peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe, sealhulgas liikmesriikidelt pärineva teabe õigeaegne kättesaadavus. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ning võimalike andmeallikate vahelist sünergiat ning võimalikult suurel määral kasutama juba olemasolevaid andmeallikaid . Lisaks peab järelevalve- ja kontrolliraamistiku puhul arvesse võtma ja nõuetekohaselt järgima ÜPP ülesehitust, sest II samba järelevalve- ja hindamisraamistikku ei ole võimalik üle kanda I sambale, eelkõige seetõttu, et I samba puhul on tänu võrdlemisi ühtselt väljatöötatud meetmetele võimalik saavutada sünergilist toimet. Seda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta. Lisaks märgiti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa”, et liidu üldeelarve kliimaga seonduvaid kulusid tuleks suurendada vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi. Seetõttu peaks komisjon olema suuteline hindama ÜPP raames antava liidu toetuse mõju kliimaeesmärkidele.

    Muudatusettepanek 30

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 70c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (70c)

    Kohus ei vaidlustanud oma otsuses eesmärgi – tugevdada avalikkuse kontrolli EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle – õiguspärasust. Seda eesmärki tuleks analüüsida uue finantsjuhtimis- ja kontrolliraamistiku alusel, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealuse raamistikuga seoses ei saa riiklike haldusasutuste tehtav kontroll olla ammendav ning peaaegu kõigi kavade puhul saab kohapeal kontrollida vaid piiratud osa kogumist. Kehtivatest minimaalsetest kontrollimääradest suuremate määrade kehtestamine tekitaks riigiasutustele täiendavat finants- ja halduskoormust ning see ei oleks antud juhul kulutõhus. Lisaks on uue raamistikuga nähtud ette, et liikmesriigid võivad teatavatel tingimustel vähendada kohalpealsete kontrollide arvu. Sellega seoses tugevdab põllumajandusfondide toetusesaajate nimede avaldamine avalikkuse kontrolli kõnealuste fondide kasutamise üle ning on seepärast kasulik täiendus haldus- ja kontrolliraamistikule, mida on vaja liidu finantshuvide piisava kaitsetaseme tagamiseks. Riigiasutustel peaks liidu fondide rakendamise haldusmenetlusi lihtsustavate ja halduskulusid vähendavate uute eeskirjade kohaldamisel olema võimalik toetuda avalikkuse kontrollile, eelkõige selle ennetava ja hoiatava mõju kaudu pettuse ning riiklike vahendite mis tahes väärkasutuse suhtes, takistades toetusesaajatel õigusvastaselt käituda.

    (70c)

    Kohus ei vaidlustanud oma otsuses eesmärgi – tugevdada avalikkuse kontrolli EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle – õiguspärasust.

    Muudatusettepanek 31

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 70d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (70d)

    EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle tehtava avalikkuse kontrolli eesmärki, mille poole püüeldakse toetusesaajate andmete avaldamisega, saab saavutada üksnes selliselt, et tagatakse avaldatava teabe teatav tase. Kõnealune teave peaks hõlmama toetusesaaja isikuandmeid, toetuse summat ja seda, millisest fondist toetus saadi, ning asjaomase meetme eesmärki ja laadi. Kõnealune teave tuleks avaldada sellisel viisil, mis piiraks vähemal määral toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele üldiselt ning täpsemalt isikuandmete kaitsele, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused.

    (70d)

    EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle tehtava avalikkuse kontrolli eesmärki, mille poole püüeldakse toetusesaajate andmete avaldamisega, saab saavutada üksnes selliselt, et tagatakse avaldatava teabe teatav tase. Kõnealune teave peaks hõlmama igast fondist saadud toetuse summat ning asjaomase meetme eesmärki ja laadi. ÜPP raames antavate toetuste territoriaalsest jaotusest õige ülevaate saamiseks tuleks anda samuti teavet nende ettevõtete asukoha kohta, kelle suhtes nimetatud meetmeid kohaldatakse. Tuleb kaitsta toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele üldiselt ning täpsemalt isikuandmete kaitsele, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused.

    Muudatusettepanek 32

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 70f

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (70 f)

    Selleks et jälgida tasakaalu ühelt poolt EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle tehtava avalikkuse kontrolliga seotud taotletava eesmärgi ja teiselt poolt üldiselt toetusesaajate eraelu puutumatust käsitleva õiguse ning isikuandmete kaitse vahel, tuleks võtta arvesse abi tähtsust. Pärast ulatuslikku analüüsi ja sidusrühmadega konsulteerimist ilmnes, et sellise avaldamise tõhustamiseks ning toetusesaajate õiguste riive piiramiseks tuleks saadud toetussumma suhtes kehtestada lävend, millest vähem toetust saanud isiku nime ei avaldata.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 33

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 70 g

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (70 g)

    Lävend peaks kajastama ÜPP raamistikus kehtestatud toetuskavade taset ja põhinema sellel. Kuna liikmesriikide põllumajanduse struktuurid varieeruvad märkimisväärselt ning need võivad märgatavalt erineda liidu keskmise põllumajandusettevõtte struktuurist, tuleks lubada liikmesriikidel kohaldada nende konkreetset olukorda kajastavaid minimaalseid künniseid. Määruses xxx/xxx [otsetoetused] on sätestatud lihtne ja konkreetne kava väikeste põllumajandusettevõtete jaoks. Kõnealuse määruse artikliga 49 on kehtestatud toetussumma arvutamise kriteeriumid. Järjepidevuse huvides tuleks neid kriteeriume seoses toetusesaaja nime avaldamisega kasutada konkreetse lävendi kindlaksmääramisel liikmesriikide kaupa. Allapoole teatavat lävendit tuleks avaldada kogu asjaomane teave, välja arvatud toetusesaaja nimi, et anda maksumaksjale tõepärane pilt ÜPPst.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 34

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 70h

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (70h)

    Lisaks suurendab sellise teabe avaldamine liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ÜPP raames ning see aitab kõnealust poliitikat muuta nähtavamaks ja mõistetavamaks. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja see tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti saavad kohalikud inimesed näha, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse ning seeläbi toetatakse riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris. Lisaks suurendatakse põllumajandustootjate isiklikku vastutust saadud riiklike vahendite kasutamisel.

    (70h)

    Lisaks suurendab sellise teabe avaldamine liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ÜPP raames ning see aitab kõnealust poliitikat muuta nähtavamaks ja mõistetavamaks. Selle eesmärgi saavutamiseks ka teistes Euroopa Liidu poliitikavaldkondades tuleks kehtestada sarnased eeskirjad ka teistest ELi fondidest (ERF, ESF ja EKF) toetuse saajate suhtes. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja see tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti saavad kohalikud inimesed näha, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse ning seeläbi toetatakse riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris. Lisaks suurendatakse põllumajandustootjate isiklikku vastutust saadud riiklike vahendite kasutamisel.

    Muudatusettepanek 35

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 4 määratletud mõisteid „põllumajandustootja”, „põllumajanduslik tegevus”, „põllumajandusmaa” ja „põllumajanduslik majapidamine”, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti .

    1.   Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artiklis 4 määratletud mõisteid „põllumajandustootja”, „põllumajanduslik tegevus” ja „põllumajandusmaa”.

    Muudatusettepanek 36

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Välja arvatud VI jaotise tähenduses, kohaldatakse käesoleva määruse tähenduses „põllumajandusliku majapidamise” määratlust, mis on sätestatud määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artiklis 4..

    Muudatusettepanek 37

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Käesoleva määruse tähenduses on „põllumajandusalased sektoripõhised õigusaktid” mis tahes kohaldatavad õigusaktid, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 alusel ühise põllumajanduspoliitika raames, ja vajaduse korral mis tahes delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, mis on vastu võetud nende õigusaktide alusel.

    Muudatusettepanek 38

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    e a)

    toetusesaaja kogu või osa taimestiku haigestumine taimehaigusesse;

    Muudatusettepanek 39

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    f)

    põllumajandusliku majapidamise olulise osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud seda võimalik ette näha.

    f)

    terve põllumajandusliku majapidamise või selle osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud seda võimalik ette näha , või maa tagasivõtmine omaniku poolt .

    Muudatusettepanek 40

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Makseasutused on liikmesriikide eraldiseisvad asutused või talitused, kes vastutavad artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

    1.   Makseasutused on liikmesriikide eraldiseisvad asutused või talitused, kes vastutavad ühiselt kõikide artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

    Muudatusettepanek 41

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Komisjon vaatab riskidest lähtuvalt läbi liikmesriikide poolt artikli 102 alusel esitatud tõendavad dokumendid ja hindab süsteemide toimimist, et teha kindlaks, et haldus- ja kontrollitalitused täidavad riikliku akrediteerimise nõudeid.

    Muudatusettepanek 42

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 3 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    halduslik kinnitav avaldus majandusaasta aruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;

    b)

    halduslik kinnitav avaldus majandusaasta aruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse ning sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise kohta mõõdetavate tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

    Muudatusettepanek 43

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    c)

    kokkuvõte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

    c)

    kokkuvõte:

     

     

    i)

    kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete ja korduvate nõrkuste analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

     

     

    ii)

    artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti v kohaselt saadetud kontrollistatistikast ning

     

     

    iii)

    muudest asjakohaseks peetavatest kontrollidest.

    Muudatusettepanek 44

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav lause

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.   Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määrab liikmesriik asutuse (edaspidi „koordineeriv asutus”), kellele ta paneb järgmised ülesanded:

    4.   Mitme makseasutuse akrediteerimise korral vastavalt liikmesriigi põhiseaduslikule süsteemile valib liikmesriik asutuse (edaspidi „koordineeriv asutus”), kellele ta annab järgmised ülesanded:

    Muudatusettepanek 45

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    5.   Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik oma akrediteeringu, kui makseasutus ei tee vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele kindlaks määratud tähtaja jooksul.

    5.   Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik (omal algatusel või komisjoni nõudmisel) oma akrediteeringu, kui makseasutus ei tee vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele kindlaks määratud tähtaja jooksul.

    Muudatusettepanek 46

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a)

    eeskirjad makseasutuste haldusliku avalduse hõlmatava ala ja selle koostamiseks vajaliku töö kohta;

    Muudatusettepanek 47

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    c a)

    makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega, nende haldus- ja kontrollialase vastutuse ulatus.

    Muudatusettepanek 48

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega, nende haldus- ja kontrollialase vastutuse ulatus;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 49

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 9

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist .

    1.   Sertifitseerimisasutus on avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus . Juhul kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus , valib selle välja liikmesriik riigihankemenetluse abil. Sertifitseerimisasutus esitab kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, kehtestatud kontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning ka raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Kõnealuses arvamuses märgitakse muu hulgas, kas kontroll seab kahtluse alla artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud halduslikus kinnitavas avalduses esitatud väited.

    Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu asjaomasest makseasutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest.

    Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu asjaomasest makseasutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest.

    2.    Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste staatuse, nende teostatavate eriülesannete, sealhulgas kontrollide ning ka kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning ka saatedokumentidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    2.    Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 111, millega kehtestatakse eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste staatuse ja nende teostatavate eriülesannete, sealhulgas kontrollidega, mis on kujundatud kõige tõhusamal viisil ja mille puhul toetutakse võimalikult suures ulatuses integreeritud valimitele eesmärgiga vähendada põllumajandustootjate ja liikmesriikide halduskoormust.

     

    Komisjon võtab vastu rakendusaktid ning kehtestab nendega eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning ka kaasnevate dokumentidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    Muudatusettepanek 50

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Liikmesriigid loovad toetusesaajate nõustamiseks põllumajandusmaaga ja põllumajandusliku majapidamise juhtimisega seotud küsimustes süsteemi ( edaspidi „põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem”), mida juhib üks või mitu määratud asutust. Määratud asutused võivad olla kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud.

    1.   Liikmesriigid loovad toetusesaajate nõustamiseks põllumajandusmaa juhtimisega, põllumajandusliku majapidamise juhtimisega ja põllumajandusliku majapidamise riskijuhtimisega seotud küsimustes süsteemi („põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem”), mida juhib üks või mitu valitud asutust. Valitud asutused võivad olla kas avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud.

    2.   Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hõlmab vähemalt järgmist:

    2.   Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hõlmab vähemalt järgmist:

    a)

    VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid ;

    a)

    põllumajandusliku majapidamise tasandi kohustused, mis tulenevad VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditest ;

    b)

    määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 2 peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning põllumajandusmaa säilitamine, millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 4 lõike 1 punktis c;

    b)

    määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] III jaotise 2 peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning põllumajandusmaa säilitamine, millele on osutatud määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artikli 4 lõike 1 punktis c;

    c)

    kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooniga seonduvad nõuded või tegevused, vähemalt käesoleva määruse I lisas sätestatud ulatuses;

    c)

    kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooniga seonduvad nõuded või tegevused, vähemalt käesoleva määruse I lisas sätestatud ulatuses;

     

    c a)

    põllumajandusettevõtete majandustegevuse jätkusuutlik areng kooskõlas maaelu arengu programmides, sealhulgas põllumajandusettevõtete ajakohastamise, konkurentsivõime suurendamise, eri sektoritesse integreerimise ning ka raamatupidamisarvestuse, ettevõtluse ja majandusressursside säästva majandamisega seotud põhimõtete edendamise ja rakendamise programmides ettenähtud meetmetega;

    d)

    liikmesriikide määratletud väikeste põllumajanduslike majapidamiste ning vähemalt määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate majandustegevuse säästev areng.

    d)

    liikmesriikide määratletud põllumajanduslike majapidamiste ning määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate prioriteetsena käsitletavate põllumajandustootjate majandustegevuse keskkonnahoidlikkus ja säästev areng.

    3.   Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem võib hõlmata ka eelkõige järgmist:

    3.   Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem võib hõlmata muu hulgas ka järgmist:

    a)

    muude kui lõike 2 punktis d osutatud põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse säästev areng;

     

     

    a a)

    põllumajandusettevõtete ülemineku ja nende majandustegevuse mitmekesistamise edendamine,

     

    a b)

    riskijuhtimine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine tegutsemiseks loodusõnnetuste, katastroofide ning looma- ja taimehaiguste korral;

     

    a c)

    nõustamine integreeritud tõrje ja kemikaalivabade alternatiivide kasutamise asjus;

    b)

    määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõikes 3 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud riiklike õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuded .

    b)

    määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artiklis 29 ja artiklis 30 osutatud riiklike õigusaktidega kehtestatud nõuded .

    Muudatusettepanek 51

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi nõustajad on nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saavad korrapäraselt koolitust.

    1.   Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi nõustajad on nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saavad korrapäraselt nõuetekohast ametialast koolitust.

    Muudatusettepanek 52

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.    Pädev riigiasutus edastab , vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, toetusesaajale asjakohase loetelu määratud asutuste kohta.

    3.   Riigiasutus edastab peamiselt elektrooniliste vahendite kaudu potentsiaalsele toetusesaajale asjakohase loetelu valitud asutuste kohta.

    Muudatusettepanek 53

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 14

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Toetusesaajad võivad olenemata sellest, kas nad saavad toetust ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu raames, kasutada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi vabatahtlikult.

    Toetusesaajad võivad olenemata sellest, kas nad saavad toetust ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu raames, kasutada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi vabatahtlikult.

    Liikmesriigid võivad samas määrata objektiivsete kriteeriumide alusel toetusesaajate kategooriad, kellel on eelisjuurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile . Liikmesriigid tagavad siiski nende põllumajandustootjate eelistamise, kelle juurdepääs muule nõuandeteenusele kui põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile on kõige rohkem piiratud.

    Liikmesriigid võivad samas määrata keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkriteeriumide alusel toetusesaajate kategooriad, kellel on eelisjuurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile ja kes võivad muu hulgas olla järgmised:

     

    a)

    põllumajandustootjad, kelle juurdepääs muule nõuandeteenusele kui põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile on kõige rohkem piiratud;

     

    b)

    põllumajandustootjad, kes osalevad määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] III jaotise 2. peatükis kirjeldatud süsiniku-, toitaine- ja/või energiatõhususe meetmetes;

     

    c)

    piiratud ressurssidega tegutsevad võrgustikud määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artiklite 53, 61 ja 62 tähenduses.

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga tagatakse, et toetusesaajatel on juurdepääs põllumajandusliku majapidamise konkreetset olukorda kajastavatele nõuannetele.

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga tagatakse, et toetusesaajatel on juurdepääs põllumajandusliku majapidamise konkreetset olukorda kajastavatele nõuannetele.

    Muudatusettepanek 54

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 15 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.     Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi ühetaoliseks rakendamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 55

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 16 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Juhul kui liidu õigusaktidega on ette nähtud summad, mis tuleb lõikes 1 osutatud summast maha arvata, määrab komisjon kõnealuses õigusaktis osutatud andmete põhjal rakendusaktidega kindlaks EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo.

    2.   Juhul kui liidu õigusaktidega on ette nähtud summad, mis tuleb lõikes 1 osutatud summast maha arvata, on komisjonil volitused määrata kõnealuses õigusaktis osutatud andmete põhjal delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 111 kindlaks EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo.

    Muudatusettepanek 56

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 22 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikli 6 punkti c alusel rahastatavate meetmete eesmärk on anda komisjonile vahendid liidu põllumajandusturgude juhtimiseks ülemaailmses kontekstis, tagada nii põllumajandusmaa kui ka põllukultuuride seisundi põllumajanduslik järelevalve, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut , jagada rahvusvahelises kontekstis juurdepääsu kõnealustele prognoosidele, näiteks ÜRO organisatsioonide või muude rahvusvaheliste ametite koordineeritavate algatustega seoses, suurendada maailmaturgude läbipaistvust ning tagada ka agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve.

    Artikli 6 punkti c alusel rahastatavate meetmete eesmärk on anda komisjonile vahendid liidu põllumajandusturgude juhtimiseks ülemaailmses kontekstis, tagada nii põllumajandus- ja metsamaa ning põllumajandusliku ressursibaasi ja põllukultuuride seisundi põllumajanduslik ja agroökoloogiline järelevalve, et koostada prognoose , näiteks saagikuse, ressursitõhususe ja pikaajalise põllumajandustoodangu kohta, jagada rahvusvahelises kontekstis juurdepääsu kõnealustele prognoosidele, näiteks ÜRO organisatsioonide või muude rahvusvaheliste ametite koordineeritavate algatustega seoses, suurendada maailmaturgude läbipaistvust ning tagada ka agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve.

    Muudatusettepanek 57

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 22 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikli 6 punkti c kohaselt rahastatud meetmed hõlmavad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe, sealhulgas satelliidipõhiste ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist; ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös riiklike laborite ja asutustega.

    Artikli 6 punkti c kohaselt rahastatud meetmed hõlmavad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe, sealhulgas satelliidipõhiste ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist; ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist , pinnase seisundi ja mulla funktsionaalsuse jälgimist ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös riiklike laborite ja asutustega.

    Muudatusettepanek 58

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandust kohaldatakse, kõnealuse kohanduse kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.

    2.    Euroopa Parlament ja nõukogu määravad komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandust kohaldatakse, kõnealuse kohanduse kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.

    Muudatusettepanek 59

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.   Kui kohandamise määra ei ole vastava aasta 30. juuniks kindlaks määratud, määrab komisjon selle kindlaks rakendusaktiga ning teavitab sellest viivitamata nõukogu. Vastav rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

    3.   Kui kohandamise määra ei ole vastava aasta 30. juuniks kindlaks määratud, määrab komisjon selle kindlaks rakendusaktiga ning teavitab sellest viivitamata nõukogu ja Euroopa Parlamenti . Vastav rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

    Muudatusettepanek 60

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.   Kuni 1. detsembrini võib nõukogu komisjoni ettepanekul ja tema käsutuses oleva uue teabe alusel lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud otsetoetuste kohandamise määra kohandada.

    4.    Kui oluline uus teave tehakse teatavaks pärast lõigetes 2 ja 3 osutatud otsuse vastuvõtmist, võib komisjon selle teabe alusel kuni 1. detsembrini lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud otsetoetuste kohandamise määra kohandada rakendusaktide abil, kohaldamata artikli 112 lõigetes 2 ja 3 osutatud menetlust .

    Muudatusettepanek 61

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6.   Enne käesoleva artikli kohaldamist võetakse esmalt arvesse eelarvepädevate institutsioonide ettenähtud summat seoses põllumajandussektori kriisireserviga , millele on osutatud eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 14.

    6.   Enne lõikes 2 osutatud ettepaneku esitamist kaalub komisjon põllumajandussektori kriisireservi aktiveerimise tingimuste täitmist , millele on osutatud eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 14 , ja sel juhul esitab sellekohase ettepaneku .

    Muudatusettepanek 62

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 26 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Kui N eelarveaasta eelarveprojekti koostamise ajal tundub, et on oht artiklis 16 osutatud summat N eelarveaasta kohta ületada, teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku rakendada vajalikke meetmeid, et tagada kõnealusest summast kinnipidamine.

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Muudatusettepanek 63

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 26 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.   Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht artiklis 16 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa oma pädevuse piires võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Kõnealused meetmed võetakse vastu nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 3 alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 2 alusel.

    3.   Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht artiklis 16 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa oma pädevuse piires võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Kõnealused meetmed võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 2 alusel.

    Muudatusettepanekud 195 ja 202

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 29

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Ilma et see piiraks toetuskõlblikkust määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 30 lõike 2 alusel, ei kohaldata EAFRD alusel rahastatavate kulude suhtes muud rahastamist ELi eelarvest.

    EAFRD alusel rahastatavate kulude suhtes ei kohaldata muud rahastamist ELi eelarvest.

    Muudatusettepanek 65

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 34 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab 4 % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 2 % EAFRD toetusest vastavale programmile.

    1.    Maaelu arengu programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul liikmesriigile esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab 7 % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 2 % EAFRD toetusest vastavale programmile.

    Muudatusettepanek 66

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 35 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Vahemakseid tehakse iga maaelu arengu programmi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga meetme kaasrahastamise määra selle meetme raames kantud riiklike kulutuste suhtes.

    1.   Vahemakseid tehakse iga maaelu arengu programmi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga meetme kaasrahastamise määra selle meetme raames kantud riiklike kulutuste suhtes või avaliku ja erasektori abikõlblike kogukulude suhtes .

    Muudatusettepanek 67

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 35 – lõige 3 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c;

    a)

    akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud igakuine kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c;

    Muudatusettepanek 68

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 37 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik maaelu arengu programmi tarbeks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 35 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

    1.   Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik liikmesriigi eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 35 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

    Muudatusettepanek 69

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 37 – lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a.     Liikmesriigid, kes tänu föderaalsele valitsemiskorrale esitavad mitmeid maaelu arengu programme, võivad kompenseerida kasutamata jäänud summad ühe või mitme maaelu arengu programmi eelarveaastale teise järgneva aasta 31. detsembrini summadega, mis on kulutatud üle teiste maaelu arengu programmide limiidi. Kui pärast hüvitamist peaks jääma vabastatavaid summasid, sõltuvad need proportsionaalselt kulutustega viivitavatest maaelu arengu programmidest.

    Muudatusettepanek 70

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 37 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a)

    see osa eelarvelistest kulukohustustest, mis puudutab abi vastavalt määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artikli 37 lõike 1 punktidele b ja c.

    Muudatusettepanek 71

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 38

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 38

    välja jäetud

    Eelarvelised kulukohustused

     

    Komisjoni otsus, millega võetakse vastu nende projektide loetelu, millele antakse uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind, ning millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 58 lõikes 4, kujutab endast rahastamisotsust määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [75 lõike 2] tähenduses.

     

    Esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmise järel võtab komisjon liikmesriigi suhtes määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 51 lõikes 2 osutatud piirmäära ulatuses eelarvelised kulukohustused seoses kõnealuses liikmesriigis projektidele antud auhindade kogusummaga.

     

    Muudatusettepanek 72

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 39

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 39

    välja jäetud

    Liikmesriikidele tehtavad maksed

     

    1.     Komisjon teeb artiklis 35 osutatud vahemaksete raames asjaomase liikmesriigi olemasolevate eelarveliste kulukohustuste piires makseid, et hüvitada akrediteeritud makseasutuste poolt käesolevas jaos osutatud auhindade väljaandmisel kantud kulud.

     

    2.     Iga makse tingimuseks on akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsiooni edastamine komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c.

     

    3.     Akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad kas otse või koordineeriva asutuse vahendusel (kui selline asutus on määratud) komisjonile uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinnaga seotud kulude deklaratsioonid ajavahemike jooksul, mille komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

     

    Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul.

     

    Muudatusettepanek 73

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 40

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 40

    välja jäetud

    Automaatne kohustustest vabastamine uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna puhul

     

    Komisjon vabastab automaatselt kohustusest artikli 38 teises lõigus osutatud summad, mida ei ole kasutatud liikmesriikide hüvitamiseks vastavalt artiklile 39 või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele vastavat kuludeklaratsiooni.

     

    Artikli 37 lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

     

    Muudatusettepanek 74

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 42 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Kui liikmesriigid ei pea kinni viimasest võimalikust maksekuupäevast, peavad nad maksma toetusesaajatele riigieelarve toetusel viivist.

    2.   Kui liikmesriigid ei pea kinni viimasest võimalikust maksekuupäevast, peavad nad maksma toetusesaajatele viivist. Seda lõiget ei kohaldata juhtudel, kui maksetähtajast mittekinnipidamine ei ole liikmesriigi süü.

    Muudatusettepanekud 196, 197, 198 ja 199

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 43 – lõige 2 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Komisjon võib rakendusaktidega vähendada liikmesriigi igakuiseid või vahemakseid või need peatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused :

    2.   Komisjon võib rakendusaktidega vähendada liikmesriigi igakuiseid või vahemakseid või need peatada, kui riikliku kontrollisüsteemi üks või enam põhikomponente on puudu või ei toimi, kuna avastatud puudused on tõsised või esinevad pidevalt või eeskirjadevastaselt tehtud makseid ei nõuta sisse vajaliku hoolsusega või kui on täidetud üks järgmistest tingimustest :

    a)

    kõnealuse riikliku kontrollisüsteemi üks keskne või mitu keskset osa puudub täielikult või ei toimi tõhusalt, sest on tuvastatud tõsiseid ja püsivaid puuduseid või eeskirjadevastaselt tehtud makseid ei nõuta sisse vajaliku hoolsusega;

    välja jäetud

    b)

    punktis a osutatud puudused on pidevad ning nende alusel on võetud vähemalt kaks artikli 54 kohast rakendusakti, millega jäeti asjaomase liikmesriigi kulutused liidu rahastamisest välja ning

    b)

    eespool osutatud puudused on kas pidevad ning nende alusel on võetud vähemalt kaks artikli 54 kohast rakendusakti, millega jäeti asjaomase liikmesriigi kulutused liidu rahastamisest välja , või

    c)

    komisjon on seisukohal, et kõnealune liikmesriik ei suuda võtta vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks lähitulevikus.

    c)

    komisjon on seisukohal, et kõnealune liikmesriik ei suuda võtta vajalikke parandusmeetmeid lähitulevikus kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides;

    Muudatusettepanek 75

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 44 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal.

    Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe artikli 61 kohaselt teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning juhul kui liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal tingimusel, et komisjon on liikmesriikidele aegsasti enne vaatlusperioodi algust teinud kättesaadavaks kogu teabe, kõik vormid ja selgitused, mida nad asjakohase statistilise teabe koostamise jaoks vajavad . Seda tehes tegutseb komisjon kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja artikli 48 lõike 5 alusel vastu võetud üksikasjalike eeskirjadega, võttes arvesse hilinemise ulatust. Eelkõige teeb komisjon vahet olukordade vahel, mil teabe hilinenud esitamine seab ohtu iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise mehhanismi ja mil sellist ohtu ei ole. Enne igakuiste maksete peatamist teavitab komisjon kirjalikult sellest asjaomast liikmesriiki.

    Muudatusettepanek 76

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Teavituse eesmärk on põllumajanduspoliitikast ülevaate andmiseks levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.

    Teavituse eesmärk on põllumajanduspoliitikast tõese ülevaate andmiseks levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.

    Muudatusettepanek 77

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 48 – lõige 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6.    Komisjon võib rakendusaktidega sätestada artikliga 46 ettenähtud kohustuse täiendavad üksikasjad ja ka makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavad eritingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    6.    Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse artikliga 46 ettenähtud kohustuse täiendavad üksikasjad ja ka makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavad eritingimused.

    Muudatusettepanek 78

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 48 – lõige 6 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    6 a.     Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad artikli 42 lõikes 2 osutatud viivise maksmise kohta toetusesaajatele liikmesriikide poolt.

    Muudatusettepanek 79

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 48 – lõige 7 – punkt c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (c)

    eeskirjad, milles käsitletakse artikli 42 lõikes 2 osutatud viivise maksmist toetusesaajatele liikmesriikide poolt.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 80

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 49 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    c a)

    kas makseasutus vastab artikli 7 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 7 lõike 5 sätteid.

    Muudatusettepanek 81

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 49 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    c b)

    töö, mida sertifitseerimisasutused peavad tegema artikli 9 alusel;

    Muudatusettepanek 82

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 49 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    c c)

    artikli 56 lõikes 1 kehtestatud kohustuste täitmine.

    Muudatusettepanek 83

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 49 – lõige 2 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

    2.   Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse , ja kooskõlastab kontrolle eesmärgiga vähendada mis tahes negatiivset mõju makseasutustele . Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

    Muudatusettepanek 84

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 50 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.   Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe tuvastatud eeskirjade eiramise ja oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks võetud meetmete kohta vastavalt käesoleva peatüki III jaole.

    3.   Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe tuvastatud eeskirjade eiramise kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks võetud meetmete kohta vastavalt käesoleva peatüki III jaole.

    Muudatusettepanek 85

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 51 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks.

    Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks. Tõendavaid dokumente võib säilitada elektroonilisel kujul.

    Muudatusettepanek 86

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 52 – lõik 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgnevaga:

    Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad seoses järgnevaga:

    Muudatusettepanek 87

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 52 – lõik 1 – punkt c a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    c a)

    tingimused, mille korral tuleb teostada artikli 51 esimeses lõigus osutatud alusdokumentide elektrooniline talletamine, sealhulgas selle vorm ja kestus.

    Muudatusettepanek 88

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 52 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 89

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 54 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning liidule tekitatud rahalist kahju .

    2.   Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning väljajäetavate summade aluseks võetakse hinnang selle kohta, kui suurt ohtu rikkumine põllumajandusfondidele põhjustab .

    Muudatusettepanek 90

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 54 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a.     Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhule, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ekstrapoleeritud või kindlamääralisi korrektsioone.

     

    Kindlamääralisi korrektsioone kohaldatakse ainult juhul, kui juhtumi iseloomu tõttu on kas võimatu teha kindlaks tuvastatud eeskirjade eiramise ulatust ja asjaomast summat või korrigeeritavat summat on võimatu ekstrapoleerida.

    Muudatusettepanek 91

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.   Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist teavitatakse kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes.

    3.   Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist teavitatakse kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes. Sellega seoses antakse liikmesriikidele võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.

    Muudatusettepanek 92

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes vaatab selle läbi enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist.

    Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes peab aruandes toodud soovitusi enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist arvesse võtma . Kui komisjon otsustab aruandes toodud soovitusi mitte järgida, esitab ta selle kohta põhjendused.

    Muudatusettepanek 93

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 54 – lõige 5 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    riiklikud toetused või rikkumised, mille kohta on alustatud vastavalt aluslepingu artiklis 108 või 258 sätestatud menetlust ;

    b)

    riiklikud toetused , mille kohta komisjon on algatanud aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, millest komisjon on asjaomast liikmesriiki teavitanud märgukirjaga kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 ;

    Muudatusettepanek 94

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 55 – lõik 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses järgneva rakendamisega :

    Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetluse erinevate etappide eesmärgid, erinevate asjaomaste poolte vastavad rollid ja vastutusalad ning eeskirjad seoses alljärgnevaga :

    Muudatusettepanek 95

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 55 – lõik 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    artiklis 54 sätestatud vastavuse kontroll seoses otsuse vastuvõtmise ja rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning ka kõnealuses artiklis sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

    b)

    artiklis 54 sätestatud vastavuse kontroll seoses otsuse vastuvõtmise ja rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega , rakendatavate kaasrahastamise korrektsioonidega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning ka kõnealuses artiklis sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

    Muudatusettepanek 96

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 55 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 97

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 56 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse.

    1.   Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui makseasutus või sissenõudmise eest vastutav asutus on heaks kiitnud kontrolliaruande või sarnase dokumendi, milles kinnitatakse eeskirjade eiramist, ning asjakohasel juhul pärast seda, kui kõnealune asutus on selle aruande kätte saanud. Vastavad summad kantakse sissenõudmise taotlemise ajal makseasutuse võlgnike registrisse.

    Muudatusettepanek 98

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 56 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Kui sissenõudmine ei saanud asjaomasest liikmesriigist mitteolenevatel põhjustel toimuda käesoleva lõike esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja tagasinõutav summa ületab 1 miljonit eurot, võib komisjon liikmesriigi taotlusel tähtaega siiski pikendada kuni poole ulatuses esialgsest tähtajast.

    Muudatusettepanek 99

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 56 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    sissenõudmisel juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa või

    a)

    sissenõudmisel juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa ; see tingimus loetakse täidetuks, kui toetusesaajalt ühe maksena sissenõutav summa ei ületa 300 eurot; või

    Muudatusettepanek 100

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 57 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Esimese lõigu kohaselt liidu eelarvesse maksmisel võib liikmesriik kinni pidada 10 % vastavatest summadest kindla suurusega sissenõudmiskuludena, välja arvatud asjaomase liikmesriigi haldusasutuste või muude ametiasutuste süül toime pandud eeskirjade eiramise või hooletuse korral.

    Esimese lõigu kohaselt liidu eelarvesse maksmisel võib liikmesriik kinni pidada 20 % vastavatest summadest kindla suurusega sissenõudmiskuludena, välja arvatud asjaomase liikmesriigi haldusasutuste või muude ametiasutuste süül toime pandud eeskirjade eiramise või hooletuse korral.

    Muudatusettepanek 101

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 59

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Käesolevas jaos sätestatud sissenõudmismenetlust käsitlevate sätete nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita.

    Käesolevas jaos sätestatud võlgade ja nendega kaasnevate viiviste sissenõudmise tingimusi ja menetlusi käsitlevate sätete nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita.

    Muudatusettepanek 102

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 60 – lõige 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    pakkuda tõhusat kaitset pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

    b)

    tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

    Muudatusettepanek 103

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 60 – lõige 1 – punkt e a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    e a)

    vältida tarbetuid keskkonna- ja rahvatervise kulusid, eelkõige vältida selliste tegevuste rahastamist ÜPP raames, mis tekitavad lisakulusid muudele ELi eelarves olevatele poliitikavaldkondadele, eeskätt keskkonnale ja rahvatervisele.

    Muudatusettepanek 104

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 60 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Liikmesriigid loovad tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega.

    2.   Liikmesriigid loovad tõhusad , proportsionaalsed ja riskipõhised haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega.

    Muudatusettepanek 105

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 60 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a.     Uute maksesüsteemide juurutamist, mis omakorda nõuaksid uusi nn rohelisemaks muutmisega seotud jälgimis- ja karistussüsteeme, tuleb vältida, sest see tekitaks vajaduse täiendavate keerukate haldusmenetluste ja lisabürokraatia järele.

    Muudatusettepanek 106

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 60 – lõige 4 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.    Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ühetaoliseks kohaldamiseks .

    4.    Et tagada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 eesmärkide täpne ja tõhus saavutamine, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liikmesriikidele konkreetsed kohustused .

    Muudatusettepanek 107

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 60 – lõige 4 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 108

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 61

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    -1.     Komisjon võtab kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusaktid seoses eeskirjadega, milles käsitletakse riskide tõhusaks ja proportsionaalseks juhtimiseks vajalikku kohapealsete kontrollide miinimumtaset. Nendes eeskirjades täpsustatakse juhud, kui liikmesriigid peavad kohandama kohapealsete kontrollide arvu, olenevalt olemuslike riskide tasemest, ning nende eeskirjadega nähakse ette võimalus vähendada kontrollide arvu, kui veamäärad on vastuvõetaval tasemel ning kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt.

    1.   Artikli 60 lõike 2 kohaselt liikmesriikide loodav süsteem hõlmab kõigi toetusetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle ning seda täiendavad kohapealsed kontrollid, kui ei ole sätestatud teisiti.

    1.   Artikli 60 lõike 2 kohaselt liikmesriikide loodav süsteem hõlmab kõigi toetusetaotluste ja maksetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle ning seda täiendavad kohapealsed kontrollid, kui ei ole sätestatud teisiti , ja nende kontrollide eesmärk on jälgida toetuskavade sätete täitmist ning olemuslike riskide taset ning kontrollide arvu kohandatakse vastavalt kõnealusele eesmärgile .

    2.   Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka kõige suuremad vead .

    2.   Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka valdkonnad, kus veaoht on kõige suurem .

     

    Kooskõlas kontrolli proportsionaalsuse põhimõttega tuleks arvesse võtta teatud tegureid, näiteks järgmisi:

     

    —

    tehingute finantsulatus;

     

    —

    juhtimis- ja kontrollsüsteemide varasemate auditite positiivsed tulemused;

     

    —

    vabatahtlik osalemine haldussüsteemides, mis on sertifitseeritud tunnustatud rahvusvaheliste standardite alusel.

    Muudatusettepanek 109

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 64

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Selleks et tagada kontrolli nõuetekohane ja tõhus kohaldamine ning toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrolli teostamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses olukordadega, kui toetusesaajad või nende esindajad takistavad kontrolli tegemist.

    1.   Selleks et tagada kontrolli nõuetekohane ja tõhus kohaldamine ning toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrolli teostamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses eelkõige järgnevaga:

    2.     Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad, mis on vajalikud käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks liidus. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud järgnevaga:

     

     

    -a)

    eeskirjad seoses olukordadega, kus toetusesaajad või nende esindajad takistavad kontrollide teostamist;

    a)

    liikmesriikide läbiviidavate haldus- ja kohapealsete kontrollide eeskirjad seoses liidu õigusaktide kohaldamisest tulenevate kohustuste ja toetuskõlblikkuse tingimustega;

    a)

    liikmesriikides vastavalt proportsionaalsele ja riskipõhisele lähenemisviisile läbiviidavate haldus- ja kohapealsete kontrollide eeskirjad seoses liidu õigusaktide kohaldamisest tulenevate kohustuste ja toetuskõlblikkuse tingimustega;

    b)

    eeskirjad seoses kohapealsete kontrollide miinimumtasemega, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, sealhulgas tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid asjaomaseid kontrolle suurendama või võivad neid vähendada, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on vastuvõetaval tasemel;

     

    c)

    tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad ja meetodid;

    c)

    tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad ja meetodid;

    d)

    nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavad asutused , samuti kontrolli sisu ja sagedus ning turustusetapp, mille ajal peab kontrolle tegema;

    d)

    nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavate asutuste määramise eeskirjad , samuti kontrolli sisu ja sagedus ning turustusetapp, mille ajal kontrolle peab tegema;

    e)

    süsteemi nõuetekohaseks haldamiseks vajalikud eeskirjad lisanõuete kohta seoses tolliprotseduuridega, nagu on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 450/2008;

    e)

    süsteemi nõuetekohaseks haldamiseks vajalikud eeskirjad lisanõuete kohta seoses tolliprotseduuridega, nagu on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 450/2008;

    f)

    määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 38 osutatud kanepi puhul eeskirjad, milles käsitletakse erikontrollimeetmeid ja tetrahüdrokannabinooli taseme määramise meetodeid;

    f)

    määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artiklis 38 osutatud kanepi puhul eeskirjad, milles käsitletakse erikontrollimeetmeid ja tetrahüdrokannabinooli taseme määramise meetodeid;

    g)

    määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 42 osutatud puuvilla puhul tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollisüsteem;

    g)

    määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artiklis 42 osutatud puuvilla puhul tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollisüsteem;

    h)

    määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] osutatud veini puhul eeskirjad alade mõõtmise kohta, sealhulgas kontrollide ja eeskirjade kohta, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks;

    h)

    määruses (EL) nr …/2013 [ühine turukorraldus] osutatud veini puhul eeskirjad alade mõõtmise kohta, sealhulgas kontrollide ja eeskirjade kohta, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks;

    i)

    riikliku sekkumise ja eraladustamisega seoses toodete toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks kohaldatavad katsed ja meetodid, sealhulgas hankemenetluste kasutamine nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul .

    i)

    riikliku sekkumise ja eraladustamisega seoses toodete toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks kohaldatavad katsed ja meetodid, sealhulgas hankemenetluste kasutamine mõlemal juhul .

     

    1 a.     Komisjon võtab vastu rakendusaktid, kehtestades tähtajad, mille jooksul komisjon peab reageerima teatele, et liikmesriik kavatseb vähendada oma kohapealsete kontrollide arvu.

    Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] või vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] vastavas artiklis.

    Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused], määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] või vastavalt määruse (EL) nr …/2013 [ühine turukorraldus] vastavas artiklis.

    Muudatusettepanek 110

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 65

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta toetuskõlblikkuse tingimustele või ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi , lõpetatakse toetamine täielikult või osaliselt .

    1.   Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta täielikult või osaliselt teatava toetuskava toetuskõlblikkuse tingimustele , nagu on ette nähtud põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega, lõpetatakse toetuse vastava osa andmine täielikult.

     

    Eelkõige lõpetatakse toetamine loendatavate ühikutega, nagu „hektarit maad” või „loomade arv” seotud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastamise korral täielikult nende ühikute puhul, mille toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta.

     

    1 a.     Kui toetus on seotud konkreetsete kohustuste täitmisega ja leitakse, et toetusesaaja ei täida neid kohustusi, siis lõpetatakse vastav toetamine täielikult või osaliselt.

    2.   Kui liidu õigusega on see ette nähtud, kehtestavad liikmesriigid ka karistusi , vähendades makstud või makstavat toetust või selle osa, mille puhul on toetuskõlblikkuse tingimused või kohustused täidetud, või jättes ta sellest maksest või selle osast ilma

    2.   Kui õigusaktidega aluslepingu artikli 289 lõike 3 tähenduses on see ette nähtud – vajaduse korral edasiste üksikasjade alusel , mis on sätestatud delegeeritud õigusaktides –, kehtestavad liikmesriigid ka halduskaristusi , vähendades makstud või makstavat toetust või selle osa, mille puhul on toetuskõlblikkuse tingimused või kohustused täidetud, või jättes ta sellest maksest või selle osast ilma.

    Toetuse vähendamise summa on astmeline vastavalt tuvastatud rikkumise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast üheks või mitmeks kalendriaastaks .

    Lõikes 1 a osutatud toetuse lõpetamise ja lõikes 2 osutatud halduskaristuste summad on astmelised vastavalt tuvastatud mittevastavuse laadile, tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine üheks või mitmeks kalendriaastaks ühest või mitmest toetuskavast või toetusmeetmest, mille puhul ilmnes mittevastavus .

     

    2 a.     Karistuste astmed põhinevad järgmistel üldkriteeriumidel:

     

    —

    mittevastavuse raskusaste sõltub eeskätt selle tagajärgede olulisusest, eelkõige ohust, mida see kujutab asjaomasele ELi fondile, ning seejuures tuleb järjekindlalt silmas pidada asjaomase normi või nõude eesmärke;

     

    —

    rikkumise ulatuse määramisel vaadatakse eelkõige, kas selle mõju on kaugeleulatuv või piirdub vaid ühe põllumajandusettevõttega;

     

    —

    mittevastavuse kestuse määramisel võtab pädev asutus arvesse eelkõige selle tagajärje püsimise eeldatavat kestust või nende tagajärgede mõistlike vahenditega likvideerimise võimalusi;

     

    —

    mittevastavuse kordumine tähendab seda, et sama nõude, normi või kohustuse mittetäitmine tuvastati rohkem kui ühel korral kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, tingimusel et toetusesaajat teavitati eelmisest mittevastavusest ning asjakohasel juhul on tal olnud võimalus võtta vajalikke meetmeid selle eelmise mittevastavuse likvideerimiseks.

    3.    Lõikes 1 osutatud toetamise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad nõutakse täies ulatuses sisse.

    3.   Toetamise lõpetamisega ja eelnevates lõigetes osutatud halduskaristustega seonduvad summad nõutakse täies ulatuses sisse.

    Muudatusettepanek 111

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 65 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Artikkel 65 a

     

    Toetamise lõpetamised ja toetuste vähendamised seoses maksetega kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade eest

     

    Olenemata artiklist 65, ei ületa toetuse lõpetamise ja vähendamise summa, mida kohaldatakse kooskõlas selle artikliga määruse (EL) nr …/2013 [otsemaksed] 2. peatüki III jaotises osutatud kohustuste mittetäitmise tulemusel, kõnealuses peatükis osutatud makse summat.

    Muudatusettepanek 112

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 66 – lõige 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    toetuskavas osalemise õiguse peatamine, makse saajate hulgast väljaarvamine ja makse peatamine või maksete või toetuste vähendamise määr või muud karistused, eelkõige juhul kui tähtaegadest ei peeta kinni, kui toode, selle suurus või kogus ei vasta taotlusel märgitule, kui kava on hindamata või teave on esitamata, ebaõige või õigel ajal esitamata;

    a)

    toetuskavas osalemise õiguse peatamine, makse saajate hulgast väljaarvamine ja makse peatamine või maksete või toetuste vähendamise määr, juhul kui tähtaegadest ei peeta kinni, kui toode, selle suurus või kogus ei vasta taotlusel märgitule, kui kava on hindamata või teave on esitamata, ebaõige või õigel ajal esitamata;

    Muudatusettepanek 113

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 66 – lõige 1 – punkt g

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    g)

    heakskiidu või tunnustuse tühistamine või peatamine , eelkõige juhul, kui ettevõtja, tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, tootjarühm või tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta või ei vasta enam nõutud tingimustele, sealhulgas ei esita teatisi;

    g)

    heakskiidu või tunnustuse tühistamine või peatamine juhul, kui ettevõtja, tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, tootjarühm või tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta või ei vasta enam nõutud tingimustele, sealhulgas ei esita teatisi;

    Muudatusettepanek 114

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 66 – lõige 1 – lõik 1 – punkt i a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    i a)

    punktides a–i osutatud meetmete ja karistustega seotud menetlused ja tehnilised kriteeriumid, juhul kui rikutakse vastava õigusakti kohaldamisest tulenevaid kohustusi;

    Muudatusettepanek 115

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 66 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    lõikes 1 osutatud meetmete ja karistustega seotud menetlused ja tehnilised kriteeriumid, juhul kui rikutakse vastava õigusakti kohaldamisest tulenevaid kohustusi;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 116

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 66 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    eeskirjad ja korra seoses alusetute maksete sissenõudmisega tulenevalt vastava õigusakti kohaldamisest.

    b)

    korra seoses alusetute maksete sissenõudmisega tulenevalt vastava õigusakti kohaldamisest.

    Muudatusettepanek 117

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 68

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ning haldab seda.

    1.   Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ning haldab seda.

    2.   Ühtset süsteemi kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] I lisas loetletud toetuskavade ning määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 29–32, 34 ja 35 ning vajaduse korral määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt antava toetuse suhtes.

    2.   Ühtset süsteemi kohaldatakse määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] I lisas loetletud toetuskavade ning määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 29–32, 34 ja 35 ning vajaduse korral määruse (EL) nr …/2013 [katusmäärus] artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt antava toetuse suhtes.

    Käesolevat peatükki ei kohaldata siiski määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõikes 9 osutatud meetmete suhtes, samuti kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 punktide a ja b alusel võetavate meetmete suhtes siis, kui tegemist on rajamiskuludega.

    Käesolevat peatükki ei kohaldata siiski määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artikli 29 lõikes 9 osutatud meetmete suhtes, samuti kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 punktide a ja b alusel võetavate meetmete suhtes siis, kui tegemist on rajamiskuludega.

    3.   Vajalikus ulatuses kohaldatakse seda ka VI jaotises sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli suhtes.

    3.   Vajalikus ulatuses kohaldatakse seda ka VI jaotises sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli suhtes.

     

    3 a.     Liikmesriigid kasutavad oma integreeritud süsteemide loomisel asjakohaselt tehnoloogiat, et vähendada halduskoormust ning tagada kontrollide tõhus ja tulemuslik teostamine.

    Muudatusettepanek 118

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kõnealune andmebaas võimaldab eelkõige liikmesriigi pädeval asutusel saada kätte andmed iga kalendri- ja/või turustusaasta kohta alates 2000. aastast. See võimaldab saada otse ja viivitamata kätte ka vähemalt viie eelneva järjestikuse kalendriaasta andmeid.

    Kõnealune andmebaas võimaldab eelkõige liikmesriigi pädeval asutusel saada kätte andmed iga kalendri- ja/või turustusaasta kohta alates 2000. aastast. ELiga 2004. aastal ühinenud liikmesriigid peavad siiski tagama andmete kättesaadavuse alates 2004. aastast. See võimaldab saada otse ja viivitamata kätte ka vähemalt viie eelneva järjestikuse kalendriaasta andmeid.

    Muudatusettepanek 119

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikli 73 – lõige 2 ja 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Liikmesriigid edastavad, muu hulgas elektrooniliste vahendite kaudu, eelneval aastal kindlaksmääratud aladel põhinevad eeltäidetud vormid ning graafilise materjali, märkides kõnealuste alade asukoha. Liikmesriik võib otsustada, et toetusetaotluses tuleb märkida üksnes muutused, mis on toimunud võrreldes eelmisel aastal esitatud toetusetaotlusega. Kuid mis puutub määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises sätestatud väikepõllumajandustootjate kavasse, siis kõnealune võimalus antakse kõigile asjaomastele põllumajandustootjatele.

    2.   Liikmesriigid edastavad, muu hulgas elektrooniliste vahendite kaudu, eelneval aastal kindlaksmääratud aladel põhinevad eeltäidetud vormid ning graafilise materjali, märkides kõnealuste alade asukoha. Liikmesriik võib otsustada, et toetusetaotluses tuleb märkida üksnes muutused, mis on toimunud võrreldes eelmisel aastal esitatud toetusetaotlusega. Kuid mis puutub määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] V jaotises sätestatud väikepõllumajandustootjate kavasse, siis kõnealune võimalus antakse kõigile asjaomastele põllumajandustootjatele.

     

    2 a.     Liikmesriigid võivad otsustada, et toetusetaotlus või maksetaotlus, mis täidab lõikes 1 sätestatud nõudeid, kehtib mitu aastat tingimusel, et asjaomased toetusesaajad kohustuvad teatama kõigist muudatustest algselt esitatud teabes. Mitmeaastase taotluse tingimuseks on siiski toetusesaaja iga-aastane kinnitus.

    Muudatusettepanek 120

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 75

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Liikmesriigid viivad vastavalt artiklile 61 makseasutuste või nende delegeeritud asutuste kaudu läbi toetusetaotluste halduskontrolle toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrollimiseks. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid.

    1.   Liikmesriigid viivad vastavalt artiklile 61 makseasutuste või nende delegeeritud asutuste kaudu läbi toetusetaotluste halduskontrolle toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrollimiseks. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid , mille eesmärk on jälgida toetuskavade sätete täitmist ning olemusliku riski taset .

    2.   Kohapealsete kontrollide läbiviimiseks koostavad liikmesriigid põllumajanduslike majapidamiste ja/või toetusesaajate kontrollikava.

    2.   Kohapealsete kontrollide läbiviimiseks koostavad liikmesriigid toetusesaajate kontrollikava , mis koosneb juhuslikust osast, et saada representatiivne veamäär, ja riskipõhisest osast, mis võimaldab esmast tähelepanu kõrge riskiga taotlustele .

    3.   Liikmesriigid võivad põldude kohapealsete kontrollide teostamiseks kasutada kaugseiret ja ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS).

    3.   Liikmesriigid võivad põldude kohapealsete kontrollide teostamiseks kasutada kaugseiret ja ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS).

    4.   Toetuskõlblikkuse tingimuste täitmata jätmisel kohaldatakse artiklit 65.

    4.   Toetuskõlblikkuse tingimuste täitmata jätmisel kohaldatakse artiklit 65.

    Muudatusettepanek 121

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 76

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuskavade ja meetmete kohased maksed tehakse järgneval kalendriaastal, ajavahemikul 1. detsembrist 30. juunini. Kõnealusel ajavahemikul tehakse makseid kuni kahes osas.

    1.   Artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuskavade ja meetmete kohased maksed tehakse järgneval kalendriaastal, ajavahemikul 1. detsembrist 30. juunini. Kõnealusel ajavahemikul tehakse makseid kuni kahes osas.

    Kõnealusel ajavahemikul tehakse makseid kuni kahes osas.

    Kõnealusel ajavahemikul tehakse makseid kuni kahes osas.

    Liikmesriigid võivad siiski enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste puhul ja 75 % maaelu arengu raames antava toetuse puhul, nagu on osutatud artikli 68 lõikes 2.

    Liikmesriigid võivad siiski enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste puhul ja 75 % maaelu arengu raames antava toetuse puhul, nagu on osutatud artikli 68 lõikes 2.

     

    Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega lubatakse liikmesriikidel suurendada ettemaksete protsendimäära 80 %ni piirkondades, kus põllumajandustootjad on erandlike tingimuste tõttu tõsistes rahalistes raskustes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    2.   Lõikes 1 osutatud makseid ei tehta enne, kui liikmesriigi poolt artikli 75 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll on lõpule viidud.

    2.   Lõikes 1 osutatud makseid ei tehta enne, kui liikmesriigi poolt artikli 75 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll on lõpule viidud.

     

    2 a.     Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada, võttes arvesse liigse väljamakse ohtu, maksta kuni 50 % seoses määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] III jaotises osutatud kohaldatava maksega ja 75 % toetuseks, mis on määratud artikli 68 lõikes 2 osutatud maaelu arengu alusel, pärast artikli 61 lõikega 1 ette nähtud halduskontrollide lõpuleviimist. Väljamakse protsent on kõikide meetme või tegevuste kogumi raames toetuse saajate puhul ühesugune.

     

    2 b.     Komisjon võib ühe või mitme liikmesriigi nõudmisel erandjuhtudel ja kui saadaolevad eelarvevahendid seda võimaldavad, lubada ettemakseid teha ka enne 16. oktoobrit.

    Muudatusettepanek 122

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 1 – punkt a a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    a a)

    eeskirjad seoses tehnoloogia kasutamisega integreeritud süsteemi loomisel, et tagada süsteemide optimeerimine;

    Muudatusettepanek 123

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 1 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a)

    artikli 70 kohase elektroonilise andmebaasi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

    Muudatusettepanek 124

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 1 – punkt b b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b b)

    artikli 71 kohase põldude identifitseerimise süsteemi ning artikli 74 kohase toetusesaajate identifitseerimise süsteemi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

    Muudatusettepanek 125

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 1 – punkt b c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b c)

    artikli 72 kohaste toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

    Muudatusettepanek 126

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 1 – punkt b d (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b d)

    eeskirjad artikli 73 kohaste toetuse- ja maksetaotluste kohta ning toetusõiguste taotluste kohta, sealhulgas taotluste esitamise lõppkuupäev, nõuded taotlustes märgitavate miinimumandmete kohta, toetusetaotluste muutmise või tühistamise sätted, toetusetaotluse esitamise nõudest vabastamine ning sätted, mis lubavad liikmesriigil kohaldada lihtsustatud menetlust või parandada ilmselgeid vigu;

    Muudatusettepanek 127

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 1 – punkt b e (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b e)

    eeskirjad kontrolli teostamise kohta, et kontrollida kohustuste täitmist ning toetuse- või maksetaotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust;

    Muudatusettepanek 128

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 2 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    sätted toetuse arvutamise aluse ühtlustatud määratluse kohta, sealhulgas eeskirjad, kuidas tegutseda teatavatel juhtudel, kui toetuskõlblikud alad sisaldavad maastikuelemente ja puid;

    b)

    sätted toetuse arvutamise aluse ühtlustatud määratluse kohta, sealhulgas eeskirjad, kuidas tegutseda teatavatel juhtudel, kui toetuskõlblikud alad sisaldavad maastikuelemente ja puid . Ilma et see piiraks määruse (EL) nr …/2013 [otsetoetused] artikli 9 kohaldamist, on abikõlblikkuse eeskirjad kooskõlas kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise väljakutsetele vastamisega, ning seetõttu ei tohiks nendega karistada kõrge loodusliku väärtusega põllumajandusliku tootmise või agrometsandussüsteemide kasutamist või põhjustada keskkonnakvaliteedi langemist. Paindlikkus põllumajanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel on lubatud asjaomase liikmesriigi või piirkonna kohalike tavade alusel ;

    Muudatusettepanek 129

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 77 – lõige 3 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    sätted tahtlike rikkumiste, väiksemate rikkumiste, vähendamiste kuhjumise ning erinevate vähendamiste samaaegse kohaldamise ühetaolise ja proportsionaalse kohtlemise kohta;

    b)

    sätted tõsiste rikkumiste, väiksemate rikkumiste, vähendamiste kuhjumise ning erinevate vähendamiste samaaegse kohaldamise ühetaolise ja proportsionaalse kohtlemise kohta;

    Muudatusettepanek 130

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 78 – lõik 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    artikli 70 kohase elektroonilise andmebaasi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 131

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 78 – lõik 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    artikli 71 kohase põldude identifitseerimise süsteemi ning artikli 74 kohase toetusesaajate identifitseerimise süsteemi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 132

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 78 – lõik 1 – punkt c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    c)

    artikli 72 kohaste toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 133

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 78 – lõik 1 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    d)

    eeskirjad artikli 73 kohaste toetuse- ja maksetaotluste kohta ning toetusõiguste taotluste kohta, sealhulgas taotluste esitamise lõppkuupäev, nõuded taotlustes märgitavate miinimumandmete kohta, toetusetaotluste muutmise või tühistamise sätted, toetusetaotluse esitamise nõudest vabastamine ning sätted, mis lubavad liikmesriigil kohaldada lihtsustatud menetlust või parandada ilmselgeid vigu;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 134

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 78 – lõik 1 – punkt e

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    e)

    eeskirjad kontrolli teostamise kohta, et kontrollida kohustuste täitmist ning toetuse- või maksetaotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 135

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 78 – lõik 1 – punkt f

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (f)

    tehnilised mõisted käesoleva peatüki ühetaoliseks rakendamiseks;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 136

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 88 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.   Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu vajalikud sätted käesoleva määruse ühetaoliseks kohaldamiseks liidus, eelkõige seoses järgmisega:

    2.   Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu vajalikud sätted käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks liidus, eelkõige seoses järgmisega:

    Muudatusettepanek 137

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 90 – lõige 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a)     Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmiste aspektidega:

     

    a)

    liikmesriikide rakendatavad meetmed kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks;

     

    b)

    liikmesriikide läbi viidavad asjakohased kontrollid, sealhulgas analüüsid.

    Muudatusettepanek 138

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 90 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    c)

    liikmesriikide rakendatavad meetmed kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks;

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 139

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 90 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    d)

    liikmesriikide tehtavad kontrollid, sealhulgas analüüsid.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 140

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 91 – lõige 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a)

    rikkumine on asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegemise või tegematajätmise tagajärg;

    a)

    rikkumine on asjaomasele toetusesaajale vahetult ja ühemõtteliselt omistatava tegemise või tegematajätmise tagajärg;

    Muudatusettepanek 141

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 91 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b)

    rikkumine seondub toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega ning

    b)

    rikkumine seondub toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega või

    Muudatusettepanek 142

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 93 – lõik 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    23.   oktoobri 2000 . aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, käsitatakse II lisa osana niipea, kui kõnealust direktiivi rakendavad kõik liikmesriigid ning on kindlaks määratud põllumajandustootjatele otse kohaldatavad kohustused. Kõnealuste elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses II lisa muutmisega 12 kuu jooksul alates hetkest, mil viimane liikmesriik on teavitanud komisjoni direktiivi rakendamisest.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 144

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 93 – lõik 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Lisaks hõlmavad nõuetele vastavuse eeskirjad 2014. ja 2015. aasta puhul ka püsirohumaa säilitamist. Liikmesriigid, kes olid liidu liikmed 1. jaanuaril 2004, tagavad, et maa, mis oli 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeval püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud ulatuses. Liikmesriigid, kes said 2004 . aastal liidu liikmeteks , tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud piirides. Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maa, mis oli 1. jaanuaril 2007 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud piirides.

    Lisaks hõlmavad nõuetele vastavuse eeskirjad 2014. ja 2015. aasta puhul ka püsirohumaa ja püsikarjamaa säilitamist. Liikmesriigid, kes olid liikmesriigid enne 1. jaanuarit 2004, tagavad, et maa, mis oli 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeval püsirohumaa ja püsikarjamaa , ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud ulatuses. Liikmesriigid, kes said 2004 liidu liikmesriikideks , tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsirohumaa ja püsikarjamaa , säilitatakse sellisena kindlaksmääratud piirides. Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maa, mis oli 1. jaanuaril 2007 püsirohumaa ja püsikarjamaa , ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud piirides.

     

    Liikmesriik võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel esimesest lõigust siiski kõrvale kalduda, tingimusel et ta võtab kasutusele meetmed oma püsirohumaa ja püsikarjamaa kogupindala märkimisväärse vähenemise vältimiseks.

    Muudatusettepanek 145

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 93 – lõik 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Lisaks võtab komisjon rakendusaktidega vastu meetodid püsirohumaa suhtarvu ja säilitatava põllumajandusmaa kindlaksmääramiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 püsirohumaa suhtarvu ja säilitatava põllumajandusmaa kindlaksmääramise meetodite vastuvõtmise kohta.

    Muudatusettepanek 146

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 94

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad , sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.

    Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.

    Muudatusettepanek 147

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 96 – lõige 1 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et tagada nõuetele vastavuse eeskirjade täitmine.

    Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et tagada nõuetele vastavuse eeskirjade täitmine , ja määratlevad paketi kontrollitavaid nõudeid ja standardeid, mida põllumajandusliku majapidamise tasandil kohaldada .

    Muudatusettepanek 148

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 96 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a.     Nõuete, standardite, õigusaktide või nõuetele vastavuse valdkondade kontrollimisel võib arvesse võtta järgmisi tegureid:

     

    —

    põllumajandustootjate osalemine käesoleva määruse III jaotises sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemis;

     

    —

    põllumajandustootjate osalemine sertifitseerimissüsteemis, kui see hõlmab asjaomaseid nõudeid ja standardeid.

    Muudatusettepanek 149

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 96 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.   Liikmesriigid teostavad kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks, kas toetusesaaja täidab käesolevas jaotises sätestatud kohustusi.

    3.   Liikmesriigid teostavad kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks, kas toetusesaaja täidab käesolevas jaotises sätestatud kohustusi. Seda tehes pööravad liikmesriigid kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega esmatähelepanu kõrgeimate riskidega taotlustele.

    Muudatusettepanek 150

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 96 – lõige 4 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4.    Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad kontrollide teostamise kohta käesolevas jaotises osutatud kohustuste täitmise kontrollimiseks.

    4.    Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kontrollide teostamise eeskirjad käesolevas jaotises osutatud kohustuste täitmise kontrollimiseks.

    Muudatusettepanek 151

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 96 – lõige 4 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 152

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 97 – lõige 1 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Artiklis 91 sätestatud karistust kohaldatakse, kui nõuetele vastavuse eeskirju on mis tahes ajal teatava kalendriaasta (edaspidi „asjaomane kalendriaasta”) kestel rikutud ja kõnealune rikkumine on omistatav asjaomasel kalendriaastal toetuse- või maksetaotluse esitanud toetusesaajale.

    1.   Artiklis 91 sätestatud karistust kohaldatakse, kui nõuetele vastavuse eeskirju on mis tahes ajal teatava kalendriaasta (edaspidi „asjaomane kalendriaasta”) kestel rikutud ja kõnealune rikkumine on vahetult ja ühemõtteliselt omistatav asjaomasel kalendriaastal toetuse- või maksetaotluse esitanud toetusesaajale.

    Muudatusettepanek 153

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 97 – lõige 3 – lõik 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul vajalikud meetmed, et kontrollida, kas toetusesaaja on asjaomase tuvastatud rikkumise heastanud. Toetusesaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 154

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 99

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Artiklis 91 sätestatud karistust kohaldatakse, vähendades artiklis 92 loetletud ning kõnealusele toetusesaajale asjaomase kalendriaasta või asjaomaste aastatega seoses tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

    1.   Artiklis 91 sätestatud karistust kohaldatakse, vähendades artiklis 92 loetletud ning kõnealusele toetusesaajale asjaomase kalendriaasta või asjaomaste aastatega seoses tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

    Vastavate vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamiseks võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust ning lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume.

    Vastavate vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamiseks võetakse proportsionaalselt arvesse tuvastatud rikkumiste laadi, tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust ning lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume.

    2.   Hooletusest tingitud rikkumise korral ei ole vähendamine suurem kui 5 % ja korduva rikkumise korral suurem kui 15 %.

    2.   Hooletusest tingitud rikkumise korral ei ole vähendamine suurem kui 5 % ja korduva rikkumise korral ei ole suurem kui 15 %.

    Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et vähendamist ei kohaldata , kui rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja kestust arvestades käsitada väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, ei käsitata siiski väiksemate rikkumistena. Toetusesaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.

    Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et vähendamist ei tule kohaldada , kui rikkumist peaks selle tõsidust, ulatust ja kestust arvestades käsitama väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, ei käsitata siiski väiksemate rikkumistena.

     

    Veelgi enam, liikmesriigid võivad seada sisse varajase hoiatuse süsteemi, mida kohaldatakse esimeste rikkumiste korral, mida ei käsitata tõsisena. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, saadab pädev asutus toetusesaajale esialgse hoiatuse, teavitades teda avastatud rikkumistest ja kohustusest võtta parandusmeetmeid. Selliste süsteemide mõju piirdub toetusesaaja vastutavana hoidmisega nõuete mittetäitmise eest. Hoiatusele peavad järgneva aasta jooksul järgnema asjakohased kontrollid, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud. Kui rikkumine on heastatud, siis vähendamist ei kohaldata. Kui rikkumist ei ole heastatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt. Rikkumist, mis kujutab otsest ohtu rahva- või loomatervisele, käsitatakse siiski alati tõsise rikkumisena.

    3.    Tahtliku rikkumise korral ei tohi vähendamine olla põhimõtteliselt alla 20 % ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast ning seda võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

    3.    Raskest hooletusest tuleneva tõsise rikkumise korral ei tohi vähendamine olla põhimõtteliselt alla 20 % ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast ning seda võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

    4.   Mingil juhul ei ole vähendamiste või väljaarvamiste kogusumma ühel kalendriaastal suurem kui lõike 1 esimeses lõigus osutatud kogusumma.

    4.   Mingil juhul ei ole vähendamiste või väljaarvamiste kogusumma ühel kalendriaastal suurem kui lõike 1 esimeses lõigus osutatud kogusumma.

    Muudatusettepanek 155

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 101

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Vahendite nõuetekohase jaotamise tagamiseks toetuskõlblikele toetusesaajatele antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111, et luua ühtlustatud alus nõuetele vastavusest tulenevate karistuste arvutamiseks, võttes arvesse finantsdistsipliinist tulenevaid vähendamisi.

    1.   Vahendite nõuetekohase jaotamise tagamiseks toetuskõlblikele toetusesaajatele antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111, et luua ühtlustatud alus nõuetele vastavusest tulenevate karistuste arvutamiseks, võttes arvesse finantsdistsipliinist tulenevaid vähendamisi.

    2.   Selleks et nõuetele vastavus oleks tagatud tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses karistuste arvutamise ja kohaldamisega.

    2.   Selleks et nõuetele vastavus oleks tagatud tõhusal, riskipõhisel ja proportsionaalsel, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses karistuste arvutamise ja kohaldamisega. Need delegeeritud õigusaktid sisaldavad eelkõige eeskirju juhtude kohta, kui halduskaristusi ei määrata II lisas, SMR 7-s ja SMR 8-s osutatud loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemide tehnilise tõrke tõttu tekkinud rikkumiste puhul ning kui rikkumine ei tulene otseselt asjaomasele toetusesaajale omistatavast teost või tegemata jätmisest.

    Muudatusettepanek 156

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 102 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c – alapunkt v

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    v)

    kokkuvõtte kõigi selliste auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, mis on teostatud vastavalt kavale ning sektoripõhistes eeskirjades sätestatud üksikasjalikele sätetele.

    v)

    iga-aastase kokkuvõtte kõigi selliste auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, mis on teostatud vastavalt kavale ning sektoripõhistes eeskirjades sätestatud üksikasjalikele sätetele , koos EAGFi ja EAFRD kulude aruandega .

    Muudatusettepanek 157

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 102 – lõige 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a)     Juhul kui liikmesriigid peavad oma käesoleva artikli alusel sätestatud kohustuste täitmiseks viima läbi statistika analüüse, annab komisjon neile õigeaegselt kogu vajaliku teabe.

    Muudatusettepanek 158

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 106 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3.   Kui määrusega (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ettenähtud otsetoetus makstakse toetusesaajale muus vääringus kui euro, konverteerivad liikmesriigid eurodes väljendatud toetusesumma omavääringusse, võttes aluseks kõige uuema ümberarvestuskursi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle aasta 1. oktoobrit, mille puhul antakse toetust.

    3.   Kui määrusega (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ettenähtud otsetoetus makstakse toetusesaajale muus vääringus kui euro, konverteerivad liikmesriigid eurodes väljendatud toetusesumma omavääringusse, võttes aluseks viimase kuu keskmise ümberarvestuskursi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle aasta 1. oktoobrit, mille puhul antakse toetust.

    Muudatusettepanek 159

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 107 – lõige 1 – lõik 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.    Komisjon võib rakendusaktidega võtta meetmeid , et kaitsta liidu õigusaktide kohaldamist, kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad seda ohustada. Kõnealused meetmed võivad vajaduse korral kehtivatest eeskirjadest kõrvale kalduda.

    1.    Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 meetmete vastuvõtmise kohta , et kaitsta liidu õigusaktide kohaldamist, kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad seda ohustada. Kõnealused meetmed võivad vajaduse korral kehtivatest eeskirjadest kõrvale kalduda.

    Muudatusettepanek 160

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 110

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1.   Ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks kehtestatakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik . See hõlmab kõiki ühise põllumajanduspoliitika meetmete järelevalve ja hindamisega seotud vahendeid , eelkõige selliseid, mis seonduvad määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] sätestatud otsetoetustega, määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmetega, määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] sätestatud maaelu arengu meetmetega ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohaldamisega.

    1.   Ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks kehtestatakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik, mis eelkõige seondub

     

    a)

    määruses (EL) nr …/2013 [otsetoetused] sätestatud otsetoetustega,

     

    b)

    määruses (EL) nr …/2013 [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmetega,

     

    c)

    määruses (EL) nr …/2013 [maaelu areng] sätestatud maaelu arengu meetmetega ning

     

    d)

    käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohaldamisega.

    Tulemuslikkuse tõhusa mõõtmise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses kõnealuse raamistiku sisu ja ülesehitusega .

    Komisjon teostab kõnealuste poliitikameetmete üle järelevalvet liikmesriikide aruandluse põhjal kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega . Komisjon kehtestab mitmeaastase hindamiskava; see hõlmab konkreetsete vahendite perioodilist hindamist, mida korraldab komisjon.

    2.   Lõikes 1 osutatud ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju hinnatakse seoses järgmiste eesmärkidega:

    2.   Lõikes 1 osutatud ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju hinnatakse seoses järgmiste eesmärkidega:

    a)

    elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

    a)

    elujõuline toidutööstus – keskendutakse sisendihindadele, põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

    b)

    loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

    b)

    loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

    c)

    tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

    c)

    tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

    Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks esimeses lõigus osutatud eesmärkidega seotud näitajad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    Et tagada käesoleva lõike tõhus kohaldamine, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 111 vastu delegeeritud õigusaktid seoses järelevalve- ja hindamisraamistiku sisu ja ülesehitusega, sealhulgas näitajate pakett ja nende arvutamise meetodid.

    3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik asjaomaste meetmete järelevalveks ja hindamiseks. Komisjon võtab arvesse andmevajadust ja sünergiat võimalike andmeallikate vahel, eelkõige nende kasutust vajaduse korral statistilistel eesmärkidel.

    3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik asjaomaste meetmete järelevalveks ja hindamiseks. Kõnealune teave põhineb võimalikult suures ulatuses usaldusväärsetel andmeallikatel, nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ja Eurostat. Komisjon võtab arvesse andmevajadust ja sünergiat võimalike andmeallikate vahel, eelkõige nende kasutust vajaduse korral statistilistel eesmärkidel.

    Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe kohta , põhjustamata neile tarbetut halduskoormust, samuti eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

    4.   Iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2017.

    4.   Iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2017.

    Muudatusettepanek 200

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 110 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 110 a

    Artikkel 110 a

    Toetusesaajate andmete avaldamine

    EAGFi ja EAFRD toetusesaajate andmete iga-aastane tagantjärele avaldamine

    1.     Liikmesriigid tagavad EAGFi ja EAFRD toetusesaajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise. Avaldatakse järgmine teave:

    Liikmesriigid tagavad EAGFi ja EAFRD toetusesaajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise. Seda tehes järgivad nad mutatis mutandis komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) artiklit 21.

    a)

    ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 110b esimest lõiget, toetusesaaja nimi:

     

     

    i)

    ees- ja perekonnanimi, kui toetusesaajad on füüsilised isikud;

     

     

    ii)

    täielik ametlik registreeritud nimi, kui toetusesaaja on juriidiline isik, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt autonoomne staatus;

     

     

    iii)

    täielik ametlik registreeritud või muul viisil ametlikult tunnustatud nimi, kui toetusesaaja on iseseisva õigusvõimeta juriidiliste isikute ühendus;

     

    b)

    omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsusüksust kindlaks teha;

     

    c)

    iga EAGFist ja EAFRDst rahastatud meetme puhul vastav toetussumma, mille toetusesaaja on saanud asjaomasel eelarveaastal;

     

    d)

    EAGFist või EAFRDst rahastatud meetme liik ja kirjeldus ning fond, millest punktis c osutatud toetus saadi.

     

    Esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse igas liikmesriigis konkreetsel veebisaidil. Kõnealune teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest

     

    2.     Seoses toetustega, mis vastavad EAFRDst rahastatud meetmetele, nagu on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis c, avaldatakse summad, mis vastavad riikliku toetuse kogusummale, sealhulgas nii liidu kui ka riiklikule toetusmäärale.

     

    Muudatusettepanek 162

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 110 b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 110 b

    välja jäetud

    Lävend

     

    Kui toetusesaaja on kalendriaastal saanud toetussumma, mis on võrdne liikmesriigi poolt vastavalt määruse (EL) nr otsetoetused/xxx artiklile 49 kehtestatud summaga või on sellest väiksem, ei avalda kõnealune liikmesriik selle toetusesaaja nime, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikli 110a lõike 1 esimeses lõigus.

     

    Komisjon avaldab artikli 110d alusel vastu võetud eeskirjade kohaselt toetussummad, mille liikmesriik on kehtestanud vastavalt määruse (EÜ) nr otsetoetused/xxx artiklile 49 ja millest ta on komisjoni nimetatud määruse kohaselt teavitanud.

     

    Käesoleva artikli esimese lõigu kohaldamisel avaldavad liikmesriigid artikli 110a lõike 1 esimese lõigu punktides b, c ja d osutatud teabe ning toetusesaaja on identifitseeritav koodi järgi. Liikmesriigi otsustavad kõnealuse koodi vormi üle.

     

    Muudatusettepanek 165

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 111 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.    Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest .

    2.    Artiklites … osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … (1).

    Muudatusettepanek 166

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 111 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse sama pikaks ajavahemikuks, kui Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad uuendamise heaks hiljemalt kolm kuud enne igakordse tähtaja lõppu. Selleks teeb Euroopa Parlament otsuse oma liikmete häälteenamusega ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.

    Muudatusettepanek 167

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 1 – taane 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave, mis aitab põllumajandustootjatel kõige paremini kavandada investeeringuid oma põllumajandussüsteemide kliimamuutuste alase vastupanuvõime suurendamisse ja näitab, millistest ELi fondidest võib selleks toetust saada; konkreetsemalt teave põllumajandusmaade kohandamise kohta kliima kõikumiste ja pikaajaliste muutustega ning teave selliste praktiliste põllumajanduslike meetmete vastuvõtmise kohta, mille eesmärk on suurendada põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet põuale ja uputustele ning parandada ja optimeerida muldade süsinikusisaldust.

    Muudatusettepanek 168

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 2 – taane 7 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave elurikkuse ja agroökosüsteemide vastupidavuse positiivsete seoste, riskide hajutamise, ning samuti monokultuuride ning taimehaiguste ja äärmuslike kliimanähtuste põhjustatud ikalduste/saagi hävimise alase tundlikkuse vaheliste seoste kohta.

    Muudatusettepanek 169

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 2 – taane 8 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave selle kohta, kuidas kõige paremini takistada agressiivsete võõrliikide levikut ja miks see on tähtis ökosüsteemide tõhusa toimimise ja nende kliimamuutuse talumise seisukohalt, sh teave selle kohta kust saada raha võõrliikide hävitamiseks, kui see peaks lisakulusid põhjustama.

    Muudatusettepanek 170

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 3 – taane 5 b (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave säästvate väikesemahuliste kastmisseadmete ja vihmavee optimaalse kasutamise kohta, et edendada tõhusat veekasutust.

    Muudatusettepanek 171

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 3 – taane 5 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave selle kohta, kuidas vähendada põllumajanduse veekulu näiteks kultuuride valiku ja muldade huumusesisalduse suurendamisega (parandab mulla veesidumisvõimet ja vähendab kastmisvajadust).

    Muudatusettepanek 172

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 5 – taane 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    —

    Teave innovatsioonile suunatud meetmete kohta.

    —

    Teave määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artiklis 61 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja säästlikkuse alase Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide kohta.

    Muudatusettepanek 173

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 5 – taane 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artikli 61 põhjal moodustatud töörühmade ja nende ülesannete kohta ning vajaduse korral nendega tehtava koostöö ja teabevahetuse süvendamine.

    Muudatusettepanek 174

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 5 – taane 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    —

    Teave nende maaelu arengukavade kohta, mis on suunatud määruse (EL) nr …/2013 [maaelu areng] artikli 5 lõikes 1 nimetatud uuendustegevuse ja teadmiste edastamise prioriteetsete eesmärkide täitmisele põllumajanduse valdkonnas.

    Muudatusettepanek 175

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – lõige 1 – lõik 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Parimate tavade jagamine, koolitus ja suutlikkuse arendamine ((horisontaalne kõigi eelnimetatud valdkondade suhtes)

    Muudatusettepanek 176

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Vesi” – SMR 1 – viimane veerg

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artiklid 4 ja 5

    Tundlikel aladel asuvatele põllumajandusettevõtetele kehtestatud tegevuskava ja hea põllumajandustava järgimine

    Muudatusettepanek 180

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Muld ja süsinikuvarud” – GAEC 6

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Mullas orgaanilise aine sisalduse taseme säilitamine, sealhulgas koristusjäätmete põletuskeeld

    Mullas orgaanilise aine sisalduse taseme säilitamine asjakohaste meetoditega , sealhulgas koristusjäätmete põletuskeeld , välja arvatud pookimisjäätmete põletamine või taimekaitse-eesmärkidel põletamine

    Muudatusettepanek 181

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Muld ja süsinikuvarud” – GAEC 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Märgalade ja süsinikurikaste muldade kaitse, sealhulgas esmakünni keeld

    välja jäetud

    Muudatusettepanek 184

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Maastik, hooldustööde minimaalne tase” – GAEC 8

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumid või üksikud puud, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning võimalikud meetmed invasiivsete võõrliikide ja kahjurite vältimiseks

    Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral poollooduslikud elupaigad, hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumid või üksikud puud, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

    Muudatusettepanek 192

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Antimikroobse resistentsuse vastased meetmed” (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Antimikroobse resistentsuse vastased meetmed

    Muudatusettepanek 193

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Antimikroobse resistentsuse vastased meetmed” (uus) – GAEC 8 c (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Komisjoni antimikroobse resistentsuse kui järjest ohtlikumaks muutuva nähtuse vastane tegevuskava (COM(2011)0748, 15.11.2011). Toiduloomad – head loomakasvatustavad nakkuste vältimiseks (nt loomade pidamistiheduse piirmäärad), ravi ja profülaktikat kajastav dokumentatsioon, kriitilise tähtsusega antimikroobsete vahendite kasutamisest hoidumine

    Muudatusettepanek 194

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa – alaosa „Taimekaitsevahendid” – SMR 10 – viimane veerg

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikli 55 esimene ja teine lause

    Taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; kasutada ainult lubatud tooteid soovitatud kogustes ja vastavalt märgisel toodud juhenditele. Registreerida kasutatud toote nimetus, valem, kasutamise kuupäev, maatükk, millel toodet kasutati, kasutaja nimi ja kvalifikatsiooni tase, kasutatud kogus ja kasutamise viis

    (1)   Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

    Top